Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisel ja kompenseerimisel esitatud kaebuste kohtueelse lahendamise korra kinnitamine
Vastu võetud 21.10.1997 nr 199
Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (RT 1991, 21, 257; RT I1997, 27, 391) paragrahvi 19 lõike 7 alusel Vabariigi Valitsus määrab:
1. Kinnitada õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisel ja kompenseerimisel esitatud kaebuste kohtueelse lahendamise kord (lisatud).
2. Maavanematel vaadata üle õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise maakonnakomisjonide koosseisud, arvestades, et komisjonis ei oleks rohkem kui üheksa liiget. Vajadusel määrata uus komisjoni esimees, aseesimees ja sekretär. Sekretär võib olla komisjoni liige.
3. Käesolev määrus jõustub 1. novembril 1997. a.
|
Peaminister MartSIIMANN
Justiitsminister Riigisekretär UnoVEERING |
|
Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 21. oktoobri 1997. a.määrusega nr. 199 |
Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisel ja kompenseerimisel esitatud kaebuste kohtueelse lahendamise kord
1. Käesolev kord sätestab õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise menetluse käigus esitatud kaebuste kohtueelse lahendamise korra.
2. Kaebusi vaatavad läbi õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise maakonnakomisjonid (edaspidi komisjon).
3. Komisjoni pädevusse kuuluvad kaebused kohaliku omavalitsuse organite ja asutuste otsuste peale ja õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduse (RT I 1993, 30, 509; 1994, 8, 106; 51, 859; 54, 905; 1995, 29, 357; 1997, 13, 210) paragrahvi 8 lõikes 2 sätestatud juhul maakonnakomisjoni otsuste peale. Põllumajandusreformi käigus toimub kaebuste kohtueelne lahendamine vastavalt põllumajandusreformi seaduse (RT 1992, 10, 143; 36, 474; RT I 1994, 52, 880; 1996, 48, 945; 1997, 13, 210; 16, 264) paragrahvile 28.
4. Kaebuse võib esitada isik, kelle õigusi on rikutud. Komisjoni pöördumise tähtaeg on üks kuu, arvates päevast, mil isik sai või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest.
5. Kohtueelses menetluses on asjaosalisteks kaebuse esitaja ja organ või asutus, kelle otsuse peale kaevatakse (edaspidi pool).
6. Komisjon keeldub kaebuse vastuvõtmisest või lõpetab asja menetluse, kui see nõue on juba lahendatud komisjonis või kohtus või kui selle lahendamine ei kuulu komisjoni pädevusse või kui kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud või kui kaebuse puudusi ei kõrvaldatud tähtpäevaks, samuti kui kaebuse menetlemise käigus kaebaja on loobunud oma kaebusest või kui teine pool ise tunnistab otsuse kehtetuks. Kui pärast kaebuse vastuvõtmist selgub, et kaebuse lahendamine ei kuulu selle komisjoni pädevusse, saadab esimees kaebuse pädevale komisjonile, teatades sellest kaebuse esitajale.
7. Kaebusse märgitakse järgmised andmed:
- komisjoni nimi, kuhu kaebus esitatakse;
- kaebuse esitaja ees- ja perekonnanimi, postiaadress;
- organi või asutuse nimi, kelle otsuse peale kaevatakse; asukoht ja aadress;
- kaebaja nõue;
- nõude õiguslik alus;
- nõude aluseks olevate asjaolude kirjeldus;
- dokumentide loetelu, millega kaebuse esitaja oma nõuet põhjendab.
8. Kaebusele kirjutab alla kaebuse esitaja või tema poolt volitatud isik. Volitamise korral näidatakse kaebuses isiku andmed, kelle huvides kaebus esitatakse, ja lisatakse kirjalik volikiri. Kaebusele lisatakse dokumentaalsed tõendid ja otsus, mille peale kaevatakse.
9. Kaebuse esitaja võib taotleda, et komisjon nõuaks teiselt poolelt dokumentaalsete tõendite esitamist, samuti tunnistajate ning ekspertide ärakuulamist. Taotluse põhjendatuse üle otsustab komisjoni esimees. Kaebuse esitajal on õigus taotleda poolte osavõttu kaebuse läbivaatamisest. Kui otsustatakse poolte osalemise vajalikkus, tuleb kutsuda istungile mõlemad pooled.
