Kogu kasutusiga hõlmavad energiamõju ja keskkonnamõju nõuded maanteesõidukite ostmisel1
Vastu võetud 27.10.2011 nr 138
Määrus kehtestatakse „Riigihangete seaduse” § 31 lõike 21 alusel.
§ 1. Maanteesõidukite ostmine
(1) Hankija „Riigihangete seaduse” § 10 tähenduses peab määruse lisa tabelis 3 nimetatud kategooriasse kuuluvate maanteesõidukite ostmisel arvesse võtma sõiduki kogu kasutusiga hõlmavat energiamõju ja keskkonnamõju vastavalt lõikes 3 sätestatule ning kohaldama vähemalt ühte §-s 2 nimetatud võimalustest.
(2) Määruse kohaldamine ei ole kohustuslik alla „Riigihangete seaduse” § 15 lõike 1 punktis 2 nimetatud piirmäära maksvate maanteesõidukite ostmisel, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1–160), artikli 2 lõikes 3 osutatud sõidukite ostmisel, kui nendele ei kohaldata tüübikinnitust ega üksiksõiduki kinnitust, ning sõjaajal kasutatavate Kaitseväe sõidukite ostmisel.
(3) Maanteesõiduki kogu kasutusiga hõlmava energiamõju ja keskkonnamõju kindlaks määramisel võetakse arvesse vähemalt järgmiseid tegureid:
1) energiatarbimine;
2) süsinikdioksiidi heitkogused;
3) lämmastikoksiidide (NOx) ning muude mittemetaansete süsivesinike ja tahkete osakeste heitkogused.
(4) Peale lõikes 1 nimetatud maanteesõidukite kogu kasutusiga hõlmava energiamõju ja keskkonnamõju võivad hankijad arvesse võtta ka teisi sõiduki tüübikinnituse dokumentides loetletud keskkonnamõju tegureid.
(5) Kütusekulu (energiatarbimine) ning lisa tabelis 2 loetletud süsinikdioksiidi ja muude saasteainete heitkogused sõiduki käitamisel peavad põhinema Euroopa Liidu standarditud katsete tegemise korral, kui nende sõidukite katsetamise kord on tüübikinnitust käsitlevates õigusaktides sätestatud. Sõidukitel, mis ei ole Euroopa Liidu standarditud katsete korraga hõlmatud, tagatakse pakkumiste võrreldavus, kasutades laialdaselt tunnustatud katsete tegemise korda, ametiasutuse katsete tulemusi või tootjalt saadud teavet.
§ 2. Kogu kasutusiga hõlmava energiamõju ja keskkonnamõju arvestamine maanteesõidukite ostmisel
(1) Paragrahvi 1 lõigetes 1 ja 3 sätestatud nõuete täitmiseks peab hankija:
1) lisama hanke tehnilisse kirjeldusse maanteesõidukite energia- ja keskkonnakasutuse nõuded iga § 1 lõikes 3 sätestatud mõju teguri ning võimaliku muu § 1 lõikes 4 sätestatud keskkonnamõju teguri lõikes või
2) võtma maanteesõidukite ostmisel arvesse energiamõju ja keskkonnamõju.
(2) Lõike 1 punktis 2 sätestatud energiamõju ja keskkonnamõju võetakse arvesse:
1) lisades mõju nõuded hankedokumentidesse hindamise kriteeriumina või
2) kui mõju väljendatakse rahalises väärtuses, kasutades §-s 3 sätestatud metoodikat.
§ 3. Maanteesõidukite kogu kasutusiga hõlmava energiamõju ja keskkonnamõju rahalise väärtuse arvutamise metoodikad
(1) Paragrahvi 2 lõike 2 punkti 2 kohaldamisel väljendatakse ostetavate sõidukite kogu kasutusiga hõlmavat käitamisega seotud energiatarbimist ja lisa tabelis 2 märgitud süsinikdioksiidi ja muude saasteainete heitkoguseid rahalise maksumusena, mis arvutatakse vastavalt lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud metoodikale.
