Teksti suurus:

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja metoodikakomisjoni töö korraldus, võlgniku usaldusisiku eksami, esmase koolituse ja täiendusõppe nõuded ning kojale makstava tasu suurus

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Justiitsminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:04.07.2022
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 01.07.2022, 25

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja metoodikakomisjoni töö korraldus, võlgniku usaldusisiku eksami, esmase koolituse ja täiendusõppe nõuded ning kojale makstava tasu suurus

Vastu võetud 29.06.2022 nr 17

Määrus kehtestatakse füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 59 lõigete 2 ja 3, § 60 lõike 2, § 61 lõike 2 ja § 64 lõike 3 ning kohtutäituri seaduse § 971 lõike 8 alusel.

1. peatükk Metoodikakomisjon 

§ 1.  Metoodikakomisjoni liikmete nimetamine

  (1) Metoodikakomisjoni usaldusisikutest liikmed ja asendusliikmed nimetab valdkonna eest vastutav minister Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (edaspidi koda) ettepanekul. Kohtunikust liikme ja asendusliikme nimetab kohtute täiskogu. Õigusteadlasest liikme ja asendusliikme nimetab Tartu Ülikooli õigusteaduskonna nõukogu.

  (2) Igale metoodikakomisjoni liikmele nimetatakse asendusliige.

  (3) Metoodikakomisjoni usaldusisikust liiget asendab usaldusisikust asendusliige, kohtunikust liiget asendab kohtunikust asendusliige ja õigusteadlasest liiget asendab õigusteadlasest asendusliige. Valdkonna eest vastutava ministri määratud isikut asendab valdkonna eest vastutava ministri määratud asendusliige.

§ 2.  Metoodikakomisjoni kokkukutsumine ja koosoleku pidamine

  (1) Metoodikakomisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees. Metoodikakomisjoni koosolek kutsutakse kokku vähemalt üks kord aastas.

  (2) Metoodikakomisjoni töökorra määrab metoodikakomisjoni esimees.

  (3) Metoodikakomisjoni koosolek toimub koja asukohas, kui komisjoni esimees ei ole teatanud komisjoni liikmetele ja eksami sooritajatele teist koosoleku toimumise kohta. Koosolek võib toimuda elektrooniliselt.

  (4) Kui koosolek ei ole otsustusvõimeline, määrab metoodikakomisjoni esimees viivitamata uue koosoleku toimumise aja. Uus koosolek peab toimuma hiljemalt kahe nädala jooksul.

  (5) Metoodikakomisjoni koosolek protokollitakse.

§ 3.  Metoodikakomisjoni liikmele kulutuste hüvitamine

  (1) Metoodikakomisjoni kuulumisega ja seal kohustuste täitmisega kaasnevad vajalikud ja tõendatud kulutused hüvitab koda usaldusisikutelt kogutud usaldusisikute nimekirjas olemise tasu või eksami ja esmase koolituskava eest makstava tasu arvelt.

  (2) Metoodikakomisjonis kohustuste täitmisega kaasnevad kulutused hüvitatakse kuludokumentide alusel.

2. peatükk Eksam ja esmane koolitus 

§ 4.  Usaldusisiku eksami korraldus

  (1) Eksamid korraldatakse Justiitsministeeriumi ettepanekul või koja algatusel. Usaldusisiku eksam korraldatakse vähemalt üks kord aastas. Eksami toimumise aja ja koha ning eksamil osalemiseks vajalike dokumentide loetelu ja dokumentide esitamise tähtaja määrab metoodikakomisjon vähemalt kaks kuud enne eksami toimumist. Eksami toimumise teade avaldatakse koja veebilehel.

  (2) Eksami kuulutab välja metoodikakomisjon. Eksami ajakava otsustab komisjon enne eksami toimumist.

  (3) Eksamite korraldamiseks koostab metoodikakomisjon eksami kirjaliku osa kohta programmi.

  (4) Eksamil käsitletavate valdkondade loetelud ja programm ning eksami tegemise tingimused on avalikud ning nendega võib tutvuda iga isik, kes soovib eksami sooritada. Testi küsimusi, kaasusülesandeid ja vestluse küsimusi ei avalikustata, kui metoodikakomisjon ei otsusta teisiti.

