Struktuuritoetuse kasutamise seire ja hindamise üldised tingimused ja kord
Vastu võetud 15.07.2005 nr 54
Määrus kehtestatakse «Struktuuritoetuse seaduse» § 7 lõike 3 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrus reguleerib Euroopa Liidu struktuurifondidest ja Ühtekuuluvusfondist antud toetuse (edaspidi toetus) kasutamise seire ja hindamise korraldust.
(2) Euroopa Ühenduse algatuste Equal, Urban ja Interreg raames antud toetuse kasutamise seire ja hindamise korraldus reguleeritakse vajadusel «Struktuuritoetuse seaduse» § 30 lõikes 6 ja § 311 lõikes 5 nimetatud kordades.
§ 2. Mõisted
(1) Toetuse kasutamise seire määruse mõistes on struktuurifondide raames vastavalt «Struktuuritoetuse seaduse» § 7 lõikes 1 sätestatule pidev tegevus, mille käigus jälgitakse «Struktuuritoetuse seaduse» § 2 lõike 2 punktis 1 nimetatud arengukava (edaspidi arengukava), prioriteedi, meetme ja projektide rakendamist ja tulemuslikkust ning Ühtekuuluvusfondi raames Ühtekuuluvusfondist rahastatud projektide rakendamist ja tulemuslikkust.
(2) Vastavalt «Struktuuritoetuse seaduse» § 7 lõikele 2 analüüsitakse toetuse kasutamise hindamise käigus toetuse kasutamist ja antakse soovitusi toetuse kasutamise tulemuslikkuse ja mõjususe suurendamiseks. Hindamised jagunevad arengukava järelhindamiseks, Ühtekuuluvusfondi projektide järelhindamiseks ja täiendavateks hindamisteks.
(3) Füüsiline näitaja määruse mõistes on arengukava, prioriteedi, meetme või projekti eesmärgi kvantitatiivne väljendus. Füüsilised näitajad jagunevad väljundi-, tulemus- ja mõju näitajateks. Väljundi- ja tulemusnäitajate abil teostatakse seiret, mõju näitajate saavutamine selgitatakse välja hindamise käigus.
(4) Finantsnäitaja määruse mõistes on arengukava, prioriteedi, meetme või projekti eelarve väljendus ja võimaldab mõõta arengukava, prioriteedi, meetme või projekti finantsilist progressi.
(5) Läbiv näitaja määruse mõistes võimaldab mõõta horisontaalpoliitika eesmärkide täitmist arengukava, prioriteedi, meetme või projekti tasandil.
2. peatükk
STRUKTUURIFONDIDE TOETUSE KASUTAMISE SEIRE JA
HINDAMINE
§ 3. Toetuse kasutamise seire
(1) Toetuse kasutamise seiret teostatakse seirearuandluse, «Struktuuritoetuse seaduse» § 5 lõigetes 1, 4 ja 5 nimetatud komisjonide ja «Struktuuritoetuse seaduse» § 9 lõike 6 alusel asutatud struktuuritoetuse registri (edaspidi register) kaudu.
(2) Seirearuanded ja lõpparuanded koostatakse projekti, meetme, prioriteedi ja arengukava kohta.
(3) 2008. aasta meetme, prioriteedi ja arengukava seirearuanne, mis sisaldab rakendaja lõpphinnangut eesmärkide saavutamisele, tulemuslikkusele ja elluviimisele, loetakse meetme, prioriteedi ja arengukava lõpparuandeks.
(4) Kui sama asutus täidab nii prioriteedi rakendusasutuse kui ka meetme rakendusasutuse või nii meetme rakendusasutuse kui ka meetme rakendusüksuse ülesandeid, võib meetme rakendusasutuse juhi poolt «Struktuuritoetuse seaduse» § 131 lõike 4 punkti 1 alusel kehtestatud toetuse kasutamise seire eeskirjas (edaspidi seire läbiviimise eeskiri) sätestatult seirearuandlust vajadusel koondada.
