Väljaandja: Välisministeerium Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 01.02.1999 Avaldamismärge: RT II 2006, 9, Kõrgharidusega seonduvate kvalifikatsioonide Euroopa regioonis tunnustamise konventsioon Vastu võetud 11.04.1997 VAREM AVALDATUD DOKUMENDI MITTEAMETLIKU TÕLKE UUS REDAKTSIOON Välisministeerium esitas Riigi Teatajas avaldamiseks «Kõrgharidustunnistuste ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate tunnistuste Euroopa regioonis tunnustamise konventsiooni» (nn Lissaboni konventsiooni) tõlke uue redaktsiooni. (Konventsiooni ratifitseerimise seadus ja konventsioon on avaldatud RT II 1998, 7, 14 ning teadaanne konventsiooni jõustumise kohta 01.02.1999 on avaldatud RT II, 04.06.2019, 1). PREAMBUL Konventsiooniosalised, olles teadlikud, et õigus saada haridust kuulub inimõiguste hulka ning et kõrgharidusel on teadmiste omandamise ja arendamise vahendina erakordselt suur kultuuriline ja teaduslik väärtus nii üksikisiku kui ka ühiskonna jaoks; võttes arvesse, et kõrgharidusel peaks olema tähtis osa rahu, vastastikuse mõistmise ja sallivuse edendamises ning rahvaste ja riikide vahel usalduse loomises; võttes arvesse, et Euroopa haridussüsteemide eripalgelisus peegeldab piirkonna kultuurilist, sotsiaalset, poliitilist, filosoofilist, religioosset ja majanduslikku mitmekesisust, mida tuleks kui erakordset väärtust kõigiti austada; soovides anda kõikidele piirkonna inimestele võimaluse saada sellest mitmekesisusest täiel määral kasu, lihtsustades selleks iga riigi elanike ja iga konventsiooniosalise haridusasutuste õppurite juurdepääsu teiste konventsiooniosaliste haridusvõimalustele, eelkõige toetades nende püüdlusi õpingute jätkamiseks või õppeperioodi lõpetamiseks teiste konventsiooniosaliste kõrgkoolides; võttes arvesse, et mõnes muus Euroopa riigis läbitud õpingute, omandatud tunnistuse, diplomi või kraadi tunnustamine on tähtis meede akadeemilise liikuvuse edendamiseks konventsiooniosaliste vahel; pidades tähtsaks institutsioonilise autonoomia põhimõtet ning mõistes vajadust hoida ja kaitsta seda põhimõtet; olles veendunud, et kvalifikatsioonide õiglane tunnustamine on oluline osa õiguses saada haridust ning ühiskonna kohustus; võttes arvesse akadeemilist tunnustamist Euroopas käsitlevaid Euroopa Nõukogu ja UNESCO konventsioone: • ülikooli vastuvõtmist võimaldavate diplomite samaväärsuse Euroopa konventsioon (1953, ETS nr 15) ja selle protokoll (1964, ETS nr 49); • ülikoolide õppeperioodide samaväärsuse Euroopa konventsioon (1956, ETS nr 21); • ülikoolide kvalifikatsioonide akadeemilise tunnustamise Euroopa konventsioon (1959, ETS nr 32); • Euroopa riikide kõrgharidusega seonduvate õpingute, diplomite ja kraadide tunnustamise konventsioon (1979); • ülikoolide õppeperioodide üldise samaväärsuse Euroopa konventsioon (1990, ETS nr 138); võttes arvesse ka Vahemere-äärsete araabia ja Euroopa riikide kõrgharidusõpingute, -diplomite ja -kraadide tunnustamise rahvusvahelist konventsiooni (1976), mis on vastu võetud UNESCO raames ja mis osaliselt käsitleb akadeemilist tunnustamist Euroopas; pidades meeles, et seda konventsiooni tuleks samuti arvestada seoses maailma teisi piirkondi käsitlevate UNESCO konventsioonide ja rahvusvaheliste soovitustega, ning vajadust parandada teabevahetust nende piirkondade vahel; olles teadlikud nimetatud konventsioonide vastuvõtmisest möödunud aja jooksul Euroopa kõrghariduses toimunud suurtest muudatustest, mis on märkimisväärselt suurendanud erinevusi nii riikide kõrgharidussüsteemide piires kui ka nende vahel, ning vajadusest kohandada õigusakte ja -tavasid, et seda arengut kajastada; olles teadlikud vajadusest leida ühiseid lahendusi praktilistele tunnustamisprobleemidele Euroopas; olles teadlikud vajadusest parandada praegust tunnustamispraktikat ning muuta see läbipaistvamaks ja Euroopa kõrghariduse praegusele olukorrale paremini vastavaks; olles veendunud, et Euroopa Nõukogu ja UNESCO ühise egiidi all väljatöötatud ja vastuvõetud konventsioonil on positiivne mõju raamistiku loojana tunnustamispraktika edasisele arendamisele Euroopas; olles teadlikud, et konventsiooni põhimõtete ja sätete elluviimiseks on oluline