Teksti suurus:

Rahvusvahelise pereturismi atraktsiooni toetamise tingimused ja kord

Rahvusvahelise pereturismi atraktsiooni toetamise tingimused ja kord - sisukord
Väljaandja:Ettevõtlusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:04.07.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 01.07.2016, 6

Rahvusvahelise pereturismi atraktsiooni toetamise tingimused ja kord

Vastu võetud 28.06.2016 nr 44

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

 (1) Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 5 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” meetme „Ettevõtlikkuse kasvatamine, ettevõtluse kasvu soodustamine, ettevõtluskeskkonna arendamine” tegevuse „Rahvusvaheliselt huvipakkuvate turismiatraktsioonide ja toetava taristu väljaarendamine” eesmärkide elluviimiseks.

 (2) Toetuse andmisel lähtutakse „Eesti riiklikust turismiarengukavast 2014–2020” (edaspidi turismiarengukava).

§ 2.  Kohaldamisala

 (1) Kui käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktide 1–3 alusel antav toetus on kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi, mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav abi või turismiinvesteeringuks ettenähtud regionaalabi vastavalt Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus) artiklile 14, 53 või 55, siis kohaldatakse toetuse andmisel üldises grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

 (2) Kui käesoleva määruse § 7 lõike 1 punkti 4 alusel antav toetus on koolitusabi vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 31, siis kohaldatakse toetuse andmisel üldises grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

 (3) Kui käesoleva määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

 (4) Käesolevat määrust ei kohaldata riigiabi või vähese tähtsusega abi saajale, kellele komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on seni täitmata.

 (5) Käesolevat määrust ei kohaldata lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatule ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 ja VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

§ 3.  Terminid

  Käesoleva määruse tähenduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
 1) turismiteenus on turismiseaduse § 2 lõikes 2 nimetatud teenus ja aktiivse puhkusega seotud teenus;
 2) turismitoode on terviklik külastuselamus, mis koosneb erinevatest turismiteenustest ja hüvedest, mida külastaja reisil tarbib;
 3) pereturism on turismiliik, mille arendamisel ja külastuselamuse pakkumisel on arvestatud erinevates vanuserühmades lastega pere puhkuseveetmise huvide ja vajadustega;
 4) atraktsioon on väliskülastajale huvipakkuv ja ilma broneerimiseta külastajale avatud multifunktsionaalne kompleks, kus on võimalused meelelahutuseks ja teadmiste täiendamiseks ning kus korraldatakse temaatilisi üritusi;
 5) prioriteetne sihtturg on turismiarengukavas märgitud välisturg;
 6) väikese ja keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE) on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisas sätestatud kriteeriumitele;
 7) väikeettevõtja on väikeettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisas I sätestatud kriteeriumitele;
 8) keskmise suurusega ettevõtja on keskmise suurusega ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisas I sätestatud kriteeriumitele;
 9) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse lisas I VKE-le sätestatud kriteeriumitele;
 10) spordiobjekt on objekt, mida kasutavad spordiklubid sportimise ja spordivõistluse korraldamise eesmärgil ning mille kasutamine on võimaldatud ka spordiklubisse mittekuuluvale isikule selleks eelneval kokkuleppel või selleks ettenähtud ajal.

§ 4.  Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

 (1) Toetuse andmise eesmärk on reisimotivatsiooni loomine Eesti külastamiseks või külastusaja pikendamiseks pereturismi atraktsioonide väljaarendamise kaudu.

 (2) Toetuse andmise tulemusena:
 1) atraktsiooni tegutsemise teise aasta lõpuks külastab atraktsiooni aastas vähemalt 10 000 väliskülastajat ning olemasoleva atraktsiooni uuendamisel külastab atraktsiooni projektijärgse teise aasta lõpus vähemalt 10 000 täiendavat väliskülastajat aastas, võrreldes eeltaotluse esitamisele eelneva aastaga;
 2) projekti tulemusel suureneb uute töökohtade arv.

 (3) Meetme tegevuse väljundnäitajaks on uute sihtrühmade hõivamiseks suunatud uute turismitoodete arv.

§ 5.  Rakendusasutus ja rakendusüksus

 (1) Rakendusasutus on vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus).

 (2) Rakendusüksus on vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus).

§ 6.  Vaide esitamine

 (1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 51.

 (2) Rakendusasutus lahendab vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

 (3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale tema nõusolekul kätte elektrooniliselt.

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 7.  Toetatavad tegevused

 (1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab käesoleva määruse §-s 4 nimetatud tulemuste ja väljundnäitaja saavutamisse ning toetuse andmise eesmärki järgmiste tegevuste kaudu:
 1) atraktsiooni infrastruktuuri arendamine ja ehitamine;
 2) atraktsioonil teenuste pakkumiseks vajaliku materiaalse ja sellega kaasneva immateriaalse vara soetamine;
 3) atraktsioonil pakutavate teenuste arendamine;
 4) külastaja teenindamiseks vajaliku personali koolitamine;
 5) turundustegevuse elluviimine turismiarengukavas märgitud prioriteetsel sihtturul.

 (2) Toetuse andmise tingimuseks on arendatava atraktsiooni turundustegevuse läbiviimine vähemalt ühel turismiarengukava prioriteetsel sihtturul.

 (3) Meetme raames ei toetata järgmisi investeeringuid:
 1) investeeringut spordiobjekti;
 2) investeeringut majutusteenuse arendamisse;
 3) investeeringut rajatava või edasiarendatava atraktsiooni sellisesse tegevusse või ruumi, mis ei ole suunatud külastaja teenindamisele või ei ole otseselt seotud objekti toimimise või edasiarendusega külastuseesmärgil.

 (4) Toetust antakse ainult projekti sellele tegevusele, mis on määratletud taotluses sisalduvas tegevusplaanis ja viiakse ellu projekti abikõlblikkuse perioodil.

§ 8.  Nõuded atraktsioonile

  Toetatav atraktsioon peab vastama järgmistele tingimustele:
 1) atraktsioon asub Eestis;
 2) atraktsioon on avatud vähemalt kuus kuud aastas;
 3) suudab aastas teenindada vähemalt 60 000 külastajat;
 4) atraktsiooni külastajate teenindamisse on kaasatud VKE, kui taotleja või partner ei ole VKE;
 5) atraktsiooni rajamine aitab kaasa turisminõudluse suurenemisele vähemalt ühel turismiarengukava prioriteetsel sihtturul;
 6) atraktsiooni kontseptsioon, turundustegevus ja kommunikatsioon on kooskõlas rakendusüksuse välja töötatud ning rakendusüksuse veebilehel avaldatud Eesti turunduskontseptsiooniga;
 7) atraktsioonil ja selle veebilehel pakutakse informatsiooni Eesti ja sihtkoha turismivõimaluste kohta;
 8) atraktsioonil ja selle turunduskanalites on teavitus veebilehest visitestonia.com;
 9) atraktsioon peab olema kasutatav kõigile selle kasutajarühmadele parimal võimalikul viisil vastavalt universaalse disaini põhimõtetele;
 10) väliskülastajale pakutav informatsioon ja teenindus toimub vähemalt inglise keeles.