(5) Seirearuannetes esitatakse näitajate saavutamine aruandlusperioodi lõpu kuupäeva seisuga, võrrelduna planeerimise faasis seatud füüsiliste ja finantsiliste näitajate ning nende sihtmääradega. Arengukava viienda ehk tehnilise abi prioriteedi (edaspidi viies prioriteet) seirearuandes füüsiliste näitajate kohta infot ei esitata.
§ 4. Projekti seirearuanne
(1) Projekti seirearuande koostab toetuse saaja vastavalt seire läbiviimise eeskirja alusel või meetme tingimuste määruse alusel sätestatud tähtaegadele.
(2) Projekti seirearuanne peab kajastama vähemalt järgmist teavet:
1)
toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta
(projekti nimi ja toetuse saaja nimi);
2) aruandlusperiood;
3)
andmed väljundi- ja tulemusnäitajate saavutamise kohta võrrelduna
toetuse taotluse rahuldamise otsuses esitatud näitajatega;
4)
andmed läbivate näitajate saavutamise kohta;
5)
finantsplaani olemasolul tehtud kulutused võrrelduna kinnitatud
finantsplaaniga;
6) andmed elluviidud tegevuste ja teostatud tööde
kohta;
7) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja projekti
elluviimisele;
8) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta,
allkiri ja aruande esitamise kuupäev.
(3) Viienda prioriteedi seires kohaldatakse lõike 2 punkte 1, 2 ja 5–8.
(4) Projekti seirearuande esitab toetuse saaja meetme rakendusüksusele vastavalt seire läbiviimise eeskirja alusel või meetme tingimuste määruse alusel sätestatud korrale ning tähtaegadele.
(5) Kui projekti seirearuanne vastab toetuse seire läbiviimise eeskirja alusel või meetme tingimuste määruse alusel kehtestatud nõuetele, kinnitab rakendusüksus toetuse saaja poolt esitatud aruande.
(6) Kui projekti seirearuanne ei vasta seire läbiviimise eeskirja alusel või meetme tingimuste määruse alusel kehtestatud nõuetele, juhib rakendusüksus toetuse saaja tähelepanu aruandes esinevatele puudustele ning määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
(7) Rakendusüksuse kinnitatud projekti seirearuandest saadud informatsiooni väljundi- ja tulemusnäitajate ning läbivate näitajate kohta sisestab rakendusüksus registrisse.
§ 5. Projekti lõpparuanne
(1) Lähtudes projekti iseloomust ja projekti lühikesest ajalisest kestusest võidakse toetuse saajale kehtestada seire läbiviimise eeskirja alusel või meetme tingimuste määruse alusel kohustus esitada ainult projekti lõpparuanne.
(2) Projekti lõpparuanne sisaldab § 4 lõikes 2 nimetatud teavet ning täiendavalt toetuse saaja lõpphinnangut projekti eesmärkide saavutamisele, projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele.
(3) Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja meetme rakendusüksusele vastavalt seire läbiviimise eeskirja alusel või meetme tingimuste määruse alusel sätestatud korrale ning tähtaegadele.
(4) Kui projekti lõpparuanne vastab toetuse seire läbiviimise eeskirja alusel või meetme tingimuste määruse alusel kehtestatud nõuetele, kinnitab rakendusüksus toetuse saaja poolt esitatud projekti lõpparuande.
(5) Kui projekti lõpparuanne ei vasta seire läbiviimise eeskirja alusel või meetme tingimuste määruse alusel kehtestatud nõuetele, juhib rakendusüksus toetuse saaja tähelepanu aruandes esinevatele puudustele ning määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
(6) Rakendusüksuse kinnitatud projekti lõpparuandest saadud informatsiooni väljundi- ja tulemusnäitajate ning läbivate näitajate kohta sisestab rakendusüksus registrisse.
§ 6. Rakendusüksuse koostatav meetme seirearuanne
(1) Meetme seirearuanne koostatakse kaks korda aastas seisuga 30. juuni
ja 31. detsember, sealjuures:
1) meetme poolaasta seirearuanne
koostatakse perioodi 1. jaanuar – 30. juuni kohta;
2)
meetme aasta seirearuanne koostatakse perioodi 1. jaanuar – 31.
detsember kohta.
