Teksti suurus:

Koiva-Mustjõe maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:11.03.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 01.03.2016, 6

Koiva-Mustjõe maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Vastu võetud 06.10.2005 nr 259
RT I 2005, 54, 433
jõustumine 21.10.2005

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
11.01.2007RT I 2007, 6, 3528.01.2007
19.01.2009RT I 2009, 7, 4801.02.2009
19.03.2010RT I 2010, 13, 7001.04.2010
25.02.2016RT I, 01.03.2016, 311.03.2016

Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Koiva-Mustjõe maastikukaitseala kaitse-eesmärk

  (1) Koiva-Mustjõe maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on:
  1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) I lisas nimetatud linnuliikide ja selles direktiivis nimetamata, kaitset vajavate rändlinnuliikide, kes on ühtlasi I või II kategooria kaitsealused liigid, ning rukkiräägu (Crex crex), kes on ühtlasi III kategooria kaitsealune liik, kaitse;
[RT I, 01.03.2016, 3 - jõust. 11.03.2016]
  2) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) I lisas nimetatud elupaigatüüpide jõgede ja ojade (3260)1, kuivade nõmmede (4030), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), lamminiitude (6450), puisniitude (6530*), vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) ning laialehiste lammimetsade (91F0) kaitse;
[RT I, 01.03.2016, 3 - jõust. 11.03.2016]
  3) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta II lisas nimetatud liikide, kes on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid, ja hariliku hingi (Cobitis taenia), hariliku võldase (Cottus gobio), tõmmuujuri (Graphoderus bilineatus), suure rabakiili (Leucorrhinia pectoralis), kes kõik on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, ning jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja ebasüsiku (Boros schneideri) elupaikade kaitse.

  (2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele üheteistkümneks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.

  (3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.

  (4) Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 1 alapunktist 13 hõlmab kaitseala Koiva-Mustjõe linnuala ja punkti 2 alapunktist 112 hõlmab kaitseala Koiva-Mustjõe luha loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.

§ 2.  Kaitseala asukoht

  (1) Kaitseala asub Valga maakonnas Taheva vallas Koiva, Koikküla, Laanemetsa, Tsirgumäe, Sooblase, Hargla, Kalliküla ja Tõrvase külas ning Võru maakonnas Mõniste vallas Tursa, Saru, Kuutsi ja Hüti külas.

  (2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.

§ 3.  Kaitseala valitseja

  Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]

2. peatükk KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED 

§ 4.  Lubatud tegevus

  (1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.

  (2) [Kehtetu - RT I, 01.03.2016, 3 - jõust. 11.03.2016]

  (3) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, arvestades käesoleva määruse § 9 punktis 5 sätestatut.

  (4) Kaitsealal on lubatud kalapüük.

  (5) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.

  (6) Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

  (7) Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine. Maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekuta on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.

§ 5.  Keelatud tegevus

  Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
  1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
  2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
  3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
  4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda;
  5) anda projekteerimistingimusi;
  6) anda ehitusluba;
  7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
  8) jahiulukeid lisasööta.
[RT I, 01.03.2016, 3 - jõust. 11.03.2016]

§ 6.  Tegevuse kooskõlastamine

  (1) Kaitseala valitseja vaatab talle kooskõlastamiseks esitatud metsateatise läbi ja annab kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist metsakoosluse liikide ning vanuse mitmekesisuse säilitamise eesmärgist tulenevalt oma kirjaliku nõusoleku või seab vajaduse korral omapoolsed tingimused.

  (2) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.

  (3) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuse juures ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.

  (4) [Kehtetu - RT I, 01.03.2016, 3 - jõust. 11.03.2016]

3. peatükk SIHTKAITSEVÖÖND 

§ 7.  Sihtkaitsevööndi määratlus

  (1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

  (2) Kaitsealal on üksteist sihtkaitsevööndit:
  1) Alakonnu sihtkaitsevöönd;
  2) Koikküla sihtkaitsevöönd;
  3) Koiva konnu sihtkaitsevöönd;
  4) Kõrgeperve sihtkaitsevöönd;
  5) Lepa sihtkaitsevöönd;
  6) Parmu sihtkaitsevöönd;
  7) Parnika sihtkaitsevöönd;
  8) Saru sihtkaitsevöönd;
  9) Vaidva sihtkaitsevöönd;
  10) Vaitka sihtkaitsevöönd;
  11) Vaskpalo sihtkaitsevöönd.

