Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Metsakaitse eeskiri

Vastu võetud 09.04.1999 nr 40
RTL 1999, 68, 894

Muudetud järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

21.02.2000/17 (RTL 2000, 30, 384) 06.03.2000

Käesolev määrus on antud metsaseaduse (RT I 1998, 113/114, 1872) paragrahvi 22 lõike 1 alusel.

 

I. ÜLDSÄTTED

 

1. Käesolev "Metsakaitse eeskiri" (edaspidi eeskiri) sätestab metsakaitse nõuded metsa uuendamisel, kasvatamisel ja kasutamisel; raielankide puhastamise viisid ja korra; halva tervisliku seisundi või halbade pärilike omaduste tõttu metsas uuendusraie määramise alused; lubatud hormoon- ja bakterpreparaatide ning mürkkemikaalide loetelu ja nende kasutamise korra; abinõud, mis lubavad metsas hoida toorest koorimata okaspuitu ajavahemikul 1. maist kuni 31. augustini ja metsakaitselise ekspertiisi tellimise ja tegemise korra ning tingimused.

 

II. METSAKAITSE NÕUDED METSA UUENDAMISEL, KASVATAMISEL JA KASUTAMISEL

 

Metsa uuendamine

2. Lageraiega lagedaks raiutud ala või raiesmiku kõrvale, mis ei ole uuenenud ja mille minimaalne liitumisaeg pole möödunud, võib teha uue lageraie kaugemale kui 100 m raiesmikust või eelmise lageraiega lagedaks raiutud alast.

3. Turberaie tegemisel võib:
1) ühe raievõttega välja raiuda kuni 30% puistu tagavarast arvestamata algveoteedelt raiutud puid. Antud sätet ei kohaldata viimase raiejärguga raiumisele;
2) esimese raiejärguga raiuda kuni 5 häilu hektari kohta, mille läbimõõt on kuni 30 m.

4. Metsa uuendamisel võib maapinda ette valmistada alla 20 cm sügavuste künnivagudena, välja arvatud juhul, kui see on vajalik pinnase mikrokasvukoha kuivendamiseks.

5. Juuremädaniku kahjustuse tõttu uuendusraiega raiutud aladele võib rajada ainult segapuistuid.

Metsa kasvatamine

6. Harvendusraie tegemisel võib ühe raievõttega välja raiuda kuni 30% puistu tagavarast arvestamata algveoteedelt raiutud puid.

7. Valik- ja hooldusraiet, välja arvatud valgustusraie, võib juuremädaniku kahjustusega aladel teha 30. septembrist 1. aprillini.

8. Sanitaarraie tegemisel tohib raiuda, kui see ei ohusta bioloogilist mitmekesisust:
1) surnud puid;
2) koorevigastuse tõttu pehmemädanikuga puid;
3) kasvujõuetuseni kahjustatud puid;
4) tüvekahjurite kahjustuskolletes püünispuid kuni 10 tm hektari kohta;
5) oma ülesande täitnud seemnepuid.

9. Kasvujõuetuseni kahjustatud puude all mõeldakse käesolevas eeskirjas puid, millel on kahjustatud enam kui 30% puu tüve ümbermõõdust (koore vigastused vähemalt puiduni), kuusel enam kui 10% tüve ümbermõõdust, või on kahjustatud või hävinud üle poole puu võrast või juurestikust või on hävinud puu ladvaosa.

Metsa kasutamine

10. Puude vaigutamine on lubatud 10 aastat enne metsa lageraiet.

11. Metsa kasutamisel ei ole lubatud vigastada puude tüvesid, juuri, võrasid ja latvu.

12. Puidu väljaveoks võib rajada algveoteid mitte tihedamalt kui 20 meetrise vahega.

13. Riigimetsa kasutamisel ei ole lubatud:
1) jõhvikate korjamisel marjakorjamiskühvli (-reha) kasutamine;
2) liiklusvahendiga sõitmine riigimetsa majandaja loata väljaspool avalikke ja avalikuks kasutamiseks olevaid teid.

