Kaitsejõudude Peastaabi põhimäärus
Vastu võetud 19.05.2005 nr 102
Määrus kehtestatakse «Rahuaja riigikaitse seaduse» (RT I 2002, 57, 354; 2003, 13, 69; 88, 594; 2004, 45, 318) § 31 punkti 3 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Kaitsejõudude Peastaap
Kaitsejõudude Peastaap (edaspidi peastaap) on kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja alluvuses tegutsev kaitseväeasutus, kelle ülesandeks on kaitseväe juhataja töö korraldamine.
§ 2. Esindamine
Oma ülesannete täitmisel esindab peastaap oma pädevuse piires riiki.
§ 3. Pitsat ja eelarve
Peastaabil on väikese riigivapiga ja oma nimega pitsat ning oma eelarve. Peastaabi kulud kaetakse riigieelarvest.
§ 4. Aruandekohustuslikkus
Peastaap on aruandekohustuslik kaitseväe juhataja ees.
§ 5. Asukoht
Peastaap asub Tallinnas. Peastaabi postiaadress on Juhkentali 58, 15007 Tallinn. Peastaabi nende struktuuriüksuste postiaadressid, mis ei paikne peastaabi asukohas, on struktuuriüksuste põhimäärustes.
§ 6. Peastaabi ingliskeelne nimetus
Peastaabi nimetus inglise keeles on Headquarters of the Estonian Defence Forces.
2. peatükk
PEASTAABI ÜLESANDED, STRUKTUUR JA JUHTIMINE
1. jagu
Peastaabi ülesanded
§ 7. Ülesanded
Peastaap korraldab kaitseväe juhataja tööd, kaitseväe eelarve eelnõu koostamist, kaitseväe juhataja käskude ja juhiste ettevalmistamist ning kaitseväe juhataja volitusel alluvatele ülematele suuniste andmist ning täidab teisi talle seadusega pandud ülesandeid.
2. jagu
Peastaabi ülem
§ 8. Peastaabi ülem
(1) Peastaapi juhib peastaabi ülem.
(2) Peastaabi ülem on kaitseväe juhataja vahetus alluvuses.
§ 9. Peastaabi ülema ülesanded
Peastaabi ülem:
1) korraldab ja otsustab peastaabi pädevusse
kuuluvaid küsimusi;
2) vastutab kaitseväe juhataja ees
põhiseaduse, kaitseväe juhataja ja peastaabi ülesandeid sätestavate
seaduste ning teiste õigusaktide täitmise õiguspärasuse ja otstarbekuse
eest;
3) juhib peastaabi struktuuriüksusi, v.a kaitseväe juhataja
vahetus alluvuses olevaid struktuuriüksusi, nende juhtide kaudu,
korraldab peastaabi asjaajamist ja koordineerib kaitseväe väeosade ja
-asutuste tegevust;
4) korraldab peastaabi organisatsioonilist ja
majanduslikku tegevust selleks eraldatud vahendite ulatuses;
5)
sõlmib peastaabi nimel lepinguid, esindab peastaapi oma pädevuse ja
kaitseväe juhatajalt saadud volituste piires ning annab seaduse alusel
volitusi peastaabi esindamiseks;
6) määrab ametikohale või nimetab
ametisse ning vabastab ametikohalt või ametist peastaabi koosseisu
kuuluvad kaadrikaitseväelased ja teenistujad, välja arvatud need, kelle
määramise või nimetamise ning vabastamise õigus on kaitseväe juhatajal;
7)
sõlmib, muudab ja lõpetab tegevteenistuslepinguid kaadrisõdurite ja
kaadriallohvitseridega;
8) sõlmib ja lõpetab töölepingud peastaabi
abiteenistujatega;
9) kinnitab tema poolt ametikohale määratavate
kaadrikaitseväelaste ja ametisse nimetatavate teenistujate ametijuhendid
ning abiteenistujate tööjuhendid;
10) kohaldab peastaabis
teenistuses olevatele kaitseväelastele ja teenistujatele ergutusi ja
määrab distsiplinaarkaristusi, välja arvatud kaitseväe juhatajale
vahetult alluvatele kaitseväelastele ja teenistujatele;
11)
kinnitab kooskõlastatult vastava konkursi- ja atesteerimiskomisjoniga
peastaabi kaadrikaitseväelaste ja ametnike atesteerimisnõuded;
12)
moodustab vajadusel peastaabi pädevuses olevate ülesannete täitmiseks
