Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Rahvastikuõigus

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Isikut tõendavate dokumentide seadus

Vastu võetud 15.02.1999
RT I 1999, 25, 365
jõustumine 01.01.2000

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus kehtestab dokumendikohustuse ja reguleerib Eesti Vabariigi poolt Eesti kodanikele ja välismaalastele isikut tõendavate dokumentide väljaandmist.

  (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 2.  Isikut tõendav dokument

  (1) Isikut tõendav dokument (edaspidi dokument) on riigiasutuse poolt väljaantud dokument, kuhu on kantud kasutaja nimi ja sünniaeg või isikukood ning foto ja allkiri, kui seadus või selle alusel kehtestatud õigusakt ei sätesta teisiti.

  (2) Käesoleva seaduse alusel väljaantavad dokumendid on:
  1) isikutunnistus;
  2) Eesti kodaniku pass;
  3) diplomaatiline pass;
  4) meremehe teenistusraamat;
  5) välismaalase pass;
  6) ajutine reisidokument;
  7) pagulase reisidokument;
  8) meresõidutunnistus;
  9) tagasipöördumistunnistus;
  10) tagasipöördumise luba.
[RT I 2002, 90, 516 - jõust. 01.12.2002]

§ 3.  Reisidokument ja siseriiklik dokument

  (1) Reisidokument on seaduses riigipiiri ületamiseks ettenähtud:
  1) Eesti dokument;
  2) välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni reisidokument (edaspidi välisriigi reisidokument), mis on tunnustatud Välisministeeriumi poolt.

  (2) Siseriiklik dokument on riigisiseselt isiku tõendamiseks ettenähtud dokument, mis ei ole ette nähtud riigipiiri ületamiseks, kui seadus või välisleping ei sätesta teisiti.
[RT I 2003, 15, 87 - jõust. 27.02.2003]

§ 4.  Käesolevas seaduses sätestamata dokument

  (1) Eesti kodanik või välismaalane võib oma isikut tõendada ka käesolevas seaduses sätestamata kehtiva dokumendiga, kui dokumenti on kantud kasutaja nimi, foto, allkiri ja sünniaeg või isikukood. Alla nelja-aastase Eesti kodaniku ja välismaalase dokumenti ei pea olema kantud fotot. Alla 15-aastase Eesti kodaniku ja välismaalase dokumenti ei pea olema kantud allkirja.

  (2) Eesti Vabariigi poolt väljaantav käesolevas seaduses sätestamata dokument peab olema kehtestatud seaduse või selle alusel antud õigusaktiga. Käesolevas seaduses sätestamata dokumendi suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse 3. peatükki.
[RT I 2002, 90, 516 - jõust. 01.12.2002]

2. peatükk DOKUMENDIKOHUSTUS 

§ 5.  Eesti kodaniku dokumendikohustus

  (1) Eestis püsivalt viibival (elaval) Eesti kodanikul peab olema isikutunnistus.

  (2) Isikutunnistust ei pea olema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alla 15-aastasel Eesti kodanikul.

§ 6.  Eestis püsivalt viibiva välismaalase dokumendikohustus

  (1) Eestis kehtiva elamisloa alusel püsivalt viibival (elaval) välismaalasel peab olema isikutunnistus.

  (2) [Kehtetu – RT I 2002, 90, 516 - jõust. 01.12.2002]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse pärast Eestis elava välismaalase sünni registreerimist.
[RT I 2002, 90, 516 - jõust. 01.12.2002]

§ 7.  Eestis ajutiselt viibiva välismaalase dokumendikohustus

  (1) Eestisse saabuval, Eestis ajutiselt viibival ja Eestist lahkuval välismaalasel peab olema kehtiv välisriigi reisidokument, Eesti välismaalase reisidokument või välisriigis väljaantud tagasipöördumist lubav dokument, kui välisleping ei näe ette teisiti.

  (2) Reisidokumenti või tagasipöördumise luba ei pea olema alla 15-aastasel välismaalasel, kui tema nimi, sünniaeg ja foto on kantud teda saatva isiku reisidokumenti. Alla seitsmeaastase välismaalase foto ei pea olema kantud teda saatva isiku dokumenti.
[RT I 2003, 15, 87 - jõust. 27.02.2003]

  [Paragrahv 7¹ jõustub 1. 04. 2006]

§ 7¹.  Dokumendikohustuse erisus

  Vanglas kinni peetaval isikul ei pea olema isikutunnistust ega reisidokumenti.
[RT I 2006, 12, 79 - jõust. 01.04.2006]

§ 8.  Dokumendikohustus riigipiiri ületamisel

  Dokumendikohustuse riigipiiri ületamisel sätestab riigipiiri seadus (RT I 1994, 54, 902; 1997, 77, 1315).

3. peatükk DOKUMENDI VÄLJAANDMINE JA KEHTETUKS TUNNISTAMINE 
[RT I 2002, 90, 516 - jõust. 01.12.2002]

§ 9.  Dokumendi vorm ja dokumenti kantavad andmed

  (1) Dokumendi vormi, tehnilise kirjelduse ja dokumenti kantavate andmete loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (2) Dokumenti ei ole lubatud kanda andmeid, mille kandmist ei ole ette nähtud välislepingu, seaduse või selle alusel antud muu õigustloova aktiga.

