Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 „Kohtutäiturimäärustik“ muutmine

Vastu võetud 28.03.2006 nr 8

Määrus kehtestatakse «Kohtutäituri seaduse» § 2 lõigete 5 ja 6, § 3 lõigete 1 ja 2, § 4 lõike 7, § 12 lõike 1, § 13 lõike 1, § 15 lõike 2, § 16¹ lõike 7, § 18 lõike 1, § 31 lõike 3, § 58², § 59 lõike 2⁸, «Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse» § 37 lõike 1, «Laeva asjaõigusseaduse» § 85 lõike 2, «Täitemenetluse seadustiku» § 23 lõike 6, § 24 lõigete 1 ja 5, § 33 lõike 6, § 34 lõike 3, § 37 lõike 3, § 63 lõike 4, § 75 lõike 1, § 78 lõike 3, § 95 lõike 1, § 96 lõike 1, § 101 lõike 6, § 115 lõike 7 ja § 216 lõike 1 alusel.

Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruses nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» (RTL 2005, 125, 1984) tehakse järgmised muudatused:

1) määruse preambul muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Määrus kehtestatakse «Kohtutäituri seaduse» § 2 lõigete 5 ja 6, § 3 lõigete 1 ja 2, § 4 lõike 7, § 12 lõike 1, § 13 lõike 1, § 15 lõike 2, § 16¹ lõike 7, § 18 lõike 1, § 31 lõike 3, § 58², § 59 lõike 2⁸, «Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse» § 37 lõike 1, «Laeva asjaõigusseaduse» § 85 lõike 2, «Täitemenetluse seadustiku» § 23 lõike 6, § 24 lõigete 1 ja 5, § 33 lõike 6, § 34 lõike 3, § 37 lõike 3, § 63 lõike 4, § 75 lõike 1, § 78 lõike 3, § 95 lõike 1, § 96 lõike 1, § 101 lõike 6, § 115 lõike 7 ja § 216 lõike 1 alusel.»;

2) määrust täiendatakse paragrahviga 11¹ järgmises sõnastuses:

« § 11¹. Kohtutäituri abi ja abide nimekirja pidamine

(1) Justiitsministeerium peab nimekirja kohtutäituri büroos töötavatest abidest, kellele kohtutäitur on andnud õiguse teha täitetoiminguid «Täitemenetluse seadustikus» sätestatud korras.

(2) Kohtutäitur edastab Justiitsministeeriumile andmed oma büroos töötava abi kohta ning teavitab viivitamata Justiitsministeeriumi andmete muutumisest või töösuhte lõppemisest.

(3) Kohtutäituri abide nimekiri avaldatakse Justiitsministeeriumi kodulehel. Avaldatavasse nimekirja kantakse kohtutäituri abi kohta järgmised andmed:
1) kohtutäituri abi ees- ja perekonnanimi ning sünniaeg;
2) kohtutäituri nimi, kelle büroos kohtutäituri abi töötab.»;

3) paragrahvi 17 lõikes 2 asendatakse sõnad «lisades 5–39» sõnadega «lisades 5–40»;

4) määrust täiendatakse peatükiga 4¹ järgmises sõnastuses:

«4¹. peatükk
ELEKTROONILISE ARESTIMISE KORD JA TEHNILISED NÕUDED

§ 49¹. Elektrooniline arestimissüsteem ja arestimisakt

(1) Elektrooniline arestimissüsteem on täitemenetlusregistri ja krediidiasutuse infosüsteemi vahel loodud infokanal, mille kaudu edastatakse krediidiasutusele elektrooniliselt info võlgniku konto arestimise kohta.

(2) Elektroonilise arestimissüsteemiga liitumiseks sõlmib krediidiasutus Eesti Vabariigiga Justiitsministeeriumi kaudu liitumislepingu. Justiitsministeerium teavitab kohtutäitureid krediidiasutuse liitumisest arestimissüsteemiga kohtutäiturite ametialase elektronposti vahendusel.

(3) Elektrooniline arestimisakt on andmete kogum, mis edastatakse krediidiasutusele elektroonilise arestimissüsteemi vahendusel.