§ 9.  Kulude abikõlblikkus

 (1) Abikõlblikud kulud on eeltaotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ja käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

 (2) Abikõlblikud on kulud, mille eest on toetuse saaja või partner tasunud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2023. a.

 (3) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse §-s 4 nimetatud toetuse andmise eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks ning käesoleva määruse §-s 7 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt käesoleva määruse §-s 11 nimetatud piirmääradele:
 1) ehituslike eeltööde ning muud projekti ettevalmistustöödega seotud põhjendatud ja vajalikud kulud;
 2) atraktsiooni ehitamise ja infrastruktuuri rajamise kulud;
 3) ehitusseadustikus sätestatud omanikujärelevalve teostamise kulud;
 4) atraktsiooni toimimiseks ja teenuse osutamiseks vajaliku immateriaalse vara, mööbli, sisseseade, seadme või muu vahendi, territooriumil külastaja liikumist hõlbustavate vahendite soetamise ning paigaldamise kulud;
 5) külastajate teenindamiseks vajaliku tehnoloogilise lahenduse soetamise ja rakendamise kulud;
 6) turismiinfo viitade ja tahvlite soetamise ning paigaldamise kulud;
 7) atraktsiooni tugitaristu ja tugiteenuse arendamise kulud, kui see on vajalik külastaja teenindamiseks;
 8) Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määruse nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord” § 2 lõikest 1 tulenevate kohustuste täitmisega seotud (edaspidi teavitamiskohustus) kulud;
 9) välisriigis atraktsiooni turundustegevuste läbiviimisega kaasnevad kulud, Eesti turunduskontseptsiooni kasutamise ning visitestonia.com turismiportaali nähtavuse tagamise kulud atraktsioonil ja selle turunduskanalis;
 10) kinnisasja ost, kuid mitte rohkem kui 10% projekti abikõlblikust maksumusest;
 11) atraktsiooni töötaja koolitamise kulud.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud abikõlblikud kulud ehituslikele eeltöödele hüvitatakse vähese tähtsusega abina või vastavalt üldise grupierandi määruses lubatud abi andmise tingimustele ning võivad kokku moodustada kuni 10 protsenti projekti abikõlblike kulude maksumusest.

 (5) Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud kuludele on mitteabikõlblikud järgmised kulud:
 1) liiklusvahendi, välja arvatud atraktsioonile saabunud külastajat teenindava liiklusvahendi, mis liigub atraktsiooni eri objektide vahel või parklast atraktsioonini, ostmine, liisimine ja üürimine;
 2) esinduskulud ja kingitused;
 3) krediidiasutuse garantii;
 4) personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 3, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 11 nimetatud kulud;
 5) projekti kaudsed kulud vastavalt ühendmääruse § 9 lõikele 4;
 6) projektijuhtimisteenuse kulud;
 7) toitlustuskulud;
 8) muud kulud, mis ei ole seotud abikõlblike tegevustega või on projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised.

 (6) Abikõlblike kulude hulka ei arvata kulusid, mis tekivad tehingust tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikute vahel.

 (7) Abikõlblike kulude tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 2 lõikest 4.

 (8) Kõik abikõlblikud kulud peavad olema taotluses põhjendatud.

§ 10.  Projekti abikõlblikkuse periood

 (1) Projekti abikõlblikkuse periood on eeltaotluses märgitud ja eeltaotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevus algab ja lõppeb ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

 (2) Projekti abikõlblikkuse periood ei või olla varasem kui eeltaotluse rakendusüksusele esitamise kuupäev ning lõppeb eeltaotluses märgitud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2023. a.

 (3) Käesoleva määruse § 11 lõigetes 6, 8 ja 9 nimetatud riigiabi taotlemisel ei või kavandatavat tegevust alustada ja sellega seotud siduvaid kohustusi ei tohi võtta varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval.

 (4) Projekti abikõlblikkuse periood on kuni 54 kuud.

 (5) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi muutmist käesoleva määruse §-s 26 sätestatud korras tingimusel, et projekti tegevus viiakse ellu hiljemalt 2023. a 31. augustiks.

 (6) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande heakskiitmist.

§ 11.  Toetuse piirsumma ja osakaal

 (1) Toetuse minimaalne suurus uue atraktsiooni arendamiseks on üks miljon eurot. Toetuse minimaalne suurus olemasoleva atraktsiooni arendamiseks on 750 000 eurot.

 (2) Investeeringut hõlmava tegevuse või tegevuse osa planeeritud kogumaksumus ei või ületada 5 miljonit eurot vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289–302) artikli 3 punktis 1(e) kehtestatud ühtsele maksimummäärale väikesemahulisele taristule Euroopa Liidus. Maksimummäära saab kohaldada tegevuse osale, kui see osa on iseseisvalt funktsionaalne, sõltumata tegevuse ülejäänud osadest. Projekti planeeritud kogumaksumuse all käsitatakse kogu projekti maksumust, mis tähendab toetust ja toetuse saaja ning partneri panust kokku ja mitteabikõlblikud kulud.

 (3) Projektile antava toetuse maksimaalne summa kehtestatakse põhitaotluse rahuldamise otsuses.

 (4) Üldise grupierandi määruse alusel antava riigiabi puhul ei või projektile antava toetuse summa ületada üldise grupierandi määruse artiklis 4 sätestatud teavitamiskünniseid.

 (5) Üldise grupierandi määruse alusel kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antava abi maksimaalse määra arvutab rakendusüksus vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 53 lõigetes 6 ja 7 sätestatud meetoditele.

 (6) Üldise grupierandi määruse alusel mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antava abi maksimaalse määra arvutab rakendusüksus vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 55 lõikes 10 sätestatud meetodile.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõigete 5 ja 6 alusel antava abi korral on toetuse maksimaalne osakaal projekti kohta 50 protsenti abikõlblikest kuludest ning omafinantseeringu määr vähemalt 50 protsenti.

 (8) Üldise grupierandi määruse alusel investeeringuks ettenähtud regionaalabi maksimaalne määr on vastavalt Eesti Regionaalabi kaardile aastateks 2014–2020 suurettevõtja puhul 25 protsenti, keskmise suurusega ettevõtja puhul 35 protsenti ja väikese suurusega ettevõtja puhul 45 protsenti abikõlblikest kuludest.

