Teksti suurus:

Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamise meetme tingimused ja investeeringute kava koostamise kord

Väljaandja:Haridus- ja teadusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:04.12.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 01.12.2015, 9

Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamise meetme tingimused ja investeeringute kava koostamise kord

Vastu võetud 02.04.2008 nr 23
RTL 2008, 30, 439
jõustumine 18.04.2008

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
15.08.2008RTL 2008, 71, 99725.08.2008
23.07.2009RTL 2009, 63, 91503.08.2009 , rakendatakse alates 1.09.2008
27.10.2009RTL 2009, 82, 119109.11.2009
01.12.2009RTL 2009, 92, 132818.12.2009
22.07.2010RT I 2010, 53, 34006.08.2010 , rakendatakse alates 1.09.2008
03.12.2010RT I, 15.12.2010, 101.01.2011
22.03.2012RT I, 30.03.2012, 202.04.2012, rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2012. a.
11.06.2013RT I, 19.06.2013, 122.06.2013
06.11.2014RT I, 12.11.2014, 415.11.2014
26.11.2015RT I, 01.12.2015, 804.12.2015

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4, § 10 lõike 2 punkti 3 ja § 19 lõike 4 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Kohaldamisala

 (1) Määrusega sätestatakse «Perioodi 2007–2013 perioodi struktuuritoetuse seaduse» § 3 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud «Elukeskkonna arendamise rakenduskava» (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna «Hariduse infrastruktuuri arendamine» (edaspidi prioriteetne suund) meetme «Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamine» (edaspidi meede) raames investeeringute kava koostamise kord ning struktuuritoetuse (edaspidi toetus) taotluste esitamise ja menetlemise tingimused ja kord.

 (2) Määrusega kehtestatakse meetme rakendamiseks kutseõppeasutuste infrastruktuuri arendamise projektide kavandite kogumise ja hindamise, investeeringute kava ja taotluse koostamise ning toetuse andmise ning kasutamise tingimused ja kord vastavalt Vabariigi Valitsuse 14.07.2005 protokollilises otsuses «Eesti kutseharidussüsteemi arengukava aastateks 2005–2008» toodud eesmärkidele.

 (3) Meedet rakendatakse Eesti Vabariigi territooriumil investeeringute kava alusel.

§ 2.  Eesmärk

 (1) Meetme eesmärk on tagada kutseõppeasutuste infrastruktuuri ajakohastamine vastavalt rakenduskava eesmärkidele.

 (2) Meetme alaeesmärkideks on toetada infrastruktuuri arendamisega seotud tegevusi, mis:
 1) läbi ajakohastatud õppe- ja töökeskkonna tagavad kutseõppe kvaliteedi tõusu;
 2) läbi ajakohastatud olmetingimuste muudavad kutseõppe kättesaadavaks kõigile soovijaile.

 (3) Meetme raames ei anta riigiabi Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 87 lõike 1 mõistes.

§ 3.  Mõisted

  Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) projekti kavand – rakendusasutusele käesoleva määruse lisas kehtestatud vormil esitatud ettepanek objekti lülitamiseks investeeringute kavva;
 2) prioriteetse suuna juhtkomisjon – haridus- ja teadusministri (edaspidi ministri) moodustatud komisjon, mille ülesandeks on «Elukestva õppe» ja «Hariduse infrastruktuuri arendamise» prioriteetsete suundade meetmete edenemise jälgimine, sealhulgas: meetme tingimuste määruste ja programmdokumentide heaks kiitmine, auditi tähelepanekute teatavaks võtmine, hinnangute andmine prioriteetsete suundade eesmärkide täitmisele; prioriteetsete suundade tegevuste seire ja hindamise aruannete teadmiseks võtmine ja avatud taotlusvoorude tulemuste ja investeeringute kavade eelnõude heaks kiitmine;
 3) ehitamine – vastavalt «Ehitusseaduse» § 2 lõikele 6 ehitise püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimine, tehnosüsteemide muutmine või lammutamine;
 4) renoveerimine – olemasoleva hoone, tema tarindite ja/või ruumide taastamine esialgsel kujul koos põhitarindite või tehnosüsteemide olulise rekonstrueerimisega, hoone mahulised ja pinna põhiparameetrid ei muutu, hoone säilitab oma põhilise kasutusotstarbe;
 5) projekt – kindla eesmärgi saavutamisele suunatud, ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse ja kasutatakse;
 6) taotlus – rakendusüksusele pärast investeeringute kava kinnitamist Vabariigi Valitsuses esitatav vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks;
 7) objekt – kutseõppeasutuse hoonete ja rajatiste kompleks või selle osa, samuti praktiliseks tööks vajalikud seadmed, mille kohta on esitatud projekti kavand ja/või taotlus;
 8) hindajate kogu – haridus- ja teadusministri käskkirjaga moodustatud kutsehariduse ekspertide grupp projektide kavandite hindamiseks;
 9) regioon – halduslikel, riigipoliitilistel või analüütilistel eesmärkidel sisemise seotuse või sarnaste tunnuste alusel defineeritud terviklik riigi territooriumi osa ehk piirkond (Eesti regionaalarengu strateegia 2005–2015 alusel);
 10) praktiline töö – õpitud teadmiste ja oskuste rakendamine õppekeskkonnas. Praktiline töö toimub praktikumi, harjutustunni, laboratoorse töö või koolis määratud muus vormis;
 11) õppebaas – õppekavas sätestatud õppe-eesmärkide täitmiseks vajalik õppeotstarbeline materiaal-tehniline baas;
 12) ideekonkurss – vastavalt «Riigihangete seaduse» § 9 lõikele 2 menetlus, mille tulemusena hankija võib omandada konkursi käigus žürii väljavalitud kavandi või projekti peamiselt planeeringute, arhitektuuri, inseneritööde, infosüsteemide või tarkvara arendamise või andmetöötluse valdkonnas;
 13) keskpikk perspektiiv – valdkonna arengut ning strateegilise planeerimist tagav nelja-aastane perspektiiv;
 14) õpilaskodu – kooli struktuuriüksus, kus tagatakse õpilasele õppimis- ja elamistingimused;
 15) hooldusremont - perioodiline hooldustöö ehitise normaalse kasutamise (ekspluatatsiooni) tagamiseks ning ehitise kasutusea pikendamiseks;

[RTI 2010, 53, 340 – jõust. 6.08.2010] – rakendatakse alates 1.09.2008


 16) remondikulu - kulu, mis tehakse asendusruumide õppetööks kohaldamisel.

[RTI 2010, 53, 340 – jõust. 6.08.2010] – rakendatakse alates 1.09.2008

§ 4.  Meetme rakendusasutus ja -üksus

 (1) Meetme rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus).

 (2) Meetme rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine” Sihtasutus Innove (edaspidi rakendusüksus).
[RT I, 30.03.2012, 2 - jõust. 02.04.2012, rakendatakse alates 1.01.2012]

§ 5.  Toetuse saaja

  Toetuse saajaks võivad olla Haridus- ja Teadusministeeriumi ning kohalike omavalitsuste hallatavad kutseõppeasutused.