  (5) Testi küsimused ja kaasusülesanded koostab metoodikakomisjon lähtudes lõikes 3 nimetatud programmist.

  (6) Metoodikakomisjoni otsused, eksamitööd ja muud asjakohased materjalid säilitatakse koja kantseleis kaheksa kuud pärast seda, kui metoodikakomisjon on eksamitulemused välja kuulutanud.

  (7) Eksamitööga on võimalik tutvuda koja kantseleis 30 päeva jooksul pärast seda, kui metoodikakomisjoni esimehe määratud korras on tulemus teatavaks tehtud. Eksamitöid ega nende koopiaid eksamineeritavatele ei väljastata.

§ 5.  Eksami sooritamiseks makstud tasu tagastamine

  Kojal on õigus isikule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 59 lõikes 4 nimetatud tasu tagastada, kui isik mõjuval põhjusel eksamile ei ilmu. Mõjuvaks põhjuseks loetakse kas ravikindlustuse seaduse tähenduses töövõimetuslehe olemasolu eksamipäeval või muud dokumentaalselt tõestatud vääramatu jõu põhjustatud juhtumit, mis takistas isikul eksamil osaleda. Tasu tagastamiseks esitab eksamineeritav metoodikakomisjonile töövõimetuslehe või muu asjakohase dokumendi hiljemalt kümnendaks tööpäevaks alates töövõimetuslehe või muu asjakohase dokumendi väljastamisest.

§ 6.  Eksamile registreerumine ja mitteilmumise tagajärjed

  (1) Isik, kes soovib eksamit sooritada, esitab eksami väljakuulutamise järel metoodikakomisjoni kehtestatud tingimustel ja ajal komisjonile avalduse.

  (2) Eksamile registreerumiseks võimaldatakse vähemalt 30 päeva.

  (3) Metoodikakomisjon otsustab isiku eksamile lubamise 30 päeva jooksul pärast avalduste esitamise tähtaja lõppu.

  (4) Kui isik ei ilmu eksamile, loetakse eksam mittesooritatuks. Isik saab sooritada korduseksami.

§ 7.  Eksami sisu

  (1) Eksam koosneb erialateadmiste testist ja vestlusest.

  (2) Erialateadmiste test on eksami kirjalik osa, milles eksamineeritav täidab õigusteoreetilisi küsimusi sisaldava valikvastustega testi ja lahendab kaasusülesande. Testi tegemisel abimaterjalide kasutamise otsustab metoodikakomisjon.

  (3) Vestluse käigus hinnatakse eksamineeritava isiksuseomadusi usaldusisikuna tegutsemiseks. Vestlusel võib esitada küsimusi ka erialateadmiste testi vastuste täpsustamiseks. Eksami vestluse osa võetakse vastu metoodikakomisjoni koosolekul.

§ 8.  Erialateadmiste testi valdkonnad

  Erialateadmiste testiga kontrollitakse usaldusisiku eksamil osaleja teadmisi järgmistes valdkondades:
  1) pankrotiõigus, sealhulgas ajutise halduri ülesanded ja tagasivõitmise võimaluste hindamine;
  2) kohustustest vabastamise menetlus;
  3) võlgade ümberkujundamise menetlus;
  4) täitemenetlus;
  5) tsiviilõiguse üldosa;
  6) võlaõigus, sealhulgas tarbijakrediidi õigus;
  7) perekonnaõigus, sealhulgas ühisvara regulatsioon;
  8) pärimisõigus;
  9) tööõigus;
  10) tsiviilkohtumenetlus, sealhulgas hagita menetlus.

§ 9.  Eksami hindamise kord

  (1) Erialateadmiste testi ja iga kaasuse lahendust hinnatakse kuuepallisüsteemis järgmiselt:
  6 palli – suurepärane;
  5 palli – väga hea;
  4 palli – hea;
  3 palli – rahuldav;
  2 palli – kasin;
  1 pall – puudulik.

  (2) Erialateadmiste testi hindamiseks kinnitab metoodikakomisjon koos erialateadmiste testi küsimustega vajalike punktide arvu eri pallide saamiseks. Erialateadmiste testi koondhinne saadakse, jagades komisjoniliikmete antud pallide summa testi hinnanud komisjoniliikmete arvuga.

