HALDUSÕIGUSRiigikaitse

Teksti suurus:

Rahvusvahelise sõjalise koostöö seadus (lühend - RSKS)

Rahvusvahelise sõjalise koostöö seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2013
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2015
Avaldamismärge:RT I, 01.06.2013, 14

Rahvusvahelise sõjalise koostöö seadus

Vastu võetud 12.02.2003
RT I 2003, 23, 138
jõustumine 15.04.2003

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
10.11.2004RT I 2004, 81, 54110.12.2004
25.10.2006RT I 2006, 50, 37524.11.2006
24.01.2007RT I 2007, 12, 6601.01.2008
19.06.2008RT I 2008, 35, 21301.01.2009
07.05.2009RT I 2009, 25, 15001.07.2009
11.11.2009RT I 2009, 55, 36904.12.2009
26.11.2009RT I 2009, 62, 40501.01.2010
15.06.2011RT I, 08.07.2011, 822.07.2011
22.02.2012RT I, 07.03.2012, 217.03.2012
15.05.2013RT I, 01.06.2013, 101.07.2013
19.06.2014RT I, 29.06.2014, 10901.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused alates 2014. aasta 1. juulil jõus olevast redaktsioonist.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Seaduse reguleerimisala

  Seadus reguleerib Eesti Vabariigi rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemise õiguslikke aluseid.

§ 2.   Rahvusvaheline sõjaline koostöö

  (1) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemine käesoleva seaduse tähenduses on:
  1) kaitseväe kasutamine rahvusvahelises sõjalises operatsioonis;
  2) kaitseväe osalemine rahvusvahelises sõjalises õppuses;
  3) välisriigi relvajõudude ajutise viibimise võimaldamine Eesti Vabariigi territooriumil seadusega sätestatud alustel ja korras;
  4) rahvusvahelise sõjalise peakorteri staatuse tunnustamine ja peakorteri tegevuses osalemine ning peakorteri tegevuse toetamine;
  5) Eesti Vabariigi ja välisriigi sõjalise ühisprojekti kavandamine ja elluviimine.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikega 1 ei ole vastuolus Eesti Vabariigi või tema pädeva asutuse õigus teha rahvusvahelist sõjalist koostööd muus vormis.

  (3) Käesolevas seaduses sätestatud korda ei kohaldata Eesti Vabariigi välisriiki akrediteeritud kaitseatašeele ja tema alluvale ega Eesti Vabariiki akrediteeritud välisriigi kaitseatašeele ja tema alluvale.

§ 3.   Rahvusvahelise sõjalise koostöö põhimõtted

  Rahvusvahelises sõjalises koostöös järgitakse rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid ja norme.

§ 4.   Käsuõiguse üleandmine ja vastuvõtmine
[RT I 2008, 35, 213 - jõust. 01.01.2009]

  (1) Eesti Vabariigi osalemiseks rahvusvahelises sõjalises koostöös võib kaitseväe juhataja anda osa oma käsuõigusest üle teise riigi või rahvusvahelise organisatsiooni ülemale ning ta võib võtta vastu osa teise riigi või rahvusvahelise organisatsiooni ülema käsuõigust.
[RT I, 08.07.2011, 8 - jõust. 22.07.2011]

  (2) Käsuõiguse üleandmisel teise riigi või rahvusvahelise organisatsiooni ülemale võib see ülem anda osaliselt või täielikult temale antud käsuõigust edasi temale alluvale ülemale, sealhulgas teise riigi või rahvusvahelise organisatsiooni ülemale, kui:
  1) selline võimalus on sätestatud välislepingus või seda näeb ette rahvusvaheline tava või
  2) käsuõiguse üleandmisel on kaitseväe juhataja volitanud teise riigi või rahvusvahelise organisatsiooni ülemat käsuõigust edasi andma.
[RT I, 08.07.2011, 8 - jõust. 22.07.2011]

  (3) Käsuõiguse vastuvõtmisel võib Eesti kaitseväe käsuõigust omav ülem anda osaliselt või täielikult temale antud käsuõigust edasi temale alluvale ülemale, sealhulgas teise riigi või rahvusvahelise organisatsiooni ülemale, kui:
  1) selline võimalus on sätestatud välislepingus või seda näeb ette rahvusvaheline tava või
  2) käsuõiguse üleandnud teise riigi või rahvusvahelise organisatsiooni ülem on volitanud käsuõiguse edasi andma.
[RT I 2008, 35, 213 - jõust. 01.01.2009]

  (4) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega käsuõiguse üleandmise ning vastuvõtmise korra ja käsuõiguse üleandmisel kajastatavate andmete loetelu.
[RT I 2008, 35, 213 - jõust. 01.01.2009]
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist „Kaitseminister” sõnadega „Valdkonna eest vastutav minister”.]

