Teksti suurus:

Makseasutuste omavahendite arvutamise kord ning aruannete skeemid, aruannete koostamise metoodika ja esitamise kord

Väljaandja:Rahandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:04.11.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.03.2011
Avaldamismärge:RT I, 01.11.2010, 2

Makseasutuste omavahendite arvutamise kord ning aruannete skeemid, aruannete koostamise metoodika ja esitamise kord

Vastu võetud 21.10.2010 nr 54
RT I 2010, 81, 613
jõustumine 04.11.2010

Määrus kehtestatakse „Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse” § 65 lõike 8 ja § 82 lõike 4 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

  Käesolev määrus sätestab makseasutuste omavahendite arvutamise täpsema korra ja Finantsinspektsioonile esitatavate makseasutuse ning „Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse” (edaspidiseadus) § 11 lõikes 1 sätestatud õigust kasutava äriühingu aruannete skeemid, aruannete koostamise metoodika ja esitamise korra.

§ 2.  Kohaldamine

  Määrust kohaldatakse kõikidele Eestis tegevusloa saanud äriühingutele, kes on makseasutused seaduse § 5 lõike 1 mõistes, ning äriühingutele, kes kasutavad seaduse § 11 lõikes 1 sätestatud õigust (edaspidirahasiirdeteenust osutav äriühing).

§ 3.  Maksetehingu liigi kohta kasutatavate mõistete selgitused

  (1) Maksetehing on igasugune sularaha sissemaksmine ja väljamaksmine ning raha ülekandmine, sõltumata selle aluseks olevast maksja ja saaja vahelisest õigussuhtest.

  (2) Sissetulev maksetehing on maksetehing, mille algatajaks on maksja või makse saaja ja mis teostatakse sularaha sissemaksena aruandvasse makseasutusse või raha ülekandena aruandvas makseasutuses avatud maksekontole.

  (3) Väljaminev maksetehing on maksetehing, mille algatajaks on maksja või makse saaja ja mis teostatakse sularaha väljavõtmisena aruandvast makseasutusest või raha ülekandena aruandvas makseasutuses avatud maksekontolt.

  (4) Sisene maksetehing on makseasutuse sisene maksetehing, mille algatajaks on maksja või makse saaja ja mis teostatakse raha ülekandena aruandvas makseasutuses avatud maksekontodel.

  (5) Riigisisene maksetehing on maksetehing, kus nii maksja makseteenuse pakkuja kui ka saaja makseteenuse pakkuja asuvad Eesti Vabariigis.

  (6) Piiriülene maksetehing on maksetehing, kus maksja makseteenuse pakkuja või saaja makseteenuse pakkuja asub väljaspool Eesti Vabariiki.

§ 4.  Maksetehingu viisi kohta kasutatavate mõistete selgitused

  (1) Otsekorraldus on ühekordne või määratud perioodilisusega korduv maksetehing, mille algatajaks on makse saaja või seadusega sätestatud kolmas isik ja mis algatatakse volituse alusel, mille maksja on andnud otse makse saajale, makse saaja makseteenuse pakkujale või maksja enda makseteenuse pakkujale.

  (2) Kaardimakse on maksja kontolt makse saaja kontole maksekaardi või muu sarnase vahendi abil tehtav maksetehing, mis on algatatud kas müügiterminalist või makseautomaadist.

  (3) Maksejuhis kui maksetehingu algatamise alus edastatakse makseasutusele kas paberil või mõne telekommunikatsiooni-, digitaalse või infotehnoloogilise seadme abil. Maksejuhiseks loetakse ka määratud perioodilisusega korduv ja kindla suurusega püsikorraldus.

§ 5.  Klientide kohta kasutatavate mõistete selgitused

  (1) Keskvalitsuseks loetakse alljärgnevaid institutsioone:
  1) Riigikogu, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsler, Riigikohus, Riigikantselei, ministeeriumid ja maavalitsused ning nende valitsemisala asutused;
  2) muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud „Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” § 25 lõike 2 mõistes, välja arvatud Eesti Pank, Tagatisfond, Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa ja avalik-õiguslikud kutseühendused;
  3) riigi ja muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute asutatud sihtasutused, mille kuludest üle poole on katnud eelnimetatud riik või muu avalik-õiguslik juriidiline isik.

