Teksti suurus:

Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi põhikiri

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT II 2006, 6, 12

Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi põhikiri

Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi muudetud põhikirja heakskiitmise seadus

Mitteametlik tõlge

Allpool nimetatud riikide – Austria, Belgia, Hispaania, Hollandi, Itaalia, Jaapani, Luksemburgi, Norra, Portugali Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa Liitvabariigi, Soome, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi, Šveitsi ning Taani valitsus,

arvestades Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi alalist iseloomu;

soovides seda rõhutada;

pidades seepärast vajalikuks koostada konverentsi põhikiri,

on kokku leppinud järgmises.

Artikkel 1

Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi eesmärgiks on saavutada rahvusvahelise eraõiguse normide ühtsus.

Artikkel 2

1. Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi liikmeteks on riigid, kes on osalenud vähemalt ühel konverentsi istungil ja võtnud vastu käesoleva põhikirja.

2. Liikmeks võib saada mis tahes muu riik, kelle osalemine konverentsi töös on õiguslikust seisukohast oluline. Uute liikmesriikide vastuvõtmise üle otsustavad osalevate riikide valitsused ühe või mitme osaleva riigi ettepaneku põhjal lihthäälteenamusega kuue kuu jooksul alates nimetatud ettepaneku valitsustele esitamise kuupäevast.

3. Vastuvõtmine jõustub põhikirja vastuvõtmisest asjaomase riigi poolt.

Artikkel 3

1. Konverentsi liikmesriigid võivad üldasju ja poliitikat käsitleval kohtumisel, millest võtab osa liikmesriikide enamus, lihthäälteenamusega otsustada liikmeks vastu võtta ka piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni, kes on esitanud peasekretärile liikmeks astumise taotluse. Viited liikmetele käesoleva põhikirja alusel hõlmavad selliseid liikmesorganisatsioone, kui ei ole selgelt ette nähtud teisiti. Vastuvõtmine jõustub, kui asjaomane piirkondlik majandusintegratsiooni organisatsioon on põhikirja vastu võtnud.

2. Konverentsi liikmesuse taotlemiseks peab piirkondlik majandusintegratsiooni organisatsioon olema moodustatud ainult suveräänsetest riikidest, kes on organisatsioonile üle andnud õiguspädevuse konverentsi toimeulatuses olevates küsimustes, sealhulgas pädevuse teha nendes küsimustes oma liikmesriikide suhtes siduvaid otsuseid.

3. Liikmesust taotlev piirkondlik majandusintegratsiooni organisatsioon esitab taotlemise ajal pädevust tõendava deklaratsiooni, milles täpsustatakse need küsimused, milles liikmesriigid on talle õiguspädevuse andnud.

4. Liikmesorganisatsioon ja selle liikmesriigid tagavad, et kõigist liikmesorganisatsiooni õiguspädevuse või liikmeskonnaga seotud muudatustest teatatakse peasekretärile, kes edastab selle teabe konverentsi teistele liikmetele.

5. Eeldatakse, et liikmesorganisatsiooni liikmesriikidel on õiguspädevus kõigis küsimustes, milles õiguspädevuse üleandmist ei ole eraldi deklareeritud ega sellest eraldi teatatud.

6. Konverentsi liige võib taotleda, et liikmesorganisatsioon või selle liikmesriigid esitavad teabe selle kohta, kas liikmesorganisatsioonil on õiguspädevus konverentsile esitatud konkreetses küsimuses. Liikmesorganisatsioon ja selle liikmesriigid tagavad, et taotluse korral selline teave esitatakse.

7. Liikmesorganisatsioon ja selle liikmesriigid, kes on konverentsi liikmed, kasutavad liikmeksoleku õigust oma pädevuse piires vaheldumisi.

