Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Keskkonnaministri 6. aprilli 2011. a määruse nr 25 „Nõuded vesikonna veeseireprogrammide kohta” muutmine

Vastu võetud 22.06.2016 nr 16

Määrus kehtestatakse veeseaduse § 37 lõike 4 alusel.

Keskkonnaministri 6. aprilli 2011. a määruses nr 25 „Nõuded vesikonna veeseireprogrammide kohta” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Vesikonnaspetsiifiline saasteaine käesoleva määruse tähenduses on ohtlik aine, mida vesikonnas kasutatakse ja mille esinemine vees või veekogu põhjasettes vee-elustikule ohtlikul määral on tõenäoline ning mida seetõttu võetakse arvesse pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi hindamisel.”;

2) paragrahvi 3 lõike 3 punktist 5 jäetakse välja sõna „aastas”;

3) paragrahvi 4 punktid 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) hinnata pinnaveekogumite ja territoriaalvee pikaajalisi looduslikke muutusi ning inimtegevusest põhjustatud pikaajalisi pinnaveekogumite seisundi ja territoriaalvee keemilise seisundi muutusi;
4) hinnata veekogude põhjasettes või vee-elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete, muude saasteainete ja vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisalduse pikaajalisi muutusi;”;

4) paragrahvi 5 lõike 3 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) punktides, mis olid määratud nõukogu otsuse (EMÜ) nr 77/795, millega kehtestatakse ühenduses mageda pinnavee kvaliteedi alase teabevahetuse ühine kord (EÜT L 334, lk 29–36, eestikeelne eriväljaanne: peatükk 15, kd 01, lk 63–70), I lisas;”;

5) paragrahvi 6 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Pinnaveekogumite ja territoriaalvee ülevaateseire käigus kogutakse pinnaveekogumi ja territoriaalvee keemilise seisundi, ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali hindamiseks andmeid eelkõige nende veeseaduse § 26⁵ lõike 10 alusel kehtestatud määruses loetletud prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete kohta, mida on vesikonna territooriumil kasutatud või keskkonda heidetud, ning muude saasteainete ja vesikonnaspetsiifiliste saasteainete kohta, mida on märkimisväärses koguses vesikonna territooriumil kasutatud või keskkonda heidetud.

(3) Pinnaveekogumite ja territoriaalvee ülevaateseire käigus kogutakse veekogu põhjasettes või vee-elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete ja muude saasteainete sisalduse pikaajaliste muutuste hindamiseks eelkõige andmeid antratseeni, bromodifenüüleetrite, kaadmiumi ja selle ühendite, C10–13-kloroalkaanide, di(2-etüülheksüül)ftalaadi, fluoranteeni, heksaklorobenseeni, heksaklorobutadieeni, heksaklorotsükloheksaani, plii ja selle ühendite, elavhõbeda ja selle ühendite, pentaklorobenseeni, benso(a)püreeni, benso(b)fluoranteeni, benso(k)fluoranteeni, benso(g,h,i)perüleeni, indeno(1,2,3-cd)püreeni, tributüültina ühendite, dikofooli, perfluorooktaansulfoonhappe ja selle derivaatide, kinoksüfeeni, polüklooritud dibenso-p-dioksiinide, polüklooritud dibensofuraanide, dioksiinisarnaste polüklooritud bifenüülide, heksabromotsüklododekaani, heptakloori, heptakloorepoksiidi, 4-nonüülfenooli ja 4-(1,1’,3,3’-tetrametüülbutüül)fenooli sisalduse kohta.”;

6) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud ainetele ja ühenditele kogutakse pinnaveekogumite ülevaateseire käigus saasteainesisalduse pikaajaliste muutuste hindamiseks andmeid veekogu põhjasettes või vee-elustikus akumuleeruvate vesikonnaspetsiifiliste saasteainete kohta.

