Vastutav ministeerium: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Ettevõtja varustuskindluse toetuse tingimused ja kord

Vastu võetud 30.05.2023 nr 30
RT I, 01.06.2023, 4
jõustumine 04.06.2023

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused” (edaspidi taaste- ja vastupidavuskava määrus) § 8 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Üldsätted

  (1) Määrusega reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75; edaspidi taaste- ja vastupidavusrahastu), artikli 18 lõikes 1 nimetatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava komponendi 2 „Ettevõtete rohepööre” investeeringu 2.8 „Varustuskindluse investeeringu toetus” elluviimiseks toetuse andmist.

  (2) Määruse alusel toetuse taotlemisele, taotlejale ja lõppsaajale esitatavatele nõuetele, taotluse rahuldamisele, toetuse maksmisele, tagasinõudmisele, toetusest teavitamisele ja aruandlusele kohaldatakse taaste- ja vastupidavuskava määrust.

  (3) Toetust taotletakse ning toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teavet, kuludokumente, aruandeid ja andmeid esitatakse Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus” nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonnas. Kui nimetatud keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna.

§ 2.   Riigiabi

  (1) Määruse alusel antakse toetust vähese tähtsusega abina Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023, lk 1–12, edaspidi VTA määrus), tähenduses, millele kohaldatakse nimetatud määrust ja konkurentsiseaduse § 33 või riigiabina Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), tähenduses, millele kohaldatakse nimetatud määrust ja konkurentsiseaduse § 34², järgmiselt:
  1) paragrahvi 7 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevusteks antav toetus on investeeringuteks ettenähtud abi taastuvallikatest toodetud energia ja vesiniku ning tõhusa koostootmise edendamiseks üldise grupierandi määruse artikli 41 tähenduses või vähese tähtsusega abi;
  2) paragrahvi 7 lõike 2 punktides 3–5 sätestatud tegevusteks antav toetus on vähese tähtsusega abi.

  (2) Määruse alusel ei anta abi:
  1) ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni varasema otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täitmata;
  2) VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel;
  3) üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 sätestatud juhtudel;
  4) raskustes olevale ettevõtjale.
[RT I, 11.02.2025, 3 - jõust. 14.02.2025]

§ 3.   Toetuse eesmärk ja tulemus

  (1) Toetuse andmise eesmärk on toetada fossiilkütustelt üleminekut taastuvenergia allikatele ja suurendada seeläbi ettevõtjate varustuskindlust.

  (2) Toetuse andmise tulemusena paraneb ettevõtjate varustuskindlus ja toetatakse vähemalt 70 ettevõtjat.

  (3) Toetusega panustatakse taaste- ja vastupidavusrahastu tulemusnäitaja „Toetatavad ettevõtjad” saavutamisse.

§ 4.   Terminid

  Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
  1) „ei kahjusta oluliselt” põhimõte – põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile;
  1¹) elektrifitseerimine – antud määruse mõistes teiste energiaallikate asemel elektrienergia kasutuselevõtt või fossiilsel energial töötava seadme asendamine elektril töötava seadmega või elektrivõrguga liitumine;
[RT I, 11.02.2025, 3 - jõust. 14.02.2025]
  2) EMTAK – Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator, mis on kehtestatud justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)”;
  3) keskmise suurusega ettevõtja – ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artikli 2 punktis 1 sätestatud kriteeriumitele;
[RT I, 11.02.2025, 3 - jõust. 14.02.2025]
  4) suurettevõtja – ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse I lisas väikese ja keskmise suurusega ettevõtjale sätestatud kriteeriumitele;
  5) taastuvenergia allikad – taastuvatest mittefossiilsetest allikatest pärit energia, nimelt tuuleenergia, päikeseenergia (päikese soojusenergia ja fotogalvaaniline päikeseenergia), geotermiline energia, ümbritseva keskkonna energia, loodete, lainete ja muu ookeanienergia, hüdroenergia ning biomassist, prügilagaasist, reoveepuhasti gaasist ja biogaasist toodetud energia;
  6) tulemusnäitaja – Eesti taaste- ja vastupidavuskavas kokku lepitud ühine näitaja, millesse toetusega panustatakse;
  7) varustuskindlus – ettevõtja püsiv ligipääs energiale, et säilitada konkurentsivõime;
  8) varustuskindluse tagamine – ehitustegevus ja seadmete soetamine eesmärgiga vahetada või mitmekesistada ettevõtja kasutatavat energiaallikat või aidata energiat salvestada ja energia kvaliteeti parandada või liituda võrguga kaugkütteseaduse tähenduses;
  9) väikeettevõtja – ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artikli 2 punktides 2 ja 3 sätestatud kriteeriumitele, ka mikroettevõtja.

§ 5.   Vahendusasutus

  Vahendusasutus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

§ 6.   Vaide esitamine

  (1) Vahendusasutuse toimingu või otsuse peale võib enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vahendusasutusele.

  (2) Vaide lahendab vahendusasutus.

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulud ja toetuse osakaal 

§ 7.   Toetatavad tegevused

  (1) Toetust antakse projektile, mille elluviimisega panustatakse §-s 3 sätestatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse.

  (2) Toetatavad tegevused on:
  1) üleminek taastuvenergia allikale;
  2) salvestusseadme ostmine, tingimusel, et salvestusseade asub pärast mõõtepunkti;
  3) elektrifitseerimine;
  4) tõhusa kaugküttevõrguga liitumine, mis vastab kaugkütteseaduse § 4 lõike 4 tähenduses tõhusa kaugkütte võrgupiirkonna tingimustele (edaspidi kaugküttevõrk);
  5) ehitusprojekti eelprojekti koostamine, kui eelprojekt on vajalik punktides 1 või 3 sätestatud tegevuse elluviimiseks ning eelprojekti valmimise kuupäev on hilisem kui 2022. a 20. juuli.
[RT I, 11.02.2025, 3 - jõust. 14.02.2025]

  (3) Lõikes 2 sätestatud tegevused hõlmavad § 4 punktis 5 loetletud taastuvatele energiaallikatele üleminekuks vajalike seadmete ostmist, paigaldamist ja nendega seotud ehitustöid Eestis.