  (3) Kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, võib dokumendi kasutaja kohta kanda dokumenti üksnes järgmisi isikuandmeid:
  1) nimi;
  2) sünniaeg ja -koht;
  3) isikukood;
  4) foto;
  5) sugu;
  6) kodakondsus;
  7) sõrmejäljed või allkiri;
  8) silmade ja juuste värv;
  9) muud isikuandmed, kui see on ette nähtud välislepingu, seaduse või selle alusel antud muu õigustloova aktiga.

  (4) [Kehtetu – RT I 2002, 90, 516 - jõust. 01.12.2002]

  (5) Dokumenti võib kanda digitaalset tuvastamist ja allkirjastamist võimaldavat informatsiooni ning teisi digitaalseid andmeid, mille loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I 2002, 90, 516 - jõust. 01.12.2002]

§ 9¹.  Isikunime dokumenti kandmine

  (1) Kui isikunimes on võõrtähti, kantakse isikunimi dokumenti Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) ümberkirjutusreeglite kohaselt, säilitades võimaluse korral algupärased tähed.

  (2) Kui isiku eesnimi ületab 15 tähemärki või perekonnanimi ületab 28 tähemärki, kantakse see dokumenti nii, et nime lõpust jäetakse kirjutamata tähed, mis andmevälja reale ei mahu.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel kantakse isikunimi algupärasel kujul dokumendi (välja arvatud isikutunnistus) märkustelehele ning kanne kinnitatakse pitsatiga.
[RT I 2002, 90, 516 - jõust. 01.12.2002]

§ 10.  Dokumendi väljaandmine

  (1) Dokument antakse välja üksnes käesolevas seaduses sätestatud alustel.

  (2) Kui dokumendi väljaandjal tekib põhjendatud kahtlus, et alla 15-aastasele isikule reisidokumendi andmine võib kahjustada tema huve, peab reisidokumendi väljaandmiseks olema eestkosteasutuse nõusolek.
[RT I 2004, 2, 4 - jõust. 16.01.2004]

§ 11.  [Kehtetu – RT I 2002, 90, 516 - jõust. 01.12.2002]

§ 11¹.  Isiku tuvastamine

  (1) Dokumendi väljaandmise taotlemisel ja dokumendi väljastamisel tuvastatakse dokumendi taotleja isik.

  (2) Dokumendi väljaandja ja dokumendi väljastaja on kohustatud veenduma taotleja isikusamasuses. Dokumenti ei väljastata ettenähtud korras tuvastamata isikule.
[RT I 2004, 2, 4 - jõust. 16.01.2004]

§ 11².  Menetlus dokumendi väljaandmisel

  (1) Dokumendi väljaandmiseks esitab isik või tema seaduslik esindaja vormikohase taotluse dokumendi väljaandmiseks pädevale asutusele.

  (2) Isik või tema seaduslik esindaja on kohustatud dokumendi väljaandmise taotluse esitamiseks isiklikult pöörduma selleks pädevasse asutusse järgmistel juhtudel:
  1) Eesti kodanik käesolevas seaduses sätestatud dokumendi väljaandmise taotlemisel, kui isikule ei ole eelnevalt välja antud muud käesolevas seaduses sätestatud dokumenti;
  2) välismaalane ajutise reisidokumendi väljaandmise taotlemisel.[Lõige 2¹ jõustub 1. 04. 2006]

  (2¹) Kui dokumendi taotleja terviseseisund püsivalt ei võimalda taotlejal dokumendi väljaandmise taotluse esitamiseks isiklikult pöörduda selleks pädevasse asutusse, võib dokumendi väljaandmise taotluse edastada dokumendi taotleja kirjalikul nõusolekul valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse juhi poolt selleks volitatud töötaja pärast dokumendi taotleja isiku tuvastamist.

  [Lõige 2² jõustub 1. 04. 2006]

  (2²) Vanglas kinni peetava isiku dokumendi väljaandmise taotluse võib edastada vangla direktori poolt volitatud vanglatöötaja dokumendi taotleja isiku tuvastamise järel.

  (3) Eesti kodanik või tema seaduslik esindaja võib Eesti kodaniku passi väljaandmise taotluse esitada isiklikult Eesti välisesindusele, kes edastab selle taotleja isiku tuvastamise järel menetlemiseks Kodakondsus- ja Migratsiooniametile. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud juhul on Eesti kodanik või tema seaduslik esindaja, kes soovib esitada Eesti kodaniku passi väljaandmise taotluse Eesti välisesindusele, kohustatud isiklikult pöörduma Eesti välisesindusse.

  (4) Dokumendi väljaandmiseks pädeva asutuse kutsel on isik kohustatud isiklikult pöörduma nimetatud asutusse dokumendi väljaandmiseks vajalike menetlustoimingute sooritamiseks.

  (5) Dokument väljastatakse Kodakondsus- ja Migratsiooniameti, Välisministeeriumi või käesoleva seaduse § 19 ¹ lõikes 3 nimetatud sertifitseerimisteenuse osutaja kaudu dokumendi kasutaja isiku tuvastamise järel.

