Teksti suurus:

“Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004 –2006” meetme nr 2.3 “Teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni edendamine” osa “Innovatsiooniteadlikkuse programm” tingimused

“Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004 –2006” meetme nr 2.3 “Teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni edendamine” osa “Innovatsiooniteadlikkuse programm” tingimused - sisukord
Väljaandja:Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:26.07.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:

Vali redaktsioon:

Eelmine...

Hetkel kehtiv

“Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004 –2006” meetme nr 2.3 “Teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni edendamine” osa “Innovatsiooniteadlikkuse programm” tingimused

Vastu võetud 17.03.2006 nr 28
RTL 2006, 25, 454
jõustumine 25.03.2006

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
14.07.2008RTL 2008, 61, 86926.07.2008

Määrus kehtestatakse « Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse » § 16 lõike 1 alusel.
[RTL 2008, 61, 869 - jõust. 26.07.2008]

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Kohaldamisala

  (1) «Innovatsiooniteadlikkuse programm» (edaspidi meetme osa) on «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 2 lõike 2 punktis 1 nimetatud arengukava 2. prioriteedi meetme number 2.3 «Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine» osa.
[RTL 2008, 61, 869 - jõust. 26.07.2008]

  (2) Määrus kehtestab meetme osa raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning korra meetme osa eesmärkide saavutamiseks.

  (3) Meetme osa eesmärk on teadlikkuse tõstmine innovatsioonist kui majanduskasvu võtmetegurist ning teadus- ja ettevõtlussektori teadmiste ja oskuste tugevdamine innovatsiooniprojektide elluviimiseks.

  (4) Meetme osa rakendusüksuseks on «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 14 lõike 2 ning Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2004. a määruse nr 81 «Struktuuritoetuse rakendusasutuste ja rakendusüksuste nimetamine ning riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute meetmete loetelu kinnitamine» tähenduses Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi sihtasutus). Sihtasutus menetleb toetuse saamiseks esitatud taotlusi, sealhulgas teeb otsuse taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta ja ettepaneku makseasutusele toetuse väljamaksmiseks. Sihtasutusel on õigus teha toetuse väljamaksmisest osalise või täieliku keeldumise otsus.
[RTL 2008, 61, 869 - jõust. 26.07.2008]

  (5) Meetme osa raames ei looda ega säilitata töökohti, meetme osa on infoühiskonna ja keskkonna suhtes neutraalne, ei mõjuta meeste ja naiste vahelist soolist ebavõrdsust ega meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse vähendamist tööhõives.

§ 2.  Mõisted

  Määruse tähenduses:
  1) innovatsioon on edukas uuenduste loomine, omaksvõtmine ning kasutamine majanduses ja ühiskonnas;
  2) abikõlblik kulu ja tegevus on määruses sätestatud korra kohaselt meetme osa raames finantseerimisele kuuluv kulu ja tegevus;
  3) taotlus on vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse saamiseks. Taotlus jaguneb eel- ja täistaotluseks;
  4) eeltaotlus on taotlus, milles esitatakse lühikokkuvõte projekti ideest, eesmärkidest, tegevuskavast, juhtimisest ning hinnanguline eelarve;
  5) täistaotlus on taotlus, millega taotletakse toetust eeltaotluse alusel edasi arendatud ja esitatud projekti kaasrahastamiseks;
  6) projekt on taotluses kirjeldatud ühtsete eesmärkidega ning ajas ja ruumis piiritletud tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse või kasutatakse;
  7) taotleja on juriidiline isik või asutus, kes on esitanud taotluse toetuse saamiseks;
  8) toetus on «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 2 lõike 1 tähenduses projektile antav rahaline abi;
[RTL 2008, 61, 869 - jõust. 26.07.2008]
  9) toetuse saaja on juriidiline isik või asutus, kelle taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud;
  10) omafinantseerimine on toetuse saaja või teiste projektis osalevate isikute ja asutuste tehtav rahaline või rahaliselt mõõdetav panus projekti. Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult toetuse saaja või teiste projektis osalevate isikute ja asutuste tehtavad abikõlblikud kulud;
  11) osaline ettemakse on toetuse väljamakse pärast reaalse kohustuse tekkimist ja toetuse saaja omafinantseeringu tasumist;
  12) ettemakse on toetuse väljamakse pärast reaalse kohustuse ning enne reaalse kulu tekkimist.

2. peatükk TOETUSE ANDMISE ALUSED 

§ 3.  Meetme osa raames toetatavad tegevused

  (1) Meetme osa raames toetatakse järgmisi tegevusvaldkondi:
  1) poliitikakujundajate arusaamise ja teadmiste edendamine innovatsioonist ning sellega seotud poliitikate rakendamise mõjust ühiskonna ja majanduse arengule;
  2) ühiskonna arvamusliidrite ja meedia huvi ja positiivse hoiaku tekitamine innovatsiooni suhtes ning innovatsiooni kajastamiseks vajalike üldteadmiste arendamine;
  3) ettevõtjate, investorite ja ettevõtte juhtide arusaamise ja teadmiste edendamine innovatsioonist kui ettevõtete konkurentsivõime alustalast ning innovatsioonijuhtimise alaste teadmiste ja oskuste arendamine;
  4) spetsialistide ja inseneride loovuse ja ettevõtlikkuse arendamine ning innovatsioonijuhtimise alaste teadmiste ja oskuste arendamine;
  5) teadlaste, üliõpilaste ja õppejõudude ettevõtlikkuse tõstmine ning ettevõtluse ja innovatsiooni alaste teadmiste ja oskuste arendamine;
  6) õpilaste ja õpetajate loovuse ja ettevõtlikkuse arendamine ning huvi ja positiivse hoiaku kujundamine teaduse, tehnoloogia, innovatsiooni ja ettevõtluse osas;
  7) laiema avalikkuse huvi ja positiivse hoiaku kujundamine teaduse, uute tehnoloogiate, innovatsiooni ja ettevõtluse osas.