 (9) Üldise grupierandi määruse alusel antava koolitusabi suurus on projekti kohta kuni 15 000 eurot ja abi osakaal ei tohi ületada 50 protsenti abikõlblikest kuludest. Abi osakaalu võib suurendada üldise grupierandi määruse artikli 31 lõike 4 alusel kuni 70 protsendini abikõlblikest koolitusabi kuludest.

 (10) Kui toetus antakse projektile mitme üldise grupierandi määruses sätestatud grupierandi alusel, kohaldatakse üldise grupierandi määruse artiklis 8 sätestatud kumuleerimisreegleid. Üldise grupierandi määruse alusel antavat riigiabi ei tohi kumuleerida mis tahes vähese tähtsusega abiga, mille puhul on abikõlblikud kulud samad, kui sellise kumuleerimise tulemusel ületatakse abi osakaal, mis on sätestatud üldise grupierandi määruse 3. peatükis.

 (11) Kui toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina, ei tohi toetuse osakaal ületada 70 protsenti abikõlblikest kuludest ja omafinantseeringu määr on vähemalt 30 protsenti. Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina kehtivad järgmised lisanõuded:
 1) taotlejale või partnerile VTA määruse alusel antud abi koos käesoleva määruse alusel antava vähese tähtsusega abiga ja komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17) ja komisjoni määruse (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54) antud vähese tähtsusega abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja sellele vahetult eelneva kahe majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot;
 2) juhul, kui abi saajaks on maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupa vedav ettevõtja, ei tohi talle jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi ületada koos meetme raames taotletava toetusega 100 000 eurot;
 3) üldist majandushuvi pakkuvat teenust osutavale ettevõtjale ei tohi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel antava vähese tähtsusega abi korral käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos meetme raames taotletava toetusega ületada 500 000 eurot;
 4) vähese tähtsusega abi andmisel peab arvesse võtma VTA määruse artikli 5 lõikes 1 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

 (12) Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata.

 (13) Omafinantseeringu hulka arvatakse toetuse saaja ja partneri tehtavad abikõlblikud kulud.

3. peatükk Toetuse taotlemine, nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele 

§ 12.  Toetuse taotlemine

 (1) Toetuse taotlemiseks korraldatakse taotlusvoor.

 (2) Toetuse taotlemine toimub kahes etapis:
 1) eeltaotluse esitamine;
 2) põhitaotluse esitamine.

 (3) Enne eeltaotluse esitamist on taotlejal õigus eelnõustamisele, mille käigus juhib rakendusüksus tähelepanu kavandatava projekti võimalikele tehnilistele ja sisulistele puudustele ning annab soovitusi ja teeb ettepanekuid nende kõrvaldamiseks. Eelnõustamise raames ei anna rakendusüksus hinnangut taotluse võimaliku rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemise kohta. Eelnõustamise läbimine ei ole eelduseks eeltaotluse esitamiseks.

 (4) Rakendusüksus kooskõlastab rakendusasutusega taotlusvooru avamise tingimused ja vooru eelarve.

 (5) Taotlusvooru avamisest, selle rahastamise eelarvest ning eeltaotluse vastuvõtmise tähtajast annab rakendusüksus teada oma veebilehel ja vähemalt ühes üleriigilises päevalehes vähemalt 90 tööpäeva enne taotlusvooru lõppemise tähtpäeva.

 (6) Põhitaotlus esitatakse 250 tööpäeva jooksul eeltaotluse rahuldamise otsuse tegemisest alates.

 (7) Eeltaotlus ja põhitaotlus (edaspidi koos nimetamisel taotlus) esitatakse rakendusüksuse kinnitatud andmekoosseisus e-teeninduse kaudu taotleja esindusõigusliku isiku digiallkirjaga.

§ 13.  Nõuded taotlejale ja partnerile

 (1) Toetust võib taotleda Eesti riigiasutus ja kohaliku omavalitsuse üksus ning Eestis registreeritud juriidiline isik.

 (2) Projekti partner on toetuse taotluses taotleja nimetatud riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes osaleb projektis toetatava tegevuse elluviimisel ja kellel tekivad selle käigus abikõlblikud kulud ning kes ei ole projektis töövõtja.

 (3) Taotleja ja partner peavad vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-s 2 kehtestatud nõuetele.

 (4) Kontserni kuuluva või muul viisil omavahel seotud ettevõtjatele vähese tähtsusega abi andmisel arvestatakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel VTA määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhetes.

§ 14.  Taotleja kohustused

  Taotleja on kohustatud lisaks struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 2 sätestatule:
 1) vastama toetuse taotleja, partneri ja taotluse kohta esitatavatele küsimustele;
 2) võimaldama kontrollida taotluse nõuetele vastavust, esitatud andmete vastavust tegelikkusele ja teostada kohapealset kontrolli;
 3) kaasama atraktsioonil külastajate teenindamisse VKE, juhul, kui taotleja või partner ei ole VKE;
 4) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama rakendusüksusele teavet, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

§ 15.  Nõuded eeltaotlusele

 (1) Eeltaotlus peab vastama taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 kehtestatud nõuetele.