  (6) Dokument väljastatakse dokumendi kasutajale isiklikult. Alla 15-aastase ja piiratud teovõimega isiku dokument väljastatakse dokumendi kasutaja seaduslikule esindajale isiklikult. Dokumendi kättesaamise kohta annab dokumendi kasutaja või tema seaduslik esindaja allkirja.

  [Lõige 6¹ jõustub 1. 04. 2006]

  (6¹) Kui dokumendi kasutaja terviseseisund püsivalt ei võimalda ilmuda dokumendi väljastamiseks isiklikult käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud dokumendi väljastaja asukohta, võib dokumendi väljastaja anda dokumendi kasutaja kirjalikul nõusolekul dokumendi väljastamiseks üle valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse juhi poolt selleks volitatud töötajale.

  [Lõige 6² jõustub 1. 04. 2006]

  (6²) Vanglas kinni peetava isiku dokumendi võib väljastamiseks üle anda vangla direktori poolt volitatud vanglatöötajale.

  (7) Vähemalt 15-aastane isik võib sooritada käesolevas seaduses sätestatud menetlustoiminguid iseseisvalt.
[RT I 2006, 12, 79 - jõust. 01.04.2006]

§ 12.  Dokumendi väljaandmisest keeldumine

  (1) Dokumendi väljaandmisest keeldutakse, kui nimetatud toimingu sooritamiseks puudub seadusega sätestatud alus.

  [Lõige 1¹ jõustub 1. 04. 2006]

  (1¹) Vanglas kinni peetavale isikule keeldutakse dokumendi väljaandmisest, kui tal on samaliigiline kehtiv dokument ja dokumendi väljaandmise aluseks olevad asjaolud ei ole muutunud.

  (2) Eestkosteasutuse ettepanekul või käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 nimetatud nõusoleku puudumisel võidakse keelduda reisidokumendi väljaandmisest alla 15-aastasele isikule, kui reisidokumendi väljaandmine võib kahjustada alla 15-aastase isiku huve.
[RT I 2006, 12, 79 - jõust. 01.04.2006]

§ 13.  Dokumendi kehtetuks tunnistamine

  (1) Dokument tunnistatakse kehtetuks:
  1) kui dokumendi andmise (omamise) alus on ära langenud;
  2) kui dokument on alusetult välja antud või välja vahetatud;
  3) kui dokument või selles sisalduv kanne või andmed on võltsitud või ebaõiged;
  4) kui dokument on muutunud kasutamiskõlbmatuks või selles sisalduv kanne loetamatuks;
  5) dokument ei ole terviklik või on rikutud;
  6) dokumendi kaotsimineku või hävimise korral;
  7) dokumendi kasutajale uue samaliigilise dokumendi väljaandmisel, välja arvatud käesoleva seaduse § 21 lõikes 3 ja § 22 lõikes 6 nimetatud juhul lisapassi väljaandmisel;
  8) dokumendi kasutaja surma või surnuks tunnistamise korral.

  (2) Kui Kodakondsus- ja Migratsiooniamet tuvastab pärast dokumendi väljaandmist, et dokumendi väljaandmise aluseks olevate asjaolude kohta esitati valeandmeid või võltsitud dokumente, on isik kohustatud Kodakondsus- ja Migratsiooniameti nõudmisel dokumentaalselt tõendama dokumendi väljaandmise aluseks olevaid asjaolusid. Kui isik ei ole Kodakondsus- ja Migratsiooniameti määratud tähtaja jooksul esitanud nimetatud tõendeid, tunnistab Kodakondsus- ja Migratsiooniamet dokumendi kehtetuks valeandmete või võltsitud dokumentide esitamise tõttu.

  (3) Käesoleva seaduse lõike 1 punktides 1–3 ja lõikes 2 nimetatud juhtudel teavitab dokumendi kehtetuks tunnistanud asutus dokumendi kasutajat dokumendi kehtetuks tunnistamisest põhjendamatu viivituseta.

  (4) Kehtetuks tunnistatud dokumendi kehtivust ei taastata.

  (5) Dokumendi väljastaja teeb kehtetuks tunnistatud dokumenti vastava märke või muudab selle muul viisil kasutamiskõlbmatuks, välja arvatud juhul, kui dokument on kadunud või hävinud.
[RT I 2002, 90, 516 - jõust. 01.12.2002]

§ 14.  Dokumendi kasutaja kohustused ja dokumendi tagastamine

  (1) Dokumenti kantud andmete muutumisest on dokumendi kasutaja kohustatud teatama dokumendi väljaandnud valitsusasutusele ühe kuu jooksul andmete muutumisest arvates.

  (2) Dokumendi kasutamiskõlbmatuks muutumisest, kaotsiminekust või hävimisest on dokumendi kasutaja kohustatud teatama dokumendi väljaandnud valitsusasutusele kolme tööpäeva jooksul dokumendi kasutamiskõlbmatuks muutumise, kaotsimineku või hävimise või sellest teada saamise päevast arvates.

  (3) Dokumendi kasutaja on kohustatud dokumendi väljastamisel esitama varem väljaantud kehtiva samaliigilise dokumendi, välja arvatud juhul, kui dokument on kaotsi läinud või hävinud.