  (4) Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist, välja arvatud lõike 2 punktis 5 sätestatud tegevuse puhul.
[RT I, 11.02.2025, 3 - jõust. 14.02.2025]

  (5) Tagamaks kooskõla „ei kahjusta oluliselt” põhimõttega, peab toetatav tegevus vastama järgmistele asjakohastele tingimustele:
  1) toetatakse üleminekut vaid käesoleva määruse § 4 punktis 5 nimetatud taastuvenergia allikatele;
  2) taastuvenergia allikate puhul, sealhulgas bioloogilist päritolu energiaallikate puhul, tuleb järgida säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside vähendamise kriteeriume ning erinorme, mis on kehtestatud energiamajanduse korralduse seaduses;
  3) geotermilised tegevused ei tohi hõlmata nafta või gaasi uurimist ega kaevandamist ega sellistel eesmärkidel kasutatavate seadmete soetamist;
  4) metaani eraldumine peab olema minimaalne ja jääma tunduvalt alla künnise 20 000 tonni CO₂ ekvivalenti/aastas.

  (6) Toetust ei anta Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuvale tegevusele, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem. Võrdlusalused, mis on kehtestatud heitkogustega kauplemise süsteemi reguleerimisalasse kuuluvate tegevuste jaoks tasuta kvootide eraldamiseks, on sätestatud Euroopa Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447 (ELT L 87/29, 15.03.2021).

  (7) Kui lõikes 6 nimetatud tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis on asjakohastest võrdlusalustest madalam, kuid mitte oluliselt madalamad, siis tuleb koos taotlusega esitada selgitus, miks täiendav kasvuhoonegaaside vähendamine ei ole võimalik.

  (8) Toetust antakse biogaasi tootmiseks reoveesettest tingimusel, et biogaasi tootmisel tekkiv kääritusjääk võetakse ringlusse vastavalt keskkonnaministri 19. juuli 2017. a määrusele nr 24 „Reoveesettest toote valmistamise nõuded”.

  (9) Toetust antakse biogaasi tootmiseks biolagunevatest jäätmetest tingimusel, et biogaasi tootmisel tekkiv kääritusjääk võetakse ringlusse vastavalt keskkonnaministri 10. mai 2016. a määrusele nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta”.

  (10) Toetust antakse keskkonnaalastele õigusaktidele vastavale projektile.

§ 8.   Toetatavad kulud

  (1) Toetatav kulu on taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks tehtud põhjendatud kulu, mis tekib abikõlblikkuse perioodil ning on kooskõlas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega.

  (2) Paragrahvi 7 lõike 2 punktis 2 nimetatud seadme ostmisel on toetatav kulu:
  1) seadme ostuhind ja seadme paigaldamise, seadistamise ja kasutamise väljaõppe maksumus;
  2) seadme kasutamiseks vajaliku tarkvara ja infotehnoloogilise seadme ning selle paigaldamise ja seadistamise maksumus.

  (3) Paragrahvi 7 lõike 2 punktides 1 ja 3 tegevustel on toetatav kulu:
  1) [kehtetu - RT I, 11.02.2025, 3 - jõust. 14.02.2025]
  2) projekteerimine;
  3) ehitise püstitamise ja rajamise maksumus;
  4) ehitise laiendamise maksumus;
  5) ehitise rekonstrueerimise maksumus;
  6) seadme ostuhind;
  7) seadme paigaldamise maksumus;
  8) elektrivõrguga liitumistasu.
[RT I, 11.02.2025, 3 - jõust. 14.02.2025]

  (4) Paragrahvi 7 lõike 2 punktis 4 tegevustel on toetatav kulu:
  1) kaugküttevõrguga liitumise liitumistasu;
  2) kaugküttevõrguga liitumise projekteerimise ja ehitamise maksumus;
  3) liitumiseks vajalike seadmete ostuhind ja paigaldamise maksumus.

  (4¹) Paragrahvi 7 lõike 2 punktis 5 sätestatud tegevusel on toetatav kulu ehitusprojekti eelprojekti koostamise maksumus.
[RT I, 11.02.2025, 3 - jõust. 14.02.2025]

  (5) Kulu on toetatav, kui täidetud on järgmised nõuded:
  1) ehitise kohta on ehitusluba või ehitusteatis, kui see on nõutav ehitusseadustiku kohaselt;
  2) toetatava tegevusega seotud ehitis ja selle alune maa on taotleja omandis või ehitise alusele maale on taotleja kasuks seatud hoonestusõigus, isiklik kasutusõigus või kasutusvaldus vähemalt viieks aastaks arvates vahendusasutusele taotluse esitamise kuupäevast, kui taotleja on väikeettevõtja, ning vähemalt seitsmeks aastaks arvates vahendusasutusele taotluse esitamise kuupäevast, kui taotleja on keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja;
[RT I, 05.01.2024, 6 - jõust. 08.01.2024]
  2¹) toetatava tegevusega seotud ehitise kasutamiseks on taotleja sõlminud kirjaliku üüri- või rendilepingu tähtajatult või vähemalt viieks aastaks arvates vahendusasutusele taotluse esitamise kuupäevast, kui taotleja on väikeettevõtja, ning vähemalt seitsmeks aastaks taotluse esitamise kuupäevast, kui taotleja on keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja, või käesolevas punktis sätestatud nõuete täitmist võimaldava eellepingu, kui nimetatud ehitis on valmimisel;
[RT I, 05.01.2024, 6 - jõust. 08.01.2024]
  3) kui toetatav seade paigaldatakse ehitisse või seda kasutatakse ehitises, peab ehitis olema taotleja omandis või kasutuses punktis 2 või 2¹ sätestatud tingimuste kohaselt.
[RT I, 05.01.2024, 6 - jõust. 08.01.2024]

  (6) Toetatav on ainult pangaülekandega tasutud kulu.