§ 6.  Toetatavad tegevused

 (1) Meetme raames toetatakse projekti kavandite hindamise tulemusel koostatud investeeringute kavas sisalduvaid projekte, millega viiakse ellu lõikes 2 loetletud tegevusi ning mille kohta on tehtud toetuse taotluse rahuldamise otsus.

 (2) Rakenduskava eesmärkidest tulenevalt on käesoleva meetme raames toetatavad järgmised kutseõppeasutustes erialaseks ja praktiliseks väljaõppeks kaasaegseid tingimusi loovad ja kutsehariduse kättesaadavust tagavad tegevused:
 1) kutseõppeasutuste praktilise ja teoreetilise väljaõppe ruumide ja sellega seonduvate tugistruktuurideks ettenähtud ruumide, hoonete ning tehnovõrkude renoveerimine ja vajadusel uute ehitamine, samuti õppevahendite ja -seadmete vajalikus koguses ja sortimendis soetamine;
 2) õpilaskodude renoveerimine, vajadusel uute ehitamine ja sisustamine.
[RTL 2008, 71, 997 - jõust. 25.08.2008]

§ 7.  Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

 (1) Tegevuste elluviimiseks tehtavad kulud on abikõlblikud, kui need vastavad järgmistele tingimustele:
 1) kulud on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 1–11);
 2) kulud on kooskõlas «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määrusega nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord»;
 3) kulud on meetme raames toetatavate tegevustega otseselt seotud ja nende tegevuste elluviimiseks vältimatult vajalikud;
 4) kulud on kooskõlas meetme tingimuste ja muude õigusaktidega.

 (2) Meetme raames on võimalik taotleda toetust järgmiste otseselt projekti elluviimise jaoks vajalike kulude katteks:
 1) projekti rakendamisega otseselt seotud personalikulu vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 3 sätestatule;
 2) detailplaneeringu koostamise kulud;
 3) ideekonkursi korraldamise kulud;
 4) ehitusuuringute (ehitusgeoloogilised ja ehitusgeodeetilised tööd) teostamise kulud;
 5) objekti projekteerimise ja ehitamise kulud;
 6) hankeprotseduuride läbiviimise ja hankedokumentatsiooni ettevalmistamise kulud, kui need toovad projektile lisaväärtust;
 7) omanikujärelvalve teostamise kulud;
 8) tehnovõrkude väljaehitamisega seotud kulud ja ühendustasud, kui need jäävad kinnistu piiresse kuni liitumispunktini ja kui need on otseselt seotud konkreetse projekti tehnosüsteemide väljaehitamisega;
 9) kulud ehitise viimiseks vastavusse majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määruses nr 14 «Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes» sätestatud nõuetega;
 10) õppetehnika, -seadmete ja -inventari soetamise ning paigalduskulud;
 11) kasutatud seadmete ost vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 10 sätestatule;
 12) käibemaks vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 6 sätestatule;
 13) kinnisasja ostmise kulu vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» § 15 punktis 11 sätestatule;
 14) ehitise laiendamise ja renoveerimise ajal asendusruumide üürimise kulu õppetöö läbiviimiseks ja õpilaste majutamiseks juhul, kui ehitus- ja renoveerimistööde tõttu on ehitises võimatu õppetööd läbi viia või õpilaskodus õpilasi majutada. Abikõlblikud on ka asendusruumide kasutamisega seotud kolimiskulud;

[RTI 2010, 53, 340 – jõust. 6.08.2010] – rakendatakse alates 1.09.2008


 141) ehitamise või renoveerimise ajal õppetöö läbiviimiseks või õpilaste majutamiseks vajalike toetuse saaja omandis või valduses olevate asendusruumide remondikulu juhul, kui ehitus- või renoveerimistööde ajal on ehitises võimatu õppetööd läbi viia või õpilaskodus õpilasi majutada. Abikõlblikud on ka asendusruumide kasutamisega seotud kolimiskulud. Remondikulu on abikõlblik juhul, kui asendusruume ei ole võimalik üürida või kui remondikulu on väiksem asendusruumide üürimise kulust.

[RTI 2010, 53, 340 – jõust. 6.08.2010] – rakendatakse alates 1.09.2008


 15) seadusandluses ettenähtud lubade ja kooskõlastuste taotlemisega seotud kulud;
 16) õpilaskodude õppe- ja elamiskohtade inventari soetamise ja paigaldamise kulud;
[RTL 2008, 71, 997 - jõust. 25.08.2008]
 161) liiklusvahendi soetamise kulud, v.a projekti personalile liiklusvahendi soetamise kulud; – rakendatakse alates 1.09.2008
[RTL 2009, 63, 915 - jõust. 03.08.2009]
 17) muud toetavate tegevustega otseselt seotud ja tegevuste elluviimiseks vältimatult vajalikud kulud.
[RTL 2008, 71, 997 - jõust. 25.08.2008]

 (3) Meetme raames ei ole abikõlblikud järgmised kulud:
 1) erisoodustuselt tasutav maks ja erisoodustusena käsitletav kulu;
 2) üldkulud;
 3) [Kehtetu – RTL 2009, 63, 915 - jõust. 03.08.2009 – rakendatakse alates 1.09.2008]
 4) mitterahalised sissemaksed;
 5) amortisatsiooni kulud;
 6) hooldusremondi kulud;
 7) projekti finantskulud (tehingutasud, kasutusliisingule tehtud kulutused, valuutakahjum, pangakonto hooldamisega seotud kulud ning muud üksnes finantseerimisega seotud kulutused, notaritasud);
 8) kasumi teenimisele suunatud ruumide projekteerimis- või ehitamiskulud või nendega seotud kulud;
 9) spordihoone ja -rajatise projekteerimis- või ehitamiskulud või nendega seotud kulud;
 10) muud kulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 15 sätestatule.

 (4) 2014. või 2015. aastal avatavas projekti kavandite kogumise voorus ei ole abikõlblikud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud kulud.
[RT I, 12.11.2014, 4 - jõust. 15.11.2014]

§ 8.  Toetuse piirmäär ja maksimaalne ulatus

 (1) Toetuse määr projekti kohta on kuni 100 protsenti abikõlblikest kuludest ning omafinantseeringu miinimummäär 0 protsenti.

 (2) Taotletav kogusumma ühe taotleja kohta on kuni 19 173 500 eurot. Toetuse minimaalne summa rakendusüksusele esitatava ühe toetuse taotluse kohta on 10 000 eurot.
[RT I, 12.11.2014, 4 - jõust. 15.11.2014]

§ 9.  Abikõlblikkuse periood

 (1) Meetme abikõlblikkuse periood on 1. jaanuar 2007 – 31. detsember 2015.
[RTL 2009, 92, 1328 - jõust. 18.12.2009]

 (2) Projekti abikõlblikkuse algus- ja lõpukuupäev määratakse taotluse rahuldamise otsuses, mille teeb rakendusüksuse juhatus taotluse põhjal, kus taotleja toob muuhulgas ära kulude tekkimise aja, mis ei tohi olla varasem kui 1. jaanuar 2007. Enne toetuse taotluse esitamise kuupäeva tehtud kulud, mille hüvitamist taotletakse, peavad olema taotluses eraldi näidatud.
[RTL 2008, 71, 997 - jõust. 25.08.2008]

2. peatükk INVESTEERINGUTE KAVA 

§ 10.  Investeeringute kava koostamine ja kinnitamine

 (1) Toetuse andmiseks koostab rakendusasutus investeeringute kava eelnõu, mis kinnitatakse vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 19 lõikes 2 sätestatule.