  (2) Kohalikuks omavalitsuseks loetakse muu hulgas kõiki regionaalsete ja kohalike omavalitsuste üksusi, sealhulgas regionaalse või kohaliku omavalitsuse hallatavaid munitsipaalasutusi ja regionaalse või kohaliku omavalitsuse asutatud sihtasutusi, mille kuludest üle poole on katnud eelnimetatud regionaalse või kohaliku omavalitsuse üksus.

  (3) Riiklikuks sotsiaalkindlustusfondiks loetakse muu hulgas kõiki riiklikke ja kohalikke institutsionaalseid üksusi, nagu Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa, ning teiste riikide samaväärseid asutusi, mille põhitegevusalaks on sotsiaaltoetuste pakkumine ja mis vastavad järgnevale kahele tingimusele:
  1) seaduse või muu õigusakti kohaselt on teatavatel rahvastiku rühmadel kohustus osaleda taolistes sotsiaalkindlustuse skeemides või maksta sinna osamakseid;
  2) valitsemissektor vastutab institutsiooni juhtimise eest, kehtestades või heaks kiites osamakseid ja sotsiaaltoetusi, sõltumata oma rollist järelevalvet teostava organi või tööandjana.

  (4) Kindlustusandja on „Kindlustustegevuse seaduse” § 3 lõikes 1 nimetatud äriühing ja teiste riikide samaväärne äriühing.

  (5) Pensionifond on „Kogumispensionide seaduse” §-s 3 nimetatud lepinguline investeerimisfond ja teiste riikide samaväärne vara kogum.

  (6) Krediidiasutus on „Krediidiasutuste seaduse” § 3 lõikes 1 nimetatud äriühing ja teiste riikide samaväärne äriühing.

  (7) Muu finantseerimisasutus on „Krediidiasutuste seaduse” §-s 5 nimetatud tunnustele vastav äriühing ja teiste riikide samaväärne äriühing. Muu finantseerimisasutus on muu hulgas investeerimisfond, investeerimisühing, hoiu-laenuühistu, fondivalitseja, liisinguettevõtja, valuutavahetusettevõtja, e-raha asutus, kui see samal ajal ei ole krediidiasutus, teine makseasutus, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, väärtpaberite registreerimise teenust osutav ettevõtja, finantskonsultatsioone osutav ettevõtja, kindlustusmaakler ning muu finantsvahendusettevõtja ja finantsvahenduse abiettevõtja. Muuks finantseerimisasutuseks loetakse ka Tagatisfond ja vara kogumina moodustatud investeerimisfond.

  (8) Riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühinguna käsitletakse äriühingut, mille üle keskvalitsus, regionaalse või kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik omab valitsevat mõju (kontrolli) „Väärtpaberituru seaduse” tähenduses, ja teiste riikide samaväärset äriühingut. Riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühinguks loetakse ka riigitulundusasutused (näiteks Riigimetsa Majandamise Keskus). Riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühinguks ei loeta kutselisi investoreid „Väärtpaberituru seaduse” § 6 lõike 2 tähenduses.

  (9) Muu äriühing on käesoleva paragrahvi eelnevates lõigetes nimetamata äriühing. Muuks äriühinguks loetakse ka füüsilisest isikust ettevõtja, kui ta on tööandja kümnele või enamale töötajale.

  (10) Mittetulundusühinguna käsitletakse isikute vabatahtlikku ühendust või muud eraõiguslikku juriidilist isikut, mis vastab „Mittetulundusühingute seaduse” §-le 1. Mittetulundusühinguna kajastatakse §-s 12 nimetatud aruannete koostamisel muu hulgas „Sihtasutuste seaduse” §-le 1 vastavad asutused, välja arvatud sihtasutused, mida loetakse keskvalitsuseks või kohalikuks omavalitsuseks.

  (11) Eraisik on füüsiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes on tööandja kuni üheksale töötajale. Eraisikuks loetakse muu hulgas füüsilisest isikust ettevõtja, kelle palgatud töötajate olemasolu ei ole võimalik kindlaks teha.

  (12) Keskpank on juriidiline isik, kelle peamine funktsioon on raharingluse korraldamine nii oma koduriigis kui ka välisriikidega ja riigi rahvusvaheliste reservide osaline või täielik hoidmine.

2. peatükk Omavahendid 

§ 6.  Omavahendite arvutamise põhimõtted

  (1) Omavahendite arvutamisel lähtutakse seaduse §-des 65–70 ja §-des 72–76 omavahendite kohta sätestatust.