(5) Pinnaveekogumite ja territoriaalvee ülevaateseire käigus kogutakse andmeid veekogu põhjasettes või vee-elustikus akumuleeruva aine sisalduse kohta vees juhul, kui veekogu põhjasette või vee-elustiku analüüsi tulemus või akuutne kokkupuude heitega viitab, et on olemas oht veekeskkonnale või veekeskkonna kaudu.”;

7) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

„(3¹) Aeglaselt muutuvate hüdromorfoloogiliste kvaliteedinäitajate või muude tunnuste ülevaateseiret võib teha ka harvem, kui tehniliste teadmiste ja ekspertarvamusega on põhjendatud muu ajavahemik.”;

8) paragrahv 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 10. Proovide, katsepüükide või vaatluste vähim sagedus vooluveekogumi ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali kvaliteedinäitajate või muude tunnuste määramiseks

Vooluveekogumi ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali kvaliteedinäitajate või muude tunnuste määramiseks peab ühes seirepunktis või ühel seirealal proovide, katsepüükide või vaatluste tegemise sagedus olema vähemalt järgmine:

Kvaliteedinäitaja või tunnus	Ühes seirepunktis või ühel seirealal proovide, katsepüükide või vaatluste vähim sagedus
Vee füüsikalis-keemilised kvaliteedinäitajad või tunnused
pH	4 korda aastas
Temperatuur (tº)	4 korda aastas
Lahustunud hapniku sisaldus (O2)	4 korda aastas
Elektrijuhtivus	4 korda aastas
Üldlämmastiku sisaldus (Nüld)	4 korda aastas
Ammooniumioonide sisaldus (NH4+)	4 korda aastas
Nitraatioonide sisaldus (NO3-)	4 korda aastas
Üldfosfori sisaldus (Püld)	4 korda aastas
Fosfaatioonide sisaldus (PO43-)	4 korda aastas
Keemiline permanganaatne hapnikutarve (KHT-Mn)	4 korda aastas
Värvus Pt-Co skaala järgi (ºPt/Co)	4 korda aastas
Biokeemiline hapnikutarve (BHT5)	4 korda aastas
Vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldus vees	4 korda aastas
Vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldus veekogu põhjasettes või vee-elustikus	1 kord aastas
Bioloogilised kvaliteedinäitajad või tunnused
Kvaliteedielement: fütoplankton
Klorofülli a sisaldus (Chl a), ainult Emajões, Narva jões ja Narva veehoidlas	4 korda aastas
Fütoplanktoni liigid, arvukus ja biomass; ainult Emajões, Narva jões ja Narva veehoidlas	4 korda aastas
Jõe potamoplanktiline indeks (RPI)	4 korda aastas
Kvaliteedielement: fütobentos ja suurtaimestik
Bentiliste ränivetikate liigid ja arvukus	1 kord aastas
Ränivetikate spetsiifiline reostustundlikkuse indeks (IPS)	1 kord aastas
Ränivetikate Watanabe indeks (WAT)	1 kord aastas
Ränivetikate troofsusindeks (TDI)	1 kord aastas
Suurtaimede liigid ja ökoloogilised rühmad, arvukus, dominantsed liigid ja rühmad	1 kord aastas
Jõgede suurtaimestiku indeks (MIR)	1 kord aastas
Kvaliteedielement: suurselgrootud
Suurselgrootute liigid ja arvukus	1 kord aastas
Suurselgrootute taksonirikkus (T)	1 kord aastas
Suurselgrootute tundlike taksonite arv (EPT)	1 kord aastas
Suurselgrootute Shannoni taksonierisus (H’)	1 kord aastas
Suurselgrootute taksoni keskmine tundlikkus (ASPT)	1 kord aastas
Suurselgrootute Taani vooluveekogude fauna indeks (DSFI), välja arvatud Narva jões, Narva veehoidlas ja Emajões	1 kord aastas
Kvaliteedielement: kalastik
Kalaliigid, nende arvukus ja vanusestruktuur	1 kord aastas
Jõgede kalastiku indeks (JKI)	1 kord aastas
Hüdromorfoloogilised kvaliteedinäitajad või tunnused
Kvaliteedielement: veerežiim
Veetase hüdroloogilise seire punktis	pidev
Vooluhulk hüdroloogilise seire punktis (arvutuslik)	pidev
Veerežiimi inimtekkelised muutused	1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel või harvemini
Ühendatus põhjaveega	1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel või harvemini
Kvaliteedielement: tõkestamatus
Tõkestamatus pikisuunas	1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel
Kvaliteedielement: morfoloogilised tingimused
Valgala pindala ja valgala maakate	1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel
Voolusäng	1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel või harvemini
Lang	1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel või harvemini
Laius	1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel või harvemini
Kalda iseloom	1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel või harvemini
Põhja iseloom	1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel või harvemini
Põhi bioloogilise seire alal	1 kord aastas, bioloogilise seirega samal ajal
Looklevus	1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel või harvemini
Peamise voolusängi sidusus lammialadega	1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel või harvemini
Kalda veekaitsevööndi looduslikkus	1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel või harvemini”;