(2) Meetme seirearuande esitab meetme rakendusüksus meetme rakendusasutusele vastavalt meetme rakendusasutuse kehtestatud korras ja nõuetele vastavalt.
(3) Meetme rakendusüksuse koostatud seirearuanne peab kajastama vähemalt
järgmist teavet:
1) meetme raames esitatud toetuse taotluste
arv, vastavaks tunnistatud toetuse taotluste arv, rahuldatud toetuse
taotluste arv ja osakaal esitatud toetuse taotluste arvust, katkestatud
projektide arv, lõpetatud projektide arv;
2) rahuldatud toetuse
taotluste kogueelarve;
3) toetuse taotluste juures esinenud peamised
probleemid;
4) rakendusüksuse hinnang toetuse taotlemise protsessile;
5)
teave rakendusüksuse poolt vajadusel rakendatavate abinõude kohta
toetuse taotluste kvaliteedi ja arvu tõstmiseks;
6) meetme
finantsiline progress (meetme eelarve täitmine võrreldes meetme aasta-
ja kogueelarvega);
7) meetme sisuline progress (meetme raames
saavutatud väljundi- ja tulemusnäitajad võrrelduna programmitäiendis
seatud sihtmääradega);
8) läbivate näitajate saavutamine
meetme tasandil;
9) meetme rakendamisel esinenud põhimõttelised
probleemid;
10) teave meetme rakendusüksuse poolt rakendatud abinõude
kohta, tagamaks meetme rakendamise kvaliteetsust ja tulemuslikkust,
sealhulgas toetuse saaja tegevuse üle läbiviidud järelevalve toimingute
peamised järeldused ja nende arvesse võtmine;
11)
rakendusüksuse hinnang informatsiooni kogumise korralduse kohta toetuse
saajatelt;
12) rakendusüksuse hinnang meetme tulemuslikkusele.
(4) Kui meetme seirearuanne vastab meetme rakendusasutuse poolt kehtestatud nõuetele ja lõikele 3, täiendab rakendusasutus aruannet vastavalt § 8 lõikele 1.
(5) Kui meetme seirearuanne ei vasta meetme rakendusasutuse poolt kehtestatud nõuetele ja lõikes 3 toodule, juhib rakendusasutus tähelepanu aruandes esinevatele puudustele ning määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
§ 7. Rakendusüksuse koostatav meetme lõpparuanne
(1) Meetme lõpparuanne koostatakse seisuga 31. detsember 2008. a.
(2) Meetme lõpparuanne sisaldab § 6 lõikes 3 nimetatud teavet ning täiendavalt rakendusüksuse lõpphinnangut meetme eesmärkide saavutamisele, meetme tulemuslikkusele ja elluviimisele.
(3) Meetme lõpparuande esitab rakendusüksus meetme rakendusasutusele vastavalt rakendusasutuse sätestatud korrale ning tähtaegadele.
§ 8. Rakendusasutuse koostatav meetme seirearuanne
(1) Meetme rakendusasutus täiendab meetme rakendusüksuse koostatud
meetme seirearuannet alljärgnevaga:
1) rakendatava toetuse
kooskõla sektoraalsete strateegiate ja arengukavadega;
2)
informatsioon toetuse ja muudest finantsvahenditest rahastatud tegevuste
kooskõla kohta;
3) meetme rakendusasutuse hinnang toetuse
taotlemise protsessile;
4) meetme rakendusasutuse hinnang meetme
sisulisele progressile (väljundi- ja tulemusnäitajate saavutamine) ja
finantsilisele progressile (meetme eelarve täitmine võrreldes meetme
aasta- ja kogueelarvega);
5) meetme rakendusasutuse hinnang meetme
tulemuslikkusele;
6) meetme rakendusasutuse rakendatud abinõud
tagamaks toetuse rakendamise kvaliteeti ja tulemuslikkust, sealhulgas
toetuse saaja tegevuse üle läbiviidud järelevalve toimingute peamised
järeldused ja nende arvesse võtmine;
7) toetuse kasutamise
ühilduvus horisontaalpoliitika põhimõtetega.
