Maanteeameti põhimäärus
Vastu võetud 22.11.2010 nr 98
Määrus kehtestatakse „Vabariigi Valitsuse seaduse” § 40 lõike 2, § 42 lõike 1 ja „Ühistranspordiseaduse” § 81 lõike 3 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Maanteeameti staatus
(1) Maanteeamet (edaspidi amet) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi ministeerium) valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kellel on juhtimisfunktsioon, kes teeb riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi ning osutab avalikke teenuseid seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses.
(2) Oma ülesannete täitmisel esindab amet riiki.
§ 2. Ameti nimi eri keeltes
Ameti nimi on:
1) inglise keeles – Estonian Road Administration;
2) prantsuse keeles – Direction Générale des Routes d’Estonie;
3) saksa keeles – Straßenbauverwaltung Estland;
4) soome keeles – Viron tiehallinto;
5) vene keeles – Департамент шоссейных дорог Эстонии.
§ 3. Tegevust reguleerivad õigusaktid
Amet juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, Euroopa Liidu õigusaktidest, Eesti Vabariigile kohustuslikest rahvusvahelistest lepingutest, Vabariigi Valitsuse määrustest ja korraldustest, majandus- ja kommunikatsiooniministri (edaspidi minister) määrustest ja käskkirjadest ning käesolevast põhimäärusest, samuti teiste ministrite asjassepuutuvatest määrustest.
§ 4. Tegevuse koordineerimine ja aruandekohustus
(1) Amet on aruandekohustuslik ministri ees, kes suunab ja koordineerib ameti tegevust ning teeb ameti üle teenistuslikku järelevalvet õigusaktidega sätestatud korras.
(2) Ameti tegevust koordineerib ja koostööd ministeeriumiga korraldab kantsler.
(3) Amet teeb koostööd ja kooskõlastab oma tegevuse ministeeriumi osakondadega nende põhimäärustes sätestatud ülesannete ulatuses.
(4) Amet koostab ning esitab tegevuse ja statistilisi aruandeid õigusaktidega sätestatud korras.
§ 5. Eelarve
(1) Ameti kulud kaetakse riigieelarvest. Ameti eelarve kinnitab, kontrollib täitmist ja muudab minister.
(2) Ametil on arvelduskontod Riigikassa kontsernikonto koosseisus.
§ 6. Pitsat
Ametil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat.
§ 7. Asukoht
Amet asub Tallinnas. Ameti postiaadress on Pärnu mnt 463a, 10916 Tallinn. Ameti mujal asuva struktuuriüksuse asukoht ja postiaadress määratakse ameti peadirektori poolt kinnitatud struktuuriüksuse põhimääruses.
2. peatükk Tegevusvaldkond ja põhiülesanded
§ 8. Tegevusvaldkond
Amet teostab seadusega sätestatud ülesannete ulatuses riigi poliitika ja arengukavade elluviimist, juhtimisfunktsiooni ja riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi teehoiu, liiklusohutuse, ühistranspordi ja liiklusvahendite keskkonnaohutuse valdkonnas ning peab arvestust liiklusregistrisse kantud sõidukite, sõidumeerikukaartide, juhilubade ja muude õigusaktidest tulenevate dokumentide üle.
§ 9. Põhiülesanded
Ameti põhiülesanded on:
1) teehoiu korraldamine ja tingimuste loomine ohutuks liiklemiseks riigimaanteedel;
2) liiklusohutuse suurendamine ja liiklusvahendite keskkonnakahjulikkuse vähendamine;
3) liikluse ja ühistranspordi korraldamine;
4) riikliku järelevalve korraldamine ameti tegevusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle ja riikliku sunni kohaldamine;
5) riikliku teeregistri, liiklusregistri ja ühistranspordiregistri pidamine;
6) osalemine oma tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ning nende õigusaktide muutmiseks ettepanekute tegemine, samuti osalemine ameti tegevusvaldkondade eestikeelse terminoloogia korrastamises;
7) osalemine oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade väljatöötamisel ning rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel;
8) riigi poliitika ja arengukavade elluviimine liiklusohutuse ja liiklusvahendite keskkonnaohutuse valdkonnas ja liiklusregistrisse kantud sõidukite, sõidumeerikukaartide, juhilubade ja muude õigusaktidest tulenevate dokumentide üle nõuetekohase arvestuse pidamine.