10. Kaebus registreeritakse maavalitsuses. Komisjoni asjaajamist korraldab komisjoni sekretär.
11. Istungi ettevalmistamise käigus esimees:
1) selgitab välja kaebuse asjaolud ja vajaduse korral kontrollib neid vastaspoole juures, nõuab vajadusel välja dokumente;
2) kontrollib, kas kaebuse esitaja nõue on dokumentaalselt tõendatud, tehes vajaduse korral pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid;
3) määrab komisjoni istungi toimumise aja ja koha, teatab sellest pooltele, saadab kaebuse ja nõuet tõendavate dokumentide ärakirjad teisele poolele;
4) nõuab teiselt poolelt ja kolmandatelt isikutelt vajadusel kaebusele kirjalikku vastust selle tunnistamise või mittetunnistamise kohta;
5) otsustab komisjoni liikmetele ettepaneku tegemise vara tagastamise või kompenseerimise menetluse peatamiseks;
6) teeb ettepaneku kaebuse puuduste kõrvaldamiseks ja annab selleks tähtaja;
7) korraldab kutsete saatmise.
Esimees võib eelnimetatud ülesannete täitmisel kasutada komisjoni sekretäri või liikmete abi.
12. Komisjonile esitatud kaebus tuleb komisjonis läbi vaadata hiljemalt kahe kuu jooksul, arvates kaebuse esitamisest.
13. Komisjoni istung toimub üldjuhul komisjoni asukohas. Vajaduse korral võib komisjon korraldada väljasõiduistungi selle poole, kelle otsuse peale kaevatakse, asukohas.
14. Tõendiks kaebuse lahendamisel on dokumentaalsed tõendid ning kirjalikud ekspertarvamused. Ühelgi tõendil ei ole komisjoni jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Komisjon hindab kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses. Tunnistaja ja eksperdi ütlused, vaidleva poole ja kolmanda isiku seletused ei ole otsesteks tõenditeks. Kumbki pool tõendab neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited ja vastuväited.
15. Komisjonil on õigus selgitada pooltele nõudest tulenevate täiendavate tõendite esitamise vajadust. Komisjonil on õigus nõuda omal algatusel täiendavaid dokumentaalseid tõendeid ning tellida kirjalikke ekspertarvamusi.
16. Dokumentaalsed tõendid esitatakse originaalis koos ärakirjaga teise poole jaoks. Komisjon võib lubada esitada kirjaliku tõendi tõestatud ärakirja, kui ta peab seda piisavaks või kui algdokument ei ole kättesaadav. Kirjalikust dokumendist võib esitada tõestatud väljavõtte juhul, kui dokumendi valdaja ei ole seaduse järgi kohustatud avaldama andmeid, millel ei ole tähendust selle asja lahendamisel. Komisjonile esitatud kirjalik algdokument tagastatakse esitaja soovil talle pärast komisjoni otsuse jõustumist.
17. Kaebuste lahendamine komisjonides on avalik.
18. Kui esimehe otsusel või poolte taotlusel osalevad istungil pooled, võib kaebuse esitaja esineda komisjoni istungil isiklikult või oma esindaja kaudu. Isiklik osavõtt ei võta kaebuse esitajalt õigust omada istungil esindajat.
19. Kui kaebuse esitaja komisjoni istungist isiklikult osa ei võta, esitab tema esindaja komisjonile notariaalselt tõestatud volikirja või seaduse või muu õigusakti alusel tema volitusi tõendava dokumendi. Kaebuse esitaja isikliku osavõtu korral esindajalt volikirja ei nõuta. Esindaja isik tuvastatakse isikut tõendava dokumendi alusel. Vastaspoole esindaja esitab komisjonile oma volitusi tõendava dokumendi.
20. Esimees teeb istungi algul kindlaks, kes väljakutsututest on istungile ilmunud, kas puudujad teavad istungist ja millised on andmed nende ilmumata jäämise kohta. Esimees teeb kindlaks kohalolijate isiku samasuse ja esindajate volitused, komisjoni koosseisu ja selgitab vaidluse pooltele taandamisõigust.
21. Asja arutamine lükatakse edasi järgmistel põhjustel:
- kutsutud pool ei ole istungile ilmunud mõjuval põhjusel ja on teatanud, et asja ei arutataks ilma tema osavõtuta;
- kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel;
- muu takistuse ilmnemise korral, mida ei saa istungil kõrvaldada.
22. Istungile ilmumist takistavatest asjaoludest on kutsutud pooled kohustatud teatama komisjonile enne istungi algust ja tõendama ilmumise takistatust. Kui pool, kes esitas kaebuse või kelle vastu kaebus oli esitatud ja kes on kutsutud, ei ilmu istungile mõjuva põhjuseta, võib komisjon teha otsuse ilma tema kohalolekuta. Kui kaebusele ei esitata kirjalikku vastust, võib otsuse teha ilma selleta.
