Teksti suurus:

Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus” tegevuse „Energia- ja ressursiauditite läbiviimine” jaoks avatud taotlemise korral

Teavituste nimekirja lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:04.07.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 01.07.2016, 8

Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus” tegevuse „Energia- ja ressursiauditite läbiviimine” jaoks avatud taotlemise korral

Vastu võetud 28.06.2016 nr 17

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 5 lõikele 2 kinnitatud rakenduskava prioriteetse suuna „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus” meetme „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus” tegevuse „Energia- ja ressursiauditite läbiviimine” eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord.

§ 2.  Terminid

 (1) Määruses kasutatakse termineid struktuuritoetuse seaduse ning muude valdkonda reguleerivate õigusaktide tähenduses.

 (2) Käesoleva määruse tähenduses:
 1) projekt on kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse või kasutatakse;
 2) omafinantseering on toetuse saaja kantav osa abikõlblikest kuludest, mida toetusest ei hüvitata;
 3) projekti kogumaksumus on projekti elluviimiseks tehtavate abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude kogusumma;
 4) projekti väljundinäitaja on näitaja, mis kirjeldab projekti käigus sisendite (ressursside) kasutamise tulemusena toodetud väljundit;
 5) projekti tulemusnäitaja on näitaja, mis kirjeldab projekti järgselt saavutatud olukorda ja panust meetme tegevuste väljundnäitajasse;
 6) ressursid on kõige üldisemas mõistes tootmisvahendid ja -tagavarad, mida on võimalik kasutada. Tootmises mõeldakse ressursside all kõiki kaupade ja teenuste valmistamiseks vajalikke tootmistegureid;
 7) ressursiaudit on ettevõtte ressursikasutuse analüüs, mille eesmärk on anda hinnang säästuvõimalustele ettevõttes. Ressursiaudit jaguneb ülevaatlikuks ja detailseks auditiks;
 8) ülevaatlik audit on ülevaade ettevõtte ressursikasutusest ja soovitused edasiseks tegevuseks vastavalt käesoleva määruse lisale „Nõuded ressursiauditile”;
 9) detailne audit on detailne analüütiline ülevaade, mis on ressursisäästliku projekti aluseks ja milles sisaldub hinnanguline säästupotentsiaal, projekti kirjeldus ja tasuvushinnang, soovituslik tegevuskava ning seireplaan vastavalt käesoleva määruse lisale „Nõuded ressursiauditile”;
 10) auditi metoodika on käesoleva määruse lisas „Nõuded ressursiauditile” kirjeldatud metoodiline juhend.

§ 3.  Toetuse andmise eesmärk ja väljundinäitajad

 (1) Toetuse andmise eesmärk on tõsta ettevõtete teadlikkust oma ressursikasutusest ning luua eeldused ettevõtete ressursikasutuse tõhusamaks muutmiseks.

 (2) Toetuse abil ellu viidud projekt peab panustama meetme tegevuse väljundinäitajasse (edaspidi projekti tulemusnäitaja / projekti väljundinäitaja), milleks on läbiviidud ressursiauditite arv.

§ 4.  Rakendusasutus ja rakendusüksus

 (1) Rakendusasutus on vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 12 lõikele 3 Keskkonnaministeerium (edaspidi rakendusasutus).

 (2) Rakendusüksus on vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 12 lõikele 3 Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus).

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 5.  Toetatavad tegevused

 (1) Meetme raames toetatakse ressursiauditi läbiviimist ettevõtetes.

 (2) Meetme raames antakse toetust:
 1) ülevaatliku auditi tegemiseks;
 2) detailse auditi tegemiseks.

§ 6.  Toetuse vähese tähtsusega abina andmise reeglite kohaldamine

 (1) Käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuseks antav toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), artikli 3 tähenduses. Toetuse andmisel järgitakse nimetatud määruse ning konkurentsiseaduse § 33 nõudeid.

 (2) Toetuse suurus ei tohi koos jooksva majandusaasta ja taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abiga ületada 200 000 eurot.

 (3) Toetuse andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

 (4) Toetuse suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt.

 (5) Määrust ei kohaldata komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

§ 7.  Projekti abikõlblikkuse periood

 (1) Projekti abikõlblikkuse periood algab ja lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval.

 (2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui käesoleva määruse jõustumise aeg ning lõpp ei või olla hilisem kui 31. detsember 2023.

 (3) Käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktis 1 nimetatud toetatava tegevuse projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 12 kuud.

 (4) Käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktis 2 nimetatud toetatava tegevuse projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 18 kuud.

 (5) Toetuse saaja taotluse alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul võib abikõlblikkuse perioodi pikendada kuni kuue kuu võrra.

