Eurovoci märksõnad (näita)

04 POLIITIKA0436 täidesaatev võim ja avalik teenistusavalik haldushaldusjärelevalve

08 RAHVUSVAHELISED SUHTED0806 rahvusvaheline poliitikarahvusvaheline juriidiline dokumentrahvusvaheline konventsioon

12 ÕIGUS1216 kriminaalõiguskaristustrahv

44 TÖÖHÕIVE JA TÖÖTINGIMUSED4416 töökorraldus ja töötingimusedtöökorraldus

44 TÖÖHÕIVE JA TÖÖTINGIMUSED4416 töökorraldus ja töötingimusedtöötingimusedtööohutus

44 TÖÖHÕIVE JA TÖÖTINGIMUSED4421 personalihaldus ja töötajate tasustaminepersonalihaldustööleping

48 TRANSPORT4811 transpordikorraldustranspordikorraldustranspordifirmaveoettevõtja

48 TRANSPORT4811 transpordikorraldustranspordikorraldustransporditöötajadmeeskond

48 TRANSPORT4821 mere- ja siseveetransportmeretransport

HALDUSÕIGUSMerendus

TÖÖÕIGUSTööleping

Teksti suurus:

Meretöö seadus (lühend - MTööS)

Sisukord

Meretöö seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:11.03.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:09.10.2017
Avaldamismärge:RT I, 01.03.2017, 6

Meretöö seadus1

Vastu võetud 11.06.2014
RT I, 29.06.2014, 108
jõustumine 01.07.2014

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
19.06.2014RT I, 29.06.2014, 10901.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused.
15.02.2017RT I, 01.03.2017, 211.03.2017, osaliselt 10.10.2017 ja 01.01.2018

1. peatükk Üldsätted 

§ 1. Seaduse reguleerimisala

  Käesolev seadus reguleerib töötamist laeval, meretöösuhteid, laeval töötavate isikute töövahendust, riigi ülesandeid meretöö valdkonna korraldamisel, järelevalvet meretöösuhete üle, töötamist laevatatavatel sisevetel ärilisel eesmärgil kaupa või reisijaid vedaval siseveetranspordivahendil (edaspidi siseveetranspordivahend) ja vastutust seaduse nõuete rikkumise eest.
[RT I, 01.03.2017, 2 - jõust. 11.03.2017]

§ 2. Seaduse kohaldamisala

 (1) Käesolevat seadust kohaldatakse töötamisele Eesti laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade registrisse kantud laeval (edaspidi laev).

 (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tööülesannete täitmisele renditööna ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata laeval, kui tööandja on Eestis registreeritud juriidiline isik ning laevapere liige on Eesti rahvastikuregistri objekt.

 (3) Käesolevat seadust ei kohaldata töötamisele alla 24 meetri pikkusel kalalaeval.

 (4) Käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punkti 5, § 26 lõike 1 punkti 4, § 34 lõiget 3 ja § 62 ei kohaldata töötamisele üle 24 meetri pikkusel kalalaeval.

 (5) Vaidluse, kas laeva suhtes kohaldatakse käesolevat seadust, lahendab kohtuväliselt Veeteede Amet, konsulteerides reederite ja laevapere liikmete esindusorganisatsioonidega.

 (6) Käesoleva seaduse § 32 lõiget 7 kohaldatakse kõigile merel viibivatele laevadele, sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laeva registreeringust või laeva lipuriigist.

 (7) Käesoleva seaduse §-e 19, 28 ja 29 ei kohaldata töötamisele laeval, mida kasutatakse lootsiteenuse osutamiseks.

 (8) Käesoleva seaduse 51. peatükki kohaldatakse töölepingu ja meretöölepingu alusel töötamisele siseveetranspordivahendil. Käesoleva seaduse 51. peatükki ei kohaldata Pärnu ja Pirita jõe suuet külastavatele merelaevadele.
[RT I, 01.03.2017, 2 - jõust. 11.03.2017]

§ 3. Meretööleping

  Meretööleping on tööleping, mille alusel teeb füüsiline isik (edaspidi laevapere liige) teisele isikule (edaspidi reeder) tööd, alludes reederi juhtimisele ja kontrollile. Reeder maksab laevapere liikmele töö eest tasu.

§ 4. Laevapere liige

 (1) Laevapere liige käesoleva seaduse tähenduses on laeval töötav füüsiline isik, kes tööülesannete täitmisel hoiab laeva käigus või teenindab reisijaid.

 (2) Laevapere liikmeks ei peeta:
 1) isikut, kes laeva sadamasoleku ajal teeb laeval kontrollimis-, lastimis-, hooldus-, remondi- või koristustöid või muid sama laadi töid;
 2) isikut, kes teostab lootsimist;
 3) isikut, kelle peamine töötegemise koht on kaldal, kuid kelle tööülesanded eeldavad mittekorrapärast lühiajalist laeval viibimist.

 (3) Laevapere liikmega sõlmitakse meretööleping.

 (4) Laevapere liige kantakse munsterrolli.

 (5) Vaidluse, kas isikut tuleb käsitada laevapere liikmena käesoleva seaduse tähenduses, lahendab kohtuväliselt Veeteede Amet, konsulteerides asjaomaste reederite ja laevapere liikmete esindusorganisatsioonidega.

§ 5. Reeder

  Reeder käesoleva seaduse tähenduses on meresõiduohutuse seaduses nimetatud isik või muu isik, kes meretöölepingu sõlmimisega võtab endale töösuhtes tööandja õigused, kohustused ja vastutuse.

§ 6. Töösuhet reguleerivate seaduste kohaldamise erisus

  Laevapere liikme töösuhtele kohaldatakse töölepingu seadust ja teisi töösuhet reguleerivaid õigusakte käesolevas seaduses sätestatud erisustega.

§ 7. Sätete kohustuslikkus

  Käesolevas seaduses ja teistes töösuhet reguleerivates õigusaktides sätestatust laevapere liikme kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, välja arvatud juhul, kui sellise kokkuleppe võimalus on käesolevas seaduses ette nähtud.

2. peatükk Meretöölepingu sõlmimise erisus 

§ 8. Meretöölepingu sõlmimise erisus

 (1) Meretöölepingu sõlmimisele kohaldatakse töölepingu seaduses töölepingu sõlmimise kohta sätestatut.

 (2) Laevapere liikmeks soovijal on lepingueelsete läbirääkimiste käigus õigus tutvuda lepingu tingimustega ja nende kohta nõu küsida.

 (3) Meretöölepingu sõlmimiseks võib reeder laevapere liikmeks soovijalt nõuda dokumente ja andmeid, mille vastu tal on õigustatud huvi, eelkõige:
 1) meremehe teenistusraamatut või meresõidutunnistust ja vajaduse korral muud isikut tõendavat dokumenti;
 2) meresõidudiplomit või kutsetunnistust nõutava kvalifikatsiooni kohta;
 3) haridust tõendavat dokumenti;
 4) tervisetõendit;
 5) välismaalase elamis- või tööluba.

§ 9. Laevapere liikme töötingimustest teavitamise erisus

  Meretöölepingu kirjalikus dokumendis peavad lisaks töölepingu seaduse §-s 5 sätestatule sisalduma vähemalt järgmised andmed:
 1) laevapere liikme sünnikoht;
 2) laevapere liikme tööle asumise koht;
 3) laev või laevad, kus tööle asutakse, ja laeva registrinumber;
 4) viide reederi pakutavatele tervise- ja sotsiaalkaitse tagatistele, sealhulgas hüvitistele seoses tööga seotud haiguse, tööõnnetusest põhjustatud vigastuse või surmaga;
 5) viide laevapere liikme kojusõidu korraldusele;
 6) viide meretöölepingu ülesütlemise tingimustele ja korrale, sealhulgas meretöölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele.

§ 10. Kalalaeval töötava laevapere liikme töötingimustest teavitamise erisus

 (1) Kalalaeval töötava laevapere liikme meretöölepingu kirjalikus dokumendis peavad lisaks töölepingu seaduse §-s 5 ja käesoleva seaduse §-s 9 sätestatule sisalduma andmed eelseisva püügireisi kohta, kui see on võimalik meretöölepingu sõlmimisel kindlaks määrata.

 (2) Kalalaeval töötava laevapere liikme meretöölepingu kirjalikus dokumendis ei pea sisalduma andmeid tööle asumise aja ja koha kohta, kui neid ei ole võimalik enne kindlaks määrata.