 

III. RAIELANKIDE PUHASTAMISE VIISID JA KORD

 

14. Raielangi puhastamise viisid on:
1) hunnikutesse või vallidesse kogutud raiejäätmete kõdunema jätmine;
2) hunnikutesse või vallidesse kogutud raiejäätmete põletamine;
3) raiejäätmete ülepinnaline põletamine;
4) vallidesse kogutud raiejäätmete kasutamine kokkuveoteede tugevdamiseks;
5) raiejäätmete tükeldamine ja laialilaotamine;
6) raiejäätmete äravedu langilt.

15. Kõik raielangid, välja arvatud valgustusraielangid, puhastatakse raietööde käigus ühel või mitmel käesoleva eeskirja punktis 14 toodud viisil.

16. Raielangi puhastamisel tohib:
1) tuleohtlikul perioodil raiejäätmeid põletada ainult mineraalse pinnasega või vihmast märjal alal;
2) raiejäätmeid ülepinnaliselt põletada ainult tuleohtliku perioodi välisel ajal maakonna keskkonnateenistuse ja päästeasutuse häirekeskuse teadmisel;

(Keskkonnamin m 21.02.2000 Nr.17 jõust.06.03.2000)

3) nõmme-, palu- ja loometsades kasutada käesoleva eeskirja punkti 14 alapunktides 1-5 toodud viise;
4) katta vallidesse või hunnikutesse kõdunema kogutud raiejäätmetega kultiveeritavatel aladel kuni 20% raielangi pinnast.

 

IV. HALVA TERVISLIKU SEISUNDI VÕI HALBADE PÄRILIKE OMADUSTE TÕTTU METSAS UUENDUSRAIE MÄÄRAMISE ALUSED

 

17. Halva tervisliku seisundi või halbade pärilike omaduste tõttu metsas uuendusraie määramise aluseks on puistu täius 0,3 või vähem, arvestamata alljärgnevaid puid:
1) käesoleva eeskirja punkti 8 kohaselt sanitaarraiele kuuluvad puud;
2) liitkõverusega puud;
3) mitmeharulised puud;
4) halvasti laasunud, ebanormaalselt jämedaoksalised ja laiavõralised puud.

Kui eespool loetletud puudest moodustavad enamiku sanitaarraiele kuuluvad puud, määratakse puistus uuendusraie halva tervisliku seisundi tõttu. Kui käesoleva punkti alapunktides 2-4 loetletud puud moodustavad enamiku, määratakse uuendusraie puistu halbade pärilike omaduste tõttu.

 

V. LUBATUD HORMOON- JA BAKTERPREPARAATIDE NING MÜRKKEMIKAALIDE LOETELU JA NENDE KASUTAMISE KORD

 

18. Metsas kasutada lubatud hormoon- ja bakterpreparaatide ning mürkkemikaalide loetelu on toodud käesoleva määruse lisas.

19. Metsas kasutada lubatud hormoon- ja bakterpreparaatide ning mürkkemikaalide kasutamisel tuleb kinni pidada taimekaitseseadusega (RT I 1994, 28, 427; 1996, 49, 953; 1998, 13, 163; 97, 1519) ja selle alusel antud õigusaktidega sätestatud taimekaitsevahendite kasutamist reguleerivast korrast.

20. Bakter- ja hormoonpreparaate ning mürkkemikaale kasutatakse üksnes metsakaitselise ekspertiisi alusel, välja arvatud seemikute ja istikute kaitsmiseks männikärsakate ja juureüraskite eest.

 

VI. ABINÕUD, MIS LUBAVAD METSAS HOIDA TOOREST KOORIMATA OKASPUITU AJAVAHEMIKUL 1. MAIST KUNI 31. AUGUSTINI

 

21. Toore koorimata okaspuidu all mõeldakse käesolevas eeskirjas enam kui 8-cm ladvaotsa diameetriga ja üle 2 m pikkust okaspuu-ümarmetsamaterjali, samuti tormi murtud või heidetud ning lume murtud okaspuid.