  (7) Kuludokumendi toetatavate kulude summa peab olema käibemaksuta vähemalt 100 eurot.

  (8) [Kehtetu - RT I, 13.09.2024, 1 - jõust. 16.09.2024]

  (9) Mittetoetatavad on järgmised kulud:
  1) käibemaks;
  2) personalikulud ja projektijuhtimisega seotud töötasu ja projektijuhtimisteenuse kulud;
  3) toetuse taotlemise ettevalmistamiseks tehtud kulu;
  4) amortisatsioonikulu;
  5) kinnisasja omandamise kulu;
  6) pangagarantii;
  7) finants- ja pangakulu;
  8) riigilõiv;
  9) kindlustusmakse;
  10) liisingumakse;
  11) kulud, mis on hüvitatud või mille hüvitamist on taotletud mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse üksuse või välisvahenditest;
  12) muud projekti tegevusega mitteseotud või ebavajalikud kulud.

§ 9.   Projekti abikõlblikkuse periood

  (1) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses määratud hilisemast kuupäevast ja lõpeb taotluse rahuldamise otsuses määratud kuupäeval, kuid hiljemalt 31. märtsil 2026. Juhul kui § 7 lõike 2 punktis 5 sätestatud tegevuse elluviimisega on alustatud enne taotluse esitamist, määrab vahendusasutus taotleja soovil nimetatud tegevuse osas taotluse rahuldamise otsuses taotluse esitamisest varasema abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva.
[RT I, 11.02.2025, 3 - jõust. 14.02.2025]

  (2) Projekti abikõlblikkuse periood kestab kuni 24 kuud.

  (3) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist vahendusasutuse poolt ja lõppsaajale lõppmakse tegemist.

  (4) Lõppsaaja võib mõjuval põhjusel taotleda vahendusasutuselt projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõistliku aja võrra tingimusel, et saavutatav tulemus seondub endiselt toetuse eesmärkidega ja projektiga ning abikõlblikkuse periood lõpeb hiljemalt 31. märtsil 2026. Pikendamise korral võib abikõlblikkuse periood ületada lõikes 2 sätestatud kestust.
[RT I, 11.02.2025, 3 - jõust. 14.02.2025]

§ 10.   Toetuse maksimumsumma, osakaal ja tingimused

  (1) Toetuse miinimumsumma ühe projekti kohta on 5000 eurot. Toetuse maksimumsumma ühe ettevõtja kohta erinevate projektide peale kokku on 300 000 eurot väikeettevõtja puhul ning 500 000 eurot keskmise suurusega ja suurettevõtja puhul.
[RT I, 05.01.2024, 6 - jõust. 08.01.2024]

  (2) Taotleja ja taotlejaga ühte kontserni kuuluv ettevõtja või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad loetakse üheks ettevõtjaks.

  (3) Toetuse maksimaalne osakaal, kui toetust antakse vähese tähtsusega abina, on:
  1) 60 protsenti toetatavatest kuludest väikeettevõtja korral;
  2) 50 protsenti toetatavatest kuludest keskmise suurusega ettevõtja korral;
  3) 40 protsenti toetatavatest kuludest suurettevõtja korral.
[RT I, 11.02.2025, 3 - jõust. 14.02.2025]

  (3¹) Toetuse maksimaalne osakaal, kui toetust antakse kooskõlas üldise grupierandi määruse artikliga 41, on:
  1) 45 protsenti § 7 lõike 2 punktis 1 sätestatud tegevuseks;
  2) 30 protsenti § 7 lõike 2 punktis 2 sätestatud tegevuseks.
[RT I, 11.02.2025, 3 - jõust. 14.02.2025]

  (4) Kui § 7 lõikes 2 sätestatud ehitis, seade või kaugküttevõrguga liitumiskoht, millele kohaldub liitumistasu, asub väljaspool Tallinna ja Harjumaad, lisandub toetuse maksimaalsele osakaalule kümme protsenti. Toetuse maksimaalset osakaalu ei tõsteta suurettevõtjale § 7 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevuseks abi andmisel kooskõlas üldise grupierandi määrusega.
[RT I, 11.02.2025, 3 - jõust. 14.02.2025]

  (5) Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi VTA määruse kohaselt, ei tohi see abi koos käesoleva määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ja käesolevas paragrahvis nimetamata Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000 eurot.
[RT I, 05.01.2024, 6 - jõust. 08.01.2024]

  (6) Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2832, 15.12.2023, lk 1–12), ei tohi talle mistahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul nimetatud määruse ja VTA määruse alusel antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ületada 750 000 eurot.
[RT I, 05.01.2024, 6 - jõust. 08.01.2024]

  (7) Vähese tähtsusega abi summa arvutamisel lähtutakse VTA määruse artikli 5 lõikes 1 sätestatud regulatsioonist.

  (8) Vähese tähtsusega abi andmisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.