(2) Viienda prioriteedi seires kohaldatakse lõike 1 punkte 3–6.
(3) Kui meetme eesmärkide saavutamise jälgimiseks on moodustatud meetme juhtkomisjon, esitab meetme rakendusasutus seirearuande heakskiitmiseks meetme juhtkomisjonile.
(4) Meetme rakendusasutus esitab meetme seirearuande prioriteedi rakendusasutusele vastavalt prioriteedi rakendusasutuse kehtestatud tähtajale.
(5) Prioriteedi rakendusasutusel on õigus küsida meetme rakendusasutuselt meetme seirearuande kohta täiendavat teavet.
§ 9. Rakendusasutuse koostatav meetme lõpparuanne
(1) Meetme lõpparuanne sisaldab § 6 lõikes 3 ja § 8 lõikes 1 nimetatud teavet ning täiendavalt rakendusasutuse lõpphinnangut meetme eesmärkide saavutamisele, meetme tulemuslikkusele ja elluviimisele.
(2) Meetme lõpparuande esitab meetme rakendusasutus prioriteedi rakendusasutusele vastavalt prioriteedi rakendusasutuse sätestatud korrale ning tähtaegadele.
§ 10. Prioriteedi seirearuanne
(1) Prioriteedi seirearuande koostab prioriteedi rakendusasutus, tuginedes meetmete aruannetele.
(2) Prioriteedi seirearuanne koostatakse kaks korda aastas seisuga
30. juuni ja 31. detsember, sealjuures:
1) prioriteedi poolaasta
seirearuanne koostatakse perioodi 1. jaanuar – 30. juuni kohta;
2)
prioriteedi aastaaruanne koostatakse perioodi 1. jaanuar – 31. detsember
kohta.
(3) Prioriteedi rakendusasutus koondab prioriteedi alla kuuluvate meetmete rakendusasutuste meetmete seirearuanded.
(4) Prioriteedi seirearuanne peab kajastama vähemalt järgmist teavet:
1)
toetuse rakendamise seisukohalt olulised muutused sektoraalsetes ja
piirkondlikes poliitikates, muutused tööhõive tegevuskavas, rakendatava
toetuse kooskõla eespool nimetatud poliitikatega;
2)
informatsioon eri fondide rahastatud tegevuste kooskõla ning toetuse ja
muudest finantsvahenditest rahastatud tegevuste kooskõla kohta;
3)
meetmete kaupa ülevaade toetuse taotlemise protsessist ning meetme
rakendusasutuse ja prioriteedi rakendusasutuse hinnang toetuse
taotlemise protsessile, sealhulgas esitatud toetuse taotluste arv,
vastavaks tunnistatud toetuse taotluste arv, rahuldatud toetuse
taotluste arv ja osakaal toetuse taotluste üldarvust, katkestatud
projektide arv, lõpetatud projektide arv, meetme rakendusasutuse ja
prioriteedi rakendusasutuse hinnang toetuse taotluste kvaliteedile ning
vajadusel rakendatud abinõud toetuse taotluste arvu ja kvaliteedi
tõstmiseks;
4) prioriteedi ning selle meetmete sisuline progress
tuginedes füüsilistele näitajatele. Meetmete raames esitatakse
saavutatud väljundi- ja tulemusnäitajad võrrelduna programmitäiendis
ning arengukavas seatud sihtmääradega;
5) läbivate
näitajate saavutamine prioriteedi tasandil;
6) prioriteedi ja
selle alla kuuluvate meetmete finantsiline progress. Iga meetme ja kogu
prioriteedi kohta esitatakse andmed makseasutuse poolt väljamakstud
summade kohta. Meetme finantsiline progress esitatakse võrrelduna meetme
aastaeelarve ja meetme kogueelarvega;
7) meetme rakendusasutuste
hinnang meetmete sisulisele ja finantsilisele progressile;
8)
prioriteedi rakendusasutuse hinnang prioriteedi kui terviku sisulisele
ja finantsilisele progressile;
9) meetmete rakendamisel esinenud
põhimõttelised probleemid;
10) meetmete rakendusüksuste ja
rakendusasutuste ning prioriteedi rakendusasutuse rakendatud abinõud
tagamaks toetuse rakendamise kvaliteetsust ja tulemuslikkust, sealhulgas
toetuse saaja tegevuse üle läbiviidud järelevalve toimingute peamised
järeldused;
11) prioriteedi juhtkomisjoni otsused ja nende
täitmine;
12) Euroopa Komisjoni poolt aasta ülevaate käigus
esitatud soovituste elluviimine;
13) toetuse kasutamise ühilduvus
horisontaalpoliitika põhimõtetega ning abinõud, mida on rakendatud, et
tagada toetuse kasutamise ühilduvust horisontaalpoliitika põhimõtetega;
14)
informatsiooni kogumise korraldus ning hinnang informatsiooni kogumise
korraldusele.
