Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri
Vastu võetud 21.03.2006 nr 18
Määrus kehtestatakse «Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse» § 14 lõike 2 ja «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 6 lõike 1 ning Rae Vallavolikogu keskkonnakomisjoni ja Rae Vallavalitsuse ettepanekute alusel
§ 1. Üldsätted
(1) Käesolev ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib suhteid veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuseid osutava vee-ettevõtja ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud veekasutajate vahel Rae valla territooriumil.
(2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatumisel teise kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumile määratakse sellise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise tingimused vastava kohaliku omavalitsuse ja vallavalitsuse vahelise lepinguga.
(3) Käesoleva eeskirja sätteid kohaldatakse hoonestusõiguse alusel kasutatava maa ja ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa suhtes kinnistuga võrdsetel alustel.
(4) Käesoleva eeskirja sätteid ei kohaldata ainult tootmise vajaduseks ette nähtud ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile.
(5) Ühisveevärgil asuvatest tuletõrjehüdrantidest tulekustutusvee võtmist, avalikest veevõtukohtadest vee võtmist ning avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademevee ärajuhtimist ja puhastamist reguleeritakse vee-ettevõtja ja vallavalitsuse vahel sõlmitavate sellekohaste lepingutega.
(6) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile Rae vallas asuvatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele.
§ 2. Mõisted
(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid Rae Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) kinnitatud Rae valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise eeskirjas (edaspidi liitumise eeskiri) sätestatud tähenduses.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes1 sätestatule kasutatakse
eeskirjas järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:
1)
kanalisatsioonikaev – reovee, ühisvoolse või sademevee
kanalisatsiooni rajatiste hulka kuuluv maapinnale ulatuva avatava
luugiga kaev kanalisatsiooni töö jälgimiseks, torustiku ja
liivapüüdurite puhastamiseks, pindmise äravooluvee vastuvõtuks,
kanalisatsiooni sissepääsuks või liitmike teostamiseks. Maapinnale
ulatuv kanalisatsiooniluuk kuulub kanalisatsioonikaevu osana
kanalisatsioonirajatiste hulka;
2) klient – kinnistu omanik
või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui
vallasasja omanik või valdaja, kelle kinnistu veevärk või kanalisatsioon
on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga vastava torustikühenduse
kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud teenusleping;
3) teenusleping
– vee-ettevõtja ja kliendi vahel kirjalikult sõlmitud leping vee
võtmiseks ühisveevärgist ja/või reovee juhtimiseks ühiskanalisatsiooni.
Kui maa on kaasomandis, sõlmitakse vee võtmiseks ühisveevärgist või
reovee juhtimiseks ühiskanalisatsiooni üks teenusleping kaasomanike
enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt
asjaõigusseaduse paragrahvile 72. Lepingu üheks pooleks on vee-ettevõtja
ja teiseks pooleks kõik kinnistu kaasomanikud volitatud esindaja kaudu;
4)
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi
ja/või -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine
või rikkiminek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide
veega varustamine ja/või nende reo- või sademevee kanaliseerimine, või
on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond;
5) ühisvoolne
kanalisatsioon – ehitiste ja seadmete süsteem reo- ja sademevee
ühiseks kanaliseerimiseks.
§ 3. Üldnõuded
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste osutamine toimub volikogu poolt määratud vee-ettevõtja poolt vastavalt eeskirjale ning Rae Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud sellekohasele lepingule.
(2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal on kliendil õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reovett. Ühisveevärgist vee võtmine ja reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni toimub teenuslepingu ja eeskirja alusel.
(3) Kõigil juhtudel, kus eeskiri või muud õigusaktid annavad vee-ettevõtjale õiguse kliendile vee andmise ning reo- ja sademevee ärajuhtimise piiramiseks või katkestamiseks, ei vastuta vee-ettevõtja sellest tulenevalt kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest.