3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele 

§ 11.   Nõuded taotlejale

  (1) Toetust võib taotleda Eestis registreeritud äriühing.
[RT I, 11.02.2025, 3 - jõust. 14.02.2025]

  (2) [Kehtetu - RT I, 11.02.2025, 3 - jõust. 14.02.2025]

  (3) [Kehtetu - RT I, 11.02.2025, 3 - jõust. 14.02.2025]

  (4) Toetust ei saa taotleda äriühing, kelle põhitegevusala vastab järgmisele EMTAK-i jaole või alajaole:
  1) jagu A – põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük;
  2) jao C alajagu 10 – toiduainete tootmine, välja arvatud meetmest „Toiduainetööstuse investeeringutoetus energia varustuskindluse tagamiseks” toetust mittesaanud ettevõtja;
  3) jao C alajagu 11 – joogitootmine, välja arvatud meetmest „Toiduainetööstuse investeeringutoetus energia varustuskindluse tagamiseks” toetust mittesaanud ettevõtja;
  4) jao C alajagu 120 – tubakatoodete tootmine;
  5) jao K alajagu 62 – programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused;
[RT I, 11.02.2025, 3 - jõust. 14.02.2025]
  6) jagu L – finants- ja kindlustustegevus;
[RT I, 11.02.2025, 3 - jõust. 14.02.2025]
  7) jao N alajagu 69 – juriidilised toimingud ja arvepidamine;
[RT I, 11.02.2025, 3 - jõust. 14.02.2025]
  8) jao N alajagu 70 – peakontorite tegevus ning juhtimisalane nõustamine;
[RT I, 11.02.2025, 3 - jõust. 14.02.2025]
  9) jao N alajagu 73 – reklaamindus, turu-uuringud ja suhtekorraldus;
[RT I, 11.02.2025, 3 - jõust. 14.02.2025]
  10) jao O alajagu 77 – rentimine ja kasutusrent;
[RT I, 11.02.2025, 3 - jõust. 14.02.2025]
  11) jao O alajagu 782 – tööjõu rent ja muud tööjõuteenused;
[RT I, 11.02.2025, 3 - jõust. 14.02.2025]
  12) jao S alajagu 92 – hasartmängude ja kihlvedude korraldamine.
[RT I, 11.02.2025, 3 - jõust. 14.02.2025]

  (4¹) Toetust ei saa taotleda äriühing, kelle taotluses sisalduv projekt on seotud fossiilkütuse kasutamisega.
[RT I, 05.01.2024, 6 - jõust. 08.01.2024]

  (5) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) taotluse esitamisele eelnenud kahe majandusaasta keskmine müügitulu äriregistrile esitatud majandusaasta aruannete kohaselt peab taotleja põhitegevusalal olema vähemalt 100 000 eurot;
  2) taotleja on taotluse esitamise hetkeks nõuetekohaselt täitnud majandusaasta aruande ja maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse.

  (6) Toetust ei anta taotlejale, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioone.

§ 12.   Nõuded taotlusele

  (1) Taotlus peab sisaldama järgmist teavet:
  1) taotleja nimi ja registrikood;
  2) projekti nimi, plaanitava tegevuse algus- ja lõppkuupäev, eesmärgid, oodatavad tulemused ja toetuse vajaduse põhjendus;
  3) projekti elluviimise koht;
  4) toetatava tegevuse kogumaksumus, toetatavad tegevused ja kulud, taotletava toetuse ja omafinantseeringu summa;
  5) põhjendused ja selgitused, kuidas taotleja panustab toetusega toetuse andmise eesmärki varustuskindluse tagamiseks ja üleminekuks uuele energiaallikale.

  (2) Taotlus peab sisaldama järgmisi kinnitusi, andmeid ja dokumente:
  1) kinnitus, et projekt vastab põhimõttele „ei kahjusta oluliselt”;
  2) kinnitus nõuetekohase omafinantseeringu olemasolu kohta ja selgitus selle kujunemisest;
  3) teave taotleja vastavuse kohta §-s 11 sätestatud nõuetele;
  4) teave, kas taotleja on väikeettevõtja, mikroettevõtja, keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja;
  5) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsus võidakse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada ja toetus vastava aluse esinemisel tagasi nõuda;
  6) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsuses märgitud lõppsaaja nimi, registrikood, toetuse summa (sh välja makstud summad), projekti alguse ja lõpu kuupäev, projekti number, lühikokkuvõte projektist ja asukoht avalikustatakse;
  7) projektile või projekti üksikule tegevusele samal ajal mitmest meetmest või muust riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või muu välisabi vahendist toetuse taotlemise korral sellekohane teave;
  8) kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;
  9) kinnitus, et projekt vastab Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnaalastele õigusaktidele;
  10) taotleja ja kontserni liikmete skeem vahendusasutuse vormil, kui taotleja kuulub kontserni ja vastavad andmed ei ole avalikult kättesaadavad;
  11) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
  12) projekti tegevuskava;
  13) projekti eelarve koos põhjendusega;
  14) taotleja kasumiaruanne ja bilanss taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga, välja arvatud, kui nimetatud ajavahemik kattub eelmise majandusaasta aruandeperioodiga ning majandusaasta aruanne on äriregistrist kättesaadav, ning börsil noteeritud ettevõtjate puhul viimane avalikustatud kasumiaruanne ja bilanss;
  15) taotleja puhul, kes on hankija riigihangete seaduse tähenduses, hankeplaan vahendusasutuse kehtestatud vormil;
  16) taristuinvesteeringute korral, mille maksumus ilma käibemaksuta on 10 miljonit eurot või suurem, kliimamuutustele vastupanuvõime kontrollimise dokumentatsioon vastavalt Euroopa Komisjoni teatisele 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised” (ELT C 373, 16.09.2021, lk 1–92);
  17) biogaasi tootmisele reoveesettest või biolagunevatest jäätmetest toetuse taotlemisel jäätmete ringlussevõttu tõendavad dokumendid, mis tõendavad jäätmetest saadava toote vastavust rahvusvahelisele, Euroopa või Eesti standardile või vastavatele Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktidele või et jäätmetest toodetud asju ei ole võimalik eristada looduslikust toorainest toodetud asjast;
  18) kaugküttevõrguga liitumise korral leping kaugkütte pakkujaga;
  19) kaugküttevõrguga liitumise korral tõend, et kaugküttevõrk vastab tõhusa energiatootmise põhimõtetele;
  20) vajadusel §7 lõikes 7 nimetatud selgitus, miks täiendav kasvuhoonegaaside vähendamine ei ole võimalik.