  (2) Omavahendite arvutamisel liidetakse seaduse §-des 67 ja 68 sätestatud omavahendite esimese ja teise taseme koostisosad ning lahutatakse seaduse §-s 65 ja § 67 lõikes 3 sätestatud kirjete summad. Mahaarvamiste tegemisel arvestatakse seaduse § 65 lõikes 7 sätestatuga.

  (3) Omavahendid võetakse arvesse nende bilansilises väärtuses, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti.

  (4) Seaduse § 72 lõikes 2 sätestatud omavahendite arvutamisel võetakse arvesse seaduse § 65 lõigetes 4–6 sätestatud piirangud.

§ 7.  Esimese taseme omavahendite suuruse arvutamise erisused

  (1) Esimese taseme omavahendite koosseisu arvatava eelmiste aastate jaotamata kasumi või kahjumi ja käesoleva majandusaasta kasumi või kahjumi puhul jäetakse arvesse võtmata järgmiste instrumentide hindamisel tekkinud realiseerimata kasumid:
  1) kinnisvarainvesteeringud;
  2) omavahenditest maha arvamata õiglases väärtuses hinnatavad investeeringud tütar- ja sidusettevõtjasse.

  (2) Lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud instrumentide realiseerimata kasumist ei arvata maha realiseerimata kahjumit.

  (3) Lõikes 1 nimetatud instrumentide hindamisest tekkinud realiseerimata kahjumid võetakse esimese taseme omavahendite koosseisu arvatava kasumi või kahjumi puhul arvesse.

  (4) Lõikes 1 nimetatud realiseerimata kasumiks ei loeta varasemate aastate allahindluse korrigeerimist.

§ 8.  Teise taseme omavahendite suuruse määramise erisused

  (1) Paragrahvi 7 lõikes 1 nimetatud esimese taseme omavahenditest välja jäetud realiseerimata kasumist võib 45 protsenti kaasata teise taseme omavahenditesse.

  (2) Omavahenditesse ei kaasata tulu või kulu ükskõik milliste õiglases väärtuses hinnatavate kohustuste väärtuse muutustest, kui see muutus tuleneb muudatustest makseasutuse enda krediidikvaliteedis. Krediidikvaliteedi all mõistetakse makseasutuse laenude teenindamise võimet.

§ 9.  Püsivate üldkulude meetod

  (1) Omavahendite minimaalsuuruse arvutamisel püsivate üldkulude meetodi alusel lähtutakse seaduse §-st 73.

  (2) Püsivate üldkulude arvutamisel võetakse aluseks viimane aktsionäride üldkoosolekul või osanike koosolekul kinnitatud majandusaasta aruanne.

  (3) Püsivate üldkulude arvutamiseks summeeritakse järgmised näitajad:
  1) „Mitmesugused tegevuskulud”;
  2) „Põhivara kulum ja väärtuse langus”;
  3) „Muud ärikulud”.

  (4) Mitmesugused tegevuskulud on administratiivsetel ja muudel põhitegevusega mitte otseselt seotud eesmärkidel ostetud teenuste ja abimaterjalide kulud.

  (5) Põhivara kulum ja väärtuse langus on materiaalselt ja immateriaalselt põhivaralt ja soetusmaksumuse meetodil kajastatavatelt kinnisvarainvesteeringutelt arvestatud amortisatsioonikulu ja väärtuse langusest tekkinud kulud.

  (6) Muud ärikulud on ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkinud kulud, sealhulgas kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; trahvid ja viivised, netokahjum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja kohustustest müüjate ees.

  (7) Finantsinspektsiooni eelneva kirjaliku nõusoleku alusel võib püsivate üldkulude suuruse arvutamisel maha arvata ühekordsed aruandeaasta erakorralistest asjaoludest tingitult püsivate kulude hulka kuuluvad kulud.

§ 10.  Maksete mahu meetod

  (1) Omavahendite minimaalsuuruse arvutamisel maksete mahu meetodi alusel lähtutakse seaduse §-dest 74 ja 76.

  (2) Maksetehingute kogusumma arvutamisel summeeritakse kõik maksetehingud. Maksetehingud võetakse arvesse tehingu väärtuses.

§ 11.  Indikaatoritel põhinev meetod

  (1) Omavahendite minimaalsuuruse arvutamisel indikaatoritel põhineva meetodi alusel lähtutakse seaduse §-dest 75 ja 76.