§ 5.   Ühisüksused

  (1) Kooskõlas Eesti Vabariigi õigusaktidega ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega võib väeüksusi või allüksusi anda rahvusvahelise organisatsiooni või teise riigi relvajõudude kasutusse või moodustada Eesti Vabariigi ja välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni ühisüksuse (edaspidi ühisüksus).
[RT I 2008, 35, 213 - jõust. 01.01.2009]

  (2) Ühisüksuse moodustamise otsustab Vabariigi Valitsus korraldusega.

  (3) Ühisüksuste tegevust reguleeriva välislepingu sõlmimise korraldab Kaitseministeerium koostöös Välisministeeriumiga, järgides käesoleva seaduse §-s 22 sätestatut.

§ 6.   Rahvusvaheline sõjaline operatsioon

  Käesoleva seaduse tähenduses on rahvusvaheline sõjaline operatsioon:
  1) ÜRO põhikirja artiklis 51 tunnustatud õigusel põhineva välislepingu järgi või muul viisil seaduslikult võetud kohustuse täitmiseks korraldatav kollektiivse enesekaitse operatsioon;
  2) ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatav sõjaline operatsioon ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olev muu sõjaline operatsioon.

2. peatükk RAHVUSVAHELINE SÕJALINE KOOSTÖÖ VÄLJASPOOL EESTI VABARIIGI TERRITOORIUMI 

§ 7.   Kaitseväe kasutamine kollektiivse enesekaitse operatsioonis

  (1) Kaitseväe kasutamise kollektiivse enesekaitse operatsioonides otsustab Riigikogu järgmiselt:
  1) ratifitseerib kollektiivse enesekaitse põhimõtet sätestava välislepingu;
  2) teeb asjakohase otsuse, kui käesoleva lõike punktis 1 nimetatud välislepingut ei ole sõlmitud.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 sätestatud alusel annab väeüksusele või allüksusele korralduse alustada osalemist ning lõpetada osalemine kollektiivse enesekaitse operatsioonis Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul.
[RT I 2008, 35, 213 - jõust. 01.01.2009]
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist „kaitseministri” sõnadega „valdkonna eest vastutava ministri”.]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud korraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele.

  (4) Kui välislepinguga, mille osapooleks on Eesti Vabariik, loetakse relvastatud rünnakut teise selle välislepingu osapoole vastu relvastatud rünnakuks Eesti Vabariigi vastu, kuulutab Vabariigi President välja mobilisatsiooni Riigikogu otsust ära ootamata, kui see on rünnaku tõrjumise ja nimetatud välislepingu eesmärgi täitmise seisukohalt vältimatult vajalik.

§ 8.   Kaitseväe kasutamine muus rahvusvahelises sõjalises operatsioonis

  (1) Kaitseväe kasutamise käesoleva seaduse § 6 punktis 2 nimetatud operatsioonis, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 12 ja 31 nimetatud juhul, otsustab Riigikogu igal üksikul juhul eraldi, kui välislepingus ei ole ette nähtud teisiti.
[RT I, 07.03.2012, 2 - jõust. 17.03.2012]

  (11) Kaitseväe kasutamise käesoleva seaduse § 6 punktis 2 nimetatud operatsioonis rahvusvahelise organisatsiooni kiirreageerimisjõudude koosseisus otsustab Riigikogu enne väeüksuse või allüksuse asumist kiirreageerimisvalmidusse. Riigikogu määrab rahvusvahelise organisatsiooni, kelle kiirreageerimisjõudude koosseisus väeüksus või allüksus tegutseb ning kaitseväelaste piirarvu, kes võivad konkreetses rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osaleda.
[RT I 2008, 35, 213 - jõust. 01.01.2009]