  (4) Dokumendi kasutaja on kohustatud viivitamatult tagastama dokumendi selle väljaandnud asutusele, kui dokument on tunnistatud kehtetuks käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktide 1–3 ja lõike 2 alusel.

  (5) Dokumendi kasutaja surma või surnuks tunnistamise korral tagastatakse dokument selle väljaandnud valitsusasutusele.
[RT I 2002, 90, 516 - jõust. 01.12.2002]

§ 15.  Dokumendi väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise korraldamine

  (1) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega dokumendi väljaandmise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu ning väljaandmise tähtajad.

  (2) Siseminister kehtestab määrusega isikutunnistuse, Eesti kodaniku passi, välismaalase passi, ajutise reisidokumendi, pagulase reisidokumendi, meremehe teenistusraamatu ja meresõidutunnistuse väljaandmise taotluste vormid ning dokumendi taotleja isiku tuvastamise korra.

  (3) Välisminister kehtestab määrusega diplomaatilise passi, tagasipöördumistunnistuse ja tagasipöördumise loa väljaandmise taotluste vormid ning välisriigi ja rahvusvahelise organisatsiooni reisidokumendi tunnustamise korra.

  (4) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet annab välja ja tunnistab kehtetuks:
  1) isikutunnistuse;
  2) Eesti kodaniku passi;
  3) välismaalase passi;
  4) ajutise reisidokumendi;
  5) pagulase reisidokumendi;
  6) meremehe teenistusraamatu;
  7) meresõidutunnistuse.

  (5) Välisministeerium:
  1) annab välja ja tunnistab kehtetuks diplomaatilise passi, tagasipöördumistunnistuse ja tagasipöördumise loa;
  2) väljastab Eesti kodaniku passi välisriigis viibivale Eesti kodanikule ja välismaalase passi välisriigis viibivale välismaalasele.
[RT I 2004, 2, 4 - jõust. 16.01.2004]

§ 15¹.  [Kehtetu – RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

4. peatükk DOKUMENDI KEHTIVUS JA KONTROLLIMINE 

§ 16.  Dokumendi kehtivus

  Dokument on kehtiv, kui ta vastab järgmistele nõuetele:
  1) dokument on välja antud ja andmed on dokumenti kantud õiguspäraselt selleks pädeva asutuse poolt;
  2) dokumendi kehtivusaeg ei ole lõppenud;
  3) dokument on kasutamiskõlblik ja võimaldab tuvastada sellesse tehtud kandeid ja nende õigsust ning dokumendi kasutaja isikut;
  4) dokument on terviklik ja ei ole rikutud.
[RT I 2002, 90, 516 - jõust. 01.12.2002]

§ 17.  Dokumendi kontrollimiseks võtmine

  (1) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, piirivalveasutus ja politseiasutus võib põhjendatud kahtluse korral võtta dokumendi selle kehtivuse kontrollimiseks.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka käesolevas seaduses sätestamata dokumendi suhtes. Välismaalase dokumendi ja välisriigi reisidokumendi võib kontrollimiseks võtta ka sinna kantud elamisloa, tööloa või viisa õigsuse kontrollimiseks.

  (3) Dokumendi kontrollimiseks võtnud asutus:
  1) annab kasutajale kohe tõendi dokumendi kontrollimiseks võtmise kohta;
  2) selgitab dokumendi kasutajale tema õigusi dokumendi kontrollimiseks võtmise vaidlustamiseks;
  3) kontrollib dokumendi kehtivust või edastab dokumendi selle kehtivuse kontrollimiseks dokumendi väljaandnud asutusele.

  (4) Dokumendi kontrollimiseks võtmise tõendi vormi kehtestab siseminister määrusega.
[RT I 2002, 90, 516 - jõust. 01.12.2002]

§ 18.  Dokumendi kontrollimine

  (1) Kontrollimisel kehtivaks osutunud dokument tagastatakse selle kasutajale.

  (2) Kontrollimisel dokumendi kehtetuks tunnistamise aluse ilmnemisel dokumenti ei tagastata. Dokumendi kehtetusest teavitatakse taotlejat viivituseta.

  (3) Kui välisriigi reisidokumendi kontrollimisel ilmnevad selle kehtetuks tunnistamise alused, edastatakse dokument välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni pädevale ametiasutusele. Otsus tehakse teatavaks dokumendi kasutajale.

  (4) Kui välismaalase dokumendi kontrollimisel avastatakse sellesse mitteõiguspäraselt kantud elamisloa, tööloa või viisa andmed, annulleeritakse andmed kehtestatud korras ja dokument tagastatakse kasutajale.

  (5) Dokument tagastatakse või tunnistatakse kehtetuks põhjendamatu viivituseta.
[RT I 2003, 15, 87 - jõust. 27.02.2003]

5. peatükk ISIKUTUNNISTUS 

§ 19.  Isikutunnistuse väljaandmise alus

  (1) Isikutunnistus on Eesti kodaniku ja Eestis püsivalt viibiva välismaalase siseriiklik dokument. Isikutunnistus antakse välja:
  1) Eesti kodanikule;
  2) Eestis püsivalt viibivale (elavale) välismaalasele, kellel on kehtiv elamisluba.

