Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrade kinnitamine
Vastu võetud 08.06.1999 nr 186
Metsaseaduse (RT I 1998, 113/114, 1872) paragrahvi 56 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsus määrab:
1. Kinnitada «Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad» (juurde lisatud).
2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1995. a määrus nr 377 «Metsaõigusnormide rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise määrade ja korra kinnitamine» (RT I 1996, 1, 3).
Peaminister Mart LAAR
Keskkonnaminister Heiki KRANICH Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN |
Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 8. juuni 1999. a määrusega nr 186 |
METSAÕIGUSNORMIDE RIKKUMISEGA KESKKONNALE TEKITATUD KAHJU ARVESTAMISE MÄÄRAD
1. Kui metsa on raiutud raieõigust omamata või kohas, kus raie tegemise õigust ei ole, arvestatakse kahju vastavalt lisa tabelis 1 antud määrale.
2. Kui metsa on raiutud metsaseadusega keelatud viisil, arvestatakse kahju vastavalt lisa tabelites 1 ja 2 antud määradele.
3. Kui metsakultuuri või looduslikku uuendust, mille kõrgus on alla 0,8 meetri, või puid või põõsaid on hävitatud või kahjustatud nende mehhaanilise vigastamise või kasvutingimuste ebasoodsaks muutmise (õhu, mulla või vee saastamine või niiskus- või valgusrežiimi ja muude keskkonnatingimuste muutmine) teel, sealhulgas:
1) on puid või põõsaid mehhaanilise vigastamisega või kasvutingimuste ebasoodsaks muutmisega kahjustatud enam kui 30 protsenti puu tüve ümbermõõdust (koore vigastused vähemalt puiduni), kuusel enam kui 10 protsenti tüve ümbermõõdust, või on kahjustatud või kahjustuse tagajärjel hävinud üle poole puu või põõsa võrast või juurestikust või on hävinud puu ladvaosa, arvestatakse kahju vastavalt lisa tabelis 1 antud määrale;
2) on puid või põõsaid mehhaanilise vigastamisega või kasvutingimuste ebasoodsaks muutmisega kahjustatud 10--30 protsenti puu tüve ümbermõõdust, kuusel kuni 10 protsenti tüve ümbermõõdust, või on kahjustatud 1/3--1/2 puu või põõsa võrast või juurestikust, arvestatakse kahju 25 protsendi ulatuses lisa tabelis 1 antud määrast;
3) on puid või põõsaid mehhaanilise vigastamisega või kasvutingimuste ebasoodsaks muutmisega kahjustatud alla 10 protsendi puu tüve ümbermõõdust või on kahjustatud 1/4--1/3 puu või põõsa võrast või juurestikust, arvestatakse kahju 10 protsendi ulatuses lisa tabelis 1 antud määrast;
4) on metsakultuuri või looduslikku uuendust, mille kõrgus on alla 0,8 meetri, kahjustatud nii, et see on põhjustanud metsakultuuri või loodusliku uuenduse hävimise, arvestatakse kahju 7000 krooni hektari kohta.
4. Kui on kahjustatud pinnast, arvestatakse kahju vastavalt järgmistele määradele:
Jrk nr | Metsa tüübirühm | Kahju arvestamise määr kroonides (maa-ala 1 m2 kahjustamise eest) |
1. | Lammi-, soostunud ja madalsoometsad ning lammipajustikud | 10 |
2. | Loo- ja nõmmemetsad | 8 |
3. | Palu-, laane-, salu- ja sürjametsad | 6 |
4. | Kõdusoo-, rabastuvad, raba- ja siirdesoometsad | 4 |
Kui pinnast kahjustatakse raielankidel metsa ülestöötamise käigus, kuulub kahjuna arvestamisele kahjustus, mis ületab 25 protsenti raielangi pindalast.
5. Kui on põhjustatud metsa põlemist, arvestatakse kahju vastavalt käesolevate määrade punkti 3 alapunktidele 1, 2, 3 ja 4.
6. Kui on risustatud metsa:
1) sinna veetud jäätmetega või metsaga mitteseotud ainetega ja muude vahenditega, arvestatakse kahju 100 krooni maa-ala ühe ruutmeetri kohta;
2) peatus- või laagrikoha koristamata jätmisega, arvestatakse kahju 10 krooni maa-ala ühe ruutmeetri kohta.
7. Kui raielangid või metsamaterjali laoplatsid on jäetud koristamata, arvestatakse kahju 500 krooni raiejäätmetest või metsamaterjali jääkidest koristamata raielangi või metsamaterjali laoplatsi maa-ala ühe hektari kohta või 25 krooni iga üksikpuu või -põõsa raiumise koha koristamata jätmise kohta või 25 krooni iga toore koorimata okaspuidu tihumeetri kohta, mis on raielangilt või metsamaterjali laoplatsilt metsaseadusega määratud tähtajaks välja vedamata.