22. Ajavahemikul 1. aprillist kuni 31. augustini võib toorest koorimata okaspuitu, kui materjali ja tüvede maht hektaril on enam kui 10 tm, hoida metsas kauem kui üks kuu juhul, kui puit on kaetud kilega või muu materjaliga viisil, mis välistab puidu asustamise tüvekahjuritega.

23. Tüvekahjurite tõrjeks langetatud püünispuud peavad olema metsast välja veetud või kooritud ja koored maha maetud enne tüvekahjurite nukkumist nendel puudel.

 

VII. METSAKAITSELISE EKSPERTIISI TELLIMISE JA TEGEMISE KORD NING TINGIMUSED

 

24. Metsakaitseline ekspertiis (edaspidi ekspertiis) seisneb Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse poolt metsakahjustuste ulatuse või metsakahjustuste ohu väljaselgitamises, kahjustuspõhjuste analüüsis, kahjustuste edasise arengu prognoosimises ning kaitseabinõude kavandamises, hinnangu andmises metsa tervislikule seisundile või pärilikele omadustele, hormoon- ja bakterpreparaatide ning mürkkemikaalide kasutamise möödapääsmatuse hindamises, samuti plusspuude ja valikseemnepuistute määramises seemne ja taimse paljundusmaterjali kasvatamiseks.

[RTL 2000, 30, 384 - jõust.06.03.2000]

25. Ekspertiisi tegemise aluseks on maakonna keskkonnateenistusele:

1) metsaomaniku esitatud metsateatisega või muul viisil edastatud andmed metsakahjustuste kohta;
2) metsaomaniku esitatud metsateatisega edastatud andmed kavatsetavast uuendusraiest.

[RTL 2000, 30, 384 - jõust.06.03.2000]

26. Käesoleva eeskirja punkti 25 alapunktis 1 nimetatud andmed metsakahjustuste kohta esitab metsaomanik metsateatisega juhul, kui:
1) puistus on surevaid, värskelt kuivanud ja ulukite poolt värskelt kooritud või murtud esimese rinde puid rohkem kui 5%;
2) rohkem kui 20% puudel on putukate poolt söödud okkaid või lehti enam kui 25%.

27. [kehtetu]

[RTL 2000, 30, 384 - jõust.06.03.2000]

28. [kehtetu]

[RTL 2000, 30, 384 - jõust.06.03.2000]

29. Kui metsakahjustuste leviku tõkestamine või metsakahjustuste tagajärgede likvideerimine näeb ette uuendusraie tegemist suuremas ulatuses kui on toodud metsaseaduse paragrahvi 29 lõikes 3 ja paragrahvi 30 lõikes 5, on nõutav Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse ekspertiis.

30. Eriti ulatuslike metsakahjustuste või eriti suure kahjustusohu korral teeb ekspertiisi Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja poolt moodustatav ekspertkomisjon, mille koosseisu kuuluvad Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse, maakonna keskkonnateenistus, teadus- ja arendusasutuste jt töötajad.

[RTL 2000, 30, 384 - jõust.06.03.2000]

31. Ekspertiisi tegemise aluseks olevate andmete saamisel maakonna keskkonnateenistus:
1) tellib ekspertiisi Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuselt kolme päeva jooksul andmete saamisest;
2) käesoleva eeskirja punktis 30 ettenähtud tingimuste esinemisel teeb Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhatajale ettepaneku moodustada ekspertkomisjon ekspertiisi läbiviimiseks.

[RTL 2000, 30, 384 - jõust.06.03.2000]

32. Ekspertiis tehakse üldjuhul seitsme päeva jooksul andmete või tellimuse saamisest või komisjoni moodustamisest. Ekspertiisi tegija põhjendatud taotluse korral võib Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja ekspertiisi tegemise tähtaega pikendada. Olulise lisateabe laekumisel võidakse teha täiendav ekspertiis.