  (3) Iga kaasusülesande lahendust hindab iga komisjoniliige eraldi. Iga kaasusülesande lahenduse eest antud pallid liidetakse ja saadud arvu hindajate arvuga jagades saadakse kaasusülesande koondhinne.

  (4) Kui komisjoniliikmete antud hinded erinevad rohkem kui kahe palli võrra, loetakse testi või kaasusülesande vastus läbi ühiselt ja hinnatakse enamuse otsuse alusel.

  (5) Valikvastustega testi ja iga kaasuse koondhinne arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma.

  (6) Kui valikvastustega testi koondhinne on alla 3 palli, siis kaasusülesannete lahendusi ei hinnata. Sel juhul loetakse eksam mittesooritatuks. Vestlusele lubatakse üksnes need kandidaadid, kelle valikvastustega testi ja kaasusülesannete lahendust on hinnatud vähemalt kolme palliga („rahuldav”).

  (7) Kui isik ei soorita koondhindele vähemalt 3 palli kas valikvastustega testi või kaasusülesandeid, võib ta korduseksamil sooritada üksnes eksami selle osa, mille koondhinne jäi alla 3 palli.

  (8) Vestluse tulemusena hinnatakse eksamineeritava isikuomadused usaldusisiku tööks sobivateks või mittesobivateks. Vestlus hinnatakse sobivaks, kui vähemalt pooled koosolekul osalenud komisjoni liikmetest on hinnanud eksamineeritava isiksuseomadused sobivaks.

  (9) Usaldusisiku eksam on sooritatud, kui erialateadmiste testi koondhinne, iga kaasuse koondhinne ja eksami koondhinne on vähemalt 3 palli ning vestlus on hinnatud sobivaks.

  (10) Eksami tulemuste kohta teeb metoodikakomisjon kirjaliku otsuse, millele kirjutavad alla kõik komisjoni koosolekul osalenud liikmed. Otsus tehakse 30 päeva jooksul pärast eksami sooritatuks või mittesooritatuks lugemist. Testi tulemusest ja vestlusele pääsemisest teavitab metoodikakomisjon eksamineeritavat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt 30 päeva jooksul testi tegemisest. Metoodikakomisjon võib lisaks eksamineeritavat teavitada vestluse tulemusest metoodikakomisjoni koosolekul eksamineeritava juuresolekul pärast vestluse tulemuste selgumist.

  (11) Kui eksamineeritav soovib, selgitab metoodikakomisjon eksamitulemusi, lähtudes komisjoni esimehe määratud korrast.

§ 10.  Eksamitulemuste vaidlustamine

  (1) Eksamineeritav võib esitada metoodikakomisjonile kirjaliku kaebuse metoodikakomisjoni otsuse peale eksamitulemuse hindamise kohta 30 päeva jooksul alates eksamitulemuste metoodikakomisjoni poolt teatavaks tegemisest eksamineeritavale.

  (2) Metoodikakomisjon teeb otsuse kaebuse kohta 60 päeva jooksul alates kaebuse saamisest.

  (3) Eksamineeritav võib soovi korral kasutada kõiki haldusmenetluse seaduses ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud võimalusi eksamitulemuste vaidlustamiseks.

§ 11.  Esmase koolituse mudelkavad

  (1) Metoodikakomisjon koostab esmase koolituse mudelkavad, mis on aluseks individuaalse koolituskava koostamisel.

  (2) Esmase koolituse mudelkavad koostatakse lähtudes erineva varasema töökogemuse ja olemasoleva haridusega isikutest.

§ 12.  Esmase koolituskava koostamine, täitmine ja maht

  (1) Esmane koolituskava koostatakse isikule individuaalselt, arvestades tema töökogemust, olemasolevat haridust ning eksami tulemusi.

  (2) Koolituskava võib sisaldada muu hulgas kohustust läbida maksejõuetusõigus-, majandus-, finants- või võlanõustamisalaseid koolitusi või sooritada praktika saneerimisnõustaja, usaldusisiku, pankrotihalduri, vandeadvokaadi või kohtu juures.