8. Kui metsa kahjustamisel on kännud kõrvaldatud või kui tekitatud kahju pole üksikpuude või -põõsaste kaupa võimalik hinnata, arvestatakse kahju metsamajanduskava või metsa majandamise soovituste metsa kirjeldustes sisalduvatest puistu keskmise puu takseerandmetest lähtudes, kusjuures kahjustatud eraldiste kaupa arvutatakse puude arv kahjustatud metsaosa üldtagavara jagamisega keskmise puu mahuga.
9. Keskkonnale tekitatud kahju arvestamisel korrutatakse kahju arvestamise määrad kaitsemetsa korral koefitsiendiga 3,0 ja hoiumetsa korral koefitsiendiga 5,0.
Keskkonnaminister Heiki KRANICH |
Lisa «Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrade» juurde |
Tabel 1
Metsa raiumise korral raieõiguseta või kohas, kus raie tegemise õigust ei ole, või metsaseadusega keelatud viisil, samuti puude või põõsaste hävitamise või kahjustamise korral rakendatavad kändude läbimõõdust tulenevad keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad
Kännu läbimõõt cm | Kahju arvestamise määrad kroonides | |||
Mänd, kuusk, kask, sanglepp, lehis, nulg | Tamm, saar, jalakas, kadakas ja võõrliigid | Haab, pärn, vaher, pappel ja põõsad | Hall-lepp, paju ja muud pehmed lehtpuud | |
Kuni 2 | 6 | 12 | 4 | 2 |
2,1--6 | 15 | 25 | 11 | 8 |
6,1--10 | 26 | 37 | 20 | 13 |
10,1--14 | 51 | 56 | 38 | 26 |
14,1--18 | 87 | 94 | 65 | 44 |
18,1--22 | 125 | 135 | 94 | 63 |
22,1--26 | 169 | 230 | 127 | 85 |
26,1--30 | 231 | 359 | 173 | 116 |
30,1--34 | 309 | 534 | 232 | 155 |
34,1--38 | 415 | 768 | 311 | 208 |
38,1--42 | 532 | 1056 | 399 | 266 |
42,1--46 | 669 | 1400 | 502 | 335 |
46,1--50 | 826 | 1791 | 620 | 413 |
50,1--54 | 1007 | 2229 | 755 | 504 |
54,1--58 | 1213 | 2738 | 910 | 607 |
58,1--62 | 1445 | 3318 | 1084 | 723 |
62,1--66 | 1707 | 3950 | 1280 | 854 |
66,1--70 | 2001 | 4635 | 1501 | 1001 |
70,1--74 | 2329 | 5371 | 1747 | 1165 |
74,1--78 | 2694 | 6161 | 2021 | 1347 |
78,1--82 | 3100 | 7018 | 2325 | 1550 |
82,1--86 | 3549 | 7962 | 2662 | 1775 |
86,1--90 | 4043 | 9030 | 3032 | 2022 |
90,1--94 | 4588 | 10 276 | 3441 | 2294 |
94,1--98 | 5186 | 11 780 | 3890 | 2593 |
98,1--102 | 5841 | 13 649 | 4381 | 2921 |
Iga järgmise 4 cm astme eest | 450 | 500 | 400 | 300 |
Märkus. Kännu läbimõõt mõõdetakse koos koorega alla 30 cm jämedustel puudel 10 cm kõrguselt juurekaelast ja üle 30 cm jämedustel puudel 1/3 kännuläbimõõdu võrra juurekaelast kõrgemalt.
Tabel 2
Ebaseaduslike hooldus- või valikraiete korral rakendatavad metsa rinnaspindalast tulenevad keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad
Puistu vanus aastates | Kahju arvestamise määrad ühe hektari metsa rinnaspindala ühe ruutmeetri kohta enamuspuuliikide kaupa, kroonides | ||
Mänd, kuusk, kask ja sanglepp | Tamm, saar ja jalakas | Haab ja vaher | |
0--20 | * | * | * |
21--30 | 20 000 | 28 000 | 15 500 |
31--40 | 20 000 | 28 000 | 7500 |
41--50 | 10 000 | 11 000 | 7500 |
51--60 | 7500 | 8500 | 6000 |
61--70 | 7500 | 8500 | 5000 |
71--80 | 6000 | 8500 | 4000 |
81--90 | 5000 | 8000 | * |
91--100 | * | 8000 | * |
101 ja enam | * | * | * |
Märkused: * Kahju arvestamise määr saadakse käesoleva lisa tabeli 1 abil. Metsa rinnaspindala määramiseks on vaja teha pindalal kuni 1 ha -- neli mõõtmist, pindalal 1,1--2 ha -- viis mõõtmist, pindalal 2,1--3,0 ha -- kuus mõõtmist, pindalal 3,1--4,0 ha -- seitse mõõtmist ja pindalal üle 4 ha -- vähemalt üheksa mõõtmist.