Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine

Vastu võetud 14.09.2015 nr 42
RT I, 15.09.2015, 22
jõustumine 18.09.2015

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse perioodi 2014‒2020 struktuuritoetuse seaduse § 15 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.5 „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ tegevuse 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ (edaspidi meetme tegevus) toetuse andmise tingimused.

§ 2.   Toetuse andmise eesmärk ja väljundinäitaja

  (1) Toetuse andmise eesmärgiks on tagada psüühilise erivajadusega inimestele paremad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused.

  (2) Toetust antakse kooskõlas erihoolekande arengukava aastateks 2014‒2020 eesmärkidega, järgides puuetega inimeste õiguste konventsiooni ning deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid.

  (3) Meetme tegevuse tulemusena luuakse vähemalt 1400 kvaliteetset erihoolekande teenuskohta.

§ 3.   Meetme tegevuse rakendusasutus ja rakendusüksus

  Meetme tegevuse rakendusasutus on Sotsiaalministeerium (edaspidi rakendusasutus). Meetme tegevuse rakendusüksuse ülesandeid täidab Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).
[RT I, 01.09.2020, 2 - jõust. 04.09.2020, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.09.2018]

§ 4.   Vaiete menetleja

  Rakendusasutuse otsuse või toimingu vaide menetleja on rakendusasutus. Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaide menetleja on rakendusüksus.

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus, toetuse osakaal ja suurus ning riigiabi 

§ 5.   Abikõlblikkuse periood

  Meetme tegevuse abikõlblikkuse periood on 1. jaanuar 2014. a kuni 31. august 2023. a. Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma meetme tegevuse abikõlblikkuse perioodi.

§ 6.   Toetatavad tegevused

  Meetme tegevuse raames toetatakse käesoleva määruse alusel:
  1) teenuseüksuse reorganiseerimist, kus vähemalt ühes hoones on enam kui 30 ööpäevaringse erihooldusteenuse teenuskohta;
  2) uute kogukonnapõhiste erihoolekande teenuskohtade taristu ehitamist, rekonstrueerimist, ostmist või renoveerimist, sh sotsiaalhoolekande seaduse § 10 lõigetes 1⁴ ja 1⁵ nimetatud teenustele.

§ 7.   Kulude abikõlblikkus

  (1) Abikõlblikeks kuludeks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud. Kulu on abikõlblik kui see on põhjendatud ning tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5, on kooskõlas ühendmääruse §-s 5 nimetatud puhastuluga arvestamise ning käesolevas määruses sätestatud tingimustega.

  (2) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse §-s 6 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud:
  1) projekti ettevalmistamisega seotud kulud (sh analüüsid, uuringud);
  2) projektijuhtimise ja omanikujärelevalve kulud;
  3) katastrimõõdistamise ja muude maakorraldustoimingute kulud;
  4) detailplaneeringu koostamise, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tegemise kulud;
  5) projekteerimise kulud;
  6) riigihangete läbiviimise kulud;
  7) ehitise ekspertiisi kulud;
  8) ehitus-, renoveerimis- või rekonstrueerimiskulud;
  9) ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatavate seadmete ja sisustuse soetamise ning väliskeskkonna rajamise kulud;
  10) teavitamise kulud;
  11) hoonestamata ja hoonestatud maa ostusumma, mis moodustab kuni kümme protsenti projekti abikõlblikest kuludest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 69 lõike 3 punktile a ning selle maa omandamisega seotud kulud;
  12) ruumide, sh korterite või elamute, ostmise kulud eesmärgiga pakkuda ruumides erihoolekandeteenuseid ning nende ruumide ostmise, remondi ja kohandamisega seotud kulud, mis ei ole käesoleva lõike punktis 11 toodud kulud;
  13) ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonidega liitumise kulud;
  14) hoonete ja ruumide ligipääsetavuse tagamiseks vajalike vahendite ning sotsiaalministri 30. juuni 2009. a määruses nr 58 „Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile“ ette nähtud sisustuse soetamise kulud;
  15) reorganiseeritavate teenuseüksuste klientide üleviimise ettevalmistuse kulud (sh lisapersonali värbamise ja koolituse kulud), mis moodustavad kuni 1,5% projekti abikõlblikest kuludest.