§ 10. Tegevus põhiülesannete täitmiseks
Põhiülesannete täitmiseks amet:
1) teeb koostööd teiste valitsusasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste, sihtasutuste, mittetulundusühingute, ettevõtlus- ja tarbijaorganisatsioonidega ning teiste riikide vastavate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, täidab erinevate finantsinstrumentide raames rahastatavate projektide, sealhulgas Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastatavate projektide rakendamisega seotud ülesandeid;
2) esindab riiki rahvusvahelisel suhtlemisel oma valdkonnas õigusaktidega ettenähtud korras;
3) valmistab ette ja rakendab Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastatavad projektid õigusaktidega ettenähtud korras;
4) koostab ameti eelarve eelnõu, eelmise aasta eelarve ja tegevuskava täitmise aruande;
5) töötab välja ja viib ametis ellu sisekontrolli süsteemi;
6) töötab välja ja viib ellu ameti strateegia ja tööplaanid;
7) arendab teehoiu tehnopoliitikat;
8) osaleb ameti ülesannetega seotud õigusaktide väljatöötamisel ning esitab vajadusel ettepanekuid õigusaktide muutmiseks ja täiendamiseks;
9) selgitab teehoidu ja liiklusohutust reguleerivate õigusaktide kohaldamist;
10) korraldab oma tegevusvaldkonda puudutavaid konverentse, seminare, nõupidamisi ja sümpoosione;
11) korraldab riigihankeid;
12) sõlmib lepinguid ameti tegevusvaldkonna ülesannete lahendamiseks ja kontrollib nende täitmist;
13) esitab ettepanekud riigimaanteede teehoiukava eelnõu koostamiseks ning esitab selle õigusaktides sätestatud tähtajaks kinnitamiseks;
14) tagab tingimuste loomise ohutuks liiklemiseks riigimaanteedel ning riigimaanteede säilivuse ja kaitse;
15) korraldab riigimaanteede hoidu, kasutamist ja kaitset;
16) korraldab riigimaanteede ehitus- ja remonditööde projektide tellimist;
17) haldab karjääre;
18) annab kehtestatud korras välja teehoiutööde tegevuslubasid;
19) annab riigimaantee tee-ehitusloa ja teekasutusloa;
20) annab tasulise loa suuremõõtmeliste või raskekaaluliste veoste veoks ja nõusoleku laste veo või muu ühissõiduliini toimimiseks riigimaanteed kasutades, kontrollib kehtestatud nõuete täitmist ja rakendab avastatud rikkumiste puhul vastavad abinõud;
21) kehtestab riigimaanteedel liikluspiiranguid;
22) korraldab teede- ja liiklusalaseid mõõtmisi ja uuringuid;
23) korraldab avalikkuse teavitamist riigimaanteede olukorrast;
24) korraldab riigimaantee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalvet;
25) teeb riiklikku avalikult kasutatava tee ehitus- ja remonditööde ehitusjärelevalvet;
26) teeb riigimaantee kasutamise järelevalvet;
27) teeb kohaliku tee seisundinõuete tagamise järelevalvet;
28) teeb riikliku järelevalve korras ettekirjutusi;
29) menetleb oma pädevuse piires kohtuväliselt väärtegusid;
30) ametiisiku poolt tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise korral kohaldab riiklikku sundi „Asendustäitmise ja sunniraha seaduses” sätestatud korras;
31) korraldab liiklusohutusalast ja liikluskasvatusalast tööd, vastavate teavituskampaaniate ja -projektide läbiviimist, liikluskasvatuse alase õppe- ja teabematerjali tellimist ja väljastamist, koordineerib liiklusõpetuse alast tööd ja projektide läbiviimist laste ohutuks liiklemiseks ettevalmistamise osas;
32) korraldab ja koordineerib liiklusohutusprogrammide ja soovituste väljatöötamist, Vabariigi Valitsuse liikluskomisjoni teavitamist liiklusohutusalasest olukorrast, vastavate programmide ja rakendusplaanide ning koostööprojektide täitmise käigust;
33) peab statsionaarse automaatse kiirusmõõtesüsteemi andmekogu;
34) peab riiklikku teeregistrit, liiklusregistrit ja ühistranspordiregistrit ning vastavat arhiivi;
35) kogub, analüüsib, säilitab ja levitab teehoiu- ning liiklus- ja liiklusohutusalast teavet;
36) võtab vastu eksameid mootorsõiduki, trammi, mopeedi ja jalgratturi juhtimise õiguse saamiseks või taastamiseks, hindab eksamitulemusi, annab mootorsõiduki, trammi, mopeedi ja jalgratturi juhtimise õiguseid ning teostab juhilubade väljastamist, vahetamist ja tagasinõudmist;
37) teostab väikelaevade ja jettide juhtimisõigust tõendavate dokumentide väljastamist, vahetamist ja juhilubade tagasinõudmist;
38) eksamineerib vedurijuhte ja väljastab vedurijuhilubasid;
39) annab kirjaliku hinnangu mootorsõidukijuhi koolitajale koolitusloa taotlemiseks;
40) annab kirjaliku tunnustuse reguleerija koolitajale;
41) peatab seadusega ettenähtud juhtudel ja tingimustel juhtimisõiguse või tunnistab juhtimisõiguse ja juhiloa kehtetuks;
42) väljastab mootorsõidukijuhi juhendaja ja õpetaja tunnistusi;
43) korraldab mootorsõidukijuhi koolituse üle järelevalvet vastavalt „Liiklusseadusele”;
44) eksamineerib ja väljastab „Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe” kohase autojuhi koolituse tunnistuse ja ohutusnõuniku väljaõppe tunnistuse;
45) väljastab sõidumeerikukaarte ja autojuhi kutsetunnistusi;