9) paragrahvi 11 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maismaa seisuveekogumi füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate, välja arvatud vesikonnaspetsiifilised saasteained, määramiseks võetakse proove Peipsi järves aprillist oktoobrini ja kõigis teistes maismaa seisuveekogumites maist oktoobrini.”;

10) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Maismaa seisuveekogumi vees vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisalduse määramiseks võetakse veeproove võrdsete ajavahemike järel, kusjuures vähemalt üks proov tuleb võtta madalveeperioodil ja üks proov kõrgveeperioodil.”;

11) paragrahv 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 12. Proovide, katsepüükide või vaatluste vähim sagedus maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali kvaliteedinäitajate või muude tunnuste määramiseks

Maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali kvaliteedinäitajate või muude tunnuste määramiseks peab ühes seirepunktis või ühel seirealal proovide, katsepüükide või vaatluste sagedus olema vähemalt järgmine:

Kvaliteedinäitaja või tunnus	Ühes seirepunktis või ühel seirealal proovide, katsepüükide või vaatluste vähim sagedus
Vee füüsikalis-keemilised kvaliteedinäitajad või tunnused
Läbipaistvus Secchi ketta meetodil (SD)	4 korda aastas
pH	4 korda aastas
Temperatuur (tº)	4 korda aastas
Lahustunud hapniku sisaldus (O2)	4 korda aastas
Elektrijuhtivus	4 korda aastas
Üldlämmastiku sisaldus (Nüld)	4 korda aastas
Ammooniumioonide sisaldus (NH4+)	4 korda aastas
Nitraatioonide sisaldus (NO3-)	4 korda aastas
Üldfosfori sisaldus (Püld)	4 korda aastas
Fosfaatioonide sisaldus (PO43-)	4 korda aastas
Keemiline hapnikutarve Cr järgi (KHT-Cr)	4 korda aastas
Keemiline permanganaatne hapnikutarve (KHT-Mn); ainult VI tüübis, Võrtsjärves	4 korda aastas
Biokeemiline hapnikutarve (BHT5)	4 korda aastas
Kollane aine (KA)	4 korda aastas
Värvus Pt-Co skaala järgi (ºPt/Co)	4 korda aastas
Sulfaatioonide sisaldus (SO42-)	4 korda aastas
Kloriidioonide sisaldus (Cl-); ainult VIII tüübis, rannajärvedes	4 korda aastas
Vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldus vees	4 korda aastas
Vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldus veekogu põhjasettes või vee-elustikus	1 kord aastas
Bioloogilised kvaliteedinäitajad või tunnused
Kvaliteedielement: fütoplankton
Klorofülli a sisaldus (Chl a)	4 korda aastas
Fütoplanktoni liigid, arvukus ja biomass	4 korda aastas
Fütoplanktoni koondindeks	4 korda aastas
Pielou ühetaolisuse indeks	4 korda aastas
Fütoplanktoni kooslus	4 korda aastas
Ränivetikate biomass (ainult VI tüübis, Võrtsjärves)	4 korda aastas
Sinivetikate protsent (%) fütoplanktoni biomassis (ainult VII tüübis, Peipsi järves)	4 korda aastas
Kvaliteedielement: fütobentos
Bentiliste ränivetikate liigid ja arvukus	1 kord aastas
Kvaliteedielement: suurtaimestik
Suurtaimede liigid ja ökoloogilised rühmad, arvukus, dominantsed liigid ja rühmad, leviku sügavuspiirid	1 kord aastas
Kvaliteedielement: suurselgrootud
Suurselgrootute liigid ja arvukus litoraalis	1 kord aastas
Suurselgrootute taksonirikkus (T)	1 kord aastas
Suurselgrootute tundlike taksonite arv (EPT)	1 kord aastas
Suurselgrootute Shannoni taksonierisus (H’)	1 kord aastas
Suurselgrootute taksoni keskmine tundlikkus (ASPT)	1 kord aastas
Suurselgrootute happelisusindeks (A); ainult järvetüüpides II, III, IV ja V	1 kord aastas
Kvaliteedielement: kalastik
Kalaliigid, nende arvukus, mass ja vanusestruktuur	1 kord aastas
Keskmine saak võrguöö kohta (CPUE)	1 kord aastas
Hüdromorfoloogilised kvaliteedinäitajad või tunnused
Kvaliteedielement: veerežiim
Veetase hüdroloogilise seire punktis	pidev
Veemaht (arvutuslik)	12 korda aastas, 1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel või harvemini
Veevahetus (arvutuslik)	1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel või harvemini
Veerežiimi inimtekkelised muutused	1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel või harvemini
Ühendatus põhjaveega	1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel või harvemini
Kvaliteedielement: morfoloogilised tingimused
Valgala pindala ja valgala maakate	1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel
Järvenõgu	1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel või harvemini
Kaldavööndi looduslikkus	1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel või harvemini
Kaldaala looduslikkus	1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel või harvemini
Litoraali looduslikkus	1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel või harvemini
Inimmõju tugevus	1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel või harvemini
Põhjasetted (ainult VIII tüüp, rannajärved)	1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel”;