§ 11. Tähtajalise meretöölepingu alusel töötava laevapere liikme töötingimustest teavitamise erisus

 (1) Tähtajalise meretöölepingu kirjalikus dokumendis peavad lisaks töölepingu seaduse §-s 5 ja § 6 lõikes 2 sätestatule sisalduma käesoleva seaduse §-des 9 ja 10 sätestatud andmed.

 (2) Üheks merereisiks sõlmitud tähtajalise meretöölepingu kirjalikus dokumendis tuleb märkida ka sihtsadam ja sadamasse saabumise aeg, mille möödumisel laevapere liikme meretööleping lõpeb.

 (3) Kalalaeval töötava laevapere liikme meretöölepingu kirjalikus dokumendis ei pea sisalduma käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmeid, kui sihtsadamat ja sadamasse saabumise aega ei ole võimalik enne kindlaks määrata.

§ 12. Meretöölepingu sõlmimine alaealisega

  Reeder ei tohi meretöölepingut sõlmida alla 16-aastase alaealisega ega teda tööle lubada.

§ 13. Tähtajalise meretöölepingu sõlmimise erisus

 (1) Tähtajalise meretöölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige kindlaksmääratud reis või reisid, töömahu ajutine suurenemine või navigatsiooniperiood.

 (2) Tähtajalise meretöölepingu võib kapten reederi nõusolekul sõlmida kuni neljaks kuuks, kui see on vajalik ohutu meresõidu tagamiseks.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimuste järgimata jätmine ei too kaasa meretöölepingu tühisust.

3. peatükk Laevapere liikme, reederi ja kapteni õigused ja kohustused 

1. jagu Laevapere liikme õiguste ja kohustuste erisus 

§ 14. Laevapere liikme kohustused

  Kui seadusest, kollektiiv- või meretöölepingust ei tulene teisiti, täidab laevapere liige lisaks töölepingu seaduse §-s 15 sätestatule eelkõige järgmisi kohustusi:
 1) täidab õigel ajal ja täpselt reederi, kapteni ja muu pädeva isiku seaduslikke korraldusi;
 2) järgib laeval kehtestatud korra- ja ohutusnõudeid;
 3) osaleb pääste- ja tuletõrjeõppustes;
 4) hoiab laeva ja sellel olevat vara;
 5) kasutab töö ajal reederi määratud töö-, eri- või ametiriietust ja isikukaitsevahendeid;
 6) teavitab viivitamata kaptenit või muud pädevat isikut töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldab erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu;
 7) täidab muid seaduses, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud kohustusi.

§ 15. Laeva ohutusega seotud korralduste täitmine

 (1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 14 sätestatule järgib laevapere liige kapteni või muu pädeva isiku korraldusi, mis on vajalikud:
 1) laeval olevaid või teisi isikuid ähvardava ohu vältimiseks;
 2) laeva ohutuse tagamiseks;
 3) lasti riknemise või hävimise vältimiseks;
 4) teisi laevu ähvardava ohu vältimiseks.

 (2) Ähvardava laevahuku või muu laeval olevaid isikuid ähvardava otsese ohu korral ei lahku laevapere liige laevalt ilma kapteni või muu pädeva isiku loata.

 (3) Laevahuku korral osaleb laevapere liige laeval olevate isikute ja laeva lasti päästmisel.

 (4) Korralduste andmisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud juhtudel jälgib kapten või muu pädev isik, et laevapere liikme elu ja tervis ei ole ohustatud.

§ 16. Töö tegemise koht

 (1) Laevapere liige töötab meretöölepingus nimetatud laeval, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

 (2) Reeder võib laeva juhtkonda kuuluva isiku ümber paigutada teisele laevale, säilitades talle senised meretöölepinguga kokkulepitud töötingimused, kui ümberpaigutamine on töökorraldust arvestades vajalik ja meretöölepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

§ 17. Maalemineku õigus

 (1) Laevapere liikmel on laeva sadamas või reidil seismise ajal õigus väljaspool oma tööaega kapteni või muu pädeva isiku loal maale minna. Loa andmisest võib keelduda, kui kapteni või muu pädeva isiku arvates on laevapere liikme laevale jäämine vajalik laeva, laeval olevate isikute või laeva lasti ohutuse tagamiseks või laeva eelseisva väljumisega seotud tööülesannete täitmiseks.

 (2) Kui keelduti laevapere liikmele maalemineku loa andmisest käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul ning ta ei täida tööülesandeid, loetakse see aeg valveajaks ja tasustatakse vastavalt.

 (3) Kapten peab korraldama laevapere liikme maalemineku viisil, mis ei takista tööd laeval ega ole seotud ebamõistlike kulutustega.

§ 18. Laevapere liikme õigus laevalt lahkuda

 (1) Laevapere liige võib laevalt lahkuda ja nõuda reederilt töökoha muutmist, kui:
 1) laev, millel laevapere liige on kohustatud töötama, ei ole merekõlblik ning kapten ei täida oma kohustust kontrollida laeva merekõlblikkust käesoleva seaduse §-s 31 sätestatu kohaselt ja kavatseb sadamast väljuda;
 2) laevapere liikme elamis- ja töötingimused laeval ohustavad laevapere liikme elu ja tervist ning reeder ei rakenda olukorra parandamiseks vajalikke abinõusid;
 3) laevapere liiget on laeval väärkoheldud ja kaptenil ei ole õnnestunud talle kaitset pakkuda, kuigi kaptenit on väärkohtlemisest teavitatud;
 4) laev kaotab õiguse sõita Eesti lipu all;
 5) meretööleping on sõlmitud kindlaksmääratud reisiks ja reisi sihtkohta muudetakse;
 6) pärast töö alustamist laeval selgub, et laev võib sattuda võõrvõimu kontrolli alla või saada vigastada sõja- või piraatluspiirkonnas või et nimetatud oht on märgatavalt suurenenud;
 7) pärast töö alustamist laeval selgub, et sadam, kuhu on kavas suunduda, on kuulutatud epideemiapiirkonnaks.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel on laevapere liikmel õigus laevalt lahkuda enne meresõidu algust või pärast laevalt lahkumise õigust andvast asjaolust teadasaamist esimeses sadamas, kus laev sildub.

 (3) Kui laevapere liige lahkub laevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel, on reeder kohustatud korraldama omal kulul laevapere liikme kojusõidu käesoleva peatüki 6. jaos sätestatu kohaselt või paigutama laevapere liikme tööle teisele laevale. Kui laevapere liige asub tööle teisel laeval, hüvitab reeder laevapere liikmele laeva vahetamisega seotud kulud.

§ 19. Isikute laevale toomine

 (1) Laevapere liige ei või ilma kapteni või muu pädeva isiku loata tuua laevale kõrvalisi isikuid.

 (2) Kapten või muu pädev isik ei või keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa andmisest laeva sadamasoleku ajaks, kui kõrvalise isiku laeval viibimine ei takista tööd laeval ning laeva ohutus on tagatud.

§ 20. Asjade laevale toomine ning asjade hävimine ja kahjustumine

 (1) Laevapere liige võib kapteni või muu pädeva isiku loal tuua laevale isiklikuks tarbimiseks või kasutamiseks mõeldud asju koguses, mis on reisi kestust ja laadi arvestades mõistlik. Laevapere liikmele tagatakse panipaik isiklike asjade hoidmiseks.

 (2) Laevale on keelatud tuua asju, mille hoidmine või vedamine laeval on keelatud või mis ohustavad laeva, laeval viibivat isikut või lasti.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjade hävimise või kahjustumise korral laevaõnnetuse, laevahuku või reederist tuleneva asjaolu tõttu, hüvitab reeder laevapere liikmele tekkinud kahju kaubandusliku meresõidu koodeksis sätestatud korras.

 (4) Laevaõnnetuses või laevahukus süüdi oleva laevapere liikme hävinud või kahjustatud vara väärtust ei hüvitata.

§ 21. Laevapere liikme vastutus reederile tekitatud kahju eest

  Laevapere liige vastutab reederile tekitatud kahju eest töölepingu seaduses töötaja vastutuse kohta sätestatud alustel ja korras.