  (12) Riigikogu määrab otsusega igaks aastaks nende kaitseväelaste piirarvu, kes võivad osaleda Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või Euroopa Liidu juhitava uue, käesoleva seaduse § 6 punktis 2 nimetatud rahvusvahelise sõjalise operatsiooni alustamisel operatsioonipiirkonnas asuva rahvusvahelise sõjalise peakorteri töös.
[RT I, 07.03.2012, 2 - jõust. 17.03.2012]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 11 ja 12 sätestatud Riigikogu otsuse või välislepingu alusel annab valdkonna eest vastutav minister kooskõlastatult valdkonna eest vastutava ministriga väeüksusele või allüksusele korralduse alustada osalemist ning lõpetada osalemine käesoleva seaduse § 6 punktis 2 nimetatud operatsioonis.
[RT I, 07.03.2012, 2 - jõust. 17.03.2012]
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist „kaitseminister” sõnadega „valdkonna eest vastutav minister”.]
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist „välisministriga” sõnadega „valdkonna eest vastutava ministriga”.]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud korraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele.

  (31) Käesoleva seaduse § 13 alusel rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise sõjalise peakorteri juurde lähetatud kaitseväelased võivad selle rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise sõjalise peakorteri koosseisus osaleda käesoleva seaduse § 6 punktis 2 nimetatud operatsioonis.
[RT I 2009, 55, 369 - jõust. 04.12.2009]

  (4) Käesoleva seaduse § 6 punktis 2 nimetatud ülesandeid täitvale kaitseväelasele kohalduvad kaitseväeteenistuse seaduses nimetatud teenistusalased tagatised, kui käesolevas seaduses või välislepingus ei ole ette nähtud teisiti. Valdkonna eest vastutava ministri otsuse alusel võib nimetatud kaitseväelase kasuks sõlmida kindlustuslepingu, millega tagatakse lisahüvitise maksmine tema surma või tervisekahjustuse korral.
[RT I 2009, 55, 369 - jõust. 04.12.2009]
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist „Kaitseministri” sõnadega „Valdkonna eest vastutava ministri”.]

§ 81.   Erivahendite, relvade või lahingutehnika kasutamine kaitseväe poolt

  (1) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaledes võib kaitsevägi teenistusülesande täitmisel kasutada erivahendeid, relvi või lahingutehnikat:
  1) enda või teise inimese vastu suunatud ründe tõrjumiseks;
  2) kaitseväe või koos kaitseväega rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalevate relvajõudude valduses olevate objektide vastu suunatud ründe tõrjumiseks;
  3) rahu ja julgeoleku säilitamiseks või taastamiseks kaitseväele pandud ülesannete täitmiseks.

  (2) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei piira rahvusvahelise õiguse alusel jõu kasutamist vastase suhtes.
[RT I 2008, 35, 213 - jõust. 01.01.2009]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud ülesanded sätestatakse rahvusvahelise organisatsiooni poolt või kokkuleppel asjaomaste riikidega.
[RT I 2004, 81, 541 - jõust. 10.12.2004]

§ 82.   Jõu kasutamise kord
[RT I 2008, 35, 213 - jõust. 01.01.2009]

  (1) Kaitseväelane peab jõu kasutamise otsustamisel ja mooduse valikul lähtuma olukorrast, sealjuures hindama ka isiku ohtlikkust, kelle suhtes jõudu kasutatakse.
[RT I 2008, 35, 213 - jõust. 01.01.2009]

  (2) Kaitseväelane ei tohi ründe tõrjumisel kasutada sellist jõudu, mis ei ole ilmses vastavuses ründe iseloomuga, kinnipeetava isiku või olukorra ohtlikkusega.
[RT I 2008, 35, 213 - jõust. 01.01.2009]

  (3) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemisel lähtutakse asjaomase välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni poolt kehtestatud jõu kasutamise korrast. Vajaduse korral võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada jõu kasutamise korra. Välisriigi, rahvusvahelise organisatsiooni või valdkonna eest vastutava ministri poolt kehtestatud jõu kasutamise korra alusel võivad kaitseväe juhataja ning teised ülemad anda täpsemaid juhiseid.
[RT I 2008, 35, 213 - jõust. 01.01.2009]
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist „kaitseminister” sõnadega „valdkonna eest vastutav minister”.]