12) paragrahvi 13 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Rannikuveekogumi fütoplanktoni, veetaimestiku, suurselgrootute kvaliteedinäitajate ja füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate, välja arvatud vesikonnaspetsiifilised saasteained, sisalduse määramiseks võetakse proove maist oktoobrini võrdsete ajavahemike järel.

(2) Rannikuveekogumis vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisalduse määramiseks võetakse veeproove võrdsete ajavahemike järel, kusjuures vähemalt üks proov tuleb võtta rannikuveekogumisse voolavate vooluveekogumite madalveeperioodil ja üks proov kõrgveeperioodil.”;

13) paragrahv 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 14. Proovide, katsepüükide või vaatluste vähim sagedus aastas rannikuveekogumi ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali kvaliteedinäitajate või muude tunnuste määramiseks

Rannikuveekogumi ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali kvaliteedinäitajate või muude tunnuste määramiseks peab ühes seirepunktis või ühel seirealal proovide, katsepüükide või vaatluste sagedus olema vähemalt järgmine:

Kvaliteedinäitaja või tunnus	Ühes seirepunktis või ühel seirealal proovide, katsepüükide või vaatluste vähim sagedus
Vee füüsikalis-keemilised kvaliteedinäitajad või tunnused
pH	6 korda aastas
Temperatuur (tº)	6 korda aastas
Lahustunud hapniku sisaldus (O2)	6 korda aastas
Elektrijuhtivus	6 korda aastas
Üldlämmastiku sisaldus (Nüld)	6 korda aastas
Üldfosfori sisaldus (Püld)	6 korda aastas
Soolsus	6 korda aastas
Läbipaistvus Secchi ketta meetodil (SD)	6 korda aastas
Vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldus vees	4 korda aastas
Vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldus veekogu põhjasettes või vee-elustikus	1 kord aastas
Bioloogilised kvaliteedinäitajad või tunnused
Kvaliteedielement: fütoplankton
Klorofülli a sisaldus (Chl a)	6 korda aastas
Fütoplanktoni liigid, arvukus ja biomass	6 korda aastas
Kvaliteedielement: suurtaimestik
Suurtaimede liigid, katvus ja biomass	1 kord aastas
Põhjataimestiku sügavuslevik	1 kord aastas
Põisadru sügavuslevik	1 kord aastas
Kõrgemate taimede sügavuslevik	1 kord aastas
Mitmeaastaste liikide osakaal	1 kord aastas
Oportunistlike liikide osakaal	1 kord aastas
Mändvetikate katvuse osakaal	1 kord aastas
Põisadru katvuse osakaal	1 kord aastas
Kvaliteedielement: suurselgrootud
Suurselgrootute liigid, arvukus ja biomass	1 kord aastas
Suurselgrootute zoobentose koosluse indeks (ZKI)	1 kord aastas
Suurselgrootute fütobentose vööndi elupaiga mitmekesisuse indeks (FDI)	1 kord aastas
Suurselgrootute kiviste põhjade indeks (KPI)	1 kord aastas
Hüdromorfoloogilised kvaliteedinäitajad või tunnused
Loodete režiim	1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel või harvemini
Veetase	pidev
Magevee sissevoolu looduslikkus	1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel või harvemini
Peamiste hoovuste suund, kiirus ja looduslikkus	1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel või harvemini
Avatus lainetusele	1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel või harvemini
Sügavuse vaheldumine	1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel või harvemini
Veekogumi põhja struktuur ja põhja iseloom	1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel või harvemini
Eulitoraali struktuur	1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel või harvemini”;