8. Liikmesorganisatsioonil on oma pädevuse piires kõigil konverentsi istungitel, millest tal on õigus osa võtta, nii palju hääli, kui tal on liikmesriike, kes on liikmesorganisatsioonile kõnealuses küsimuses õiguspädevuse andnud ning kellel on hääleõigus ja kes on kõnealustele istungitele registreeritud. Kui liikmesorganisatsioon kasutab hääleõigust, siis tema koosseisu kuuluvad liikmesriigid oma hääleõigust kasutada ei saa, ja vastupidi.

9. Piirkondlik majandusintegratsiooni organisatsioon on ainult suveräänsetest riikidest moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, millele on selle liikmesriigid üle andnud õiguspädevuse mitmesugustes küsimustes, sealhulgas pädevuse teha nendes küsimustesoma liikmesriikide suhtes siduvaid otsuseid.

Artikkel 4

1. Konverentsi tegevuse eest vastutab kõigist liikmetest moodustatud üldasjade ja poliitika nõukogu (edaspidi nõukogu). Nõukogu koosolekud toimuvad põhimõtteliselt igal aastal.

2. Nõukogu tagab tegevuse toimumise alalise büroo kaudu, kelle tegevust nõukogu suunab.

3. Nõukogu vaatab läbi kõik ettepanekud, mis kavatsetakse lülitada konverentsi päevakorda. Nõukogul on õigus otsustada, milliseid meetmeid selliste ettepanekute suhtes võtta.

4. Madalmaade alaline valitsuskomitee, mis on asutatud 20. veebruari 1897. aasta kuningliku dekreediga rahvusvahelise eraõiguse kodifitseerimise edendamise kohta, määrab pärast konverentsi liikmetega konsulteerimist kindlaks diplomaatiliste istungite kuupäeva.

5. Alaline valitsuskomitee pöördub liikmete kokkukutsumiseks Madalmaade valitsuse poole. Konverentsi istungeid juhatab alalise valitsuskomitee eesistuja.

6. Konverentsi korralised istungid toimuvad üldjuhul iga nelja aasta järel.

7. Vajaduse korral võib nõukogu pärast alalise valitsuskomiteega konsulteerimist esitada Madalmaade valitsusele konverentsi erakorralise istungi kokkukutsumise taotluse.

8. Nõukogu võib alalise valitsuskomiteega konsulteerida igas muus konverentsi jaoks olulises küsimuses.

Artikkel 5

1. Alalise büroo asukoht on Haagis. See koosneb peasekretärist ja neljast sekretärist, kelle määrab ametisse Madalmaade valitsus alalise valitsuskomitee ettepaneku alusel.

2. Peasekretäril ja sekretäridel peavad olema vajalikud õigusalased teadmised ja praktilised kogemused. Nende ametissemääramisel arvestatakse ka geograafilise esindatuse ja õigusalase asjatundlikkuse mitmekesisust.

3. Sekretäride arvu võib suurendada pärast nõukoguga konsulteerimist ning võttes arvesse artiklit 10.

Artikkel 6

Nõukogu juhendamisel toimiva alalise büroo kohustused on järgmised:
a) Haagi konverentsi istungite ning nõukogu ja kõigi erikomisjonide koosolekute ettevalmistamine ja korraldamine;
b) istungite ja eespool ettenähtud koosolekute sekretariaadi töö;
c) kõik sekretariaadi tegevusega seotud ülesanded.

Artikkel 7

1. Konverentsi liikmete ja alalise büroo teabevahetuse hõlbustamiseks määrab iga liikmesriigi valitsus riikliku organi ja iga liikmesorganisatsioon kontaktorgani.

2. Alaline büroo võib pidada kirjavahetust sellisel viisil määratud organite ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Artikkel 8

1. Istung, ning istungitevahelisel ajal nõukogu, võib moodustada erikomisjone konventsioonide eelnõude koostamiseks või konverentsi pädevusse kuuluvate rahvusvahelise eraõiguse küsimuste uurimiseks.