23. Pooltel on õigus esitada taandust komisjoniliikmete vastu. Taandust peab põhjendama. Komisjoni liikmed kuuluvad taandamisele, kui on alust arvata, et nad on isiklikult huvitatud asja lõpplahendusest, või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust nende erapooletuses. Komisjoni liikmete taandamise otsustab komisjoni esimees.
24. Komisjoni esimehe taandamise otsustavad teised komisjoni liikmed. Kui kas või üks komisjoni liige on esimehe taandamise poolt, siis taandus rahuldatakse. Esimehe taandamise korral asendab teda aseesimees, viimase taandamise korral määrab maavanem komisjoni liikmete hulgast esimehe asendaja.
25. Esimees selgitab komisjoni istungil kaebuse olemust ja vastavaid õigusnorme ja tutvustab asjas esitatud tõendeid. Komisjon vaatab asja läbi ainult kaebuses soovitud ulatuses.
26. Komisjoni istungil tutvutakse dokumentide ja muude kirjalike tõenditega, kuulatakse ära kutsutud poolte, ekspertide ja tunnistajate selgitused ja seisukohad.
27. Kaebuse esitaja võib kirjalikus kaebuses esitatud nõudeid kaebuse menetlemise ajal täiendada ja esitada täiendavaid dokumentaalseid tõendeid. Täiendavad nõuded esitatakse kirjalikult. Samad õigused on poolel, kelle vastu nõuded on esitatud.
28. Komisjoni istung protokollitakse. Protokolli koostab komisjoni sekretär. Komisjoni istungi protokoll peab kajastama kaebuse seisukohalt olulisi andmeid. Komisjoni istungi protokollile kirjutavad alla esimees ja sekretär istungi lõpul.
29. Komisjoni istungi protokolli märgitakse:
- istungi toimumise aeg ja koht;
- komisjoni nimi, koosseis, istungi esimees ja sekretär;
- kaebuse pooled;
- andmed kutsutud poolte ja kolmandate isikute ilmumise kohta;
- andmed dokumentaalsete tõendite tutvustamise kohta;
- kutsutud poolte seletuste, vastuväidete ning kolmandate isikuteütluste põhiline sisu;
- andmed otsuse avaldamise kohta ja otsuse vaidlustamise korra selgitamise kohta;
- protokolli allakirjutamise kuupäev.
30. Komisjoni liikmed otsustavad kaebuse lahendamisel tekkinud lahkarvamused hääletamisega istungiruumis.
31. Komisjon võib kaevatava otsuse tunnistada täielikult või osaliselt seadusevastaseks või jätta kaebuse rahuldamata.
32. Komisjon teeb otsuse vaidluse arutamise päeval.
33. Komisjon on pädev, kui istungist võtab osakomisjoni liikmete enamus. Otsuse tegemise ruumis viibivad ainult komisjoni liikmed ja sekretär.
34. Komisjoni otsus tehakse häälteenamusega, kusjuures komisjoni esimees hääletab viimasena. Häälte võrdsel jagunemisel on määrav komisjoni esimehe hääl.
35. Komisjoni liikmel ei ole õigust jääda hääletamisel erapooletuks. Vähemusse jäänud komisjoniliikmel on õigus eriarvamusele. Eriarvamusele jäänud komisjoniliikme eriarvamuse sisu lisatakse otsusele.
36. Otsuse tegemisel hindab komisjon kirjalikke tõendeid, otsustab, millist seadust tuleb rakendada ja kas kaebus tuleb rahuldada. Komisjoni otsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Komisjonil on õigus täpsustada nõuete õiguslikku kvalifikatsiooni, kui see on vajalik poolte seaduslike õiguste ja huvide kaitseks.
37. Otsus koosneb sissejuhatusest, kirjeldavast osast, komisjoni põhjendustest ja resolutsioonist:
- otsuse sissejuhatuses märgitakse otsuse teinud komisjoni nimi, selle koosseis, istungit protokollinud sekretäri nimi, otsuse tegemise aeg ja koht ning poolte ja nende esindajate nimed;
- otsuse kirjeldavas osas esitatakse kaebuse esitaja nõue ja teise poole vastuväited;
- otsuse põhjendavas osas märgitakse komisjoni poolt tuvastatud asjaolud ja tõendid, millele on rajatud komisjoni järeldused, ning seadused, mida komisjon kohaldas. Rahalistes nõuetes näidatakse põhjendatud nõude arvestus;
- otsuse resolutsioonis märgitakse komisjoni seisukoht kaebuse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta, samuti otsuse vaidlustamise kord.