14) paragrahvi 19 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Pinnaveekogumite ja territoriaalvee operatiivseire käigus kogutakse andmeid veeseaduse § 26⁵ lõike 10 alusel kehtestatud määruses nimetatud aine sisalduse kohta, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) prioriteetse aine, prioriteetse ohtliku aine, muu saasteaine või vesikonnaspetsiifilise saasteaine esinemine vees üle asjaomase piirväärtuse on ülevaateseire käigus kindlaks tehtud;
2) aine sisalduse suurenemine põhjasettes või vee-elustikus on ülevaateseire käigus kindlaks tehtud;
3) aine sisaldus põhjasettes või vee-elustikus või akuutne kokkupuude heitega viitab, et on olemas oht veekeskkonnale või veekeskkonna kaudu;
4) prioriteetset ainet või prioriteetset ohtlikku ainet heidetakse vette või pinnasesse;
5) muud saasteainet või vesikonnaspetsiifilist saasteainet heidetakse märkimisväärses koguses vette või pinnasesse.”;

15) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Pinnaveekogumite ja territoriaalvee operatiivseire käigus kogutakse infot veekogu põhjasettes või vee-elustikus akumuleeruva aine sisalduse kohta vees juhul, kui vee või veekogu põhjasette või vee-elustiku analüüsi tulemus või akuutne kokkupuude heitega viitab, et on olemas oht veekeskkonnale või veekeskkonna kaudu.”;

16) paragrahvi 20 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali kvaliteedinäitajate või tunnuste, välja arvatud veetaseme ja vooluhulga, operatiivseiret tehakse veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemikus vähemalt kahel valitud seireaastal.”;

17) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Pinnaveekogumi veetaseme ja vooluhulga operatiivseiret tehakse igal aastal.”;

18) paragrahvi 20 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali kvaliteedinäitajate või tunnuste operatiivseire sagedust võib vähendada või operatiivseire lõpetada, kui operatiivseire käigus kogutud info ja muu täiendava info põhjal selgub, et hüdromorfoloogilise, punkt- või hajukoormuse (edaspidi koormus) mõju pinnaveekogumile ei ole märkimisväärne või see koormus on lakanud olemast.

(3) Pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali kvaliteedinäitajate operatiivseire sagedust võib vähendada lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele ka juhul, kui koormus on ajas ühtlane või koormuse ajaline dünaamika on teada või koormuse põhjus on teada, koormuse kõrvaldamise või vähendamise meetmete rakendamist on alustatud ja uusi koormusallikaid ei ole lisandunud. Pärast koormuse vähendamise või kõrvaldamise meetmete rakendamist võib operatiivseire sagedust vähendada, kui tagatakse seire suure koormusega ja vee-elustiku jaoks olulisel ajavahemikul.”;

19) paragrahvi 20 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Pinnaveekogumi ja territoriaalvee keemilise seisundi kvaliteedinäitajate operatiivseire sagedust võib vähendada või operatiivseire lõpetada, kui see on tehniliste teadmiste või ekspertarvamusega põhjendatud, sealhulgas juhul, kui operatiivseire käigus kogutud info ja muu täiendava info põhjal selgub, et seiratavat saasteainet vees enam ei ole või oht veekeskkonnale või veekeskkonna kaudu puudub.”;

20) paragrahvi 22 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Pinnaveekogumite ja territoriaalvee keemilise seisundi operatiivseire proovide sagedus peab võimaldama tuvastada prioriteetse aine, prioriteetse ohtliku aine, muu saasteaine või vesikonnaspetsiifilise saasteaine sisaldust punkt- või hajukoormusallika ümbruses ja hinnata saastatuse vähendamise meetmete tõhusust pinnaveekogumites ja territoriaalvees.