 (2) Eeltaotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 kehtestatud kinnitustele sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
 1) taotleja nimi, juriidiline vorm, registrikood, taotleja käibemaksukohustuslase andmed, kas taotleja on VKE või suurettevõtja, postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress, pangarekvisiidid, esindusõigusliku isiku nimi ja ametikoht, projektijuhi nimi ja kontaktandmed;
 2) juhul, kui taotleja või partner kuuluvad kontserni, siis taotleja ja partneri kontserni liikmete skeem rakendusüksuse kinnitatud andmekoosseisus;
 3) projekti nimi, planeeritava tegevuse algus- ja lõppkuupäev, projekti eesmärk, projekti tegevuse lühikirjeldus, projekti teostamise ajakava, üldmaksumus, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu summa;
 4) investeeringu kogumaksumus käesoleva määruse § 11 lõike 2 tähenduses, projekti eelarve, eelarve põhjendus, ja juhul, kui tegemist on ehitamisega, siis ehituse hinnakalkulatsioon, ning toetuse vajaduse põhjendus;
 5) taotletava abi liik vastavalt käesoleva määruse § 2 lõigetele 1–3, kogu avaliku rahastamise summa ning avaliku sektori katteallikas projektis;
 6) partneri olemasolul partneri nimi, juriidiline vorm, registrikood, e-posti aadress, esindusõigusliku isiku nimi, tegevus projektis ning partneri rahaline panus projekti;
 7) andmed, kuidas projekt panustab käesoleva määruse § 4 lõike 2 punktis 1 nimetatud väljundnäitaja saavutamisse;
 8) Eesti ja rahvusvahelist konkurentsi hõlmav analüüs, mis sisaldab arendatava atraktsiooni konkurentsieelise kirjeldust ja põhjendust;
 9) atraktsiooni rahvusvahelise nõudluse analüüs, mis sisaldab valitud sihtturu kirjeldust, sihtturu ja sihtgrupi valiku põhjendust;
 10) analüüsi projekti mõjude kohta pereturismi valdkonnale, sihtkohale ja turismisektoris tegutsevatele VKEdele;
 11) projekti meeskonna kompetentsi, oskuste, kogemuste ja arendustegevuse kirjeldus nii projekti elluviimise kui ka rakendusfaasis;
 12) arendatava turismitoote kontseptsiooni kirjeldus, atraktsiooni ja koostöös pakutava tervikliku külastuselamuse kontseptsiooni ja atraktsiooni visuaalse kontseptsiooni kirjeldus;
 13) atraktsiooni külastaja klienditeekonna kirjeldus, ka erivajadusega inimese ja väikelapsega pere ligipääsetavuse analüüs;
 14) koostööpõhimõtte kirjeldus külastaja teenindamisse kaasatud organisatsiooniga ja ettevõtjaga;
 15) taotleja jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga, kui taotleja on alustanud majandustegevusega. Andmeid ei pea esitama alustav ettevõtja, kellel vastavad andmed puuduvad, ning kohaliku omavalitsuse üksus ja riigiasutus;
 16) äriühingust taotleja viimase majandusaasta aruande koopia, auditeerimiskohustusega taotlejal koos audiitori otsusega, juhul, kui aruanne ei ole äriregistris. Andmeid ei pea esitama alustav ettevõtja, kellel vastavad andmed puuduvad;
 17) rahavoo, bilansi ja kasumiaruande prognoosid projekti alustamise majandusaastast kuni projekti lõpetamise aastale järgneva kahe aasta kohta, tegevuskulud liigiti ja nende summa eraldi välja tooduna, realiseerimise netokäive ning netokäive väliskülastaja teenindamisest;
 18) mõju analüüs piirkonnas tegutsevatele turismiettevõtjatele, atraktsiooni asukohavaliku, ligipääsetavuse ning mõju analüüs ümbritsevale keskkonnale, projekti mõjul loodavad uued otsesed töökohad ning nende eeldatav palgatase, mõju täiendavatele otsestele investeeringutele ning uutele kaudsetele töökohtadele;
 19) juhul, kui toetust taotletakse kultuuripärandi edendamiseks ja säilitamiseks antava abina või mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antava abina, siis esitatakse finantsanalüüs vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 53 lõikes 6 või artikli 55 lõikes 10 sätestatule;
 20) juhul, kui taotletav toetus on üldise grupierandi määruse artiklis 14 sätestatud regionaalabi ning toetuse saaja on suurettevõtja, esitatakse finantsanalüüs, milles hinnatakse projekti tulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469) artikli 61 lõike 3 punkti b alusel;
 21) juhul, kui taotletav toetus on regionaalabi, teave kas taotleja vastab üldise grupierandi määruse lisas I sätestatud VKE mõistele;
 22) juhul, kui tegemist on ehitamisega, teave kehtivate projekteerimistingimuste või kehtiva detailplaneeringu kohta;
 23) juhul, kui tegemist on ehitamisega, ehitusprojekt eelprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile”;
 24) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;
 25) partneri kinnitus projektis osalemise kohta;
 26) juhul, kui taotleja või partner ei ole VKE, taotleja kinnitus, et atraktsioonil hakkab oma teenuseid pakkuma VKE;
 27) mittetulundusühingust taotlejal liikmete nimekiri, sihtasutusest taotlejal nimekiri isikutest, kellel on õigus nimetada nõukogu liikmeid;
 28) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

§ 16.  Nõuded põhitaotlusele

 (1) Põhitaotluse esitamise eeldus on eeltaotluse rahuldamise otsus.

 (2) Juhul kui põhitaotluse esitamise ajaks on muutunud käesoleva määruse § 15 lõikes 2 nimetatud andmed, esitab taotleja muutunud või täiendatud informatsiooni põhitaotluses.

 (3) Põhitaotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
 1) atraktsiooni turundusplaan koos turundustegevuse ja turunduskanali kirjeldusega taotleja valitud sihtturul;
 2) taotleja kvaliteedi- ja keskkonnaalase arendustegevuse ning kvaliteedijuhtimise põhimõtte kirjeldus;
 3) juhul, kui taotleja või partner ei ole VKE, atraktsiooni külastajate teenindamisse kaasatud VKEde nimekiri ning arendatava atraktsiooni majandusliku mõju prognoos kaasatud VKEle;
 4) ekspositsiooni- ja sisekujundusprojekti kavandid;
 5) juhul, kui tegemist on ehitamisega, ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile”;
 6) juhul, kui tegemist on ehitamisega, pädeva asutuse asjakohase loa andmed;
 7) ehitusprojekti ekspertiis;
 8) muu loa andmed, kui see on tööde teostamiseks nõutav;
 9) riigihankekohustuslastest taotlejal projekti hankeplaan;
 10) investeeringu korral teisele juriidilisele isikule või eraisikule kuuluvasse varasse kokkulepped, mis tagavad kestuse nõude täitmise struktuuritoetuse seaduse § 24 punktis 14 sätestatud juhul ja aja jooksul;
 11) dokument, mis kinnitab vara omandi- või kasutusõigust projekti abikõlblikkuse perioodil ning vähemalt viie aasta jooksul pärast projektile lõppmakse tegemist. Kasutusõiguse puhul on vajalik vastava kande tegemine kinnistusraamatusse;
 12) kinnitus, et taotleja tagab projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilivuse taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses nimetatud eesmärkidel ja tingimustel ning et taotleja ei soorita varaga tehingut, mis annab taotluse rahuldamise otsuses nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele vara osas põhjendamatu eelisseisundi.

 (4) Kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama rakendusüksusele sellekohase teabe.

4. peatükk Eel- ja põhitaotluse menetlemine 

§ 17.  Eeltaotluse menetlemine

 (1) Eeltaotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, menetlusse võtmisest või menetlusse võtmata jätmisest, selgituse ja lisateabe küsimisest, taotleja, partneri ja eeltaotluse nõuetele vastavuse kontrollist, nõuetele vastava eeltaotluse hindamisest ning eeltaotluse rahuldamise otsusest või rahuldamata jätmise otsusest.

 (2) Rakendusüksus jätab eeltaotluse vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikele 3 otsusega vastu võtmata, kui eeltaotlust ei ole esitatud tähtaegselt, ning edastab otsuse taotlejale e-teeninduse kaudu kahe tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

 (3) Rakendusüksus võib eeltaotluse menetlemisel nõuda rakendusüksuse määratud tähtpäevaks taotlejalt selgitust ja lisateavet eeltaotluses esitatud andmete kohta, eeltaotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et eeltaotlus ei ole piisavalt selge või selles esineb puudus, näidates, milline asjaolu vajab täiendavat selgitamist, täiendamist või lisateavet.