(4) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise ja reovee vastuvõtu vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see on toimunud vääramatu jõu või kliendi kohustuste rikkumise tulemusena. Kui vee-ettevõtja on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hooldus- või remonditööde käigus põhjustanud kliendi kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile kahjustusi või kinnisturuumide üleujutusi, hüvitab vee-ettevõtja kliendile kahjustuste kõrvaldamise kulutused.
(5) Ühiskanalisatsioonist põhjustatud üleujutuste eest vastutab ja tekkinud kahju hüvitab vee-ettevõtja, välja arvatud eeskirja käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud juhtudel. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistul allpool reovee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu.
(6) Õigus teostada kontrolli kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni (sh kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile paigaldatud arvestite toimimise ja säilimise), kliendi veekasutuse ning ühiskanalisatsiooni juhitava reovee üle on vallavolikogu otsusega volitatud isikul (edaspidi: volitatud isik). Volitatud isik või vee-ettevõtja on kohustatud kontrolli teostamisest teatama kliendile vähemalt 48 tundi ette, kui käesolevas eeskirjas või teenuslepingus ei ole sätestatud teisiti.
§ 4. Veega varustamise nõuded ja tingimused
(1) Ühisveevärgist kliendi kinnistu veevärki juhitav vesi peab vastama kehtestatud nõuetele ning vee-ettevõtja peab tagama ühisveevärgi vee kvaliteedi kontrolli vastavalt kehtestatud nõuetele.
(2) Vee-ettevõtja kohustub tagama ühisveevärgiga liitumispunktis minimaalse lubatud veerõhu 20 m H20, kui arendamise kava või detailplaneeringuga ei ole hoonestuse valdavast kõrgusest või muudest asjaoludest tulenevalt kehtestatud kõrgemat piirväärtust. Konkreetses liitumispunktis tagatav vaba veerõhk, mis ei või olla käesolevas punktis nimetatud piirväärtustest madalam, määratakse vee-ettevõtja poolt lähtuvalt võrgurajatiste tehnilisest lahendusest. Kui kinnistu veevärgis vajatakse suuremat rõhku, tuleb rõhu tõstmine kliendil lahendada oma rõhutõsteseadmetega ja omal kulul.
§ 5. Reovee ärajuhtimise nõuded ja tingimused
(1) Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida reovett, mille reoainete kontsentratsioonid ei ületa käesoleva eeskirjaga kehtestatud piirväärtusi ja ohtlike ainete kontsentratsioonid ei ületa keskkonnaministri määrusega kehtestatud piirväärtusi, ning reovett, milles sisalduvate reoainete või ohtlike ainete piirväärtused ei ole käesoleva eeskirja või keskkonnaministri määrusega kehtestatud, kuid mis ei kahjusta ühisveevärki ja -kanalisatsiooni ning ei põhjusta puhastusprotsessi häireid.
(2) Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused on esitatud käesoleva eeskirja lisas 1.
(3) Juhul, kui klient soovib kanaliseerida reoaineid, mis ületavad kehtestatud piirväärtust või mille suhtes ei ole käesolevas eeskirjas või keskkonnaministri määruses piirväärtust kehtestatud, võib seda teha vaid vallavalitsuse poolt väljastatud vastuvõtutingimuste kohaselt, millega muuhulgas kehtestatakse vastavate reoainete piirväärtused. Käesolevas punktis sätestatud kohustuse rikkumisel võib vee-ettevõtja vee andmise ning reo- ja sademevee ärajuhtimise ette teatamata katkestada.
(4) Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida reovett, mis sisaldab:
1)
põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;
2) torustikule kleepuvaid
ja ummistusi tekitavaid aineid;
3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke
mürkaineid ja gaase;
4) radioaktiivseid aineid;
5) inimestele
ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
6) biopuhastusele
toksiliselt mõjuvaid aineid;
7) bioloogiliselt raskesti
lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid.
(5) Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, seda ka eelnevalt purustatud kujul.
(6) Reovee kanaliseerimisel on keelatud tekitada ühiskanalisatsioonis nii hüdraulilisi kui reostuslikke ülekoormusi. Käesolevas punktis sätestatud kohustuse rikkumisel võib vee-ettevõtja vee andmise ning reo- ja sademevee ärajuhtimise ette teatamata katkestada.