2. jagu Reederi ja kapteni õiguste ja kohustuste erisus 

§ 22. Reederi kohustused

  Reeder on lisaks töölepingu seaduse §-s 28 sätestatule eelkõige kohustatud:
 1) tagama kaptenile vajalike vahendite olemasolu seadusega ning kollektiiv- ja meretöölepinguga ettenähtud kohustuste täitmiseks;
 2) tagama ohutud töö- ja elamistingimused ning tervisekaitsenõuete järgimise laeval;
 3) tutvustama laevapere liikmele tema töölevõtmisel ja töötamise ajal tuleohutus-, tööohutus-, töötervishoiu- ja keskkonnakaitsenõudeid ning reederi kehtestatud töökorralduse reegleid laeval;
 4) tagama omal kulul laevapere liikmele töö tegemiseks vajaliku töö-, eri- ja ametiriietuse ning isikukaitsevahendid;
 5) andma laevapere liikmele andmeid arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva eelmise kuu töötasu kohta, sealhulgas vajaduse korral raha vahetuskursi kohta, kui ei ole kokku lepitud teisiti;
 6) täitma teisi seadusega ning kollektiiv- või meretöölepinguga ettenähtud kohustusi.

§ 23. Töötasu maksmise viisi erisus

 (1) Töötasu maksmisega seotud mõistlikud kulud kannab reeder.

 (2) Rahvusvahelist meresõitu tegeval laeval, mille kogumahutavus on 200 või enam, tagab reeder laevapere liikmele võimaluse kanda töötasu kolmanda isiku pangakontole. Kalalaevade puhul kehtib nimetatud kohustus laeval, mille kogumahutavus on 300 või enam.

§ 24. Kapteni õigus suurendada laevapere liikme töökoormust

 (1) Kaptenil on õigus suurendada laevapere liikme töökoormust, kui ettenägematu sündmuse tõttu väheneb reisi kestel töövõimeliste laevapere liikmete arv.

 (2) Laevapere liikme töökoormuse suurendamisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud põhjusel maksab reeder laevapere liikmele lisatasu, mille suurus arvutatakse proportsionaalselt laevapere liikme suurenenud töökoormusega ning laevapere liikmete arvu vähenemise tõttu reederi poolt töötasude arvelt säästetud summaga.

 (3) Reederi kohustus maksta lisatasu piirdub laevapere liikmete arvu vähenemise tõttu reederi väljamaksmata töötasude arvelt säästetud summaga.

 (4) Kapten taastab esimesel võimalusel laevapere liikme tavapärase töökoormuse.

§ 25. Laevapere liikme sõit laeva asukohta ja meretöölepingu sõlmimise kohta

 (1) Kui laevapere liige asub meretöölepingu kehtivuse ajal tööle või katkestab töö laeval, mis ei asu meretöölepingu sõlmimise kohas, korraldab reeder omal kulul laevapere liikme sõidu laeva asukohta või meretöölepingu sõlmimise kohta ning tagab sõidu ajal laevapere liikme toitlustamise ja majutuse.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul arvestab reeder laevale või laevalt sõidu alustamise hetkest laevapere liikmele hüvitist laevapere liikme töötasuga samaväärses määras, kui meretöölepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

§ 26. Laevapere liikme teavitamine töökorraldusest

 (1) Laeval, välja arvatud sisevetes või kohalikus rannasõidus sõitval laeval, peavad laevapere liikmele olema kättesaadavad:
 1) iga ametikoha kohta vähemalt töötamise ajakava merel ja sadamas;
 2) teave minimaalse puhkeaja kohta;
 3) teave kojusõidu korralduse kohta;
 4) laevapere liikme kaebuse esitamise ja menetlemise kord laeval;
 5) koopia tema meretöölepingust ja kollektiivlepingutest;
 6) meretöösuhet reguleerivad õigusaktid, sealhulgas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsioon ja kalalaeval Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kalandustöö konventsioon.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave ja dokumendid peavad olema eesti ja inglise keeles. Kui laeva töökeel ei ole eesti keel, on reeder kohustatud esitama teabe ka laeva töökeeles.

§ 27. Ametiriietus

 (1) Õigus kanda ametiriietust on laeva juhtkonna liikmel. Ametiriietuse kandmise korra töökohustuste täitmise ajal kehtestab reeder.

 (2) Laeva juhtkonna liikme ametiriietuse ja ametialaste eraldusmärkide kirjelduse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 28. Toitlustamine

 (1) Kapten korraldab reederi kulul laevaperele toidu varumise ja laevapere liikmete korrapärase toitlustamise laeval.

 (2) Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise korra laeval kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

 (3) Reisi ajal erandlike asjaolude tõttu tekkinud toidu- või joogiveevarude ebapiisavuse korral võib kapten toidunormi vähendada, kuid mitte alla elutegevuseks vajaliku minimaalse toitainevajaduse. Kapten korraldab laeva toidu- ja joogiveevarude üle arvestuse pidamise laeva logiraamatus.

 (4) Reeder hüvitab laevapere liikmele käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludel saamata jäänud toidu reederi ja laevapere liikme vahel kokkulepitud viisil.

§ 29. Majutus

 (1) Reeder tagab laevapere liikme majutuse laeval oleku ajal.

 (2) Laevapere liikme laeval majutamise tingimustele esitatavad nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

 (3) Laevapere liige hoiab tema kasutusse antud ruume korras.

§ 30. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuded

 (1) Reeder tagab laevapere liikmele ohutud ja tervislikud töökeskkonnatingimused ning rakendab meetmeid õnnetuste ärahoidmiseks kooskõlas töötervishoiu ja tööohutuse seadusega.

 (2) Reeder korraldab laevapere liikme töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe enne tema laeval tööle asumist. Laeval korraldab laevapere liikme töötervishoiu- ja tööohutusalase juhendamise kapten.

§ 31. Laeva merekõlblikkuse kontroll laevapere liikme nõudel

 (1) Kapten pöördub laeva merekõlblikkuse kontrollimiseks Veeteede Ameti poole, kui üle poole laevapere liikmetest nõuab kaptenilt laeva merekõlblikkuse kontrollimist või kui seda nõuab vanemtüürimees või vanemmehaanik tema vastutusel oleva laevaosa või varustusega seoses.

 (2) Kui laeva merekõlblikkuse kontrolli nõue esitati pahauskselt, hüvitab nõude esitanud laevapere liige reederile nõude esitamisega tekitatud kahju.

3. jagu Laevapere liikme tervisekontroll ning reederi ja kapteni kohustused laevapere liikme haiguse, vigastuse ja surma korral 

§ 32. Laevapere liikme tervisekontrolli ja laeval meditsiiniabi andmise nõuded

 (1) Reeder tagab laevapere liikmele meditsiiniabi andmise laeval.

 (2) Laeval meditsiiniabi korraldamise nõuded ja laeval nõutava meditsiinivarustuse loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

 (3) Laevapere liige läbib eelneva ja perioodilise tervisekontrolli meresõiduohutuse seaduses sätestatud korras.

 (4) Reederi või kapteni nõudmisel läbib laevapere liige ennetähtaegse tervisekontrolli, kui on põhjendatud kahtlus laevapere liikme tervisliku seisundi mittevastavuse kohta tööks laeval.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud tervisekontrolli kulud kannab reeder, välja arvatud meretöölepingu sõlmimisele eelnev arstlik kontroll, mille kulud kannab isik, kes taotleb meretöölepingu sõlmimist.

 (6) Reeder tagab ööpäevaringse eesti- ja ingliskeelse meditsiinilise kaugkonsultatsiooni võimaluse laeval.

 (7) Meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse tasuta osutamiseks sõlmib valdkonna eest vastutav minister tervishoiuteenuse osutajaga halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud korras. Teenuse osutamist rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu.

§ 33. Haigele või vigastatud laevapere liikmele meditsiiniabi andmine

 (1) Reeder või kapten korraldab merereisi ajal haigestunud või vigastatud laevapere liikmele meditsiiniabi andmise laeval.

 (2) Kui laevapere liikme haigus või vigastus ei võimalda tema ravimist laeval või kui laevapere liikme haigus on ohtlik tema või teiste laeval olevate isikute elule või tervisele või kui ei ole võimalik rakendada meetmeid haiguse leviku vältimiseks, saadab kapten laevapere liikme ravile tervishoiuteenuse osutaja juurde.

 (3) Kui haige või vigastatud laevapere liige jäetakse ravile välisriiki, korraldab kapten laevapere liikme ravi tervishoiuteenuse osutaja juures ja teavitab sellest reederit.