  (2) Kõik lõikes 1 toodud tegevusvaldkonnad võivad sisaldada ühte või mitut alljärgnevatest tegevustest:
  1) uuringute ja analüüside korraldamine, läbiviimine või tulemuste levitamine;
  2) koolituste, seminaride, töötubade, näituste või konverentside ettevalmistamine, läbiviimine või tulemuste levitamine;
  3) võrgustike, ümarlaudade või muude koostöövormide algatamine või tegevuse korraldamine;
  4) publikatsioonide ja infomaterjalide koostamine, arendamine, tootmine või levitamine, sihtgrupi teavitamine, sh elektroonilise meedia kaudu;
  5) tele- ja raadiosaadete loomine, arendamine, tootmine või edastamine, sihtgrupi teavitamine;
  6) konkursside korraldamine, läbiviimine või tulemuste levitamine.

  (3) Meetme osa raames ei ole abikõlblikud järgmised tegevused:
  1) tegevused, mille sihtgrupiks on üks isik või asutus;
  2) tegevused, mida finantseeritakse või mille finantseerimist taotletakse mõnest teisest riiklikust toetusprogrammist või Euroopa Liidu institutsiooni või fondi poolt.

  (4) Taotluste hindamisel eelistatakse taotlusi, mis sisaldavad uudseid, kompleksseid ja laia mõjuulatusega tegevusi suunatuna jätkusuutlike kontseptsioonide väljaarendamisele, testimisele või laialdasele levitamisele.

§ 4.  Abikõlblikud kulud

  (1) Taotlejal on meetme osa raames võimalik taotleda toetust järgmiste §-s 3 sätestatud tegevuste elluviimisega otseselt seotud kulude katmiseks vastavalt §-s 17 sätestatud piirmääradele ja tingimustele:
  1) projekti elluviivate töötajate töötasud koos kõigi riiklike maksudega vastavalt töötajate hõivatusele projekti teostamisel;
  2) üldkulud kokku kuni 10% ulatuses taotletava toetuse kogumahust. Üldkulude hulka kuuluvad kulud bürootarvetele, sideteenustele, transpordikulud vastavalt asutusesiseselt kehtestatud tingimustele või kulule kilomeetri kohta, kommunaalkulud, ruumide rent, ainult projektiga seotud pangakontode avamise ja haldamise kulud. Pangakontodega seotud hooldustasud on abikõlblikud vaid siis, kui eraldi kontode avamist nõuavad struktuurifonde administreerivad asutused. Pangagarantii on abikõlblik, kui sihtasutus pangagarantiid nõuab;
  3) kulud sisseostetud teenustele, sealhulgas sisseostetud konsultatsiooni-, koolitus-, reklaamiteenused ja uuringud;
  4) kulud autoriõigusega kaitstud teoste kasutamiseks;
  5) kulud eksponaatide ja näidiste ostmiseks või projektiperioodil rentimiseks;
  6) kulud auhinnafondile konkursside puhul;
  7) projekti elluviivate töötajate riigisisesed ja välislähetuskulud, sealhulgas majutus, transport ja päevaraha, vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000. a määrusele nr 453 «Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord»;
  8) kulud § 21 punktis 15 toodud kohustuste täitmiseks.

  (2) Meetme osa raames ei ole abikõlblikud järgmised kulud:
  1) taotleja ja toetuse saaja raamatupidamises kajastamata mitterahalised sissemaksed;
  2) üldkulud (välja arvatud lõike 1 punktis 2 lubatud ulatuses);
  3) kulud riiklike õppekavade väljatöötamiseks ja rakendamiseks;
  4) kulud erisoodustusele;
  5) teiste riiklike või Euroopa Liidu programmide finantseeritud kulud;
  6) pangagarantiid (välja arvatud lõike 1 punktis 2 lubatud ulatuses);
  7) finants- ja pangakulud (välja arvatud lõike 1 punktis 2 lubatud ulatuses);
  8) trahvid;
  9) kontoritehnika, -sisustuse ja seadmete soetamise kulud;
  10) kinnisvara soetamine;
  11) muud projektiga mitte seotud ning elluviimise seisukohast põhjendamatud või ebaolulised kulud.

  (3) Käibemaks on abikõlblik, kui taotleja või toetuse saaja tõendab, et taotleja või toetuse saaja on lõpptarbija, kellel ei ole vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele õigust projekti raames tasutud käibemaksu oma maksustatavast käibest maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning talle ei hüvitata käibemaksu ka muul moel. Kui taotleja või toetuse saaja ei suuda eeltoodut tõendada, käsitletakse käibemaksu mitteabikõlbliku kuluna.

  (4) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid «Tulumaksuseaduse» §-s 8 sätestatud tähenduses seotud isikute vahel, välja arvatud, kui see on vältimatu projekti elluviimise seisukohast.

  (5) Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja detailselt kirjeldatud.
  6) Abikõlblikeks ei loeta neid kulusid, mis on tehtud enne taotluse esitamist. Abikõlblike kulude hulka võib arvata ainult neid kulusid, mis on tehtud alates täistaotluses märgitud projekti alguskuupäevast kuni taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti tegevuste elluviimise tähtpäevani. Kui sihtasutuse juhatus teeb täistaotluse rahuldamata jätmise otsuse, on taotleja kohustatud taotluse esitamisega seotud ja projekti elluviimiseks tehtud kulud ise katma.
[RTL 2008, 61, 869 - jõust. 26.07.2008]

3. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE, NÕUDED TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE 

§ 5.  Toetuse taotlemine

  (1) Meetme osa raames saab toetust taotleda tähtajalise taotlusvooru raames.