  (4) Kui välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni poolt kehtestatud jõu kasutamise korras sätestatud reeglid on vastuolus sõlmitud välislepingu või Eesti Vabariigi seadusega, ei rakenda kaitsevägi vastuolus olevaid reegleid ning Kaitseministeerium teavitab sellest välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni asjaomast ametiisikut.
[RT I 2008, 35, 213 - jõust. 01.01.2009]

  (5) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei piira rahvusvahelise õiguse alusel jõu kasutamist vastase suhtes.
[RT I 2008, 35, 213 - jõust. 01.01.2009]

§ 9.   Muu valitsusasutuse osalemine rahvusvahelises sõjalises operatsioonis

  (1) Peale kaitseväe võib rahvusvahelises sõjalises operatsioonis kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide ja põhimõtetega osaleda käesolevas seaduses sätestatud korras ka muu valitsusasutus talle seadusega või seaduse alusel pandud ülesannete täitmiseks.

  (2) Muu valitsusasutuse teenistuja võib rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osaleda välisriigi relvajõudude või rahvusvahelise organisatsiooni juhtimisel.

  (3) Muu valitsusasutuse osalemise rahvusvahelises sõjalises operatsioonis otsustab Vabariigi Valitsus korraldusega.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud korralduse eelnõu kooskõlastatakse enne Vabariigi Valitsusele esitamist Kaitseministeeriumi ja Välisministeeriumiga.

  (5) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata julgeolekuasutuste seaduse §-des 6 ja 7 nimetatud ülesannete täitmisele.

§ 10.   Rahvusvaheline sõjaline õppus

  Kaitsevägi osaleb rahvusvahelisel sõjalisel õppusel rahvusvahelise sõjalise koostöö ja riigikaitseks valmistumise eesmärgil.

§ 11.   Kaitseväe rahvusvahelises sõjalises õppuses osalemise otsustamine

  (1) Kaitseväe osalemise rahvusvahelises sõjalises õppuses otsustab valdkonna eest vastutav minister kaitseväe juhataja ettepanekul.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist „kaitseminister” sõnadega „valdkonna eest vastutav minister”.]

  (2) Erandjuhul võib kaitseväe osalemise rahvusvahelises sõjalises õppuses otsustada Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist „kaitseministri” sõnadega „valdkonna eest vastutava ministri”.]

§ 12.   Muu valitsusasutuse osalemine rahvusvahelises sõjalises õppuses

  (1) Peale kaitseväe võib rahvusvahelises sõjalises õppuses osaleda ka muu valitsusasutus, kui see on oluline õppuse korraldamise või riigikaitseks valmistumise seisukohalt. Muu valitsusasutuse osalemise rahvusvahelises sõjalises õppuses otsustab asjaomane minister kooskõlastatult Kaitseministeeriumiga.

  (2) Erandjuhul võib muu valitsusasutuse osalemise rahvusvahelises sõjalises õppuses otsustada Vabariigi Valitsus asjaomase ministri ja valdkonna eest vastutava ministri kooskõlastatud ettepaneku alusel.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist „kaitseministri” sõnadega „valdkonna eest vastutava ministri”.]

§ 13.   Kaitseväelase osalemine rahvusvahelise organisatsiooni ja rahvusvahelise sõjalise peakorteri töös

  Kaitseväelase osalemise rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise sõjalise peakorteri, välja arvatud rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas asuva sõjalise peakorteri töös otsustab kaitseväe juhataja.
[RT I 2009, 55, 369 - jõust. 04.12.2009]

3. peatükk RAHVUSVAHELINE SÕJALINE KOOSTÖÖ EESTI VABARIIGI TERRITOORIUMIL 

§ 14.   Välisriigi relvajõudude viibimine Eestis

  Välisriigi relvajõud võivad käesolevas seaduses ettenähtud alustel ajutiselt viibida Eesti Vabariigi territooriumil, kui selle eesmärgiks on:
  1) osaleda Eesti Vabariigi territooriumil korraldatavas kollektiivse enesekaitse operatsioonis;
  2) osaleda käesoleva seaduse § 6 punktis 2 nimetatud muus rahvusvahelises sõjalises operatsioonis;
  3) osaleda rahvusvahelises sõjalises õppuses;
  4) osaleda rahvusvahelise sõjalise peakorteri tegevuses;
  5) relvajõudude transiit Eesti Vabariigi pädeva asutuse nõusolekul;
  6) teha sõjalist koostööd muus vormis, nagu ühiste kaitsealaste projektide elluviimine, kui selleks on andnud nõusoleku Eesti Vabariigi pädev asutus.

§ 15.   Vastastikkuse põhimõte

  Eesti Vabariigi territooriumil võivad viibida ainult selle välisriigi relvajõud, kelle territooriumil võib viibida Eesti Vabariigi kaitsevägi.