  (3) Kui toetust taotletakse, et osta § 7 lõikes 2 nimetatud seade, mis paigaldatakse ehitisse või mida kasutatakse ehitises, esitatakse koos taotlusega § 8 lõike 5 punktides 2 või 2¹ sätestatud nõude täitmist tõendav leping, kui ehitis ei ole taotleja omandis. Hoonestusõiguse, isikliku kasutusõiguse või kasutusvalduse seadmise lepingu esemeks oleval kinnisasjal peab asuma ehitis, milles seade asub või kus seadet kasutatakse.
[RT I, 05.01.2024, 6 - jõust. 08.01.2024]

  (4) Kui toetust taotletakse § 7 lõike 2 punktis 1 või 3 nimetatud ehitise rajamiseks või taotletakse liitumistasu kaugküttevõrguga liitumisel, esitatakse taotlusega järgmised dokumendid:
  1) projekti elluviimiseks vajalikud load, samuti ehitusseadustiku kohaselt nõutud ehitusluba või ehitusteatis ja kooskõlastused;
  2) ehitusprojekt, mis on vähemalt majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” sätestatud eelprojekti staadiumis;
  3) hoonestusõiguse seadmise leping, kui taotleja kasutab ehitisealust maad hoonestusõiguse alusel;
  4) kasutusvalduse seadmise leping, kui ehitis asub kinnisasjal, millele on taotleja kasuks seatud kasutusvaldus;
  5) paragrahvi 8 lõike 5 punktis 2¹ sätestatud nõuete täitmist võimaldav eelleping, kui ehitis on valmimisel;
[RT I, 05.01.2024, 6 - jõust. 08.01.2024]
  6) võrguettevõtja liitumispakkumine, kui liitutakse elektrivõrguga.
[RT I, 11.02.2025, 3 - jõust. 14.02.2025]

  (5) Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitiste puhul esitatakse taotluses järgmine teave:
  1) kordumatu tunnus, nimi, asukoht ja käitise tunnuskood või õhusõiduki käitaja tunnus Euroopa Liidu tehingulogis;
  2) kasvuhoonegaaside heite prognoositav tase tooteühiku kohta;
  3) kasutatud tehnoloogia lühikirjeldus;
  4) kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem tulenevalt Euroopa Komisjoni rakendusmäärusest (EL) 2021/447, millega määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 2 kohaselt kindlaks lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamisel kasutatavate võrdlusaluste muudetud väärtused ajavahemikuks 2021–2025 (ELT L 87, 15.03.2021, lk 29–34), esitatakse selgitus põhjuste kohta, miks täiendav kasvuhoonegaaside heite vähendamine ei ole võimalik.

  (6) [Kehtetu - RT I, 05.01.2024, 6 - jõust. 08.01.2024]

4. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine 

§ 13.   Toetuse taotlemine

  (1) Toetust taotletakse jooksvalt kuni rahastamise eelarve ammendumiseni või taotluste vastuvõtmise peatamise või lõpetamiseni.

  (2) Vahendusasutus avaldab oma veebilehel enne taotluste vastuvõtu alustamist rahastamise eelarve koos jaotusega, kooskõlastades selle eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.

  (3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning rahastamise eelarvest teavitab vahendusasutus oma veebilehel.

  (4) Vahendusasutus peatab taotluste vastuvõtmise, kui läbivaatamata taotlustega taotletav toetussumma võrdsustub rahastamise eelarve vaba jäägiga, arvestades sealjuures eelarve jaotumist, ja vaatab menetluses olevad taotlused läbi nende esitamise järjekorras.

§ 14.   Taotluse menetlemine

  (1) [Kehtetu - RT I, 11.02.2025, 3 - jõust. 14.02.2025]

  (2) Taotluse menetlemise tähtaeg on 30 tööpäeva.
[RT I, 11.02.2025, 3 - jõust. 14.02.2025]

  (3) Vahendusasutus võib taotluse menetlemisel nõuda vahendusasutuse määratud tähtpäevaks taotlejalt selgitust ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta ning taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, märkides, millist asjaolu on vaja selgitada või täiendada või mille kohta on vaja esitada lisateavet.

  (4) Kui taotluses avastatakse puudusi, teavitab vahendusasutus sellest viivitamata taotlejat ja annab puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva. Selle aja võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

  (5) Eksperdi kasutamise korral pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg ekspertiisi tegemiseks kuluva aja võrra, mis ei tohi ületada kümmet tööpäeva. Eksperdi kasutamisest ja sellega seonduvast tähtaja pikenemisest teavitab vahendusasutus taotlejat viivitamata.

§ 15.   Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

  (1) Taotleja ja taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui taotleja ja taotlus vastavad määruse nõuetele.

  (2) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmine asjaolu:
  1) taotlus ei vasta määruse nõuetele;
  2) taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul esitanud vahendusasutuse nõutud selgitusi või lisateavet või kõrvaldanud puudusi;
  3) taotluses on esitatud teadlikult ebaõigeid või mittetäielikke andmeid.

  (3) Kui taotleja või taotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks, teeb vahendusasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 16.   Hindamiskomisjoni moodustamine

  (1) Taotluste hindamiseks võib vahendusasutus moodustada hindamiskomisjoni, mille koosseis kooskõlastatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja avalikustatakse vahendusasutuse veebilehel hiljemalt päeval, kui hakatakse taotlusi vastu võtma.