  (1¹) Eesti kodanikul on lubatud Eesti riigipiiri, mis on Euroopa Liidu liikmesriikidevaheliseks piiriks, ületada kehtiva isikutunnistusega.

  (2) Teised käesoleva seadusega kehtestatud dokumendid antakse välja isikutunnistuse andmete alusel. Käesolev lõige ei laiene isikutele, kellel käesoleva seaduse alusel ei pea olema isikutunnistust.
[RT I 2004, 28, 189 - jõust. 01.05.2004]

§ 19¹.  Isikutunnistusele kantavad digitaalsed andmed

  (1) Isikutunnistusele kantakse digitaalset tuvastamist võimaldav sertifikaat ning digitaalset allkirjastamist võimaldav sertifikaat. Isikutunnistusele kantavate muude digitaalsete andmete loetelu kinnitab Vabariigi Valitsus, arvestades käesoleva seaduse § 9 lõikes 3 sätestatut.

  (2) Kui dokumenti kantakse sertifikaat digitaalallkirja seaduse (RT I 2000, 26, 150; 92, 597) mõistes, ei kanta kasutusvaldkonna piirangute kirjeldust sertifikaati.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sertifikaatide väljaandmist teostab digitaalallkirja seaduse § 18 lõikes 1 nimetatud sertifitseerimisteenuse osutaja.
[RT I 2001, 56, 338 - jõust. 07.07.2001]

§ 20.  Isikutunnistuse kehtivusaeg

  (1) Eesti kodanikule ja välismaalasele, kellel on kehtiv Eesti elamisluba, antakse isikutunnistus välja kehtivusajaga kuni kümme aastat.

  (2) Välismaalase isikutunnistuse kehtivusaeg ei tohi ületada talle antud elamisloa kehtivusaega.

  (2¹) Alla 15-aastasele alaealisele antakse isikutunnistus välja kehtivusajaga kuni viis aastat.

  (3) Isikutunnistusele kantavate digitaalsete andmete kehtivusaja määrab Vabariigi Valitsus määrusega. Digitaalsete andmete kehtivusaeg ei tohi ületada isikutunnistuse kehtivusaega. Digitaalsete andmete kehtivusaja lõppemine ei ole isikutunnistuse kehtivuse lõppemise aluseks.
[RT I 2002, 90, 516 - jõust. 01.12.2002]

6. peatükk EESTI KODANIKU REISIDOKUMENDID 

§ 21.  Eesti kodaniku pass

  (1) Eesti kodaniku pass antakse Eesti kodanikule riigipiiri ületamiseks.

  (2) [Kehtetu – RT I 2002, 90, 516 - jõust. 01.12.2002]

  (3) Eesti kodanikule, kes tõendab põhjendatud isikliku või teenistusliku vajaduse olemasolu, võidakse lisaks varem väljaantud kehtivale Eesti kodaniku passile anda teine Eesti kodaniku pass (lisapass).
[RT I 2002, 90, 516 - jõust. 01.12.2002]

§ 22.  Diplomaatiline pass

  (1) Diplomaatiline pass antakse välja:
  1) Vabariigi Presidendile;
  2) Vabariigi Presidendi perekonnaliikmele;
  3) endisele Vabariigi Presidendile ja tema abikaasale.

  (2) Diplomaatiline pass antakse välja ametiülesannete täitmiseks välisriigis:
  1) Riigikogu esimehele ja aseesimehele;
  2) Riigikogu liikmele, kui ta kuulub riikliku delegatsiooni koosseisu või esindab riiki ametiisikuna;
  3) Vabariigi Valitsuse liikmele;
  4) riigisekretärile;
  5) Riigikohtu esimehele;
  6) õiguskantslerile;
  7) riigikontrolörile;
  8) välislähetuses viibivale diplomaadile ja temaga välislähetuses kaasas viibivale perekonnaliikmele;
  9) diplomaadile, kui ta viibib välisriigis Välisministeeriumi lähetusega;
  10) Eesti Panga presidendile;
  11) kaitseväe juhatajale;
  12) välisesindusse lähetatud Välisministeeriumi koosseisuvälisele teenistujale ja temaga välislähetuses kaasas viibivale perekonnaliikmele;
  13) diplomaatilisele kullerile diplomaatilise posti toimetamiseks Eesti Vabariigi välisesindusse.

  (3) Vabariigi Valitsus võib välisministri ettepanekul otsustada diplomaatilise passi andmise ka muule isikule, kui see on vajalik riigi ülesannete täitmiseks ja vastab rahvusvahelisele tavale.

  (4) Perekonnaliikmeks käesoleva paragrahvi tähenduses loetakse abikaasa ja alaealine või üldhariduskoolis õppiv täisealine laps.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1-7, 10 ja 11 loetletud isikud on kohustatud tagastama diplomaatilise passi Välisministeeriumile ametist vabastamisest arvates ühe kuu jooksul.

  (5¹) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 8 ja 9 loetletud diplomaadid on ametist vabastamise korral kohustatud kohe tagastama diplomaatilise passi Välisministeeriumile.