luua püsivad rakendusmehhanismid, on kokku leppinud järgmises. I jagu MÕISTED Artikkel I Konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid: Juurdepääs (kõrgharidusele) Asjakohase kvalifikatsiooniga kandidaatide õigus taotleda kõrgharidustasemele vastuvõttu ja esitatud kandidatuuri läbivaatamist. Vastuvõtmine (kõrgkooli ja kõrgkooli õppekavale) Toiming või süsteem, mis võimaldab asjakohase kvalifikatsiooniga taotlejatel asuda kõrgharidust omandama teatavas õppeasutuses ja/või teatava õppekava alusel. (Õppeasutuse või õppekava) hindamine Kõrgkooli või õppekava hariduskvaliteedi määramise kord. (Üksikisiku kvalifikatsiooni) hindamine Pädeva asutuse kirjalik hinnang üksikisiku välisriigi antud kvalifikatsioonile. Pädev tunnustamisasutus Asutus, millele on tehtud ametlikult ülesandeks teha siduvaid otsuseid välisriigi antud kvalifikatsioonide tunnustamise kohta. Kõrgharidus Keskharidust eeldavad õppekursused või õppekursuste kogumid, väljaõpe või teadustööks ettevalmistus, mida konventsiooniosalise asjakohased asutused tunnustavad oma kõrgharidussüsteemi osana. Kõrgkool Asutus, mis annab kõrgharidust ja mida konventsiooniosalise pädev asutus tunnustab oma kõrgharidussüsteemi osana. Kõrghariduse õppekava Õpingud, mida konventsiooniosalise pädev asutus tunnustab oma kõrgharidussüsteemi osana ja mille lõpetamisel saab üliõpilane kõrghariduskvalifikatsiooni. Õppeperiood Kõrghariduse õppekava hinnatud ja dokumenteeritud osa, mis ei ole terviklik õppekava, kuid võimaldab omandada olulisel määral teadmisi või oskusi. Kvalifikatsioon A. Kõrghariduskvalifikatsioon Pädeva asutuse antud kraad, diplom või muu tunnistus, mis kinnitab kõrghariduse õppekava edukat täitmist. B. Kõrgharidusele juurdepääsu võimaldav kvalifikatsioon Pädeva asutuse antud diplom või muu tunnistus, mis kinnitab õppekava edukat täitmist ja annab kvalifikatsiooni omanikule õiguse, et kõrgharidustasemele vastuvõtul vaadatakse tema kandidatuur läbi (võrdle juurdepääsu mõistega). Tunnustamine Pädeva asutuse ametlik tunnustus välisriigi antud kvalifikatsioonile, et võimaldada juurdepääsu haridusele ja/või tööle. Nõuded A. Üldnõuded Tingimused, mis peavad olema igal juhul täidetud kõrgharidusele või vastava astme õppele juurdepääsuks või vastava astme kõrghariduskvalifikatsiooni saamiseks. B. Erinõuded Tingimused, mis tuleb peale üldnõuete täita teatavale kõrghariduse õppekavale vastuvõtmiseks või teataval erialal kõrghariduskvalifikatsiooni saamiseks. II jagu ASUTUSTE PÄDEVUS Artikkel II.1 1. Kui konventsiooniosalise keskne asutus on pädev tegema tunnustamisotsuseid, muutuvad konventsiooni sätted konventsiooniosalise suhtes kohe siduvaks ning konventsiooniosaline võtab vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine oma territooriumil. Kui tunnustamisotsuseid on pädevad tegema konventsiooniosalise haldusüksused, teeb konventsiooniosaline konventsiooni alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes või hiljem ühele konventsiooni hoiulevõtjatest lühiettekande oma põhiseaduslikust korrast. Sellisel juhul võtavad konventsiooniosalise haldusüksuste määratud pädevad asutused vajalikud meetmed, et tagada konventsiooni rakendamine oma territooriumil. 2. Kui tunnustamisotsuseid on pädevad tegema üksikud kõrgkoolid või muud üksused, edastab konventsiooniosaline oma põhiseadusliku korra kohaselt konventsiooni teksti nendele kõrgkoolidele või muudele üksustele ja teeb kõik endast oleneva, et innustada neid konventsiooni arvesse võtma ja kohaldama. 3. Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse mutatis mutandis konventsiooniosaliste kõigi kohustuste suhtes, mis tulenevad konventsiooni järgmistest artiklitest. Artikkel II.2 Alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes või hiljem teeb riik, Püha Tool või Euroopa Ühendus ühele konventsiooni hoiulevõtjale teatavaks asutused, kes on pädevad tegema eri liiki tunnustamisotsuseid. Artikkel II.3 Konventsioon ei piira konventsiooniosalise antud kvalifikatsiooni tunnustamist käsitlevate nende soodsamate sätete kohaldamist, mis sisalduvad olemasolevas või tulevases lepingus või tulenevad sellistest lepingutest, millega konventsiooniosaline on ühinenud või ühineb tulevikus. III jagu KVALIFIKATSIOONI HINDAMISE ALUSPÕHIMÕTTED Artikkel III.1 1. Konventsiooniosalise antud kvalifikatsiooni omanikul on asjaomasele asutusele esitatud taotluse korral piisav juurdepääs selle kvalifikatsiooni hindamisele. 