  (2) Vahendusasutus kaasab hindamisse vajaduse korral lisaeksperte. Eksperdi kaasamise korral pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg kuni kümne tööpäeva võrra.

  (3) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest taotlustest ja taotlejatest. Seotuse korral taandab isik ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 sätestatud tingimustel ja korras.

  (4) Vahendusasutus annab taotlejale ekspertide küsimustele vastamiseks kuni kümnetööpäevase tähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

§ 17.   Projektide hindamine, hindamiskriteeriumid ja -kord

  (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlustes sisalduvaid projekte hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumite alusel, mille osakaal koondhindest on järgmine:
  1) hindamiskriteerium 1 – projekti tegevuste mõju meetme eesmärgi saavutamisele, milles hinnatakse projekti panust toetuse eesmärkide ja tulemuste täitmisse – osakaal koondhindest 30 protsenti;
  2) hindamiskriteerium 2 – taotleja võimekus projekti tegevuste elluviimiseks, milles hinnatakse projekti ettevalmistuse kvaliteeti, taotleja finantsvõimekust ja riskide juhtimise oskust – osakaal koondhindest 40 protsenti;
  3) hindamiskriteerium 3 – projekti tegevuste põhjendatus ja kuluefektiivsus, milles hinnatakse projekti realistlikkust, selgust ja tulemuste mõõdetavust – osakaal koondhindest 30 protsenti.

  (2) Projekti hinnatakse skaalal null kuni neli, millest kõrgeim hinne on neli ja madalaim null.

  (3) Taotluse koondhinne kujuneb hinnete kaalutud keskmisest, arvestades lõikes 1 loetletud hindamiskriteeriumite alusel antud hindeid.

  (4) Hindamise juhendi koostab vahendusasutus, kooskõlastades selle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Hindamise juhend avalikustatakse hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval vahendusasutuse veebilehel.

§ 18.   Taotluse rahuldamine

  (1) Taotluse rahuldamise kohta teeb vahendusasutus taotluse rahuldamise otsuse. Taotlus võidakse rahuldada täielikult, osaliselt või kõrvaltingimusega.

  (2) Rahuldatakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotlus, milles kirjeldatud projekt vastab järgmistele tingimustele:
  1) on § 17 lõikes 1 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,5;
  2) ei ole üheski § 17 lõikes 1 sätestatud hindamiskriteeriumis saanud hindeks vähem kui 2,0;
  3) projekti rahastamise summa ei ületa § 13 lõikes 1 sätestatud taotluste rahastamiseks kavandatud eelarvet.

  (3) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse:
  1) otsuse kuupäev ja tegija;
  2) lõppsaaja nimi, aadress ja registrikood;
  3) projekti nimetus ja number;
  4) projekti kogumaksumus ja toetatavate kulude kogusumma;
  5) toetuse summa ja selle osakaal toetatavatest kuludest;
  6) teave riigiabi või vähese tähtsusega abi kohta;
  7) projekti eesmärk ja toetatavad tegevused;
  8) projekti tulemusnäitaja;
  9) projekti abikõlblikkuse periood;
  10) lõppsaaja kohustused, sealhulgas vara säilimisega seotud kohustused;
  11) toetuse maksmise tingimused;
  12) toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ja aruannete esitamise kord;
  13) toetuse maksmise peatamise ja toetuse tagasinõudmise ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused;
  14) viide otsuse vaidlustamise koha, tähtaja ja korra kohta;
  15) toetuse andmise kõrvaltingimus, kui taotlus rahuldatakse kõrvaltingimusega.

§ 19.   Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord

  (1) Taotlus jäetakse rahuldamata juhul, kui:
  1) taotleja või taotlus ei vasta määruses nimetatud nõudele;
  2) taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada;
  3) taotleja ei ole nõus § 18 lõike 4 kohaselt tehtud taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta;
  4) taotleja ei ole nõus § 20 alusel kõrvaltingimuse seadmisega;
  5) taotluses on esitatud valeandmeid või esineb asjaolu, mille tõttu taotlejat või taotlust ei oleks saanud nõuetele vastavaks tunnistada;
  6) taotleja vähese tähtsusega abi määr on täitunud, kui toetust antakse VTA määruse alusel.

  (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse:
  1) otsuse kuupäev ja tegija;
  2) taotleja nimi, aadress ja registrikood;
  3) projekti nimetus;
  4) otsuse põhjendus;
  5) viide otsuse vaidlustamise koha, tähtaja ja korra kohta;
  6) muu vajalik teave.

§ 20.   Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

  (1) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi või kui taotleja vähese tähtsusega abi vaba jääk ei võimalda soovitud mahus toetust anda.

  (2) Vahendusasutus teeb enne taotluse osalist rahuldamist taotlejale osalise rahuldamise ettepaneku, mis sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks.

  (3) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega ja taotleja on nõus vahendusasutuse ettepanekuga taotletud toetuse summat vähendada või projektis kavandatud tegevust muuta.

  (4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses, kui kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik ja põhjendatud ning taotleja on kõrvaltingimuse seadmisega nõus.

  (4¹) Taotluse rahuldamise otsuses nähakse kõrvaltingimusena ette üüri- või rendilepingu esitamise kohustus, kui taotlusega esitati § 8 lõike 5 punktis 2¹ sätestatud eelleping.
[RT I, 05.01.2024, 6 - jõust. 08.01.2024]

  (5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki lõppsaajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetuse maksetele tekib lõppsaajal siis, kui vahendusasutus on tuvastanud lõppsaaja esitatud teabe põhjal või avalikust infosüsteemist, registrist või andmeallikast saadud teabe põhjal kõrvaltingimuse saabumise või täitmise.

