Teksti suurus:

Kaitseväekohustuslaste ja kaitseväelaste terviseuuringud

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:04.03.2011
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.03.2013
Avaldamismärge:RT I, 01.03.2011, 23

Kaitseväekohustuslaste ja kaitseväelaste terviseuuringud

Vastu võetud 11.11.2005 nr 282
RT I 2005, 62, 480
jõustumine 27.11.2005

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
08.10.2009RT I 2009, 49, 33324.10.2009
21.02.2011RT I, 01.03.2011, 604.03.2011

Määrus kehtestatakse «Kaitseväeteenistuse seaduse» § 42 lõike 6 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTE 

§ 1.   Reguleerimisala

  Käesoleva määrusega kehtestatakse kaitseväekohustuslaste ja kaitseväelaste tervise kaitseväeteenistuseks kõlblikkuse hindamise kriteeriumid, arstliku läbivaatuse juhend ja kaitseväelase terviseuuringutele või ravile saatmise kord.

2. peatükk KAITSEVÄEKOHUSTUSLASTE JA KAITSEVÄELASTE TERVISE KAITSEVÄETEENISTUSEKS KÕLBLIKKUSE HINDAMISE KRITEERIUMID 

§ 2.   Kaitseväeteenistuskõlblikkuse astmed

  Kaitseväeteenistuskõlblikkuse astmed on järgmised:
  1) tegevteenistuseks kõlblik – kaitseväekohustuslane ja kaitseväelane sobib piiranguteta tegevteenistusse kõikidele ametikohtadele;
  2) tegevteenistuseks kõlblik piirangutega – kaitseväekohustuslane ja kaitseväelane sobib tegevteenistusse piirangutega;
  3) tegevteenistuseks ajutiselt mittekõlblik – kaitseväekohustuslane ja kaitseväelane on vabastatud terviseseisundi, haiguse või vigastuse tõttu ajutiselt tegevteenistusest;
  4) tegevteenistuseks mittekõlblik – kaitseväekohustuslane ja kaitseväelane on alaliselt vabastatud terviseseisundi, haiguse või vigastuse tõttu tegevteenistusest.

§ 3.   Kaitseväekohustuslaste ja kaitseväelaste kaitseväeteenistuseks kõlblikkuse hindamine

  (1) «Kaitseväeteenistuse seaduse» § 42 lõikes 1 nimetatud arstlikud komisjonid hindavad vastavalt oma pädevusele kaitseväekohustuslaste ja kaitseväelaste kaitseväeteenistuseks kõlblikkust, arvestades nimetatud isikute arstliku läbivaatuse tulemusi, teenistuskohta ja ametikohta ning käesoleva määruse lisas 1 toodud kaitseväekohustuslaste ja kaitseväelaste tervise kaitseväeteenistuseks kõlblikkuse hindamise kriteeriume.

  (11) Kaitseväelasel on terviseseisundi poolest sõjaväerelva kandmise õigus, kui kaitseväeteenistuseks kõlblikkuse hindamisel on kindlaks tehtud „Relvaseaduse” § 36 lõike 1 punktides 1–3 ning Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2007. a määruse nr 179 „Soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli kord, loa andmist välistavate tervisehäirete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded” §-s 2 sätestatud tervisehäirete puudumine. Arstliku komisjoni otsusele tehakse märge sõjaväerelva kandmise õiguse puudumise kohta, kui kaitseväelase terviseseisund nimetatud nõuetele ei vasta.
[RT I, 01.03.2011, 6 - jõust. 04.03.2011]

  (2) Kaitseväeteenistuskõlblikkuse astme hindamisele eelnev terviseuuring teostatakse tegevteenistusse asumisel, regulaarselt või lähtuvalt teenistuse huvidest tegevteenistuses või vaide menetlemiseks.

§ 31.   Kaitseväelase kaitseväeteenistuseks kõlblikkuse hindamise erisused

  (1) Kaitseväelase teenistuskohast ja ametikohast tulenevalt arvestatakse kaitseväeteenistuseks kõlblikkuse hindamisel peale määruse lisas 1 sätestatud kriteeriumide määruse §-s 51 ettenähtud juhtudel nõutava täiendava tervisekontrolli tulemusi.

  (2) Kaadrikaitseväelase avalduse alusel võib tema kaitseväeteenistuseks kõlblikkust hinnata teenistuskoha või ametikoha suhtes, jättes kohaldamata määruse lisa 1 ja tehes kindlaks terviseseisundist tulenevad võimalikud vastunäidustused ja piirangud teenistusülesannete täitmiseks asjaomasel teenistuskohal või ametikohal, võttes seejuures arvesse:
  1) arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tulemusi;
  2) teenistuse eripära;
  3) teenistust korraldava ülema ettepanekut kaadrikaitseväelase kaitseväeteenistuseks kõlblikkuse hindamiseks kindla teenistuskoha või ametikoha suhtes;
  4) ametijuhendit ja töökeskkonna riskianalüüsi tulemusi.