§ 49². Elektroonilise arestimise kord

(1) Kohtutäitur on kohustatud elektroonilise arestimissüsteemiga liitunud krediidiasutusele edastama konto arestimisakte elektrooniliselt täitemenetlusregistri kaudu. Hagi tagamisel või juhul, kui arestimisaktis tuleb märkida mittearestitavad summad viisil, mida arestimissüsteem ei võimalda, esitatakse arestimisakt paberkandjal kuni vastava tehnilise võimaluse loomiseni. Tehnilise võimaluse loomisest teavitab RISK kohtutäitureid viivitamata.

(2) Kohtutäitur võib koostada elektroonilisi arestimisakte tarkvaraga ühendatud arvutiprogrammis eeldusel, et elektrooniline arestimisakt laetakse täitemenetlusregistrisse. Täitemenetlusregistrisse laetud elektroonilise arestimisakti andmed peavad olema eristamatud täitemenetlusregistris koostatud elektroonilise arestimisakti andmetest.

(3) Arvutiprogrammis koostatud elektrooniline arestimisakt edastatakse krediidiasutusele pärast selle laadimist täitemenetlusregistrisse.

§ 49³. Elektroonilise arestimise tehnilised tingimused

(1) Täitemenetlusregistris või arvutiprogrammis koostatud elektroonilised arestimisaktid koondatakse täitemenetlusregistri automatiseeritud protsessi tulemusena arestimisfaili.

(2) Arestimisfail edastatakse krediidiasutusele igal tööpäeval. Liitumislepingu sõlmimisel lepitakse krediidiasutusega kokku täpne edastamise kellaaeg.

(3) Edastamise kellaaega on võimalik muuta Justiitsministeeriumi ja krediidiasutuse vahelise kokkuleppega. Kokkulepitud või muudetud kellaajast teavitatakse kohtutäitureid vähemalt 5 tööpäeva ette.

(4) Enne edastamise kellaaega täitemenetlusregistris koostatud või sinna laetud elektroonilised arestimisaktid edastatakse krediidiasutusele samal tööpäeval. Pärast edastamise kellaaega täitemenetlusregistris koostatud või sinna laetud elektroonilised arestimisaktid edastatakse krediidiasutusele järgmisel tööpäeval.

(5) RISK on pärast elektroonilise arestimissüsteemi riketest teadasaamist kohustatud viivitamata sellest teavitama kohtutäitureid ametialase elektronposti vahendusel. Rikke tekkimiseni koostatud ja krediidiasutusele edastamata elektroonilised arestimisaktid edastatakse krediidiasutusele pärast rikke kõrvaldamist. Kuni rikete kõrvaldamiseni võib kohtutäitur edastada krediidiasutusele konto arestimisakte paberkandjal.»;

5) paragrahvi 50 lõikes 1 asendatakse sõnad «Eesti Panga tegevuslitsentsi» sõnadega «Finantsinspektsiooni tegevusluba»;

6) paragrahvi 72 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kohtutäituri ettevalmistusteenistus kestab ühe aasta.

(2) Justiitsminister võib ettevalmistusteenistuse kestust lühendada ning lubada kohtutäiturikandidaadi kohtutäituri eksamile eelnevalt kandidaadiarvestust sooritamata, kui kandidaat on:
1) töötanud kohtutäituri abina vähemalt kaks aastat;
2) tegutsenud kohtutäituri asendajana või pankrotihaldurina;
3) töötanud vähemalt viis aastat muul õigusalaseid teadmisi nõudval ameti- või töökohal.

(3) Ettevalmistusteenistuse kestust võib ettevalmistusteenistuse kestel lühendada kohtutäiturikandidaadi taotlusel, kui ta on sooritanud kandidaadiarvestuse ning on juhendaja või eksamikomisjoni hinnangul omandanud vajalikud teadmised ja oskused.»;

7) paragrahvi 75 lõikes 1 lisatakse pärast sõna «toimub» sõna «hiljemalt»;

8) määruse lisad nr 9, 13, 16, 18, 19, 20 ja 22 muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisadega;

9) määrust täiendatakse lisaga 40 (lisatud).

KOHTUTÄITURI TASU VÄLJAMÕISTMISE OTSUS

Võlgnik __________________________ (isikukood/registrikood) suhtes on algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on __________________ ja sissenõudja _________________ avaldus.