  (3) Kinnisasja ostmisel on toetuse saaja kohustatud vastava kulu tõendamisel esitama rakendusüksusele kinnisasja turuväärtuse kohta sõltumatu kvalifitseeritud hindaja eksperthinnangu, mis on väljastatud kuni 90 kalendripäeva enne ostutehingut.

  (4) Käibemaks on projekti raames abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.

  (5) Investeeringud toetuse saajast erineva isiku omandisse kuuluvasse taristusse on abikõlblikud tingimusel, et toetuse saaja valdab taristut viisil, mis tagab käesoleva määruse § 26 lõikes 2 nimetatud kohustuse täitmise. Täitmise tagamiseks on vastavalt käesoleva määruse § 28 lõikele 2 rakendusasutusel õigus nõuda taristu koormamist piiratud asjaõigusega § 26 lõikes 2 nimetatud perioodiks.
30.10.2023 15:45
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „käesoleva“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.

  (6) Abikõlblik on:
  1) kuni 30-kohalise teenuseüksuse loomist vähemalt 300 alalise elanikuga asulasse, kus kõigi erihoolekande teenuskohtade osakaal moodustab kuni 10% alaliste elanike arvust;
  2) rohkem kui ühe kuni 30-kohalise teenuseüksuse loomist asulasse, kus alaliste elanike arv on vähemalt 1000 ning kõigi erihoolekande teenuskohtade osakaal moodustab kuni 10% alaliste elanike arvust.

  (7) Teenuseüksus on iseseisev ja eraldi majapidamisega ühes või mitmes hoones tegutsev teenuskohtade kogum. Käesoleva määruse alusel loodavad teenuseüksused peavad olema jaotatud kuni 10-liikmelisteks väiksemateks peresarnasteks ja vajadusepõhisteks gruppideks.

  (8) Käesoleva paragrahvi lõiget 6 ei kohaldata teenuste spetsiifikast tulenevalt teenuseüksuse puhul, mille raames luuakse ööpäevaringse erihooldusteenuse teenuskohti ebastabiilse remissiooniga inimestele või kohtumääruse alusel teenusele paigutatud isikutele.

  (9) Mitteabikõlblikud kulud on loetletud ühendmääruse §-s 4.

§ 8.   Toetuse osakaal ja piirsummad

  (1) Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on 85%.

  (2) Toetuse osakaal ja piirsumma kinnitatakse investeeringute kavas.

  (3) Toetuse määramisel arvestatakse abikõlblikest kuludest maha puhastulu vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 2, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõike 2 alusel antavat määrust, mis reguleerib diskonteeritud puhastulu arvestamise metoodikat ning artikli 101 alusel antavat määrust, mis näeb ette kulude ja tulude analüüsi metoodika.

§ 9.   Riigiabi

  (1) Juhul kui antav toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ja konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses, tuleb toetust anda kooskõlas Euroopa Komisjoni riigiabi reguleerivate õigusaktidega.

  (2) Kui käesoleva määruse § 6 alusel antav toetus on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antav riigiabi, siis kohaldatakse abi andmisel Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“ tingimusi.

  (3) Rakendusasutus vaatab läbi kõik investeeringute kavasse planeeritavad projektid lähtuvalt riigiabi andmise põhimõtetest ja vajadusel esitab Euroopa Komisjonile riigiabi teatise koos vajalike lisadega riigiabi andmist lubava otsuse saamiseks.

  (4) Riigiabi andmisel algab abikõlblikkuse periood taotluse esitamisega rakendusüksusele ning projekti ettevalmistavate tegevustega võib alustada enne Euroopa Komisjonilt riigiabi loa saamist omal vastutusel pärast taotluse rakendusüksusele esitamist.