2. Selles küsimuses ei tohi taotlejat diskrimineerida soo, rassi, nahavärvuse, puude, keele, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, rahvusliku, etnilise või sotsiaalse kuuluvuse, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, päritolu või muu seisundi tõttu ega mingil muul põhjusel, mis ei ole seotud kvalifikatsiooniga, mille tunnustamist taotletakse. Selle õiguse tagamiseks kohustub konventsiooniosaline võtma meetmeid, mille kohaselt kvalifikatsiooni tunnustamise taotlust hinnatakse ainult omandatud teadmiste ja oskuste põhjal. Artikkel III.2 Konventsiooniosaline tagab, et kvalifikatsioonide hindamise ja tunnustamise menetlus ja kriteeriumid on läbipaistvad, ühtsed ja usaldusväärsed. Artikkel III.3 1. Tunnustamisotsus tehakse selle kvalifikatsiooniga seotud asjakohase teabe põhjal, mille tunnustamist taotletakse. 2. Esmajoones vastutab asjakohase teabe esitamise eest taotleja, kes esitab teabe heauskselt. 3. Taotleja vastutusest olenemata kohustub kvalifikatsiooni andnud õppeasutus esitama taotleja palvel ja mõistlikus ulatuses asjakohast teavet kvalifikatsiooni omanikule, õppeasutusele või selle riigi pädevale asutusele, kellelt tunnustust taotletakse. 4. Konventsiooniosalised juhendavad või ergutavad vajaduse korral kõiki oma riigi haridussüsteemi õppeasutusi rahuldama mõistlikke nõudeid teabe järele, mis on vajalik nende õppeasutustes saadud kvalifikatsioonide hindamiseks. 5. Hindava asutuse kohustus on tõendada, et taotlus ei vasta asjakohastele nõuetele. Artikkel III.4 Selleks et hõlbustada kvalifikatsioonide tunnustamist, tagab konventsiooniosaline oma haridussüsteemi kohta küllaldase ja selge teabe andmise. Artikkel III.5 Tunnustamisotsused tehakse pädeva tunnustamisasutuse eelnevalt kindlaksmääratud mõistliku aja jooksul, mida arvestatakse sellest ajast, kui kogu vajalik teave on esitatud. Tunnustamisest keeldumise korral esitatakse keeldumise põhjused ja antakse teavet võimalike meetmete kohta, mille abil taotleja võib saada tunnustuse hiljem. Kui tunnustamisest keeldutakse või kui otsust ei tehta, on taotlejal võimalus esitada mõistliku aja jooksul kaebus. IV jagu KÕRGHARIDUSELE JUURDEPÄÄSU VÕIMALDAVA KVALIFIKATSIOONI TUNNUSTAMINE Artikkel IV.1 Konventsiooniosaline tunnustab seoses juurdepääsuga oma kõrgharidussüsteemi õppekavadele teiste konventsiooniosaliste antud kvalifikatsioone, mis vastavad nende kõrgharidusele juurdepääsu üldnõuetele, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõendada, et kvalifikatsiooni andnud konventsiooniosalise ja tunnustamistaotluse saanud konventsiooniosalise kõrgharidusele juurdepääsu üldnõuded erinevad oluliselt. Artikkel IV.2 Teise võimalusena piisab, kui konventsiooniosaline võimaldab teise konventsiooniosalise antud kvalifikatsiooni omanikul saada taotluse korral hinnangu sellele kvalifikatsioonile; sellisel juhul kohaldatakse mutatis mutandis artiklit IV.1. Artikkel IV.3 Kui kvalifikatsioon võimaldab kvalifikatsiooni andnud konventsiooniosalise haridussüsteemis juurdepääsu ainult teatavat tüüpi kõrgkoolidele või kõrghariduse õppekavadele, tagavad teised konventsiooniosalised sellise kvalifikatsiooni omanikule juurdepääsu samalaadsetele õppekavadele oma kõrgharidussüsteemi õppeasutustes, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõendada, et kvalifikatsiooni andnud konventsiooniosalise ja tunnustamistaotluse saanud konventsiooniosalise juurdepääsunõuded oluliselt erinevad. Artikkel IV.4 Kui teatavale kõrghariduse õppekavale vastuvõtmine sõltub peale juurdepääsu üldnõuete ka erinõuete täitmisest, võivad asjaomase konventsiooniosalise pädevad asutused kehtestada lisanõuded võrdselt ka teiste konventsiooniosaliste haridussüsteemis kvalifikatsiooni saanutele või hinnata, kas teiste konventsiooniosaliste haridussüsteemis kvalifikatsiooni saanud taotlejad vastavad samaväärsetele nõuetele. Artikkel IV.5 Kui kooli lõputunnistus