«Kohtutäituri seaduse» § 21 lõike 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline. «Kohtutäituri seaduse» § 22¹ lõike 1 kohaselt on kohustatud kohtutäituri tasu maksma isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (täitedokument). Seaduses sätestatud juhul on kohustatud isikuks sissenõudja või muu isik. Kohtutäituri tasu sissenõudmise aluseks on kohtutäituri tasu otsus.

«Kohtutäituri seaduse» § 22 kohaselt koosneb kohtutäituri tasu täitemenetluse alustamise tasust ja põhitasust. Seaduses sätestatud juhtudel on kohtutäituril õigus saada täitetoimingute tegemise eest lisatasu. «Kohtutäituri seaduse» § 25¹¹ lõike 1 kohaselt sõltub täitemenetluse alustamise tasu täitmisteate kättetoimetamise viisist. Kohtutäituri põhitasu määr on kehtestatud rahalise nõude suurusest või täitetoimingu sisust lähtudes või mõlemast lähtudes kindla summana. «Kohtutäituri seaduse» § 24² kohaselt lisandub kohtutäituri tasule käibemaks.

«Kohtutäituri seaduse» § 23 kohaselt muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kätetoimetamisega võlgnikule. Mitterahaliste nõuete täitmisel muutuvad nimetatud tasud sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisel. Lisatasud muutuvad sissenõutavaks pärast täitetoimingu tegemist.

Kui täitedokument täidetakse enne vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist, võib võlgnikult nõuda täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust (alus: «Kohtutäituri seaduse» § 23 lg 2).

Arvestades eeltoodut ning vastavalt «Kohtutäituri seaduse» §-dele 21, ____________________, otsustas kohtutäitur nõuda võlgnikult/sissenõudjalt ________________:

1. täitemenetluse alustamise tasu summas ____________________ krooni, millele lisandub käibemaks ________ krooni, kokku summas ____________________ krooni;

2. kohtutäituri põhitasu summas ____________________ krooni, millele lisandub käibemaks ________ krooni, kokku summas ____________________ krooni;

3. kohtutäituri lisatasu summas ____________________ krooni, millele lisandub käibemaks ________ krooni, kokku summas ____________________ krooni.

Märkused:

Kaebuse kohtutäituri tasu ebaõige määramise kohta võib kohustatud isik esitada kohtutäituri büroo asukohajärgsele maakohtule talle kohtutäituri otsuse esitamisest alates ühe kuu jooksul (alus: «Kohtutäituri seaduse» § 28).

Akti (otsuse) vorm on kehtestatud justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisana.

Kohtutäitur

VARA KONTOL ARESTIMISAKT

Võlgnik _______________________ (isikukood/registrikood) suhtes on algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on __________________ ja sissenõudja _________________ avaldus.

Nõude sisu:

Nõude suurus: ________________ krooni, milles sisalduvad täitekulud, mis koosnevad:

1) kohtutäituri tasust summas ________________ krooni (alus: «Kohtutäituri seaduse» § 21 ja ________);

2) täitemenetluse läbiviimise kuludest summas ________ krooni (alus: «Täitemenetluse seadustiku» § 37).

Krediidiasutuse poolt kuulub arestimisele:

Arestimisele ei kuulu igakuiselt summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale (alus: «Täitemenetluse seadustiku» § 133 lg 1). Mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus.

Arestimisele ei kuulu igakuiselt ______ miinimumpalka.

«Täitemenetluse seadustiku» §-st 131 tulenevalt ei kuulu täiendavalt arestimisele igakuiselt ________ krooni.

Märkused:

Täitetoimingu läbiviimise aluseks on «Täitemenetluse seadustiku» § 115 ja «Krediidiasutuste seaduse» § 88 lõike 5 punkt 3 ja § 89 lõige 8.

Konto arestitakse arestimisakti alusel selles näidatud ulatuses. Kontol olev raha kantakse vastavalt arestimisaktile arestitud ulatuses üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, välja arvatud juhul, kui täitedokumendiks on hagi tagamise määrus. Kui arestimise hetkel ei ole võlgniku kontol arestimisaktis näidatud ulatuses raha, loetakse puudujäävas osas arestituks ka pärast arestimise hetke kontole laekuvad summad. Pärast arestimise hetke kontole laekuvad summad kantakse üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole kuni arestimisakti täitmiseni. Konto on arestitud, kui krediidiasutus on arestimisakti kätte saanud. Krediidiasutus ei või avada kontot võlgnikule, kelle konto arestimise kohta on samas krediidiasutuses täitmisel kohtutäiturilt saadud arestimisakt.