46) korraldab ohtlike veoste vedude pädeva asutusena „Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe (ADR)” (edaspidi ADR) kohaselt ohtlikku veost vedavate autojuhtide koolitust ja eksamineerimist, riigisisesele ja rahvusvahelisele autoveole lubatavate sõidukite tehnoseisundi ADR nõuetele vastavuse kontrolli, sellekohaste tunnistuste väljaandmist ning muid ADR nõuete kohaseid toiminguid, mis on seotud ohtlikku veost vedavate autojuhtide ja autoveoga seotud isikute koolitusega;
47) vormistab liiklusregistri andmete muudatusi ja teeb muid kandeid liiklusregistrisse;
48) teostab mootorsõidukite, trammide ja nende haagiste ning nende osade ja varustuse tehnilist ekspertiisi, katsetamist ja tüübikinnitamist;
49) teostab maastikusõidukite ning nende osade ja varustuse tehnilist ekspertiisi ja katsetamist;
50) korraldab mootorsõidukite, trammide ja nende haagiste ning maastikusõidukite varustuse tehnonõuetele vastavuse kontrolli;
51) teeb järelevalvet ameti piirkonnas asuvate tehnonõuetele vastavuse kontrollimise punktide (tehnoülevaatuspunktide) ja sõidukijuhte ettevalmistavate asutuste koolitustegevuse üle;
52) registreerib mootorsõidukeid, nende haagiseid ja maastikusõidukeid, väljastab nende registreerimismärke ja registreerimistunnistusi, vormistab registriandmete muudatusi ning kustutab nimetatud sõidukeid liiklusregistrist;
53) registreerib väikelaevasid, alla 12-meetrise kogupikkusega laevasid ja jette, omistab neile registreerimisnumbreid ning väljastab registreerimistunnistusi, vormistab registriandmete muudatusi ning kustutab nimetatud veesõidukeid liiklusregistrist;
54) kinnitab ametlikult sõiduki omaniku allkirja kirjalikul nõusolekul mootorsõiduki ja selle haagise kasutamiseks;
55) korraldab liinivedu riigisisestel kaugliinidel, osaleb maakonnaliinide korraldamisel ja avaliku teenindamise lepingute põhitingimuste väljatöötamisel;
56) annab välja, peatab ja tunnistab kehtetuks sõitjateveo tegevuslubasid ja riigisiseste kaugliinide liinilubasid;
57) koordineerib sõiduplaanide koostamist;
58) töötab välja liinivõrgu kujundamise ja optimeerimise ning sõitjateveo toetamise põhimõtted;
59) korraldab järelevalvet „Ühistranspordiseaduse” ja selle alusel antud õigusaktide ning avaliku teenindamise lepingute täitmise üle;
60) täidab õigusaktide alusel kriisireguleerimisalaseid ülesandeid;
61) täidab muid talle õigusaktidega pandud ülesandeid, samuti täidab muid ministri ja kantsleri antud ameti tegevusvaldkonda kuuluvaid ülesandeid.
3. peatükk Juhtimise korraldus
§ 11. Juhtimine
(1) Ametit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister ministeeriumi kantsleri ettepanekul. Peadirektori äraolekul asendab teda peadirektori poolt määratud peadirektori asetäitja või regiooni direktor.
(2) Minister võib vajadusel määrata peadirektori äraolekul tema asendajaks lõikes 1 nimetamata ametniku.
(3) Peadirektoril on viis asetäitjat, kes oma valdkonnas korraldavad tööd ja vastutavad ameti põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmise eest.
(4) Ameti struktuuriüksuseid ja nende allüksuseid juhivad järgmised ametnikud või töötajad:
1) ameti osakonda juhib osakonnajuhataja, kes allub vahetult kas peadirektorile või peadirektori asetäitjale;
2) regiooni juhib regiooni direktor, kes allub vahetult ameti peadirektorile;
3) regiooni osakonda juhib osakonnajuhataja, kes allub vahetult regiooni direktorile või direktori asetäitjale;
4) regiooni bürood juhib büroojuhataja, kes allub vahetult regiooni direktori asetäitjale;
5) talitust juhib talituse juhataja, kes allub osakonnajuhatajale.
(5) Iga struktuuriüksuse juht peab tagama tema poolt juhitava üksuse põhimäärusega kinnitatud funktsioonide täitmise ning üksusele eraldatud ressursside sihipärase ja efektiivse kasutamise. Selleks üksuse juht:
1) vastutab tema poolt juhitavale üksusele pandud ülesannete õiguspärase, õigeaegse ja asjatundliku täitmise eest ning kontrollib temale alluvate ametnike ja töötajate töö- ja teenistuskohustuste täitmist;
2) osaleb arengustrateegiate ja aastaplaanide väljatöötamisel ning juhib üksuse arenguplaanide koostamist;
3) annab alluvatele ametnikele ja töötajatele korraldusi üksuse ülesannete täitmiseks;
4) täidab temale kõrgemalseisva juhi poolt antud korraldused või teatab nende täitmise takistustest ning annab kõrgemalseisvale juhile aru üksuse tegevusest;
5) annab üksuse nimel arvamusi ja kooskõlastusi juhtkonnale ja teistele üksustele;
6) teeb kõrgemalseisvale juhile ettepanekuid üksuse struktuuri, koosseisu ja töökorralduse muutmiseks, üksuse ametnike ja töötajate edutamiseks ning üksuse ametnike ja töötajate palga, toetuste või distsiplinaarkaristuste määramiseks või ergutuste kohaldamiseks;
7) taotleb üksuse ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid ning korraldab nende nõuetekohase hoidmise, hooldamise ja kasutamise.