võimaldab juurdepääsu tunnistuse andnud konventsiooniosalise kõrgharidusele ainult koos täiendavate kvalifikatsioonieksamite sooritamisega, võivad ka teised konventsiooniosalised seada juurdepääsu tingimuseks nende nõuete täitmise või pakkuda alternatiivse võimalusena täita lisanõuded nende oma haridussüsteemis. Riik, Püha Tool või Euroopa Ühendus võib alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes või hiljem teatada ühele hoiulevõtjatest, et ta kasutab selle artikli sätteid, nimetades konventsiooniosalised, kelle suhtes ta kavatseb seda artiklit kohaldada, ning kohaldamise põhjused. Artikkel IV.6 Ilma et see piiraks artiklite IV.1, IV.2, IV.3, IV.4 ja IV.5 kohaldamist, võib vastuvõtmist teatavasse kõrgkooli või sellise kõrgkooli teatavale õppekavale piirata või seda valikuliselt võimaldada. Kui vastuvõtmine kõrgkooli ja/või õppekavale on valikuline, tuleks kehtestada selline vastuvõtukord, mis tagab, et välisriigi antud kvalifikatsioone hinnatakse III jaos nimetatud õigluse ja mittediskrimineerimise põhimõtete kohaselt. Artikkel IV.7 Ilma et see piiraks artiklite IV.1, IV.2, IV.3, IV.4 ja IV.5 kohaldamist, võib vastuvõtt teatavasse kõrgkooli oleneda sellest, kas taotleja suudab tõendada, et ta valdab piisavalt asjaomase õppeasutuse õppekeelt või -keeli või muud ettenähtud keelt. Artikkel IV.8 Kui konventsiooniosaline võimaldab juurdepääsu kõrgharidusele ka tavapärasest erineva kvalifikatsiooni alusel, hinnatakse teiste konventsiooniosaliste antud samalaadset kvalifikatsiooni samal viisil nagu tavapärasest erinevat kvalifikatsiooni, mille on andnud tunnustamistaotluse saanud konventsiooniosaline. Artikkel IV.9 Kõrghariduse õppekavadele vastuvõtmisel võib konventsiooniosaline nõuda, et tema territooriumil tegutsevate välisriigi õppeasutuste antud kvalifikatsioonide tunnustamisel järgitakse oma riigi õigusaktide konkreetseid nõudeid või konkreetseid kokkuleppeid konventsiooniosalisega, kelle haridussüsteemi sellised õppeasutused kuuluvad. V jagu ÕPPEPERIOODIDE TUNNUSTAMINE Artikkel V.1 Konventsiooniosaline tunnustab teise konventsiooniosalise kõrghariduse õppekava raames läbitud õppeperioode. Tunnustamine hõlmab selliseid õppeperioode, mida saab arvestada tunnustamistaotluse saanud konventsiooniosalise kõrghariduse õppekava täitmisel, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõendada, et on olemas olulised erinevused teise konventsiooniosalise kõrghariduse õppekava raames läbitud õppeperioodide ja tunnustamistaotluse saanud konventsiooniosalise kõrghariduse õppekava selle osa vahel, mida läbitud õppeperioodid peaksid asendama. Artikkel V.2 Teise võimalusena piisab, kui konventsiooniosaline võimaldab teise konventsiooniosalise kõrghariduse õppekava raames õppeperioodi läbinud isikul saada taotluse korral hinnangu sellele õppeperioodile; sellisel juhul kohaldatakse mutatis mutandis artiklit V.1. Artikkel V.3 Konventsiooniosaline hõlbustab õppeperioodide tunnustamist eelkõige juhul, kui: a) on olemas varasem kokkulepe nimetatud õppeperioodi eest vastutava kõrgkooli või pädeva asutuse ja taotletava tunnustamise eest vastutava kõrgkooli või pädeva tunnustamisasutuse vahel ja b) kõrgkool, kus õppeperiood on läbitud, on välja andnud tõendi või akadeemilise õiendi, mis tõendab, et üliõpilane on nimetatud õppeperioodi ettenähtud nõuete kohaselt edukalt läbinud. VI jagu KÕRGHARIDUSKVALIFIKATSIOONIDE TUNNUSTAMINE Artikkel VI.1 Niivõrd, kuivõrd tunnustamisotsus põhineb kõrghariduskvalifikatsiooniga tõendatud teadmistel ja oskustel, tunnustab konventsiooniosaline teise konventsiooniosalise kõrghariduskvalifikatsioone, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõendada, et kvalifikatsioon, mille tunnustamist taotletakse, erineb oluliselt tunnustamistaotluse saanud konventsiooniosalise vastavast kvalifikatsioonist. Artikkel VI.2 Teise võimalusena piisab, kui konventsiooniosaline võimaldab teise konventsiooniosalise antud kõrghariduskvalifikatsiooni omanikul saada taotluse korral hinnangu sellele kvalifikatsioonile; sellisel juhul kohaldatakse mutatis mutandis artiklit VI.1. Artikkel VI.3 Sellest, et konventsiooniosaline tunnustab teise konventsiooniosalise