  (5) Taotluse rahuldamise otsust ei tehta enne, kui riigiabi andmisega seotud küsimused on lahendatud.

3. peatükk Investeeringute kava koostamise ja muutmise kord 

§ 10.   Taotluse esitamine investeeringute kavasse

  (1) Rakendusasutus teavitab investeeringute kava koostamise algatamisest oma kodulehel ja avalikus meedias, edastab vastava info Sotsiaalkindlustusameti kodulehele lisamiseks ja erihoolekandeteenuseid pakkuvatele asutustele ning annab vähemalt 60 tööpäeva investeeringute kava taotluste esitamiseks.

  (2) Investeeringute kava koostamise algatamisel teavitab rakendusasutus eelarve jaotusest käesoleva määruse § 6 punktides 1 ja 2 nimetatud toetatavate tegevuste osas.

  (3) Taotlus esitatakse käesoleva määruse lisas 1 nimetatud vormil koos juurdekuuluvate dokumentidega rakendusasutusele digitaalselt allkirjastatuna ja nõutud tähtpäevaks.

  (4) Rakendusasutus võib investeeringute kava taotluse menetlemise käigus nõuda selgitusi ja lisadokumente esitatud andmete kohta, samuti taotluse täiendamist või muutmist, kui rakendusasutus leiab, et esitatud taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni.

  (5) Taotluse esitaja ja partner peavad vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-s 2 toodud nõuetele.

  (6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatule peab taotleja ja partner olema nõuetekohaselt täitnud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse.

  (7) Käesoleva määruse § 6 punkti 1 osas võib investeeringute kava taotluse esitada teenuseosutaja, kes 31. detsembri 2014. a seisuga osutas riigieelarvest rahastatud ööpäevaringset erihooldusteenust ühes hoones enam kui 30-le inimesele.

§ 11.   Nõuded investeeringute kava taotlusele

  (1) Taotluses kirjeldatud projekt peab vastama järgmistele tingimustele:
  1) projekt panustab käesoleva määruse § 2 lõikes 3 ja rakenduskavas kirjeldatud meetme tegevuse väljundinäitaja täitmisse;
  2) projektiga ei looda täiendavaid ööpäevaringse erihooldusteenuse teenuskohti;
  3) projekti tegevused on kooskõlas käesoleva määruse §-s 6 nimetatud toetatavate tegevustega;
  4) projekt on kavandatud ellu viia käesoleva määruse §-s 5 nimetatud abikõlblikkuse perioodil;
  5) projekti kogumaksumus on vähemalt 40 000 eurot;
  6) projektis planeeritud keskmine ühe teenuskoha maksumus Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest on kuni 34 000 eurot.

  (2) Taotlused esitatakse eraldi käesoleva määruse § 6 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste osas.

  (3) Juhul kui projekt ei vasta ühele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kvalifitseerimistingimusele, siis projekti taotlus hindamisele ei kuulu ning seda investeeringute kavasse ei arvata.

  (4) Kvalifitseerimata jäetud taotluse kohta teeb rakendusasutus kavasse arvamata jätmise otsuse ning sellest teavitatakse taotlejat 20 tööpäeva jooksul.

§ 12.   Projektide valikukomisjoni moodustamine

  (1) Rakendusasutus moodustab projektide hindamiseks ja investeeringute kava koostamiseks valikukomisjoni ja kinnitab selle töökorra. Vajadusel kaasatakse hindamisse eksperte.

  (2) Valikukomisjoni liikmed ja kaasatud eksperdid peavad vastama perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 21 lõikes 4 nimetatud nõuetele.

§ 13.   Projekti valikukriteeriumid ja hindamine

  (1) Valikukomisjon hindab projekti vastavust järgmistele kriteeriumitele:
  1) projekti mõju prioriteetse suuna eesmärkide saavutamisele;
  2) projekti põhjendatus;
  3) projekti kuluefektiivsus;
  4) taotluse esitaja suutlikkus projekti ellu viia.

