Teksti suurus:

Nõuded häirekeskusele

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2005
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.08.2010
Avaldamismärge:

Nõuded häirekeskusele

Vastu võetud 23.01.2002 nr 40
RT I 2002, 10, 54
jõustumine 01.02.2002

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
16.12.2004RT I 2004, 86, 59101.01.2005

Määrus kehtestatakse «Päästeseaduse» (RT I 1994, 28, 424; 1998, 39, 598; 2000, 50, 316; 2001, 50, 283; 2002, 42, 267; 61, 375; 63, 387; 2003, 20, 116 ja 118; 23, 143; 2004, 54, 390) § 41 lõike 7 alusel.
[RT I 2004, 86, 591 – jõust. 1.01.2005]

1. peatükk ÜLESANDED 

§ 1.  Häirekeskuse ülesanded

  Häirekeskuse ülesanded on:
  1) õnnetusteadete vastuvõtmine, töötlemine, dokumenteerimine, salvestamine ja säilitamine;
  2) õnnetusteadete kohta esmase informatsiooni (sündmuse liik, koht ja ulatus) vastuvõtmine ühe minuti jooksul ja kohene edastamine vastavatele teenistustele, kelle ülesandeks on antud probleemide lahendamine (edaspidi operatiivteenistused);
  3) teeninduspiirkonna päästemeeskonna, kiirabibrigaadi, vajaliku tehnika ja päästeteenistujate lähetamine sündmuskohale vastavalt häirekeskusele esitatud väljasõiduplaanidele, tegevuskavadele, koostööplaanidele ja koostöölepingutele;
  4) päästetööde juhi operatiivalaste korralduste täitmine ja dokumenteerimine;
  5) õnnetusteadete edastamine ametitele ja juriidilistele isikutele vastavalt operatiivteenistustega kokkulepitud teavitamise korrale;
  6) sündmuskohalt saabuva teabe vastuvõtmine, töötlemine, dokumenteerimine, salvestamine ja säilitamine;
  7) vajaliku teabe edastamine sündmuskohale;
  8) tööks vajalike andmete uuendamine, täiendamine, kasutusele võtmine ja hoidmine ning koostöö vastavate andmekogude pidajatega;
  9) teeninduspiirkonna päästemeeskondade ning kiirabibrigaadide isikkoosseisu, tehnilise valmisoleku ja asukoha kohta informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine, dokumenteerimine ja salvestamine;
  10) sündmuse andmete väljastamine vastavalt õigusaktides sätestatud korrale;
  11) maakonna või kohaliku omavalitsuse kriisikomisjoni esimehe teavitamine suurõnnetustest ja tema korraldusel kriisikomisjoni kokkukutsumine ning komisjonile operatiivse teabe andmine.
[RT I 2004, 86, 591 - jõust. 01.01.2005]

2. peatükk DOKUMENTATSIOON 

§ 2.  Häirekeskuse dokumentatsioon

  Häirekeskuses peavad olema järgmised dokumendid:
  1) sündmuse arvestuskaart;
  2) teeninduspiirkonna ja piirnevate maakondade päästemeeskondade poolt kasutatava tehnika loetelu;
  3) Eesti kaart (mitte väiksemas mõõtkavas kui 1:200 000);
  4) teeninduspiirkonna ja piirnevate maakondade ning linnade kaardid (mitte väiksemas mõõtkavas kui 1:50 000);
  5) teeninduspiirkonna päästemeeskondade ning kiirabibrigaadide väljasõiduplaanide, tegevuskavade, koostööplaanide ja riigi ning kohaliku omavalitsuse päästeasutuste koostöölepingud või nende koopiad;
  6) raadiosidekutsungid ja raadioside pidamise kord;
  7) helisalvestiste säilitamise register;
  8) tegevusjuhised eri liiki õnnetusteadete töötlemiseks;
  9) kõrgendatud riskiastmega objektide nimekiri ja asendiplaanid;
  10) kõrgendatud riskiastmega objektide lühiiseloomustus;
  11) teeninduspiirkonnas toimuvatest õnnetustest teavitamise kord;
  12) teeninduspiirkonna maavalitsuste, linnade ja valdade juhtivtöötajate nimekiri ning nende töö-, era- ning mobiiltelefoninumbrid;
  13) teeninduspiirkonna maakondade kriisikomisjonide liikmete nimekiri ning töö-, era- ja mobiiltelefoninumbrid ning liikmete teavitamise kord;
  14) teeninduspiirkonna maakondade, linnade ja valdade kriisireguleerimisplaanide koopiad;
  15) teeninduspiirkonna tuletõrje veevõtukohtade nimekiri;
  16) ohtlike kemikaalide ohutuskaardid;
  17) häirekeskuse teenistujate nimekiri ning eratelefoni- ja mobiiltelefoninumbrid;
  18) teeninduspiirkonna maakondade tervishoiuteenuse osutaja katastroofimeditsiini plaanid;
  19) haiglate juures paiknevate helikopterite maandumisplatside skeemid;
  20) massiürituste operatiivplaanid;
  21) sündmuse andmete väljastamise kord.
[RT I 2004, 86, 591 - jõust. 01.01.2005]