Arestimisakti täitmise järel vabastatakse isiku konto aresti alt.

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: «Täitemenetluse seadustiku» § 217).

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: «Täitemenetluse seadustiku» § 218).

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisana.

Kohtutäitur

SISSETULEKU (TÖÖTASU) ARESTIMISAKT

Võlgnik ____________________ (isikukood) suhtes on algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on ____________________ ja sissenõudja ____________________ avaldus.

Nõude sisu:

Nõude suurus: ____________________ krooni, milles sisalduvad täitekulud, mis koosnevad:

1) kohtutäituri tasust summas ________________ krooni (alus: «Kohtutäituri seaduse» § 21 ja ________);

2) täitemenetluse läbiviimise kuludest summas ________ krooni (alus: «Täitemenetluse seadustiku» § 37).

Sissetulekust kuulub kinnipidamisele:

Selgitus:

Olete kohustatud teostama kinnipidamisi Teie poolt eespool nimetatud isikule võlgu olevast töötasust või sellesarnasest sissetulekusummast käesoleva nõude rahuldamiseni. Kinnipeetav summa palun kanda kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Samuti olete kohustatud mitte maksma ka võlgu olevat summat, mis muutub sissenõutavaks tulevikus.

Nõue on arestitud, kui arestimisakt on võlgniku suhtes kolmandale isikule kätte toimetatud (alus: «Täitemenetluse seadustiku» § 114 lg 4).

Sissetuleku arestimisel ei loeta sissetuleku hulka makse ega kohustusliku kogumispensioni, ravikindlustuse ning töötuskindlustuse makseid (alus: «Täitemenetluse seadustiku» § 130 lg 4).

Sissetulekut ei arestita, kui see on väiksem kui kuupalga alammäär või vastav osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgnik peab üleval teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra kuupalga alammäärast. Sissetuleku osast, mis ületab mittearestitavat summat, võib kuni 5 palga alammäära suurusele summale vastavale osale arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust (alus: «Täitemenetluse seadustiku» § 132).

Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, siis peab sellest informeerima kohtutäiturit. Arestimisaktis märgib kohtutäitur talle teadaolevate andmete põhjal võlgniku ülalpeetavate kohta arestimisele mittekuuluva summa.

Märkused:

Töötasust kinnipidaja ei või iseseisvalt muuta kinnipeetava summa suurust. Kui muutuvad tingimused, millest lähtudes on arvestatud sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, muudab kohtutäitur arestimisakti võlgniku või sissenõudja avalduse alusel. Võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik võib kuni muudetud akti kättetoimetamiseni täita kohustuse varasema akti järgi (alus: «Täitemenetluse seadustiku» § 134).

Kui sisstulek kantakse võlgniku pangakontole, tühistab kohtutäitur võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku (alus: «Täitemenetluse seadustiku» § 133 lg 1).

Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane, võib sissenõudja avalduse alusel pöörata sissenõuet «Täitemenetluse seadustiku» §-s 131 sätestatud sissetulekutele.

Ilmnenud takistavatest asjaoludest palun kohe teatada.

Võlgniku töölt lahkumise või nõude rahuldamise korral teavitage sellest kohtutäiturit ning edastage informatsioon kinnipeetud summade kohta. Ühtlasi palun teatada võlgniku uus töökoht, kui see on Teile teada. Kui võlgnik asub töö- või teenistussuhte lõppemisest arvates kuue kuu jooksul uuesti tööle sama tööandja juures, loetakse varasem arestimisakt tööandja suhtes jõus olevaks.

Kohtutäiturile ebaõigete andmete esitamise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahalise karistusega (alus: «Karistusseadustiku» § 281).

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: «Täitemenetluse seadustiku» § 217).

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: «Täitemenetluse seadustiku» § 218).

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisana.

Kohtutäitur

KEELUMÄRKE SEADMISE AVALDUS

Võlgnik ______________________ (isikukood/registrikood) suhtes on algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on __________________ ja sissenõudja _________________ avaldus.