[RTL 2000, 30, 384 - jõust.06.03.2000]

33. Ekspertiisi tegija:
1) kontrollib ekspertiisiobjekti kohta esitatud materjale ja vajadusel nõuab lisamaterjale;
2) sõnastab ekspertiisiülesande ja lahendab selle;
3) vormistab kirjaliku ekspertarvamuse, milles annab ekspertiisiülesandest lähtudes hinnangu ekspertiisiobjektile;
4) saadab ekspertarvamuse ekspertiisiobjekti omavale metsaomanikule ning maakonna keskkonnateenistusele;

5) säilitab ekspertarvamusi koos vastavate materjalidega oma arhiivis viis aastat.

[RTL 2000, 30, 384 - jõust.06.03.2000]

34. Ekspertarvamuses antud hinnang kehtib üks aasta.

35. Metsaomanik võib ekspertarvamust vaidlustada, esitades selleks kirjaliku kaebuse Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhatajale. Kaebuse lahendamiseks moodustab Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja ekspertkomisjoni, kes vaatab kaebuse läbi hiljemalt 15 päeva jooksul selle saamisest. Ekspertkomisjon kaebuse läbivaatamisel:

1) jätab kaebuse rahuldamata;
2) rahuldab kaebuse ja vormistab uue ekspertarvamuse.

[RTL 2000, 30, 384 - jõust.06.03.2000]

 

Lisa keskkonnaministri 9. aprilli 1999. a määrusele nr 40

Metsas kasutada lubatud hormoon- ja bakterpreparaadid ning mürkkemikaalid

 

Preparaat	Toimeaine Preparatiivne vorm		Toimeaine sisaldus g/kg, g/l
FUNGITSIIDID
Bayleton WP 25	triadimefoon
Bayer AG	m.p.	250
Daconil 75 WP	klorotaloniil
Zeneca	m.p.	750
Dithane DG	mankotseeb
Rhom & Haas	g.	750
Dithane M 45	mankotseeb
Rhom & Haas	m.p.	800
Euparen 50 WP	diklofluaniid
Bayer AG	m.p.	500
Maxim 025 FS	fludioksoniil
Novartis Crop Protection AG	k.s.	25
Maxim Star 035 FS	25g/l fludioksoniil
Novartis Crop Protection AG	10 g/l epoksikonasool
	k.s.	35
Thiovit 80 WG	väävel
Novartis Crop Protection AG	v.l.g.	800
Tilt 250 EC	propikonasool
Novartis Crop Protection AG	e.k.	250
Tilt Premium 37.5 WP	propikonasool
Novartis Crop Protection AG	m.p.	375
Topas 100 EC	penkonasool
Novartis Crop Protection AG	e.k.	100
Vaskoksiidkloriid	vaskoksiidkloriid
	m.p.	900
HERBITSIIDID
2.4-D amiinsool	2.4 D
Himprom	v.l.	500
Folar 525 FW	345 g/l terbutüülasiin
Novartis Crop Protection AG	180 g/l glüfosaat
	k.s.	525
Glialka 36	glüfosaat
Alkaloida	v.l.	360
Glyfos	glüfosaat	360
Cheminova Agro AS	v.l.
Glyphosan 360 SL	glüfosaat	360
Dow AgroSciences	v.l.
Roundup	glüfosaat	360
Monsanto	v.l.
Taifun 360	glüfosaat	360
Feinchemie Schwebda	v.l.
GmbH
INSEKTITSIIDID
Decis 2.5 EC	deltametriin
AgrEvo GmbH	e.k.	25
DiPel SC	Bacillus thuringiensis
Abbott Laboratories	k.s.	35
Dimilin SC-48	diflubensuroon
Uniroyal Chemical B.V.	k.s.	480
Dimilin WP-25	diflubensuroon
Uniroyal Chemical B.V.	m.p.	250
Fastac	alfa-tsüpermetriin
Cyanamid	e.k.	100
Sherpa 25 EC	tsüpermetriin
Rh^ne Poulenc	e.k.	250

Lühendid:	g.	-	granuleeritud preparaat
	e.k.	-	emulsioonkontsentraat
	k.d.	-	kummidispenser
	k.s.	-	suspensioonkontsentraat
	m.p.	-	märguv pulber
	v.l.	-	vesilahus
	v.l.g.	-	vees lahustuvad graanulid