2. Istungid, nõukogu ja erikomisjonid tegutsevad niipalju kui võimalik konsensuse alusel.

Artikkel 9

1. Konverentsi eelarvekulud jaotatakse konverentsi liikmesriikide vahel.

2. Liikmesorganisatsioon ei maksa lisaks oma liikmesriikidele konverentsi aastaeelarvesse osamaksu, vaid maksab summa, mille määrab kindlaks konverents liikmesorganisatsiooniga konsulteerides, et katta oma liikmesusest tulenevad täiendavad halduskulud.

3. Liikmed tasuvad igal juhul neid esindavate nõukogu ja erikomisjonide delegaatide reisi- ja elamiskulud.

Artikkel 10

1. Konverentsi eelarve esitatakse igal aastal heakskiitmiseks liikmesriikide diplomaatiliste esindajate nõukogule Haagis.

2. Esindajad jaotavad liikmesriikide vahel samuti kulutused, mis kirjendatakse viimaste asjakohases eelarves.

3. Diplomaatilised esindajad kohtuvad sel eesmärgil Madalmaade Kuningriigi välisministri eesistumisel.

Artikkel 11

1. Konverentsi korraliste ja erakorraliste istungite kulud kannab Madalmaade valitsus.

2. Delegaatide reisi- ja elamiskulud tasuvad igal juhul asjaomased liikmed.

Artikkel 12

Konverentsi tavasid järgitakse kõiges, kui põhikiri või eeskirjad ei näe ette teisiti.

Artikkel 13

1. Põhikirja muudatused tuleb vastu võtta üldasju ja poliitikat käsitleval kohtumisel viibivate liikmesriikide konsensuse alusel.

2. Muudatused jõustuvad kõigi liikmesriikide suhtes kolme kuu möödumisel sellest, kui kaks kolmandikku liikmesriikidest on need oma riigisisese korra kohaselt heaks kiitnud, kuid mitte varem kui üheksa kuud pärast muudatuste vastuvõtmise kuupäeva.

3. Lõikes 1 nimetatud kohtumine võib konsensuse alusel muuta lõikes 2 nimetatud ajavahemikke.

Artikkel 14

Käesoleva põhikirja sätete rakendamise tagamiseks täiendatakse põhikirja eeskirjadega. Eeskirjad koostab alaline büroo ning need esitatakse heakskiitmiseks diplomaatilisele istungile, diplomaatiliste esindajate nõukogule või üldasjade ja poliitika nõukogule.

Artikkel 15

1. Põhikiri esitatakse vastuvõtmiseks kõigile vähemalt ühel konverentsi istungil osalenud riikide valitsustele. Põhikiri jõustub kohe, kui selle on vastu võtnud enamik seitsmendal istungil esindatud riike.

2. Vastuvõtuteade antakse hoiule Hollandi valitsusele, kes teatab sellest käesoleva artikli esimeses lõikes nimetatud valitsustele.

3. Madalmaade valitsus teavitab uue liikme vastuvõtmise korral kõiki liikmeid uue liikme vastuvõtmisdeklaratsioonist.

Artikkel 16

1. Liikmel on õigus põhikiri denonsseerida pärast viie aasta möödumist selle jõustumisest artikli 15 lõike 1 järgi.

2. Denonsseerimisteade esitatakse Madalmaade Kuningriigi välisministeeriumile vähemalt kuus kuud enne konverentsi eelarveaasta lõppemist ning see jõustub nimetatud aasta lõppemisel, kuid ainult teate esitanud liikme suhtes.

Käesoleva põhikirja tekstid inglise ja prantsuse keeles, nagu neid muudeti 30. juunil 2005, on võrdselt autentsed.

STATUTE OF THE HAGUE CONFERENCE ON PRIVATE INTERNATIONAL LAW

The Governments of the countries hereinafter specified:

the German Federal Republic, Austria, Belgium, Denmark, Spain, Finland, France, Italy, Japan, Luxembourg, Norway, the Netherlands, Portugal, the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland, Sweden and Switzerland;

In view of the permanent character of the Hague Conference on Private International Law;

Desiring to stress that character;

Having, to that end, deemed it desirable to provide the Conference with a Statute;

Have agreed upon the following provisions:

Article 1

The purpose of the Hague Conference is to work for the progressive unification of the rules of private international law.