  (2) Sihtasutus kuulutab taotlusvooru välja vastavalt taotlusvoorude ajakavale kas ühe või mitme tegevusvaldkonna osas korraga.

  (3) Taotlusvoor on kaheetapiline. Esimeses etapis esitatakse sihtasutusele eeltaotlus. Teises etapis esitatakse sihtasutusele täistaotlus, mille esitamise eelduseks on rahuldatud eeltaotlus.

  (4) Taotlusvoorude ajakava koos tegevusvaldkondade ja taotlusvoorude eelarvetega eelarveaasta kohta kinnitab sihtasutuse juhatus vähemalt 42 tööpäeva enne taotlusvoorude ajakavas kavandatud esimest taotlusvooru. Konkreetsest taotlusvoorust ning eel- ja täistaotluse esitamise tähtaegadest informeerib sihtasutus taotlejaid vähem alt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja sihtasutuse veebilehel vähemalt 20 tööpäeva enne taotluste esitamise tähtaega.

  (5) Kui taotlusvoorus jääb planeeritud eelarve vahendeid kasutamata, liidetakse need kas järgmise taotlusvooru eelarvele või suunatakse 6. peatükis sätestatud, sihtasutuse poolt meetme osa rakendamiseks elluviidavate tegevuste rahastamiseks.

§ 6.  Nõuded taotlejale

  (1) Taotlejaks võib olla:
  1) avalik-õiguslik juriidiline isik;
  2) riigiasutus;
  3) eraõiguslik juriidiline isik.

  (2) Nõuded taotlejale:
  1) taotlejal ei ole taotluse esitamise hetkel maksuvõlga riiklike maksude osas, välja arvatud, kui see on ajatatud ning maksed on tehtud tähtaegselt ja nõutud summas;
  2) kui taotlejaks on äriühing, ei tohi selles osalust omada isik, kes omab samaaegselt osalust või kuulub juhtorgani koosseisu samal tegevusalal ja samas asukohas tegutsevas teises äriühingus või kelle puhul temaga «Tulumaksuseaduse» §-s 8 sätestatud tähenduses seotud isik omab osalust või kuulub juhtorgani koosseisu teises samal tegevusalal ja samas asukohas tegutsevas äriühingus;
  3) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei toimu pankroti- või likvideerimismenetlust ega ole tehtud pankrotiotsust;
  4) taotleja omanikud, kelle summaarne osalus ületab 5% aktsia- või osakapitalist, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtjad, peavad olema registreeritud kas Eestis või territooriumil, mida ei loeta madala maksumääraga territooriumiks «Tulumaksuseaduse» § 10 tähenduses või Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, millel on kehtiv assotsieerumisleping Euroopa Liiduga;
  5) kui taotleja on sihtasutuselt varem saanud toetust riigieelarvelistest vahenditest või toetust «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduses» sätestatud korras ja see toetus on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtaegselt ja nõutud summas.
[RTL 2008, 61, 869 - jõust. 26.07.2008]

§ 7.  Taotleja kohustused

  Taotleja on kohustatud:
  1) vastama tõeselt taotleja ja taotluse kohta sihtasutuse esitatud küsimustele;
  2) võimaldama sihtasutusel teostada taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli, paikvaatlust ning esitatud andmete vastavust tegelikkusele;
  3) esitama sihtasutusele ettenähtud vormil, viisil ja tähtajaks nõutud informatsiooni;
  4) viivitamatult kirjalikult informeerima sihtasutust kõigist taotleja esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada sihtasutusel või taotlejal oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankrotiavalduse esitamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest ja muudest asjaoludest ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
  5) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal projekti baasiks oleva juriidilise isiku või asutuse või selle osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;
  6) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama sihtasutusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotleja ja taotluse kohta otsuse tegemist.

§ 8.  Nõuded taotlusele

  (1) Taotlus esitatakse lisas 1 või 2 toodud taotlusvormil. Taotlus esitatakse kas paberkandjal ja koopia elektrooniliselt või elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult. Taotlusele kirjutab alla taotleja esindusõiguslik isik.

  (2) Taotluses sisalduv projekt peab vastama meetme osa eesmärgile, väljakuulutatud taotlusvooru tegevusvaldkonnale või tegevusvaldkondadele ja teistele käesolevas paragrahvis kehtestatud nõuetele.

  (3) Vastavalt väljakuulutatud taotlusvoorule võib taotluses sisalduv projekt sisaldada ühte või enamat § 3 lõikes 1 loetletud tegevusvaldkondadest ja ühte või enamat § 3 lõikes 2 loetletud tegevustest.

  (4) Eeltaotlus esitatakse eeltaotlusvormil koos järgmiste lisadega:
  1) projekti teostamise eest vastutava isiku elulookirjeldus;
  2) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

  (5) Täistaotlus esitatakse täistaotlusvormil koos järgmiste lisadega:
  1) projekti teostamise eest vastutava isiku elulookirjeldus, kui projekti teostamise eest vastutav isik on pärast eeltaotluse esitamist muutunud;
  2) projektimeeskonna teiste liikmete elulookirjeldused;
  3) kulude kalkulatsioonid ja nende aluseks olevate dokumentide koopiad (tööjõukulude ja üldkulude arvestuspõhimõtted, eelarved, hinnakirjad, hinnapakkumised). Kulude puhul, mis ületavad ilma käibemaksuta arvestuses 100 000 (ükssada tuhat) Eesti krooni piirmäära, esitatakse kolme (v.a kui teenuse pakkujate arv on piiratud) sõltumatu ja sisult võrreldava hinnapakkumise koopiad ning pakkumise tegemise aluseks olevad lähteülesanded;
  4) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja on pärast eeltaotluse esitamist muutunud.