antud kõrghariduskvalifikatsiooni, tuleneb vähemalt üks järgmistest tagajärgedest: a) juurdepääs edasistele kõrgharidusõpingutele, sealhulgas asjakohastele eksamitele ja/või doktoriõppele samadel tingimustel, mida kohaldatakse tunnustamistaotluse saanud konventsiooniosalise antud kvalifikatsiooni omanikele; b) akadeemilise tiitli kasutamine tunnustamistaotluse saanud konventsiooniosalise õigusaktide või jurisdiktsiooni kohaselt. Peale selle võib tunnustamine hõlbustada tööturule juurdepääsu tunnustamistaotluse saanud konventsiooniosalise õigusaktide või jurisdiktsiooni kohaselt. Artikkel VI.4 Konventsiooniosaline võib hinnata teise konventsiooniosalise antud kõrghariduskvalifikatsiooni järgmisel viisil: a) nõustamine üldistes tööleasumisküsimustes; b) õppeasutuse nõustamine tema õppekavale vastuvõtmise küsimuses; c) mõne teise pädeva tunnustamisasutuse nõustamine. Artikkel VI.5 Konventsiooniosaline võib nõuda, et tema territooriumil tegutsevate välisriigi õppeasutuste antud kõrghariduskvalifikatsioonide tunnustamisel järgitakse oma riigi õigusaktide konkreetseid nõudeid või konkreetseid kokkuleppeid konventsiooniosalisega, kelle haridussüsteemi sellised õppeasutused kuuluvad. VII jagu PAGULASTE, ÜMBERASUSTATUD ISIKUTE JA PAGULASTEGA SARNASES OLUKORRAS OLEVATE ISIKUTE KVALIFIKATSIOONI TUNNUSTAMINE Artikkel VII Konventsiooniosaline võtab oma haridussüsteemi piires ning oma põhiseaduse  ja muude õigusaktide kohaselt kõik võimalikud ja mõistlikud meetmed, et töötada välja kord, mis võimaldab õiglaselt ja kiiresti hinnata, kas pagulased, ümberasustatud isikud ja pagulastega sarnases olukorras olevad isikud täidavad kõrgharidusele ja edasistele kõrgharidusõpingutele juurdepääsuks või tööleasumiseks ettenähtud nõudeid, seda ka juhul, kui teise konventsiooniosalise antud kvalifikatsioone ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada. VIII jagu TEAVE KÕRGKOOLIDE JA KÕRGHARIDUSE ÕPPEKAVADE HINDAMISE KOHTA Artikkel VIII.1 Konventsiooniosaline annab piisavat teavet kõigi oma kõrgharidussüsteemi õppeasutuste ja kõigi nendes õppeasutustes kasutatavate õppekavade kohta, et teiste konventsiooniosaliste pädevatel asutustel oleks võimalik hinnata, kas nende õppeasutuste antavate kvalifikatsioonide kvaliteet õigustab tunnustamistaotluse saanud konventsiooniosalise tunnustust. Teave esitatakse järgmisel kujul: a) konventsiooniosalised, kes on kasutusele võtnud kõrgkoolide ja kõrghariduse õppekavade ametliku hindamise süsteemi: annavad teavet hindamismeetodite ja -tulemuste ning kvaliteedistandardite kohta, mis iseloomustavad iga kõrgkoolitüüpi ja iga õppekava, mis võimaldab saada kõrghariduskvalifikatsiooni; b) konventsiooniosalised, kes ei ole kasutusele võtnud kõrgkoolide ja kõrghariduse õppekavade ametliku hindamise süsteemi: annavad teavet mitmesuguste kvalifikatsioonide tunnustamise kohta, mis on antud konventsiooniosalise kõrgharidussüsteemi kõrgkoolis või selle süsteemi kõrghariduse õppekava alusel. Artikkel VIII.2 Konventsiooniosaline tagab, et koostatakse, täiendatakse ja esitatakse: a) ülevaade konventsiooniosalise kõrgharidussüsteemi eri kõrgkoolitüüpidest ning iga kõrgkoolitüübi iseloomulikest joontest; b) konventsiooniosalise kõrgharidussüsteemi tunnustatud (avalike ja era-) õppeasutuste nimekiri ja märgitakse nende pädevus anda eri liiki kvalifikatsioone ning eri tüüpi õppeasutusse või õppekavale juurdepääsu nõuded; c) kõrghariduse õppekavade kirjeldus; d) väljaspool konventsiooniosalise territooriumi asuvate selliste õppeasutuste nimekiri, mida konventsiooniosaline peab oma haridussüsteemi kuuluvaks. IX jagu TEAVE TUNNUSTAMISE KOHTA Artikkel IX.1 Kõrgharidusega seonduvate kvalifikatsioonide tunnustamise hõlbustamiseks kohustuvad konventsiooniosalised antud kvalifikatsioonide täielikuks kirjeldamiseks looma läbipaistvad süsteemid. Artikkel IX.2 1. Tunnistades vajadust asjakohase, täpse ja ajakohastatud teabe järele, loovad või säilitavad kõik konventsiooniosalised riikliku teabekeskuse ning teatavad selle loomisest või seda mõjutavatest muudatustest ühele konventsiooni hoiulevõtjatest. 