§ 12. Peadirektori õigused ja kohustused
Ameti peadirektor:
1) juhib ameti tööd peadirektori asetäitjate, regiooni direktorite, osakonnajuhatajate ja peadirektorile vahetult alluvate ametnike ja töötajate kaudu, otsustab ja korraldab ameti pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist ning vastutab ameti tegevuse tulemuste eest;
2) koordineerib, suunab ja kontrollib avalike suhete osakonna, siseauditi osakonna, eelarveosakonna ning Eesti Maanteemuuseumi osakonna tegevust;
3) kinnitab osakondade, regioonide ja teiste struktuuriüksuste põhimäärused, ameti asjaajamiskorra, sisekorraeeskirja ja muud töökorralduslikud dokumendid;
4) kinnitab ametnike ja töötajate töötasu ning ameti- ja tööjuhendid või annab vastava volituse ametnikule;
5) nimetab ametisse ja vabastab ametist koosseisu kuuluvad ametnikud ja sõlmib, muudab ning lõpetab töölepingud töötajatega või annab vastava volituse ametnikule;
6) rakendab sisekontrolli süsteemi;
7) esitab ministrile ettepanekuid ameti eelarve kohta, tagab eelarve korrektse ja otstarbeka täitmise ning riigivara sihipärase kasutamise;
8) esindab Eesti Vabariiki edasivolitamise õigusega riigimaanteede hoiuks vajalike maaüksuste omandamiseks maaomanikega läbirääkimiste pidamisel ja vajalike tehingute tegemisel kõigi seadusest tulenevate õiguste ja kohustustega;
9) käsutab riigivara „Riigivaraseaduses” sätestatud korras;
10) esindab ametit ja annab volitusi ameti esindamiseks;
11) teeb otsuseid sõltumatult ja iseseisvalt kooskõlas õigusaktidega;
12) esitab ministrile ettepanekuid ameti tegevusvaldkonna korraldamiseks;
13) kehtestab ameti pitsati kasutamise korra ja tagab selle järgimise;
14) moodustab töörühmi tegevusvaldkonna üksikküsimuste lahendamiseks;
15) teeb õigusaktidega ettenähtud juhtudel ettekirjutusi;
16) määrab ametnikele ergutusi ja distsiplinaarkaristusi;
17) kehtestab ametnike atesteerimisnõuded;
18) omab esimese allkirja õigust ameti panga- ja raamatupidamisdokumentidel ja määrab teised allkirjaõiguslikud ametnikud või töötajad;
19) teeb otsused Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastatavate projektide menetlemisel vastavalt otsustusprotsessi pädevusnõuetele;
20) sõlmib füüsiliste ja juriidiliste isikutega lepinguid ning annab volitusi lepingute sõlmimiseks;
21) täidab muid talle õigusaktidega pandud ülesandeid, samuti täidab muid ministri ja kantsleri antud ameti tegevusvaldkonda kuuluvaid ülesandeid.
§ 13. Peadirektori käskkirjad
(1) Peadirektoril on õigus anda seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse ning ministri määruse või käskkirja alusel käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi.
(2) Peadirektori käskkirjad ja muud kirjalikud korraldused vormistatakse ja registreeritakse vastavalt ameti asjaajamiskorrale.
§ 14. Peadirektori asetäitjate põhiülesanded
(1) Peadirektori asetäitja korraldab oma valdkonna ülesannete täitmist koostöös regioonidega, koordineerib struktuuriüksuste koostööd oma tegevusalal, annab oma pädevuse piires suulisi ja kirjalikke korraldusi, juhib valdkonnas vajalike eeskirjade, juhendite ja metoodikate rakendamist, esindab ametit peadirektorilt saadud volituste piires ning täidab muid peadirektori poolt antud ülesandeid.
(2) Peadirektori asetäitja ehituse alal korraldab riigimaanteede planeerimist, projekteerimist ning ehitamist, koordineerib ja suunab ehitusosakonna ning planeeringute osakonna tegevust.
(3) Peadirektori asetäitja hoolde ja arengu alal korraldab riigimaanteede hooldamist, liikluskorraldust ning liiklemiseks ohutute tingimuste loomist, koordineerib ja suunab hooldeosakonna, liikluskorralduse osakonna ning struktuurivahendite osakonna tegevust, samuti juhib teehoiu tehnopoliitika alast tegevust ja osaleb kriisireguleerimise alases tegevuses.
(4) Peadirektori asetäitja liiklusohutuse alal korraldab teeliikluse ohutuse meetmete rakendamist, liikluskasvatust, sõidukijuhtide ettevalmistamist ning juhtimisõigusega seonduvat, koordineerib ja suunab eksamiosakonna ning liiklusohutuse osakonna tegevust.
(5) Peadirektori asetäitja liiklusregistri ja ühistranspordi alal korraldab sõidukite registreerimist ning nende ohutus- ja keskkonnanõuetele vastavuse kontrollimist, ühistranspordi riiklikku reguleerimist, koordineerib ja suunab registreerimisosakonna, tehnoosakonna ning ühistranspordi osakonna tegevust.
(6) Peadirektori asetäitja halduse alal korraldab ameti töötajatele tugiteenuste osutamist, koordineerib ja suunab haldusosakonna, infotehnoloogia osakonna, personaliosakonna ning õigusosakonna tegevust.
§ 15. Regiooni direktori õigused ja kohustused
Regiooni direktor:
1) juhib regiooni tööd, korraldab koostöös ameti peadirektori asetäitajatega regiooni pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist ning vastutab regiooni tegevuse tulemuste eest;
2) kinnitab regiooni allüksuste põhimäärused, ametnike ja töötajate ameti- ning tööjuhendid;
3) sõlmib, muudab ja lõpetab regiooni töötajatega töölepingud ameti peadirektori volituse alusel;
4) nimetab ametisse ja vabastab ametist koosseisu kuuluvad ametnikud ameti peadirektori volituse alusel;
5) otsustab riigimaanteedel (välja arvatud rahvusvahelised põhimaanteed) planeeringute ja projekteerimise küsimused ning nimetatud teedele ehitus-ja kasutusloa andmise;
6) moodustab riigihangete läbiviimiseks komisjone ning allkirjastab riigihangete kirjalikud otsused;
7) otsustab riigimaanteede (välja arvatud rahvusvahelised põhimaanteed) ajutise sulgemise „Teeseaduses” sätestatud juhtudel;
8) käsutab regiooni valduses olevat vara ameti peadirektori ja riigivara valitseja poolt antud volituste ulatuses;
9) esindab ametit kriisireguleerimiseks moodustatavates piirkondlikes struktuurides ja ameti peadirektori poolt antud volituste ulatuses muudel puhkudel;
10) sõlmib füüsiliste ja juriidiliste isikutega lepinguid ameti peadirektori volituse alusel;
11) annab volituse alusel personalialaseid käskkirju;
12) annab regiooni asjaajamisse puutuvaid kirjalikke ja suulisi korraldusi;
13) täidab muid talle regiooni põhimääruses ja ametijuhendis pandud ülesandeid, samuti täidab muid peadirektori antud ameti tegevusvaldkonda kuuluvaid ülesandeid.