(2) Pinnaveekogumite ja territoriaalvee keemilise seisundi operatiivseire käigus võetakse veeseaduse § 26⁵ lõike 10 alusel kehtestatud määruses loetletud ainete ja vajadusel muude saasteainete sisalduse määramiseks aasta jooksul vähemalt kaksteist proovi.”;

21) paragrahvi 24 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Nitraaditundliku ala vooluveekogumis mõõdetakse temperatuuri (tº), lahustunud hapniku (O₂) sisaldust, hapniku küllastusprotsenti (O₂%), pH-d, elektrijuhtivust ning määratakse laboratoorselt üldlämmastiku, ammooniumioonide (NH₄⁺), nitraatioonide (NO₃^-), üldfosfori, fosfaatioonide (PO₄^-), pestitsiidide, pestitsiidide toimeainete, sealhulgas nende metaboliitide, lagunemis- ja reaktsioonisaaduste sisaldus.”;

22) paragrahvi 25 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Pinnaveekogumitel, millest võetakse vett joogivee tootmiseks aasta keskmisena üle 100 m³ ööpäevas, tehakse lisaks seiret, et määrata pinnaveekogumites nende prioriteetsete ohtlike ainete sisaldus, mida on nendesse pinnaveekogumitesse heidetud, prioriteetsete ainete, muude saasteainete ja vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldus, mida on märkimisväärses koguses nendesse pinnaveekogumitesse heidetud, millele on veeseaduse § 13 lõike 2 alusel kehtestatud piirväärtus joogivees ja mida joogivee käitleja ei kontrolli.”;

23) paragrahvi 32 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Põhjaveekogumite koguselise seisundi seiret tehakse igal aastal ja põhjaveetaset mõõdetakse vähemalt 12 korda aastas, välja arvatud juhul, kui ekspertarvamuse ja tehnilise teadmisega on põhjendatud väiksem seiresagedus.”;

24) paragrahvi 33 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) kirjeldada ja analüüsida põhjavee keemilises koostises toimuvaid inimtegevusest põhjustatud pikaajalisi muutusi;”;

25) paragrahvi 35 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) kirjeldada ja analüüsida põhjavee keemilises koostises toimuvaid inimtegevusest põhjustatud pikaajalisi muutusi;”;

26) paragrahvi 37 lõikes 1 asendatakse sõna „veekompleksidest” sõnaga „põhjaveekihtidest”;

27) paragrahvi 37 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Igas põhjaveekogumis kogutakse vähemalt üks kord aastas käesoleva määruse § 36 lõike 1 punkti 1 kohaseid andmeid elektrijuhtivuse, pH, lahustunud hapniku sisalduse (O₂), keemilise permanganaatse hapnikutarbe (KHT-Mn), ammooniumioonide (NH₄⁺), nitraatioonide (NO₃^-), nitritioonide (NO₂^-), kloriidioonide (Cl^-), sulfaatioonide (SO₄^2-), üldfosfori ja fosfaatioonide (PO₄^3-) sisalduse kohta ning muude asjakohaste põhjavee keemilist koostist iseloomustavate näitajate kohta, piiriüleses põhjaveekogumis lisaks ka nende näitajate kohta, mis on vajalikud põhjaveevooluga seotud kasutusotstarvete seisukohalt.”;

28) paragrahvi 37 lõikes 5 asendatakse väljend „lõigetes 3 ja 4” väljendiga „lõigetes 2–4”;

29) paragrahvi 42 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

30) paragrahvi 42 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Nitraaditundlikul alal asuvas põhjaveekogumi seirepunktis mõõdetakse põhjavees temperatuuri (tº), lahustunud hapniku (O₂) sisaldust, pH-d ja elektrijuhtivust ning määratakse laboratoorselt üldlämmastiku, ammooniumioonide (NH₄⁺), nitraatioonide (NO₃^-), nitritioonide (NO₂^-), üldfosfori, fosfaatioonide (PO₄^3-) ja muude asjakohaste näitajate ja ainete sisaldus kaks kuni neli korda igal aastal.