  (2) Seaduse § 75 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud näitajate summa arvutamisel ei võeta arvesse erakorralist tulu ja saadud kindlustushüvitisi.

  (3) Seaduse § 75 lõike 2 rakendamisel võetakse aluseks viimane aktsionäride üldkoosolekul või osanike koosolekul kinnitatud majandusaasta aruanne.

  (4) Kui ühel kolmest aastast on seaduse § 75 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud näitajate summa negatiivne või null, siis võetakse kolme aasta keskmise arvutamisel arvesse ainult nende aastate näitajate summa ja aastate arv, mil näitajate summa oli positiivne.

  (5) Kui mõni kolmest viimasest majandusaastast oli tavapärasest lühem või pikem, arvutatakse andmed proportsionaalselt ümber 12-kuulise perioodi ekvivalendiks. 12-kuulise perioodi ekvivalent saadakse kõnealuse aasta näitajate summa jagamisel majandusaasta reaalsete kuude arvuga ning korrutades 12-ga.

3. peatükk Aruannete koostamine ja esitamine 

§ 12.  Koostatavad aruanded

  (1) Makseasutus koostab ja esitab:
  1) „Maksetehingute aruande” vastavalt lisale 1;
  2) „Klientide vara aruande” vastavalt lisale 2;
  3) „Omavahendite aruande” vastavalt lisale 3.

  (2) Rahasiirdeteenust osutav äriühing koostab ja esitab „Maksetehingute aruande” vastavalt lisale 4.

  (3) Aruannete esitamisel peab makseasutus kasutama järgmisi Finantsinspektsiooni määratud aruannete koode:
  1) „Maksetehingute aruanne” koodiga 5603;
  2) „Klientide vara aruanne” koodiga 5604;
  3) „Omavahendite aruanne” koodiga 5600.

§ 13.  Aruannete koostamise alused ja tähtajad

  (1) Aruanded koostatakse Eestis ametlikult kehtivas rahalises vääringus.

  (2) Paragrahvi 12 lõigetes 1 ja 2 nimetatud aruannetes kajastatavad andmed esitatakse täisühikutes.

  (3) Välisvaluutas fikseeritud summad arvutatakse ümber Eestis kehtivasse ametlikku vääringusse aruandeperioodi viimase tööpäeva Euroopa Keskpanga kursiga.

  (4) Omavahendite aruandes esitatakse andmed omavahendite koostisosade kohta aruandeperioodi lõpu seisuga.

  (5) Omavahendite minimaalsuurus esitatakse omavahendite aruandes eelneva majandusaasta lõpu seisuga sõltuvalt kasutatavast meetodist, kui aruande kirjete selgituses ei ole sätestatud teisiti. Omavahendite aruandes esitatakse kõik aruanderead, sealhulgas nullväärtusega aruanderead.

  (6) Riigi kood esitatakse aruandes suurtähtedega vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile.

§ 14.  Aruannete esitamine

  (1) Paragrahvi 12 lõikes 1 nimetatud aruanded esitatakse Finantsinspektsioonile elektrooniliselt, järgides andmevahetuse turvamisele § 17 lõikes 1 sätestatud nõudeid.

  (2) Paragrahvi 12 lõikes 2 nimetatud aruanne esitatakse Finantsinspektsioonile elektrooniliselt e-posti aadressile [email protected] Microsoft Exceli tabeli formaadis XLS, vormindatud dokumendina, järgides andmevahetuse turvamisele § 17 lõigetes 2–7 sätestatud nõudeid.

  (3) Finantsinspektsioonile esitatavad aruanded vormindatakse XML (eXtensible Markup Language) dokumentidena, millede struktuuri ja sisu määravad veebiaadressi http://www.fi.ee/schemas2 kaudu viidatavad XML-skeemid.

  (4) Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada tühi aruanne.

§ 15.  Esitatud aruannete kontroll

  (1) Finantsinspektsioon kontrollib esitatud aruannete vastavust käesolevas määruses esitatud nõuetele kohe pärast aruande laekumist.

  (2) Kui Finantsinspektsioon tuvastab aruandes puudusi, teavitab ta sellest viivitamata aruande esitajat.

  (3) Aruande esitaja on kohustatud lõikes 2 sätestatud juhul puudused kõrvaldama ja esitama Finantsinspektsioonile korrigeeritud aruande. Korrigeeritud aruanne tuleb esitada ka juhul, kui aruande esitaja on varem esitatud andmetes tuvastanud vea või eelnevate aruandeperioodide arvestuspõhimõtteid on muudetud.