 (4) Reeder või kapten teavitab laevapere liikme haigusest või vigastusest laevapere liikme nimetatud isikut.

 (5) Reederi ja kapteni kohustus korraldada välisriigis viibiva laevapere liikme ravi lõpeb, kui reeder on korraldanud laevapere liikme kojusõidu käesoleva seaduse §-s 56 sätestatud sihtkohta või kui laevapere liige on ravi põhjendamatult katkestanud.

§ 34. Reederi lisakohustused laevapere liikme haiguse või vigastuse korral

 (1) Reeder kannab haigele või vigastatud laevapere liikmele laevas või tervishoiuteenuse osutaja juures meditsiiniabi andmisega seotud kulud, sealhulgas toidu- ja majutuskulud.

 (2) Reeder kannab meditsiiniabi andmisega seotud kulud alates laevapere liikme haigestumise või vigastuse tekkimise päevast, kuid kõige kauem 16 nädalat haigestumisest või vigastuse tekkimisest arvates. Reeder ei ole kohustatud kulusid hüvitama, kui laevapere liikme ravikulud kannab kolmas isik õigusaktides või lepingus sätestatud alustel ja korras.

 (3) Reeder maksab haigele või vigastatud laevapere liikmele:
 1) meretöölepingus kokkulepitud töötasu laevapere liikme laeval viibimise ajal kuni laevapere liikme jõudmiseni käesoleva seaduse §-s 56 sätestatud sihtkohta, kuid kõige kauem 16 nädalat laevapere liikme haigestumisest või vigastuse tekkimisest arvates;
 2) töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust 70 protsenti alates laevapere liikme jõudmisest käesoleva seaduse §-s 56 sätestatud sihtkohta või ravile tervishoiuteenuse osutaja juurde käesoleva seaduse § 33 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhul, kuid kõige kauem 16 nädalat laevapere liikme haigestumisest või vigastuse tekkimisest arvates.

 (4) Reederi kohustus maksta haigele või vigastatud laevapere liikmele töötasu lõpeb, kui laevapere liikmel tekib õigus saada hüvitist töövõimetuse aja eest õigusaktides sätestatud alustel ja korras.

 (5) Reeder tagab merereisi ajal haigestunud või vigastatud laevapere liikme vara säilitamise, kui laevapere liige ei saa haiguse või vigastuse tõttu ise oma vara eest hoolitseda.

§ 35. Tagasisõidukulud haiguse või vigastuse korral

 (1) Reeder kannab haiguse või vigastuse tõttu tervishoiuteenuse osutaja juurde ravile saadetud laevapere liikme laevale tagasisõidu kulud, sealhulgas toidu- ja majutuskulud tagasisõidu ajal.

 (2) Reeder korraldab laevapere liikme kojusõidu käesoleva peatüki 6. jaos sätestatud korras, kui haiguse või vigastuse tõttu välisriigis ravile jäetud laevapere liige ei saa pärast ravi lõppemist laevale tagasi pöörduda.

§ 36. Laevapere liikme haigusest või vigastusest tingitud kulude hüvitamine reederile

  Reeder võib nõuda laevapere liikmelt käesoleva seaduse §-des 33–35 sätestatud kulude hüvitamist, kui:
 1) laevapere liikme haigus või vigastus tekkis laevapere liikme tahtluse või raske hooletuse tagajärjel;
 2) laevapere liige varjas tahtlikult oma terviseseisundit või
 3) vigastus ei tekkinud teenistuse ajal laevas.

§ 37. Reederi vastutus tööõnnetusest ja kutsehaigestumisest põhjustatud tervisekahjustuse korral

  Reeder vastutab tööandjana laevapere liikmele tööõnnetusest ja kutsehaigestumisest põhjustatud tervisekahjustuse eest seaduses sätestatud alustel ja korras.

§ 38. Reederi ja kapteni kohustused laevapere liikme surma korral

 (1) Reeder või kapten teatab laevapere liikme surmast tema lähedastele ja korraldab surnukeha toomise Eesti Vabariigi territooriumile või lähedastega kokkulepitud kohta, kui laevapere liikme surm saabus ajal, kui:
 1) laevapere liige töötas laeval;
 2) reeder või kapten olid kohustatud korraldama haigele või vigastatud laevapere liikmele meditsiiniabi andmist;
 3) laevapere liige sõitis reederi kulul töö tegemise kohta või tagasi.

 (2) Kui surnukeha ei ole võimalik toimetada Eesti Vabariigi territooriumile, võib surnukeha tuhastamise ja tuha transportimise korraldada kokkuleppel surnu lähedasega.

 (3) Kui surnukeha ei ole võimalik hoida laeval kuni laeva välisriigi sadamasse sisenemiseni või see ohustab laeval viibivate isikute elu ja tervist või töökeskkonda, võib teha merematuse. Merematuse võib korraldada ka surnud laevapere liikme lähedase taotlusel.

 (4) Merematus on keelatud, kui tegemist on kuriteo ohvriga või kui surma põhjus ei ole teada.

 (5) Surnud laevapere liikme vara hoidmise korraldab ja vara säilitamise eest vastutab kapten.

§ 39. Laevapere liikme surmaga kaasnevad kulud

 (1) Reeder kannab laevapere liikme surnukeha Eesti Vabariigi territooriumile või kokkulepitud kohta toimetamise kulud.

 (2) Kui laevapere liige suri tööst põhjustatud haiguse või töövigastuse tõttu või kui surnukeha ei tooda Eesti Vabariigi territooriumile või kokkulepitud kohta, kannab reeder laevapere liikme matmise või surnukeha tuhastamise ja surnukeha või tuha transportimisega seotud kulud.

4. jagu Töö- ja puhkeaja erisus 

§ 40. Töö tegemise aja piirangu erisus

  Töölepingu seaduse § 46 lõigetes 1 ja 3 nimetatud arvestusperioodi võib laevapere liikmel pikendada kuni kuue kuuni ja kollektiivlepinguga kuni 12 kuuni.

§ 41. Öötöö hüvitamise erisus

  Laevapere liikme suhtes ei kohaldata töölepingu seaduses sätestatud lisatasu maksmist öötöö eest.

§ 42. Vahiteenistuses ning ohutuse, keskkonnareostuse vältimise ja turvalisuse tagamises osaleva laevapere liikme töö- ja puhkeaeg

 (1) Vahiteenistuses osaleva laevapere liikme tööaeg tuleb jagada vahtidesse, kui merereis kestab katkematult vähemalt 12 tundi.

 (2) Käesoleva seaduse § 48 teises lauses nimetatud piirangust võib vahiteenistuses osaleva laevapere liikme suhtes teha laeva käigushoidmise tagamiseks mõjuvatel põhjustel erandi tingimusel, et igapäevast puhkeaega ei jagata 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui kolmeks osaks, millest ühe osa kestus on vähemalt kuus järjestikust tundi ja ülejäänud osade kestus vähemalt üks tund. Kahe järjestikuse puhkeaja vaheline aeg ei või ületada 14 tundi. Käesolevas lõikes sätestatud igapäevase puhkeaja erandit võib rakendada üksnes kahe 24-tunnise ajavahemiku jooksul seitsme päeva kohta.

 (3) Käesoleva seaduse § 49 lõikes 2 nimetatud piirangust võib vahiteenistuses osaleva laevapere liikme suhtes teha laeva käigushoidmise tagamiseks mõjuvatel põhjustel erandi tingimusel, et puhkeaja kestus seitsmepäevase ajavahemiku jooksul on vähemalt 70 tundi, kusjuures selline erand on lubatud vaid kahel järjestikusel nädalal. Reeder võib sellist puhkeaja piirangu erandit uuesti kasutada alles pärast erandi kahekordse kestusega võrdse ajavahemiku möödumist.

 (4) Reeder peab vahiteenistuse korraldamisel rakendama meetmeid üleväsimuse ja põhjendamatu ületunnitöö vältimiseks.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatut kohaldatakse ka ohutuse, keskkonnareostuse vältimise ja turvalisuse tagamises osaleva laevapere liikme suhtes.

§ 43. Vahiteenistuses ning ohutuse, keskkonnareostuse vältimise ja turvalisuse tagamises mitteosaleva laevapere liikme töö- ja puhkeaeg

 (1) Vahiteenistuses ning ohutuse, keskkonnareostuse vältimise ja turvalisuse tagamises mitteosaleva laevapere liikme tööaeg peab olema ajavahemikus kell 6–20 laeva aja järgi, kui see on töö laadi arvestades võimalik.