§ 8.  Kulude abikõlblikkus

 (1) Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-le 2 ning käesolevas määruses sätestatud tingimustel.

 (2) Abikõlblikud on projekti kulud, mis on seotud § 5 lõikes 2 nimetatud tegevustega ning on vajalikud meetme tulemuste ja projekti eesmärkide ning tulemuste saavutamiseks.

 (3) Abikõlblikud ei ole lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele:
 1) personalikulud;
 2) kulud vara soetamiseks.

§ 9.  Toetuse osakaal ja taotlusvooru eelarve

 (1) Toetuse maksimaalne osakaal on 50% projekti abikõlblikest kuludest.

 (2) Toetuse maksimaalne summa ilma käibemaksuta ühe taotleja kohta § 5 lõike 2 punktides 1–2 nimetatud toetatavate tegevuste jaoks kokku on 7500 eurot.

 (3) Toetuse maksimaalne summa ilma käibemaksuta § 5 lõike 2 punktis 1 nimetatud toetatava tegevuse jaoks on 2500 eurot.

 (4) Taotlusvooru eelarve kinnitab rakendusasutuse juht.

§ 10.  Taotlusvooru avamine ja lõppemine

 (1) Käesoleva määruse alusel toimub toetuse taotlemine avatud taotlemisena kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni.

 (2) Taotlusvoorude väljakuulutamise ja lõppenuks kuulutamise korraldab rakendusüksus.

 (3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, peatamisest ja lõpetamisest annab rakendusüksus teada üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.

3. peatükk Taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded 

§ 11.  Taotlejale esitatavad nõuded

 (1) Toetuse taotleja (edaspidi taotleja) võib olla äriühing, kelle põhitegevus vastab Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) koodidele mäetööstus (EMTAK 2008 jagu B, alajagu 05–09) või töötlev tööstus (EMTAK 2008 jagu C, alajagu 10–33), välja arvatud tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 12).

 (2) Taotlejale esitatakse järgmised nõuded:
 1) taotleja peab vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-des 2 ja 3 nimetatud nõuetele;
 2) taotleja ei või olla pankrotis või likvideerimisel, tema äritegevus ei või olla peatatud;
 3) taotlejal peavad olema tasutud riiklikud maksud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt.

 (3) Taotlejal on projekti omafinantseeringu tasumise suutlikkus, kui on täidetud taotluste menetlemise määruse § 3 lõikes 2 sätestatud tingimused.

 (4) Määruse alusel ei toetata raskustes olevaid ettevõtjaid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289–302), artikli 3 lõike 3 punktile d, mis on määratletud Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) artikli 2 punktis 18.

§ 12.  Nõuded toetuse taotlusele

 (1) Taotlus peab lisaks „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” ehk taotluse menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele:
 1) taotlus on esitatud kas ülevaatliku või detailse auditi tegemiseks;
 2) taotlusvormi kõik taotlejale kohalduvad lahtrid peavad olema täidetud, taotlus ja selle lisad peavad olema omavahel kooskõlas;
 3) taotlusest peab selguma projekti eesmärk ja tulemus ning tulemuste seotus §-s 3 nimetatud toetuse andmise eesmärgiga;
 4) taotlusest peab selguma projekti tulemusnäitaja. Tulemusnäitaja peab otseselt panustama käesoleva määruse § 3 lõikes 2 nimetatud meetme tegevuse väljundinäitajasse;
 5) kui taotleja taotleb projektile või on saanud projektile või projekti üksikutele osadele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, esitab ta taotluses sellekohase teabe;
 6) toetuse kasutamise ajakava peab olema järgitav ja seotud projekti rahastamiskavaga. Taotluses planeeritud tegevus peab olema elluviidav taotluses märgitud aja kestel, mis on kooskõlas käesoleva määruse §-s 7 sätestatud abikõlblikkuse perioodiga;
 7) toetatavad tegevused ei ole enne taotluse esitamist lõpetatud või täielikult ellu viidud;
 8) taotluses planeeritud tegevus peab olema kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega;
 9) projekt peab olema teostatav ja eelarve põhjendatud.

 (2) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele järgmisi andmeid ja dokumente:
 1) taotleja kinnitus, et ta ei ole võtnud tööle Eestis ilma seadusliku aluseta viibivat isikut, kellel puudub õiguslik alus Eestis töötamiseks;
 2) taotleja kinnitus, et ta nõustub elektroonilisel teel teabe saamisega taotluses avaldatud elektronposti aadressil.

 (3) Taotleja peab lisama taotlusele eelarve aluseks olevad vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist. Kui taotleja soovib sõlmida lepingu võetud hinnapakkumiste alusel, siis peavad pakkumused olema võetud vastavalt toetuse saajale §-s 20 kehtestatud nõuetele.