§ 16.  Andmete säilitamine

  Aruande koostamisel kasutatud algandmete allikaks olevaid dokumente on aruande esitaja kohustatud säilitama vähemalt viis aastat.

§ 17.  Aruande esitamise turvamine

  (1) Makseasutus peab lähtuma aruannete esitamise turvamisel rahandusministri 14. novembri 2007. a määruse nr 52 „Väärtpaberitehingutest Finantsinspektsiooni teavitamise kord” 3. peatükis sätestatud nõuetest.

  (2) Rahasiirdeteenust osutav äriühing peab esitama aruande digitaalselt allkirjastatult ja krüptitult kasutades DigiDoci.

  (3) DigiDoci kasutamisel määrab võtmed ning digitaalallkirja ja krüptimise kasutamise tingimused DigiDoci platvorm.

  (4) Aruande vastuvõtu rakenduses kasutatava avaliku võtme tunnus asub veebiaadressil http://www.fi.ee/?id=13031.

  (5) DigiDoc kasutab AS Sertifitseerimiskeskus poolt genereeritud võtmepaare. Võtmepaarid on levitatud ID-kaartidel. Võtmepaari avalik võti on elektrooniliselt kättesaadav ka AS Sertifitseerimiskeskus veebilehelt.

  (6) Võtmepaaril peab olema unikaalne tunnus, mis rahasiirdeteenust osutava äriühingu ID-kaardi puhul peab sisaldama rahasiirdeteenust osutava äriühingu nime. Isikliku ID-kaardi puhul on unikaalseks tunnuseks isikukood.

  (7) Rahasiirdeteenust osutava äriühingu andmete edastusele esitatakse järgmised nõuded:
  1) rahasiirdeteenust osutav äriühing määrab andmevahetuse korraldamiseks vastutava esindaja, kelle ülesandeks on tagada rahasiirdeteenust osutava äriühingu võtmete (ID-kaartide) ja vahetatud andmete käideldavus;
  2) vastutav esindaja vastutab andmete edastamiseks vajalike ID-kaartide olemasolu eest ja nende kasutamise rahasiirdeteenust osutava äriühingu volitatud töötaja(te) poolt ning teeb ID-kaartide tunnused kättesaadavaks Finantsinspektsiooni vastutavale isikule;
  3) andmevahetuse alustamiseks edastab rahasiirdeteenust osutava äriühingu vastutav esindaja elektrooniliselt Finantsinspektsiooni vastutavale isikule digitaalselt allkirjastatud akti, milles on ära toodud kasutatavate ID-kaartide tunnused;
  4) rahasiirdeteenust osutava äriühingu ID-kaartide salajasi võtmeid kaitsvaid paroolifraase (PIN1, PIN2) võivad teada ainult volitatud töötajad;
  5) rahasiirdeteenust osutava äriühingu volitatud töötaja allkirjastab aruande salajase võtmega, krüptib need Finantsinspektsiooni avaliku võtmega ning edastab Finantsinspektsioonile.

§ 18.  Isikusamasuse tuvastamine aruannete esitamisel

  (1) Finantsinspektsioon tuvastab aruannete esitamisel nende esitaja iga kord.

  (2) Aruannete esitaja isikusamasus tuvastatakse aruannete esitamisel avaliku võtme ja sõrmejälje alusel.

  (3) Finantsinspektsioon registreerib lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel:
  1) volitatud töötaja nime;
  2) volitatud töötaja sõrmejälje;
  3) aruandekohustuslase nime;
  4) aruande esitamise aja;
  5) aruande koodi.

4. peatükk Rakendussätted 

§ 19.  Määruse rakendamine

  (1) Käesolevat määrust kohaldatakse aruannete koostamisel ja esitamisel aruandeperioodide kohta, mis lõpevad 2010. aasta 31. detsembril või hiljem.

  (2) Kuni 2010. aasta 31. detsembrini arvutatakse välisvaluutas fikseeritud summad ümber Eesti kroonidesse Eesti Panga kursiga.

Jürgen Ligi
Rahandusminister

Tea Varrak
Kantsler

Lisa 1 Maksetehingute aruanne

Lisa 2 Klientide vara aruanne

Lisa 3 Omavahendite aruanne

Lisa 4 Rahasiirdeteenuse osutaja maksetehingute aruanne

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json