  (5²) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 8 nimetatud välislähetuses viibiva diplomaadi perekonnaliikmed on kohustatud Eestis viibides hoiustama diplomaatilist passi Välisministeeriumis. Välislähetuse lõppedes on välislähetuses viibiva diplomaadi perekonnaliikmed kohustatud tagastama diplomaatilise passi Välisministeeriumile ühe nädala jooksul.

  (5³) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isik on kohustatud tagastama diplomaatilise passi riigi ülesannete täitmise lõppemisest arvates ühe nädala jooksul.

  (5⁴) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 12 nimetatud välisesindusse lähetatud Välisministeeriumi koosseisuvälise teenistuja perekonnaliikmed on kohustatud Eestis viibides hoiustama diplomaatilist passi Välisministeeriumis. Välislähetuse lõppedes on välisesindusse lähetatud Välisministeeriumi koosseisuväline teenistuja ja tema perekonnaliikmed kohustatud tagastama diplomaatilise passi Välisministeeriumile ühe nädala jooksul.

  (5⁵) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 13 nimetatud isikud on kohustatud Eestis viibides hoiustama diplomaatilist passi Välisministeeriumis. Välislähetuse lõppedes on diplomaatilised kullerid kohustatud diplomaatilise passi Välisministeeriumisse hoiule andma ühe tööpäeva jooksul.

  (6) Vajaduse korral võib Välisministeerium välja anda diplomaatilise lisapassi.
[RT I 2003, 15, 87 - jõust. 27.02.2003]

§ 23.  Meremehe teenistusraamat

  Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooni "Meremeeste riiklike isikut tõendavate dokumentide kohta" (RT II 1996, 48, 142) nõuetele vastav meremehe teenistusraamat antakse Eesti kodanikust meremehele.

§ 24.  Eesti kodaniku reisidokumendi kehtivusaeg

  (1) Eesti kodaniku pass antakse välja kehtivusajaga kuni kümme aastat.

  (2) Alla 15-aastasele Eesti kodanikule antakse Eesti kodaniku pass välja kehtivusajaga kuni viis aastat.

  (3) Lisapass antakse kehtivusajaga kuni kolm aastat, kuid mitte kauemaks kui varem väljaantud Eesti kodaniku passi kehtivusajaks.

  (4) Diplomaatiline pass antakse kehtivusajaga kuni:
  1) viis aastat Vabariigi Presidendile ja tema abikaasale;
  2) viis aastat Vabariigi Presidendi alaealisele lapsele, kuid mitte kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni;
  3) kümme aastat endisele Vabariigi Presidendile ja tema abikaasale;
  4) neli aastat Riigikogu liikmele, Vabariigi Valitsuse liikmele ja riigisekretärile;
  5) ametivolituste lõppemiseni Riigikohtu esimehele;
  6) seitse aastat õiguskantslerile;
  7) viis aastat riigikontrolörile;
  8) viis aastat diplomaadile;
  9) ametivolituste lõppemiseni Eesti Panga presidendile;
  10) ametivolituste lõppemiseni kaitseväe juhatajale;
  11) kolm aastat käesoleva seaduse § 22 lõikes 3 nimetatud isikule;
  12) välislähetuse lõppemiseni Välisministeeriumi koosseisuvälisele teenistujale ja temaga välislähetuses kaasas viibivale perekonnaliikmele;
  13) kolm aastat diplomaatilisele kullerile.

  (5) Meremehe teenistusraamat antakse välja kehtivusajaga kuni kümme aastat.
[RT I 2003, 15, 87 - jõust. 27.02.2003]

§ 25.  Reisidokumendi kehtivusala

  (1) Eesti kodaniku või välismaalase reisidokumendi kehtivusala on piiramatu.

  (2) Reisidokumendi kehtivusala võib dokumendi väljaandnud valitsusasutus piirata prokuröri ettepanekul, kui dokumendi kasutajale on kriminaalasjas kohaldatud tõkendina allkirja võtmist elukohast mittelahkumise kohta või isiklikku käendust või kautsjoni.

  (3) Välislepingus ettenähtud juhtudel võib reisidokumendi kehtivusala piirata.

  [Lõike 4 sõnastus kuni 30. 06. 2006]

  (4) Pagulaste seaduse (RT I 1997, 19, 306; 1999, 18, 301; 25, 365; 2001, 16, 68; 2002, 42, 266; 61, 375; 2003, 13, 65) alusel elamisloa saanud välismaalasele Eesti Vabariigi poolt väljaantud reisidokument ei kehti tema kodakondsusjärgses riigis või tema alalises asukohariigis.

  [Lõike 4 sõnastus alates 1. 07. 2006]

  (4) Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel elamisloa saanud välismaalasele Eesti Vabariigi poolt väljaantud reisidokument ei kehti tema kodakondsusjärgses riigis või tema alalises asukohariigis.

  (5) Reisidokumendi kehtivusala piiramisel tehakse vastav märge reisidokumenti.
[RT I 2006, 2, 3 - jõust. 01.07.2006]

7. peatükk VÄLISMAALASE DOKUMENDID 

§ 26.  Välismaalase passi staatus

  (1) Välismaalase pass on välismaalasele Eesti Vabariigi poolt antav reisidokument, millesse kantakse vajaduse korral elamisloa andmed.