§ 21.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse vahendusasutuse algatusel või lõppsaaja esindusõigusliku isiku digitaalselt allkirjastatud taotluse alusel, kui taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti eesmärk ja tulemusnäitaja ei muutu.

  (2) Vahendusasutus vormistab taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsusena, kui muudetakse:
  1) toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse tegevus;
  2) toetuse summat või toetuse osakaalu toetatavatest kuludest;
  3) projekti abikõlblikkuse perioodi.

  (3) Kui projekti tulemusnäitaja ei muutu, võib lõppsaaja projektis teha lõikes 2 nimetamata muudatusi, kooskõlastades muudatuse enne vahendusasutusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

  (4) Vahendusasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muudatus seab kahtluse alla § 3 lõikes 2 sätestatud oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

  (5) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab saavutada projekti tulemuse ja muudatus on põhjendatud.

  (6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab vahendusasutus 20 tööpäeva jooksul taotluse saamisest.

  (7) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel:
  1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt;
  2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata;
  3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei suudeta täita;
  4) lõppsaaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja lõppsaajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
  5) lõppsaaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

  (8) Taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuses märgitakse toetuse summa, mille lõppsaaja peab tagastama.

  (9) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni toetuse lõppmakse tegemiseni või lõpparuande kinnitamiseni, olenevalt sellest, kumb neist on viimane.

§ 22.   Otsuse kättetoimetamine

  Paragrahvides 18–21 nimetatud otsus saadetakse taotlejale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

5. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused 

§ 23.   Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

  (1) Lõppsaaja esitab vahendusasutusele projekti vahe- ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel.

  (2) Aruandlusperioodi pikkus on kolm kuni kuus kuud.

  (3) Lõppsaaja esitab projekti lõpparuande 45 päeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust arvates.

  (4) Lõppsaaja esitab projekti järelaruande vahendusasutuse nõudmisel. Vahendusasutus võib nõuda järelaruande esitamist kuni kahe aasta jooksul projekti lõppemisest.

  (5) Vahe-, lõpp- ja järelaruandes kajastatakse:
  1) taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimi, projekti number ja lõppsaaja nimi;
  2) projekti kavandatud tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, saavutatud näitajad, põhjendus plaanitud ja tegeliku tegevuse ning tulemuse erinevuse kohta.

  (6) Vahendusasutus võib vahe- ja lõpparuandele hinnangu andmiseks kaasata eksperte.

  (7) Vahendusasutus kinnitab vahearuande, lõpparuande ja järelaruande või lükkab selle tagasi 30 tööpäeva jooksul selle esitamisest arvates. Vahendusasutusel on õigus nõuda aruande täiendamist, millele kuluva aja võrra pikeneb aruande menetlus.

§ 24.   Toetuse maksmise tingimused

  (1) Lõppsaaja esitab maksetaotluse koos vahe- või lõpparuandega.

  (2) Toetust makstakse tekkinud ja tasutud kulude alusel või põhjendatud juhul osaliselt ettemaksena, eeldusel, et täidetud on taaste- ja vastupidavuskava määruse § 9 lõigete 5 ja 6 tingimused.

  (3) Tekkinud ja tasutud kulude alusel toetuse makse tegemise eelduseks on:
  1) kulu aluseks oleva töö tegemine, kauba kättesaamine või teenuse osutamine ja kulu tasumine omafinantseeringu ulatuses;
  2) projekti tegevusest tingitud kulu tekkimist ja asjakohasust ning kulu tasumist tõendava dokumendi või selle koopia esitamine vahendusasutusele.

  (4) Toetust makstakse vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule toetatavatest kuludest ja mitte rohkem määratud toetuse summast.

  (5) Kui lõppsaajale tehakse makse osaliselt tasutud kuludokumentide alusel, mille puhul on tasutud omafinantseeringu ulatuses, tasub lõppsaaja tasumata kuludokumentide kogusumma ja esitab vahendusasutusele tasumist tõendavad dokumendid kümne kalendripäeva jooksul makse saamisest.

  (6) Vahendusasutus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui:
  1) esitatud dokument ei vasta nõuetele;
  2) esitatud kuludokument ei vasta toetuse taotluse eelarves esitatud projekti tegevusele ja eesmärgile;
  3) lõppsaaja majanduslik olukord on nii palju halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud;
  4) lõppsaaja rikub käesolevas määruses sätestatud tingimusi;
  5) projekti tulemused ei vasta käesolevas määruses sätestatud eesmärgile ja taotluses määratule või kui lõppsaaja kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust.

  (7) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist, kulude abikõlblikkuse kontrollimist ja tasumise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist.

  (8) Maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik tasaarveldada tagasinõudmise otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega.

  (9) Vahendusasutusel on õigus proportsionaalselt vähendada väljamakstava toetuse suurust lõppsaaja omafinantseeringu vähenemise korral alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra.

6. peatükk Toetuse tagasinõudmine 

§ 25.   Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine

  (1) Vahendusasutus nõuab projektile eraldatud toetuse tagasi lisaks taaste- ja vastupidavuskava määruse §-le 11 ka juhul kui projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada hiljemalt 31. märtsil 2026.
[RT I, 11.02.2025, 3 - jõust. 14.02.2025]

  (2) Ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasinõudmisel järgitakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatut.