(5) Viienda prioriteedi seires kohaldatakse lõike 4 punkte 2, 3 ja 6–12.
(6) Prioriteedi rakendusasutus esitab prioriteedi seirearuande prioriteedi juhtkomisjonile.
(7) Prioriteedi juhtkomisjoni poolt kinnitatud prioriteedi poolaasta seirearuande esitab prioriteedi rakendusasutus korraldusasutusele hiljemalt 15. oktoobriks.
(8) Prioriteedi juhtkomisjoni poolt kinnitatud prioriteedi aasta seirearuande esitab prioriteedi rakendusasutus korraldusasutusele hiljemalt järgmise aasta 15. aprilliks.
(9) Korraldusasutusel on õigus küsida prioriteedi rakendusasutuselt prioriteedi seirearuande kohta täiendavat teavet.
§ 11. Prioriteedi lõpparuanne
(1) Prioriteedi lõpparuande koostab prioriteedi rakendusasutus seisuga 31. detsember 2008. a.
(2) Prioriteedi lõpparuanne sisaldab § 10 lõikes 4 nimetatud teavet ning täiendavalt prioriteedi rakendusasutuse lõpphinnangut prioriteedi eesmärkide saavutamisele, prioriteedi tulemuslikkusele ja elluviimisele.
(3) Prioriteedi rakendusasutus esitab prioriteedi lõpparuande prioriteedi juhtkomisjonile.
(4) Prioriteedi juhtkomisjoni poolt kinnitatud prioriteedi lõpparuande esitab prioriteedi rakendusasutus korraldusasutusele hiljemalt 15. aprilliks 2009. a.
(5) Korraldusasutusel on õigus küsida prioriteedi rakendusasutuselt prioriteedi lõpparuande kohta täiendavat teavet.
§ 12. Arengukava seirearuanne
(1) Arengukava seirearuande koostab korraldusasutus vastavalt Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuetele ja tuginedes prioriteedi seirearuannetele.
(2) Arengukava seirearuanne koostatakse kaks korda aastas seisuga
30. juuni ja 31. detsember, sealjuures:
1) arengukava poolaasta
seirearuanne koostatakse perioodi 1. jaanuar – 30. juuni kohta;
2)
arengukava aastaaruanne koostatakse perioodi 1. jaanuar – 31. detsember
kohta.
(3) Korraldusasutus esitab arengukava poolaasta seirearuande ja aasta seirearuande kinnitamiseks arengukava seirekomisjonile.
(4) Arengukava seirekomisjoni kinnitatud aasta seirearuande esitab korraldusasutus Euroopa Komisjonile hiljemalt aruandlusaastale järgneva aasta 30. juuniks.
§ 13. Arengukava lõpparuanne
(1) Arengukava lõpparuande koostab korraldusasutus vastavalt Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuetele ja tuginedes prioriteedi seirearuannetele.
(2) Arengukava lõpparuanne koostatakse seisuga 31. detsember 2008. a.