 (2) Ajavahemikus kell 20–6 ning rahvus- ja riigipühal võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laevapere liikmeid rakendada tööle üksnes edasilükkamatute tööde tegemiseks, välja arvatud juhul, kui laevapere liikme töö laad nõuab töötamist sellel ajal.

§ 44. Valveaja erisus

 (1) Laevapere liikmele ei kohaldata töölepingu seaduse § 48 lõiget 2.

 (2) Kui laevapere liige on valveajal töötanud, võimaldab kapten laevapere liikmele lisapuhkeaega valveajal töötamiseks kulunud ajaga võrdses ulatuses.

 (3) Kapten või muu pädev isik on valveaja kokkuleppe korral kohustatud andma laevapere liikmele loa väljaspool tööaega maaleminekuks vähemalt üks kord kuuajalise töötsükli jooksul samadel tingimustel teiste laevapere liikmetega. Kui töötsükli pikkus on lühem kui üks kuu, antakse selline luba vähemalt üks kord ühe töötsükli jooksul.

§ 45. Alaealise tööle rakendamise piirangu erisus

  Alaealise laevapere liikme tööle rakendamisele ei kohaldata töölepingu seaduse § 49 lõikes 1 sätestatud piirangut, kui alaealine teeb tööd koolituse või praktika käigus ja töötamine ei kahjusta tema tervist ega heaolu.

§ 46. Laeva ohutusega seotud edasilükkamatud tööd

 (1) Kapten võib laevapere liikmelt nõuda töö tegemist laevapere liikme puhkeajal, kui see on vajalik laeva, laeval olevate isikute või lasti ohutuse tagamiseks või merehädas olevate isikute või laevade abistamiseks. Töötegemist võib nõuda seni, kuni on taastunud tavapärane olukord.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tööd ei arvestata ületunnitööks.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tööle ei kohaldata käesolevas seaduses sätestatud puhkeaja piiranguid.

 (4) Tavapärase olukorra taastumisel peab kapten esimesel võimalusel tagama puhkeajal töötanud laevapere liikmele täiendava puhkeaja töötatud ajaga võrdses ulatuses.

§ 47. Ülevaatustel ning pääste- ja tuletõrjeharjutustes osalemine

  Ülevaatused ning pääste- ja tuletõrjeharjutused korraldatakse viisil, mis võimalikult vähe häirib laevapere liikme puhkeaega ega põhjusta üleväsimust.

§ 48. Igapäevane puhkeaeg

  Kokkulepe, mille kohaselt jääb laevapere liikmele 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui kümme tundi puhkeaega, on tühine. Puhkeaja võib jagada 24-tunnise ajavahemiku jooksul kaheks osaks tingimusel, et ühe osa kestus on vähemalt kuus järjestikust tundi. Kahe järjestikuse puhkeaja vaheline aeg ei või ületada 14 tundi.

§ 49. Puhkeaeg nädalas

 (1) Kokkulepe, mille kohaselt laevapere liikmele jääb seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähem kui 84 tundi puhkeaega, on tühine. Puhkeaeg nädalas hõlmab käesoleva seaduse §-s 48 nimetatud igapäevast puhkeaega.

 (2) Kokkulepe, mille kohaselt vahiteenistuses osalevale laevapere liikmele jääb seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähem kui 77 tundi puhkeaega, on tühine. Puhkeaeg nädalas hõlmab käesoleva seaduse §-s 48 nimetatud igapäevast puhkeaega.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangust võib teha erandeid kollektiivlepinguga tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ega ohutust ning laevapere liikmele jääb seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 77 tundi puhkeaega.

§ 50. Töö- ja puhkeaja arvestus

 (1) Kapten või muu pädev isik peab laevapere liikme töö- ja puhkeaja arvestust. Laevapere liikmel on õigus saada arvestusdokumendi koopia, mille kinnitavad kapten või muu pädev isik ja laevapere liige.

 (2) Laevapere liikme töö- ja puhkeaja arvestuse pidamise korra ja vormi kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

 (3) Kapten või muu pädev isik hoiab laevapere liikme kohta koostatud töö- ja puhkeaja arvestuse dokumendid kättesaadavas kohas, tagades töö- ja puhkeaja arvestuse dokumentide säilimise laevas vähemalt ühe aasta jooksul nende koostamisest arvates.

5. jagu Puhkuse erisus 

§ 51. Põhipuhkus

  Laevapere liikme iga-aastane põhipuhkus on 35 kalendripäeva.

§ 52. Kojusõidu korraldamine puhkuse andmisel

 (1) Kui laev asub väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi, korraldab reeder puhkuse andmisel laevapere liikme kojusõidu Eesti Vabariiki ja pärast puhkuse lõppu tagasisõidu laevale käesoleva peatüki 6. jaos sätestatu kohaselt, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

 (2) Puhkuse aja hulka ei arvata laevapere liikme kojusõidu ja laevale tagasisõidu aega.

§ 53. Laevapere liikme õigus puhkusele pärast kuuekuulist katkestuseta töötamist

 (1) Laevapere liikmel on õigus saada puhkust pärast kuuekuulist katkestuseta töötamist samal laeval või sama reederi laeval.

 (2) Laevapere liige peab teatama puhkuse soovist kaptenile kaks nädalat ette.

 (3) Puhkuse andmise kohustus tekib pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist, kui laev siseneb sadamasse. Puhkuse andmise kohustust ei teki sadamas, kuhu laev siseneb punkerdamiseks, haige või vigastatud isiku kaldale viimiseks või mõne muu ettenägematu sündmuse tõttu ja kust laevapere liikme kojusaatmine ei ole mõistlikult korraldatav.

 (4) Laevapere liige jätkab pärast talle puhkuse andmise kohustuse tekkimist tööd maksimaalselt ühe kuu jooksul, kui talle ei leita vajalikku asendajat või kui on alust arvata, et selle aja jooksul jõutakse sadamasse, kust laevapere liikme kojusõitu on käesoleva peatüki 6. jaos sätestatu kohaselt lihtsam ja odavam korraldada.

§ 54. Puhkuste ajakava erisus

  Reeder on kohustatud koostama puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta, kui puhkuste ajakava koostamine on laeva töökorraldust arvestades mõistlik ja võimalik.

6. jagu Laevapere liikme kojusõit 

§ 55. Laevapere liikme kojusõidu korraldamise kohustus

 (1) Reeder, välja arvatud sisevetes või kohalikus rannasõidus sõitva laeva reeder, peab korraldama omal kulul laevapere liikme kojusõidu, kui:
 1) tähtajaline meretööleping lõpeb tähtaja möödumisel;
 2) reeder või laevapere liige ütleb meretöölepingu erakorraliselt üles;
 3) laevapere liikmele antakse puhkust;
 4) laevapere liige ei saa ajutiselt täita meretöölepingut või ei saa eeldada, et ta täidaks meretöölepingust tulenevaid tööülesandeid, eelkõige käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 sätestatud juhul välisriigis tervishoiuteenuse osutaja juures ravil viibimise tõttu ning käesoleva seaduse § 18 lõigetes 1 ja 3 ja § 35 lõikes 2 nimetatud juhtudel;
 5) aset on leidnud laevahukk.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud reederi kohustus korraldada kojusõit loetakse täidetuks, kui laevapere liige keeldub kojusõidust.

 (3) Kui reeder ei ole võimeline täitma käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kojusõidu korraldamise kohustust või sellekohast lepingulist kohustust eelkõige oma maksejõuetuse tõttu, peab reeder laevapere liikme kojusõidu kulude hüvitamiseks kasutama käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud rahalist tagatist.

 (4) Laevapere liikmelt ei tohi nõuda ettemaksu kojusõidu kulude katteks.

 (5) Kojusõidu korraldamise kulusid ei tohi tasaarvestada laevapere liikme töötasu nõudega, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul.

 (6) Kui reeder ütleb laevapere liikme meretöölepingu erakorraliselt üles töökohustuste rikkumise või laevapere liikme haiguse või vigastuse tõttu, mida laevapere liige meretöölepingu sõlmimisel varjas või mille ta iseendale tahtlikult tekitas, võib reeder nõuda laevapere liikmelt kojusõidu kulude hüvitamist.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kulud võib reeder tasaarvestada laevapere liikme töötasu nõudega ilma laevapere liikme nõusolekuta.