Nõude sisu:

Nõude suurus:

Palun kanda käsutamise keelumärge võlgniku nimele registrisse kantud varale, milleks on ____________________.

Võlgniku valduses olevate vallasasjade arestimiseks kirjutab kohtutäitur asjad üles ja keelab nende käsutamise (alus: «Täitemenetluse seadustiku» § 64 lg 1).

Kinnisasja arestimiseks keelab kohtutäitur vara käsutamise ja laseb kinnistusraamatusse kanda kinnistu käsutamise keelumärke viivitamata pärast kinnisasja arestimise akti koostamist (alus: «Täitemenetluse seadustiku» § 142 lg 1 ja § 145 lg 1).

Kui täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib oluliselt ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist, võib kohtutäitur lasta keelumärke registrisse kanda ka enne täitmisteate saatmist.

Keelumärke seadmist takistavatest asjaoludest palume viivitamata teatada kohtutäiturile.

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: «Täitemenetluse seadustiku» § 217).

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: «Täitemenetluse seadustiku» § 218).

Lisad:

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisana.

Kohtutäitur

VALLASVARA ARESTIMISAKT

Võlgnik _________________________ (isikukood/registrikood) suhtes on algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on __________________ ja sissenõudja _________________ avaldus.

Nõude sisu:

Nõude suurus: __________ krooni, milles sisalduvad täitekulud, mis koosnevad:

1) kohtutäituri tasust summas ________________ krooni (alus: «Kohtutäituri seaduse» § 21 ja ________);

2) täitemenetluse läbiviimise kuludest summas ________ krooni (alus: «Täitemenetluse seadustiku» § 37).

Täitetoimingu läbiviimise aluseks on «Täitemenetluse seadustiku» §-d 52, 64 ja 74.

Isik	Kohalviibimine
Võlgnik	jah      ei
Aadress
Sissenõudja	jah      ei
Aadress

Manukad, politseiametnikud ja kolmandad isikud:

Informatsioon võlgniku suhtes esitatud teiste nõuete kohta:

Asi on eelnevalt arestitud:	jah      ei
Sissenõudja, kelle kasuks eelnev arestimine toimus:

Arestitud vara

Arestitud vallasvara hindamine ja hinna vaidlustamise kord

Arestitud asjad hinnatakse võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. Kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta asjade hindamises kokkulepet, samuti kui vähemalt üks nendest ei ole arestimise juures, hindab vara kohtutäitur. Kohtutäitur lähtub asja hindamisel selle harilikust väärtusest, arvestades muu hulgas asja koormavaid kolmandate isikute õigusi ja nende võimalikku lõppemist. Kui asja hindamine osutub raskeks, laseb kohtutäitur vara väärtuse hinnata eksperdil (alus: «Täitemenetluse seadustiku» § 74).

Võlgnik ja sissenõudja võivad kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada «Täitemenetluse seadustiku» §-s 217 sätestatud korras. Hinna vaidlustamise korral taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. Kohtu määratud eksperdi hindamiskulud kannab isik, kes hindamise on vaidlustanud. Hindamise vaidlustanud isik tasub hindamiskulud ette. Kui ta ei tasu kulusid kohtu määratud ajaks, loetakse, et ta ei ole hindamist vaidlustanud.

Käsutuskeeld

Käesoleva aktiga keelab kohtutäitur vara käsutamise ning registreerimisele kuuluva asja korral esitab registripidajale avalduse registrisse asja käsutamise keelumärke tegemiseks (alus: «Täitemenetluse seadustiku» § 64 lg 1).

Arestitud vallasvara hoidmine

Kohtutäitur võib jätta arestitud asja võlgniku valdusse, kui see ei ohusta sissenõudja nõude rahuldamist. Võlgniku valdusse ei jäeta sularaha, väärisesemeid ega dokumendi kujul olevaid väärtpabereid. Kui asi jäetakse võlgniku valdusse, tuleb see arestimise nähtavuse tagamiseks pitseerida või muul viisil märgistada (alus: «Täitemenetluse seadustiku» § 71).