(3) Korraldusasutus esitab arengukava lõpparuande kinnitamiseks arengukava seirekomisjonile.
(4) Arengukava seirekomisjoni kinnitatud arengukava lõpparuande esitab korraldusasutus Euroopa Komisjonile hiljemalt 30. juunil 2009. a.
§ 14. Hindamine
(1) Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud hindamised korraldab Euroopa Komisjon koostöös korraldusasutusega.
(2) Lähtudes seirearuandluse käigus kogutud informatsioonist ning koostöös programmi rakendavate osapoolte ja partneritega koostab korraldusasutus täiendavate hindamiste aastase tööplaani ning esitab tööplaani koos vastava eelarvega kinnitamiseks arengukava seirekomisjonile.
(3) Arengukava seirekomisjoni poolt kinnitatud täiendavate hindamiste aastases tööplaanis olevate hindamiste korraldajateks on korraldusasutus ning prioriteetide ja meetmete rakendusasutused ja rakendusüksused.
(4) Hindamise koordineerimiseks, hindamisküsimuste formuleerimiseks ja kvaliteedikontrolli teostamiseks võib korraldusasutus moodustada hindamise juhtkomisjoni.
(5) Hindamiste korraldajad esitavad informatsiooni arengukava seirekomisjoni poolt kinnitatud täiendavate hindamiste aastases tööplaanis olevate hindamiste peamiste järelduste, soovituste ja nende elluviimise kohta arengukava seirekomisjonile teadmiseks.
(6) Arengukava seirekomisjoni poolt kinnitatud täiendavate hindamiste aastases tööplaanis olevate hindamiste järeldustega arvestamise otsustab ja arvestatud soovituste elluviimise tagab hindamiste korraldaja.
3. peatükk
ÜHTEKUULUVUSFONDI TOETUSE KASUTAMISE SEIRE JA
HINDAMINE
§ 15. Toetuse kasutamise seire
(1) Toetuse kasutamise seiret teostatakse seirearuandluse, Ühtekuuluvusfondi riikliku seirekomisjoni ja registri kaudu.
(2) Füüsiliste, finantsiliste ja läbivate näitajate kohta kogutakse teavet projektipõhiselt.
§ 16. Projekti seirearuanne
(1) Projekti seirearuanne koostatakse kaks korda aastas seisuga 30. juuni ja 31. detsember.
(2) Korraldusasutus edastab rakendusasutustele projekti seirearuande vormi ja täitmise juhendi.
(3) Projekti seirearuanne peab kajastama muuhulgas järgmist teavet:
1)
projekti üldandmed;
2) projekti raames teostatud tegevuste ja
tööde kirjeldus;
3) rahastusotsuses seatud eesmärkide ja
tingimuste täitmine;
4) projekti hanked ja lepingud;
5)
kulutuste tegemise ajaplaan;
6) projekti füüsiline ja finantsiline
progress;
7) peamised projekti rakendamise käigus esinenud probleemid
ning nende lahendamiseks võetud abinõud;
8) projekti raames
kasutatud avalikustamise meetmed.
(4) Korraldusasutus määrab projektide seirearuannete esitamise tähtpäeva. Rakendusüksustele kehtestavad projektide seirearuannete esitamise tähtpäeva rakendusasutused.
(5) Kui toetuse saaja koostatud ja rakendusüksusele esitatud projekti seirearuanne vastab sisulistele ja vormilistele nõuetele, kinnitab rakendusüksus seirearuande ja esitab selle rakendusasutusele.
(6) Kui seirearuanne ei vasta sisulistele ja vormilistele nõuetele, juhib rakendusüksus toetuse saaja tähelepanu projekti seirearuandes esinevatele puudustele ning määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
(7) Kui rakendusasutusele esitatud projekti seirearuanne vastab sisulistele ja vormilistele nõuetele, kinnitab rakendusasutus seirearuande ja esitab selle korraldusasutusele.