  (2) Valikukomisjon annab projektidele hindepunkte käesoleva määruse lisas 2 toodud hindamistabeli alusel.

  (3) Valikukomisjon moodustab projektide koondhinnete alusel kaks projektide nimekirja. Üks nimekiri koostatakse käesoleva määruse § 6 punktis 1 sätestatud tegevuste rahastamiseks ning teine käesoleva määruse § 6 punktis 2 sätestatud tegevuste rahastamiseks.

  (4) Projekti koondhinne kujuneb kõikide hindamiskriteeriumite järgi saadud hindepunktide liitmisel. Projektide nimekirjas on esimesel kohal kõrgeima koondhinde saanud projekt. Nimekirja ei arvata projekti, mille koondhinne on väiksem kui 50.

  (5) Mõlema nimekirja puhul eelistatakse võrdsete koondhinnetega projektide korral projekti, mille § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud hindamiskriteeriumi hinne on kõrgem. Selle võrdsuse korral võetakse projektide eelistusnimekirja koostamisel aluseks keskmine ühe teenuskoha rajamise maksumus Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Kui eelnev ei selgita projektidest eelistatumat, heidetakse valiku tegemiseks liisku.

  (6) Kui meetme tegevuse eelarve jääk kujuneb käesoleva määruse § 6 punktide 1 ja 2 tegevuste summas, eelistatakse projekti, mille taotlust on võimalik eelarve piires toetada. Järgmisena eelistatakse suurema väljundindikaatori panusega projekti. Kui projekti taotluste summad ületavad eelarve jääki eelistatakse projekti, mille planeeritud ERF vahendite summa on väiksem.

§ 14.   Investeeringute kava koostamine

  (1) Rakendusasutus koostab käesoleva määruse § 13 lõikes 4 nimetatud projektide nimekirjade alusel meetme eelarvevahendite piires vastavalt rahastatavatele tegevustele jaotatud investeeringute kava eelnõu ja esitab selle kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele 90 tööpäeva jooksul taotluste esitamise tähtpäevast arvates.

  (2) Kui projekti lisamine investeeringute kavasse on võimalik taotluse osalise rahuldamisega, võib taotleja nõusolekul toetuse summat vähendada ja projekti tegevusi muuta tingimusel, et saavutatakse projekti eesmärgid. Kui taotleja ei ole toetuse vähendamise või tegevuste muutmisega nõus, võib projekt jääda investeeringute kava lisanimekirja.

  (3) Investeeringute kavas võib kinnitada projektide lisanimekirja, millele antakse toetust juhul, kui langeb ära vajadus toetada varem väljavalitud projekte või kui meetme eelarves on kasutamata vahendeid.

  (4) Investeeringute kavas kinnitatud projekt annab toetuse taotlejale õiguse esitada rakendusüksusele taotlus vastavalt käesoleva määruse §-le 17.

§ 15.   Investeeringute kavasse mittearvamisest teavitamine

  (1) Kui projekti ei arvata investeeringute kava eelnõusse, teeb rakendusasutus taotluse investeeringute kavasse arvamata jätmise otsuse.

  (2) Otsusest teavitatakse taotluse esitajat kirjalikult viivitamatult pärast investeeringute kava kinnitamist.

§ 16.   Investeeringute kava muutmine

  (1) Rakendusasutus algatab investeeringute kava muutmise, et arvata projekt investeeringute kavast välja, järgmistel põhjustel:
  1) investeeringute kavas nimetatud toetuse taotleja või toetuse saaja esitab kirjaliku avalduse projekti elluviimisest loobumisest;
  2) investeeringute kavas nimetatud toetuse taotleja ei esita toetuse taotlust käesoleva määruse § 17 lõikes 4 nimetatud tähtpäevaks või rakendusüksus ei rahulda toetuse taotlust;
  3) investeeringute kavas nimetatud projekti elluviimine katkestatakse ning toetus nõutakse tagasi struktuuritoetuse seaduse §-s 45 sätestatud alustel ja korras.