§ 56. Kojusõidu sihtkoht

 (1) Reeder korraldab laevapere liikme kojusõidu Eesti Vabariigi territooriumile, meretöölepingu sõlmimise kohta, kollektiivlepinguga kokkulepitud kohta või laevapere liikme elukohariiki, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

 (2) Kui laevapere liiget ei lubata kojusõidu sihtkoha territooriumile või nõutakse selleks tagatisi, mida laevapere liige ei ole suuteline andma, peab reeder korraldama laevapere liikme kojusõidu muusse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sihtkohta.

§ 57. Kojusõidu transport

 (1) Laevapere liikme kojusõit korraldatakse mõlema poole huvisid arvestades kõige mõistlikumal viisil, eelistatult õhutransporti kasutades.

 (2) Reeder kannab laevapere liikme kuni 30 kilogrammi raskuse pagasi sihtkohta transportimise kulud.

§ 58. Toidu- ja majutuskulud

  Reeder kannab laevapere liikme toidu- ja majutuskulud alates laevapere liikme lahkumisest laevalt kuni saabumiseni kojusõidu sihtkohta.

§ 59. Tagatis kojusõidu korraldamise kulude hüvitamiseks

 (1) Reeder, välja arvatud sisevetes või kohalikus rannasõidus sõitva laeva reeder, on kohustatud ette nägema piisava rahalise tagatise käesolevas peatükis sätestatud kojusõidu korraldamise kulude hüvitamiseks. Tagatiseks võib muu hulgas olla Eestis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asuva kindlustusseltsi või krediidiasutuse kohustus tagada vastavad rahalised vahendid.

 (2) Tagatise suuruse arvutamisel on aluseks laevapere liikmete koguarv ning käesoleva seaduse §-des 56–58 sätestatud reederi kohustuste täitmiseks vajalikud eeldatavad kulutused.

 (3) Veeteede Ameti nõudel on reeder kohustatud teatama ametile laevapere liikmete arvu laevade kaupa.

 (4) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kehtestab määrusega tagatise piisavuse hindamise ja suuruse arvutamise põhimõtted.

§ 60. Riigi õigused ja kohustused laevapere liikme kojusõidu korraldamisel

 (1) Riik korraldab laevapere liikme tasuta kojusõidu käesoleva seaduse §-s 56 nimetatud sihtkohta, kui:
 1) reeder ei korraldanud laevapere liikme kojusõitu käesoleva seaduse §-s 55 sätestatud korras või
 2) laevapere liikme kojusõidu kulusid ei hüvitatud käesoleva seaduse §-s 59 sätestatud tagatise realiseerimise kaudu.

 (2) Laevapere liikmel on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul õigus nõuda riigilt kojusõidu korraldamist. Laevapere liige on kohustatud teatavaks tegema kojusõidu õiguse aluseks olevad asjaolud.

 (3) Laevapere liikme kojusõidu korraldab ning kojusõidu viisi ja sihtkoha otsustab Veeteede Amet. Riigiasutused, eelkõige Välisministeerium, osutavad Veeteede Ametile kojusõidu korraldamiseks abi vastavalt oma pädevusele. Veeteede Ametil on õigus kaasata kojusõidu korraldamisse muid isikuid, kui ta vajaduse korral hüvitab neile tekkivad kulud.

 (4) Laevapere liikme kojusõidu kulud, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kulud, kaetakse Vabariigi Valitsuse reservist riigieelarve seaduses kehtestatud korras.

 (5) Veeteede Ametil on nõudeõigus reederi vastu laevapere liikme kojusõidu korraldamisel kantud kulude hüvitamiseks. Nõudeõigus hõlmab eelkõige käesoleva seaduse §-s 59 sätestatud tagatise realiseerimist riigi kasuks.

§ 61. Laevalt mahajäämine

 (1) Laevapere liikme süüta välisriigi sadamas laevalt maha jäänud laevapere liikme toimetab reeder käesoleva seaduse §-s 56 sätestatud sihtkohta või järgmisesse sadamasse, kuhu laev siirdub, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

 (2) Reeder kannab laevalt maha jäänud laevapere liikme transpordikulud käesolevas jaos sätestatud korras.

7. jagu Laevapere liikme kaebus 

§ 62. Laevapere liikme kaebuse menetlemine laeval

 (1) Reeder, välja arvatud sisevetes või kohalikus rannasõidus sõitva laeva reeder, kehtestab laevapere liikme käesolevas seaduses sätestatud õiguste rikkumise lahendamiseks laeval kaebuse esitamise ja menetlemise korra.

 (2) Kaebuse esitamise ja menetlemise kord peab hõlmama vähemalt:
 1) kaebusele ja selle esitamisele kehtestatud nõudeid;
 2) kaebuse läbivaatamise tähtaega ja korda;
 3) laevapere liikme õigust kaasata kaebuse esitamisse ja menetlusse erapooletuid nõustajaid ja esindajaid;
 4) meetmeid laevapere liikme kaitseks tagakiusamise eest seoses kaebuse esitamisega;
 5) kaebuse läbivaatamisel tehtud otsuse laevapere liikmele teatavaks tegemise korda.

 (3) Kaebus ning kaebuse menetlemisel tehtud otsused tuleb laevas registreerida ja säilitada ühe aasta jooksul otsuse tegemisest arvates viisil, mis tagab järelevalveasutusele ja asjaomasele laevapere liikmele ülevaate kaebuse läbivaatamisest.

 (4) Kaebuse esitamise ja menetlemise kord ei piira laevapere liikme õigust esitada avaldus oma õiguste rikkumise kohta laeva kaptenile, reederile või muule asjaomasele isikule või pöörduda oma õiguste kaitseks avaldusega töövaidluskomisjoni, hagiga kohtusse või käesoleva seaduse §-s 73 nimetatud järelevalveasutuse poole.

8. jagu Laevapere liikme töö- ja elamistingimuste vastavus nõuetele 

§ 63. Meretöötunnistus ja ajutine meretöötunnistus

  Rahvusvahelist meresõitu tegeva laeva, mille kogumahutavus on 500 või enam, välja arvatud kalalaeva laevapere liikme töö- ja elamistingimuste vastavust käesolevas seaduses ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsioonis sätestatud nõuetele tõendab meresõiduohutuse seaduses sätestatud alustel ja korras väljastatud meretöötunnistus koos meretöönõuetele vastavuse deklaratsiooniga või ajutine meretöötunnistus.

§ 64. Kalandustöötunnistus

  Üle kolme päeva merel oleva ja tavaliselt väljaspool lähisõitu sõitva üle 24 meetri pikkuse kalalaeva laevapere liikme töö- ja elamistingimuste vastavust käesolevas seaduses ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kalandustöö konventsioonis sätestatud nõuetele tõendab meresõiduohutuse seaduses sätestatud alustel ja korras väljastatud kalandustöötunnistus.

4. peatükk Meretöölepingu lõppemise erisus 

§ 65. Meretöölepingu erakorraline ülesütlemine laevapere liikmest tuleneval mõjuval põhjusel

  Lisaks töölepingu seaduse § 88 lõikes 1 sätestatule võib reeder meretöölepingu erakorraliselt üles öelda laevapere liikmest tuleneval mõjuval põhjusel, eelkõige kui laevapere liige:
 1) ei ole oma süü tõttu saabunud sadamast väljumise ajaks laevale või ei ole tahtlikult või raske hooletuse tõttu saabunud laevale tööaja alguseks;
 2) on omavoliliselt oma tööajal laevalt lahkunud;
 3) on viibinud laeval joobeseisundis;
 4) on õigusvastaselt toonud laevale alkoholi või narkootilisi, psühhotroopseid või ohtlikke aineid;
 5) tegeleb salakaubaveoga;
 6) on oma tegevusega seadnud reaalsesse ohtu laeva, laeval viibiva isiku või laeva lasti.

§ 66. Meretöölepingu lõppemine laeva merekõlbmatuks muutumise ja laevahuku korral

 (1) Kui laev muutub merekõlbmatuks või toimub laevahukk, on reederil õigus öelda meretööleping laevapere liikmega üles koondamise tõttu, kui reederil ei ole võimalik pakkuda laevapere liikmele tööd muul laeval.

