Välja kuulutanud
Vabariigi President
16.02.2023 otsus nr 255
Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Vastu võetud 08.02.2023
§ 1. Kohtute seaduse muutmine
Kohtute seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Kohtuteenistuja ametisse nimetamisel või üleviimisel teise kohtuasutusse võib jätta katseaja kohaldamata, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.”;
2) paragrahvi 9 lõike 3 teisest lausest jäetakse välja sõnad „ning teeninduspiirkonnad”;
3) seadust täiendatakse §-ga 91 järgmises sõnastuses:
„§ 91. Maakohtu tsiviilosakond ja süüteoosakond
(1) Maakohtus on tsiviilosakond ja süüteoosakond. Osakonda kuulub vähemalt kuus kohtunikku. Kohtunike arvulise jaotuse osakondade vahel otsustab kohtu esimees.
(2) Kohtunike spetsialiseerumise tagamiseks võib kohtu üldkogu otsustada, et kohtus on mitu tsiviil- või süüteoosakonda. Sellisel juhul nimetatakse osakond spetsialiseerumise järgi.
(3) Iga kohtunik kuulub ühte osakonda. Kohtu üldkogu otsustab, millisesse osakonda kohtunik kuulub.
(4) Kohtuniku üleviimise ühest osakonnast teise otsustab kohtu esimees kohtuniku avalduse alusel, kuulanud ära kohtu üldkogu arvamuse.”;
4) paragrahvi 111 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „, kohtu üldkogu (§ 57 lõige 1)” ning tekstiosa „(§ 57 lõige 2)” asendatakse tekstiosaga „(§ 57)”;
5) seadust täiendatakse §-dega 112 ja 113 järgmises sõnastuses:
㤠112. Eeluurimiskohtunik
Eeluurimiskohtunik on maakohtu süüteoosakonna kohtunik, kes täidab talle kriminaalmenetluse seadustikuga pandud ülesandeid kohtueelses menetluses ainuisikuliselt.
§ 113. Täitmiskohtunik
Täitmiskohtunik on maakohtu süüteoosakonna kohtunik, kes täidab talle kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustikuga pandud ülesandeid kohtulahendi täitmisel ainuisikuliselt.”;
6) paragrahvi 12 lõiget 3 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:
„31) otsustab kohtuniku üleviimise vastavalt käesoleva seaduse §-s 57 sätestatud korrale;”;
7) paragrahvi 12 lõike 4 punktis 3, § 24 lõike 4 punktis 3 ja § 27 lõikes 51 asendatakse tekstiosa „(§ 581)” tekstiosaga „(§ 584)”;
8) paragrahv 121 tunnistatakse kehtetuks;
9) seadust täiendatakse §-ga 122 järgmises sõnastuses:
㤠122. Maakohtu osakonnajuhataja
(1) Maakohtu esimees nimetab osakonna koosseisu kuuluvate kohtunike seast neljaks aastaks osakonnajuhataja, kuulanud ära selle osakonna kohtunike arvamuse.
(2) Osakonnajuhataja toetab oma vastutusvaldkonnas õigusemõistmise korrakohast toimimist ja korraldab osakonna teenistujate tööd. Osakonnajuhataja täidab ka maakohtu esimehe antud ja kohtu kodukorras ettenähtud ülesandeid ning korraldab valdkondlikku koostööd teiste kohtute osakondade ja kolleegiumidega.
(3) Maakohtu esimees võib käskkirjaga vähendada osakonnajuhataja töökoormust õigusemõistmisel osakonnajuhataja ülesannete täitmiseks vajalikus määras.
(4) Maakohtu esimees võib osakonnajuhataja enne tähtaja lõppemist osakonnajuhataja ülesannetest vabastada:
1) tema enda soovil;
2) maakohtu esimehega koostöö mittelaabumise tõttu.”;
10) seadust täiendatakse §-ga 162 järgmises sõnastuses:
„§ 162. Eestkoste järelevalve osakond
(1) Eestkoste järelevalve osakond täidab perekonnaseaduse §-s 193 nimetatud järelevalvega seonduvaid ja §-s 194 sätestatud ülesandeid.