4. peatükk TAOTLUSE MENETLEMINE 

§ 9.  Taotluse menetlemine

  (1) Taotluse menetlus sihtasutuses seisneb selle registreerimises, läbivaatamises või läbivaatamata tagastamises, taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamises, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse hindamises ja taotluse rahuldamises või rahuldamata jätmises.

  (2) Taotluste menetlemine toimub tähtajaliste taotlusvoorudena. Taotlusvoorus on kaks etappi – eeltaotlusvoor ja täistaotlusvoor. Eeltaotluste menetlemisel pingerida ei moodustata. Täistaotlus on õigus esitada üksnes hindega «rahuldav» hinnatud eeltaotluse esitajal.

  (3) Sihtasutus võib taotluse menetluse vältel taotlejalt nõuda selgitusi taotluses esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist või täiendamist. Sihtasutuse määratud selgituste esitamise või taotluse täiendamise tähtajaks menetlus peatub.

§ 10.  Taotluse registreerimine ja läbivaatamine

  (1) Taotlus registreeritakse ja vaadatakse läbi sihtasutuses. Taotluse läbivaatamise tähtaeg on viis tööpäeva alates taotluse registreerimisest. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse, kas taotlus on täidetud nõuetekohaselt ja laekunud tähtaegselt koos kõigi lisadega.

  (2) Kui taotlus ei vaja täpsustamist, teatatakse taotlejale kirjalikult posti teel või taotleja nõusolekul e-posti teel taotluse registreerimisest kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist.

  (3) Kui taotluse läbivaatamisel avastatakse selles esinevaid puudusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks antakse kuni 10 kalendripäeva.

  (4) Sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole esitanud toetuse taotlemiseks lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul kõiki käesoleva määruse alusel nõutavaid dokumente.

§ 11.  Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused

  (1) Taotleja nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus.

  (2) Taotleja tunnistatakse nõetele vastavaks, kui on täidetud kõik §-s 6 taotlejale esitatud nõuded.

  (3) Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus või juhatuse volitatud isik taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse.

  (4) Taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 12.  Taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused

  (1) Menetlusse võetud taotluse nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus.

  (2) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduses» ja määruses taotlusele esitatud nõuded.
[RTL 2008, 61, 869 - jõust. 26.07.2008]

  (3) Taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus või juhatuse volitatud isik taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse.

  (4) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
  1) taotleja ei ole § 10 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi;
  2) taotluses on esitatud ebaõigeid või puudulikke andmeid või taotleja on pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil mõjutanud otsuse tegemist (edaspidi valeandmed);
  3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust;
  4) taotlus ei vasta «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduses» ja määruses taotlusele esitatud nõuetele ning puudust ei ole võimalik § 10 lõike 3 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldada.
[RTL 2008, 61, 869 - jõust. 26.07.2008]

  (5) Taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 13.  Taotluse hindamiskriteeriumid ja hindamise kord

  (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hindavad sõltumatud eksperdid vastavalt sihtasutuse juhatuse kinnitatud taotluste hindamiskorrale. Hindamise tulemused kinnitab hindamiskomisjon, kes teeb sihtasutuse juhatusele ettepaneku taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.

  (2) Hindamiskomisjoni moodustab sihtasutuse juhatus ja selle tööd juhib sihtasutuse juhatuse määratud isik. Taotluste hindamiskorra, hindamiskomisjoni koosseisu ja selles toimuvad muudatused kinnitab sihtasutuse juhatus, kooskõlastades need eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kooskõlastuseta hindamiskomisjoni ei moodustata ja selles muudatusi ei tehta.

  (3) Taotluste hindamiskord ja hindamiskomisjoni koosseis tehakse kättesaadavaks sihtasutuse veebilehel.

  (4) Eeltaotlust hinnatakse lõike 7 punktides 1–4 toodud hindamiskriteeriumide alusel hindega rahuldav või mitterahuldav. Rahuldavaks hinnatakse eeltaotlus, mis on saanud kõigi hindamiskriteeriumide osas hindeks rahuldav.

  (5) Täistaotlust hinnatakse lõike 7 punktides 1–4 toodud hindamiskriteeriumide alusel skaalal 0–4 (minimaalne võimalik hinne – «0», maksimaalne võimalik hinne – «4»). Täistaotluse koondhinne on summa kõigi lõikes 7 loetletud hindamiskriteeriumide alusel taotlusele antud hinnete kaalutud keskmisest.

  (6) Rahuldamisele kuulub nõuetele vastavaks tunnistatud ja lõikes 7 toodud hindamiskriteeriumide alusel vähemalt koondhinde 2,0 saanud täistaotlus, mida on kõigi hindamiskriteeriumite osas hinnatud vähemalt hindega 1,5 ning mille rahastamise summa ei ületa meetme osa vastavate taotluste rahuldamise eelarvet. Rahuldamisele ei kuulu täistaotlus, mis lõikes 7 toodud hindamiskriteeriumide alusel on koondhindeks saanud vähem kui 2,0, või täistaotlus, mida vähemalt ühte hindamiskriteeriumi osas on hinnatud väiksema hindega kui 1,5.