 (2) Tulenevalt vajadusest, esitatud projekti kavanditest ja nende rahuldamise mahust on rakendusasutusel õigus koostada abikõlblikkuse perioodi jooksul mitu investeeringute kava eelnõud või olemasolevat investeeringute kava muuta.

 (3) Investeeringute kava sisaldab vähemalt abikõlblikkuse perioodil kavandatavate projektide nimekirja, projektide hinnangulist maksumust, projektidele antava toetuse maksimaalset määra ning projektide rakendamise eeldatavad alustamise ja lõpetamise tähtpäeva. Projekti rakendamise alustamise kuupäevaks loetakse toetuse taotluse rahuldamise otsuse kuupäeva ja projekti lõpetamise kuupäevaks projekti lõpparuande esitamise kuupäev. Projekti rakendamise eeldatava alustamise ja lõpetamise tähtpäevad määratakse rakendusasutuse poolt, võimalusel arvestades investeerimisettepaneku esitaja soovi.
[RTL 2009, 92, 1328 - jõust. 18.12.2009]

 (4) Investeeringute kava koostamine toimub rakendusasutuses järgmistes etappides:
 1) projekti kavandite kogumine;
 2) projekti kavandite hindamine;
 3) hindamise tulemusena investeeringute kava eelnõu koostamine;
 4) investeeringute kava kinnitamine.

 (5) Projekti kavandite kogumise korraldab rakendusasutus. Projekti kavandite kogumisest teavitab rakendusasutus kõiki §-s 5 määratletud sihtgrupi esindajaid kirjalikult. Projekti kavandite kogumine kestab vähemalt 30 tööpäeva.
[RT I, 12.11.2014, 4 - jõust. 15.11.2014]

 (6) Investeeringute kava eelnõu koostab rakendusasutus esitatud projekti kavandite hindamise tulemusel tekkinud eelistusnimekirjade alusel ja kooskõlastab investeeringute kava eelnõu prioriteetse suuna juhtkomisjoniga.

 (7) Minister esitab eelistusnimekirja alusel koostatud investeeringute kava Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks.

 (8) Peale investeeringute kava kinnitamist saavad kavas nimetatud projekti kavandi esitajad õiguse esitada toetuse taotlus rakendusüksusele.

§ 11.  Projekti kavandite esitajad ja esitamise kord

 (1) Projekti kavandeid võivad esitada:
 1) Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavad kutseõppeasutused;
 2) kohalike omavalitsuste hallatavad kutseõppeasutused.

 (2) Projekti kavandid esitatakse rakendusasutusele määruse lisas kinnitatud vormil ühes originaaleksemplaris paberkandjal allkirjastatuna koos projekti kavandi digitaalse koopiaga elektroonilisel andmekandjal. Taotleja vastutab paberil esitatud ja digitaalse projekti kavandi samasuse eest.

 (3) Kutseõppeasutus võib esitada ühe või mitu projekti kavandit. Mitme projekti kavandi esitamisel tuleb määruse lisas toodud vormis märkida kõigi projekti kavandite kogusumma ja objektide loetelu ühe taotleja kohta.

§ 12.  Projekti kavandi esitaja kohustused

  Projekti kavandi esitaja on kohustatud:
 1) esitama rakendusasutuse nõudmisel projekti kavandi esitaja ja/või projekti kavandi kohta lisateavet rakendusasutuse poolt sätestatud korras ja tähtajal;
 2) võimaldama rakendusasutusel kontrollida projekti kavandi ja selle esitaja vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust;
 3) viivitamata teavitama rakendusasutust projekti kavandis esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti kavandi kohta otsuse tegemist;
 4) tõendama rakendusasutuse nõudmisel projekti kavandis nimetatud projekti teostamiseks vajalike dokumentide olemasolu ning nõudmisel need esitama;
 5) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 13.  Nõuded projekti kavandile

 (1) Projekti kavand peab vastama järgmistele nõuetele:
 1) projekti kavand on esitatud õigeaegselt meetme tingimustes ettenähtud korras ja vormis;
 2) projekti kavand vastab §-s 6 toodud toetatavatele tegevustele;
 3) projekti kavandis on märgitud projekti kogumaksumus, tuues välja projekti abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud ning kulude katteallikad;
 4) projekti kavandis kirjeldatud projekti tegevused planeeritakse lõpetada hiljemalt 2015. aasta 31. detsembriks;
[RT I, 01.12.2015, 8 - jõust. 04.12.2015]
 5) omafinantseeringu olemasolu korral on välja toodud selle maht;
 6) mitteabikõlblike kulude esinemisel on kirjeldatud nende maht ja rahastamise allikad;
 7) projekti kavandis kirjeldatud andmed on täielikud ja õiged;
 8) projekti kavandis taotletav toetus ei sisalda kulu, mille hüvitamiseks on varem saadud riigieelarvelisi, Euroopa Liidu või välisabi vahendeid;
 9) projekti kavandi on allkirjastanud projekti kavandi esitaja esindusõiguslik isik.

 (2) Kohalike omavalitsuste hallatavad kutseõppeasutused esitavad kooli pidaja kinnituskirja, et kutseõppeasutus:
 1) on majanduslikult jätkusuutlik;
 2) omab vahendeid mitteabikõlblike ja projekti võimaliku kallinemisega seotud kulude katmiseks;
 3) omafinantseerimise korral omab vajalikke vahendeid või, milliseid täiendavaid vahendeid ta taotleb riigieelarvest;
 4) on nõuetekohaselt täitnud õigusaktidest tulenevad riiklike ja projekti kavandi esitaja asukoha kohalike maksude tasumise kohustused;
 5) on ruumide ja hoonete, mille renoveerimiseks või ehitamiseks ning kasutatava hoone ümbritseva territooriumi, mille korrastamiseks toetust taotletakse, valdaja või omanik ning kasutab neid sihtotstarbeliselt vähemalt viie aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.

 (3) Projekti kavandi esitaja lisab projekti kavandile kutseõppeasutuse kehtiva arengukava.

§ 14.  Rakendusasutuse õigused ja kohustused

 (1) Rakendusasutus on kohustatud:
 1) tegema projekti kavandite esitamise vormid ja juhendmaterjalid õigeaegselt kättesaadavaks oma veebilehel;
 2) vastu võtma ja registreerima projekti kavandi oma dokumendihaldussüsteemis;
 3) tegema projekti kavandile tehnilise eelkontrolli hiljemalt 30 tööpäeva jooksul alates projekti kavandi registreerimisest;
[RT I, 12.11.2014, 4 - jõust. 15.11.2014]
 4) edastama tehnilise eelkontrolli läbinud projekti kavandid hindajate kogule sisuliseks hindamiseks;
 5) teavitama projekti kavandi esitajaid projekti kavandite hindamise tulemustest;
 6) andma investeeringute kavas loetletud projektide kavandite esitajatele juhiseid edasisteks toiminguteks; hiljemalt 25 tööpäeva jooksul pärast investeeringute kava kinnitamist;
 7) mitte avaldama menetluse käigus vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 25 lõikele 4 informatsiooni ega dokumente projekti kavandi ja esitaja kohta.