  (2) Kui meetme eelarves on kasutamata vahendeid ja lisaprojektidele ei saa vahendeid eraldada, võib rakendusasutus algatada investeeringute kava muutmise projektide lisamiseks investeeringute kavasse. Investeeringute kavasse projektide lisamisel lähtutakse käesoleva määruse §-des 10–15 nimetatud tingimustest ja korrast.

  (3) Projektile investeeringute kavaga kinnitatud toetuse summat võib suurendada kui meetme tegevuse eelarves on selleks vabad vahendid kooskõlas taotluste menetlemise määruse §-ga 11.

  (4) Investeeringute kava muudatused kinnitab Vabariigi Valitsus.

4. peatükk Projektide elluviimise ja muutmise tingimused ja kord 

§ 17.   Toetuse taotluse esitamine

  (1) Toetuse taotluse võib esitada investeeringute kavas sisalduva projekti kohta.

  (2) Toetuse taotleja esitab taotluse struktuuritoetuse registri kaudu digitaalselt allkirjastatuna. Juhul kui register ei tööta, esitab toetuse taotleja taotluse rakendusüksusele elektronposti teel või ühes eksemplaris elektroonilisel andmekandjal digitaalselt allkirjastatuna. Taotlejad esitavad projekti taotluse rakendusüksusele määruse lisas 3 esitatud vormil, millele on lisatud juurdekuuluvad dokumendid.

  (3) Kui toetuse taotleja taotleb toetust enne toetuse taotluse esitamise kuupäeva tekkinud kulude katmiseks, tuleb toetuse taotlusele lisada kulude tekkimise aluseks olevate hankelepingute ning korraldatud hangete hankedokumentide koopiad või teha need kättesaadavaks riigihangete registris.

  (4) Toetuse taotlus tuleb esitada kuue kuu jooksul Vabariigi Valitsuse korralduse, millega kinnitatakse investeeringute kava, jõustumise kuupäevast arvates.

§ 18.   Nõuded toetuse taotlejale

  (1) Toetuse taotleja peab lisaks taotluste menetlemise määruse §-s 2 nimetatud nõuetele vastama järgmistele nõuetele:
  1) taotleja on nimetatud investeeringute kavas;
  2) taotleja ei ole varem sama kulu hüvitamiseks riigieelarve, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest raha saanud;
  3) taotleja ei või olla maksuvõlglane, välja arvatud juhul, kui maksuvõlg on ajatatud ning maksed tasutud ajakava kohaselt.

  (2) Taotleja on kohustatud täitma struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 2 nimetatud kohustusi.

  (3) Taotlejal peab olema omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus vastavalt taotluste menetlemise määruse § 3 lõigetele 1, 2 ja 4.

§ 19.   Nõuded taotlusele

  (1) Toetuse taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 nimetatud nõuetele vastama järgnevatele nõuetele:
  1) taotlus sisaldab investeeringute kavas nimetatud projekti;
  2) toetust taotletakse käesoleva määruse §-s 6 nimetatud toetatavatele tegevustele;
  3) taotletava toetuse summa ja selle osakaal abikõlblikest kuludest ei ületa investeeringute kavaga kinnitatud summat ja osakaalu;
  4) taotlus on esitatud tähtaegselt ja nõuetekohasel vormil;
  5) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged.

  (2) Taotlus peab sisaldama taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 nimetatud kinnitusi.

  (3) Kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe.