nõuandva õigusega komisjone, nõukogusid ja töörühmi ning määrab nende
ülesanded käesolevas põhimääruses ettenähtud korras;
13)
esitab kaitseväe juhatajale ettepanekuid peastaabi aastaeelarve eelnõu
ning vajadusel lisaeelarve eelnõu kohta;
14) käsutab peastaabi
eelarvevahendeid ning vastutab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest;
15)
otsustab oma pädevuse piires riigivaraga seotud küsimusi kooskõlas
«Riigivaraseadusega» (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48,
942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155; 16, 271;
2000, 39, 239; 49, 306; 51, 319; 2001, 7, 17; 93, 565; 2002, 53, 336;
64, 393; 2003, 13, 69; 2004, 24, 166) ja selle alusel kehtestatud korras;
16)
otsustab oma pädevuse piires peastaabi ülesannete täitmiseks vajaliku
vara hankimiseks ja teenuste tellimiseks riigihangete korraldamise;
17)
kinnitab peastaabi asjaajamiskorra, sisekorraeeskirja ja raamatupidamise
sise-eeskirja;
18) hoiab õigusaktidega kehtestatud korras peastaabi
pitsatit;
19) annab kaitseväe juhatajale aru peastaabi tegevusest;
20)
täidab muid talle õigusaktidega pandud ülesandeid.
§ 10. Peastaabi ülema käskkiri, käsk ja korraldus
(1) Peastaabi ülem annab käesolevas põhimääruses sätestatud pädevuse piires käskkirju ning kirjalikke ja suulisi teenistusalaseid käske ja korraldusi.
(2) Peastaabi ülema käskkiri peab vastama «Haldusmenetluse seaduses» (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) sätestatud vorminõuetele. Peastaabi ülema käskkiri jõustub allakirjutamise päeval, kui käskkirjas eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.
§ 11. Peastaabi ülema asendamine
Peastaabi ülema äraolekul määrab tema asendaja kaitseväe juhataja peastaabi ülema ettepanekul ning sellest informeeritakse viivitamatult kaitseministrit ja Kaitseministeeriumi kantslerit.
3. jagu
Nõunikud
§ 12. Nõunikud
(1) Peastaabi koosseisu kuuluvad nõunikud on:
1) kaitseväe
juhataja nõunikud;
2) peastaabi nõunikud.
(2) Kaitseväe juhataja nõunikud alluvad vahetult kaitseväe juhatajale. Kaitseväe juhataja nõunikud määrab ametikohale või nimetab ametisse ning vabastab ametikohalt või ametist kaitseväe juhataja.
(3) Peastaabi nõunikud alluvad peastaabi ülemale. Peastaabi nõunikud määrab ametikohale või nimetab ametisse ning vabastab ametikohalt või ametist peastaabi ülem.
(4) Nõuniku ülesanded määratakse nõuniku ametijuhendis, mille kinnitab vastavalt kaitseväe juhataja või peastaabi ülem.
4. jagu
Peainspektoriteenistus
§ 13. Peainspektoriteenistus
(1) Peastaabi struktuuris on peainspektoriteenistus, kes allub vahetult kaitseväe juhatajale.
(2) Peainspektoriteenistust juhib peainspektor.
(3) Peainspektoriteenistuse kaadrikaitseväelased ja ametnikud määrab ametikohale või nimetab ametisse ning vabastab ametikohalt või ametist kaitseväe juhataja.
(4) Peainspektoriteenistuse põhiülesandeks on kaitseväe väeosades ja -asutustes inspektsioonide läbiviimine sõjaväelise väljaõppe ja sisekorra kontrollimiseks ning kaitseväelaste avalduste kontrollimine ja lahendamine õigusaktidega sätestatud korras.
(5) Peainspektoriteenistuse koosseisus olevate kaardikaitseväelaste ja ametnike ametijuhendid ning teenistuse põhimääruse kinnitab kaitseväe juhataja.
5. jagu
Peastaabi osakond
§ 14. Peastaabi osakond
(1) Peastaabi osakond on peastaabi struktuuriüksus.
(2) Peastaabi struktuuriüksuste põhimäärused kinnitab kaitseväe juhataja.
