Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Keeri-Karijärve looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri

Vastu võetud 28.02.2006 nr 58

Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Keeri-Karijärve looduskaitseala kaitse-eesmärk

(1) Keeri-Karijärve looduskaitseala² (edaspidi kaitseala) võetakse kaitse alla:
1) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140)³, looduslikult rohketoiteliste järvede (3150), fennoskandia madalike liigirikaste arurohumaade (6270*), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), lamminiitude (6450), fennoskandia puisniitude (6530*), nõrgalt happeliste liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) ning sanglepa ja hariliku saarega lammimetsade (91E0*) kaitseks;
2) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide – hingi (Cobitis taenia) ja vingerja (Misgurnus fossilis), kes on ühtlasi ka III kategooria kaitsealused liigid, elupaikade kaitseks;
3) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi ka II kategooria kaitsealused liigid, kaitseks;
4) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide – musträhni (Dryocopus martius), hallpea-rähni (Picus canus), rukkiräägu (Crex crex), herilaseviu (Pernis apivorus), händkaku (Strix uralensis), soo-loorkulli (Circus pygargus), roo-loorkulli (Circus aeruginosus), väike-kärbsenäpi (Ficedula parva), laanepüü (Bonasa bonasia), mustviirese (Chlidonias niger), sookure (Grus grus), täpikhuigu (Porzana porzana), jõgitiiru (Sterna hirundo) ja nõmmelõokese (Lullula arborea), kes kõik on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, ning teiste nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide, kes on ühtlasi I ja II kategooria kaitsealused liigid, kaitseks;
5) I kategooria kaitsealuse taimeliigi ning III kategooria kaitsealuste liikide – suure käopõlle (Listera ovata), kahkjaspunase sõrmkäpa (Dactylorhiza incarnata), balti sõrmkäpa (Dactylorhiza baltica), vööthuul-sõrmkäpa (Dactylorhiza fuchsii), roheka käokeele (Platanthera chlorantha), hariliku ungrukolla (Huperzia selago), karukolla (Lycopodium clavatum), roomava öövilke (Goodyera repens), kahelehise käokeele (Platanthera bifolia) ja vesirooside (Nymphaea sp.) kaitseks.

(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolmeks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.

(3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.

§ 2. Kaitseala asukoht

(1) Kaitseala asub Tartu maakonnas Konguta vallas Karijärve ja Külaaseme külas, Nõo vallas Keeri, Meeri ja Vissi külas, Puhja vallas Härjanurme, Ridaküla ja Võsivere külas ning Tähtvere vallas Rõhu külas.

(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas⁴.

§ 3. Kaitseala valitseja

Kaitseala valitseja on Keskkonnaministeeriumi Tartumaa keskkonnateenistus.

2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

§ 4. Lubatud tegevus

(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud sihtkaitsevööndis käesolevas määruses sätestatud juhtudel.

(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.

(3) Kaitsealal on lubatud jahipidamine 15. septembrist 14. veebruarini, välja arvatud jahipidamine laanepüüle (Bonasa bonasia).

(4) Kaitseala vetel on lubatud kalapüük.

(5) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.

(6) Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

(7) Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel ja kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.

(8) Kogu kaitseala vetel on lubatud mootorita ujuvvahendiga sõitmine. Keeri järvel on mootoriga ujuvvahendiga sõitmine lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Mootoriga ujuvvahendiga sõitmine ülejäänud kaitseala vetel on lubatud vaid järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel ja kaitseala valitsemisega seotud töödel.

§ 5. Keelatud tegevus

Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3) väljastada metsamajandamiskava;
4) kinnitada metsateatist;
5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
6) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
7) anda projekteerimistingimusi;
8) anda ehitusluba.

§ 6. Tegevuse kooskõlastamine

(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.

(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.

(3) Keskkonnaministeeriumil või kavandatava tegevuse asukoha keskkonnateenistusel on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.

3. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND

§ 7. Sihtkaitsevööndi määratlus

(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike koosluste säilitamiseks.

(2) Kaitsealal on kolm sihtkaitsevööndit:
1) Kõia sihtkaitsevöönd;
2) Võsivere sihtkaitsevöönd;
3) Meeri sihtkaitsevöönd.

§ 8. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

(1) Kõia sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsa ökosüsteemi arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina.

(2) Võsivere ja Meeri sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

(3) Sihtkaitsevööndite metsakoosluste kaitse-eesmärk on kasvukohatüübile iseloomuliku liikide koosseisu säilitamine.

§ 9. Lubatud tegevus

Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
1) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks ja poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus;
2) Meeri ja Võsivere sihtkaitsevööndis metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
3) Meeri ja Võsivere sihtkaitsevööndis olemasolevate teede ja maaparandussüsteemide hooldustööd.

§ 10. Keelatud tegevus

Sihtkaitsevööndis on keelatud:
1) majandustegevus;
2) loodusvarade kasutamine;
3) uute ehitiste püstitamine;
4) inimeste viibimine Võsivere sihtkaitsevööndis väljaspool kallasradu, olemasolevaid teid ja radu 15. veebruarist 31. juulini, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tehtavatel teadustöödel;
5) inimeste viibimine Kõia ja Meeri sihtkaitsevööndis väljaspool kallasradu ja olemasolevaid teid 1. märtsist 14. septembrini, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tehtavatel teadustöödel ja Meeri sihtkaitsevööndis poollooduslike koosluste ilme ning liigikoosseisu tagamiseks vajalikel töödel.

§ 11. Vajalik tegevus

Meeri sihtkaitsevööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik heina niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine.

4. peatükk
PIIRANGUVÖÖND

§ 12. Piiranguvööndi määratlus

(1) Kaitseala piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

(2) Kaitsealal on Keeri-Karijärve piiranguvöönd.

§ 13. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

§ 14. Lubatud tegevus

(1) Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, arvestades «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud ehitise püstitamine.

§ 15. Keelatud tegevus

Piiranguvööndis on keelatud:
1) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine;
2) uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus;
3) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel;
4) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
5) maavara kaevandamine, välja arvatud kinnisasja omanikul oma kinnisasja piires isikliku majapidamise tarbeks kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohas;
6) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine väljaspool õuemaad;
7) uue maaparandussüsteemi rajamine.

§ 16. Vajalik tegevus

Piiranguvööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik heina niitmine ning puu- ja põõsarinde harvendamine.

¹ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981, lk 3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100, 16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk 9–14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236, 23.09.2003, lk 667–702).
² Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 2 alapunktist 92 hõlmab kaitseala Keeri-Karijärve loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.
³ Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
⁴ Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades Eesti Metsakorralduskeskuses 2003. aastal koostatud Elva metskonna puistuplaani (1:20 000) ja maakatastri andmeid seisuga juuni 2004. a.
Ala kaardiga saab tutvuda Tartumaa keskkonnateenistuses, Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses ning Maa-ameti veebilehel maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

Peaminister Andrus ANSIP

Keskkonnaminister Villu REILJAN

Riigisekretär Heiki LOOT

Määruse lisa on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 29.06.2005 resolutsioon nr 17-1/0505738.

Keeri-Karijärve looduskaitseala