(2) Pärnu Maakohtus on eestkoste järelevalve osakond.
(3) Pärnu Maakohtu esimees nimetab Pärnu Maakohtu tsiviilosakonna koosseisu kuuluvate kohtunike seast neljaks aastaks eestkoste järelevalve osakonna juhataja. Osakonnajuhatajale kohaldatakse käesoleva seaduse § 122 lõigetes 3 ja 4 sätestatut.
(4) Eestkoste järelevalve osakonna kodukorra kinnitab Pärnu Maakohtu esimees, kuulanud ära maakohtute esimeeste arvamuse.”;
11) paragrahvi 18 lõike 3 teisest lausest jäetakse välja sõnad „ning teeninduspiirkonna”;
12) paragrahvi 191 lõikes 1 asendatakse sõnad „kohtu üldkogu” sõnadega „kohtu esimees”;
13) paragrahv 201 tunnistatakse kehtetuks;
14) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 33 järgmises sõnastuses:
„(33) Ringkonnakohtute esimehed korraldavad kohtujuristide osalemist kohtunike järelkasvu kavas.”;
15) seaduse 3. peatükki täiendatakse §-dega 241 ja 242 järgmises sõnastuses:
㤠241. Ringkonnakohtu kolleegium
(1) Ringkonnakohtus on tsiviilkolleegium, kriminaalkolleegium ja halduskolleegium. Iga ringkonnakohtunik kuulub ühte kolleegiumi.
(2) Kohtunike arvulise jaotuse kolleegiumide vahel otsustab ringkonnakohtu esimees, kuulanud ära kohtu üldkogu arvamuse.
(3) Kohtuniku üleviimise ühest kolleegiumist teise otsustab ringkonnakohtu esimees kohtuniku avalduse alusel, kuulanud ära kolleegiumide esimeeste arvamuse.
§ 242. Ringkonnakohtu kolleegiumi esimees
(1) Kolleegiumi liikmed valivad enda seast viieks aastaks kolleegiumi esimehe. Esimehe võib ennetähtaegselt vabastada kolleegiumi otsuse alusel või tema enda soovil.
(2) Kolleegiumi esimees:
1) toetab oma vastutusvaldkonnas õigusemõistmise korrakohast toimimist ja korraldab kolleegiumi teenistujate tööd;
2) täidab ringkonnakohtu esimehe antud ja kohtu kodukorras ettenähtud ülesandeid;
3) korraldab valdkondlikku koostööd teiste kohtutega.
(3) Ringkonnakohtu esimees võib käskkirjaga vähendada kolleegiumi esimehe töökoormust õigusemõistmisel kolleegiumi esimehe ülesannete täitmiseks vajalikus määras.”;
16) paragrahvi 27 lõiget 4 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„Kolleegiumi esimeeste äraolekul asendab Riigikohtu esimeest kõige kauem kohtunikuna teenistuses olnud riigikohtunik või teenistusaja võrdsuse korral vanim riigikohtunik.”;
17) paragrahvi 37 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
18) paragrahvi 37 lõike 2 punkt 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„41) kohtu esimehele, kolleegiumi esimehele ja osakonnajuhatajale asjade jaotamisel arvestatakse vähendatud töökoormust õigusemõistmisel.”;
19) paragrahvi 37 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Tööjaotusplaan avaldatakse kohtu veebilehel.”;
20) paragrahvi 38 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Riigikohtu esimees kutsub kohtunike täiskogu kokku vähemalt kord aastas.”;
21) paragrahvi 38 lõike 3 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;
22) paragrahvi 42 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kohtu kodukorras nähakse ette kohtu esimehe, kolleegiumi esimehe, osakonnajuhataja ja teiste kohtunike kohtu töökorraldusest tulenevad ülesanded ning kohtu esimehele alluvate kohtuteenistujate ülesanded.”;
23) paragrahvi 43 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kohtu eelarves näidatakse õigusemõistmise funktsiooni teostamiseks vajalikud kulud kinnistusosakonna, registriosakonna, maksekäsuosakonna, eestkoste järelevalve osakonna ning kohtute üleste tugiteenuste kuludest eraldi.”;
24) paragrahvi 45 lõike 1 neljas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Osakonnajuhataja võib esimese astme kohtu esimehe korraldusel või omal algatusel nõuda seletusi osakonna kohtunikelt ja teistelt teenistujatelt ning koguda muud vajalikku teavet õigusemõistmise korrakohase toimimise tagamiseks.”;
25) paragrahvi 45 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kinnistusosakonna, registriosakonna ja maksekäsuosakonna tegevusvaldkonnas teostab järelevalvet kohtudirektor. Tsiviilosakonna, süüteoosakonna ja eestkoste järelevalve osakonna kohtunikuabi üle teostab järelevalvet kohtu esimees.”;
26) seadust täiendatakse §-ga 453 järgmises sõnastuses:
„§ 453. Kohtuasja menetlemise jätkamine kohtuniku üleviimisel teise kohtusse
(1) Kui kohtunik viiakse üle teise sama astme maa- või halduskohtu või ringkonnakohtu kohtunikuks, menetleb ta lõpuni need kohtuasjad, mille lõpuni menetlemise määrab selle kohtu esimees, kuhu kohtunik üle viidi. Ettepaneku kohtuasja lõpuni menetlemiseks teeb selle kohtu esimees, kust kohtunik üle viidi. Kohtuasja alluvus ega asja arutamise koht ei muutu.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohtuasjade menetlemiseks võib kohtuniku töökoormust vajalikus määras vähendada selle kohtu esimees, kuhu kohtunik üle viidi.”;
27) paragrahvi 53 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Avaliku konkursi halduskohtu, maakohtu tsiviil- või süüteoosakonna ning ringkonnakohtu haldus-, kriminaal- või tsiviilkolleegiumi kohtuniku vaba koha täitmiseks kuulutab välja valdkonna eest vastutav minister.”;
28) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud konkursiteates märgitakse ka teenistuskoha alaline asukoht.”;
29) paragrahvi 57 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Esimese astme kohtuniku võib kohtu esimees määrata tema nõusolekul alaliselt teenistusse teise kohtumajja, kuulanud ära kohtu üldkogu arvamuse.”;
30) paragrahvi 57 lõige 2 ning §-d 58 ja 581 tunnistatakse kehtetuks;
31) seadust täiendatakse §-ga 584 järgmises sõnastuses:
„§ 584. Kohtuniku töötamine väljaspool kohut
(1) Kohtuniku võib tema soovil ja kohtu esimehe nõusolekul tähtajaliselt üle viia juriidilisele tööle riigi ametiasutuses või avalik-õigusliku ülikooli õigusteaduse õppejõuks. Kohtuniku võib nimetada riigi peaprokuröriks, õiguskantsleriks või riigikontrolöriks.
(2) Kohtunik võib kohtu esimehe nõusolekul töötada tähtajaliselt juriidilisel tööl rahvusvahelises organisatsioonis või Euroopa Liidu liikmesriigi avalik-õigusliku ülikooli õigusteaduse õppejõuna. Kohtunik võib olla valitud või nimetatud ametikohale rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis või Euroopa prokuröri ametikohale.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras väljaspool kohut töötamise korral peatuvad kohtuniku volitused, kuid säilivad kohtuniku muud tagatised.
(4) Kohtuniku üleviimisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tööle säilib kohtuniku ametipalk. Kui palk käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud töö eest on kõrgem kohtuniku ametipalgast, makstakse kohtunikule kõrgemat palka.
(5) Kohtunik võib väljaspool kohut töötamise tähtaja jooksul või selle lõppedes pöörduda tagasi maakohtu tsiviil- või süüteoosakonda, halduskohtusse või ringkonnakohtu või Riigikohtu kolleegiumi, teatades sellest vastava kohtu esimehele vähemalt kaks kuud ette.
(6) Kohtuniku tagasipöördumise järel võib kohtunike arv vastavas kohtus olla ajutiselt, kuni halduskohtus või käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud osakonnas või kolleegiumis kohtunikukoha vabanemiseni, suurem käesoleva seaduse §-de 11, 19 ja 23 alusel ning § 25 lõikes 3 nimetatud arvust.”;
32) paragrahvi 66 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kohtunikueksami tulemus kehtib viis aastat sooritamisest arvates.”;
33) paragrahvi 75 lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõnad „, kohtumaja juhi ja kohtu aseesimehe” sõnadega „ja osakonnajuhataja”;
34) paragrahvi 76 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Esimese ja teise astme kohtu esimehele makstakse lisatasu esimehe ülesannete täitmise eest:
1) 25% tema ametipalgast, kui kohtunike arv kohtus on kuni 29;
2) 35% tema ametipalgast, kui kohtunike arv kohtus on 30–44;
3) 45% tema ametipalgast, kui kohtunike arv kohtus on üle 44 kohtuniku.”;
35) paragrahvi 76 lõiked 3 ja 31 tunnistatakse kehtetuks;
36) paragrahvi 76 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:
„(32) Kohtu esimees määrab maakohtu tsiviilosakonna, süüteoosakonna ja eestkoste järelevalve osakonna juhatajale lisatasu 15% tema ametipalgast.”;
37) paragrahvi 76 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kohtunikku ja katseajal kohtunikuabi juhendavale kohtunikule makstakse juhendamise ajal iga juhendatava eest lisatasu 5% ametipalgast.”;
38) paragrahvi 86 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „, ega kohtumaja juhile, kes pärast kohtumaja juhi ülesannete täitmisest vabastamist jätkab töötamist kohtunikuna”;
39) paragrahvi 99 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) kui on lõppenud väljaspool kohut töötamise tähtaeg ja kohtunik ei ole esitanud käesoleva seaduse § 584 lõikes 5 nimetatud tagasipöördumise teadet;”;
40) paragrahvi 100 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Kui kohtunik viibis esimese kolme aasta jooksul teenistusest eemal rohkem kui kuus kuud, pikeneb ametisse sobimatuse tõttu kohtunikuametist vabastamise aeg eemal oldud aja võrra.”;
41) seadust täiendatakse §-ga 1001 järgmises sõnastuses:
„§ 1001. Kohtuniku ajutine teenistusest kõrvaldamine kriminaalmenetluse ajaks
(1) Kui Riigikogu annab oma otsusega nõusoleku Riigikohtu esimehe või riigikohtuniku kohta süüdistusakti koostamiseks, kõrvaldatakse Riigikohtu esimees või riigikohtunik ajutiselt teenistusest kuni kohtuotsuse jõustumiseni ja tema ametipalka vähendatakse 50%.
(2) Kui Vabariigi President annab nõusoleku kohtuniku kohta süüdistusakti koostamiseks, kõrvaldatakse kohtunik ajutiselt teenistusest kuni kohtuotsuse jõustumiseni ja tema ametipalka vähendatakse 50%.
(3) Kui ajutiselt teenistusest kõrvaldatud kohtunik mõistetakse õigeks või kriminaalmenetlus lõpetatakse, hüvitatakse kohtunikule ajutise teenistusest kõrvaldamise tõttu vähendatud palgaosa.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud alustel tuleb hüvitamisele kuuluv palgaosa kohtunikule välja maksta kriminaalmenetluse lõpetamisest või kriminaalasjas otsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul.”;
42) paragrahvi 108 lõike 2 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „ning maakohtu tööpiirkonda kuuluva iga kohtumaja juht või kohtumaja juhi poolt sama kohtumaja kohtunike hulgast nimetatud esindaja”;
43) seadust täiendatakse §-ga 1141 järgmises sõnastuses:
㤠1141. Kohtunikuabide arv
Kohtunikuabide arvu määrab valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära maakohtu esimehe arvamuse.”;
44) paragrahvi 115 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) on sooritanud kohtunikuabi eksami.”;
45) paragrahvi 115 lõikes 2 asendatakse sõna „kohtunikueksami” sõnadega „kohtuniku- või notarieksami”;
46) paragrahvi 115 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „ega isikut, kes on kohtuniku ametist vabastatud käesoleva seaduse § 99 lõike 1 punkti 3 alusel”;
47) paragrahvid 1161–118 tunnistatakse kehtetuks;
48) paragrahv 119 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
㤠119. Kohtunikuabi konkursi komisjon
(1) Kohtunikuabi konkursi korraldamiseks moodustab kohtu esimees kohtunikuabi konkursi komisjoni, kuhu kuuluvad:
1) kohtu esimees või tema nimetatud kohtunik;
2) vastava ringkonnakohtu esimehe nimetatud ringkonnakohtunik;
3) kaks kohtunikuabi;
4) kohtudirektor;
5) Justiitsministeeriumi esindaja;
6) Notarite Koja määratud notar.
(2) Konkursikomisjon on otsustusvõimeline, kui otsuse tegemisest võtab osa vähemalt neli liiget.”;
49) seadust täiendatakse §-ga 1191 järgmises sõnastuses:
„§ 1191. Kohtunikuabiks kandideerija usaldusväärsuse kontrollimine
(1) Kohtunikuabiks kandideerija esitab kohtunikuabi konkursi komisjonile järgmised andmed:
1) isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi ärakirja;
2) andmed oma seniste töö- ja teenistuskohtade kohta;
3) haridust tõendava dokumendi ja akadeemilise õiendi või hinnetelehe ärakirja;
4) kinnituse, et ta vastab käesolevas seaduses ja avaliku teenistuse seaduses sätestatud nõuetele ning et ei esine käesoleva seaduse § 47 lõikes 2 sätestatud ametisse nimetamist välistavaid asjaolusid.
(2) Kohtunikuabiks kandideerija esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks võib kohtu esimees või tema volitatud ametnik pöörduda riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse ja ametiisiku, samuti füüsilise ja juriidilise isiku poole järelepärimisega kohtunikuabiks kandideerija andmete saamiseks, et selgitada välja kandideerija kõlbelisi ja teisi isiksuseomadusi ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus.
(3) Kohtunikuabiks kandideerijat teavitatakse tema suhtes tehtud kontrollist ja tal võimaldatakse tutvuda kontrolli käigus kogutud andmetega.
(4) Kui kohtunikuabiks kandideerija esitas konkursikomisjonile tahtlikult valeandmeid või varjas olulist teavet, arvatakse ta konkursikomisjoni otsusega konkursilt välja.”;
50) paragrahv 120 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
㤠120. Kohtunikuabi konkurss ja ametisse nimetamine
(1) Kohtu esimees korraldab kohtunikuabi ametikoha täitmiseks avaliku konkursi ja nimetab selle tulemuste põhjal kohtunikuabi ametisse.
(2) Kohtunikuabi konkurss koosneb isiksuseomaduste ja usaldusväärsuse hindamisest ning eksamist. Eksam koosneb õigusteadmiste hindamisest ja praktiliste ülesannete lahendamisest.
(3) Kohtunikuabi ametisse nimetamisel kohaldatakse katseaega kestusega kuni kuus kuud. Kohtunikuabile määrab katseajaks juhendaja kohtu esimees.
(4) Kohtunikuabi võib tema nõusolekul ilma konkursita viia üle teise osakonda samas või teises kohtus. Üleviimisel katseaega ei kohaldata.”;
51) paragrahvi 122 lõikes 1 asendatakse sõna „pool” tekstiosaga „65%”;
52) paragrahvi 122 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kohtunikuabi katseajal juhendavale kohtunikuabile makstakse juhendamise ajal lisatasu 10% kohtunikuabi ametipalgast.”;
53) seadust täiendatakse §-ga 1221 järgmises sõnastuses:
㤠1221. Kohtunikuabi distsiplinaarkomisjoni moodustamine
(1) Kinnistusosakonna, registriosakonna ja maksekäsuosakonna kohtunikuabi suhtes võib distsiplinaarmenetluse algatada kohtudirektor või kohtu esimees. Tsiviilosakonna, süüteoosakonna ja eestkoste järelevalve osakonna kohtunikuabi suhtes võib distsiplinaarmenetluse algatada kohtu esimees.
(2) Distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjaga moodustatakse kohtunikuabi distsiplinaarkomisjon. Komisjoni kuuluvad vastava ringkonnakohtu esimehe nimetatud ringkonnakohtunik, distsiplinaarmenetluse algataja nimetatud kohtunikuabi ja valdkonna eest vastutava ministri määratud ametnik.
(3) Distsiplinaarkomisjon viib läbi distsiplinaarmenetluse, koostab distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte ja esitab selle kohtu esimehele otsustamiseks.”;
54) paragrahvi 125 lõike 3 kolmandas lauses asendatakse arv „1171” arvuga „1191”;
55) paragrahvi 1251 lõiget 5 täiendatakse neljanda ja viienda lausega järgmises sõnastuses:
„Kohtunikuabi võib tema nõusolekul ilma konkursita viia üle kohtujuristi ametikohale. Sellisel juhul võib katseaega lühendada või mitte kohaldada.”;
56) paragrahvi 1251 lõiget 51 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Kui kohtujurist on nimetatud ametisse sisekonkursi korras, võib käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud katseaega lühendada või mitte kohaldada.”;
57) seadust täiendatakse §-ga 1252 järgmises sõnastuses:
„§ 1252. Kohtunike järelkasvu kava kohtujuristile
(1) Kohtunike järelkasvu kava (edaspidi järelkasvukava) on kohtujuristi ajutine teenistus väljaspool kohut, kuhu ta on ametisse nimetatud, eesmärgiga arendada teadmisi ja oskusi kohtuniku ametikohale kandideerimiseks. Järelkasvukavas osalevale kohtujuristile ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse §-s 33 sätestatud korda.
(2) Järelkasvukavasse valitakse kohtusüsteemisisese konkursiga kuni kümme kohtujuristi. Ringkonnakohtute esimehed korraldavad vähemalt üks kord aastas järelkasvukavasse valimiseks konkursi ja kinnitavad järelkasvukava iga konkursil valituks osutunud kohtujuristi jaoks.
(3) Järelkasvukavas osalev kohtujurist täidab vähemalt kuus kuud aastas järelkasvukavas nimetatud ülesandeid väljaspool oma teenistuskohta selliselt, et tal tekiks töökogemus mitme kohtuniku juures ning nii esimeses kui ka teises kohtuastmes.
(4) Järelkasvukavas osalev kohtujurist on vabastatud ametiülesannete täitmisest kohtus, kuhu ta on ametisse nimetatud. Järelkasvukavas osalev kohtujurist võib kohtus, kus ta järelkasvukava täidab, teha samasuguseid toiminguid ja lahendeid, mida ta teeb kohtus, kuhu ta on ametisse nimetatud.
(5) Järelkasvukava võib ennetähtaegselt lõpetada ringkonnakohtu esimehe otsuse alusel. Ettepaneku ennetähtaegseks lõpetamiseks võib teha kohtujurist või kohus, kus kohtujurist järelkasvukava täidab. Järelkasvukava ennetähtaegsest lõpetamisest teavitatakse kohtujuristi, kohut, kus kohtujurist järelkasvukava täidab, ja kohut, kuhu ta on ametisse nimetatud, vähemalt üks kuu ette.”;
58) seadust täiendatakse §-dega 1301 ja 1302 järgmises sõnastuses:
„§ 1301. Tsiviilosakonna ja süüteoosakonna moodustamine ning osakonnajuhataja nimetamine
Käesoleva seaduse § 91 alusel moodustatakse igasse maakohtusse vähemalt üks tsiviilosakond ja üks süüteoosakond ning § 122 alusel nimetatakse osakonnajuhatajad hiljemalt 2023. aasta 1. maiks.
§ 1302. Eestkoste järelevalve osakonna moodustamine
Käesoleva seaduse §-s 162 sätestatud eestkoste järelevalve osakond alustab tööd 2023. aasta 1. mail.”;
59) seadust täiendatakse §-dega 1314 ja 1315 järgmises sõnastuses:
„§ 1314. Kohtumaja juhi ja maakohtu aseesimehe volituste lõppemine
(1) Enne 2023. aasta 1. maid ametis oleva maakohtu kohtumaja juhi ja maakohtu aseesimehe volitused kehtivad kuni 2023. aasta 30. aprillini.
(2) Enne 2023. aasta 1. maid ametis oleva halduskohtu kohtumaja juhi volitused kehtivad kuni 2023. aasta 30. aprillini.
§ 1315. Ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe volitused
Enne 2023. aasta 1. maid ringkonnakohtu kolleegiumi esimeheks nimetatud kohtuniku volitused kehtivad nende lõppemiseni.”;
60) paragrahvi 1327 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „, välja arvatud jooksva aasta palga alusel arvutatud pension,”;
61) seadust täiendatakse §-ga 1375 järgmises sõnastuses:
„§ 1375. Kohtuniku töötamine väljaspool kohut
Käesoleva seaduse § 584 kohaldatakse ka nendele kohtunikele, kes 2023. aasta 1. mail töötavad riigi ametiasutuses, avalik-õiguslikus ülikoolis, rahvusvahelises organisatsioonis, rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis või Euroopa Prokuratuuris.”.
§ 2. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine
Halduskohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 88 lõike 6 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Menetlusosalisele tagatakse toimikuga tutvumise võimalus kohtumajas, kus see tema huve arvestades on mõistlik.”;
2) paragrahvi 129 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kohtuistung toimub kohtumajas, mis asub kõige lähemal kohale, mille järgi määratakse kohtualluvus.”.
§ 3. Kohtutäituri seaduse muutmine
Kohtutäituri seaduse §-s 18 asendatakse tekstiosa „§ 1171” tekstiosaga „§ 1191 käesolevas seaduses sätestatud erisustega”.
§ 4. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine
Kriminaalmenetluse seadustiku § 498 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja” tekstiosaga „Harju Maakohus” ja punktis 2 asendatakse tekstiosa „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja” tekstiosaga „Tartu Maakohus”.
§ 5. Notariaadiseaduse muutmine
Notariaadiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 21 lõikes 21 asendatakse tekstiosa „kohtute seaduse §-le 1171” tekstiosaga „käesoleva seaduse §-le 241”;
2) paragrahv 241 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 241. Notarikandidaadiks taotleja usaldusväärsuse kontrollimine
(1) Eksamikomisjonile esitatakse koos avaldusega järgmised dokumendid:
1) isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi koopia;
2) haridust tõendava dokumendi ja akadeemilise õiendi või hinnetelehe koopia;
3) vormikohane ankeet, mille kinnitab eksamikomisjon;
4) kinnitus, et kandideerija vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.
(2) Notarikandidaadiks taotleja esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks võib eksamikomisjon pöörduda riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse ja ametiisiku, samuti füüsilise ja juriidilise isiku poole järelepärimisega notarikandidaadiks taotleja andmete saamiseks, et selgitada välja taotleja kõlbelisi ja teisi isiksuseomadusi.
(3) Notarikandidaadiks taotlejat teavitatakse tema suhtes tehtud kontrollist ja tal võimaldatakse tutvuda kontrolli käigus kogutud andmetega.
(4) Kui notarikandidaadiks taotleja esitas eksamikomisjonile tahtlikult valeandmeid või varjas olulist teavet, arvatakse ta eksamikomisjoni otsusega konkursilt välja.”.