3. peatükk EHITUSLIKUD NÕUDED 

§ 3.  Ehituslikud üldnõuded

  (1) Häirekeskuses peavad olema personalile tagatud tingimused ööpäevaringseks tööks.

  (2) Häirekeskuse planeerimisel tuleb arvestada, et:
  1) häirekeskus peab olema funktsionaalselt iseseisev;
  2) häirekeskuses peab olema kaks turvatsooni, kusjuures esimene turvatsoon hõlmab kogu häirekeskuse ja teine turvatsoon töösaali;
  3) soovitatav häirekeskuse asukoht on keldrikorrusel või teisel korrusel.

  (3) Häirekeskuses peavad olema:
  1) töösaal (10 m2 ühe päästekorraldaja kohta, ruumi kõrgus mitte alla 2,65 m);
  2) kriisikomisjoni tööruum;
  3) häirekeskuse juhataja ja spetsialistide tööruumid;
  4) köök või koht toidu valmistamiseks;
  5) puhkeruum;
  6) riietusruum;
  7) WC (meestele ja naistele eraldi);
  8) duširuum (meestele ja naistele eraldi);
  9) energia põhitoiteseadmete ruum;
  10) energia reservtoiteseadmete ruum;
  11) ventilatsiooniseadmete ruum;
  12) side- ja infotehnoloogiaseadmete ruumid.

  (4) Erandkorras võib kooskõlastatult Päästeametiga tööruume funktsionaalsuse piires ühitada.

§ 4.  Ehitusmaterjalidele ja tarinditele esitatavad nõuded

  (1) Hoone välisviimistlus- ja isolatsioonimaterjalid peavad olema mittepõlevad.

  (2) Välissein peab olema:
  1) telliskivisein minimaalse paksusega 225 mm või
  2) monoliitbetoonsein paksusega 150 mm või
  3) raudbetoonpaneelidest sein paksusega 200 mm.

  (3) Lagi peab olema raudbetoonist, paksusega vähemalt 100 mm.

  (4) Seinad, laed ning põrandad peavad olema kaetud helisummutava materjaliga.

  (5) Ruumide viimistlusmaterjalid peavad olema kergesti puhastatavad ega tohi koguda staatilise elektri laenguid. Viimistlusmaterjalidena ei tohi kasutada põlevmaterjale.

§ 5.  Häirekeskuse sisse- ja väljapääsudele esitatavad nõuded

  (1) Häirekeskuse:
  1) esimese turvatsooni uks peab vastama turva- ja tuletõkkeukse nõuetele ning olema lukustatav;
  2) uks suletakse kas koodluku või piiratud arvu võtmeid omava turvalukuga;
  3) uksel peab olema uksesilm (nähtavusega vähemalt 120 kraadi) või 10 mm paksuse turvaklaasiga aken (mitte suurem kui 20 000 mm2 ). Nende puudumise korral paigaldatakse uksetelefon ja telekaamera;
  4) esimest ja teist turvatsooni peab eraldama vähemalt 100 mm paksusest ehitusplokist või 10 mm klaasist vahesein;
  5) teisel turvatsoonil peab olema ainult päästekorraldaja poolt avatav uks;
  6) teise turvatsooni uks peab vastama esimese turvatsooni ukse nõuetele. Sellel võib olla minimaalselt 10 mm paksusest turvaklaasist aken.