§ 16.   Välisriikide relvajõudude Eesti Vabariiki saabumine, Eesti Vabariigis viibimine ja Eesti Vabariigist lahkumine

  (1) Välisriigi relvajõudude Eesti Vabariiki saabumise, Eesti Vabariigis viibimise ja Eesti Vabariigist lahkumise tingimused sätestatakse välislepingu, seaduse ja seaduse alusel antavate õigusaktidega.
[RT I 2004, 81, 541 - jõust. 10.12.2004]

  (2) Välisriigi relvajõudude Eesti Vabariiki saabumiseks on vajalik käesoleva seaduse alusel pädeva asutuse poolt antud luba. Loa võib anda kas ühe- või mitmekordseks piiriületuseks.
[RT I 2004, 81, 541 - jõust. 10.12.2004]

  (3) Käesolevas seaduses relvajõudude kohta sätestatut kohaldatakse ka relvajõude saatvatele nende teenistuses olevatele tsiviilisikutele.
[RT I 2004, 81, 541 - jõust. 10.12.2004]

  (4) Politsei- ja Piirivalveamet kannab relvajõudude liikme ja ülalpeetava poolt riigipiiri ületamisel esitatud dokumenti märke Eestis viibimise aluse ja aja kohta. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loa pikendamisel või uue loa andmisel kannab Politsei- ja Piirivalveamet Kaitseministeeriumi taotlusel dokumenti uue märke.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (5) Eesti Vabariiki saabuvate relvajõudude, ülalpeetavate, sõidukite ja kauba hulgast ning planeeritava piiriületuse ning üle piiri toimetamise ajast ja kohast teavitamise korra kinnitab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2004, 81, 541 - jõust. 10.12.2004]
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist „kaitseminister” sõnadega „valdkonna eest vastutav minister”.]

§ 17.   Eesti Vabariigi territooriumil korraldatavas sõjalises operatsioonis osalemiseks välisriigi relvajõudude viibimise loa andmine

  (1) Eesti Vabariigi territooriumil korraldatavas kollektiivse enesekaitse operatsioonis või muus rahvusvahelises operatsioonis osalemiseks välisriigi relvajõududele ajutise viibimise loa andmise otsustab:
  1) Vabariigi Valitsus korraldusega, kui Eesti Vabariik ja asjaomane välisriik on kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooled;
  2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud välislepingu puudumise korral Riigikogu otsusega või, kui Riigikogu ei saa kokku tulla, siis Vabariigi President otsusega.

  (2) Käesolevas paragrahvis sätestatud korda kohaldatakse ka välisriigi relvajõudude Eesti Vabariigi territooriumil ajutisele viibimisele, mille eesmärk on osaleda muu riigi territooriumil korraldatavas rahvusvahelises sõjalises operatsioonis.

§ 18.   Eesti Vabariigi territooriumil välisriigi relvajõudude viibimise loa andmine muudel juhtudel

  (1) Eesti Vabariigi territooriumil korraldatavas rahvusvahelises sõjalises õppuses osalemiseks välisriigi relvajõudude ajutise viibimise loa andmise otsustab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist „kaitseminister” sõnadega „valdkonna eest vastutav minister”.]

  (2) Erandjuhul võib välisriigi relvajõudude ajutise viibimise loa anda Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist „kaitseministri” sõnadega „valdkonna eest vastutava ministri”.]

  (3) Kaitsekoostööprojekti elluviimiseks välisriigi relvajõududele Eesti Vabariigi territooriumil viibimise loa andmise otsustab valdkonna eest vastutav minister või valdkonna eest vastutava ministri volitatud ametiisik.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist „kaitseminister” sõnadega „valdkonna eest vastutav minister”.]

  (4) Eesti Vabariigi territooriumil rahvusvahelise sõjalise peakorteri tegevuses osalemiseks välisriigi relvajõududele viibimise loa andmise otsustab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2004, 81, 541 - jõust. 10.12.2004]
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist „kaitseminister” sõnadega „valdkonna eest vastutav minister”.]

§ 19.   Välisriigi relvajõudude transiit

  (1) Välisriigi relvajõudude transiit käesoleva seaduse tähenduses on välisriigi relvajõudude viibimine Eesti Vabariigi territooriumil selle maismaa-osa läbimiseks.