  (2) Välismaalase pass ei anna selle kasutajale õigust Eesti välisesinduse poolsele kaitsele, kui seadus või välisleping ei sätesta teisiti.
[RT I 2002, 90, 516 - jõust. 01.12.2002]

§ 27.  Välismaalase passi väljaandmise alus

  (1) Välismaalase pass antakse välja välismaalasele, kellel on kehtiv Eesti elamisluba, ning kui on tõendatud, et välismaalasel puudub välisriigi reisidokument ja tal ei ole võimalik seda saada.

  (2) [Kehtetu – RT I 2002, 90, 516 - jõust. 01.12.2002]

  (3) Välisriigi kodanikule välismaalase passi väljaandmiseks peab välismaalane esitama oma kodakondsusriigi pädeva ametiasutuse nõusoleku talle välismaalase passi väljaandmiseks või tõendama, et nimetatud nõusolekut ei ole võimalik saada.
[RT I 2002, 90, 516 - jõust. 01.12.2002]

§ 28.  Välismaalase passi kehtivusaeg

  (1) Välismaalase pass antakse välja kehtivusajaga kuni kümme aastat, kusjuures kehtivusaeg ei tohi ületada välismaalasele antud elamisloa kehtivusaega.

  (2) Alla 15-aastasele välismaalasele antakse välismaalase pass välja kehtivusajaga kuni viis aastat, kusjuures kehtivusaeg ei tohi ületada välismaalasele antud elamisloa kehtivusaega.
[RT I 2002, 90, 516 - jõust. 01.12.2002]

§ 29.  Ajutise reisidokumendi staatus ja andmise alus

  (1) Ajutine reisidokument on Eestis viibivale välismaalasele Eesti Vabariigi poolt antav reisidokument Eestist lahkumiseks ja Eestisse tagasipöördumiseks.

  (2) Ajutine reisidokument võidakse anda vormikohase taotluseta tagasipöördumise õiguseta Eestist lahkuvale või väljasõiduks kohustatud välismaalasele, kui tal puudub kehtiv reisidokument või välisriigi poolt väljaantud tagasipöördumistunnistus.

  (3) Ajutine reisidokument võidakse Eestis seaduslikult elavale välismaalasele anda ühekordseks Eestist lahkumiseks ja siia tagasipöördumiseks, kui tal puudub kehtiv reisidokument ja tal ei ole õigust saada välismaalase passi.

  (4) Ajutine reisidokument ei anna selle kasutajale õigust Eesti välisesinduse poolsele kaitsele, kui seadus või välisleping ei sätesta teisiti.
[RT I 2002, 90, 516 - jõust. 01.12.2002]

§ 30.  Ajutise reisidokumendi kehtivusaeg

  Ajutine reisidokument antakse kehtivusajaga kuni kaks aastat.

§ 31.  Pagulase reisidokumendi staatus ja andmise alus

  (1) Pagulase reisidokument on välismaalasele, kellele on antud varjupaik Eestis, Eesti Vabariigi poolt antav reisidokument.

  (2) Pagulase reisidokument ei anna selle kasutajale õigust Eesti välisesinduse poolsele kaitsele, kui seadus või välisleping ei sätesta teisiti.

  (3) Pagulase reisidokument peab vastama ÜRO pagulasseisundi konventsiooni (RT II 1997, 6, 26) nõuetele, arvestades tänapäevaste reisidokumentide käideldavuse ja turvalisuse nõuetega.

  [Lõike 4 sõnastus kuni 30. 06. 2006]

  (4) Pagulase reisidokument antakse välismaalasele, kellele on antud elamisluba pagulaste seaduse § 5 lõike 1 alusel.

  [Lõike 4 sõnastus alates 1. 07. 2006]

  (4) Pagulase reisidokument antakse välismaalasele, kellel on välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 38 lõikes 1 nimetatud elamisluba.
[RT I 2006, 2, 3 - jõust. 01.07.2006]

§ 32.  Pagulase reisidokumendi kehtivusaeg

  (1) Pagulase reisidokument antakse välja kehtivusajaga kuni kümme aastat, kusjuures kehtivusaeg ei tohi ületada pagulasele antud elamisloa kehtivusaega.

  (2) Alla 15-aastasele pagulasele antakse pagulase reisidokument välja kehtivusajaga kuni viis aastat, kusjuures kehtivusaeg ei tohi ületada pagulasele antud elamisloa kehtivusaega.
[RT I 2003, 13, 65 - jõust. 01.05.2003]

§ 33.  Meresõidutunnistuse staatus ja andmise alus

  (1) Meresõidutunnistus on välismaalasele Eesti Vabariigi poolt antav dokument.

  (2) Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooni "Meremeeste riiklike isikut tõendavate dokumentide kohta" nõuetele vastav meresõidutunnistus antakse Eestis elamisluba omavale välismaalasest meremehele tema taotluse alusel.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 34.  Meresõidutunnistuse kehtivusaeg

  Meresõidutunnistus antakse kehtivusajaga kuni viis aastat, kusjuures kehtivusaeg ei tohi ületada välismaalasele antud elamisloa kehtivusaega.

