Teksti suurus:

Koldja selaginelli püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri

Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:11.09.2022
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 01.09.2022, 5

Koldja selaginelli püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri

Vastu võetud 31.08.2022 nr 35

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 2, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Koldja selaginelli püsielupaikade kaitse-eesmärk

  (1) Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 „I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loeteluˮ § 5 lõike 1 punkti 5 kohaselt II kaitsekategooriasse kuuluva liigi koldja selaginelli (Selaginella selaginoides) väljaspool kaitsealasid ja hoiualasid asuvad kasvukohad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks.

  (2) Koldja selaginelli püsielupaikade (edaspidi püsielupaik) maa-ala kuulub sihtkaitsevööndisse.

  (3) Püsielupaigas tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.

§ 2.  Püsielupaikade asukohad

  (1) Harju maakonnas võetakse kaitse alla:
  1) Kustja püsielupaik Saue vallas Kustja külas;
  2) Käbiküla püsielupaik Saue vallas Kustja külas;
  3) Kära püsielupaik Saue vallas Tagametsa külas;
  4) Vaharu püsielupaik Saue vallas Tagametsa külas.

  (2) Lääne-Viru maakonnas võetakse kaitse alla Kamariku püsielupaik Väike-Maarja vallas Kamariku külas.

  (3) Rapla maakonnas võetakse kaitse alla:
  1) Koluta püsielupaik Märjamaa vallas Koluta külas;
  2) Pajaka püsielupaik Märjamaa vallas Pajaka külas.

  (4) Saare maakonnas võetakse kaitse alla:
  1) Laheääre püsielupaik Saaremaa vallas Abula külas;
  2) Ligeoja püsielupaik Saaremaa vallas Kallaste külas.

  (5) Püsielupaikade välis- ja vööndi piirid on kantud määruse lisas esitatud kaartidele1.

§ 3.  Püsielupaikade valitseja

  Püsielupaikade valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4.  Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

  Määruse seletuskirjas2 on esitatud põhjendused:
  1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
  2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
  3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
  4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piiri kulgemise kohta;
  5) kaitsekorra kohta.

2. peatükk Püsielupaikade kaitsekord 

§ 5.  Lubatud tegevus

  (1) Inimestel on lubatud viibida, pidada jahti ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu püsielupaigas.

  (2) Püsielupaigas on lubatud:
  1) sõidukiga sõitmine teedel;
  2) jalgrattaga sõitmine radadel;
  3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetamata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, püsielupaiga valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, püsielupaiga valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel.

  (3) Püsielupaigas on püsielupaiga valitseja nõusolekul lubatud:
  1) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine;
  2) olemasolevate rajatiste hooldustööd;
  3) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus ja koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;
  4) rahvaürituse korraldamine;
  5) pilliroo ja adru varumine.

§ 6.  Keelatud tegevus

  (1) Püsielupaigas on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:
  1) majandustegevus;
  2) loodusvarade kasutamine;
  3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud püsielupaiga valitseja nõusolekul tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta rajatise püstitamine püsielupaigas paikneva kinnistu või püsielupaiga tarbeks;
  4) telkimine ja lõkke tegemine.

  (2) Püsielupaiga valitseja nõusolekuta on püsielupaigas keelatud:
  1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
  2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
  3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
  4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist;
  5) anda projekteerimistingimusi;
  6) anda ehitusluba;
  7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
  8) jahiulukeid lisasööta.

§ 7.  Vajalik tegevus

  Sookoosluste taastamiseks on vajalik sooniitudel puu- ja põõsarinde harvendamine.

§ 8.  Tegevuse kooskõlastamine

  (1) Püsielupaiga valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab püsielupaiga valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada püsielupaiga kaitse-eesmärgi saavutamist või püsielupaiga seisundit.

  (2) Kui tegevust ei ole püsielupaiga valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud püsielupaiga valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta püsielupaiga kaitse eesmärgi saavutamist või püsielupaiga seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õigupärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

3. peatükk Lõppsätted 

§ 8.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 9.  Menetluse läbiviimine

  Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 2. märtsi 2021. a käskkirjaga nr 1-2/21/88 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.

§ 10.  Vaidlustamine

  Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.


1 Looduskaitseseaduse § 53 lõike 2 alusel ei avaldata Riigi Teatajas püsielupaikade kaarte, nendega saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaametis või keskkonnaregistris.

2 Määruse seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis ja Keskkonnaametis.

Madis Kallas
Minister

Meelis Münt
Kantsler

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json