(3) Peastaabi osakonnad on:
1) siseauditiosakond;
2)
personaliosakond (J1);
3) luureosakond (J2);
4) operatiiv- ja
väljaõppeosakond (J3/7);
5) logistikaosakond (J4);
6)
analüüsi- ja planeerimisosakond (J5/9);
7) side- ja
infosüsteemide osakond (J6);
8) eelarve- ja rahandusosakond (J8);
9)
üldosakond;
10) teavitusosakond;
11) sõjaväepolitseiosakond.
(4) Siseauditiosakonna, kes allub vahetult kaitseväe juhatajale,
põhiülesanneteks on:
1) välja töötada kaitseväe ja
Kaitseliidu auditeerimise strateegia;
2) teostada sisekontrolli
kaitseväes ja Kaitseliidus;
3) korraldada finantsjuhtimise ja
finantsarvestuse, ressursside kasutamise ning tegevuse tulemuslikkuse
auditeerimist kaitseväes ja Kaitseliidus.
(5) Personaliosakonna (J1) põhiülesanneteks on:
1) välja
töötada ja arendada kaitseväe personalialaseid tegevusi;
2)
korraldada kaitseväe ja Kaitseliidu personalialast tegevust vastavalt
õigusaktides ettenähtud pädevusele;
3) korraldada
kaitseväe personalialast tööd, kaitseväe haridus-, koolitus-,
kehakultuuri-, psühholoogia ning usulist tegevust;
4) teostada
peastaabi ja koordineerida väeliikide staapide ja keskalluvusega
asutuste personalihaldust;
5) teenindada kaitseväe
atesteerimiskomisjoni ja peastaabi konkursi- ja atesteerimiskomisjoni
ning oma tegevusvaldkonda puudutavaid komisjone;
6) korraldada
personalialast koostööd NATO, Euroopa Liidu ja teiste riikide sõjaliste
peakorteritega.
(6) Luureosakonna (J2) põhiülesanneteks on:
1) välja
töötada ja arendada kaitseväe sõjalise luure ja julgeolekualaseid
tegutsemisviise;
2) planeerida ja koordineerida sõjalise luure ning
julgeoleku- ja riigisaladuse kaitse alast tegevust kaitseväes ja
Kaitseliidus;
3) anda sõjalist ohuhinnangut;
4) täita muid
sõjalise luure ja julgeoleku tagamisega seotud ülesandeid;
5)
korraldada julgeolekualast koostööd NATO, Euroopa Liidu ja teiste
riikide sõjaliste peakorteritega.
(7) Operatiiv- ja väljaõppeosakonna (J3/7) põhiülesanneteks on:
1)
planeerida sõjalisi operatsioone riigi kaitsepoliitiliste eesmärkide
saavutamiseks olemasoleva operatiivstruktuuri üksuste baasil koostöös
asjaomaste operatiivtasandi ülematega;
2) ette valmistada
kaitseväe juhataja planeerimisjuhised operatiivtasandi ülematele
detailsete operatsiooniplaanide väljatöötamiseks;
3)
ette valmistada sõjalist kriisiplaneerimist käivitavad kaitseväe
juhataja eelkäsud ja teostada kriisiplaneerimist koostöös asjaomaste
operatiivtasandi ülematega;
4) määratleda operatiivstruktuuri
üksuste võimenõuded lähtuvalt operatsioonide plaanidest koostöös
asjaomaste operatiivtasandi ülematega;
5) hinnata
operatiivstruktuuri üksuste seisundit ja sõjalisi võimeid koostöös
asjaomaste operatiivtasandi ülematega;
6) määratleda
operatiivstruktuuri üksuste võimekuse puudujäägid;
7)
koordineerida operatiivstruktuuri sõjalise võimekuse saavutamist ja
säilitamist;
8) osaleda kaitsepoliitiliste juhisdokumentide ja
õigusaktide väljatöötamises;
9) nõustada
kaitseväe juhatajat lahingureeglite kehtestamise, täiendamise või
muutmise osas; toetada kaitseväe juhatajat sõjaliste operatsioonide
juhtimisel riigi kaitsepoliitiliste eesmärkide saavutamiseks;
10)
koordineerida kaitseväe aastase tegevuskava väljatöötamist;
11)
koordineerida kaitseväe doktriinide ja väljaõppekavade väljatöötamist,
analüüsi ja uuendamist;
12) koordineerida väeliikide
vahelise koostegutsemisvõime arendamist;
13) koordineerida
kaitseväe väeosade ja -asutuste väljaõpet, sealhulgas väljaõppealast
rahvusvahelist koostööd;
14) koordineerida staabiharjutuste
ja väliõppuste planeerimist;
15) korraldada
relvastuskontrolliga seotud küsimusi;
16) korraldada
operatsioonidealast koostööd NATO, Euroopa Liidu ja teiste riikide
sõjaliste peakorteritega.