§ 8.  Keelatud tegevus

  Sihtkaitsevööndis on keelatud:
  1) majandustegevus;
  2) loodusvarade kasutamine;
  3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tee rajamine, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks.

§ 9.  Lubatud tegevus

  Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
  1) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
  2) olemasolevate ehitiste, liinirajatiste, teede, radade, sildade ja purrete hooldustööd, sealhulgas veeteede puhastamine sinna langenud puudest;
  3) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures metsakoosluse kujundamisel on kaitseala valitsejal õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
  4) Koiva konnu, Vaskpalo, Saru ja Vaidva sihtkaitsevööndites olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd;
  5) jahipidamine Lepa ja Koikküla sihtkaitsevööndites 1. septembrist 1. märtsini;
  6) võõrpuuliikide raie.

§ 10.  Vajalik tegevus

  Vaitka, Parnika, Koiva konnu, Vaskpalo, Saru, Vaidva, Alakonnu ja Kõrgeperve sihtkaitsevööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks vajalik loomade karjatamine, niitmine ning puu- ja põõsarinde harvendamine.
[RT I, 01.03.2016, 3 - jõust. 11.03.2016]

§ 11.  Sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk

  (1) Lepa, Koikküla ja Parmu sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on koosluste arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina.

  (2) Kõrgeperve ja Alakonnu sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on elupaigatüüpide vanad loodusmetsad ja laialehised lammimetsad arengu ning taastumise tagamine üksnes loodusliku protsessina ning poollooduslike koosluste taastamine, nende mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

  (3) Vaitka, Parnika ja Koiva konnu sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on poollooduslike koosluste taastamine ning nende mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

  (4) Vaskpalo, Saru ja Vaidva sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on Mustjõe luhaalade ja poollooduslike koosluste taastamine ja säilitamine ning liikide mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

  (5) Sihtkaitsevööndite metsakoosluste kaitse-eesmärk on kasvukohatüübile iseloomulike liikide koosseisu säilitamine.
[RT I, 01.03.2016, 3 - jõust. 11.03.2016]

4. peatükk PIIRANGUVÖÖND 

§ 12.  Piiranguvööndi määratlus

  Koiva piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

§ 13.  Lubatud tegevus

  (1) Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus.

  (2) Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud uute ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine, arvestades käesoleva määruse § 5 punktides 5–8 sätestatut.

  (3) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine.

§ 14.  Keelatud tegevus

  Piiranguvööndis on keelatud:
  1) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
  2) maavara kaevandamine, välja arvatud «Maapõueseaduse» § 59 lõikes 2 sätestatud juhul kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades;
  3) [kehtetu - RT I, 01.03.2016, 3 - jõust. 11.03.2016]
  4) uue maaparandussüsteemi rajamine;
  5) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine looduslikul rohumaal, metsamaal ning haritaval maal veekogule lähemal kui 25 meetrit;
  6) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel;
  7) uuendusraie, välja arvatud turberaie, kusjuures tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus.

§ 15.  Vajalik tegevus

  Piiranguvööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks vajalik rohu niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine.

§ 16.  Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

  Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on sealse elustiku mitmekesisuse ning maastikuilme säilitamine.


1 EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25).
[RT I, 01.03.2016, 3 - jõust. 11.03.2016]

2 Kaitseala on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a määrusega nr 242 «Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s» asutatud ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu 6. aprilli 1959. a määrusega nr 119 «Riiklike maastikuliste, geoloogiliste, botaanilis-zooloogiliste, botaaniliste ja ornitoloogiliste keelualade ja nende piiride kinnitamisest» piiritletud botaanilise keeluala «Koiva puisniit» baasil.

3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

4 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1 : 10 000) alusel, kasutades maakatastri andmeid seisuga september 2004. a.
Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris ning maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
[RT I 2010, 13, 70 - jõust. 01.04.2010]

 

Koiva-Mustjõe maastikukaitseala

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json