(3) Nitraaditundlikul alal asuvas põhjaveekogumi seirepunktis määratakse põhjavees laboratoorselt pestitsiidide, pestitsiidide toimeainete, sealhulgas nende metaboliitide, lagunemis- ja reaktsioonisaaduste sisaldus vähemalt üks kord igal aastal.”;

31) määrust täiendatakse 5. peatükiga järgmises sõnastuses:

„5. peatükk
Vesikonna veeseire kvaliteedi tagamise nõuded

1. jagu
Üldsätted

§ 43. Vesikonna veeseire kvaliteedi tagamise üldpõhimõtted

Kõik vesikonna veeseire tegevused peavad olema jälgitavad, tõendatavad ja korratavad.

2. jagu
Pinnaveekogumite ja territoriaalvee seisundi seire kvaliteedi tagamise nõuded

§ 44. Pinnaveekogumite ja territoriaalvee keemilise seisundi kvaliteedinäitajate ja füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate seire kvaliteedi tagamise nõuded

Pinnaveekogumite ja territoriaalvee keemilise seisundi kvaliteedinäitajate ja füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate seirele kohaldatakse veeseaduse §-s 12¹ veeuuringute kohta sätestatud nõudeid.

§ 45. Pinnaveekogumite bioloogiliste kvaliteedinäitajate seire kvaliteedi tagamise nõuded

Pinnaveekogumite bioloogiliste kvaliteedinäitajate proovide võtmisel, proovide analüüsil ja vaatluste tegemisel järgitakse eelistatult käesoleva määruse §-des 46–49 loetletud standardeidⁱ, või muid riigisiseseid või rahvusvahelisi standardeid või valdkonnas üldtunnustatud meetodeid ja metoodikaid, mis tagavad samaväärse teadusliku kvaliteedi ja võrreldavusega andmete saamise.

§ 46. Pinnaveekogumite fütoplanktoni seire kvaliteedi tagamise nõuded

Pinnaveekogumite ja pinnaveekogumitega hõlmamata pinnavee fütoplanktoni proovide võtmisel ja analüüsil järgitakse eelistatult ühte või mitut järgmist standardit:
1) EVS-EN 15204 „Water quality – Guidance standard on the enumeration of phytoplankton using inverted microscopy (Utermöhl technique)”;
2) EVS-EN 15972 „Water quality – Guidance on quantitative and qualitative investigations of marine phytoplankton”;
3) ISO 10260 „Water quality – Measurement of biochemical parameters – Spectrometric determination of the chlorophyll-a concentration”.

§ 47. Pinnaveekogumite fütobentose ja suurtaimestiku seire kvaliteedi tagamise nõuded

Pinnaveekogumite ja pinnaveekogumitega hõlmamata pinnavee fütobentose ja suurtaimestiku proovide võtmisel, proovide analüüsil ja vaatluste tegemisel järgitakse eelistatult ühte või mitut järgmist standardit:
1) EVS-EN 15460 „Water quality – Guidance standard for the surveying of macrophytes in lakes”;
2) EVS-EN 14184 „Water quality – Guidance for the surveying of aquatic macrophytes in running waters”;
3) EVS-EN 15708 „Water quality – Guidance standard for the surveying, sampling and laboratory analysis of phytobenthos in shallow running water”;
4) EVS-EN 13946 „Water quality – Guidance for the routine sampling and preparation of benthic diatoms from rivers and lakes”;
5) EVS-EN 14407 „Water quality – Guidance for the identification and enumeration of benthic diatom samples from rivers and lakes”.

§ 48. Pinnaveekogumite suurselgrootute seire kvaliteedi tagamise nõuded

Pinnaveekogumite suurselgrootute proovide võtmisel, proovide analüüsil ja vaatluste tegemisel järgitakse eelistatult ühte või mitut järgmist standardit:
1) EVS-EN ISO 10870 „Water quality – Guidelines for the selection of sampling methods and devices for benthic macroinvertebrates in fresh waters”;
2) EVS-EN 15196 „Water quality – Guidance on sampling and processing of the pupal exuviae of Chironomidae (Order Diptera) for ecological assessment”;
3) EVS-EN 16150 „Water quality – Guidance on pro-rata Multi-Habitat sampling of benthic macro-invertebrates from wadeable rivers”;
4) EVS-EN ISO 19493 „Water quality – Guidance on marine biological surveys of hard-substrate communities”;
5) EVS-EN ISO 16665 „Water quality – Guidelines for quantitative sampling and sample processing of marine soft-bottom macrofauna”.