  (2) Häirekeskusel peab olema varuväljapääs.

  (3) Häirekeskusesse sissepääsemise kord peab olema kehtestatud häirekeskuse juhi käskkirjaga.

§ 6.  Häirekeskuse akendele esitatavad nõuded

  (1) Aknad peavad olema turvaklaasist, mitmekihilised ja müra vähendavad.

  (2) Keldrikorrusel paiknevad aknad peavad olema varustatud turvavõrega.

  (3) Aknaraamid peavad olema metallist.

  (4) Akendel peavad olema valgustugevust reguleerivad katted.

§ 7.  Valgustusele esitatavad nõuded

  (1) Üldvalgustust peab olema võimalik jaotada öiseks valguseks (100 luksi) ja päevaseks valguseks (300 luksi).

  (2) Üldvalgustus töösaalis peab olema hajutatud ja teostatud mitte madalama kui 25 kilohertsi toitepinge sagedusega hõõg- või luminestsentslampide abil.

  (3) Igal töökohal peab olema suunatavaks kohtvalgustuseks lülitiga valgusti, mis tagab pinnavalgustustugevuse kuni 500 luksi.

  (4) Avariivalgustus peab olema reservtoitega, mis rakendub tööle elektrienergia põhitoite katkemisel.

§ 8.  Tööruumide ventileerimisele esitatavad nõuded

  (1) Mikrokliima reguleerimiseks peavad olema kliimaseadmed.

  (2) Tööruumis peab olema tagatud:
  1) õhutemperatuur 22-24 ºC;
  2) suhteline õhuniiskus 60-40%;
  3) õhu liikumise kiirus mitte üle 0,1 m/s.

  (3) Ventilatsioonikanal peab olema suletud terasvõrguga (silma suurusega mitte üle 50 mm), mis on mitteteisaldatavalt kinnitatud siseneva ava ette.

  (4) Reservventilatsioonikanal peab olema varustatud õhupuhastusfiltriga ja suletud terasvõrega (silma suurusega mitte üle 50 mm), mis on mitteteisaldatavalt kinnitatud siseneva ava ette. Sissepuhkeventilatsioon peab olema muust hoonest sõltumatu.

§ 9.  Elektrienergiaga varustamisele esitatavad nõuded

  (1) Häirekeskuse elektrienergiaga varustamine peab toimuma kahest erinevast elektritoitesüsteemist (normaaltoitesüsteem ja varutoitesüsteem). Ühe elektritoitesüsteemi katkestus ei tohi mõjutada teise tööd. Normaaltoitesüsteemi katkestuse korral peab tööle rakenduma varutoitesüsteem.

  (2) Elektripaigaldise jaotuskeskus peab asuma häirekeskuse esimeses turvatsoonis või erandjuhul väljaspool turvatsooni, kui on tagatud elektripaigaldise puutumatus.

  (3) Protsessorjuhtimisega seadmed peavad olema varustatud täiendavalt UPS toitesüsteemiga (eraldatud vooluring ja reservtoide akudelt vähemalt 30 minutiks).

  (4) Dubleerivaks varutoitesüsteemiks peab olema varutoitegeneraator, mille käivitamiseks ei kulu üle 30 minuti ja mille jaoks on kohapeal kütusevaru 48 tunniks.

§ 10.  Tuletõkkesektsioonide moodustamisele esitatavad nõuded

  (1) Häirekeskuse esimene turvatsoon peab vastama EI 60 tuletõkkesektsiooni nõuetele.

  (2) Häirekeskuse teine turvatsoon peab vastama EI 90 tuletõkkesektsiooni nõuetele.

  (3) Häirekeskus peab olema varustatud automaatse tulekahjusignalisatsiooni süsteemiga.