4. peatükk Struktuur ja struktuuriüksuste põhiülesanded
§ 16. Struktuuriüksused
(1) Ameti struktuuriüksusteks on osakonnad ja regioonid.
(2) Ameti struktuuriüksustel võivad olla järgmised allüksused:
1) ameti osakonnal – talitus, büroo;
2) regioonil – osakond, talitus, büroo.
(3) Ameti struktuuri võivad lisaks kuuluda ka ametnikud või töötajad, kes ei ole ühegi osakonna ega regiooni koosseisus ning kes alluvad vahetult peadirektorile või peadirektori asetäitjale.
(4) Ameti ametnike ja töötajate arvu kinnitab minister peadirektori ettepanekul.
(5) Ameti struktuuriüksuse struktuur, ülesanded, pädevus ja juhtimiskorraldus sätestatakse struktuuriüksuse põhimäärusega, mille kinnitab peadirektor.
(6) Ameti osakonna, talituse ja büroo põhimääruse kinnitab peadirektor.
(7) Regiooni osakonna, talituse ja büroo põhimääruse kinnitab regiooni direktor.
§ 17. Ametnike ja töötajate õigused, kohustused ja vastutus
Ametnike ja töötajate õigused, kohustused ja vastutus määratakse peadirektori poolt kinnitatud ameti- või tööjuhendiga.
§ 18. Ameti osakonnad ja nende põhiülesanded
(1) Avalike suhete osakonna põhiülesanneteks on:
1) avalikkuse ja klientide teavitamine ameti tegevusest ning teenustest;
2) suhtlemise korraldamine ja arendamine;
3) statistika väljastamine ja teabe vahendamine ning trükiste toimetamine ja väljaandmine;
4) rahvusvahelise koostöö korraldamine, rahvusvaheliste koostöösuhete arendamine, rahvusvaheliste organisatsioonide liikmelisusega seotud ja lepingutest tulenevate kohustuste täitmise jälgimine;
5) maanteehoiu organisatsiooni arengu kavandamisel osalemine ja teiste riikide sellealaste kogemuste tutvustamine;
6) välislähetuste korraldamine ning teiste struktuuriüksuste välissuhetealase tegevuse koordineerimine ja nõustamine;
7) kriisikommunikatsiooni korraldamine.
(2) Eelarveosakonna põhiülesanneteks on:
1) eelarve eelnõu koostamine ja eelarve täitmise jälgimine;
2) ameti raamatupidamisalase infovahetuse koordineerimine;
3) tegevuskava täitmise aruande koostamine;
4) riigimaanteede teehoiukava ettepanekute koostamine ja teehoiukava täitmise aruandlus;
5) riigimaanteede haldamiseks vajalike eelarvete, riigimaanteede investeeringute kava ja selle täitmise kohta aruandluse koostamine;
6) teehoiukavade, investeeringute kavade ja eelarvete koostamiseks vajaliku andmekogu pidamine;
7) teehoiukava ettepanekute kooskõlastamise korraldamine maavalitsusega.
(3) Eesti Maanteemuuseumi osakonna põhiülesanneteks on:
1) Eesti maanteede ajalugu ning teehoiu tehnika ja tehnoloogia ning autoliikluse arengut kajastava materjali kogumine, teaduslik uurimine, säilitamine, korrastamine ja avalikkusele tutvustamine teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel;
2) liikluskasvatusalaste programmide, teabepäevade ja ürituste läbiviimine;
3) teehoiu tehnika ja tehnoloogia arengut kajastava materjali kogumine, korrastamine, säilitamine ja tutvustamine.
(4) Ehitusosakonna põhiülesanneteks on:
1) rahvusvaheliste põhimaanteede ehitus- ja remondiobjektide ettevalmistamise ja elluviimise administratiivne, rahaline ning tehniline juhtimine;
2) rahvusvaheliste põhimaanteede ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve korraldamine;
3) rahvusvaheliste põhimaanteede ehitus- ja remondiobjektide vastuvõtmise korraldamine;
4) riigimaanteede ehitus- ja remondialase arendustegevuse juhtimine.
(5) Eksamiosakonna põhiülesanneteks on:
1) riikliku liiklusregistri pidamine ja arendamine juhtimisõiguse, digitaalse sõidumeeriku kaartide ning juhtide ametikoolituse valdkonnas;
2) eksamineerimise korraldamine mootorsõiduki ja trammi juhtimisõiguse andmiseks ning juhtimisõiguse taastamiseks;
3) vedurijuhi teooriaeksami korraldamine ja vedurijuhiloa väljastamise korraldamine;
4) juhtimisõigust, sealhulgas väikelaevade ja jettide juhtimisõigust, tõendavate dokumentide väljastamise ning vahetamise korraldamine;
5) mootorsõidukijuhi õpetaja ja juhendaja tunnistuste väljastamise korraldamine;
6) ohtlikke veoseid vedava autojuhi ADR kohase koolituse tunnistuste ja ohutusnõuniku väljaõppe tunnistuste väljastamise korraldamine;
7) autojuhi kutsetunnistuste väljastamise korraldamine;
8) digitaalse sõidumeeriku kaartide väljastamise korraldamine;
9) eksamineerija kvalifikatsioonikontrolli läbiviimine;
10) eksamineerijakoolituse korraldamine;
11) juhtimisõiguse peatamise ja kehtetuks tunnistamise korraldamine;
12) mootorsõidukijuhi koolituse üle järelevalve korraldamine vastavalt „Liiklusseadusele”;
13) mootorsõiduki juhtimise valdkonda puudutavate õigusaktide eelnõude väljatöötamisel osalemine.