§ 49. Pinnaveekogumite kalastiku seire kvaliteedi tagamise nõuded

Pinnaveekogumite kalastiku proovide võtmisel, proovide analüüsil ja vaatluste tegemisel järgitakse eelistatult ühte või mitut järgmist standardit:
1) EVS-EN 14962 „Water quality – Guidance on the scope and selection of fish sampling methods”;
2) EVS-EN 14011 „Water quality – Sampling of fish with electricity”;
3) EVS-EN 15910 „Water quality – Guidance on the estimation of fish abundance with mobile hydroacoustic methods”;
4) EVS-EN 14757 „Water quality – Sampling of fish with multi-mesh gillnets”.

§ 50. Pinnaveekogumite veetaseme, voolukiiruse ja vooluhulga seire kvaliteedi tagamise nõuded

(1) Pinnaveekogumite ja muu pinnavee veetaseme, voolukiiruse ja vooluhulga seirele kohaldatakse veeseaduse §-s 12¹ veeuuringute kohta sätestatud nõudeid.

(2) Kui veetaset, voolukiirust ja vooluhulka mõõdetakse või hinnatakse täiendava infona vee-elustiku seirealal, võib jätta veeseaduse §-s 12¹ veeuuringute kohta sätestatud nõuded kohaldamata, kui mõõtmisel või hinnangu andmisel on täidetud käesoleva määruse §-s 43 sätestatud põhimõte.

§ 51. Pinnaveekogumite üldiste hüdromorfoloogiliste kvaliteedinäitajate ja muude tunnuste seire kvaliteedi tagamise nõuded

Käesoleva määruse §-s 49 loetlemata hüdromorfoloogiliste kvaliteedinäitajate ja muude tunnuste seirel pinnaveekogumites järgitakse eelistatult ühte või mitut järgmist standardit:
1) EVS-EN 14614 „Water quality – Guidance standard for assessing the hydromorphological features of rivers”;
2) EVS-EN 16039 „Water quality – Guidance standard on assessing the hydromorphological features of lakes”.

3. jagu
Põhjaveekogumite koguselise ja keemilise seisundi seire kvaliteedi tagamise nõuded

§ 52. Põhjaveekogumite koguselise ja keemilise seisundi seire kvaliteedi tagamise nõuded

Põhjaveekogumite koguselise ja keemilise seisundi seirele kohaldatakse veeseaduse §-s 12¹ veeuuringute kohta sätestatud nõudeid.”;

32) määruse pealkirja täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:

„Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitikaalane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1–73), muudetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu otsusega nr 2455/2001/EÜ (ELT L 331, 15.12.2001, lk 1–5), direktiiviga 2008/32/EÜ (EÜT L 81, 20.3.2008, lk 60–61), direktiiviga 2008/105/EÜ (EÜT L 348, 24.12.2008, lk 84–97), direktiiviga 2009/31/EÜ (ELT L 140, 5.6.2009, lk 114–135), direktiiviga 2013/39/EL (ELT L 226, 24.08.2013, lk 1–17), direktiiviga 2013/64/EL (ELT L 353, 28.12.2013, lk 8–12) ja direktiiviga 2014/101/EL (ELT L 311, 31.10.2014, lk 32–33);
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2008/105/EÜ, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas ning millega muudetakse nõukogu direktiive 82/176/EMÜ, 83/513/EMÜ, 84/156/EMÜ, 84/491/EMÜ, 86/280/EMÜ ja tunnistatakse need seejärel kehtetuks ning muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ (ELT L 348, 24.12.2008, lk 84–97), muudetud direktiiviga 2013/39/EL (ELT L 226, 24.08.2013, lk 1–17);
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2006/118/EÜ, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest (EÜT L 372, 27.12.2006, lk 19–31) muudetud Komisjoni direktiiviga 2014/80/EL (ELT L 182, 21.06.2014, lk 52–55).”.

ⁱ Määruses loetletud ja viidatud standardite kohta annab eestikeelset teavet Keskkonnaministeeriumi veeosakond.