 (2) Projekti kavandi nõuetele vastavuse kontrolli teostamisel on rakendusasutusel õigus nõuda esitajalt selgitusi projekti kavandis toodud andmete kohta, kui ta leiab, et projekti kavand ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist.

 (3) Projekti kavandi osas, mille andmed on puudulikud, puuduvad kohustuslikud lisadokumendid või esitatud andmed ei ole piisavalt selged, teeb rakendusasutus esitajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepaneku täiendada projekti kavandit 5 tööpäeva jooksul. Kui projekti kavandi esitaja ei esita 5 tööpäeva jooksul parandatud ettepanekut või kui investeerimisettepanek on endiselt puudulikult täidetud, on rakendusasutusel õigus lugeda projekti kavand tehnilise eelkontrolli mitteläbinuks ja menetlus lõpetada ning projekti kavandi esitajat teavitatakse sellest 5 tööpäeva jooksul alates otsuse tegemisest.
[RT I, 12.11.2014, 4 - jõust. 15.11.2014]

 (4) Rakendusasutusel on õigus projekti kavandite tehnilisse eelkontrolli kaasata eksperte.

§ 15.  Projekti kavandite hindamine

 (1) Projektide kavandeid hindab hindajate kogu, võttes aluseks lõikes 2 sätestatud prioriteetse suuna üldised valikukriteeriumid ja lõigetes 5–10 esitatud hindamiskriteeriumid.

 (2) Rakenduskava seirekomisjoni poolt kinnitatud prioriteetse suuna üldised projektide valikukriteeriumid on järgmised:
 1) tegevuste mõju prioriteetse suuna eesmärkide saavutamisele;
 2) projekti teostatavus abikõlblikkuse perioodi jooksul;
 3) toetuse vajalikkus projekti edukaks elluviimiseks;
 4) projekti pikaajaline positiivne mõju ja jätkusuutlikkus;
 5) projekti tegevuste seotus kohalike, regionaalsete ja valdkondlike strateegiatega.

 (3) Hindajate kogu võib projektide hindamisesse kaasata ka teiste valdkondade eksperte.

 (4) Investeeringute kava koostamisel võetakse arvesse alates 2004. aastast kutseõppeasutustesse tehtud investeeringuid ja nende jaotumist regiooniti. Seejuures eelistatakse vähem investeeringuid saanud õppeasutusi ja regioone.

 (5) Esimeses etapis hinnatakse projekti vajalikkust kolmes prioriteetsuse järgi esitatud kategoorias:
 1) praktiliseks tööks vajalike õppebaaside ehitamine ja/või renoveerimine ning õppevahendite ja -seadmetega sisustamine;
 2) õpilaskodude ehitus ja/või renoveerimine ning sisustamine;
 3) muu õppeotstarbelise infrastruktuuri ehitus ja/või renoveerimine ning sisustamine.

 (6) Praktiliseks tööks vajalike õppebaaside ehitamise, renoveerimise ning õppevahendite ja -seadmetega sisustamise projektide hindamisel arvestatakse:
 1) Projekti tegevuste seotust riiklike, valdkondlike, regionaalsete ja kohalike vajadustega, mille raames hinnatakse projekti kavandeid lähtudes järgmistest aspektidest:
 a) mõju üleriigiliste või valdkondlike arengukavade, strateegiate täitmisele ja suundumuste arvestamisele;
 b) mõju regiooni majanduse ja ettevõtluse arengule;
 c) tehtud ja kavandatavad investeeringud regiooni või valdkonda;
 d) regioonis ja valdkonnas olemasolev ja perspektiivne tööjõuvajadus;
 e) täienduskoolituse ja ümberõppe vajadus regioonis ja valdkonnas.
 2) Objekti võimaliku kasutamise intensiivsust ja efektiivsust, hinnates:
 a) praegust ja perspektiivset kasutajate hulka;
 b) analoogsete ruumide ja seadmete olemasolu ning mitteolemasolu regioonis arvestades kutseõppeasutuste regionaalsete kokkulepetega;
 c) seadmete ja ruumide ristkasutamise võimalust teiste õppeasutuste õppijate poolt;
 d) võimalust kasutada ruume ja seadmeid ka teiste erialade õpetamisel.
 3) Projekti pikaajalist positiivset mõju ja jätkusuutlikkust, hinnates:
 a) õppijate potentsiaalset olemasolu vähemalt keskpikas perspektiivis;
 b) vastava kutseala potentsiaali regioonis ja valdkonnas keskpikas perspektiivis;
 c) kvalifitseeritud õpetajate olemasolu;
 d) potentsiaali tegutseda täienduskoolitus- ja ümberõppe keskusena;
 e) tegutsemist kutseõpetajate täienduskoolituskeskusena;
 f) tegutsemist kutseeksamikeskusena.

 (7) Õpilaskodude ehituse, renoveerimise ja sisustamise projektide hindamisel arvestatakse järgnevat:
 1) õpilaskodu kasutavate õppijate arvu;
 2) õppeasutuse õppekohtade arvu ja õpilaskodu kasutavate õppijate arvu suhet;
 3) õpilaskodu praegust olukorda ja elamistingimusi;
 4) potentsiaalset kasutajate hulka keskpikas perspektiivis silmas pidades õppeinfrastruktuuri tehtavaid investeeringuid.

 (8) Muu õppeotstarbelise infrastruktuuri ehitamise, renoveerimise ja sisustamise projektide hindamisel arvestatakse järgnevat:
 1) objekti olulisust kooli kui terviku toimimise seisukohast;
 2) objekti praegust olukorda;
 3) kooli infrastruktuuri komplekssust;
 4) perspektiivset kokkuhoidu ja ruumikasutuse efektiivsuse paranemist.

 (9) Projekti kavandite hindamise tulemusena esitab hindajate kogu rakendusasutusele kirjaliku arvamuse, kas praktiliseks tööks vajalike õppebaaside, õpilaskodu ja muu õppeotstarbelise infrastruktuuri ehitamise, renoveerimise ning õppevahendite ja -seadmetega sisustamise projekt on perspektiivne investeeringu tegemiseks, ning kas toetus on vajalik projekti edukaks elluviimiseks. Seejuures arvestatakse terviklahendusi, kus uuendamine viiakse läbi kompleksselt tervete õppehoonete kaupa arvestades sellest tulenevat sünergilist efekti.