  (7) Taotluse hindamiskriteeriumid ning nende hindamisel rakendatavad osakaalud on järgmised:
  1) põhjendatus, eesmärk ja mõju (40% koondhindest), mille raames hinnatakse projekti idee uudsust ja selle realiseerimise kontseptsiooni läbimõeldust/küpsust; projektiga lahendatava probleemi olulisust ja selle abil mõjutatud sihtgrupi liikmete hulka ning tõenäolise mõju ulatust innovatsioonialase teadlikkuse, teadmiste või oskuste kasvule; projekti üldeesmärgi püstitust ja selle vastavust meetme osa eesmärgile, taotlusvooru tegevusvaldkonnale või -valdkondadele;
  2) tegevuskava ja projektiplaani kvaliteet (25% koondhindest), mille raames hinnatakse projektis kavandatud tegevusi ja eesmärkide püstitust ning nende seotust projekti üldeesmärgiga; tulemuste saavutamise realistlikkust; projekti tegevuste põhjendatust ja sobivust projekti eesmärkide saavutamiseks ning probleemi lahendamiseks; riskide määratletust ja nende maandamise võimalusi; projekti tegevuste ja tulemuste tutvustamise ja sihtgrupile informatsiooni levitamise kava;
  3) taotleja võimekus projekti realiseerida (10% koondhindest), mille raames hinnatakse taotleja ja teiste projektis osalevate isikute ja asutuste senist tegevust ja tulemusi projekti tegevusvaldkonnas; projektijuhi ning projekti meeskonna komplekteeritust, kogemust ja staaži; projekti juhtimise korraldust tegevuste elluviimise ja vastutajate tasandil;
  4) kulu ja tulemi suhe (25% koondhindest), mille raames hinnatakse kulude struktuuri põhjendatust ja realistlikkust; majanduslikku efektiivsust ehk projekti tegevuste, oodatavate tulemuste ja mõju vastavust taotluse mahule; kulu sihtgrupi liikmete teadlikkuse tõstmiseks; projekti omafinantseerimise osa.

§ 14.  Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus ja otsusest teavitamine

  (1) Otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb sihtasutuse juhatus vastava taotlusvooru taotluste esitamise tähtpäevast arvates eeltaotluse puhul 21 tööpäeva jooksul ning täistaotluse puhul 42 tööpäeva jooksul.

  (2) Eeltaotluse rahuldamise kohta teeb sihtasutuse juhatus eeltaotluse rahuldamise otsuse, milles tehakse taotlejale ettepanek taotlusvooru täistaotluse esitamiseks ning vajadusel antakse soovitusi täistaotluse koostamise kohta. Eeltaotluse rahuldamise otsusega ei kaasne rahalist toetust. Eeltaotluse rahuldamata jätmise korral teeb sihtasutuse juhatus eeltaotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (3) Täistaotluse rahuldamise kohta teeb sihtasutuse juhatus täistaotluse rahuldamise otsuse. Täistaotluse rahuldamata jätmise korral teeb sihtasutuse juhatus täistaotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (4) Täistaotlus kuulub rahuldamisele täielikult või osaliselt. Täistaotluse osalisel rahuldamisel võib vähendada taotletud toetuse suurust ning muuta toetatavaid tegevusi. Täistaotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes taotleja nõusolekul lõikes 5 nimetatud juhtudel ning tingimusel, et projekti eesmärk on osalise rahuldamise korral saavutatav. Kui taotleja ei nõustu toetuse vähendamise või tegevuste muutmisega, tehakse täistaotluse rahuldamata jätmise otsus.

  (5) Täistaotluse osaline rahuldamine on põhjendatud järgmistel juhtudel:
  1) toetuse rahaline maht ületab taotlusvooru rahastamise eelarve vaba jäägi;
  2) toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole projekti elluviimise seisukohast olulised või põhjendatud või mis ei ole abikõlblikud.

  (6) Täistaotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse muuhulgas:
  1) toetuse saaja;
  2) toetuse suurus, sealhulgas toetuse määr protsendina projekti abikõlblikest kuludest;
  3) omafinantseeringu suurus;
  4) toetuse väljamaksmise tingimused, sealhulgas otsus ettemakse või osalise ettemakse tegemise kohta;
  5) projekti teostamise tingimused;
  6) projekti algus- ja lõpptähtaeg;
  7) aruannete esitamine.

  (7) Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa nõuetele vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

  (8) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus toimetatakse toetuse saajani või taotlejani lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga või tema nõusolekul e-postiga viie tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist.

§ 15.  Toetuse saaja kinnitus toetuse kasutamiseks või toetusest loobumine

  (1) Toetuse saaja on kohustatud 20 tööpäeva jooksul täistaotluse rahuldamise otsuse vastuvõtmisest esitama sihtasutusele sihtasutuse välja töötatud vormil kinnituskirja, millega ta kinnitab, et talle on otsuses sätestatud õigused ja kohustused arusaadavad ning kinnitab oma valmisolekut toetuse kasutamiseks vastavalt otsuses sätestatud tingimustele.

  (2) Kui toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumiseks või ei esita tähtaegselt lõikes 1 nimetatud kinnituskirja, tunnistab sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks.

§ 16.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ning kehtetuks tunnistamine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks sihtasutuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel.

  (2) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab sihtasutuse juhatus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse kättesaamist.

  (3) Toetuse saaja on kohustatud taotlema sihtasutuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist, kui:
  1) projekti tegevuste muutmise tõttu muutub oluliselt projekti sisu või tulemus;
  2) soovitav projekti eelarve muudatus on suurem kui 10% projekti eelarves konkreetsele kululiigile ettenähtud eelarverea maht;
  3) muutub projekti elluviimise algus- või lõppkuupäev või kulude abikõlblikkuse lõppkuupäev;
  4) toetuse saaja soovib muuta projektis nimetatud projektijuhti või mõnda teist projekti meeskonna liiget;
  5) ilmneb muu, toetuse saaja esitatud lõikes 1 nimetatud avalduses toodud asjaolu.

  (4) Toetuse saaja esitatud taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse rahuldamisest võib sihtasutus keelduda, kui:
  1) muudatused ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega;
  2) otsuse muutmise korral ei oleks projekti elluviimist võimalik lõpetada «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 19 lõike 1 punktis 5 sätestatud tähtajaks;
[RTL 2008, 61, 869 - jõust. 26.07.2008]
  3) otsuse muutmist ei võimalda meetme osa rahastamise eelarve.