  (3) Lõikes 2 sätestatut ei kohaldada juhtudel, kui kaadrikaitseväelasel on tuvastatud:
  1) sõltuvus alkoholist, narkootilistest või psühhotroopsetest ainetest või nende kuritarvitamine;
  2) raskekujuline psüühika- või käitumishäire;
  3) närvisüsteemi kahjustus olulise funktsioonihäirega või muu tervisehäire, mis võib teenistusülesannete täitmisel ohtu seada kaitseväelase või teise isiku elu või tervise.

  (4) Lõikes 2 sätestatut ei kohaldata samuti, kui määruse §-s 51 ettenähtud juhtudel läbi viidud täiendava tervisekontrolli tulemuste põhjal ei vasta kaadrikaitseväelane asjaomasel teenistuskohal või ametikohal teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud terviseseisundi nõuetele.

  (5) Käesolevas paragrahvis sätestatud juhtudel märgitakse arstliku komisjoni otsuses, millise teenistuskoha või ametikoha suhtes on kaitseväelase kaitseväeteenistuskõlblikkuse aste kindlaks määratud ning järgmiste regulaarsete terviseuuringute ja kaitseväelase teenistuskohast või ametikohast sõltuvalt määruse §-s 51 ettenähtud täiendava tervisekontrolli läbimise tähtaeg.
[RT I, 01.03.2011, 6 - jõust. 04.03.2011]

3. peatükk ARSTLIKU LÄBIVAATUSE JUHEND 

§ 4.   Arstlik läbivaatus kaitseväeteenistuskõlblikkuse astme kindlaksmääramiseks

  (1) Kaitseväekohustuslasele ja kaitseväelasele tehakse vastavalt Kaitseressursside Ameti arstlikus komisjonis või kaitseväe arstlikus komisjonis arstlik läbivaatus kaitseväeteenistuskõlblikkuse astme kindlaksmääramiseks määruse lisas 1 loetletud kriteeriumide ning alljärgneva terviseuuringute loetelu kohaselt:
  1) elektrokardiograafia;
  2) rindkere röntgenograafia otseülesvõttena;
  3) audiomeetria;
  4) laboratoorsed analüüsid (vere automaatuuring kolmeosalise leukogrammiga, veresuhkru määramine, uriinianalüüs testribaga).
[RT I 2009, 49, 333– 24.10.2009]

  (11) Lõike 1 punktides 1–4 loetletud terviseuuringud ei ole nõutavad, kui:
  1) nende tegemisest on möödunud kuni kaks aastat ning haiguslikke muutusi ei ole ilmnenud;
  2) kaitseväekohustuslasel või kaitseväelasel on tuvastatud krooniline raske haigus või kehaline või vaimne puue.
[RT I 2009, 49, 333– 24.10.2009]

  (2) Arstliku läbivaatuse tulemused kantakse «Kaitseväeteenistuse seaduse» § 42 lõike 2 alusel kehtestatud korras avatud tervisekaardile.
[RT I 2009, 49, 333– 24.10.2009]

  (3) Kaitseväekohustuslasele ja kaitseväelasele tehakse vajadusel täiendav arstlik läbivaatus ja uuringud kaitseväeteenistuskõlblikkuse astme kindlaksmääramiseks.

  (4) Vaide menetlemise korral tehakse kaitseväekohustuslasele ja kaitseväelasele Kaitseministeeriumi arstlikus keskkomisjonis kaitseväeteenistuskõlblikkuse astme kindlaksmääramiseks arstlik läbivaatus või uuringud ulatuses, mis on vajalik vaide läbivaatamiseks.

§ 41.   Veregrupi ja reesusfaktori määramine

  Kaitseväekohustuslasel määratakse enne tegevteenistusse asumist kindlaks veregrupp ja reesusfaktor, kui nende kohta puuduvad eelnevalt kinnitatud andmed.
[RT I 2009, 49, 333– 24.10.2009]

§ 5.   Kaitseväelase regulaarsed terviseuuringud

  (1) Kaitseväelasele tehakse määruse §-s 4 sätestatud arstlik läbivaatus ja terviseuuringud kaitseväeteenistuskõlblikkuse astme kindlaksmääramiseks tegevteenistuses oleku ajal iga kolme aasta tagant. Arstliku komisjoni otsuses võib järgmiste regulaarsete terviseuuringute tähtaega lühendada.
[RT I, 01.03.2011, 6 - jõust. 04.03.2011]

  (2) Kaitseväelase määramisel ametikohale, millele kehtestatud teenistusülesannete täitmiseks vajaliku terviseseisundi nõuded on kõrgemad kaitseväelase senise teenistus- või ametikoha vastavatest nõuetest, tehakse regulaarsed terviseuuringud enne kaitseväelase ametikohale määramist.