§ 20.   Taotleja kohustused

  Toetuse taotleja on kohustatud lisaks struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 2 nimetatule:
  1) tõendama, et taotluses esitatud teave vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja tingimustele;
  2) esitama rakendusüksuse nõudmisel lisateavet või täiendavaid dokumente nõutud vormis ja tähtaja jooksul;
  3) võimaldama kontrollida taotleja vastavust nõuetele, sealhulgas teha kohapealset kontrolli;
  4) teavitama rakendusüksust viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;
  5) tõendama rakendusüksuse nõudmisel projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust.

§ 21.   Taotluse menetlemine

  (1) Taotluse menetlemine koosneb registreerimisest, taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollist, finantsanalüüsi hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

  (2) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, samuti taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni.

  (3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 45 tööpäeva alates taotluse registreerimisest. Kui taotluses avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks mõistlik tähtaeg, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

  (4) Rakendusüksus küsib rakendusasutuselt hinnangu taotluses esitatud projekti lahenduse kohta ning taotluse vastavusele investeeringute kava koostamiseks esitatud taotlusega.

§ 22.   Toetuse taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll

  (1) Rakendusüksus kontrollib taotleja ja taotluse nõuetele vastavust.

  (2) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui ta vastab taotluste menetlemise määruse §-s 2 ja käesolevas määruses nimetatud nõuetele.

  (3) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui see vastab taotluste menetlemise määruse §-s 4 ja käesoleva määruse §-s 19 nimetatud nõuetele.

  (4) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
  1) taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 19 nimetatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
  2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
  3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluses esitatud andmete õigsust või teha kohapealset kontrolli.

§ 23.   Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine

  (1) Rakendusüksus koostab vastavalt taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli tulemustele taotluse rahuldamise otsuse või rahuldamata jätmise otsuse.

  (2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 nimetatu.

  (3) Taotlus jäetakse rahuldamata lisaks käesolevas määruses sätestatule taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 2 toodud juhtudel.

  (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 nimetatud teave.

  (5) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus elektrooniliselt või tehakse teatavaks struktuuritoetuse registri vahendusel, kui taotlus on esitatud registri vahendusel, hiljemalt viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. Rakendusasutusele edastatakse otsus teadmiseks.

§ 24.   Taotluse osaline ja kõrvaltingimusega rahuldamine

  (1) Taotluse võib osaliselt või kõrvaltingimusega rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse §-s 9 nimetatule.

  (2) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste muutmiseks. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (3) Kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, seal hulgas ettemaksetele, tekib toetuse saajal pärast otsuses sätestatud kõrvaltingimuse täitmist.

§ 25.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise võib algatada rakendusüksus või toetuse saaja taotluste menetlemise määruse §-des 10 ja 11 ning käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras.

  (2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

  (3) Rakendusüksus küsib rakendusasutuselt hinnangu taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta.

  (4) Rakendusüksus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 nimetatud ja lõike 4 alusel kehtestatud alustel. Kehtetuks tunnistamisel küsib rakendusüksus rakendusasutuselt hinnangu taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise kohta.

5. peatükk Toetuse saaja, rakendusüksuse ja rakendusasutuse ülesanded 

§ 26.   Toetuse saaja õigused ning kohustused

  (1) Toetuse saaja tagab struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 nimetatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas:
  1) esitab rakendusüksusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid, ühtlasi teostab järjepidevat seiret projekti indikaatorite täitmise üle vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele ja tähtaegadele;
  2) informeerib viivitamata kirjalikult rakendusüksust muudatustest toetuse saaja omandisuhetes;
  3) tagab projekti eesmärkide elluviimise, saavutab taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tulemused ning tagab projekti raames valmiva objekti eeldatava funktsionaalsuse kokkulepitud eelarvega;
  4) teeb vajadusel ettepanekuid projekti muutmiseks.

  (2) Toetuse saaja kohustub tagama 20 aasta jooksul projekti abikõlblikkuse tähtaja lõppemisest erihoolekande taristu eesmärgipärase kasutamise vastavalt taotluse rahuldamise otsusele välja arvatud juhul, kui tegevuste muudatused on kooskõlastatud rakendusasutusega.