(8) Logistikaosakonna (J4) põhiülesanneteks on:
1) välja
töötada ja arendada kaitseväe logistika- ja vastuvõtva riigi toetuse
(HNS) alaseid tegevusi;
2) planeerida ja koordineerida logistikaalast
tegevust kaitseväes ja Kaitseliidus;
3) koordineerida
logistikaalast vastuvõtva riigi toetust (HNS) kaitseväes;
4)
planeerida ja koordineerida materiaalsete ressursside ja varustuse
kasutamist, lühi- ja keskpikaajalisi hankeid, varustuse hankimist,
hooldust ja transporti;
5) korraldada kaitseväe tervishoiualast
tegevust;
6) koordineerida logistikaalast väljaõpet;
7)
korraldada logistikaalast koostööd NATO, Euroopa Liidu ja teiste riikide
sõjaliste peakorteritega.
(9) Analüüsi- ja planeerimisosakonna (J5/9) põhiülesanneteks on:
1)
planeerida ja koordineerida kaitseväe üldist rahvusvahelist sõjalist
koostööd, sealhulgas NATO, Euroopa Liidu ja nende liikmesriikidega
koostegutsemisvõime arendamiseks;
2) ette valmistada ennetavat
planeerimist käivitavad kaitseväe juhataja eelkäsud ja muud asjakohased
juhisdokumendid;
3) teostada ennetavat planeerimist;
4) koostada
sõjalised olukorrahinnangud ja juhised operatsioonide planeerimise
algatamiseks;
5) määratleda kaitseväe võimenõuded pikas ja keskpikas
perspektiivis;
6) välja töötada nõutavaid sõjalisi võimeid kandev
väestruktuur;
7) koostada kaitseväe pikaajalised arengukavad;
8)
koordineerida kaitseväe keskpika perioodi arendusprogrammide koostamist;
9)
osaleda kaitsepoliitiliste juhisdokumentide ja õigusaktide
väljatöötamises;
10) teostada tsiviil-militaarkoostöö
(CIMIC) vajaduse analüüsi, anda hinnanguid ja soovitusi sõjaliste
operatsioonide planeerimisel;
11) välja töötada kaitseväe
tsiviil-militaarkoostöö (CIMIC) alased juhised.
(10) Side- ja infosüsteemide osakonna (J6) põhiülesanneteks on:
1)
korraldada kaitseväe side- ja infotehnoloogiaalaste tegutsemisviiside
väljatöötamist;
2) planeerida ja koordineerida
kaitseväe side- ja infotehnoloogiasüsteemide arendamist, kasutamist ja
haldamist;
3) osaleda side- ja infotehnoloogiaalaste
julgeolekumeetmete väljatöötamisel;
4) koordineerida
kaitseväe side- ja infotehnoloogiaalaste hangete planeerimist ja
teostamist;
5) korraldada kaitseväe sagedushaldust;
6)
koordineerida side- ja infotehnoloogiaalast väljaõpet;
7)
korraldada sidealast koostööd NATO, Euroopa Liidu ja teiste riikide
sõjaliste peakorteritega.
(11) Eelarve- ja rahandusosakonna (J8) põhiülesanneteks on:
1)
koostada peastaabi, väeliikide, kaitseväe väeosade ja -asutuste ning
Kaitseliidu eelarveettepanekute ja tegevuskavade põhjal kaitseväe ja
Kaitseliidu eelarvete eelnõud;
2) koordineerida kaitseväe
eelarve planeerimis-, arvestus-, aruandlus- ja kontrollisüsteeme;
3)
koordineerida kaitseväe ja Kaitseliidu keskpika perioodi ressursiplaani
koostamist;
4) analüüsida ressursside kasutamist;
5)
korraldada peastaabi raamatupidamist;
6) korraldada rahandusalast
koostööd NATO, Euroopa Liidu ja teiste riikide sõjaliste peakorteritega.
(12) Üldosakonna põhiülesanneteks on:
1) planeerida ja
koordineerida kaitseväe ja Kaitseliidu asjaajamist (dokumendihaldust)
ning arhiivindust, sealhulgas elektroonilisele asjaajamisele üleminekut
ning korraldada peastaabi asjaajamist (dokumendihaldust) ja arhiivindust;
2)
tagada kaitseväe õigusalane teenindamine;
3) hallata
peastaabi hooneid ja territooriumi;
4) tagada välisteenistujate
tegevus;
5) korraldada dokumendihaldusalast koostööd NATO, Euroopa
Liidu ja teiste riikide sõjaliste peakorteritega.