Article 2

1. Members of the Hague Conference on Private International Law are the States which have already participated in one or more Sessions of the Conference and which accept the present Statute.

2. Any other State, the participation of which is from a juridical point of view of importance for the work of the Conference, may become a Member. The admission of new Member States shall be decided upon by the Governments of the participating States, upon the proposal of one or more of them, by a majority of the votes cast, within a period of six months from the date on which that proposal is submitted to the Governments.

3. The admission shall become effective upon the acceptance of the present Statute by the State concerned.

Article 3

1. The Member States of the Conference may, at a meeting concerning general affairs and policy where the majority of Member States is present, by a majority of the votes cast, decide to admit also as a Member any Regional Economic Integration Organisation, which has submitted an application for membership to the Secretary General. References to Members under this Statute shall include such Member Organisations, except as otherwise expressly provided. The admission shall become effective upon the acceptance of the Statute by the Regional Economic Integration Organisation concerned.

2. To be eligible to apply for membership of the Conference, a Regional Economic Integration Organisation must be one constituted solely by sovereign States, and to which its Member States have transferred competence over a range of matters within the purview of the Conference, including the authority to make decisions binding on its Member States in respect of those matters.

3. Each Regional Economic Integration Organisation applying for membership shall, at the time of such application, submit a declaration of competence specifying the matters in respect of which competence has been transferred to it by its Member States.

4. Each Member Organisation and its Member States shall ensure that any change regarding the competence of the Member Organisation or in its membership shall be notified to the Secretary General, who shall circulate such information to the other Members of the Conference.

5. Member States of the Member Organisation shall be presumed to retain competence over all matters in respect of which transfers of competence have not been specifically declared or notified.

6. Any Member of the Conference may request the Member Organisation and its Member States to provide information as to whether the Member Organisation has competence in respect of any specific question which is before the Conference. The Member Organisation and its Member States shall ensure that this information is provided on such request.

7. The Member Organisation shall exercise membership rights on an alternative basis with its Member States that are Members of the Conference, in the areas of their respective competences.

8. The Member Organisation may exercise on matters within its competence, in any meetings of the Conference in which it is entitled to participate, a number of votes equal to the number of its Member States which have transferred competence to the Member Organisation in respect of the matter in question, and which are entitled to vote in and have registered for such meetings. Whenever the Member Organisation exercises its right to vote, its Member States shall not exercise theirs, and conversely.

9. “Regional Economic Integration Organisation” means an international organisation that is constituted solely by sovereign States, and to which its Member States have transferred competence over a range of matters, including the authority to make decisions binding on its Member States in respect of those matters.

Article 4

1. The Council on General Affairs and Policy (hereafter “the Council”), composed of all Members, has charge of the operation of the conference. Meetings of the Council shall, in principles, be held annually.

2. The Council ensures such operation through a Permanent Bureau, the activities of which it directs.

3. The Council shall examine all proposals intended to be placed on the agenda of the Conference. It shall be free to determine the action to be taken on such proposals.

4. The Netherlands Standing Government Committee, instituted by Royal Decree of 20 February 1897 with a view to promoting the codification of private international law, shall, after consultation with the Members of the Conference, determine the date of the Diplomatic Sessions.

5. The Standing Government Committee shall address itself to the Government of the Netherlands for the convocation of the Members. The Chair of the Standing Government Committee presides over the Sessions of the Conference.

6. The Ordinary Sessions of the Conference shall, in principle, be held every four years.

7. If necessary, the Council may, after consultation with the Standing Government Committee, request the Government of the Netherlands to convene the Conference in Extraordinary Session.

8. The Council may consult the Standing Government Committee on any other matter relevant to the Conference.

Article 5

1. The Permanent Bureau shall have its seat at The Hague. It shall be composed of a Secretary General and four Secretaries who shall be appointed by the Government of the Netherlands upon presentation by the Standing Government Committee.