 (4) Kui eeltaotluses avastatakse puudus, teavitatakse sellest viivitamatult taotlejat, näidates ära, milline puudus tuleb kõrvaldada, andes selleks taotlejale 10-tööpäevase tähtaja.

 (5) Rakendusüksus teeb eeltaotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole antud tähtaja jooksul puudust kõrvaldanud.

 (6) Eeltaotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva taotlusvooru sulgemise päevast alates. Kui rakendusüksuse määrab taotlejale selgituse või ekspertiisi ja lisainformatsiooni, taotluse täienduse ja muudatuse esitamise tähtajaks võib taotluse menetlemise kuni 10 tööpäevaks peatada.

§ 18.  Taotleja, partneri ja eeltaotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

 (1) Menetlusse võetud eeltaotluse nõuetele vastavust hindab rakendusüksus.

 (2) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks, kui nad vastavad käesoleva määruse §-s 13 sätestatud nõuetele.

 (3) Eeltaotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 15 eeltaotlusele esitatud nõuded.

 (4) Eeltaotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
 1) eeltaotlus ei vasta käesolevas määruses eeltaotlusele esitatavatele nõuetele ning taotleja ei ole puudust määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
 2) eeltaotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid, ning taotleja või partner mõjutab õigusvastasel viisil eeltaotluse menetlemist;
 3) taotleja ei võimalda teha taotleja ja partneri juures struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 alusel kohapealset kontrolli eeltaotluses esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks;
 4) eeltaotlus ei vasta toetuse andmise eesmärgile või ei ole täidetud käesoleva määruse §-s 8 sätestatud nõuded.

 (5) Taotleja, partneri või eeltaotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse eeltaotlust sisuliselt hindamata.

 (6) Rakendusüksus edastab taotlejale eeltaotluse rahuldamata jätmise otsuse e-teeninduse kaudu kahe tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

§ 19.  Hindamiskomisjoni moodustamine

 (1) Projekti hindamiseks moodustab rakendusüksus hindamiskomisjoni, mille koosseis kooskõlastatakse rakendusasutusega. Hindamiskomisjoni koosseis avaldatakse rakendusüksuse veebilehel hiljemalt taotlusvooru avamisel.

 (2) Rakendusüksus kaasab vajadusel hindamisprotsessi täiendavaid eksperte, kelle eksperthinnangut hindamiskomisjon projekti hindamisel arvestab.

 (3) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega deklareerima oma erapooletust ning sõltumatust hinnatavast taotlusest, taotlejast ja partnerist. Seotud isik on kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama.

§ 20.  Eeltaotluse hindamise kord ja valikukriteeriumid

 (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud eeltaotlust kirjeldatud hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised:
 1) projekti mõju meetme eesmärgi ja tulemuse saavutamisele – 40 protsenti koondhindest;
 2) arendatava atraktsiooni rahvusvaheline konkurentsivõime – 20 protsenti koondhindest;
 3) projekti põhjendatus, projekti kuluefektiivsus ja arendatava atraktsiooni jätkusuutlikkus – 20 protsenti koondhindest;
 4) taotleja organisatsiooniline võimekus ja projektimeeskonna võimekus – 20 protsenti koondhindest.

 (2) Eeltaotluse hindamine viiakse läbi rakendusüksuse kinnitatud taotluste valikumetoodika järgi. Valikumetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumitest. Rakendusüksus avalikustab taotluste valikumetoodika oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru avamisel.

 (3) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4.

 (4) Iga hindamiskomisjoni liige hindab kõiki eeltaotlusi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumite alusel. Eeltaotluse hindamisel antud koondhinne moodustub valikukriteeriumitele antud hinnete kaalutud keskmisest.

 (5) Lõpliku paremusjärjestuse saamiseks reastab hindamiskomisjon eeltaotlused saadud koondhinnete põhjal pingeritta suurima koondhinde saanud eeltaotlusest alates.

 (6) Hindamiskomisjon teeb vastavalt koostatud pingereale ja vooru eelarve mahu ulatuses rakendusüksusele ettepaneku, millised taotlejad saavad õiguse esitada põhitaotluse.

 (7) Juhul kui eeltaotluse hindamisel saavutavad võrdse koondhinde mitu eeltaotlust, saab kõrgema koha pingereas eeltaotlus, mis on saanud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud kriteeriumis kõrgema hinde.

§ 21.  Eeltaotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

 (1) Eeltaotluse rahuldamise kohta teeb rakendusüksus eeltaotluse rahuldamise otsuse ja teavitab taotlejat õigusest esitada põhitaotlus, põhitaotluse esitamise tähtajast, ning vajadusel annab soovitusi põhitaotluse koostamiseks.

 (2) Eeltaotluse rahuldamise otsusega ei kaasne rahalist toetust. Eeltaotluse rahuldamise otsus annab toetuse taotlejale õiguse esitada rakendusüksusele põhitaotlus vastavalt käesoleva määruse § 12 lõikele 6.

 (3) Eeltaotluse rahuldamata jätmisel teeb rakendusüksus eeltaotluse rahuldamata jätmise otsuse.

 (4) Rahuldamisele kuulub nõuetele vastavaks tunnistatud eeltaotlus, mis vastab järgmistele tingimustele:
 1) on käesoleva määruse § 20 lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumite alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,75;
 2) ei ole üheski käesoleva määruse § 20 lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumis saanud hindeks vähem kui 2,5;
 3) eeltaotluse koht pingereas ei ületa taotlusvooru eelarvet.

 (5) Eeltaotluste pingerea alusel teeb rakendusüksus eeltaotluse mitterahuldamise otsuse kõigi nende eeltaotluste kohta, mis vastavad käesoleva paragrahvi lõike 4 punktide 1 ja 2 tingimustele, kuid mis ületavad taotlusvooru eelarvet.

 (6) Juhul kui taotlusvooru eelarve võimaldab täiendavate kohustuste võtmist, on rakendusüksusel õigus vastavalt eeltaotluste pingereale uuendada menetlust nende eeltaotluste osas, mis jäeti rahuldamata käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud põhjusel.

 (7) Vastavalt eeltaotluste pingerea järjestusele küsib rakendusüksus taotlejalt, kelle eeltaotluses märgitud summa ületas algselt meetme taotlusvooru eelarvet, nõusolekut eeltaotluses kirjeldatud projekti elluviimiseks. Taotleja nõusoleku korral tunnistab rakendusüksus eeltaotluse rahuldamata jätmise otsuse kehtetuks, teeb eeltaotluse rahuldamise otsuse ning teavitab taotlejat põhitaotluse esitamise võimalusest eeltaotlust uuesti hindamata.