(6) Haldusosakonna põhiülesanneteks on:
1) ameti valdusesse antud riigivara (välja arvatud riigimaanteede teenindamiseks vajalikud maad) haldamine ja selle üle arvestuse pidamine;
2) asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;
3) elektriohutus-, tuleohutus-, töötervishoiu- ja kodanikukaitsealase tegevuse korraldamine;
4) ameti hoonete ehitus-, remondi- ja hooldustegevuse korraldamine;
5) ametnike ja töötajate töövahendite ning inventariga varustamise korraldamine;
6) liiklusregistri büroode vajalike range arvestusega blankettide ja registreerimismärkidega varustamise korraldamine.
(7) Hooldeosakonna põhiülesanneteks on:
1) riigimaanteede hooldusalase tegevuse ning hooldelepingute täitmise kontrolli suunamine ja koordineerimine;
2) sildade ja viaduktide ülevaatuse korraldamine;
3) liiklusloenduse ja sõidukite automaatse kaalumise korraldamine riigimaanteedel;
4) teeilmajaamade ja muude maanteehoolde tarbeks vajalike tehniliste ning infosüsteemide alaste tööde korraldamine;
5) riigimaanteede hooldusega seotud riigihangete korraldamises osalemine;
6) riikliku tee ehitus- ja remonditööde ehitusjärelevalve tegemine;
7) kohaliku tee seisundinõuete tagamise järelevalve tegemine;
8) tee-ehitusloa ja teekasutusloa andmine rahvusvahelistel põhimaanteedel;
9) riigimaanteede kasutamise järelevalve korraldamine;
10) järelevalvega seotud juhendmaterjalide koostamine;
11) kriisireguleerimisalase tegevuse korraldamine;
12) kohaliku omavalitsuse üksuste nõustamine teehoiul;
13) ettekirjutuste tegemine teehoiu valdkonnas;
14) tegevuslubade väljaandmise korraldamine vastavalt „Teeseadusele”;
15) riigimaanteede seisundi ning liikluskorralduse oluliste muudatuste kohta teabe andmise korraldamine;
16) teetöödes kasutatavate materjalide ja tehnoloogiate uuringute korraldamine.
(8) Infotehnoloogia osakonna põhiülesanneteks on:
1) infotehnoloogia arengu kavandamine ja koordineerimine;
2) infosüsteemi arendusprojektide koostamine ja juhtimine, vajaduste väljaselgitamine riist- ning tarkvara soetamiseks või loomiseks;
3) infosüsteemi protsesside kvaliteedijuhtimise nõustamine;
4) infotehnoloogilise riist- ja tarkvara ning andmeside haldamise korraldamine, hooldamine ja arendamine ning selle häireteta ööpäevaringse funktsioneerimise tagamine ametis;
5) Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastatavate projektide infotehnoloogia alane administreerimine;
6) riikliku teeregistri, liiklusregistri, ühistranspordiregistri ja statsionaarse automaatse kiirusmõõtesüsteemi andmekogu häireteta ööpäevaringse toimimise tagamine ning andmevahetuse teostamine teiste andmekogudega.
(9) Liikluskorralduse osakonna põhiülesanneteks on:
1) liikluskorralduse nõuete väljatöötamine;
2) liikluskorralduse soovituste väljatöötamine kohalikele teedele;
3) riigimaanteede liiklusohtlike kohtade ümberehitamise koordineerimine;
4) liikluskorraldusalaste auditite ja uurimistööde tellimine ja vastava teabe kogumine, töötlemine, analüüsimine, säilitamine ja levitamine;
5) liikluskorraldusega seotud õigusaktide selgitamine ja õigusaktide muudatuste ettepanekute tegemine;
6) liikluskorralduse nõuete täitmise kontrollimine riigimaanteedel ja avastatud rikkumiste puhul ettekirjutuste tegemine;
7) eriloa andmise korraldamine suuremõõtmeliste või raskekaaluliste veoste veoks;
8) statsionaarse automaatse kiirusmõõtesüsteemi andmekogu pidamine;
9) reguleerija koolitajale kirjaliku tunnustuse andmine ja selle kehtetuks tunnistamine;
10) liikluskorralduse valdkonda puudutavate õigusaktide eelnõude väljatöötamisel osalemine.
(10) Liiklusohutuse osakonna põhiülesanneteks on:
1) liikluskasvatuse alaste teavituskampaaniate ja -projektide läbiviimine, liikluskasvatuse alaste õppe- ja teabematerjalide tellimine ja väljaandmine;
2) liiklusõpetuse alase töö koordineerimine ja projektide läbiviimine laste ohutuks liiklemiseks ettevalmistamise osas, koostöö lasteaedade ja koolidega;
3) liiklejate hoiakute ja käitumise ning liiklusõpetuse läbiviimise valdkonnas uuringute tellimine, liiklejate hoiakute kujundamiseks ning käitumise mõjutamiseks õigusaktide muudatuste ettepanekute tegemine õigusaktide eelnõudesse, soovituste ja nõuete esitamine liiklusohutuse tegevuskavadesse ja programmidesse;
4) liiklusohutusprogrammi ja selle rakenduskava väljatöötamise korraldamine ja koordineerimine;
5) ettepanekute ja soovituste tegemine liiklusohutuse parandamiseks nii Vabariigi Valitsuse liikluskomisjonile kui ka teistele asjaomastele asutustele;
6) Vabariigi Valitsuse liikluskomisjoni teavitamine liiklusohutusalasest olukorrast, vastavate programmide ja rakendusplaanide ning koostööprojektide täitmise käigust;
7) liiklusohutusalaste arendus- ja uurimistööde koordineerimine ning tellimine, liiklus- ja liiklusohutusalase teabe kogumine, töötlemine, analüüsimine, säilitamine ja levitamine.