 (10) Positiivse esimese etapi hindamisotsuse korral hinnatakse teises etapis projekti teostatavust ja ettevalmistuse kvaliteeti arvestades:
 1) ruumiprogrammi otstarbekust kutseala spetsiifilistest nõudmistest ja perspektiivsest õppijate hulgast lähtuvalt;
 2) õppevahendite, -seadmete ja muu sisseseade vajalikkust ja otstarbekust;
 3) ehitustehnilist otstarbekust ja efektiivsust;
 4) eelarve optimaalsust ja kuluartiklite põhjendatust;
 5) projekti elluviiva meeskonna ning vajaliku oskusteabe olemasolu ja pädevust;
 6) ajakava realistlikkust;
 7) tegevuste läbimõeldust ja mõju eesmärkide saavutamisele;
 8) ettevalmistuste senist taset ja valmisolekut investeeringu rakendamiseks.

 (11) Projektide eelistusnimekirjade põhjal koostab rakendusasutus investeeringute kava eelnõu arvestades rakenduskavas kinnitatud indikaatoritega.

 (12) Projekti kavandi võib rahuldada täies mahus, osaliselt või jätta projekti kavand rahuldamata. Osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust tuleb põhjendada.

 (13) Projekti kavandi osalise rahuldamise ettepaneku võib teha rakendusasutus vaid projekti kavandi esitaja nõusolekul, kes peab oma nõustumisest teavitama 10 tööpäeva jooksul vastava teate saamisest. Kui projekti kavandi esitaja ei ole projekti kavandi osalise rahuldamisega nõus ja projekti kavandi täieliku rahuldamise otsust ei ole võimalik teha, jäetakse projekti kavand rahuldamata.

§ 16.  Investeeringute kava muutmine

 (1) Rakendusasutus võib investeeringute kava täpsustada ja algatada investeeringute kava muutmise tulenevalt riigieelarve menetlemisel investeeringute mahtudesse tehtavatest muudatustest, meetme vahendite tegelikust kasutamisest, toetusega seotud mahtude täpsustumisest ja muudest asjaoludest.

 (11) Kui toetuse saaja ei ole alustanud projekti rakendamist investeeringute kavas märgitud tähtajaks, teavitab rakendusüksus sellest kirjalikult rakendusasutust. Rakendusasutusel on sellest tulenevalt õigus teostada investeeringute kava muutmine.
[RTL 2009, 92, 1328 - jõust. 18.12.2009]

 (2) Investeeringute kavas kinnitatud projekti rakendamata jätmisel või katkestamisel või toetuse kasutamata jätmisel ja vabade vahendite tekkimisel meetme eelarves teeb rakendusasutus, kooskõlastades ettepaneku prioriteetse suuna juhtkomisjoniga, ministrile ettepaneku:
 1) rahastada pingereas esimesena investeeringute kavast välja jäänud projekti kavandeid või
 2) kuulutada välja uus, osaline või suunatud projektide kavandite kogumise voor või
 3) kirjalikult teavitada projektide elluviijaid investeeringute kava muutmisel vabanenud eelarve mahust ja seoses projekti kallinemisega projektile antava toetuse summa suurendamise taotluste esitamise tähtajast. Rakendusüksus võib vajadusel ja vahendite olemasolul teha rakendusasutusele ettepaneku algatada toetuse summa suurendamise taotluste kogumine.
[RTL 2009, 92, 1328 - jõust. 18.12.2009]

 (3) Täiendava ettepaneku esitamisele ja hindamisele kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut.

 (4) Investeeringute kava muutmise kinnitab Vabariigi Valitsus.

3. peatükk TAOTLUSE ESITAMINE JA MENETLEMINE 

§ 17.  Taotlemise korraldus

 (1) Investeeringute kavaga kinnitatud projekti kavandi esitajal (edaspidi toetuse taotleja) on õigus peale investeeringute kava või selle muudatuse kinnitamist esitada rakendusüksusele toetuse taotlus.
[RTL 2008, 71, 997 - jõust. 25.08.2008]

 (2) Toetuse taotleja esitab vormikohase taotluse rakendusüksusele koos nõutud lisadokumentidega. Taotlusvormi kehtestab rakendusasutus. Toetuse taotleja on kohustatud esitama toetuse taotluse rakendusüksusele vähemalt 30 kalendripäeva enne investeeringute kavas märgitud projekti rakendamise alustamise kuupäeva.
[RTL 2009, 92, 1328 - jõust. 18.12.2009]

 (3) Taotlus esitatakse ühes originaaleksemplaris paberkandjal allkirjastatuna ja üks koopia elektroonilisel andmekandjal.
[RTL 2008, 71, 997 - jõust. 25.08.2008]

 (4) Rakendusasutus esitab, pärast investeeringute kava kinnitamist, rakendusüksusele elektrooniliselt investeeringute kavas olevate projekti kavandite koopiad koos omapoolsete märkustega, sh märkustega projekti kavandile esitatud täiendavate tingimuste kohta.

§ 18.  Nõuded taotlejale

  Toetuse taotleja peab vastama «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 14 lõike 1 punktides 1–3, 5 ja 7 esitatud nõuetele ning muudele meetme määruses sätestatud nõuetele.
[RTL 2009, 92, 1328 - jõust. 18.12.2009]

§ 19.  Nõuded taotlusele

 (1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
 1) taotlus on esitatud meetme tingimustes ettenähtud korras;
 2) toetust taotletakse §-s 6 sätestatud toetatavatele tegevustele ning nimetatud tegevuste tarbeks kavandatud kulud on kooskõlas §-s 7 sätestatud abikõlblikkuse reeglitega;
 3) taotletud toetuse suurus ei ületa investeeringute kavas sätestatud toetuse määra ja projekti hinnangulist maksumust;
 4) omafinantseeringu olemasolul on eelarves välja toodud omafinantseeringu maht;
 5) taotluses sisalduva projekti tegevused planeeritakse lõpetada hiljemalt 2015. aasta 31. detsembriks;
[RT I, 01.12.2015, 8 - jõust. 04.12.2015]
 6) taotluses sisalduva projekti eelarves ja rahastamiskavas on selgesti eristatud abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud;
 7) taotlus on kooskõlas investeeringute kavas kirjeldatud projekti kavandiga;
 8) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
 9) taotluse on allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik omakäelise allkirjaga.

 (11) Taotlus on kooskõlas projekti kavandiga juhul, kui:
 1) projekti eesmärk ei ole muutunud;
 2) eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused ei ole muutunud või muudatused on enne taotluse esitamist rakendusasutusega kirjalikult kooskõlastatud;
 3) projekt panustab elukeskkonna arendamise rakenduskavas toodud tulemus- ja väljundiindikaatorite täitmisse projekti kavandis toodud ulatuses, arvestades, et ehitava pinna maht või soetatavate seadmete maksumus võib erineda kuni 15% projekti kavandis esitatust. Kui taotleja soovib ehitatava pinna mahtu või soetatavate seadmete maksumust muuta rohkem kui 15% , peab muudatus olema enne taotluse esitamist rakendusasutusega kirjalikult kooskõlastatud. Rakendusasutuse kooskõlastus esitatakse koos taotlusega rakendusüksusele.
[RTL 2009, 92, 1328 - jõust. 18.12.2009]

 (12) Kui käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 2 või 3 nimetatud muudatused ei ole põhjendatud, jätab rakendusasutus need kooskõlastamata ning teavitab sellest rakendusüksust.
[RTL 2009, 92, 1328 - jõust. 18.12.2009]

 (2) Rakendusüksus võib taotluse vastavuse hindamisel nõuda taotlejalt taotlusega seotud informatsiooni, sealhulgas taotleja raamatupidamisarvestuses kajastatava projekti raamatupidamisarvestuse korraldamise kirjeldust.