2. Konventsiooniosalise riiklik teabekeskus: a) hõlbustab juurdepääsu ametlikule ja täpsele teabele asukohariigi kõrgharidussüsteemi ja kvalifikatsioonide kohta; b) hõlbustab juurdepääsu teabele teiste konventsiooniosaliste kõrgharidussüsteemide ja kvalifikatsioonide kohta; c) annab kvalifikatsioonide tunnustamise ja hindamise küsimustes nõu või teavet riigi õigusaktide kohaselt. 3. Riiklikul teabekeskusel on oma ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid. Artikkel IX.3 Konventsiooniosalised edendavad riiklike teabekeskuste abil või muul viisil UNESCO / Euroopa Nõukogu akadeemilise õiendi (diploma supplement) või muu võrdväärse dokumendi kasutamist oma kõrgkoolides. X jagu RAKENDAMINE Artikkel X.1 Konventsiooni rakendamist kontrollivad, edendavad ja hõlbustavad järgmised organid: a) kõrgharidusega seonduvate kvalifikatsioonide Euroopas tunnustamise konventsiooni komitee; b) akadeemilise liikuvuse ja tunnustamise riiklike teabekeskuste Euroopa koostöövõrk (ENICi koostöövõrk), mis on loodud Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee 9. juuni 1994. aasta otsusega ja UNESCO Euroopa piirkondliku komitee 18. juuni 1994. aasta otsusega. Artikkel X.2 1. Asutatakse kõrgharidusega seonduvate kvalifikatsioonide Euroopas tunnustamise konventsiooni komitee (edaspidi komitee). Komitees on iga konventsiooniosalise üks esindaja. 2. Artikli X.2 kohaldamisel ei kohaldata Euroopa Ühenduse suhtes mõistet konventsiooniosaline. 3. Artikli XI.1 lõikes 1 nimetatud riigid ja Püha Tool, kui nad ei ole käesoleva konventsiooni osalised, Euroopa Ühendus ja ENICi koostöövõrgu esimees võivad komitee koosolekutel osaleda vaatlejatena. Komitee koosolekutele võib vaatlejatena kutsuda ka regioonis tunnustamise alal tegutsevate valitsusasutuste ja vabaühenduste esindajaid. 4. Komitee koosolekutele kutsutakse vaatlejana osalema ka Euroopa riikide kõrgharidusega seonduvate õpingute, diplomite ja kraadide tunnustamise konventsiooni kohaldamise UNESCO piirkondliku komitee esimees. 5. Komitee edendab konventsiooni kohaldamist ja jälgib selle rakendamist. Sel eesmärgil võib komitee konventsiooniosaliste häälteenamusega vastu võtta soovitusi, deklaratsioone, protokolle ja heade tavade näidiseid, et suunata konventsiooniosaliste pädevaid asutusi konventsiooni rakendamisel ja kõrghariduskvalifikatsioonide tunnustamise taotluste läbivaatamisel. Kuigi need dokumendid ei ole konventsiooniosaliste suhtes siduvad, teevad nad kõik endast oleneva, et neid kohaldada, juhtida nendele pädevate asutuste tähelepanu ja innustada neid kohaldama. Komitee küsib enne otsuste tegemist ENICi koostöövõrgu arvamust. 6. Komitee annab aru Euroopa Nõukogu ja UNESCO asjaomastele organitele. 7. Komitee peab sidet UNESCO egiidi all vastuvõetud kõrgharidusõpingute, -diplomite ja -kraadide tunnustamise konventsioonide kohaldamise UNESCO piirkondliku komiteega. 8. Konventsiooniosaliste enamus moodustab kvoorumi. 9. Komitee võtab vastu oma töökorra. Komitee koguneb korralisele istungile vähemalt iga kolme aasta järel. Komitee tuleb esimest korda kokku aasta jooksul alates konventsiooni jõustumisest. 10. Komitee sekretariaat töötab Euroopa Nõukogu peasekretäri ja UNESCO peadirektori ühisel juhtimisel. Artikkel X.3 1. Konventsiooniosaline määrab akadeemilise liikuvuse ja tunnustamise riiklike teabekeskuste Euroopa koostöövõrgu (ENICi koostöövõrgu) liikmete hulka artikli IX.2 alusel loodud või tegutseva oma riigi teabekeskuse. Kui konventsiooniosaline on artikli IX.2 alusel loonud rohkem kui ühe riikliku teabekeskuse või säilitanud nende tegevuse, on need kõik koostöövõrgu liikmed, kuid kõigil teabekeskustel on kokku ainult üks hääl. 2. ENICi koostöövõrk, mille koosseisus on ainult konventsiooniosaliste riiklikud teabekeskused, abistab riikide pädevaid asutusi konventsiooni rakendamisel. Koostöövõrk tuleb kokku vähemalt kord aastas täiskoguna. Ta valib oma pädevuse alusel esimehe ja juhatuse. 3. ENICi koostöövõrgu sekretariaat töötab Euroopa Nõukogu peasekretäri ja UNESCO peadirektori ühisel juhtimisel. 