  (2) Kui Eesti Vabariik ja asjaomane välisriik on kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooled, otsustab relvajõududele transiidiloa andmise valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist „kaitseminister” sõnadega „valdkonna eest vastutav minister”.]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud välislepingu puudumise korral otsustab relvajõududele transiidiloa andmise:
  1) valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga, kui üksuse isikkoosseisus on kuni 2000 liiget;
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist „kaitseminister” sõnadega „valdkonna eest vastutav minister”.]
  2) Vabariigi Valitsus korraldusega, kui üksuse isikkoosseisus on 2001 kuni 5000 liiget;
  3) Riigikogu otsusega, kui üksuse isikkoosseisus on rohkem kui 5000 liiget.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korral võib erandjuhul välisriigi relvajõududele transiidiloa andmise otsustada Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepaneku alusel.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist „kaitseministri” sõnadega „valdkonna eest vastutava ministri”.]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud otsus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele. Riigikogu võib lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud õigusaktide kehtivuse oma otsuse alusel peatada ja tal on õigus teha uus otsus.

§ 20.   Lennu- ja laevaloa väljastamine

  (1) Välisriigi sõjalaeva Eesti Vabariigi territoriaal- või sisevetesse sisenemise loa ning välisriigi riikliku õhusõiduki Eesti Vabariigi õhuruumi sisenemise, Eesti Vabariigi territooriumil maandumise või üle territooriumi lendamise loa annab valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametiisik, kui seadusega või Vabariigi Valitsuse õigusaktiga ei ole ette nähtud teisiti.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist „kaitseminister” sõnadega „valdkonna eest vastutav minister”.]

  (2) Välisriigi sõjalaeva Eesti Vabariigi territoriaal- või sisevetesse sisenemise loa ning välisriigi riikliku õhusõiduki Eesti Vabariigi õhuruumi sisenemise, Eesti Vabariigi territooriumil maandumise või üle territooriumi lendamise loa andmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist „kaitseministri” sõnadega „valdkonna eest vastutava ministri”.]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud luba võib olla ühe- või mitmekordne.
[RT I 2004, 81, 541 - jõust. 10.12.2004]

§ 21.   Eesti Vabariigis viibimise seaduslik alus

  (1) Käesoleva seadusega ettenähtud korras ja eesmärkidel Eesti Vabariigi territooriumil viibivate välisriigi relvajõudude liikmete riigis viibimise seaduslikuks aluseks on käesoleva seaduse § 16 lõikes 2 nimetatud luba.

  (2) Relvajõudude liikmete ülalpeetavatel on õigus Eestis viibida koos relvajõudude liikmega, kellel on Eestis viibimiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud luba. Ülalpeetavatel on lubatud Eestis viibida ja töötada nimetatud loa kehtivusajal. Välislepingus sätestatud juhul võib valdkonna eest vastutav minister oma käskkirjaga lubada ülalpeetaval viibida ja töötada Eestis loa kehtivusajast kauem.
[RT I, 01.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist „kaitseminister” sõnadega „valdkonna eest vastutav minister”.]

§ 211.   Vastuvõtva riigi toetuse osutamine

  (1) Vabariigi Valitsus asutab Eesti kui vastuvõtva riigi toetuse registri, mis on riiklik register avaliku teabe seaduse tähenduses, kus peetakse arvestust vastuvõtva riigi toetuse osutamiseks vajalike ressursside üle.
[RT I 2007, 12, 66 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud registris töödeldakse isikuandmeid ressursside kasutamise lepingute sõlmimiseks.

4. peatükk VÄLISRIIGI RELVAJÕUDUDE JA RAHVUSVAHELISE SÕJALISE PEAKORTERI STAATUS 

§ 22.   Vägede staatuse lepingud

  (1) Eesti Vabariik võib rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud norme ja põhimõtteid järgides sõlmida välislepingu või ühineda välislepinguga, millega reguleeritakse välisriigis viibiva Eesti kaitseväe ja Eestis viibivate välisriigi relvajõudude õiguslikku staatust (edaspidi vägede staatuse leping).

  (2) Vajaduse korral võib vägede staatuse lepingut ajutiselt kohaldada kooskõlas rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni (RT II, 1993, 13/14, 16) artikliga 25.

  (3) Vägede staatuse lepingu rakendamiseks võib Vabariigi Valitsus anda määruse.