(7) Juhul, kui kliendi reovesi ei vasta ühiskanalisatsiooni juhitava reovee nõuetele, tuleb kliendil reovesi enne ühiskanalisatsiooni juhtimist puhastada nõutava tasemeni lokaalsetes puhastusseadmetes. Reostuskoormuse suure ebaühtluse korral tuleb kliendil ehitada keskendi. Klient on kohustatud lokaalsed puhastusseadmed ja keskendi ehitama ning need korras hoidma oma kulul. Volitatud isikul on õigus kontrollida kliendi lokaalsete puhastusseadmete ja keskendi töö tõhusust.
§ 6. Reovee reoainesisalduse kontrollimise kord
(1) Kliendi reovee reostusnäitajaid kontrollitakse vee-ettevõtja ja kliendi poolt kokkulepitud proovivõtukohast (kontrollkaevust), milleks on üldjuhul liitumispunkti kontrollkaev ning selle puudumisel liitumispunktile lähim kontrollkaev väljaspool kinnistu piiri, kui teenuslepingus ei lepita kokku teisiti. Prooviga määratavate reostusnäitajate loetelu kehtestatakse vee-ettevõtja poolt vastavalt reostuse iseloomule.
(2) Reostusnäitajaid määrava proovi saamiseks on vee-ettevõtjal õigus tutvuda kliendi tootmistehnoloogiaga, kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga ning lokaalsete puhastusseadmetega. Klient on kohustatud teatama vee-ettevõtjale kõigist tema reoveega ärajuhitavatest reoainetest ja ohtlikest ainetest ning tema kinnistul kasutatavatest või hoitavatest reoainetest ja ohtlikest ainetest.
(3) Proove võtab ja reostusnäitajad määrab vee-ettevõtja oma vastavalt akrediteeritud või tunnustatud laboris või tellib proovid ja analüüsid mõnest teisest vastavalt akrediteeritud või tunnustatud laboris. Proovi võtmine toimub volitatud isiku või kliendi esindaja juuresolekul ja see vormistatakse vastava aktiga.
(4) Proovide võtmine ja proovide analüüs toimub vee-ettevõtja kulul. Juhul, kui klient taotleb täiendavate proovide tegemist, kannab vastavad kulud klient, välja arvatud juhul, kui tegemist on lahkarvamuste tulemusena tellitud kordusprooviga, mis lükkab ümber eelneva proovi tulemuse, millisel juhul kannab nimetatud kordusprooviga seonduvad kulud vee-ettevõtja.
(5) Reostusnäitajate mõõtmisel tuleb arvestada veeseaduse alusel kehtestatud proovivõtumeetoditele ja analüüsi referentmeetoditele esitatavaid nõudeid.
§ 7. Nõuded kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile
(1) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema projekteeritud, ehitatud ja kasutusele võetud vastavalt liitumise eeskirjas sätestatud nõuetele.
(2) Kinnistu veevärk peab olema paigaldatud ja ühendatud ühisveevärgiga nii, et oleks takistatud reostunud või reostusohtliku vee, samuti ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamine või imbumine torustikuga ühendatud seadmetest või süsteemidest ühisveevärki (seda nii võrgu normaal- kui ka alarõhu korral). Kinnistu veevärk peab olema kaitstud kõrgetemperatuurilise vee või auru sinna sattumise eest.
(3) Kinnistu kanalisatsioon peab olema paigaldatud ja ühendatud ühiskanalisatsiooniga nii, et oleks takistatud reovee sattumine sademevee kanalisatsiooni ja sademevee sattumine reovee kanalisatsiooni.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustuste rikkumisel võib vee-ettevõtja vee andmise ning reo- ja sademevee ärajuhtimise ette teatamata katkestada.
(5) Ühiskanalisatsiooniga liitumispunktis maksimaalne lubatud paisutustase on 10 cm kõrgemal kui kinnistu piirist väljaspool ühiskanalisatsioonil asuva lähima kanalisatsioonikaevu luugi kõrgus.