 (2) Laevahuku korral on reederil õigus öelda meretööleping üles töölepingu seaduse §-s 97 sätestatud etteteatamistähtaegu järgimata.

 (3) Laevaõnnetuse tagajärjel laeva merekõlbmatuks muutumise korral peab reeder laevapere liikmele meretöölepingu ülesütlemisest ette teatama vähemalt viis kalendripäeva.

§ 67. Meretöölepingu pikenemine

 (1) Kui tähtajalise meretöölepingu lõppemise aeg saabub laeva mereloleku ajal, loetakse leping pikenenuks kuni laeva esimesse sadamasse jõudmiseni.

 (2) Tähtajaline meretööleping ei lõpe käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul sadamas, kuhu laev siseneb punkerdamiseks, haige või vigastatud isiku kaldale viimiseks või mõne muu ettenägematu sündmuse tõttu ja kust laevapere liikme kojusõit ei ole mõistlikult korraldatav.

 (3) Kui laevapere liige jätkab reederi või kapteni ettepanekul tööd pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sadamasse jõudmist, loetakse tähtajaline meretööleping pikenenuks määramata ajaks, kui ei ole kokku lepitud teisiti, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul.

 (4) Kui laevapere liikme ametikohale ei ole leitud asendajat, peab laevapere liige pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sadamasse jõudmist jätkama reederi või kapteni nõudmisel töötamist laeva seisuaja lõpuni, kuid kõige kauem seitse kalendripäeva.

 (5) Kui välisriigi asjaomased ametivõimud ei luba laevapere liiget maale töölt lahkumise kohal või nõuavad tema käest tagatist, mida laevapere liige ei ole suuteline andma, loetakse meretööleping pikenenuks kuni laeva jõudmiseni sadamasse, kus sellist takistust ei esine.

§ 68. Meretöölepingu lõppemise aeg

 (1) Meretööleping lõpeb päeval, kui laevapere liige jõuab käesoleva seaduse §-s 56 nimetatud sihtkohta.

 (2) Kui laevapere liige keeldub kojusõidust, loetakse meretöölepingu lõppemise päevaks laevapere liikme tööloleku viimane päev.

 (3) Kui laevapere liikmega sõlmitud meretööleping öeldi üles laevapere liikme algatusel või tema töökohustuste rikkumise või haiguse või vigastuse tõttu, mida ta meretöölepingu sõlmimisel varjas või mille ta iseendale tahtlikult tekitas, loetakse meretöölepingu lõppemise päevaks laevapere liikme tööloleku viimane päev.

§ 69. Meretöölepingu erakorraline ülesütlemine laevapere liikme poolt

 (1) Lisaks töölepingu seaduse §-s 91 sätestatule võib laevapere liige meretöölepingu erakorraliselt üles öelda eelkõige käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 nimetatud asjaoludel.

 (2) Meretöölepingu ülesütlemisest käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel peab laevapere liige reederile ette teatama viis kalendripäeva, välja arvatud juhul, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni.

 (3) Meretööleping loetakse lõppenuks pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist, kui laev on sisenenud sadamasse.

 (4) Käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 nimetatud asjaoludel või töölepingu seaduse § 91 lõike 2 alusel meretöölepingu ülesütlemisel maksab reeder laevapere liikmele hüvitist tema kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades meretöölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid.

5. peatükk Laevapere liikme töövahendus 

§ 70. Laevapere liikme töövahendus

 (1) Laevapere liikme töövahendusteenus on laeval tööd otsivale isikule sobiva töö ja reederile sobiva laevapere liikme pakkumine.

 (2) Töövahendusteenust osutav eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi töövahendusteenuse osutaja) ei tohi nõuda tema poole tööleidmise sooviga pöördunud isikult otseselt ega kaudselt tasu töövahendusteenuse eest. Töövahendusteenuse eest võib tasu nõuda üksnes reederilt.

§ 71. Tegutsemine töövahendusteenuse osutajana

 (1) Töövahendusteenuse osutaja peab laevapere liikmetele töövahendusteenuse osutamiseks esitama majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud majandustegevusteate.

 (2) Majandustegevusteade peab sisaldama ettevõtja kirjalikku kinnitust selle kohta, et ta järgib käesoleva seaduse § 70 lõikes 2 ja § 72 lõikes 1 sätestatud kohustusi.

 (3) Tööinspektsioon võib töövahendusteenuse osutajal keelata majandustegevuse majandustegevuse nõuete olulise rikkumise tõttu. Oluline rikkumine on eelkõige käesoleva seaduse § 70 lõikest 2 ja § 72 lõikest 1 tulenevate nõuete rikkumine.

 (4) Töövahendusteenuse osutajal on keelatud mis tahes viisil takistada laevapere liiget tema kvalifikatsioonile vastava töö saamisel.

§ 72. Töövahendusteenuse osutaja kohustused

 (1) Töövahendusteenuse osutaja, kes vahendab laevapere liiget rahvusvahelist meresõitu tegevale laevale, mille kogumahutavus on 200 või enam, peab:
 1) pidama töövahendusteenuse pakkumise kaudu tööle rakendatud laevapere liikmete kohta arvestust, mis on järelevalveasutusele kontrollimiseks kättesaadav;
 2) veenduma, et laevapere liiget teavitatakse sõlmitavas meretöölepingus sisalduvatest õigustest ja kohustustest, tagades laevapere liikmele võimaluse tutvuda meretöölepinguga enne ja pärast selle allkirjastamist ning meretöölepingu saamise;
 3) kontrollima, et laevapere liikmel on tööleasumiseks nõutav kvalifikatsioon ja vajalikud dokumendid;
 4) kontrollima, et meretööleping on kooskõlas kehtivate õigusnormide ja kollektiivlepinguga, kui laevapere liikme suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut;
 5) säilitama ühe aasta jooksul pärast meretöölepingu sõlmimist töövahendusteenuse osutaja kaudu tööle rakendatud laevapere liikmete meretöölepingud, mis on järelevalveasutusele kontrollimiseks kättesaadavad;
 6) tegema mõistlikkuse piires seiret, et reeder omab vahendeid laevapere liikme kaitseks välissadamas kinnipidamise korral;
 7) rakendama meetmeid tema kohta esitatud kaebuse lahendamiseks, teatades igast lahendamata kaebusest järelevalveasutusele.

 (2) Töövahendusteenuse osutaja hüvitab oma kohustuste täitmata jätmisest või mittenõuetekohasest täitmisest laevapere liikmele tekkiva varalise kahju võlaõigusseaduses sätestatud korras.

51. peatükk Töö- ja puhkeaja ning tervisekontrolli erisused siseveetranspordivahendil töötamise korral 
[RT I, 01.03.2017, 2 - jõust. 11.03.2017]

§ 721. Siseveetranspordivahendil töötava isiku töö tegemise aja piirang

 (1) Siseveetranspordivahendil töötava töötaja suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 40 laevapere liikme kohta sätestatut.

 (2) Siseveetranspordivahendil töötava töötaja ja laevapere liikme tööaeg ei tohi 12-kuulise arvestusperioodi jooksul ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta.

 (3) Siseveetranspordivahendil töötava töötaja ja laevapere liikme tööaeg ei tohi 12-kuulise arvestusperioodi jooksul ületada 2208 tundi.
[RT I, 01.03.2017, 2 - jõust. 11.03.2017]

§ 722. Siseveetranspordivahendil töötava isiku igapäevane puhkeaeg

  Siseveetranspordivahendil töötava töötaja suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 48 laevapere liikme kohta sätestatut.
[RT I, 01.03.2017, 2 - jõust. 11.03.2017]

§ 723. Siseveetranspordivahendil töötava isiku iganädalane puhkeaeg

 (1) Siseveetranspordivahendil töötava töötaja suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 49 lõikes 1 laevapere liikme kohta sätestatut.

 (2) Siseveetranspordivahendil töötava laevapere liikme suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 49 lõigetes 2 ja 3 laevapere liikme kohta sätestatut.

 (3) Kokkulepe, mille kohaselt töötajale ja laevapere liikmele, kelle tööajakavas on ette nähtud rohkem töö- kui puhkepäevi, jääb neljakuulise arvestusperioodi jooksul seitsmepäevase ajavahemiku kohta keskmiselt vähem kui 96 tundi puhkeaega, on tühine.
[RT I, 01.03.2017, 2 - jõust. 11.03.2017]

§ 724. Siseveetranspordivahendil töötava isiku töö- ja puhkeaja korraldus

 (1) Järjestikuseid tööpäevi, mis vahelduvad igapäevase ja iganädalase puhkeajaga, on siseveetranspordivahendil töötavale isikule lubatud kuni 31.