4. Konventsiooniosalised teevad ENICi koostöövõrgu kaudu koostööd teiste konventsiooniosaliste riiklike teabekeskustega, võimaldades neil eelkõige koguda teavet, mida riiklikud teabekeskused vajavad tööks akadeemilise tunnustamise ja liikuvuse valdkonnas. XI jagu LÕPPSÄTTED Artikkel XI.1 1. Konventsioon on allakirjutamiseks avatud: a) Euroopa Nõukogu liikmesriikidele; b) UNESCO Euroopa piirkonna liikmesriikidele; c) muule Euroopa Nõukogu Euroopa kultuurikonventsioonile ja/või UNESCO Euroopa piirkonna riikide kõrgharidusega seonduvate õpingute, diplomite ja kraadide tunnustamise konventsioonile allakirjutanule või kõnealuste konventsioonide osalisele, kes on kutsutud diplomaatilisele konverentsile, mille ülesanne on käesolev konventsioon vastu võtta. 2. Need riigid ja Püha Tool võivad väljendada oma nõusolekut siduda end konventsiooniga: a) kirjutades sellele alla ratifitseerimis- või heakskiitmistingimuseta; b) kirjutades sellele alla ratifitseerimis- või heakskiitmistingimusega ning seejärel ratifitseerides või kiites konventsiooni heaks või c) sellega ühinedes. 3. Konventsioon kirjutatakse alla ühe hoiulevõtja juures. Ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjad antakse hoiule ühele hoiulevõtjatest. Artikkel XI.2 Konventsioon jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb ühe kuu möödumisele päevast, mil viis riiki, kellest vähemalt kolm on Euroopa Nõukogu ja/või UNESCO Euroopa piirkonna liikmesriigid, on väljendanud nõusolekut siduda end konventsiooniga. Konventsioon jõustub kõigi teiste riikide suhtes selle kuu esimesel päeval, mis järgneb ühe kuu möödumisele kuupäevast, mil asjaomane riik on väljendanud nõusolekut siduda end konventsiooniga. Artikkel XI.3 1. Pärast konventsiooni jõustumist võivad need riigid, kes ei kuulu artiklis XI.1 loetletud rühmadesse, taotleda ühinemist konventsiooniga. Taotlus saadetakse ühele konventsiooni hoiulevõtjatest, kes edastab selle konventsiooniosalistele vähemalt kolm kuud enne kõrgharidusega seonduvate kvalifikatsioonide Euroopas tunnustamise konventsiooni komitee järgmist kohtumist. Hoiulevõtja teavitab sellest ka Euroopa Nõukogu Ministrite Komiteed ja UNESCO täitevkogu. 2. Otsus kutsuda ühinemist taotlenud riik konventsiooniga ühinema tehakse konventsiooniosaliste kahekolmandikulise häälteenamusega. 3. Pärast konventsiooni jõustumist võib Euroopa Ühendus konventsiooniga ühineda liikmesriikide taotluse alusel, mis saadetakse ühele konventsiooni hoiulevõtjatest. Sellisel juhul artikli XI.3 lõiget 2 ei kohaldata. 4. Ühineva riigi või Euroopa Ühenduse suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb ühe kuu möödumisele ühinemiskirja hoiuleandmisest ühele hoiulevõtjatest. Artikkel XI.4 1. Konventsiooniosalised, kes on samal ajal ühe või mitme järgmise konventsiooni osalised: ülikooli vastuvõtmist võimaldavate diplomite samaväärsuse Euroopa konventsioon (1953, ETS nr 15) ja selle protokoll (1964, ETS nr 49); ülikoolide õppeperioodide samaväärsuse Euroopa konventsioon (1956, ETS nr 21); ülikoolide kvalifikatsioonide akadeemilise tunnustamise Euroopa konventsioon (1959, ETS nr 32); Vahemere-äärsete araabia ja Euroopa riikide kõrgharidusõpingute, -diplomite ja -kraadide tunnustamise rahvusvaheline konventsioon (1976); Euroopa riikide kõrgharidusega seonduvate õpingute, diplomite ja kraadide tunnustamise konventsioon (1979); ülikoolide õppeperioodide üldise samaväärsuse Euroopa konventsioon (1990, ETS nr 138), a) kohaldavad käesolevat konventsiooni omavahelistes suhetes; b) kohaldavad edasi neid eespool nimetatud konventsioone, mille osalised nad on, suhetes riikidega, kes on samuti kõnealuste konventsioonide, kuid mitte käesoleva konventsiooni osalised. 2. Käesoleva konventsiooni osalised hoiduvad ühinemast nende lõikes 1 nimetatud konventsioonidega, mille osalised nad ei ole, välja arvatud Vahemere-äärsete araabia ja Euroopa riikide kõrgharidusõpingute, -diplomite ja -kraadide tunnustamise rahvusvaheline konventsioon. Artikkel XI.5 1. Riik võib alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes nimetada territooriumi või territooriumid, mille suhtes konventsiooni kohaldatakse. 2. Riik võib hiljem ühele hoiulevõtjatest esitatud deklaratsiooniga laiendada konventsiooni kohaldamist deklaratsioonis märgitud muule territooriumile. Sellise territooriumi suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb ühe kuu möödumisele päevast, mil hoiulevõtja on deklaratsiooni kätte saanud. 