4. peatükk SIDE-, ALARMEERIMIS- JA INFOTEHNOLOOGIAVAHENDID 

§ 11.  Häirekeskuse tööks vajalikud tehnilised tugisüsteemid

  Häirekeskuse tööks vajalikud tehnilised tugisüsteemid on:
  1) telefonside;
  2) raadioside;
  3) alarmeerimissüsteem;
  4) infotehnoloogia.

§ 12.  Nõuded telefonsidele ja salvestusseadmetele

  (1) Telefonside korraldatakse häirekeskusesse paigaldatud digitaaltelefonijaama baasil ning peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) telefonijaamade vaheliseks ühenduseks tuleb kasutada ISDN 30B+D või 2B+D kanalit, mis peab olema dubleeritud, sisaldades kahte eraldi trakti ja kahte eraldi sisendkaablit;
  2) telefonijaamal peab olema vähemalt kaks 2 B+D väljundkanalit, seejuures üks 2B+D väljundkanal nelja abonendi kohta;
  3) kui abonentide arv on üle 32, peab telefonijaamal olema 30B+D väljundkanal;
  4) õnnetusteate vastuvõtmise tagamiseks väljundkanali rikke korral peavad olema dubleerivad telefonid;
  5) häirekeskusel peab olema alternatiivne ühendus muu telefonijaamaga;
  6) päästekorraldaja töökoht peab võimaldama õnnetusteadete vastuvõtmist dubleerivate telefonide kaudu;
  7) nõutav on otseühendus politseikorrapidajaga;
  8) päästekorraldaja töökohal peab olema süsteemitelefon, mis võimaldab kõne ümbersuunamist ja tsirkulaarsidet;
  9) telefonijaam peab võimaldama kõnede eristust;
  10) telefonijaamale peab olema tagatud katkematu energiavarustus;
  11) kesk- ja tugikomandoga ning kiirabibaasiga peab olema otseühendus või dubleeritud telefonside.

  (2) Kõnede salvestusseadmel peab olema katkematu töövalmidus ja sealjuures peab olema tagatud:
  1) päästekorraldaja töökohalt peetavate kõnede salvestamine;
  2) kõne toimumise aja ja helistaja telefoninumbri fikseerimine;
  3) helisalvestuste säilitamine ühe aasta jooksul.

§ 13.  Nõuded raadiosidele

  (1) Häirekeskuse raadioside peab võimaldama:
  1) teabevahetuse teenindatava piirkonna ulatuses;
  2) päästekorraldaja töökohal raadioside pidamise võimaluse;
  3) audioväljundi valjuhääldisse ja kõrvaklappidesse;
  4) katkematu energiavarustuse tagamise raadiosidevahenditele;
  5) teabevahetuse kõikides vajaminevates raadiosidevõrkudes, sh operatiivraadiosidevõrgus.

  (2) Teiste asutustega raadioside pidamise kord sätestatakse koostöölepingutega.

§ 14.  Alarmeerimissüsteemid

  Alarmeerimissüsteem peab tagama väljasõidukorralduse andmise päästemeeskondadele ning kiirabibrigaadidele.
[RT I 2004, 86, 591 - jõust. 01.01.2005]

§ 15.  Nõuded infotehnoloogiavahenditele

  (1) Infotehnoloogia tarkvara peab:
  1) olema kaitstud teabe ebaseadusliku hankimise ja lisamise eest kolmandate isikute poolt;
  2) olema Päästeameti poolt tunnustatud;
  3) tagama kohtvõrgu ja laivõrgu kasutamise;
  4) tagama riiklikest andmebaasidest teabe saamise.

  (2) Riistvara peab võimaldama tarkvara täieliku kasutamise.

  (3) Häirekeskuse infotehnoloogiavahendid peavad tagama dubleeriva andmekandja kasutamise ja teeninduspiirkonna ning teeninduspiirkonnaga piirnevate maakondade digitaalkaartide kasutamise.

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§-d 16. ja 17. [käesolevast tekstist välja jäetud]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json