 (2) Kui vastavalt tööajakavale on töötajale ja laevapere liikmele ette nähtud võrdne arv töö- ja puhkepäevi, peab järjestikku töötatud tööpäevadele vahetult järgnema võrdne arv järjestikuseid puhkepäevi. Vahetult järgnevatest järjestikustest puhkepäevadest võib erandi teha tingimusel, et:
 1) ei ületata maksimaalset lubatud 31 järjestikust tööpäeva;
 2) käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud minimaalne arv järjestikuseid puhkepäevi antakse vahetult pärast järjestikku töötatud tööpäevi;
 3) pikendatud või vahetatud tööpäevade periood tasakaalustatakse arvestusperioodi jooksul.

 (3) Kui tööajakavas on töötajale ja laevapere liikmele ette nähtud rohkem töö- kui puhkepäevi, on järjestikustele tööpäevadele vahetult järgnevate järjestikuste puhkepäevade minimaalne arv järgmine:
 1) 1–10 järjestikuse tööpäeva puhul 0,2 puhkepäeva iga järjestikuse tööpäeva kohta;
 2) 11–20 järjestikuse tööpäeva puhul 0,3 puhkepäeva iga järjestikuse tööpäeva kohta;
 3) 21–31 järjestikuse tööpäeva puhul 0,4 puhkepäeva iga järjestikuse tööpäeva kohta.

 (4) Poolikud puhkepäevad liidetakse käesolevas arvutuses järjestikustele puhkepäevadele ja neid antakse vaid tervete päevade kaupa.

 (5) Puhkepäev käesoleva paragrahvi tähenduses on katkestuseta 24-tunnine tööst vaba aeg, mida töötaja ja laevapere liige kasutab puhkamiseks temale sobivas vabalt valitud kohas.
[RT I, 01.03.2017, 2 - jõust. 11.03.2017]

§ 725. Siseveetranspordivahendil töötava isiku öötöö ja öötöö hüvitamine

 (1) Ööajal (kell 22.00 kuni 6.00) on iganädalane maksimaalne lubatud tööaeg 42 tundi.

 (2) Siseveetranspordivahendil töötavale laevapere liikmele ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 41 sätestatut.
[RT I, 01.03.2017, 2 - jõust. 11.03.2017]

§ 726. Siseveetranspordivahendil töötava isiku töö- ja puhkeaja arvestus

 (1) Siseveetranspordivahendil töötava töötaja suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 50 laevapere liikme kohta sätestatut.

 (2) Siseveetranspordivahendil töötavale töötajale ja laevapere liikmele väljastatud arvestusdokumendi koopiat säilitavad töötaja ja laevapere liige ühe aasta arvates dokumendi väljastamisest.
[RT I, 01.03.2017, 2 - jõust. 11.03.2017]

§ 727. Siseveetranspordivahendil töötava isiku tervisekontroll

 (1) Siseveetranspordivahendil töötav töötaja läbib tervisekontrolli töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse alusel kehtestatud töötajate tervisekontrolli korra kohaselt, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud erisust.

 (2) Siseveetranspordivahendil töötav laevapere liige läbib tervisekontrolli meresõiduohutuse seaduse alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud laevapere liikme tervisekontrolli korra kohaselt, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud erisust.

 (3) Siseveetranspordivahendil töötav töötaja ja laevapere liige läbivad tervisekontrolli vähemalt kord aastas.
[RT I, 01.03.2017, 2 - jõust. 11.03.2017]

6. peatükk Riiklik ja haldusjärelevalve 
[RT I, 01.03.2017, 2 - jõust. 11.03.2017]

§ 73. Riiklik ja haldusjärelevalve
[RT I, 01.03.2017, 2 - jõust. 11.03.2017]

 (1) Riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduse §-des 9–12, § 22 punktides 2–4, §-des 26, 30, 40, 42–45 ja 48–50, § 62 lõigetes 1–3, § 691 lõikes 1, § 70 lõikes 2, § 72 lõikes 1 ning §-des 721–726 sätestatud nõuete täitmise üle teeb Tööinspektsioon. Tööinspektsioon võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–32 ja 49–51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid.
[RT I, 01.03.2017, 2 - jõust. 11.03.2017]

 (2) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 28 lõike 2 ning § 29 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud nõuete täitmise üle teeb Terviseamet rahvatervise seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

 (3) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 32 lõike 2 alusel kehtestatud ning § 55 lõigetes 1–4 ning §-s 59 sätestatud nõuete täitmise üle teeb Veeteede Amet meresõiduohutuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

 (4) Tööinspektsioon, Terviseamet ja Veeteede Amet teevad laevade kontrollimisel koostööd, sealhulgas vahetavad omavahel teavet.

 (5) Olulise rikkumise kõrvaldamiseks ettekirjutuse koostanud järelevalveametnik saadab ettekirjutuse ärakirja viivitamata Veeteede Ametile.

§ 74. Riikliku ja haldusjärelevalve erisused
[RT I, 01.03.2017, 2 - jõust. 11.03.2017]

  Järelevalveorgani kohaliku asutuse juhatajal ja järelevalvet tegeval ametnikul on õigus keelata laeva ruumide, seadmete ja töövahendite kasutamine, kui nende seisund ohustab laevapere liikmete ning reisijate elu ja tervist.
[RT I, 01.03.2017, 2 - jõust. 11.03.2017]

7. peatükk Vastutus 

§ 75. Reederi poolt andmete esitamata jätmine

 (1) Andmete esitamata jätmise eest reederi poolt vastavalt käesoleva seaduse §-le 9 –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.

§ 76. Alla 16-aastase alaealisega meretöölepingu sõlmimine ja alla 16-aastase alaealise tööle lubamine

 (1) Alla 16-aastase alaealisega meretöölepingu sõlmimise või alla 16-aastase alaealise tööle lubamise eest käesoleva seaduse §-s 12 sätestatut rikkudes –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.

§ 77. Alaealise tööle rakendamise piirangu järgimata jätmine

 (1) Alaealise tööle rakendamise piirangu järgimata jätmise eest reederi poolt vastavalt käesoleva seaduse §-le 45 –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.

§ 78. Igapäevase puhkeaja võimaldamata jätmine

 (1) Igapäevase puhkeaja võimaldamata jätmise eest reederi poolt vastavalt käesoleva seaduse §-le 48 –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.

§ 79. Nädalas puhkeaja võimaldamata jätmine

 (1) Nädalas puhkeaja võimaldamata jätmise eest reederi poolt vastavalt käesoleva seaduse §-le 49 –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.

§ 80. Menetlus

 (1) Käesoleva seaduse §-des 75–79 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

 (2) Käesoleva seaduse §-des 75–79 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tööinspektsioon.

8. peatükk Rakendussätted 

§ 81. – § 84. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 85. Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2014. aasta 1. juulil.


1 Nõukogu direktiiv 1992/29/EMÜ ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta, et osutada paremaid raviteenuseid laevadel (EÜT L 113, 30.04.1992, lk 19–36);
nõukogu direktiiv 1999/63/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditöötajate Ametiühingute Liidu (FST) sõlmitud kokkulepet meremeeste tööaja korralduse kohta (EÜT L 167, 02.07.1999, lk 33–37);
nõukogu direktiiv 2009/13/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (FST) sõlmitud kokkulepet 2006. aasta meretöönormide konventsiooni kohta ja muudetakse direktiivi 1999/63/EÜ (ELT L 124, 20.05.2009, lk 30–50);
nõukogu direktiiv 2014/112/EL, millega rakendatakse Euroopa Siseveetranspordi Liidu (EBU), Euroopa Kiprite Liidu (ESO) ja Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) vahel sõlmitud kokkulepe, milles käsitletakse tööaja korralduse teatavaid aspekte siseveetranspordi sektoris (ELT L 367, 23.12.2014, lk 86–95);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/1794, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2008/94/EÜ, 2009/38/EÜ ja 2002/14/EÜ ning nõukogu direktiive 98/59/EÜ ja 2001/23/EÜ seoses meremeestega (ELT L 263, 08.10.2015, lk 1–5).
[RT I, 01.03.2017, 2 - jõust. 11.03.2017]