 (3) Sõltuvalt projekti iseloomust tuleb taotlusele lisada järgmised lisad ja taotluses esitatud andmeid tõendavad dokumendid:
 1) projektijuhi CV;
 2) volitusi tõendav dokument, kui taotluse allkirjastab volitatud isik;
[RTL 2009, 92, 1328 - jõust. 18.12.2009]
 3) projektiga seotud hanke puhul koopiad eelteadetest, teadetest, pakkumise kutsetest, tehnilisest kirjeldusest, ideekonkursi kutsetest, deklaratsioonidest (ka «Riigihangete seaduse» § 16 lõikes 1 sätestatud hankelepingu sõlmimise korral), vaidlustustest, koosolekute protokollidest, väljavalitud hinnapakkumistest ja maksumuste ning tasuvuse põhjendustest;
 4) ehitus- ja renoveerimisprojektide puhul omandi- ja rendisuhteid kinnitavad dokumendid;
 5) ehitusliku projektdokumentatsiooni arhitektuuriline osa (sh koopia kehtivast detailplaneeringust, ruumiprogramm, ehitusprojekti ekspertiisi hinnang, keskkonnamõjude hinnang);
 6) projekti elluviimiseks vajalikud load ja kooskõlastused;
 7) projektiga seotud lepingute koopiad;
 8) [Kehtetu – RTL 2009, 92, 1328 - jõust. 18.12.2009]
 9) kasutatud varustuse ostu puhul müüja tõend selle kohta, et varustusega seoses ei ole eelneva 7 aasta jooksul antud siseriiklikku ega Euroopa Ühenduse toetust;
 10) raamatupidamislik kontoplaan;
 11) eelmise majandusaasta aruande auditeeritud ja kinnitatud koopia;
 12) [Kehtetu – RTL 2009, 92, 1328 - jõust. 18.12.2009]
 13) teavituskava.

§ 20.  Toetuse taotleja kohustused

  Toetuse taotleja on kohustatud:
 1) vastama rakendusüksuse poolt toetuse taotleja ja taotluse kohta esitatud küsimustele ja esitama täiendavaid dokumente;
 2) võimaldama rakendusüksusel kontrollida taotluse nõuetele vastavust ning esitatud andmete vastavust tegelikkusele, sh teostada paikvaatlust;
 3) esitama rakendusüksusele ettenähtud vormil, viisil ja tähtajaks nõutud informatsiooni;
 4) teavitama rakendusüksust viivitamatult kirjalikult kõigis esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada rakendusasutuse või -üksuse või toetuse taotleja poolt oma kohustuste täitmist;
 5) järgima «Riigihangete seaduses» ning meetme tingimuste määruse § 25 punktis 11 sätestatut;
 6) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama rakendusüksusele informatsiooni muutuste kohta, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

§ 21.  Taotluse menetlemine

 (1) Taotluste menetlemine toimub jooksvalt nende laekumise järjekorras.

 (2) Taotluse menetlemine koosneb toetuse taotluse registreerimisest, toetuse taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest ning andmete kandmisest struktuuritoetuse riiklikku registrisse nende toetuse taotluste osas, mille suhtes on tehtud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus.

 (3) Taotluste kontrolli korraldab rakendusüksus, mis:
 1) vaatab taotlused läbi 2 kuu jooksul alates taotluse registreerimisest rakendusüksuses;
 2) taotluse registreerimisel kontrollib rakendusüksus taotleja vastavust käesolevas määruses esitatud nõuetele, taotluse vastavust taotlusvormile ja käesolevas määruses esitatud nõuetele ning § 19 lõikes 3 sätestatud kohustuslike lisadokumentide olemasolu. Vajadusel kaasatakse nõuetele vastavuse kontrollimiseks eksperte;
[RTL 2009, 92, 1328 - jõust. 18.12.2009]
 3) juhul, kui taotluses esineb ebatäpsusi, informeerib sellest viivitamatult taotlejat, andes toetuse taotlejale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Rakendusüksuse poolt antav puuduste kõrvaldamise viimane tähtaeg ei või olla hilisem, kui 3 kuud peale taotluse registreerimist rakendusüksuses;
 4) juhul, kui punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul ei ole taotluses puudusi kõrvaldatud, lõpetab rakendusüksus taotluse menetlemise, tehes taotluse rahuldamata jätmise otsuse ning teeb rakendusasutusele ettepaneku algatada investeeringute kava muutmine.

§ 22.  Toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus

 (1) Taotluse võib rahuldada täielikult või osaliselt või jätta rahuldamata.

 (2) Taotluse võib rahuldada osaliselt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 17 lõikes 1 toodud alustel.

 (3) Toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusüksuse juhatus. Enne otsuse langetamist edastab rakendusüksuse juhatus toetuse taotluse rahuldamise otsuse eelnõu rakendusasutusele kooskõlastamiseks. Peale kooskõlastamist teavitab rakendusüksuse juhatus taotlejat toetuse taotluse rahuldamise kavatsusest, saates taotlejale allkirjastamiseks kahes eksemplaris kinnituskirja, kus sätestatakse eraldatava toetuse maht, selle kasutamise tingimused ja toetuse saaja kohustused.

 (4) Taotleja on kohustatud 10 tööpäeva jooksul kinnituskirja saamisest arvates kinnituskirja rakendusüksusele tagastama. Toetuse vastuvõtmise ja sihipärase kasutamise kinnitamiseks allkirjastab taotleja kinnituskirja, märgib allakirjutamise kuupäeva ja lisab kinnituskirjale prognoosi väljamakse taotluste esitamise kohta.

 (5) Kinnituskirja allkirjastamisega kinnitab taotleja, et ta on nõus toetust vastu võtma ning projektitegevusi alustama, kohustub täitma kõiki toetuse saamiseks esitatud nõudeid, kasutama toetust sihipäraselt ja tähtajaliselt ning mittesihipärase kasutamise korral saadud raha rakendusüksuse nõudmisel tagasi maksma. Samuti kinnitab taotleja, et on teadlik järelevalve nõudmistest ning kohustub järelevalveametniku tööle igati kaasa aitama.

 (6) Toetuse kasutamisest loobumisel saadab taotleja rakendusüksusele teatise, toetusest loobumise kohta. Kinnituskirja tähtajaks tagastamata jätmist käsitleb rakendusüksus taotleja toetusest loobumisena. Toetusest loobumise korral teeb rakendusüksus ettepaneku rakendusasutusele investeeringute kava muutmise algatamiseks.

 (7) Tagastatud kinnituskirja alusel teeb rakendusüksuse juhatus otsuse taotluste rahuldamise kohta või rahuldamata jätmise kohta. Otsus tehakse taotlejale kirjalikult teatavaks 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

 (8) Taotluse osalise rahuldamise otsuse koostamisel lähtutakse lõigetes 2, 3 ja 9 sätestatust.