(13) Teavitusosakonna põhiülesanneteks on:
1) planeerida ja
korraldada kaitseväe rahu-, kriisi- ja sõjaaegset teavitustööd;
2)
korraldada kaitseväe protokollialast tegevust;
3) korraldada
teavitusalast väljaõpet;
4) korraldada teavitusalast
koostööd teiste riigiasutuste ja kohalike omavalitsustega;
5)
korraldada teavitusalast koostööd NATO, Euroopa Liidu ja teiste riikide
sõjaliste peakorteritega.
(14) Sõjaväepolitsei osakonna põhiülesanneteks on:
1)
menetleda õigusrikkumisi kaitseväes ning Kaitseliidus;
2)
teostada õigusrikkumiste preventsiooni kaitseväes ja Kaitseliidus;
3)
koordineerida ja juhtida kaitseväes ja Kaitseliidus sõjaväepolitsei
tegevust.
§ 15. Peastaabi osakondade struktuuriüksused
(1) Peastaabi osakondade struktuuri võivad kuuluda vastavalt osakonna põhimäärusele teenistused ja jaoskonnad, kelle pädevus määratakse osakonna põhimääruses.
(2) Peastaabi osakondade teenistuste ja jaoskondade struktuuri võivad kuuluda sektsioonid ja grupid, kelle pädevus määratakse osakonna põhimääruses.
6. jagu
Peastaabi osakonna ülem või juhataja
§ 16. Peastaabi osakonna ülema või juhataja ametikohale määramine ja ametisse nimetamine
Osakonna ülema või juhataja määrab ametikohale või nimetab ametisse või vabastab ametikohalt või ametist kaitseväe juhataja.
§ 17. Peastaabi osakonna ülem või juhataja
(1) Peastaabi osakonna ülem või juhataja (edaspidi ülem):
1)
juhib osakonna tööd, tagab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase,
täpse ja õigeaegse täitmise ning vastutab osakonna ülesannete
nõuetekohase täitmise eest;
2) esindab osakonda oma
ülesannete täitmisel ning esitab osakonna nimel arvamusi ja
kooskõlastusi peastaabi ülemale ja teistele peastaabi
struktuuriüksustele;
3) teeb peastaabi ülemale või kaitseväe
juhatajale ettepanekuid osakonna struktuuri, koosseisu, teenistuskäigu
korraldamise ja töökorralduse kohta, struktuuriüksuste teenistujatele ja
kaadrikaitseväelastele distsiplinaarkaristuste määramise ning ergutuste
kohaldamise kohta;
4) taotleb osakonna ülesannete täitmiseks
vajalikke vahendeid;
5) taotleb osakonna teenistujatele ja
kaadrikaitseväelastele täienduskoolitust struktuuriüksusele pandud
ülesannete paremaks täitmiseks;
6) teeb kaitseväe
juhatajale ja peastaabi ülemale ettepanekuid komisjonide ja töörühmade
moodustamiseks osakonna ülesandeid puudutavates küsimustes;
7)
kirjutab vastavalt osakonna põhimäärusele alla osakonna plangil
vormistatud informatiivse sisuga kirjadele, millega ei võeta rahalisi
ega varalisi kohustusi ning ei anta õigusi ega panda kohustusi
peastaabivälistele isikutele;
8) täidab muid osakonna
põhimäärusega talle pandud või kaitseväe juhataja või peastaabi ülema
poolt antud ülesandeid.
(2) Peastaabi osakonna ülemad alluvad peastaabi ülemale, välja arvatud kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olevad ülemad.
(3) Peastaabi osakonna ülemal on õigus:
1) saata peastaabi
teistele struktuuriüksustele ja kaitseväe väeosadele ja -asutustele
arvamuse andmiseks õigusaktide eelnõusid ja muid dokumente ning saada
neilt osakonna tööks vajalikke andmeid;
2) saada kaitseväe
juhtkonnalt ja teistelt peastaabi struktuuriüksustelt osakonnale pandud
ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni.
(4) Peastaabi osakonna ülema täpsed teenistusülesanded määratakse kindlaks osakonna põhimäärusega.