  (3) Regulaarsetele terviseuuringutele saatmine toimub «Kaitseväeteenistuse seaduse» § 42 lõike 2 alusel kehtestatud korras.

§ 51.   Kaitseväelase täiendav tervisekontroll

  (1) Kaitseväelane on teenistuskohast või ametikohast tulenevalt kohustatud läbima täiendava tervisekontrolli teenistusülesannete täitmiseks:
  1) tuukri või laevapere liikmena – vastavalt „Meresõiduohutuse seaduse” § 26 lõike 7 või § 27 lõike 2 alusel kehtestatud korras ja tema terviseseisund peab vastama Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni standardimiskokkulepetes esitatud nõuetele;
  2) õhusõiduki meeskonnaliikme, lennuliikluse lennujuhi või -informaatorina – vastavalt „Lennundusseaduse” § 241 lõike 5 alusel kehtestatud korras ja tema terviseseisund peab vastama Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni standardimiskokkulepetes esitatud nõuetele;
  3) lõhkematerjali vahetu käitlejana – vastavalt „Lõhkematerjaliseaduse” § 61 lõike 6 alusel kehtestatud korras ja tema terviseseisund peab vastama Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni standardimiskokkulepetes esitatud nõuetele;
  4) mootorsõidukijuhina – vastavalt „Liiklusseaduse” § 281 lõike 4 alusel kehtestatud korras.

  (2) Lõikes 1 ettenähtud täiendav tervisekontroll viiakse läbi enne määruse §-s 5 sätestatud kaitseväelase regulaarseid terviseuuringuid.

§ 6.   Terviseuuringute tegemine kaitseväelasele enne suunamist välisriiki Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisele või ühisõppusele

  Kaitseväelane, kelle järgmise regulaarse terviseuuringu läbimise tähtaeg saabub ajal, mil kaitseväelane viibib välisriigis Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel või ühisõppusel, on kohustatud läbima regulaarse terviseuuringu enne välisriigis Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisele või ühisõppusele asumise tähtaega.

§ 7.   Terviseuuringute tegemine kaitseväelasele pärast välisriigist Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmiselt või ühisõppuselt naasmist

  Väeosa arst hindab välisriigist Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmiselt või ühisõppuselt naasnud kaitseväelase terviseseisundi ühe nädala jooksul alates kaitseväelase naasmisest Eesti Vabariigi territooriumile ning otsustab vajadusel kaitseväelase saatmise arstlikule läbivaatusele, täiendavatele terviseuuringutele või ravile või arstlikku komisjoni.

4. peatükk KAITSEVÄELASE TERVISEUURINGUTELE VÕI RAVILE SAATMISE KORD 

§ 8.   Kaitseväelase saatmine terviseuuringutele või ravile

  (1) Kaitseväelase saadab teenistuskohast tervishoiuteenuse osutaja juurde terviseuuringutele või ravile väeosa arst või väeosa arsti puudumisel kaitseväelase teenistust korraldav ülem.

  (2) Kaitseväelase saadab kaitseväe arstlikust komisjonist tervishoiuteenuse osutaja juurde terviseuuringutele või ravile kaitseväe arstliku komisjoni esimees.

  (3) Kaitseväelase saatmiseks terviseuuringutele või ravile vormistatakse saatekiri vastavalt määruse lisas 3 toodud vormile.

§ 9.   Tervishoiuteenuse osutajale esitatavad dokumendid

  (1) Terviseuuringutele või ravile saadetud kaitseväelane esitab tervishoiuteenuse osutaja juurde saabumisel isikut tõendava dokumendi ning saatekirja.

  (2) Andmeid kaitseväelase terviseseisundi kohta töödeldakse kooskõlas «Isikuandmete kaitse seadusega».

§ 10.   Epikriisi vormistamine

  Kaitseväelase terviseuuringutele või ravile saatmisel vormistatakse enne kaitseväelase tervishoiuteenuse osutaja juurde saatmist kaitseväelase kohta epikriis vastavalt määruse lisas 4 toodud vormile.

5. peatükk LÕPPSÄTE 

§ 11.   Määruse kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

Lisa 1 Kaitseväekohustuslaste ja kaitseväelaste tervise kaitseväeteenistuseks kõlblikkuse hindamise kriteeriumid

Lisa 2 [Kehtetu - RT I 2009, 49, 333 - jõust. 24.10.2009]

Lisa 3 Saatekiri kaitseväelase saatmiseks terviseuuringutele või ravile

Lisa 4 Epikriis

/otsingu_soovitused.json