  (5) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
  1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
  2) toetuse saaja ei ole esitanud § 15 lõikes 1 nimetatud kinnituskirja;
  3) toetuse saaja ei ole täistaotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist;
  4) toetuse saaja ei täida täistaotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
  5) projekti elluviimist ei ole võimalik lõpetada «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 19 lõike 1 punktis 5 sätestatud tähtajaks;
[RTL 2008, 61, 869 - jõust. 26.07.2008]
  6) toetuse saaja avaldust täistaotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel;
  7) toetuse saaja esitab põhjendatud avalduse tunnistada täistaotluse rahuldamise otsus kehtetuks.

5. peatükk TOETUSE PIIRMÄÄRAD, VÄLJAMAKSETE TEOSTAMISE TINGIMUSED JA KORD, TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED JA SIHTASUTUSE ÕIGUSED 

§ 17.  Täistaotluse finantseerimise piirmäärad ja tingimused

  Täistaotluse finantseerimise summa on 100 000 kuni 1,5 miljonit Eesti krooni, moodustades kuni 100% abikõlblikest kuludest.

§ 18.  Omafinantseerimine

  Meetme osa raames toetataval projektil ei ole omafinantseerimise nõuet, välja arvatud projektidel, mis näevad projekti elluviimisel ette projektilt tulu teenimist. Sel juhul peab omafinantseerimine olema vähemalt projektilt planeeritava tulu mahus.

§ 19.  Täistaotluse finantseerimise kord

  (1) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale vastavalt «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud toetuse väljamaksmise korrale ja täistaotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele. Toetuse saaja esitab toetuse väljamaksmiseks vastavasisulise taotluse (edaspidi väljamakse taotlus).
[RTL 2008, 61, 869 - jõust. 26.07.2008]

  (2) Toetuse väljamaksmine toimub etapiviisiliselt pärast etapiks ettenähtud tegevuste elluviimist (edaspidi etapiviisilised maksed). Kui taotlejal puuduvad vahendid etapiks ettenähtud tegevuste finantseerimiseks (välja arvatud omafinantseering), on meetme osa raames lubatud ettemaksed või osalised ettemaksed vastavalt «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud toetuse väljamaksmise korrale.
[RTL 2008, 61, 869 - jõust. 26.07.2008]

  (3) Toetuse väljamaksete aluseks olevate kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega.

  (4) Ettemakse tegemise eelduseks on toetuse saaja poolt väljamakse taotluse ja ettemaksevajadust tõendavate dokumentide koopiate esitamine sihtasutusele. Sihtasutus kontrollib väljamakse taotluse nõuetele vastavust.

  (5) Osalise ettemakse tegemise eelduseks on toetuse saaja poolt:
  1) väljamakse taotluse ja toetuse saaja esindusõigusliku isiku kinnitatud raamatupidamise algdokumentide koopiate esitamine sihtasutusele;
  2) projektis ettenähtud omafinantseeringu korral omafinantseeringu teostamist tõendavate dokumentide koopiate esitamine sihtasutusele.

  (6) Ettemakse või osalise ettemakse puhul esitab toetuse saaja sihtasutusele ettemakse või osalise ettemakse edasimaksmist tõendavad kuludokumendid 7 tööpäeva jooksul pärast ettemakse või osalise ettemakse laekumist.

  (7) Sihtasutus võib toetuse saajale projekti ühe etapi jooksul teostada ühe ettemakse või osalise ettemakse.

  (8) Ettemakse või osalise ettemakse puhul teeb sihtasutus lõikes 4 nimetatud kontrolli kuni 20 tööpäeva jooksul alates väljamakse taotluse esitamisest sihtasutusele.

  (9) Etapiviisilise makse tegemise eelduseks on toetuse saaja poolt:
  1) väljamakse taotluse ja toetuse saaja esindusõigusliku isiku kinnitatud raamatupidamise algdokumentide koopiate ning maksete toimumist tõendavate dokumentide esitamine sihtasutusele;
  2) eelnevalt teostatud maksed tarnijale või tööde teostajale (sealhulgas käibemaks);
  3) omafinantseeringu puhul teostatud omafinantseering vähemalt etapi jooksul väljamaksmisele kuuluva summa suhtes sätestatud omafinantseeringu proportsioonis;
  4) paragrahvi 20 lõikes 6 või 7 nimetatud aruannete kinnitamine sihtasutuse poolt.

  (10) Etapiviisilise makse puhul kontrollib sihtasutus peale projekti iga etapi lõppemist § 20 lõikes 6 või 7 nimetatud aruannete esitamisel:
  1) toetuse saaja projekti raames teostatud tegevuste ja kulude otstarbekust ning vastavust projekti plaanile ja määrusele;
  2) muid projekti etapi kestuse jooksul ilmnenud asjaolusid ja nende mõju projekti plaanis sätestatud projekti eesmärkide saavutamisele ja saavutamisega seotud riskidele;
  3) lõikes 9 nimetatud etapiviisilise väljamakse tegemise eelduste täitmist toetuse saaja poolt.

  (11) Kui projektile on tehtud projekti etapi jooksul ettemakse või osaline ettemakse, kontrollib sihtasutus lisaks lõikes 9 nimetatule osalise ettemakse kasutamist ning sellega seotud dokumentatsiooni vastavust projekti plaanis sätestatule.

  (12) Sihtasutuse juhatus või tema volitatud isik teeb pärast projekti iga etapi lõppemist lõigetes 10 ja 11 nimetatud kontrollimise tulemusel otsuse, kas:
  1) jätkata projekti finantseerimist vastavalt algselt sätestatud projekti plaanile;
  2) jätkata projekti finantseerimist, muutes algselt sätestatud projekti plaani või finantseerimise mahtu;
  3) peatada või lõpetada projekti edasine finantseerimine;
  4) lõpetada projekti edasine finantseerimine ja algatada toetuse saajale eraldatud rahaliste vahendite tagasinõudmine.