(6) Kinnistu kanalisatsioonil peavad olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reo- ja sademeveeneeludel ning drenaaživee äravoolul kaitseseadmed uputuste vältimiseks.
(7) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustorustik oleks ventileeritud läbi kinnistu kanalisatsiooni vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru kaudu.
(8) Klient on kohustatud:
1) tagama kinnistu veevärgi ja
kanalisatsiooni korrasoleku ning vastavuse tehnilistele standarditele ja
normidele ning käesolevale eeskirjale, samuti teistele selle kohta
käivatele nõuetele;
2) kasutama kinnistu veevärki ja
kanalisatsiooni nii, et oleks tagatud teiste klientide veevärgi ja
kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimine ning ei
oleks häiritud teiste klientide teenuslepingujärgsete nõuete täitmine;
3)
tagama volitatud isikule vaba juurdepääsu kinnistu veevärgile ja
kanalisatsioonile.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud kohustuste rikkumisel on vee-ettevõtjal õigus vee andmine ning reo- ja sademevee ärajuhtimine katkestada vastavalt eeskirja paragrahvi 12 lõikele 3 ette teatades.
(10) Klient peab hoidma sisestustoru kohal oleva maa-ala toru kontrollimiseks ja remontimiseks juurdepääsetavana.
(11) Sisestustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul peab klient sellest koheselt teatama vee-ettevõtjale. Sisestustoru lekke korral võib vee-ettevõtja ülevaatust teinud volitatud isiku akti alusel vee andmise ette teatamata katkestada. Sisestustorul lekke likvideerimise tööde teostamine on kliendi kohustus. Lekke likvideerimise ajaks on 48 tundi lekke märkamisest kui vee-ettevõtjaga pole kokku lepitud teisiti.
(12) Vee-ettevõtjal on õigus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avariide ja remonttööde korral kasutada kinnistu veevärki või kanalisatsiooni teiste kinnistute veega varustamiseks või reovee kanaliseerimiseks tingimusel, et see ei halvenda selle kliendi kasutustingimusi, kelle veevärki või kanalisatsiooni kasutatakse ning talle hüvitatakse tekkinud kahju.
§ 8. Vee ja reovee mõõtmine ning arvestamine
(1) Veearvesti ja veemõõdusõlm
1) Kinnistu veevärk,
mis on otseselt ühendatud ühisveevärgiga, peab olema varustatud
veearvestiga, mis üldjuhul paigaldatakse veemõõdusõlme.
2)
Veemõõdusõlm peab üldjuhul asuma hoones selle peatorupoolsel küljel,
kohe peale sisestustoru suubumist hoonesse, või veemõõdukaevus, kohe
peale sisestustoru suubumist kinnistule.
3) Veemõõdusõlm paigutatakse
vee-ettevõtja otsusel veemõõdukaevu, kui:
- hoones
puudub selleks võimalus;
- kinnistu on hoonestamata või puudub
ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;
-
sisestustorustik krundil osutub pikemaks kui 50 m;
- sisestustorustik
varustab veega mitut kinnistut või kinnistute gruppi või kinnistut läbi
teise kinnistu.
4) Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peab vastama
vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele. Sõlme paigaldab
oma veearvesti vee-ettevõtja, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku
teisiti. Kliendi poolt paigaldatud veearvesti peab vastama vee-ettevõtja
poolt esitatud tehnilistele tingimustele.
5) Juhul, kui klient ja
vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti, monteerib vee-ettevõtja veearvesti
kliendi nõuetekohasesse veemõõdusõlme või kliendi ja vee-ettevõtja
kokkuleppel muusse kohta ja plommib omal kulul viie tööpäeva jooksul
peale teenuslepingu sõlmimist, teostades ka edaspidist veearvesti
hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõppemisel või lõpetamisel
demonteeritakse veearvesti vee-ettevõtja poolt.
6) Veemõõdusõlme
arvestile lisaks paigaldatavad seadmed (tagasilöögiklapp, settekoguja
jne) paigaldab vee-ettevõtjaga kooskõlastatult klient.