 (8) Kui eeltaotluse hindamisel selgub, et eeltaotluses on esitatud valeandmeid või esineb asjaolu, mille tõttu taotlejat, partnerit või eeltaotlust ei saa nõuetele vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada, tehakse eeltaotluse rahuldamata jätmise otsus.

 (9) Eeltaotlus jäetakse rahuldamata lisaks käesolevas määruses sätestatule ka taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 2 sätestatud juhtudel.

 (10) Eeltaotluse rahuldamata jätmise otsusesse märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 nimetatud teave.

 (11) Rakendusüksus edastab eeltaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse taotlejale e-teeninduse kaudu kahe tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

§ 22.  Põhitaotluse menetlemine

 (1) Põhitaotluse menetlemine toimub vastavalt käesoleva määruse § 17 lõigetele 1–4, välja arvatud lõikes 1 nimetatud taotluse hindamine.

 (2) Põhitaotluse menetlemise tähtaeg on kuni 25 tööpäeva taotluse esitamisest alates. Põhitaotluse menetlemise tähtaega võib põhjendatud juhul pikendada kuni 10 tööpäeva võrra, millest teavitatakse taotlejat.

§ 23.  Põhitaotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

 (1) Rakendusüksus tunnistab põhitaotluse nõuetele vastavaks, kui põhitaotlus vastab käesoleva määruse §-s 16 sätestatud nõuetele.

 (2) Põhitaotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks käesoleva määruse § 18 lõikes 4 nimetatud asjaoludest, mille puhul eeltaotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks.

 (3) Kui põhitaotlus ei vasta nõuetele, teeb rakendusüksus põhitaotluse rahuldamata jätmise otsuse.

§ 24.  Põhitaotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine

 (1) Põhitaotluse rahuldamise kohta teeb rakendusüksus põhitaotluse rahuldamise otsuse. Põhitaotlus rahuldatakse kas täielikult, osaliselt või kõrvaltingimusega.

 (2) Põhitaotluse rahuldamata jätmise kohta teeb rakendusüksus põhitaotluse rahuldamata jätmise otsuse.

 (3) Põhitaotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi, kehtestatakse tingimused ja märgitakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule:
 1) projekti elluviimise tingimused;
 2) aruannete esitamise tähtajad ja kord;
 3) toetuse maksmise tingimused.

 (4) VTA määruse ja üldise grupierandi määruse alusel antava abi korral märgitakse põhitaotluse rahuldamise otsusesse VTA määruses või üldise grupierandi määruses nõutud asjakohased andmed: viide vastavale komisjoni määrusele, ning teave, et toetus on üldise grupierandiga hõlmatud riigiabi, või vähese tähtsusega abi, viidates asjakohase komisjoni määruse artiklile.

 (5) Kui põhitaotluse vastavuse kontrollimisel selgub, et põhitaotluses on esitatud valeandmeid või esineb asjaolu, mille tõttu taotlejat, partnerit või põhitaotlust ei saa nõuetele vastavaks tunnistada, tehakse põhitaotluse rahuldamata jätmise otsus.

 (6) Kui põhitaotluse nõuetele vastavaks tunnistamisel selgub, et põhitaotluses esitatud andmed muudavad eeltaotluses vastavalt käesoleva määruse § 15 lõikele 2 esitatud andmeid, suunatakse põhitaotlus uuesti hindamiskomisjoni ja taotlust hinnatakse uuesti täies mahus vastavalt käesoleva määruse §-dele 20 ja 21.

 (7) Rakendusüksus jätab taotluse rahuldamata ka juhul, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemisel kogutud teavet hinnates ilmneb, et projekti eesmärk on saavutatavad ilma toetuseta. Sellisel juhul esitab rakendusüksus rahuldamata jätmise otsuses oma kaalutlused.

 (8) Põhitaotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 nimetatud teave.

 (9) Põhitaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-teeninduse kaudu kahe tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

§ 25.  Põhitaotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

 (1) Põhitaotluse võib osaliselt rahuldada lisaks taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 kehtestatud juhtudele või juhul, kui:
 1) toetust on taotletud tegevusele, mis ei ole abikõlblik, projekti seisukohast oluline või põhjendatud;
 2) omafinantseeringu osa tasumine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus reaalne;
 3) projekti eesmärk või tulemus on saavutatav ka väiksema toetusega, kui on taotletud.

 (2) Põhitaotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ning taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuse muutmiseks. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus põhitaotluse rahuldamata jätmise otsuse.

 (3) Põhitaotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 3 kehtestatule, või muul põhjendatud juhul, tuginedes haldusmenetluse seaduse §-le 53.

 (4) Põhitaotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega ka juhul, kui esitatud ehitusprojekt ei ole kooskõlas ehitusseadustikuga, kuid mille kooskõlla viimine on projekti ajakava raames ning tulemuse ja eesmärgi suhtes realistlik ning mille kooskõlla viimiseks sätestatakse tähtaeg ja esitatud andmete vastavust kontrollitakse uuesti.

 (5) Põhitaotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksele ja ettemaksele. Õigus toetusega seotud maksele ja ettemaksele tekib toetuse saajal pärast kõrvaltingimuse nõuetekohase saabumise või täitmise kohta vastava teabe vormistamist põhitaotluse rahuldamise otsuse juurde.

 (6) Põhitaotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsus edastatakse taotlejale vastavalt käesoleva määruse § 21 lõikele 11.

§ 26.  Põhitaotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

 (1) Põhitaotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja vastavasisulise kirjaliku taotluse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 kehtestatud tingimustel ja korras kuni projekti tegevuste elluviimiseni.

 (2) Toetuse saaja võib põhitaotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata muuta projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea mahtu teise eelarverea mahu arvel kuni 10 protsenti võrreldes taotluse rahuldamise otsuses märgituga tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht riigiabi liikide lõikes ja toetuse osakaal ei muutu.

 (3) Toetuse summa suurendamiseks on toetuse saaja kohustatud taotlema rakendusüksuselt põhitaotluse rahuldamise otsuse muutmist. Toetuse summat võib suurendada, kui see on põhjendatud ja taotleja vähese tähtsusega abi vaba jääk ja projekti rahastamise eelarve jääk võimaldab toetuse summa suurendamist.

 (4) Taotluste menetlemise määruse §-s 10 kehtestatud juhtudel peab toetuse saaja taotlema rakendusüksuselt põhitaotluse rahuldamise otsuse muutmist.

 (5) Rakendusüksusel on õigus keelduda põhitaotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitava muudatuse tõttu ei ole projekti oodatavat tulemust tõenäoliselt võimalik saavutada või tulemus ei vasta käesoleva määruse §-s 4 sätestatud eesmärkidele või tulemustele.