  (13) Etapiviisilise makse puhul teeb sihtasutuse juhatus või tema volitatud isik lõikes 10 ja 11 nimetatud kontrolli 35 tööpäeva jooksul alates § 20 lõikes 6 või 7 nimetatud aruannete esitamisest sihtasutusele.

  (14) Etapiviisilise makse puhul teeb sihtasutuse juhatus või tema volitatud isik lõikes 12 nimetatud otsuse 5 tööpäeva jooksul pärast etapiviisilise väljamakse taotluse esitamist sihtasutusele.

  (15) Sihtasutus esitab väljamakse taotluse makseasutusele hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast lõikes 12 nimetatud otsuse tegemist.

§ 20.  Toetatava projekti ajaline kestus ja aruandlus

  (1) Meetme osa raames toetatava projekti tegevused viiakse ellu arvestades, et projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäev ei tohi olla hilisem kui «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 19 lõike 1 punktis 5 sätestatud tähtaeg.
[RTL 2008, 61, 869 - jõust. 26.07.2008]

  (2) Projekti ajalise kestuse arvestus algab täistaotluse registreerimise hetkest või täistaotluses sisalduvast hilisemast tähtpäevast. Projekti ajalise kestuse arvestus lõpeb täistaotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval. Kui toetuse saaja on taotlenud projekti ajalise kestuse muutmist ja tema taotlus on rahuldatud, loetakse projekti ajalise kestuse lõpuks täistaotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuses sätestatud kuupäev.

  (3) Projektis toodud tegevused tuleb ellu viia ning projektiga seotud kulud teha otsuses sätestatud projekti kestuse jooksul.

  (4) Projekti iga etapi lõppedes esitab toetuse saaja ühe kuu jooksul projekti vahearuande ning kahe kuu jooksul pärast projekti tegevuste lõppu projekti lõpparuande.

  (5) Projekti aruanded esitatakse sihtasutuse välja töötatud vormidel, mis on kättesaadavad sihtasutuse veebilehel, vastavalt täistaotluse rahuldamise otsuses sätestatule.

  (6) Projekti vahearuanne koosneb kahest osast:
  1) tegevusaruanne, milles esitatakse ülevaade teostatud tegevustest ja saavutatud tulemustest täistaotluses püstitatud eesmärkidega võrreldes ning antakse hinnang järgmise perioodi tegevuste ja võimalike muudatuste kohta;
  2) finantsaruanne, milles esitatakse kokkuvõte kõikidest aruandeperioodil tehtud tegelikest kuludest võrreldes planeeritud kuludega koos erinevuste põhjendustega. Lisaks esitatakse prognoos järgmise perioodi eeldatavate muudatuste kohta.

  (7) Projekti lõpparuanne koosneb kahest osast:
  1) tegevusaruanne, milles esitatakse kokkuvõte projekti käigus teostatud peamistest tegevustest ja saavutatud tulemustest, samuti võrdlus täistaotluses kavandatud tegevuste ja püstitatud eesmärkidega;
  2) finantsaruanne, milles esitatakse kokkuvõte kõigist projekti käigus tehtud tegelikest kuludest võrreldes planeeritud kulutustega koos erinevuste põhjendustega.

  (8) Vahearuanded ja lõpparuanne peavad olema toetuse saaja esindusõigusliku isiku ja raamatupidamise eest vastutava isiku kinnitatud.

  (9) Toetuse saaja on kohustatud viie aasta jooksul pärast projekti lõppemist tegema koostööd sihtasutusega kuni üks kord aastas hindamaks projekti mõju meetme osa eesmärgi saavutamisele.

§ 21.  Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja on kohustatud:
  1) vastama toetuse saaja ja projekti teostamise kohta esitatud küsimustele;
  2) tagama ettenähtud omafinantseeringu;
  3) läbi viima täistaotluses sisalduva projekti täistaotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt;
  4) kasutama toetust vastavuses esitatud täistaotluse ja täistaotluse rahuldamise otsusega;
  5) esitama sihtasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid;
  6) tagama, et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;
  7) tagama eel- ja täistaotlusega, toetusega ja projekti teostamisega seonduva dokumentatsiooni säilimise 2015. aasta 31. detsembrini;
  8) kasutama toetuse eest soetatud vara (nii asju kui õigusi) sihtotstarbeliselt projekti teostamise ajal ja viie aasta jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates;
  9) säilitama toetuse eest soetatud vara (asjad ja õigused) projekti teostamise ajal ja vähemalt viie aasta jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates;
  10) võimaldama teostada projekti kuludokumentide auditit ja järelevalve toiminguid vastavalt «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» sätetele;
[RTL 2008, 61, 869 - jõust. 26.07.2008]
  11) võimaldama järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või muul moel kasutab ning projektis osalevate isikute toetuse kasutamisega seotud ruumidesse ja territooriumile;
  12) andma audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates;
  13) osutama auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
  14) järgima projektiga seotud hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid, kui toetuse saaja on ostja «Riigihangete seaduse» mõistes;
  15) näitama toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat; sihtasutus on kohustatud andma informatsiooni mainitud sümboolika ja selle kasutamise nõuete kohta;
  16) hoidma talle kasutamiseks antud sümboolikat heaperemehelikult ja tagastama selle vastavasisulise nõude esitamisel;
  17) viivitamatult kirjalikult informeerima kõigist toetuse saaja esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada sihtasutuse või toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, omakapitali mittevastavusest «Äriseadustiku» nõuetele, maksuvõla tekkimisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest ning tegevuse lõpetamisest ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
  18) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;
  19) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal projekti baasiks oleva juriidilise isiku või asutuse või selle osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;
  20) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal toetuse saaja omanike muutusest üle 5%, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtjad;
  21) kui toetuse saaja ei ole ostja «Riigihangete seaduse» mõistes, on ta toetuse väljamaksmiseks kohustatud projekti tegevuste elluviimiseks vajalike kaupade ja teenuste ostmisel üle 100 000 krooniste ostude ja pakkujate paljususe korral võtma vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist koos eelistatud pakkumise põhjendusega. Pakkumised peab fikseerima kirjalikult ja hankija allkirjastatuna;
  22) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 22.  Sihtasutuse õigused