2. The Secretary General and the Secretaries must possess appropriate legal knowledge and practical experience. In their appointment account shall also be taken of diversity of geographic representation and of legal expertise.

3. The number of Secretaries may be increased after consultation with the Council and in accordance with Article 10.

Article 6

Under the direction of the Council, the Permanent Bureau shall be charged with –
a) the preparation and organisation of the Sessions of the Hague Conference and the meetings of the Council and of any Special Commissions;
b) the work of the Secretariat of the Sessions and meetings envisaged above;
c) all the tasks which are included in the activity of a secretariat.

Article 7

1. With a view to facilitating communication between the Members of the Conference and the Permanent Bureau, the Government of each of the Members States shall designate a national organ and each Member Organisation a contact organ.

2. The Permanent Bureau may correspond with all the organs so designated and with the competent international organisations.

Article 8

1. The Sessions and, in the interval between Sessions, the Council, may set up Special Commissions to prepare draft Conventions or to study all questions of private international law which come within the purpose of the Conference.

2. The Sessions, Council and Special Commissions shall, to the furthest extent possible, operate on the basis of consensus.

Article 9

1. The budgeted costs of the Conference shall be apportioned among the Member States of the Conference.

2. A Member Organisation shall not be required to contribute in addition to its Member States to the annual budget of the Conference, but shall pay a sum to be determined by the Conference, in consultation with the Member Organisation, to cover additional administrative expenses arising out of its membership.

3. In any case, travelling and living expenses of the delegates to the Council and the Special Commissions shall be payable by the Members represented.

Article 10

1. The budget of the Conference shall be submitted each year to the Council of Diplomatic Representatives of the Member States at The Hague for approval.

2. These Representatives shall also apportion among the Member States the expenses which are charged in that budget to the latter.

3. The Diplomatic Representatives shall meet for such purposes under the chairmanship of the Minister of Foreign Affairs of the Kingdom of the Netherlands.

Article 11

1. The expenses resulting from the Ordinary and Extraordinary Sessions of the Conference shall be borne by the Government of the Netherlands.

2. In any case, the travelling and living expenses of the delegates shall be payable by the respective Members.

Article 12

The usages of the Conference shall continue to be observed on all points, unless contrary to the present Statute or to the Regulations.

Article 13

1. Amendments to the Statute must be adopted by consensus of the Member States present at a meeting concerning general affairs and policy.

2. Such amendments shall enfer into force, for all Members, three months after they are approved by two thirds of the Member States in accordance with their respective internal procedures, but not earlier than nine months from the date of their adoption.

3. The meeting referred to in paragraph 1 may change by consensus the periods of time referred to in paragraph 2.

Article 14

To provide for their execution, the provisions of the present Statute will be complemented by Regulations. The Regulations shall be established by the Permanent Bureau and submitted to a Diplomatic Session, the Council of Diplomatic Representatives or the Council on General Affairs and Policy for approval.

Article 15

1. The present Statute shall be submitted for acceptance to the Governments of States which participated in one or more Sessions of the Conference. It shall enter into force as soon as it is accepted by the majority of the States represented at the Seventh Session.

2. The statement of acceptance shall be deposited with the Netherlands Government, which shall make It known to the Governments referred to in the first paragraph of this Article.

3. The Netherlands Government shall, in the case of the admission of a new Member, inform all Members of the declaration of acceptance of that new Member.

Article 16

1. Each Member may denounce the present Statute after a period of five years from the date of its entry into force under the terms of Article 15, paragraph 1.

2. Notice of the denunciation shall be given to the Ministry of Foreign Affairs of the Kingdom of the Netherlands at least six months before the expiration of the budgetary year of the Conference, and shall become effective at the expiration of the said year, but only with respect to the Member which has given notice thereof.

The English and French texts of this Statute, as amended on 30.06.2005, are equally authentic.