7. peatükk Lõppsaaja ning vahendusasutuse õigused ja kohustused 

§ 26.   Lõppsaaja kohustused

  Lõppsaaja kohustub:
  1) saavutama projekti tulemused taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtpäevaks;
  2) tagastama toetuse vahendusasutuse toetuse tagasinõudmise otsuse alusel;
  3) esitama vahendusasutuse ette nähtud vormis, viisil ja tähtaja jooksul nõutud informatsiooni;
  4) pidama eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ja omafinantseeringu kasutamise kohta, samuti eristama oma raamatupidamises toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest lõppsaaja kuludest ja kulu- ja maksedokumentidest;
  5) kandma kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest, võrreldes taotluse rahuldamise otsuses kajastatud summaga;
  6) võimaldama vahendusasutusel ning taaste- ja vastupidavuskava määruses sätestatud auditeerival asutusel kontrollida kohapeal toetuse ja omafinantseeringu kasutamist kajastavaid kulu- ja maksedokumente, omandatud seadmeid ja materjale ning tehtud töid ning võimaldama kontrollijal juurdepääsu kõikidesse ruumidesse ja territooriumidele, mida lõppsaaja omab, rendib või muul moel kasutab;
  7) tagama, et kõik projekti raames tehtud kulud makstakse välja lõppsaaja pangakontolt;
  8) andma punktis 6 nimetatud asutuse käsutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul vastava teate saamisest ning osutama kontrolli, auditi ja järelevalve kiireks tegemiseks igakülgset abi;
  9) teavitama avalikkust toetuse päritolust alates rahuldamise otsuse saamisest, viidates kõnes või tekstis, et projekti on rahastatud Euroopa Liidu taasterahastust NextGenerationEU, ning kasutades objektide ja avalikkusele mõeldud esemete ja dokumentide märgistamisel Euroopa Liidu embleemi märkega „Rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU”;
  10) säilitama taotluse, toetuse ja projekti elluviimisega seonduvat dokumentatsiooni ja materjale kümme aastat arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;
  11) tagama projekti tulemusena loodud või omandatud vara säilimise taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud eesmärkidel ja tingimustel väikese ja keskmise suurusega ettevõtjast lõppsaaja korral vähemalt kolme ja suurettevõtjast lõppsaaja korral vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist;
  12) kooskõlastama vahendusasutusega toetuse eest loodud ja omandatud vara suhtes olevate õiguste üleandmise korral üleandmise tingimused ning edasise vastutuse vara sihtotstarbelise kasutuse eest, kui üleandmine toimub väikese ja keskmise suurusega ettevõtjast lõppsaaja korral kolme ja suurettevõtjast lõppsaaja korral viie aasta jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist;
[RT I, 11.02.2025, 3 - jõust. 14.02.2025]
  13) informeerima viivitamata kirjalikult vahendusasutust kõigist toetuse taotlemisel esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada lõppsaaja kohustuste täitmist, sealhulgas aadressi või volitatud esindajate muutumisest, ettevõtja ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest ja tegevuse lõpetamisest, seda ka juhul, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
  14) viivitamata kirjalikult teavitama vahendusasutust asjaoludest, mis vältimatult või suure tõenäosusega takistavad projekti eesmärkide saavutamist ja seavad nende saavutamise kahtluse alla;
  15) järgima riigihangete korraldamisel riigihangete seaduses kehtestatud nõudeid, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses;
  16) seadma riigihanke alusdokumentides tingimuseks, et pakkuja esitab hankelepingu täitmisel iga oma alltöövõtja nime ja registrikoodi ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa;
  17) kui lõppsaaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses ja teenuse või asja eeldatav maksumus on käibemaksuta võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, esitama vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt;
[RT I, 11.02.2025, 3 - jõust. 14.02.2025]
  18) ostumenetluse läbiviimisel hoiduma huvide konfliktist, kus lõppsaajal või tema nimel tegutseval isikul, kes on kaasatud ostumenetluse ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse tulemust, on finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena.
[RT I, 11.02.2025, 3 - jõust. 14.02.2025]

§ 27.   Vahendusasutuse õigused ja kohustused

  (1) Vahendusasutus kohustub:
  1) pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist avaldama Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehel lõppsaaja nime, toetust saava projekti nime, toetuse summa, projekti kogumahu, projekti eesmärgi ja kestuse;
  2) kandma riigiabi või vähese tähtsusega abi riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse;
  3) kontrollima projekti elluviimist;
  4) kontrollima toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;
  5) seirama toetuse rahastamise eelarve rahalisi jääke ja vajaduse korral esitama ülevaate Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile;
  6) koostama toetuse seirearuande ja lõpparuande ning edastama selle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile;
  7) koostama ja avalikustama toetuse andmise ülevaated;
  8) teavitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toetuse kasutamise takistusest;
  9) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat käesoleva määruse alusel vastu võetud viimase taotluse rahuldamise otsusest arvates.

  (2) Vahendusasutusel on õigus:
  1) kontrollida kohapeal toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavaid kulu- ja maksedokumente;
  2) vähendada toetuse suurust lõppsaaja vähem kasutatud summa võrra, kui esitatud vahearuandest selgub, et lõppsaaja on osaliselt või täielikult jätnud tegemata tegevuskavas planeeritud tegevuse.

8. peatükk Määruse rakendamine 
[RT I, 05.01.2024, 6 - jõust. 08.01.2024]

§ 28.   Määruse rakendamine

  (1) 2024. a jaanuaris vastu võetud § 2 lõikes 1 tehtud muudatusi rakendatakse 1. jaanuarist 2024. a.
[RT I, 05.01.2024, 6 - jõust. 08.01.2024]

  (2) 2024. a septembris vastu võetud § 7 lõike 4 ja § 9 lõike 1 muudatusi rakendatakse alates 4. juunist 2023. a.
[RT I, 13.09.2024, 1 - jõust. 16.09.2024]

  (3) Paragrahvi 26 lõiget 18 ei rakendata projektidele, mille elluviimiseks esitati taotlus enne nimetatud lõike jõustumist.
[RT I, 11.02.2025, 3 - jõust. 14.02.2025]