(2) Sõiduki kogu kasutusiga hõlmava käitamisega seotud energiatarbimise rahaline maksumus arvutatakse järgmisel meetodil:
1) sõiduki § 1 lõikele 5 vastav kütusekulu arvutatakse ümber energiatarbimise ühikuteks kilomeetri kohta, ükskõik kas see on antud vahetult, nagu see on näiteks elektriautodel, või mitte. Kui kütusekulu on antud teistsugustes ühikutes, teisendatakse see energiatarbimise ühikuteks kilomeetri kohta, kasutades lisa tabelis 1 (mootorikütuste energiasisaldus) esitatud ümberarvestustegureid;
2) sõiduki energiatarbimise ühiku hinna arvutamise aluseks võetakse mootorikütusena kasutatava bensiini või diislikütuse energiaühiku hind enne maksude tasumist, sõltuvalt sellest, kumma kütuse keskmine hind on turul madalam. Eesti suuremate jaemüüjate keskmine kütusehind enne maksustamist avaldatakse iga nädal Euroopa Komisjoni energiaturu uuringute (market observatory for energy) koduleheküljel. Ühe energiatarbimise ühiku hinna saamiseks jagatakse madalaima hinnaga kütuse liitri keskmine hind lisa tabelis 1 toodud vastava energiaühikute arvuga liitri kohta;
3) sõiduki kogu kasutusiga hõlmava käitamisega seotud energiatarbimise rahalise maksumuse arvutamiseks korrutatakse sõiduki lõike 5 kohane läbisõit kogu kasutusea jooksul, võttes kasutatud sõidukite ostmisel arvesse ka sõiduki senist läbisõitu, punktis 1 määratud energiatarbimise ühikuga kilomeetri kohta ning punktis 2 nimetatud energiatarbimise ühiku hinnaga.
(3) Sõiduki kogu kasutusiga hõlmava käitamisega seotud süsinikdioksiidi heite rahalise maksumuse arvutamiseks korrutatakse sõiduki lõike 5 kohane läbisõit kogu kasutusea jooksul, võttes kasutatud sõidukite ostmisel arvesse ka sõiduki senist läbisõitu, § 1 lõike 5 kohase süsinikdioksiidi heitega kilogrammides kilomeetri kohta ning lisa tabelis 2 esitatud kuluvahemikuga kilogrammi kohta.
(4) Sõiduki kogu kasutusiga hõlmava käitamisega seotud muude saasteainete heite rahalise maksumuse arvutamiseks liidetakse kasutusiga hõlmava lämmastikoksiidide, mittemetaansete süsivesinike ja tahkete osakeste heite maksumus. Sõiduki kogu kasutusiga hõlmava iga saasteaine rahalise maksumuse arvutamiseks korrutatakse sõiduki lõike 5 kohane läbisõit kogu kasutusea jooksul, võttes kasutatud sõidukite ostmisel arvesse ka sõiduki senist läbisõitu, § 1 lõike 5 kohase heitega grammides kilomeetri kohta ning ühe grammi rahalise maksumusega, mille aluseks võetakse lisa tabelis 2 esitatud ühenduse keskmist väljendavad rahalised maksumused. Hankijad võivad kohaldada suuremaid rahalisi maksumusi eeldusel, et need ei ole suuremad lisa tabeli 2 vastavatest rahalistest maksumustest korrutatuna teguriga 2.
(5) Sõiduki läbisõit kogu kasutusea jooksul põhineb lisa tabelil 3, kui hankedokumentides ei ole märgitud teisiti.
§ 4. Rakendussäte
Enne määruse jõustumist algatatud hankemenetlused viiakse lõpuni enne määruse jõustumist kehtinud regulatsiooni alusel.
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta (ELT L 120, 15.05.2009, lk 5–12).
Mart Laar
Kaitseminister peaministri ülesannetes
Keit Pentus
Keskkonnaminister
Heiki Loot
Riigisekretär
Lisa Andmed maanteesõidukite kogu kasutusiga hõlmavate kulude arvutamiseks