3. Eelmise kahe lõike kohaselt tehtud deklaratsiooni võib deklaratsioonis nimetatud territooriumi suhtes ühele hoiulevõtjatest saadetud teatega tagasi võtta. Tagasivõtmine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb ühe kuu möödumisele päevast, mil hoiulevõtja on teate kätte saanud. Artikkel XI.6 1. Konventsiooniosaline võib ühele hoiulevõtjatest saadetud teatega konventsiooni igal ajal denonsseerida. 2. Denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kaheteistkümne kuu möödumisele päevast, mil hoiulevõtja on teate kätte saanud. Denonsseerimine ei mõjuta konventsiooni kohaselt varem tehtud tunnustamisotsuseid. 3. Konventsiooni lõpetamine või peatamine juhul, kui konventsiooniosaline on rikkunud konventsiooni eesmärgi saavutamise või otstarbe seisukohast olulist sätet, otsustatakse rahvusvahelise õiguse kohaselt. Artikkel XI.7 1. Riik, Püha Tool või Euroopa Ühendus võib alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes teatada, et jätab endale õiguse täielikult või osaliselt jätta kohaldamata ühe või mitu järgmistest konventsiooni artiklitest: artikkel IV.8, artikkel V.3, artikkel VI.3, artikkel VIII.2, artikkel IX.3. Muid reservatsioone ei või teha. 2. Eelmise lõike kohase reservatsiooni teinud konventsiooniosaline võib selle ühele hoiulevõtjatest saadetud teatega kas täielikult või osaliselt tagasi võtta. Tagasivõtmine jõustub kuupäeval, mil hoiulevõtja on teate kätte saanud. 3. Konventsiooni mõne sätte suhtes reservatsiooni teinud konventsiooniosaline ei või teiselt konventsiooniosaliselt nõuda selle sätte kohaldamist; kui reservatsioon on osaline või tingimuslik, võib konventsiooniosaline nõuda selle sätte kohaldamist niivõrd, kuivõrd ta seda ise kohaldab. Artikkel XI.8 1. Konventsiooni muudatuste eelnõu võib vastu võtta kõrgharidusega seonduvate kvalifikatsioonide Euroopas tunnustamise konventsiooni komitee kahekolmandikulise häälteenamusega. Sel viisil vastuvõetud muudatuste eelnõu lisatakse konventsiooni protokolli. Protokollis määratakse kindlaks selle jõustumise tingimused; jõustumine eeldab igal juhul konventsiooniosalise selgesõnalist nõusolekut end konventsiooniga siduda. 2. Konventsiooni III jagu ei tohi lõikes 1 nimetatud korra kohaselt muuta. 3. Kõik muudatusettepanekud saadetakse ühele hoiulevõtjatest, kes edastab need konventsiooniosalistele vähemalt kolm kuud enne komitee koosolekut. Hoiulevõtja teavitab muudatusettepanekutest ka Euroopa Nõukogu Ministrite Komiteed ja UNESCO täitevkogu. Artikkel XI.9 1. Konventsiooni hoiulevõtjad on Euroopa Nõukogu peasekretär ja ÜRO Haridus-, Teadus- ja Kultuuriorganisatsiooni peadirektor. 2. Konventsiooni hoiulevõtja, kellele akt, teade või teadaanne hoiule antakse, teeb konventsiooniosalistele ja teistele Euroopa Nõukogu ja/või UNESCO Euroopa piirkonna liikmesriikidele teatavaks iga: a) allakirjutamise; b) ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmise; c) artikli XI.2 ja artikli XI.3 lõike 4 kohase konventsiooni jõustumise kuupäeva; d) artikli XI.7 kohaselt tehtud reservatsiooni ja iga artikli XI.7 kohaselt toimunud reservatsiooni tagasivõtmise; e) artikli XI.6 kohase konventsiooni denonsseerimise; f) artikli II.1 või artikli II.2 kohaselt tehtud deklaratsiooni; g) artikli IV.5 kohaselt tehtud deklaratsiooni; h) artikli XI.3 kohaselt esitatud ühinemistaotluse; i) artikli XI.8 kohaselt tehtud ettepaneku; j) konventsiooniga seotud muu akti, teate või teadaande. 3. Hoiulevõtja, kes võtab vastu teadaande või teeb konventsiooni kohase teate, teatab sellest kohe teisele hoiulevõtjale. Selle kinnituseks on täievolilised esindajad konventsioonile alla kirjutanud. Koostatud 11. aprillil 1997. aastal Lissabonis hispaania, inglise, prantsuse ja vene keeles, kõik neli teksti on võrdselt autentsed, kahes eksemplaris, millest üks antakse hoiule Euroopa Nõukogu arhiivi ja teine ÜRO Haridus-, Teadus- ja Kultuuriorganisatsiooni arhiivi. Tõestatud koopia saadetakse kõigile artiklis XI.1 nimetatud riikidele, Pühale Toolile, Euroopa Ühendusele ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadile.