Teksti suurus:

Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:11.04.2014
Avaldamismärge:RT I, 01.04.2014, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
25.03.2014 otsus nr 393

Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 12.03.2014

§ 1.  Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse muutmine

Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus”;

2) seadust täiendatakse enne § 1 peatüki pealkirjaga järgmises sõnastuses:

1. peatükk
ÜLDSÄTTED
”;

3) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesolev seadus sätestab märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise korra niivõrd, kuivõrd see ei ole sätestatud teise seadusega, ning reguleerib kollektiivse pöördumise esitamise korda.”;

4) paragrahvi 2 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Märgukiri käesoleva seaduse tähenduses on isiku pöördumine, millega isik:
1) teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks;
2) annab adressaadile avaliku elu ja riigivalitsemisega seotud teavet.

(2) Selgitustaotlus käesoleva seaduse tähenduses on isiku pöördumine, milles isik:
1) taotleb adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist;
2) taotleb käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud õigusalase selgituse andmist.

(3) Kollektiivne pöördumine käesoleva seaduse tähenduses on Riigikogule rahvaalgatuse korras esitatav ettepanek kehtiva regulatsiooni muutmiseks või ühiskonnaelu paremaks korraldamiseks, mille teostamine on Riigikogu pädevuses.

(4) Märgukirja või selgitustaotluse adressaat käesoleva seaduse tähenduses on riigi-, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku asutus, organ, ametnik, töötaja või kollegiaalorgani liige. Adressaadiks ei ole Riigikogu liige ega kohaliku omavalitsuse volikogu liige.

(5) Märgukirja või selgitustaotluse adressaat käesoleva seaduse tähenduses on ka mittetulundusühing, sihtasutus, füüsilisest isikust ettevõtja ja äriühing teabe puhul, mis puudutab riigi või kohaliku omavalitsuse eelarveliste vahendite kasutamist.”;

5) seadust täiendatakse pärast § 2 peatüki pealkirjaga järgmises sõnastuses:

2. peatükk
MÄRGUKIRJALE JA SELGITUSTAOTLUSELE VASTAMINE
”;

6) paragrahvi 3 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus annab tasuta selgitusi tema poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta.”;

7) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) isik on agressiivne ning käitub heade kommete vastaselt;”;

8) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) isik ilmselgelt kuritarvitab õigust olla ära kuulatud.”;

9) seadust täiendatakse pärast § 7 peatükiga 3 järgmises sõnastuses:

3. peatükk
KOLLEKTIIVSE PÖÖRDUMISE ESITAMINE

§ 71. Kollektiivsele pöördumisele esitatavad nõuded

(1) Kollektiivse pöördumise (edaspidi käesolevas peatükis pöördumine) esitamiseks on vaja koguda vähemalt 1000 toetusallkirja.

(2) Pöördumises tehakse ettepanek, kuidas kehtivat regulatsiooni muuta või ühiskonnaelu paremini korraldada ning pöördumisele lisatakse kuni kolmeleheküljeline põhjendus, miks kehtiv olukord ei rahulda ning kuidas pöördumises esitatud ettepanek olukorda parandaks.

(3) Pöördumisele lisatakse elektrooniline nimekiri toetusallkirja andnud isikutest, märkides isiku nime ja isikukoodi.

(4) Paberil kogutud toetusallkirjale lisatakse allkirja andnud isiku nimi ja isikukood. Elektrooniliste toetusallkirjade kogumisele kohaldatakse digitaalallkirja seadust.

(5) Samasisulise pöördumise võib esitada üks kord kahe aasta jooksul.

§ 72. Toetusallkirja andma õigustatud isik

(1) Toetusallkirja võib anda vähemalt 16-aastane Eesti alaline elanik. Alaline elanik käesoleva seaduse tähenduses on Eestis elav Eesti kodanik ja Eestis elav Euroopa Liidu, Euroopa Majandusühenduse liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanik, kellel on alaline elamisõigus, ning Eestis elav välismaalane, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus.

(2) Pöördumisele võib toetusallkirja anda üks kord.

§ 73. Pöördumise esitamine

(1) Nõuetele vastav pöördumine esitatakse Riigikogu juhatusele paberil või elektrooniliselt.

(2) Pöördumisele märgitakse kontaktisik või -isikud ja nende kontaktandmed.

§ 74. Pöördumise menetlemine

Pöördumist menetletakse Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestatud korras.

§ 75. Pöördumise menetlusse võtmisest teavitamine

Riigikogu juhatus teavitab pöördumise esitanud kontaktisikut või -isikuid pöördumise menetlusse võtmisest või menetlusse võtmata jätmisest 30 kalendripäeva jooksul nõuetekohase pöördumise esitamisest arvates.”.

§ 2.  Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmine

Riigikogu kodu- ja töökorra seadust täiendatakse peatükiga 182 järgmises sõnastuses:

182. peatükk
KOLLEKTIIVSE PÖÖRDUMISE MENETLEMISE KORD

§ 1529. Kollektiivse pöördumise menetlusse võtmise otsustamine

(1) Kollektiivse pöördumise (edaspidi käesolevas peatükis pöördumine) menetlusse võtmise otsustab Riigikogu juhatus 30 kalendripäeva jooksul kollektiivse pöördumise esitamisest arvates.

(2) Kui Riigikogu juhatus otsustab pöördumise menetlusse võtta, edastab ta selle asjaomasele Riigikogu komisjonile või komisjonidele menetlemiseks.

§ 15210. Pöördumise tagastamine ja puuduste kõrvaldamine

Kui pöördumine ei vasta märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 71 lõikes 2 sätestatud nõuetele, tagastab Riigikogu juhatus pöördumise kontaktisikule või -isikutele puuduste kõrvaldamiseks.

§ 15211. Pöördumise menetlusse võtmata jätmine

(1) Riigikogu juhatus ei võta pöördumist menetlusse, kui pöördumisele ei ole lisatud nõutud arv märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 72 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavaid toetusallkirju.

(2) Riigikogu juhatus teavitab kontaktisikut või -isikuid pöördumise menetlusse võtmata jätmisest, märkides selle põhjuse.

§ 15212. Pöördumise menetlemine

(1) Komisjon arutab pöördumist kolme kuu jooksul ning teeb otsuse pöördumise kohta kuue kuu jooksul pöördumise menetlusse võtmisest arvates.

(2) Komisjon kutsub pöördumisel märgitud kontaktisiku või tema esindaja komisjoni istungile pöördumist selgitama.

(3) Komisjonile on pöördumise menetlemine ning selle suhtes seisukoha kujundamine kohustuslik.

(4) Komisjon võib esitatud ettepanekuga osaliselt või täielikult nõustuda või mitte nõustuda. Komisjon teavitab pöördumisel märgitud kontaktisikut või -isikuid, millise seisukoha komisjon pöördumise suhtes võtnud on.

§ 15213. Otsused pöördumise kohta

Komisjon võib pöördumist menetledes otsustada:
1) algatada eelnõu või olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu;
2) korraldada avalik istung;
3) edastada ettepanek pädevale institutsioonile seisukoha võtmiseks ja lahendamiseks;
4) edastada ettepanek Vabariigi Valitsusele seisukoha kujundamiseks ja pöördumisele vastamiseks, kujundatud seisukohast teavitatakse ka komisjoni;
5) esitatud ettepanek tagasi lükata või
6) lahendada pöördumises püstitatud probleem muul viisil.

§ 15214. Pöördumise tagasilükkamine

(1) Komisjon jätab pöördumise sisulise aruteluta läbi vaatamata ja lükkab selle tagasi, kui:
1) pöördumine on sisult kokkulangev pöördumisega, mille menetlemisest on möödas vähem kui kaks aastat, või
2) esitatud ettepanek ei ole ilmselgelt kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtete ja välislepingutest tulenevate Eesti Vabariigi rahvusvaheliste kohustustega.

(2) Kui komisjon otsustab esitatud ettepaneku tagasi lükata, peab ta tagasilükkamist pöördumisel märgitud kontaktisikule või -isikutele põhjendama.”.

Laine Randjärv
Riigikogu aseesimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json