 (6) Põhitaotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks struktuuritoetuse seaduse § 22 lõigete 3 ja 4 ning § 47 lõike 3 kohaselt.

 (7) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatule võib rakendusüksus põhitaotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
 1) toetuse saaja ei ole põhitaotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul toetuse kasutamist alustanud;
 2) toetuse saaja ei täida põhitaotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
 3) projekti ei ole võimalik lõpetada 2023. a 31. augustiks;
 4) toetuse saaja taotlust põhitaotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata.

 (8) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse esitamisest alates. Täiendava asjaolu ilmnemisel on rakendusüksusel õigus pikendada taotluse menetlemise tähtaega kuni 21 tööpäeva võrra.

5. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused 

§ 27.  Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

 (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti vahe- ja lõpparuande ning projekti elluviimise järgse aruande (edaspidi järelaruanne) põhitaotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel.

 (2) Aruandlusperioodi pikkus on minimaalselt 3 kuud ja maksimaalselt 12 kuud.

 (3) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande koos viimase maksetaotlusega hiljemalt kahe kuu jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

 (4) Aruannete vormid kehtestab rakendusüksus ja avaldab need oma veebilehel.

 (5) Toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuande ning maksetaotluse rakendusüksusele e-teeninduse kaudu toetuse saaja esindusõigusliku isiku digiallkirjaga.

 (6) Aruandes kajastatakse vähemalt järgmist teavet:
 1) projekti nimi, projekti number, toetuse saaja nimi;
 2) projekti aruandlusperiood;
 3) läbiviidud tegevus ja selle tulemus, põhjendus planeeritud ja tegeliku tegevuse ning tulemuse erinevuse kohta;
 4) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta.

 (7) Lõpparuandes esitatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatule andmed projekti elluviimisse kaasatud ettevõtjate kohta: ettevõtja nimi ja registrikood, kontaktisiku nimi ja kontaktandmed, toetuse saaja hinnang projekti elluviimisele ja tulemuslikkusele, andmed läbiviidud teavitustegevuse kohta käesoleva määruse § 8 punktis 8 ja § 29 lõike 2 punktis 18 esitatud nõuete tõendamiseks ning § 29 lõike 2 punktides 16 ja 18 nimetatud andmed.

 (8) Järelaruandes esitatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatule käesoleva määruse § 29 lõike 2 punktis 17 nõutud andmed, andmed atraktsiooni majandustegevusest, andmed loodud töökohtadest, koostöösse kaasatud VKE andmed, andmed prioriteetsel sihtturul tehtud turundustegevuse ja analüüs nende mõjude kohta, andmed käesoleva määruse § 8 punktis 7 nõutud Eesti turunduskontseptsiooni rakendamise tegevuse kohta ning andmed atraktsiooni kvaliteedijuhtimise koht.

§ 28.  Toetuse maksmise tingimused

 (1) Maksetaotluse esitamine, menetlemine ja toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 11–14 ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud tingimustele. Toetuse makse tehakse toetuse saajale vastavalt ühendmääruse 3. peatükis ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud tingimustele.

 (2) Toetust makstakse toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel. Toetuse saaja esitab maksetaotluse rakendusüksuse e-teeninduse kaudu.

 (3) Toetuse maksmine toimub tegelike kulude alusel ühendmääruse § 14 lõike 1 alusel või ettemaksena ühendmääruse §-de 19 ja 20 alusel.

 (4) Tegelike kulude alusel makstakse toetust toetuse saaja esitatud vahe- või lõpparuande ja maksetaotluse alusel. Rakendusüksus menetleb maksetaotlust kuni 45 tööpäeva jooksul selle rakendusüksuses registreerimisest.

 (5) Tegelike kulude alusel toetuse makse tegemise eelduseks on:
 1) kulude aluseks oleva töö teostamine, kauba kätte saamine või teenuse osutamine ja kulude tasumine vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1 või kulude tasumine vähemalt käesoleva määruse § 11 lõigetes 7–11 märgitud omafinantseeringu määra ulatuses vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 2, järgides ühendmääruse § 14 lõigetes 3–5 sätestatud tingimusi;
 2) projekti tegevusest tingitud kulude tekkimist ja asjakohasust, kulude tasumist tõendava dokumendi või selle koopia esitamine rakendusüksusele rakendusüksuse nõutavas ulatuses, arvestades ühendmääruse § 11 lõikes 4 sätestatud erandit riigiasutusele.

 (6) Enne kulude abikõlblikkuse tõendamist võib toetuse saajale teha riigiabi ettemakse ühendmääruse §-des 19 ja 20 kehtestatud tingimustel. Riigiabi ettemakse tõendamata summa võib moodustada kuni 20 protsenti põhitaotluse rahuldamise otsusega määratud toetuse summast. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele ettemakse kasutamise aruande koos abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist tõendava dokumendiga hiljemalt 50 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. Ettemakset ei tehta toetuse saajale, kes on riigiasutus.

 (7) Riigiabi ettemakse tegemise aluseks on toetuse saaja rakendusüksusele esitatud maksetaotlus, kus on märgitud ettemakse vajadus, kulude prognoos, krediidiasutuse garantii ja muud rakendusüksuse nõutud dokumendid.

 (8) Rakendusüksus menetleb ettemaksetaotlust kuni 10 tööpäeva selle esitamisest.

 (9) Toetust makstakse vastavalt põhitaotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte suuremas mahus, kui on määratud toetuse piirsumma.

 (10) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse ja ettemakse kasutamise aruande menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud alustel.

 (11) Rakendusüksus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui:
 1) esitatud maksetaotlus, kulu- või maksedokument ei vasta nõuetele;
 2) esitatud kuludokument ei vasta toetuse taotluse eelarves esitatud projekti tegevusele ja eesmärgile.

 (12) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuse elluviimist, kulude abikõlblikkuse kontrollimist ja tasumise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist.

 (13) Toetuse lõppmakse suurus on maksimaalselt 100% toetuse kogumaksumusest.

6. peatükk Toetuse saaja, partneri ning rakendusüksuse õigused ja kohustused 

§ 29.  Toetuse saaja ja partneri kohustused

 (1) Toetuse saaja tagab struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise ning projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegadel ja tingimustel.