Kui komisjoni otsus puudutab kaebuse vastuvõtmisest keeldumist või menetluse lõpetamist või vara tagastamise või kompenseerimise menetluse peatamist, ei sisalda otsus kaebuse sisulisi asjaolusid.
38. Poolte soovil teeb komisjon otsuse resolutsiooni teatavaks istungi toimumise päeval. Otsuse ärakiri antakse pooltele viie tööpäeva jooksul, arvates istungi toimumise päevast, või saadetakse neile sama tähtaja jooksul posti teel. Kui komisjon otsustab tagastamise või kompenseerimise menetluse peatamise, tuleb sellest viivitamatult teatada poolele, kelle otsuse peale kaebus esitati.
39. Otsusele kirjutavad alla esimees ja sekretär.
40. Komisjoni otsusega mittenõustumisel võib kaebuse esitaja pöörduda sama kaebuse läbivaatamiseks kohtusse ühe kuu jooksul, arvates komisjoni otsuse ärakirja saamise päevast, teatades sellest komisjonile ja teisele poolele. Kohtusse pöördumise vormiks ei ole kaebus komisjoni otsuse peale.
41. Komisjoni otsusega mittenõustumisel võib organ või asutus, kelle otsuse peale kaevati, esitada kaebuse komisjoni otsuse peale kohtusse ühe kuu jooksul, arvates komisjoni otsuse ärakirja saamise päevast, teatades sellest komisjonile ja teisele poolele.
42. Komisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski asjaosaline ei esitanud kaebust kohtusse. Jõustunud komisjoni otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik. Komisjon võib kaevatava otsuse kehtetuks tunnistamisel teha ettepaneku asi uuesti läbi vaadata ja teha uus otsus.
43. Komisjon võib tegutseda lepituskomisjonina vara tagastamise ja kompenseerimise käigus tekkinud vaidluste lahendamisel.
44. Lepitusmenetluse alustamiseks esitavad vaidlevad pooled vara tagastamise või kompenseerimise menetlust läbiviiva organi või asutuse asukohajärgsele komisjonile ühise kirjaliku avalduse. Avaldus peab sisaldama järgmisi andmeid:
- komisjoni nimi, kuhu avaldus esitatakse;
- avalduse esitajate ees- ja perekonnanimi, postiaadress ja töökoht;
- vaidluse olemus;
- nõuete õiguslik alus;
- vaidluse aluseks olevate asjaolude kirjeldus;
- mille osas kokkuleppele tuleks jõuda;
- dokumentide loetelu, millega pooled oma nõuet põhjendavad.
Avaldusele kirjutavad alla avalduse esitajad.
45. Avaldus lahendatakse avalduse esitajate kohalolekul. Lepitusmenetlus toimub üksnes avaldajate poolt esitatud seletuste ja dokumentide alusel. Komisjon püüab avaldajaid lepitada. Kokkuleppe saavutamine või kokkuleppele mittejõudmine fikseeritakse kirjalikult ning sellele kirjutavad alla avaldajad, komisjoni esimees ja sekretär.
46. Saavutatud kokkuleppest ei saa ühepoolselt taganeda. Muus osas kohaldatakse avalduse lahendamisele mõttekohaselt käesoleva korra sätteid.
47. Komisjoni töötingimused tagab kaebuste lahendamisel maavanem. Komisjoni halduskulud ja kaebuse lahendamisega seotud kulud kaetakse Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist.
48. Komisjoni liikmetele kaebuste lahendamisel makstava tunnitasu suurus on viis protsenti kehtivast miinimumpalgast. Komisjoni esimehele ja sekretärile kaebuste lahendamisel makstava tunnitasu suurus on kümme protsenti kehtivast miinimumpalgast. Tundide arvu määramisel võetakse aluseks komisjoni istungite kestus. Komisjoni liikmete sõidukulud hüvitatakse komisjoni esimehe otsusel.
49. Tunnistaja ja eksperdi kulud, mis on seotud tema osalemisega komisjoni istungil, kannab see pool, kelle taotlusel tunnistaja või ekspert istungile kutsuti. Poolte esindajate kulud kannab see pool, kelle huvides esindaja istungist osa võttis. Tõlgi kulud kannab istungil tõlget vajanud pool. Komisjoni algatusel kutsutud eksperdi kulud ja tellitud ekspertarvamuse maksumuse hüvitab komisjon.
| Justiitsminister Paul VARUL |
Facebook
Twitter