8. peatükk TAGASIPÖÖRDUMISTUNNISTUS JA TAGASIPÖÖRDUMISE LUBA 

§ 35.  Tagasipöördumistunnistuse andmise alus

  (1) Tagasipöördumistunnistus antakse välisriigis viibivale Eesti kodanikule, kelle reisidokument on muutunud kasutamiskõlbmatuks, hävinud või kaotsi läinud.

  (2) Eesti kodaniku välisriigis sündinud alla üheaastasele lapsele antakse tagasipöördumistunnistus sünnitõendi või sünnitunnistuse alusel.
[RT I 2003, 78, 527 - jõust. 01.01.2004]

§ 36.  Tagasipöördumistunnistuse kehtivus

  (1) Tagasipöördumistunnistus antakse kehtivusajaga kuni kolm kuud.

  (2) Tagasipöördumistunnistus tagastatakse Eestisse sissesõitmisel piirivalveasutusele, kes edastab selle Välisministeeriumile.

§ 36¹.  Tagasipöördumise loa andmise alus

  (1) Tagasipöördumise loa võib anda Eestisse tagasipöördumiseks välismaalasele:
  1) kes elab Eesti Vabariigis elamisloa alusel ja kellele väljaantud välismaalase pass, ajutine reisidokument või pagulase reisidokument on välisriigis viibides muutunud kasutamiskõlbmatuks, hävinud või kaotsi läinud;
  2) kelle Eesti Vabariik võtab välislepingu alusel tagasi.

  (2) Eesti Vabariigis elamisloa alusel elava välismaalase välisriigis sündinud alla üheaastasele lapsele võib anda tagasipöördumise loa sünnitõendi või sünnitunnistuse alusel.
[RT I 2004, 2, 4 - jõust. 16.01.2004]

§ 36².  Tagasipöördumise loa kehtivus

  (1) Tagasipöördumise luba antakse kehtivusajaga kuni üks kuu.

  (1¹) Käesoleva seaduse § 36¹ lõike 1 punktis 1 nimetatud alusel antud tagasipöördumise loa kehtivusaeg ei tohi ületada välismaalase elamisloa kehtivusaega.

  (2) Tagasipöördumise luba tagastatakse Eestisse sissesõitmisel piirivalveasutusele, kes edastab selle Välisministeeriumile.
[RT I 2004, 2, 4 - jõust. 16.01.2004]

8¹. peatükk VASTUTUS 

§ 36³.  Isikut tõendavate dokumentide seaduse nõuete rikkumine

  (1) Isikut tõendavasse dokumenti kantud andmete muutmisest või dokumendi kasutamiskõlbmatuks muutumisest, kaotsiminekust või hävimisest dokumendi väljaandnud valitsusasutuse teavitamata jätmise eest dokumendi kasutaja poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

  (2) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteole kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

  (3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Kodakondsus- ja Migratsiooniamet.

9. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 37.  Andmed käesoleva seaduse alusel väljaantavate dokumentide kohta

  Andmed käesoleva seaduse alusel väljaantavate dokumentide kohta kantakse rahvastikuregistrisse vastavalt rahvastikuregistri seadusele (RT I 2000, 50, 317). Andmeid Eestis ebaseaduslikult viibiva välismaalase dokumentide kohta töödeldakse välismaalaste seaduse (RT I 1993, 44, 637; 1999, 50, 548; 54, 582; 71, 686; 88, 808; 101, 900; 2000, 25, 148; 33, 197; 40, 254; 2001, 16, 68) alusel kehtestatud siseministri määrusega sätestatud korras.

§ 38.  Varem väljaantud dokumentide kehtivus

  (1) Eesti kodaniku isikut ja kodakondsust tõendavate dokumentide seaduse (RT I 1993, 43, 618) alusel väljaantud Eesti kodaniku pass, diplomaatiline pass ja meremehe teenistusraamat kehtivad kuni dokumendi kehtivusaja lõpuni ja nende suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse sätteid.

  (2) Välismaalaste seaduse (RT I 1993, 44, 637; 1994, 41, 658; 1995, 57, 981; 1997, 19, 306; 53, 837; 73, 1202; 1998, 98/99, 1575) alusel väljaantud välismaalase pass kehtib kuni selle kehtivusaja lõpuni ja selle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse sätteid.

  (3) Ajutise reisidokumendi seaduse (RT I 1994, 41, 658) alusel väljaantud ajutine reisidokument kehtib kuni selle kehtivusaja lõpuni ja selle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse sätteid.

  (4) Dokumendi kehtivus ei sõltu dokumendi vormi, tehnilise kirjelduse ja dokumenti kantavate andmete loetelu muutumisest, kui seaduse või selle alusel antud õigustloova aktiga ei ole ette nähtud teisiti.
[RT I 2002, 90, 516 - jõust. 01.12.2002]

§ 39.  Käesoleva seaduse §-de 5 ja 6 rakendamine

  Käesoleva seaduse paragrahvisid 5 ja 6 rakendatakse alates 2002. aasta 1. jaanuarist.

§ 40.  Isikutunnistuse ja pagulase reisidokumendi väljaandmise alustamine

  Isikutunnistuse ja pagulase reisidokumendi väljaandmise alustamise aja määrab Vabariigi Valitsus, arvestades käesoleva seaduse §-s 39 sätestatut, ühe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.

§ 41–42.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 43.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2000. aasta 1. jaanuaril.