  Sihtasutusel on õigus:
  1) teostada kuludokumentide auditit ja järelevalve toiminguid vastavalt «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» sätetele;
[RTL 2008, 61, 869 - jõust. 26.07.2008]
  2) kontrollida toetuse ning omafinantseeringu kasutamist;
  3) nõuda ajavahemikul alates taotluse registreerimisest kuni 5 aastat pärast projekti teostamise lõppkuupäeva taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulutuste kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
  4) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduses» või määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
[RTL 2008, 61, 869 - jõust. 26.07.2008]
  5) vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla täistaotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra;
  6) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud;
  7) teostada muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid.

6. peatükk SIHTASUTUSE POOLT MEETME OSA RAKENDAMISEKS ELLUVIIDAVAD TEGEVUSED 

§ 23.  Toetuse kasutamise tingimused

  (1) Meetme osa raames sihtasutuse elluviidavad tegevused ning toetuse suurus täpsustakse halduslepingus. Vastavalt halduslepingule toimub muuhulgas tegevuste, tegevuste kestuse, eelarve või eesmärkide muutmine ning aruandluse korraldus.

  (2) Sihtasutus viib abikõlblikke tegevusi läbi ise või korraldab nende läbiviimiseks hankeid või konkursse.

§ 24.  Abikõlblikud tegevused ja kulud

  (1) Abikõlblikud on sihtasutuse elluviidavad tegevused, mis vastavad § 3 lõigetes 1–3 sätestatule.

  (2) Abikõlblikud on sihtasutuse elluviidavate tegevuste puhul kulud, mis vastavad § 4 lõigetes 1–6 sätestatule.

§ 25.  Maksete tegemise tingimused ja kord

  (1) Toetuse väljamaksed tehakse sihtasutusele vastavalt «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetus seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud toetuse väljamaksmise korrale. Sihtasutus esitab toetuse väljamaksmiseks makseasutusele vastavasisulise taotluse.
[RTL 2008, 61, 869 - jõust. 26.07.2008]

  (2) Sihtasutusele on meetme osa raames lubatud teha osalisi ettemakseid vastavalt «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetus seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud toetuse väljamaksmise korrale.
[RTL 2008, 61, 869 - jõust. 26.07.2008]

  (3) Paragrahvi 23 lõikes 2 nimetatud kulude abikõlblikkus algab vastava halduslepingu jõustumise momendist, kuid mitte varem kui 2004. aasta 1. mail.
[RTL 2008, 61, 869 - jõust. 26.07.2008]

§ 26.  Sihtasutuse kohustused

  Sihtasutus on kohustatud:
  1) kasutama toetust vastavuses halduslepinguga;
  2) tagama, et tema raamatupidamises on toetuse kasutamisega seonduvad kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest sihtasutuse kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;
  3) võimaldama teostada auditit ja järelevalvet toetuse kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide osas viie aasta jooksul arvates talle viimase makse tegemisest;
  4) võimaldama järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu toetuse kasutamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida sihtasutus omab, rendib ja/või mis tahes muul moel kasutab;
  5) andma audiitori või järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates;
  6) osutama kontrolli kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
  7) esitama ministeeriumile tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid;
  8) järgima projektiga seotud hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid;
  9) näitama toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat;
  10) tagama taotlusega, toetusega ja projekti teostamisega seonduva dokumentatsiooni säilimise 2015. aasta 31. detsembrini;
  11) kontrollima hanke raames teostatava tegevuse käiku;
  12) täitma teisi õigusaktides ja halduslepingus ettenähtud kohustusi.

§ 27.  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigused

  Ministeeriumil on õigus:
  1) teostada auditit ja järelevalve kontrolli;
  2) kontrollida toetuse kasutamist;
  3) nõuda tegevuste, tegevuste kestuse, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
  4) muuta sihtasutuse taotluse alusel halduslepingut;
  5) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui sihtasutus rikub «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetus seaduses», määruses või halduslepingus sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale käesolevas määruses või halduslepingus sätestatust;
[RTL 2008, 61, 869 - jõust. 26.07.2008]
  6) kontrollida järelevalvet teostava isiku kaudu tegevuste elluviimist sihtasutuse ruumides või mis tahes muul moel, samuti sihtasutuse toetuse kasutamisega seotud raamatupidamist ning toetuse kasutamise tingimuste täitmist;
  7) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui sihtasutuse majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või tegevuse elluviimine on ohustatud;
  8) teostada muid õigusaktides ja halduslepingus sätestatud toiminguid.

7. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 28.  Enne määruse jõustumist esitatud taotluste menetlemine

  Enne käesoleva määruse jõustumist esitatud taotlused menetletakse lõpuni seni kehtinud alustel ja korras.

§ 29.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Majandus- ja kommunikatsiooniministri 30. detsembri 2004. a määrus nr 229 ««Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» meetme number 2.3 «Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine» osa «Innovatsiooniteadlikkuse programm» tingimused» (RTL 2005, 7, 55) tunnistatakse kehtetuks.



Märkus. Lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. (Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 29.06.2005. a resolutsioon nr 17-1/0505738.)

Lisad

/otsingu_soovitused.json