 (9) Toetuse taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi, sätestades muuhulgas:
 1) otsuse tegemise kuupäeva;
 2) otsuse tegemise põhjenduse ja aluse;
 3) toetuse saaja;
 4) toetatava projekti nime;
 5) toetuse maksimaalse suuruse summana eurodes ja osakaaluna projekti abikõlblikest kuludest;
[RT I, 15.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
 6) projekti abikõlblikkuse perioodi;
[RTL 2008, 71, 997 - jõust. 25.08.2008]
 7) projekti rahastamiskava ja -eelarve;
 8) väljamakse taotluste esitamise korra;
 9) [Kehtetu – RTL 2009, 92, 1328 - jõust. 18.12.2009]
 10) toetuse tagasinõudmise alused;
 11) aruannete esitamise tähtajad.

 (10) Rakendusüksuse juhatus teeb toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse kui taotlus ei vasta nõuetele või kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
 1) taotluses on teadlikult esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusvastaselt otsuse tegemist;
 2) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli;
 3) käesolevas määruses toetuse taotlejale esitatud muud nõuded ei ole täidetud;
 4) taotlejale on tehtud põhjendatud ettepanek taotluse osaliseks rahuldamiseks ning taotleja lükkab ettepaneku tagasi;
 5) rakendusasutus jätab kooskõlastamata toetuse taotluse rahuldamise otsuse eelnõu käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud korras.
[RT I, 19.06.2013, 1 - jõust. 22.06.2013]

 (11) Toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse:
 1) otsuse tegija;
 2) otsuse tegemise kuupäev;
 3) otsuse tegemise põhjendus ja õiguslik alus;
 4) toetuse taotleja;
 5) projekti nimi;
 6) otsuse vaidlustamise kord ja tähtaeg.

 (12) Taotleja võib «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 34 alusel rakendusüksuse juhatuse otsuse peale esitada rakendusasutusele läbi rakendusüksuse vaide. Rakendusasutus vaatab vaide läbi «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» ja «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.

§ 23.  Toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmine

 (1) Toetuse saaja teavitab rakendusüksust viivitamatult kirjalikult kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada projekti elluviimist või toetuse saaja kohustuste täitmist vastavalt toetuse taotluse rahuldamise otsusele.

 (2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusüksuselt toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui:
 1) muutuvad toetuse saaja juriidilised andmed või investeeringu objekti omandisuhte andmed;
 2) muutub käibemaksu abikõlblikkus;
[RTL 2008, 71, 997 - jõust. 25.08.2008]
 3) toetuse saaja soovib muuta projekti abikõlblikkuse perioodi;
[RTL 2009, 92, 1328 - jõust. 18.12.2009]
 4) toetuse saaja soovib muuta projekti tegevus- või ajakava;
 5) toetuse saaja soovib taotleda lisatoetust või suurendada esialgset eelarvet;
 6) toetuse saaja soovib muuta projekti eelarvet ühe kalendriaasta jooksul kulukohtade lõikes rohkem kui 10% eelarve mahust;
 7) muutuvad projekti eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused või saavutatavad tulemused;
 8) toetuse saaja soovib muuta rahastamisplaani rahastamisallikate lõikes.

 (3) Juhul kui toetuse saaja soovib muuta projekti eelarvet ühe kalendriaasta jooksul vähem, kui lõike 2 punktis 6 sätestatud on toetuse saaja kohustatud rakendusüksust enne muudatuste tegemist teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
[RTL 2008, 71, 997 - jõust. 25.08.2008]

 (4) Toetuse saaja on kohustatud teavitama rakendusüksust kõigist projekti hankelepingu muudatustest, mis toovad kaasa projekti eelarve mahu muutuse.

 (5) Rakendusüksusel on õigus keelduda toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega või kui meetme eelarves ei ole selleks piisavalt vabu vahendeid.

 (6) Toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 10 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse ja muutmise otsuste tegemiseks vajalike dokumentide esitamist.

 (7) Lõikes 2 nimetatud toetuse saaja kohustuse rikkumisel võib rakendusüksus teha toetuse tagasinõudmise otsuse vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 «Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord» § 11 lõikele 1.

§ 24.  Toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

 (1) Toetuse taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 18 lõikes 6 toodud alustel.

 (2) Otsus toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise kohta toimetatakse viivitamatult toetuse saajani.

4. peatükk TOETUSE KASUTAMINE 

§ 25.  Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja tagab projekti juhtimise ja eduka elluviimise toetuse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas:
 1) kasutab toetust vastavuses esitatud taotluse ja toetuse taotluse rahuldamise otsusega;
 2) esitab rakendusüksusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid, rakendusüksuse poolt ettenähtud vormil, viisil ja tähtaegadel;
 3) tagab, et toetuse saaja raamatupidamises on toetuse kasutamisest saadud tulu muust tulust ning toetuse kasutamisega seotud kulud muudest kuludest, samuti kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatud, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1080/2006 artikli 7 lõikes 4 nimetatud juhtudel;
[RTL 2009, 92, 1328 - jõust. 18.12.2009]
 4) säilitab taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni (dokumenteerib kõik projekti elluviimise ja toetuse kasutamisega seotud toimingud) ja muud asjaga seotud materjalid ning tagab nende säilimise vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini;
 5) võimaldab teostada kontrolli, kuludokumentide auditit ja järelevalve toiminguid vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 22 punktis 8 sätestatule;
 6) võimaldab järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või muul moel kasutab;
 7) annab audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates;
 8) osutab auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
 9) tagab ehituse omanikujärelevalve kooskõlas «Ehitusseadusega»;
 10) järgib projekti elluviimisega seotud hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid või juhul, kui toetuse saaja ei ole hankija «Riigihangete seaduse» mõistes, järgib «Riigihangete seaduse» §-s 3 toodud põhimõtteid;
 11) küsib pakkujate paljususe olemasolul vähemalt kolm võrreldavat pakkumist, kui hangitakse „Riigihangete seaduse” §-s 19 sätestatud lihtsustatud korras tellitavaid teenuseid maksumusega alates 10 000 eurot (ilma käibemaksuta). Küsimine käesoleva määruse tähenduses on kirjalikku taasesitamist võimaldavas või kirjalikus vormis pöördumine potentsiaalsete pakkujate poole. Toetuse saaja ei ole kohustatud järgima käesolevas punktis sätestatud nõuet, kui hankega seotud dokumentatsioon avaldatakse riigihangete registri veebilehel https://riigihanked.riik.ee;
[RT I, 19.06.2013, 1 - jõust. 22.06.2013]
 111) esitab rakendusüksuse nõudmisel rakendusüksusele kõik hankega seotud dokumendid;
[RT I, 19.06.2013, 1 - jõust. 22.06.2013]
 12) tagab projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade olemasolu ja kooskõlastuste läbiviimise;
 13) tagab õigusaktides sätestatud korras toetuse kasutamisel tekkiva vara arvelevõtmise ja toetuse saaja omandisse registreerimise ning kõigi omandi tekkimisega seotud avalik-õiguslike koormatiste tasumise ja muude õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise;
 14) tagab meeste ja naiste võrdõiguslikkuse, keskkonnakaitsenõuete ja konkurentsireeglite järgimise;
 15) tagab projekti eesmärgi täitmiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise ettenähtud tingimustel ja kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 25–78) artiklis 57 sätestatuga vähemalt viie aasta jooksul, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest;
 16) näitab toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks Euroopa Liidu struktuuritoetuse sümboolikat ja vajadusel kooskõlastades sümboolika kasutamise eelnevalt rakendusüksusega, vastavalt Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määrusele nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ning kord»;
 17) informeerib rakendusüksust projekti elluviimist takistavatest asjaoludest ning kõikidest kavandatavatest projektiga seotud muudatustest;
 18) informeerib kirjalikult rakendusüksust muudatustest toetuse saaja projektiga seotud omandisuhetes;
 19) maksab rakendusüksuse poolt tagasinõutava toetuse tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtajaks tagasi. Tagastatava summa jäägilt arvestatakse intresse ja viiviseid vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-le 28;
 20) täidab Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 11 sätestatud tulu teenisega seotud kohustusi;
[RTL 2009, 92, 1328 - jõust. 18.12.2009]
 21) täidab teisi «Perioodi 2007–21013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides, toetuse rahuldamise otsuses ning käesolevas määruses sätestatud kohustusi.