(11) Personaliosakonna põhiülesanneteks on:
1) ameti arengusuundadest lähtuva personalipoliitika ja koolitusstrateegia ning personalitöövaldkonda reguleerivate juhendite, kordade ja metoodiliste aluste väljatöötamise ning elluviimise korraldamine;
2) ameti ametnike ja töötajate personaliarvestuse alusdokumentide vormistamine ning nende edastamine ministeeriumi valitsemisala tugiteenuste üksusele;
3) ametnike ja töötajate adapteerimise, koolituse, atesteerimise, arengu- ja katseajavestluste läbiviimise korraldamine;
4) personalialaste uuringute läbiviimine ning kokkuvõtete ja analüüsi vormistamine;
5) ameti ametnike ja töötajate nõustamine oma vastutusvaldkonna piires;
6) ameti ametnike majanduslike huvide deklaratsioonide kogumine ja hoidmine;
7) kvaliteedi- ja klienditeeninduse juhtimise korraldamine.
(12) Planeeringute osakonna põhiülesanneteks on:
1) ettepanekute tegemine riigimaanteede arenguks vajalike üld- ja maakonnaplaneeringute algatamiseks;
2) liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine üldplaneeringute kooskõlastamisel ja teede koridoride määramine maakonnaplaneeringute kooskõlastamisel;
3) rahvusvaheliste põhimaanteedega seotud detailplaneeringute kooskõlastamine;
4) teeprojektide koostamise ja kinnitamise ning vajaduse korral projektide ekspertiisi, keskkonnamõju hindamise, liiklusohutusalase auditeerimise ja muude ettenähtud toimingute korraldamine;
5) rahvusvaheliste põhimaanteede projekteerimistingimuste andmine ja projektide kooskõlastamise korraldamine;
6) Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastatavate rahvusvaheliste põhimaanteede projektide ettevalmistamise ja rakendamisega seotud ülesannete täitmine;
7) riigimaanteede hoiuks vajaliku maa riigile omandamise ja riigi omandisse vormistamise korraldamine;
8) riikliku teeregistri pidamine ja arendamine;
9) riigimaanteede teenindamiseks vajalike maade arvestuse koordineerimine;
10) teeregistrialase tegevuse koordineerimine ametis ja kohaliku omavalitsuse üksuste nõustamine;
11) katete remondi planeerimise süsteemi haldamine;
12) riigimaanteede üle arvestuse pidamine, riigimaanteede nimekirja kandmise ja sellest väljaarvamise ettevalmistamine ministeeriumile.
(13) Registreerimisosakonna põhiülesanneteks on:
1) mootorsõidukite ja nende haagiste, maastikusõidukite ning väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ja jettidega seotud liiklusregistri toimingute teostamise korraldamine ja koordineerimine;
2) liiklusregistri andmete töötlemine ja väljastamine ning andmetest päringute ja väljavõtete tegemine;
3) sõidukite kasutamisele ja käsutamisele piirangute seadmine liiklusregistrisse ning nende haldamine;
4) riikliku liiklusregistri pidamine ja arendamine mootorsõidukite ning nende haagiste, maastikusõidukite ja väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ning jettide valdkonnas;
5) sõidukite registreerimise valdkonda puudutavate õigusaktide eelnõude väljatöötamisel osalemine.
(14) Siseauditi osakonna põhiülesanneteks on:
1) siseauditite korraldamine ametis ning nende tegevust mõjutada võivate riskide tuvastamine ja hindamine, eesmärkide saavutamiseks rakendatud juhtimis- ja kontrollimeetmete, nende tulemuslikkuse, säästlikkuse ja efektiivsuse hindamine ning arvamuse avaldamine meetmete piisavuse, töökindluse ja vajalikkuse kohta;
2) peadirektori teavitamine oma tähelepanekutest ja järeldustest ning soovituste andmine vajalike meetmete rakendamiseks;
3) ameti struktuuriüksustele soovituste andmine üldistatud järelduste alusel;
4) sõltumatu hinnangu andmine ameti kui Euroopa Liidu struktuuritoetuse rakendusüksuse sisekontrolli süsteemi olemasolu, tõhususe ja õigusaktides kehtestatud nõuetele vastavuse, aruandluse ning tegevuse tulemuslikkuse kohta;
5) õigeaegse ja objektiivse teabe tagamine kehtestatud nõuetest kõrvalekaldumiste ning ressursside kasutamise seaduslikkuse, säästlikkuse ja tõhususe põhimõtete rikkumise kohta;
6) ettepanekute tegemine sisekontrollisüsteemi tõhustamiseks.
(15) Struktuurivahendite osakonna põhiülesanneteks on:
1) Euroopa Liidu struktuuritoetuse rakendusüksuse ülesannete täitmine;
2) välistoetust kasutavate ameti struktuuriüksuste juhendamine.