 (2) Toetuse saaja on kohustatud:
 1) tagama projekti omafinantseeringu;
 2) viima projekti ellu taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegade ja tingimuste kohaselt;
 3) teavitama rakendusüksust projekti tegevuse, eelarve ja tähtaegade muutmise vajadusest;
 4) kasutama toetust vastavalt taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud otstarbele;
 5) maksma toetuse tagasi toetuse tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtpäevaks. Tagastatava summa jäägilt arvestatakse intressi ja viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 49;
 6) vastama rakendusüksuse esitatud küsimustele toetuse saaja ja projekti teostamise kohta;
 7) esitama rakendusüksusele nõutud aruanded tähtaegselt;
 8) tagama, et toetuse saaja ja partneri raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid selgelt eristatavad toetuse saaja muudest kulu- ja maksedokumentidest;
 9) säilitama kulude abikõlblikkust tõendavat dokumenti ja muud tõendit vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 35;
 10) võimaldama teostada auditit ja kontrollitoimingut;
 11) võimaldama kontrolli teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumi ja territooriumile, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab;
 12) andma audiitori või kontrolli teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul vastavasisulise nõude esitamisest alates;
 13) osutama auditi ja kontrolli kiireks läbiviimiseks abi;
 14) juhul, kui toetuse saaja või partner on riigihankekohustuslane, järgima projektiga seotud hangete läbiviimisel struktuuritoetuse seaduse §-s 26 kehtestatud nõudeid. Kui tehingu hind käibemaksuta jääb vahemikku 5000–9999 eurot, tuleb võtta kolm omavahel sõltumatu pakkuja koostatud ja sisu poolest võrreldavat hinnapakkumist, välja arvatud juhul, kui hinnapakkumised esitati koos taotlusega ning ostetav asi või teenus, samuti ostetava asja või teenuse hind võrreldes taotluses tooduga ei ole muutunud. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumust ei valita, tuleb esitada sellekohane põhjendus;
 15) juhul, kui toetuse saaja või partner ei pea järgima riigihangete seadust ja tehingu summa käibemaksuta on võrdne või ületab 5000 eurot, esitama vähemalt kolm omavahel sõltumatu pakkuja koostatud ja sisu poolest võrreldavat hinnapakkumist, välja arvatud juhul, kui hinnapakkumised esitati koos taotlusega ning ostetav asi või teenus, samuti ostetava asja või teenuse hind võrreldes taotluses tooduga ei ole muutunud. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumust ei valita, tuleb esitada sellekohane põhjendus;
 16) looma ja esitama rakendusüksusele atraktsiooni tutvustavate fotode või videoklippide kogumi avalikuks kasutamiseks;
 17) koguma ja esitama järelaruandes rakendusüksusele külastajate statistika;
 18) täitma teavitamiskohustust;
 19) viivitamata kirjalikult informeerima rakendusüksust esitatud andmetes toimunud muudatusest või asjaolust, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist: nime, aadressi ja seadusliku või volitatud esindaja muutumisest, ümberkujundamisest, lõpetamisest ja likvideerimismenetluse või pankrotimenetluse alustamisest;
 20) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud asjaolust, mis ohustab projekti tulemuse saavutamist ning projekti edasise jätkamise otstarbekust;
 21) tagama kestvuse nõude täitmise struktuuritoetuse seaduse § 24 punktis 14 sätestatud juhul ja aja jooksul, välja arvatud juhul, kui käesoleva määruse §-s 2 nimetatud riigiabi reeglitest tuleneb pikem tähtaeg või tähtajaarvestamise kord;
 22) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

 (3) Partner peab täitma struktuuritoetuse seaduse §-s 25 ja § 26 lõikes 6 sätestatud kohustusi. Partner, kes ei ole riigihangete seaduse tähenduses hankija, peab järgima riigihangete seadust, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, välja arvatud juhul, kui partner on valitud ja partneri tehtava tegevuse maksumus on kujunenud toetuse saaja läbiviidud riigihanke tulemusel. Toetuse saaja vastutab partneri kohustuste täitmata jätmise eest.

§ 30.  Toetuse saaja ja partneri õigused

 (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

 (2) Toetuse saajale antakse tulenevalt struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikest 2 võimalus esitada oma seisukoht rakendusüksusele enne:
 1) ettekirjutuse tegemist;
 2) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;
 3) finantskorrektsiooni otsuse tegemist.

§ 31.  Rakendusüksuse õigused ja kohustused

 (1) Rakendusüksus on kohustatud täitma lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 sätestatule järgmisi kohustusi:
 1) edastama e-teeninduse kaudu taotlejale või toetuse saajale tema suhtes tehtud otsuse kahe tööpäeva jooksul otsuse tegemisest;
 2) edastama Euroopa Komisjonile grupierandi teatise konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatud tingimustele kohaselt 20 tööpäeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest;
 3) edastama toetuse taotluse, projekti seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse;
 4) teostama projekti elluviimise kontrolli;
 5) teostama kuludokumentide kontrolli;
 6) kontrollima toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;
 7) teostama meetme tegevuse rahaliste jääkide seiret ja vajadusel esitama ülevaate rakendusasutusele;
 8) säilitama 10 aastat alates kuupäevast, mil viimane üksikabi anti, vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmisega seotud andmeid koos teabe ning vajalike lisadokumentidega;
 9) koostama meetme tegevuse seirearuande ja lõpparuande ning edastama selle rakendusasutusele;
 10) kinnitama projekti aruanded ning edastama need struktuuritoetuse registrisse;
 11) andma toetuse saajale selgitusi toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes;
 12) koostama ja avalikustama toetuse andmise ülevaated;
 13) teavitama rakendusasutust toetuse kasutamise takistusest.

 (2) Rakendusüksusel on õigus:
 1) tulenevalt struktuuritoetuse seaduse § 41 lõikest 2 ning §-dest 40 ja 42 teostada toetuse saaja juures kuludokumentide ja projekti elluviimise kontrolli;
 2) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega;
 3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuse, eesmärgi, tulemuse ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
 4) peatada või lõpetada toetuse maksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub struktuuritoetuse seaduses, selle alusel antud määrustes või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses sisalduva või taotluse rahuldamise otsuse täitmisest;
 5) vähendada toetuse suurust vähem kasutatud summa võrra, kui esitatud vahearuandest selgub, et toetuse saaja on osaliselt või täielikult jätnud tegemata tegevuskavas planeeritud tegevuse;
 6) vähendada proportsionaalselt väljamakstava toetuse suurust toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra;
 7) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud;
 8) pikendada toetuse saajast mitteoleneva asjaolu ilmnemisel vastavasisulise taotluse olemasolul projekti elluviimise aega ja sellest tulenevalt käesoleva määruse § 10 lõikes 4 nimetatud projekti abikõlblikkuse perioodi tingimusel, et tegevus lõpetatakse hiljemalt 31. augustil 2023. a;
 9) teostada muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid.

§ 32.  Finantskorrektsioonid

 (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ning ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

 (2) Toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 48 ning ühendmääruse §-le 23. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada vastavalt ühendmääruse §-le 24.

 (3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 49.

Liisa Oviir
Ettevõtlusminister

Merike Saks
Kantsler

/otsingu_soovitused.json