§ 26.  Rakendusüksuse õigused ja kohustused

 (1) Rakendusüksusel on õigus:
 1) kontrollida projekti teostamist toetuse saaja territooriumidel, ruumides või mis tahes muul moel, samuti toetuse saaja raamatupidamist ning toetuse kasutamise tingimuste täitmist, sealhulgas teostada projekti järelevalvet, sh paikvaatlust;
 2) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud või kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» või selle alusel antud õigusaktides sätestatud tingimusi;
 3) osaleda vaatlejana hankekomisjoni töös ja lepingu sõlmimisele eelnevatel läbirääkimistel;
 4) osaleda vaatlejana tööde teostamise käigus toimuvatel nõupidamistel ja koosolekutel;
 5) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega;
 6) vajadusel algatada toetuse rahuldamise otsuse muutmine;
[RTL 2009, 92, 1328 - jõust. 18.12.2009]
 7) peatada toetuse väljamaksed toetuse saajale tagasimaksetega seotud projekti või toetuse saaja kõikide projektide osas kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimakseni;
 8) teostada muid «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toiminguid.

 (2) Rakendusüksuse kohustus on:
 1) toetuse taotluse, projektide seire, järelevalve ja muude andmete sisestamine struktuuritoetuse riiklikku registrisse;
 2) toetuse kasutamise seire läbiviimine, järelevalve teostamine ning aruandluse kontrollimine;
 3) prioriteetse suuna seire aasta- ja lõpparuande koostamine ning aruandes sisalduvate andmete õigsuse kinnitamine rakendusüksuse juhi poolt ja edastamine rakendusasutusele;
[RTL 2009, 92, 1328 - jõust. 18.12.2009]
 4) toetuse saaja poolt koostatud projekti lõpparuande läbivaatamine ja kinnitamine;
[RTL 2009, 92, 1328 - jõust. 18.12.2009]
 5) toetuse saajale toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes selgituste andmine;
 6) toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalike andmete esitamine;
 7) toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaadete koostamine ja avalikustamine;
 8) struktuuritoetuse järelevalve, sh ettekirjutuse tegemine ning ettekirjutuse täitmise jälgimine;
 9) rikkumistest teavitamine vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määrusele nr 278 «Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord»;
 10) väljamaksete menetlemine, sh kulude abikõlblikkuse kontroll;
 11) toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumentide säilitamine vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini;
 12) muud «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides, käesolevas määruses sätestatud ja halduslepingus kokkulepitud toimingud.

5. peatükk TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD ARUANNETE ESITAMINE JA VÄLJAMAKSETE TEGEMINE 

§ 27.  Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

 (1) Projekti seirearuande vormi koostab ja kinnitab rakendusüksus, kooskõlastades vormi eelnevalt rakendusasutusega. Toetuse saaja esitab projekti seirearuande rakendusüksusele.

 (2) Toetuse kasutamise seire ja hindamise regulatsiooni ning nõuded seirearuannetes ja meetme lõpparuandes esitatavale infole kehtestab rakendusasutus seire aruande esitamise korras vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-le 24.

§ 28.  Toetuse väljamaksmine

 (1) Toetuse väljamaksed tehakse rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» alusel ja vastaval toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud väljamakse taotluste esitamise korrale.

 (2) Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja rakendusüksusele iga kolme kuni kuue kuu järel rakendusüksuse kinnitatud vormil väljamakse taotluse. Kui väljamakse on teostatud osaliselt tasutud kuludokumentide alusel või ettemaksena, esitab toetuse saaja rakendusüksuse kinnitatud vormil aruande (edaspidi väljamakse kinni katmise aruanne) rakendusüksusele vastavalt rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruses nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» sätestatule.
[RTL 2009, 92, 1328 - jõust. 18.12.2009]

 (3) Väljamaksed osaliselt tasutud kuludokumentide alusel toetuse saajale või töövõtjale ning ettemaksed «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 45sätestatud isikutele on lubatud vastavalt rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruses nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» sätestatule.
[RTL 2009, 82, 1191 - jõust. 09.11.2009]

 (4) Esitatud väljamaksetaotluse või väljamakse kinni katmise aruande kontrolli teostab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul alates selle registreerimisest. Juhul kui esitatud dokumentides on puudusi pikeneb kontrollimise tähtaeg toetuse saaja poolt puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud aja võrra.
[RTL 2009, 92, 1328 - jõust. 18.12.2009]

 (5) Kui toetuse saaja esitatud väljamaksetaotlus või väljamakse kinni katmise aruanne on puudulik, teavitab rakendusüksus sellest toetuse saajat. Väljamakse tegemiseks või väljamakse kinni katmise aruande kinnitamiseks peab toetuse saaja puudused kõrvaldama rakendusüksuse poolt määratud tähtpäevaks. Tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel on rakendusüksusel õigus toetuse väljamaksmisest osaliselt või täielikult keelduda.
[RTL 2009, 92, 1328 - jõust. 18.12.2009]

 (6) Toetuse väljamaksmise või väljamakse kinni katmise eelduseks on kulude abikõlblikkus, sh kulude aluseks olevate tegevuste toetatavus ning nende vastavus investeeringute kavale ja toetuse rahuldamise otsusele. Väljamaksed tehakse reeglina toetuse saajale.
[RTL 2009, 92, 1328 - jõust. 18.12.2009]

 (7) Rakendusüksusel on õigus peatada väljamakse taotluse menetlemine või keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja on rikkunud «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses», selle alusel antud õigusaktides või toetuse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse saaja kohustusi.
[RTL 2008, 71, 997 - jõust. 25.08.2008]

Lisa 1 Projekti kavandi vorm
[RT I, 12.11.2014, 4 - jõust. 15.11.2014]

/otsingu_soovitused.json