(8) Kui seirearuanne ei vasta sisulistele ja vormilistele nõuetele, juhib rakendusasutus rakendusüksuse tähelepanu projekti seirearuandes esinevatele puudustele ning määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
(9) Kui korraldusasutusele esitatud projekti seirearuanne vastab sisulistele ja vormilistele nõuetele, esitab korraldusasutus projekti seirearuande Ühtekuuluvusfondi riikliku seirekomisjoni liikmetele.
(10) Kui seirearuanne ei vasta sisulistele ja vormilistele nõuetele, juhib korraldusasutus rakendusasutuse tähelepanu aruandes esinevatele puudustele ning määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
§ 17. Projektide rakendamise poolaasta- ja aastaaruanne
(1) Projektide rakendamise poolaasta- ja aastaaruanne koostatakse kõikide projektide koondina kaks korda aastas seisuga 30. juuni ja 31. detsember.
(2) Projektide rakendamise poolaasta- ja aastaaruandes antakse lühiülevaade projektide rakendamise hetkeseisust ning toetuse rakendamise üldisest progressist.
(3) Korraldusasutus koostab projektide rakendamise poolaasta- ja aastaaruande ja esitab need koos projektide seirearuannetega Ühtekuuluvusfondi riikliku seirekomisjoni liikmetele.
§ 18. Projekti lõpparuanne
(1) Projekti lõpparuanne esitatakse korraldusasutusele hiljemalt kolme kuu jooksul projekti abikõlblikkuse lõpptähtpäevast arvates. Korraldusasutusega eelnevalt kooskõlastatult võib nimetatud tähtaega muuta.
(2) Korraldusasutus edastab rakendusasutustele projekti lõpparuande vormi ja täitmise juhendi.
(3) Projekti lõpparuandes esitatakse muuhulgas teave rahastusotsuses seatud eesmärkide ja tingimuste täitmise, saavutatud väljundi- ja tulemusnäitajate ning projekti raames tehtud kulutuste kohta.
(4) Toetuse saaja koostab ja esitab projekti lõpparuande rakendusüksusele.
(5) Kui projekti lõpparuanne vastab sisulistele ja vormilistele nõuetele, kinnitab rakendusüksus projekti lõpparuande ja edastab selle rakendusasutusele.
(6) Kui projekti lõpparuanne ei vasta sisulistele ja vormilistele nõuetele, juhib rakendusüksus toetuse saaja tähelepanu projekti lõpparuandes esinevatele puudustele ning määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
(7) Kui projekti lõpparuanne vastab sisulistele ja vormilistele nõuetele, kinnitab rakendusasutus projekti lõpparuande ja esitab selle korraldusasutusele.
(8) Kui projekti lõpparuanne ei vasta sisulistele ja vormilistele nõuetele, juhib rakendusasutus rakendusüksuse tähelepanu projekti lõpparuandes esinevatele puudustele ning määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
(9) Kui projekti lõpparuanne vastab sisulistele ja vormilistele nõuetele, esitab korraldusasutus projekti lõpparuande Ühtekuuluvusfondi riikliku seirekomisjoni liikmetele ja Euroopa Komisjonile. Korraldusasutus esitab projekti lõpparuande Euroopa Komisjonile hiljemalt kuue kuu jooksul projekti abikõlblikkuse lõpptähtpäevast arvates.
(10) Kui projekti lõpparuanne ei vasta sisulistele ja vormilistele nõuetele, juhib korraldusasutus rakendusasutuse tähelepanu aruandes esinevatele puudustele ning määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
(11) Projekti lõpparuande kinnitab Euroopa Komisjon.
§ 19. Hindamine
(1) Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud hindamised korraldab Euroopa Komisjon koostöös korraldusasutusega.
(2) Korraldusasutus võib vajadusel viia läbi täiendavaid hindamisi.
4. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 20. Määruse kehtetuks tunnistamine
Rahandusministri 8. märtsi 2004. a määrus nr 28 «Struktuuritoetuse seire ja hindamise üldine kord» (RTL 2004, 26, 425) tunnistatakse kehtetuks.
| Minister Aivar SÕERD |
|
Asekantsler kantsleri ülesannetes Kalle KUKK |
Facebook
Twitter