Kui kohtutäitur ei võta arestitud asja enda valdusse ega jäta seda võlgniku valdusse, võib ta asja anda hoiule kolmandale isikule. Vara hoidja määratakse võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. Kui võlgnik ja sissenõudja vara hoidja suhtes kokkuleppele ei jõua, määrab vara hoidja kohtutäitur. Kohtutäitur ei või vara hoidjaks määrata sissenõudjat või temaga samaväärse majandusliku huviga isikut ega ka kohtutäituri või sissenõudja sugulast või hõimlast (alus: «Täitemenetluse seadustiku» § 72).

Asi antakse hoiule arestimisakti alusel. Hoiuleandmisel selgitab kohtutäitur hoidjale tema kohustusi ning kohustuste rikkumise tagajärgi. Kui hoidja õigustamatult ei tagasta hoitavat asja kohtutäituri nõudel, võib sissenõudja taotleda selle äravõtmist hoidjalt. Kui äravõtmiseks on vaja siseneda hoidja kasutuses olevatesse ruumidesse või maatükile, võib seda teha kohtumääruse alusel. Kohtumäärus tehakse kohtutäituri avalduse alusel (alus: «Täitemenetluse seadustiku» § 72).

Hoidja tasu ja asja hoidmiseks tehtud kulutused arvatakse täitekulude hulka. Hoidja vastutusele asja säilimise ja tagastamise eest kohaldatakse «Võlaõigusseaduses» hoidja vastutuse kohta sätestatut. Vara hoiuleandjaks loetakse sissenõudja (alus: «Täitemenetluse seadustiku» § 72).

Võtsin vastutavale hoiule arestimise aktis märgitud vara, sealhulgas dokumendid. Kinnitan oma allkirjaga, et minule on selgitatud minu õigusi ja kohustusi vara hoiul ning olen teadlik hoiulevõetud vara võõrandamise, varjamise ja raiskamise eest kohaldatavast karistusest.

Vara hoidja:

Kolmandate isikute vastuväited arestimisele:

Kui kolmas isik nimetab vara enda omandis olevaks, kantakse arestimisakti märge vastuväite kohta. Kohtutäitur selgitab kolmandale isikule tema õigust esitada kohtule hagi vara arestist vabastamiseks (alus: «Täitemenetluse seadustiku» § 73 lg 2).

Muud avaldused ja märkused:

Kui võlgnik või sissenõudja, kes viibisid vara arestimise juures, ei teinud avaldusi ega märkusi arestitava vara kohta, ei ole neil õigust kaevata akti ebaõige koostamise peale ega hiljem akti ebaõigsusele tugineda (alus: «Täitemenetluse seadustiku» § 75 lg 5).

Kaebamise kord

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: «Täitemenetluse seadustiku» § 217).

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: «Täitemenetluse seadustiku» § 218).

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisana.

Lisad:

Akti koostamise juures viibisid:

Kohtutäitur

KINNISASJA ARESTIMISAKT

Võlgnik ________________________ (isikukood/registrikood) suhtes on algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on __________________ ja sissenõudja _________________ avaldus.

Nõude sisu:

Nõude suurus: ____________________ krooni, milles sisalduvad täitekulud, mis koosnevad:

1) kohtutäituri tasust summas ________________ krooni (alus: «Kohtutäituri seaduse» § 21 ja ________);

2) täitemenetluse läbiviimise kuludest summas ________ krooni (alus: «Täitemenetluse seadustiku» § 37).

Täitetoimingu läbiviimise aluseks on «Täitemenetluse seadustiku» §-d 142, 144 ja 145.

Isik	Kohalviibimine
Võlgnik	jah      ei
Aadress
Sissenõudja	jah      ei
Aadress

Manukad, politseiametnik ja kolmas isik:

Kinnisasja üleskirjutamine

Kinnistusraamatu andmed kinnisasja kohta:
Kinnisasja päraldised ja olulised osad:
Kinnisasja hind:
Ehitise mõõtmed, ruumide arv ja otstarve:

Kinnisasja hindamine ja hinna vaidlustamise kord

Arestitud asjad hinnatakse võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. Kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta asjade hindamises kokkulepet, samuti kui vähemalt üks nendest ei ole arestimise juures, hindab vara kohtutäitur. Kohtutäitur arvestab kinnisasja hindamisel kinnistustraamatusse enne keelumärke kandmist kantud õigusi vastavalt kinnistusraamatu sisule. Eelmärke või vastuväitena kinnistusraamatusse kantud õigusi arvestatakse hindamisel sissekantud õigustena. Kui asja hindamine osutub raskeks, laseb kohtutäitur vara väärtuse hinnata eksperdil (alus: «Täitemenetluse seadustiku» §-d 74 ja 144).