  (4) Vägede staatuse lepingu kohaldamist hõlbustavate ametkondlike lepete sõlmimist korraldab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist „kaitseminister” sõnadega „valdkonna eest vastutav minister”.]

  (5) Välisriigis viibivale Eesti kaitseväelasele, kaitseväe teenistuses olevale tsiviilisikule ning nendega kaasas olevatele ülalpeetavatele kohaldatakse Eesti õigusakte niivõrd, kuivõrd see on kooskõlas välislepinguga ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide ja põhimõtetega.

  (6) Eesti Vabariigi territooriumil viibivale välisriigi relvajõudude koosseisu kuuluvale isikule ning nende ülalpeetavatele kohaldatakse Eesti õigusakte niivõrd, kuivõrd see on kooskõlas välislepinguga ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide ja põhimõtetega.

  (7) Käesoleva seaduse tähenduses on isik ülalpeetav, kui:
  1) tema reisidokumenti on tehtud asjakohane märge;
  2) see tuleneb välislepingust;
  3) välisriik, mille kodakondsuses ta on, või relvajõude saatev riik kinnitab seda muul viisil.

§ 23.   Rahvusvahelise sõjalise peakorteri staatus

  (1) Rahvusvahelise sõjalise peakorteri õigus- ja teovõime, immuniteet ja eesõigused ning staatusega seotud muud asjaolud määratakse välislepingus.

  (2) Käesolevas seaduses välisriigi relvajõudude kohta sätestatud korda kohaldatakse ka rahvusvaheliste sõjaliste peakorterite, nende personaliliikmete ja viimaste ülalpeetavate ning peakorterite lepingupartnerite töötajate ja nende ülalpeetavate suhtes, kui see tuleneb rahvusvahelisest lepingust, mille osapooleks on Eesti Vabariik.
[RT I, 01.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

§ 24.   Õigus teostada jurisdiktsiooni

  Eesti Vabariigi territooriumil viibivate välisriigi relvajõudude asjaomased ametiasutused ja ametiisikud võivad Eesti Vabariigis teostada oma riigi relvajõudude liikmete ning nende ülalpeetavate suhtes distsiplinaar- ja kriminaaljurisdiktsiooni, kui selline õigus on neile antud selle riigi õigusaktidega ning kui see on kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste lepingute ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide ja põhimõtetega.

§ 25.   Kahjunõude menetlemine

  (1) Rahvusvahelises sõjalises koostöös tekitatud lepinguvälise kahjunõude menetlemise, kompenseerimise ning kahjuhüvitisest loobumise korra kehtestab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist „kaitseministri” sõnadega „valdkonna eest vastutava ministri”.]

  (2) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata käesoleva seaduse § 6 punktis 1 nimetatud rahvusvahelise sõjalise koostöö vormide suhtes. Käesoleva seaduse § 6 punktis 2 sätestatud rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sõjategevusega tekitatud kahju ei pea hüvitama.
[RT I 2004, 81, 541 - jõust. 10.12.2004]

§ 26.   Õigus kanda vormi

  Välisriikide relvajõudude liikmed kannavad üldjuhul Eesti Vabariigi riigipiiri ületades ning Eesti Vabariigis viibimise ajal vormi, kui asjaomase välisriigiga ei ole kokku lepitud teisiti.

§ 27.   Auto ning õhu-, vee- ja muu sõiduki juhtimise lubade kehtivus

  (1) Käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras Eesti Vabariigi territooriumil viibivate välisriigi relvajõudude liikmetele või nende ülalpeetavatele selles riigis antud autojuhtimisluba või õhu-, vee- või muu sõiduki juhtimise luba kehtib ka Eesti Vabariigi territooriumil.

  (2) Vajadusel korral taotleb Kaitseministeerium välisriigi pädevalt asutuselt kinnituse, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud luba kehtib.

§ 28.   Välisriikide relvajõudude mootorsõidukite registreerimine

  Käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras Eesti Vabariigi territooriumil viibivate välisriigi relvajõudude mootorsõiduk, mis on selles riigis registreeritud ning kannab selles riigis väljastatud registreerimismärki, on liiklusseaduses sätestatud liiklusregistris registreerimisest vabastatud.
[RT I 2009, 25, 150 - jõust. 01.07.2009]

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 29. – § 31. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 32.   Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2003. aasta 15. aprillil.

/otsingu_soovitused.json