  (3) Toetuse saaja omandis oleva taristu võõrandamiseks ja tervikuna teisele isikule kasutada andmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud perioodi jooksul kohustub toetuse saaja saama rakendusasutuselt nõusoleku. Nõusolek antakse juhul, kui on tagatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud tingimuste täitmine.

  (4) Toetuse saaja on kohustatud rakendusüksusele edastama hankedokumentatsiooni, välja arvatud § 17 lõikes 3 nimetatud, järgmiselt:
  1) hankedokumendid ja nende muudatused viis tööpäeva enne nende esitamist riiklikule riigihangete registrile;
  2) hankemenetluses tehtud otsuste, sh hankekomisjoni otsuste koopiad viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates;
  3) hankelepingu koopia viie tööpäeva jooksul hankelepingu sõlmimisest;
  4) hankelepingu muudatused viie tööpäeva jooksul hankelepingu muutmise kuupäevast arvates.

  (5) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

  (6) Toetuse saajale antakse tulenevalt struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikest 2 võimalus esitada oma seisukohad enne:
  1) ettekirjutuse tegemist;
  2) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;
  3) finantskorrektsiooni otsuse tegemist.

§ 27.   Rakendusüksuse ülesanded

  (1) Rakendusüksus on kohustatud lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud ülesannetele:
  1) küsima rakendusasutuselt hinnangu taotluses kirjeldatud projekti kohta enne toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist, muutmist või selle osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamist;
  2) sisestama taotluse (kui e-taotlemine ei ole võimaldatud), projekti seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse;
  3) seirama pidevalt meetme tegevuse rahalisi jääke ja vajadusel esitama rakendusasutusele ülevaateid selle kohta;
  4) teavitama rakendusasutust vahe- ja lõpparuannete kinnitamisest;
  5) teostama hankedokumentidele kontrolli, kontrollides hankedokumentatsiooni vastavust taotluse rahuldamise otsusele ja riigihangete seadusele ning hinnates hankedokumentide tehnilist kvaliteeti;
  6) tegema projektide üle järelkontrolli viie aasta jooksul pärast projektile lõppmakse tegemist, veendumaks, et projekti elluviimise tulemusena soetatud vara ning rajatud või rekonstrueeritud taristut kasutatakse sihtotstarbeliselt ning projekt ei ole teeninud puhastulu või teenitud puhastulu ei ületa projekti abikõlblikest kuludest maha arvatud puhastulu;
  7) teavitama toetuse saajat struktuuritoetuse seaduse § 24 punktides 14 ja 17 toodud vara sihipärase säilitamise ning dokumentide ja tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust;
  8) teostama kontrolle toetuse saaja juures vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 41 lõikele 2 ja §-le 42;
  9) kontrollima vastavalt Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“ artikli 6 lõikele 1, et toetuse saajale ei ole makstud liigset hüvitist kui toetust antakse nimetatud komisjoni otsuse alusel;
  10) muud struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toimingud.

  (2) Rakendusüksus on kohustatud teostama projekti hankedokumentide kontrolli kõigile liht- ja riigihangetele, mis on seotud lepinguga, mis esitatakse maksetaotluses toetuse väljamaksmise alusena.

§ 28.   Rakendusasutuse ja Sotsiaalkindlustusameti ülesanded

  (1) Rakendusasutus lisaks struktuuritoetuse seaduse §-s 7 nimetatud ülesannetele annab rakendusüksusele hinnangu toetuse taotluses kirjeldatud projekti ning selle vastavuse kohta investeeringute kavasse arvamise taotluses esitatule enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist, muutmist või selle osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamist.

  (2) Rakendusasutusel on õigus nõuda rajatava erihoolekande taristu koormamist piiratud asjaõigusega toetuse eesmärgipärase kasutamise tagamiseks.