Võlgnik ja sissenõudja võivad kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada «Täitemenetluse seadustiku» §-s 217 sätestatud korras. Hinna vaidlustamise korral taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. Kohtu määratud eksperdi hindamiskulud kannab isik, kes hindamise on vaidlustanud. Hindamise vaidlustanud isik tasub hindamiskulud ette. Kui ta ei tasu kulusid kohtu määratud ajaks, loetakse, et ta ei ole hindamist vaidlustanud.

Käsutuskeeld

Käesoleva dokumendiga keelan üleskirjutatud vara käsutamise (alus: «Täitemenetluse seadustiku» § 142 lg 1). Kohtutäitur edastab viivitamata kinnistusosakonnale täitedokumendi ärakirja ja ühepoolse avalduse kinnisasja käsutamise keelumärke kandmiseks kinnistusraamtusse (alus: «Täitemenetluse seadustiku» § 145 lg 1).

Arestitud kinnisasi jäetakse võlgniku valdusse ning korrapärase majandamise piires võlgniku valitseda ja kasutada, välja arvatud kinnisasja sundvalitsemisele määramise puhul. Kui võib eeldada, et võlgnik ohustab korrapärast majandamist või teeb seda tulevikus, määrab kohus sissenõudja avalduse alusel ohu kõrvaldamiseks vajaliku abinõu. Abinõuna võib eelkõige määrata kinnisasjale järelevaataja või sundvalitseja. Järelevaataja valvab võlgniku kohustuste täitmise üle ja teatab kohtutäiturile kohustuste rikkumistest. Järelevaataja määramisel kinnitab kohus talle mõistliku tasu, mis arvatakse täitekulude hulka (alus: «Täitemenetluse seadustiku» § 147).

Avaldused ja märkused:

Kui võlgnik või sissenõudja, kes viibisid vara arestimise juures, ei teinud avaldusi ega märkusi arestitava vara kohta, ei ole neil õigust kaevata akti ebaõige koostamise peale ega hiljem akti ebaõigsusele tugineda (alus: «Täitemenetluse seadustiku» § 75 lg 5).

Arestimise kehtivus

Arestimine loetakse kehtivaks alates ajast, kui arestimisakt on võlgnikule kätte toimetatud, või ajast, kui kinnistusraamatusse kantakse keelumärge, kui see toimub enne akti võlgnikule kättetoimetamist. Kui arestimine ulatub kinnisasja omaniku nõudele kolmanda isiku vastu ja kohtutäitur keelab kolmandal isikul võlgnikule maksta, loetakse arestimine kolmanda isiku suhtes kehtivaks alates ajast, kui arestimine saab talle teatavaks või kui nõude rahuldamist keelav dokument on talle kätte toimetatud. Kohtutäitur võib korraldada nõude eelarestimise (alus: «Täitemenetluse seadustiku» § 148).

Kaebamise kord

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: «Täitemenetluse seadustiku» § 217).

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: «Täitemenetluse seadustiku» § 218).

Kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. Hagi võib kolmas isik esitada ka juhul, kui täitemenetluses rikutakse tema kasuks tehtud «Tsiviilseadustiku üldosa seaduse» §-s 88 nimetatud käsutuskeeldu (alus: «Täitemenetluse seadustiku» § 222).

Akti lisad:

Akti koostamise juures viibisid:

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisana.

Kohtutäitur

VARA ENAMPAKKUMISE AKT

Täitetoimingu läbiviimise aluseks on «Täitemenetluse seadustiku» §-d 78 ja 96.

Enampakkumisel osalevad isikud

Isik	Kohalviibimine
Võlgnik	jah      ei
Aadress
Sissenõudja	jah      ei
Aadress

Manukad, politseiametnikud ja kolmandad isikud:

Enampakkumisest osavõtjad (ees- ja perekonnanimi, aadress, isikukood, vajadusel volitust tõendava dokumendi nimetus, number, väljaandmise kuupäev ning arvelduskonto number):

..........