  (3) Kui koolituskavas on kohustus sooritada praktika, kooskõlastab metoodikakomisjon isikule juhendaja määramise. Juhendaja määramiseks on vaja juhendaja nõusolekut.

  (4) Koolituskava koostatakse kestusega kuni üheks aastaks. Esmase koolituse maht on 20−60 tundi.

  (5) Koja metoodikakomisjon võib vajaduse korral pikendada väljaõppekava täitmise tähtaega.

  (6) Isik esitab esmase koolituskava täitmise kohta metoodikakomisjonile aruande kahe kuu jooksul koolituskava täitmise lõpetamisest. Kui isikule on määratud juhendaja, esitab juhendaja metoodikakomisjonile isiku kohta kirjaliku arvamuse tema usaldusisikuks sobivuse kohta kahe kuu jooksul praktika lõppemisest. Metoodikakomisjon loeb aruannete ja arvamuse põhjal esmase koolituskava läbituks või mitteläbituks.

  (7) Koolituskava täitmisega seonduvad kulud kannab isik ise.

3. peatükk Täiendusõpe 

§ 13.  Täiendusõppe maht

  Hindamisperioodi iga aasta kohta tuleb läbida 20 tundi täiendusõpet. Viieaastase hindamisperioodi jooksul tuleb läbida 100 tundi täiendusõpet.

§ 14.  Nõuded täiendusõppele

  (1) usaldusisiku täiendusõppe mahust iga-aastasest peab vähemalt 40% olema maksejõuetusõiguse alane ja vähemalt 40% võlanõustamisalane täiendusõpe. Kuni 20% iga-aastasest täiendusõppe mahust võib olla usaldusisiku tegevusega külgnevates valdkondades.

  (2) Täiendusõppeks loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valdkondades koolitustel, loengutel, õppepäevadel ja seminaridel osalemine. Täiendusõppeks ei loeta erialast nõupidamist ega avalikkusele mittesuunatud koolitust, mille puhul koolitaja ja koolitusel osalejad on sama äriühingu töötajad, osanikud või juhtorgani liikmed.

  (3) Erialast teadus- ja pedagoogilist tööd arvestatakse täiendusõppe kohustuse täitmise hindamisel vastavalt koja metoodikakomisjoni kehtestatud juhendile.

§ 15.  Iseseisev õpe

  (1) Hindamisperioodi iga aasta kohta võib läbida kuni kümme tundi täiendusõpet iseseisva õppena.

  (2) Kui usaldusisik soovib iseseisva õppe arvestamist täiendusõppe kohustuse täitmisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust suuremas mahus, kutsub metoodikakomisjon täiendusõppe kohustuse täitmise hindamiseks usaldusisiku vestlusele.

  (3) Vestluse alusel hindab metoodikakomisjon täiendusõppe kohustuse täidetuks või mittetäidetuks, vajadusel annab metoodikakomisjon isikule täiendava tähtaja täiendusõppe kohustuse täitmiseks.

§ 16.  Täiendusõppe aruandlus

  (1) Usaldusisik on kohustatud metoodikakomisjoni määratud tähtajaks esitama komisjonile aruande tema poolt hindamisperioodi jooksul läbitud täiendusõppe kohta.

  (2) Täiendusõppe kohustuse täitmise hindamisel teadus- ja pedagoogilise töö ning iseseisva õppe arvestamiseks esitab usaldusisik aruandes andmed ka nende tegevuste kohta.

  (3) Metoodikakomisjonil on õigus nõuda usaldusisikult selliste dokumentide, informatsiooni ja andmete esitamist, mis võimaldavad komisjonil kontrollida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruandes esitatud andmete õigsust, vastavust täiendusõppe eesmärgile ning täiendusõppe läbimist käesolevas määruses sätestatud mahus ja tingimustel.

4. peatükk Tasu kojale 

§ 17.  Usaldusisiku tasu kojale

  Usaldusisik maksab kojale usaldusisikute nimekirjas olemise eest tasu 45 eurot kuus.

5. peatükk Rakendussätted 

§ 18.  Esimese metoodikakomisjoni koosoleku kokkukutsumine

  Esimese metoodikakomisjoni koosoleku kutsub kokku koda.

Maris Lauri
Justiitsminister

Tõnis Saar
Kantsler

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json