(16) Tehnoosakonna põhiülesanneteks on:
1) mootorsõidukite, trammide ja nende haagiste, nende osade ning varustuse tehnilise ekspertiisi, katsetamise, ümberehituse kinnitamise ja tüübikinnituse andmise teostamine ja korraldamine;
2) tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostamine ja korraldamine ning selle üle seaduses sätestatud korras järelevalve teostamine;
3) maastikusõidukite, nende osade ja varustuse tehnilise ekspertiisi ning katsetamise korraldamine;
4) mootorsõidukite ja nende haagiste ning maastikusõidukite tehnonõudeid puudutavate õigusaktide eelnõude väljatöötamisel osalemine;
5) avastatud puuduste kohta ettekirjutuste tegemine.
(17) Õigusosakonna põhiülesanneteks on:
1) ameti pädevusse kuuluvate õigusalaste küsimustega tegelemine;
2) ameti juhtkonna ja struktuuriüksuste nõustamine õigusvaldkonnas;
3) ameti õigushuvide esindamine ja selle korraldamine;
4) ameti tegevusega seotud õigusaktide eelnõude ettevalmistamine;
5) riigihangete ettevalmistamine ja korraldamine;
6) ameti struktuuriüksuste poolt läbi viidavate riigihangete koordineerimine.
(18) Ühistranspordiosakonna põhiülesanneteks on:
1) avaliku liiniveo hangete põhitingimuste ettevalmistamine ja vajadusel hangete läbiviimisel osalemine;
2) ühistranspordiregistri andmete töötlemine;
3) sõitjateveo toetamise korraldamine;
4) järelevalve korraldamine sõitjateveo tegevusloa ja liiniloa nõuete ning avaliku teenindamise lepingute ja halduslepingute täitmise üle ning vastavate ettekirjutuste tegemine;
5) liinivõrgu kujundamine ja optimeerimine ning sõitjateveo toetamise põhimõtete väljatöötamine;
6) riikliku ühistranspordiregistri pidamine ja arendamine;
7) ühistranspordi valdkonda puudutavate õigusaktide eelnõude väljatöötamisel osalemine.
§ 19. Regioonid
(1) Regioon on ameti piirkondlik struktuuriüksus. Ameti regioonid on:
1) põhja regioon tegevuspiirkonnaga Harju ja Rapla maakonnas;
2) lõuna regioon tegevuspiirkonnaga Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga ja Võru maakonnas;
3) lääne regioon tegevuspiirkonnaga Hiiu, Lääne, Pärnu, Saare ja Viljandi maakonnas;
4) ida regioon tegevuspiirkonnaga Ida-Viru, Järva ja Lääne-Viru maakonnas.
(2) Regioon teostab oma tegevuspiirkonnas riigi poliitika ja arengukavade elluviimist, juhtimisfunktsiooni ja riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi teehoiu, liiklusohutuse ja liiklusvahendite keskkonnaohutuse valdkonnas ning peab arvestust liiklusregistrisse kantud sõidukite, sõidumeerikukaartide, juhilubade ja muude õigusaktidest tulenevate dokumentide üle.
(3) Regioonide põhiülesanneteks oma tegevuspiirkonnas on:
1) teehoiu korraldamine ja tingimuste loomine ohutuks liiklemiseks riigimaanteedel;
2) liikluse korraldamine riigimaanteedel;
3) liikluskasvatuse korraldamine;
4) kohalike teede ja erateede hoiu nõustamine;
5) sõiduki juhtimisõiguse ja sõidukite registreerimine liiklusregistrisse;
6) riikliku järelevalve tegemine ameti tegevusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle ja vajadusel riikliku sunni kohaldamine.
5. peatükk Rakendussätted
§ 20. Maanteeameti kohalike asutuste ümberkorraldamine
Maanteeameti kohalikud asutused Ida Regionaalne Maanteeamet, Lõuna Regionaalne Maanteeamet, Lääne Regionaalne Maanteeamet ja Põhja Regionaalne Maanteeamet korraldatakse ümber ja ühendatakse alates 2011. aasta 1. jaanuarist Maanteeametiga.
§ 21. Õigusjärglus
Kõikides õigussuhetes, milles Eesti Vabariiki esindavad Ida Regionaalne Maanteeamet, Lõuna Regionaalne Maanteeamet, Lääne Regionaalne Maanteeamet ja Põhja Regionaalne Maanteeamet, loetakse alates 2011. aasta 1. jaanuarist Eesti Vabariigi esindajaks Maanteeamet.
§ 22. Määruste kehtetuks tunnistamine
Tunnistada kehtetuks järgmised määrused:
1) majandus- ja kommunikatsiooniministri 25. mai 2009. a määrus nr 51 „Maanteeameti põhimäärus” (RTL 2009, 44, 603; RT I 2010, 36, 219);
2) majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. mai 2009. a määrus nr 56 „Ida Regionaalse Maanteeameti põhimäärus” (RTL 2009, 45, 618; RT I 2010, 36, 219);
3) majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. mai 2009. a määrus nr 55 „Lõuna Regionaalse Maanteeameti põhimäärus” (RTL 2009, 45, 617; RT I 2010, 36, 219);
4) majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. mai 2009. a määrus nr 54 „Lääne Regionaalse Maanteeameti põhimäärus” (RTL 2009, 45, 616; RT I 2010, 36, 219);
5) majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. mai 2009. a määrus nr 57 „Põhja Regionaalse Maanteeameti põhimäärus” (RTL 2009, 45, 619; RT I 2010, 36, 219).
§ 23. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril, välja arvatud käesoleva määruse § 20, mis jõustub üldises korras.
Juhan Parts
Minister
Ahti Kuningas
Asekantsler kantsleri ülesannetes