Tagatisraha ei pea maksma riik, kohaliku omavalitsuse üksus või Eesti Pank ega ka sissenõudja ja pandipidaja, kui nende nõue katab nõutava tagatisraha (alus: «Täitemenetluse seadustiku» § 83 lg 4).

Ostja makstud tagatisraha arvatakse ostuhinna sisse, teistele enampakkumisest osavõtnutele tagastatakse see enampakkumise päevale järgneval tööpäeval (alus: «Täitemenetluse seadustiku» § 83 lg 5).

Enampakkumisel müüdav vara

............

Enampakkumise tulemused

.............

Enampakkumisel viibivate isikute vastuväited:

Enampakkumisel kohalviibivad isikud võivad esitada vastuväiteid enampakkumise läbiviimise kohta pärast viimase ülepakkumise teatavaks tegemist. Kui kohalviibijad vastuväiteid ei esita, ei ole neil õigust kaevata akti ebaõige koostamise peale ega akti ebaõigsusele ega enampakkumisel oluliste tingimuste rikkumisele hiljem tugineda (alus: «Täitemenetluse seadustiku» § 92).

Ostja peab ostuhinna tasuma kohe pärast enampakkumise lõppemist. Kui ostuhind ületab 200 000 krooni, peab ostja kohe pärast enampakkumise lõppemist tasuma ühe kümnendiku ostuhinnast, ülejäänud hind tuleb tasuda 15 päeva jooksul. Kui ostjaks on võlgnik, peab ta tasuma kohe kogu ostuhinna (alus: «Täitemenetluse seadustiku» § 93 lg-d 1 ja 2).

Koheseks tasumiseks eelkirjeldatud korra tähenduses loetakse sularahas, maksekaardiga või elektroonilise rahavahendiga maksmist või muu raha kohest laekumist kontrollida võimaldava vahendi abil tasumist. Kohtutäitur võib kohese tasumisena aktsepteerida ka vähemalt ostuhinna suuruses antud Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi krediidiasutuse tähtajatut, tagasivõtmatut ja tingimusteta maksegarantiid (alus: «Täitemenetluse seadustiku» § 93 lg 3).

Vallasasi antakse ostjale üle pärast kogu ostuhinna tasumist (alus: «Täitemenetluse seadustiku» § 93 lg 5). Omand enampakkumisel müüdud vallasasjale tekib asja üleandmisega enampakkumise akti alusel (alus: «Täitemenetluse seadustiku» § 98 lg 1).

Omand enampakkumisel müüdud kinnisasjale tekib enampakkumise akti alusel kinnistusraamatusse kande tegemisega (alus: «Täitemenetluse seadustiku» § 156).

Enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi (alus: «Täitemenetluse seadustiku» § 223 lg 1).

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisana.

Lisad:

Märkused:

Akti koostamise juures viibisid:

Kohtutäitur

NÕUDE ARESTIMISE AKT KINNIPEETAVA SISSETULEKUST

Võlgnik ________________________ (isikukood/registrikood) suhtes on algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on __________________ ja sissenõudja _________________ avaldus.

Nõude sisu:

Nõude suurus: ______________________ krooni, millele lisanduvad täitekulud, mis koosnevad: kohtutäituri tasust summas______________ krooni (alus: «Kohtutäituri seaduse» § 21 ja ________) ja täitemenetluse läbiviimise kuludest summas ____________ krooni (alus: «Täitemenetluse seadustiku» § 37), kokku summas ____________________ krooni (koos käibemaksuga).

Palun teostada nõude täitmiseks kinnipidamisi võlgniku sissetulekutest kuni nõude rahuldamiseni. Kinnipeetavad summad palun kanda kohtutäituri ametialasele arvelduskontole.

«Täitemenetluse seadustiku» § 31 lõike kohaselt kannab vangla kinnipeetava töötasust või muust kinnipeetavale laekuvast rahast kinnipeetud osa igas kuus kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Kinnipeetava osa arvutab vangla vastavalt «Vangistusseaduse» §-le 44.

Märkused:

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: «Täitemenetluse seadustiku» § 217).

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: «Täitemenetluse seadustiku» § 218).

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisana.

Kohtutäitur