§ 6. Pankrotiseaduse muutmine
Pankrotiseaduse § 57 lõikes 8 asendatakse tekstiosa „§ 1171” tekstiosaga „§ 1191 käesolevas seaduses sätestatud erisustega”.
§ 7. Patendivoliniku seaduse muutmine
Patendivoliniku seaduse § 11 ja § 2011 punkt 13 tunnistatakse kehtetuks.
§ 8. Riigi õigusabi seaduse muutmine
Riigi õigusabi seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 13 lõike 3 teises lauses asendatakse tekstiosa „§ 12 lõikes 5” tekstiosaga „§ 12 lõikes 6”;
2) paragrahvi 22 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks esitab advokaat kohtule, uurimisasutusele või prokuratuurile, kelle toimetatavas menetluses riigi õigusabi osutati, muudel juhtudel aga riigi õigusabi andmise otsustanud kohtule taotluse, milles märgitakse:”;
3) paragrahvi 22 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Kohus, uurimisasutus või prokuratuur kontrollib advokaadi taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab selle alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud, riigi õigusabi osutamise eest advokaadile makstava põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatus määratakse advokaadi taotluse alusel kindlaks kohtumenetluse igas astmes ning kriminaalasja kohtueelses menetluses ja väärteoasja kohtuvälises menetluses kolme kuu jooksul arvates taotluse kättesaamisest seda lahendava kohtu, uurimisasutuse või prokuratuuri poolt, kuid hiljemalt vastava menetluse lõpus. Muu riigi õigusabi osutamise korral määratakse riigi õigusabi tasu suurus ja kulude hüvitamise ulatus kindlaks kolme kuu jooksul taotluse esitamisest arvates.”;
4) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Määruse, millega määratakse kindlaks riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, kuid millega ei lahendata kohtuasja sisuliselt, võib kogu kohtumenetluse vältel igas kohtuastmes teha kollegiaalse kohtukoosseisu liige, kes ei ole rahvakohtunik, ainuisikuliselt.”.
§ 9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine
Tsiviilkohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 74 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 74. Asja allumine mitmele kohtule ja kohtuistungi toimumise koht”;
2) paragrahvi 74 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kui hagi esitatakse kostja elu- või asukoha järgi või erandliku kohtualluvuse järgi, toimub kohtuistung üldjuhul kostja elu- või asukohale või kohale, mille järgi määratakse erandlik kohtualluvus, kõige lähemal asuvas kohtumajas. Menetlusosaliste huve arvestades võib kohus pidada istungi muus kohtumajas.
(3) Hagita asjas toimub kohtuistung üldjuhul kohtumajas, mis asub kõige lähemal kohale, mille järgi määratakse kohtualluvus. Menetlusosaliste huve arvestades võib kohus pidada istungi muus kohtumajas.”;
3) paragrahvis 119 asendatakse sõnad „juriidilise isiku või välismaa äriühingu filiaali asukoha järgne kohus” sõnadega „Tartu Maakohus”;
4) paragrahvi 194 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Tagatise määramisel selgitab kohus kohustatud isikule tagatise tagastamise võimalusi.”;
5) paragrahvi 195 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise selle andja avalduse alusel või omal algatusel.”;
6) paragrahvi 195 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Enne määruse tegemist küsib kohus tagatise tagastamise kohta arvamuse poolelt, kelle kasuks on tagatis antud.”;
7) paragrahvi 195 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Tagatis tagastatakse kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või menetlusosalise korraldusel muule isikule.”;
8) paragrahvi 195 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Tagatis arvatakse riigituludesse tagatise andja avalduse alusel või kui kohtul ei ole võimalik tagatist andjale tagastada.”;
9) paragrahvi 595 lõikes 2 asendatakse sõna „pädevale” sõnadega „Tartu Maakohtu”.
§ 10. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. mail.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 60 jõustub üldises korras.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Facebook
Twitter