§ 18. Peastaabi osakonna struktuuriüksuse ülem või juhataja
Peastaabi osakonna struktuuri kuuluva struktuuriüksuse ülema või juhataja õigused ja kohustused nähakse ette osakonna või struktuuriüksuse põhimääruses.
3. peatükk
PEASTAABIS MOODUSTATAVAD KOMISJONID,
NÕUKOGUD JA TÖÖRÜHMAD
§ 19. Komisjonid, nõukogud ja töörühmad ning nende moodustamine
(1) Kaitseväe juhataja võib moodustada nõuandva õigusega alalisi või ajutisi komisjone, nõukogusid ja töörühmi (edaspidi komisjonid), kui seadusest ei tulene teisiti.
(2) Peastaabi ülem võib peastaabi struktuuriüksuste töö koordineerimiseks üksikküsimuste lahendamisel moodustada ajutisi komisjone ja töörühmi, kui seadusest ei tulene teisiti.
(3) Komisjonid moodustatakse kaitseväe juhataja või peastaabi ülema käskkirjaga, milles määratakse komisjoni eesmärk, ülesanded, esimees ja liikmed, ülesannete täitmise tähtajad ja teenindav struktuuriüksus.
(4) Komisjoni teenindav struktuuriüksus tagab komisjoni asjaajamise ja komisjoni koosolekute protokollimise.
(5) Kui komisjoni esimeheks ei ole kaitseväe juhataja, peastaabi ülem või peastaabi osakonna ülem, määrab kaitseväe juhataja või peastaabi ülem komisjoni töö eest vastutava isiku.
(6) Komisjoni liikmeteks võib määrata teiste riigiasutuste teenistujaid asutuse juhi ettepanekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust olevaid isikuid nende nõusolekul.
(7) Peastaabi osakonna koosseisu kuuluvad teenistujad nimetatakse komisjoni liikmeks osakonna ülema ettepanekul või korraldusel.
(8) Komisjoni ülesannete täitmisest annab komisjoni esimees või komisjoni töö eest vastutav isik aru kaitseväe juhatajale või peastaabi ülemale, kui komisjoni moodustamisel ei ole määratud teisiti.
(9) Komisjonil on õigus pöörduda peastaabi struktuuriüksuste ja kaitseväe väeosade ja -asutuste poole tööks vajaliku informatsiooni saamiseks.
(10) Komisjonis osalemisel võib maksta tasu täiendavate tööülesannete täitmise eest.
(11) Kaitseväe juhataja ja peastaabi ülema poolt moodustatud komisjonil võib olla ka otsuste langetamise õigus, kui see tuleneb otseselt seadusest või on delegeeritud komisjonile ülesande täitmiseks kaitseväe juhataja või peastaabi ülema poolt.
4. peatükk
PEASTAABI SÜMBOLID
§ 20. Peastaabi pitsat
Peastaabil on sõõrikujuline 35 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väike riigivapp. Sõõri ülemist äärt mööda on sõnad «KAITSEJÕUDUDE PEASTAAP».
§ 21. Väikese riigivapi kasutamine
Peastaap kasutab Eesti Vabariigi väikest riigivappi peastaabi uksesildil, dokumendiplankidel, töötõenditel, külaliskaartidel ning muudel kaitseväe trükistel ja meenetel.
§ 22. Peastaabi dokumendiplank
(1) Kaitseväe juhataja, peastaabi ja peastaabi ülema dokumendiplankidel kasutatakse väikest riigivappi.
(2) Peastaabi dokumendid vormistatakse õigusaktidega ettenähtud korras.
(3) Peastaabi dokumendiplanke kasutavad oma pädevuse piires kaitseväe juhataja, kaitseväe juhataja nõunikud ja peastaabi ülem.
(4) Peastaabi osakonnal võib olla oma kirjaplank, kui see on ette nähtud osakonna põhimääruses.
(5) Peastaabi osakonna ülem kirjutab osakonna kirjaplangile alla käesoleva põhimääruse § 17 lõike 1 punktis 7 ettenähtud korras.
§ 23. Riigilipu kasutamine
Peastaap kasutab riigilippu vastavalt «Riigilipu seadusele» (RT I 1993, 17, 273).
| Peaminister Andrus ANSIP |
| Kaitseminister Jaak JÕERÜÜT |
|
Riigikantselei istungiosakonna juhataja riigisekretäri ülesannetes Aivar RAHNO |
Facebook
Twitter