  (3) Sotsiaalkindlustusamet teostab loodava erihoolekande taristu eesmärgipärase kasutamise üle kontrolli 15 aasta jooksul pärast struktuuritoetuse seaduse § 24 punktis 14 sätestatud tähtaja lõppu veendumaks, et tagatud on käesoleva määruse § 26 lõikes 2 nimetatud kohustuse täitmine ning erihoolekande taristu võõrandamiseks ja tervikuna teisele isikule kasutada andmiseks on olemas rakendusasutuse nõusolek vastavalt käesoleva määruse § 26 lõikele 3.

§ 29.   Toetuse kasutamisega seotud aruannete, dokumentide ja teabe esitamine

  (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti vahearuande iga aasta 20. jaanuariks 31. detsembri seisuga ja iga aasta 20. juuliks 30. juuni seisuga määruse lisas 4 esitatud vormil.

  (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande määruse lisas 4 esitatud vormil hiljemalt 60 kalendripäeva jooksul alates toetuse taotluse rahuldamise otsuses määratud projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast, kuid mitte hiljem kui 2023. a 31. oktoobriks.

  (3) Kui projekti vahearuande esitamise tähtpäeva ja lõpparuande prognoositava esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult projekti lõpparuanne.

  (4) Aruande kinnitamisel teavitab rakendusüksus rakendusasutust ning teeb aruande kättesaadavaks struktuuritoetuse registris.

6. peatükk Toetuse maksmine 

§ 30.   Toetuse maksmine

  (1) Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 11–14 ja 19–20 ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise tingimustest ja korrast.

  (2) Toetuse maksmise eelduseks on taotluse rahuldamise otsus vastavalt käesoleva määruse §-le 23 ja kulude abikõlblikkus vastavalt käesoleva määruse §-le 7.

  (3) Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama rakendusüksusele:
  1) väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest toetuse saaja kuludest;
  2) toetuse saaja hangete läbiviimise korra;
  3) lühikirjelduse projekti rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise kohta ning vajadusel allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volituste koopiad.

  (4) Toetuse saaja esitab maksetaotluse struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt väljatöötatud vormil vähemalt kord kvartalis.

  (5) Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punktis 1 toodud tingimustel.

  (6) Kui toetuse saaja ei ole riigiasutus, makstakse põhjendatud juhtudel toetus välja ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 kohaselt, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on toetuse saaja poolt omafinantseeringu ulatuses makstud, arvestades ühendmääruse § 14 lõigetes 2–5 sätestatut. Sel juhul on toetuse saaja kohustatud esitama maksetaotluse kord kvartalis.

  (7) Ettemakseid võib põhjendatud juhtudel teha ühendmääruse § 19 lõikes 1 ja §-s 20 kehtestatud tingimustel ning ettemaksena saadud toetuse kasutamise tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 19 lõikest 3.

  (8) Pärast maksetaotluse saamist kontrollib rakendusüksus maksetaotluses esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist hiljemalt 30 tööpäeva jooksul, käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud tingimustel toetuse andmisel 10 tööpäeva jooksul.

  (9) Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui on määratud toetuse piirsumma.

  (10) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse ja ettemakse kasutamise aruande menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud alustel.

  (11) Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvalda, siis määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2.

  (12) Lõppmakse tehakse pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja maksumuse tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on vähemalt 5% projekti abikõlbliku kogumaksumuse toetuse summast. Rakendusüksusel on õigus põhjendatud juhtudel lõppmakse suurust vähendada.

§ 31.   Finantskorrektsioonid

  (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

  (2) Toetus makstakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule, arvestades Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes” artiklit 6. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada vastavalt ühendmääruse §-le 24. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 toodud tingimustel.

  (3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.

Lisa 1 Taotluse vorm investeeringute kava koostamiseks

Lisa 2 Hindamistabel

Lisa 3 Toetuse taotluse vorm

Lisa 4 Seirearuande vorm