§ 13.  Taotleja kohustused

  Taotleja on kohustatud:
 1) tõendama, et taotluses esitatud teave vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja tingimustele;
 2) esitama rakendusüksuse nõudmisel täiendavat teavet rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul;
 3) võimaldama ja osutama igakülgset abi taotluses esitatud teabe kontrollimiseks kavandatava tegevuse asukohas;
 4) teavitama viivitamata rakendusüksust taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;
 5) tagama, et ülevaatlik ja detailne audit ning selle aruanne vastavad ressursikasutuse analüüsi koostamise juhendmaterjalile vastavalt käesoleva määruse lisale „Nõuded ressursiauditile”;
 6) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

4. peatükk Taotluse esitamine ja menetlemine 

§ 14.  Taotluse esitamine

 (1) Taotlus esitatakse rakendusüksusele struktuuritoetuse registri vahendusel taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna ning sellele lisatakse käesoleva määruse § 12 lõikes 2 nimetatud dokumendid.

 (2) Kui taotlus esitatakse struktuuritoetuse registri vahendusel, siis lähtutakse taotluse esitamisel registri andmeväljadest.

§ 15.  Taotluse menetlemine

 (1) Taotlus tuleb esitada käesolevas määruses sätestatud nõuete ja tingimuste kohaselt. Taotlejal on õigus saada käesolevas määruses sätestatud tingimuste ja nõuete kohta rakendusüksuselt selgitusi.

 (2) Taotluse menetlemine rakendusüksuses koosneb taotluse registreerimisest, taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisest, nõuetele vastava taotluse hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. Taotluse kontrollimise käigus hinnatakse taotluse vastavust struktuuritoetuse seadusele ja käesoleva määruse nõuetele, sealhulgas §-s 12 esitatud nõuetele.

§ 16.  Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine

 (1) Rakendusüksus kontrollib taotluse vastavust käesoleva määruse §-s 12, taotleja vastavust käesoleva määruse §-s 11 sätestatud nõuetele ning auditi metoodikale. Kui rakendusüksus avastab taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel taotluses puudusi, teavitab ta sellest taotlejat ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Paragrahvi 18 lõikes 2 nimetatud tähtaeg peatub puuduste kõrvaldamise ajaks. Kui puudust ei kõrvaldata tähtaegselt loetakse puudusega seotud nõue mittetäidetuks ning rakendusüksus jätab taotluse rahuldamata.

 (2) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui:
 1) taotleja, taotlus või selles kirjeldatud projekt ei vasta vähemalt ühele käesolevas määruses sätestatud nõudele;
 2) taotleja mõjutab pettuse, ähvarduse või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
 3) taotleja ei võimalda taotleja juures või kavandatavate tegevuste elluviimise asukohas struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 tähenduses taotluse nõuetele vastavuse kontrolli läbiviimist.

§ 17.  Taotluse hindamine

 (1) Nõuetele vastavat taotlust hinnatakse järgmiste valikukriteeriumide järgi:
 1) projekti põhjendatus;
 2) projekti kuluefektiivsus.

 (2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui taotluse hindamise tulemusena selgub, et:
 1) projekti eesmärgipüstitus ja tulemus on põhjendatud – on olemas probleem või kitsaskoht, mille lahendamiseks on projekt koostatud;
 2) projektis kavandatud tegevused on vajalikud ning võimaldavad jõuda projekti tulemuseni;
 3) projekti tegevuste ajakava on realistlik.

 (3) Lõike 1 punktis 2 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui taotluse hindamise tulemusena selgub, et:
 1) projekti eesmärgi saavutamiseks kavandatud tegevused on kuluefektiivsed;
 2) planeeritud eelarve on realistlik, sealhulgas on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud.

 (4) Käesoleva määruse § 12 nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumidele.

 (5) Rakendusüksus moodustab taotluse hindamiseks hindamiskomisjoni sh kaasab taotluse hindamiseks eksperte ja rakendusasutuse töötajaid. Rakendusüksus avaldab hindamiskomisjoni kooseisu oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru avamise kuupäeval.

 (6) Hindamine viiakse läbi rakendusüksuse kehtestatud hindamisjuhendi järgi. Hindamismetoodika koostamisel lähtutakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumitest. Rakendusüksus avalikustab hindamismetoodika oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru avamise kuupäeval.

§ 18.  Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus

 (1) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsuse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad nõuetele, § 17 lõikes 1 toodud kriteeriumidele ning vooru eelarve võimaldab taotlust rahuldada.

 (2) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 30 tööpäeva jooksul taotluse esitamise kuupäevast arvates arvestades § 16 lõike 1 nõudeid. Rakendusüksus võib põhjendatud juhtudel menetluse tähtaega pikendada.

