Kiirabi rahastamise kord
Vastu võetud 25.07.2003 nr 104
Määrus kehtestatakse «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» (RT I 2001, 50, 284; 2002, 57, 360; 61, 375; 62, 377; 110, 661; 2003, 26, 157 ja 160) § 19 lõike 2 alusel.
§1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse riigieelarvelistest vahenditest kiirabiteenuste osutamise eest tasumise kord.
§2. Riigieelarveliste vahendite eraldamise alused
Riigieelarveliste vahendite eraldamise aluseks kiirabibrigaadi pidajale
on:
1) Tervishoiuameti ja kiirabi osutamiseks avaliku konkursi
võitnud äriühingu, sihtasutuse, füüsilisest isikust ettevõtja või
kohaliku omavalitsuse päästeasutuse vahel sõlmitud leping;
2)
Tervishoiuameti peadirektori käskkiri raha eraldamise, kasutamise ja
aruandluse kohta riigi päästeasutusele, kelle koosseisus on avaliku
konkursita valitud kiirabibrigaad.
§3. Sihtotstarbeline kasutamine
(1) Riigieelarves kiirabiks eraldatud vahendeid on lubatud kasutada sihtotstarbeliselt kiirabi osutamiseks, kiirabi valmisoleku tagamiseks ja ajutise asendamise kulude katteks.
(2) Tervishoiuametil on õigus kasutada kuni 5% kiirabiks eraldatud vahendeid kiirabibrigaadide valmisoleku tagamiseks olukorras, kus lepingulisel kiirabibrigaadi pidajal oma ressursside ja varuvarustusega ajutiselt ei ole võimalik kindlustada teeninduspiirkonnas lepinguga ettenähtud valmisolekut.
(3) Kiirabibrigaadide ajutise asendamise korraldamiseks on Tervishoiuametil õigus teha ettemakseid põhjendatud kulude ulatuses, kuid mitte rohkem, kui kaheksa kiirabibrigaadi täiendava valmisoleku tagamiseks.
(4) Juhul kui kiirabibrigaadi ajutine asendamine kestab kauem kui 24 tundi, on Tervishoiuametil õigus teha brigaadipidajate vahel tasaarveldus, kusjuures ööpäeva arvestuse aluseks on summa, mis ei ole suurem 1/30 asendatava kiirabibrigaadi kuulepingu mahust.
§4. Arvestuse aluseks olevad kulukomponendid
Raha jaotamisel reanimobiilibrigaadide, arstibrigaadide ja õebrigaadide
pidajatele on arvestuse aluseks tervishoiuteenuste seaduse § 17 lõike 3
alusel kiirabi osutamiseks kehtestatud nõuetest tulenevad
brigaadipidajate kulutused järgmiste kulukomponentide lõikes:
1)
kiirabibrigaadi liikmete personalikulu;
2) kiirabibrigaadi varustuse,
sealhulgas kiirabiautode ja meditsiiniseadmete soetus- ja hoolduskulu;
3)
kiirabibaasi tööks vajaliku tark- ja riistvara soetus- ja hoolduskulu;
4)
kiirabiteenuse osutamiseks vajalike ravimite kulu;
5) kiirabibrigaadi
liikmete ja kiirabiautode kindlustamise kulu;
6) sidekulu;
7)
kiirabiautode kütusekulu;
8) kiirabibrigaadi liikmete
koolituskulu;
9) kiirabi valmisoleku tagamise ülalpidamiskulu, sh
kiirabi töö administreerimise ja kiirabibaasi haldamiseks vajaliku
personalikulu, kiirabibaasi hoonete ja inventari kommunaal-, remondi- ja
amortisatsioonikulu ning bürookulu;
10) täiendava valmisoleku
kulu.
§5. Raha jaotuse kooskõlastamine
Raha jaotuse kiirabibrigaadi pidajate vahel kinnitab Tervishoiuameti peadirektor käskkirjaga kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumi kantsleriga.
§6. Rakendussäte
Sotsiaalministri 19. detsembri 2001. a määrus nr 130 «Kiirabi rahastamise kord» (RTL 2001, 139, 2060; 2003, 52, 772) tunnistatakse kehtetuks.
| Minister Marko POMERANTS |
| Kantsler Maarja MÄNDMAA |
Facebook
Twitter