 (3) Rakendusüksus võib sätestada taotluse rahuldamise otsuses projekti elluviimiseks vajalikke lisakohustusi.

 (4) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui:
 1) esineb vähemalt üks taotluse menetlemise määruse § 8 lõikes 2 nimetatud asjaoludest;
 2) selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid;
 3) taotleja või taotlus ei vasta nõuetele;
 4) taotlus saab vähemalt ühes käesoleva määruse § 17 lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumis hindeskaala madalaima punktihinde;
 5) taotlus jääb väljapoole taotlusvooru eelarvet.

 (5) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluse menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud andmed.

 (6) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse taotlejale teatavaks viivitamata. Otsus tehakse teatavaks elektrooniliselt või struktuuritoetuse registri vahendusel.

 (7) Kui toetuse saaja ei sõlmi lepingut töövõtjaga 3 kuu jooksul abikõlblikkuse perioodi algusest arvates, võib rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada.

§ 19.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

 (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja kirjaliku taotluse alusel taotluste menetlemise määruse §-des 10 ja 11 sätestatud tingimustel ja korras.

 (2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitava muudatuse tõttu ei ole projekti tulemusi võimalik saavutada või tulemused ei vasta toetuse andmise eesmärkidele.

 (3) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui esineb vähemalt üks struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 toodud asjaolu.

 (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 kalendripäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest arvates.

5. peatükk Toetuse saaja õigused ja kohustused 

§ 20.  Toetuse saaja kohustused

 (1) Toetuse saaja tagab struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimuste kohaselt.

 (2) Toetuse saaja peab teenuse hankimiseks küsima võrreldavad hinnapakkumused vähemalt kolmelt piisava kvalifikatsiooniga omavahel konkureerivalt ettevõtjalt, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte.

 (3) Toetuse saaja esitab saadud pakkumused koos nende küsimise dokumentidega ja sõlmitud lepinguga rakendusüksusele viivitamata pärast lepingu sõlmimist.

§ 21.  Toetuse saaja õigused

 (1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

 (2) Toetuse saajal on õigus ärakuulamisele ning võimalus esitada oma seisukohad haldusmenetluse seaduse §-s 40 ja struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja korras.

6. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused 

§ 22.  Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

 (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtpäevadel struktuuritoetuse registri vahendusel taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.

 (2) Projekti lõpparuanne on auditi aruanne, mille nõuded on kirjeldatud käesoleva määruse lisas „Nõuded ressursiauditile”.

 (3) Projekti lõpparuanne sisaldab lisaks käesoleva määruse lisas „Nõuded ressursiauditile” kirjeldatud informatsioonile ülevaadet projekti peamistest tegevustest, teavet projekti eesmärgi, väljundite ning tulemuste saavutamise kohta vastavalt rakendusüksuse kinnitatud vormile.

 (4) Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. Rakendusüksus võib põhjendatud juhul tähtaega pikendada.

§ 23.  Toetuse maksmise tingimused

 (1) Toetus makstakse välja vaid abikõlbliku kulu hüvitamiseks.

 (2) Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse §-des 13 ja 14 toodud korras.

 (3) Toetuse saaja esitab maksetaotluse rakendusüksuse kehtestatud vormil ja lisab sellele vähemalt järgmised dokumendid:
 1) lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument, õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused olemasolu korral;
 2) arve või muu raamatupidamisdokument;
 3) teenuse üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
 4) kulu tasumist tõendav dokument;
 5) raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument.

 (4) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuses täiendada eelmises lõikes nõutud dokumentide loetelu.

 (5) Maksetaotlus esitatakse struktuuritoetuse registri vahendusel taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.

 (6) Maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist. Makse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on projekti lõpparuande aktsepteerinud.

 (7) Rakendusüksus kontrollib 30 tööpäeva jooksul kulude abikõlblikkust ning maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust. Puuduste korral määrab rakendusüksus toetuse saajale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub toetuse saajal puuduste kõrvaldamiseks.

 (8) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 toodud juhul.

§ 24.  Finantskorrektsioonid

 (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ning ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

 (2) Toetust nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 48. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada vastavalt ühendmääruse §-le 24.

 (3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.

§ 25.  Vaiete menetlemine

 (1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele. Vaide lahendab rakendusüksus haldusemenetluse seaduses sätestatud korras.

 (2) Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul rakendusüksusele vaide esitamisest arvates. Vaide lahendamise tähtaega võib pikendada haldusmenetluse seaduse § 84 lõike 2 kohaselt.

Marko Pomerants
Minister

Andres Talijärv
Kantsler

Lisa Nõuded ressursiauditile