7)
Klient peab tagama, et:
- veearvesti ja plommid säilivad
vigastamatuna ja on kaitstud uputuse, külmumise ja ülekuumenemise eest;
-
veemõõdusõlme ruum või veemõõdukaev on korras, puhas ja kuiv ning
veemõõdusõlme ruumis on valgustus;
- veemõõdusõlme
armatuur on töökorras;
- veemõõdusõlme lähim ümbrus ja
juurdepääs on veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks vaba.
8)
Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud, ülekuumenenud) või
omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva
jooksul peale tekitatud kahjude tasumist kliendi poolt. Veearvesti
tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendatakse arvesti
vee-ettevõtja poolt tasuta.
9) Juhul, kui enne käesoleva
eeskirja jõustumist kliendile kuulunud veearvesti rikneb või
amortiseerub või ei läbi taatlust, asendab vee-ettevõtja selle omal
kulul.
10) Veearvesti riketest, vigastustest, uputusest, külmumisest,
ülekuumenemist või arvesti ja veemõõdusõlme plommide kaotsiminekust
tuleb kliendil koheselt teatada vee-ettevõtjale.
11) Klient võib
kirjaliku avalduse alusel nõuda vee-ettevõtjale kuuluva veearvesti
täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et
veearvesti täpsus (mõõteviga) vastab nõuetele, kannab taatluskulud
klient, vastasel juhul vee-ettevõtja.
(2) Vee mõõtmine ja arvestamine
1) Kliendile antava vee
kogust mõõdetakse veearvestiga.
2) Veearvesti taatluse ajal
ja veearvesti rikke korral, kui klient ei ole selles süüdi, arvestatakse
antud veekogus taatlusele või rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi
kolme kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Nimetatud
arvestamist kasutatakse taatlemise korral taatlemise aja kohta ning
rikke korral rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti
paigaldamiseni.
3) Kui eeskirja paragrahv 8 lõike 1 punkti 11 kohasel
erakorralisel taatlusel osutus veearvesti mõõteviga lubatust suuremaks,
tehakse vee-ettevõtja poolt vea ulatuses kliendile antud vee koguse
ümberarvestus alates veearvesti paigaldamise kuupäevast möödunud poole
aja, kuid mitte rohkem kui kolme kuu eest.
4) Kinnistusisese
tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti
näidu järgi üldistel alustel.
(3) Reoveearvesti ja reovee mõõdusõlm
1) Kinnistud
varustatakse reovee mõõdusõlme paigaldatava reoveearvestiga eeskirja
paragrahvis 8 lõike 4 punktides 1 ja 2 sätestatud juhtudel.
2)
Reovee mõõdusõlme asukoht ja ehitus ning kasutatavad reoveearvestid
peavad vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele.
3)
Reovee mõõdusõlme puhul tuleb samaselt veemõõdusõlmega kinni pidada
eeskirja paragrahv 8 lõike 1 punktis 8 sätestatud nõuetest.
4)
Reoveearvesti riketest, vigastustest, uputusest, külmumisest,
ülekuumenemisest või arvesti ja mõõdusõlme plommide kaotsiminekust tuleb
kliendil koheselt teatada vee-ettevõtjale.
5) Klient võib
kirjaliku avalduse alusel nõuda vee-ettevõtjale kuuluva reoveearvesti
täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et
reoveearvesti täpsus (mõõteviga) vastab nõuetele, kannab taatluskulud
klient, vastasel juhul vee-ettevõtja.
(4) Reo- ja sademevee mõõtmine ja arvestamine
1) Kliendilt
ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus võrdsustatakse
ühisveevärgist võetud vee kogusega või mõõdetakse eraldi
reoveearvestiga. Reovee mõõtmist kasutatakse siis, kui üks
lepingupooltest seda soovib. Kõik mõõdusõlme ehitamise ja hooldusega
seotud kulud kannab reovee mõõtmist soovinud pool.
2) Kui
klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui
ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud reovee kogus
reoveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku võetud
veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ja ei eelda
muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik reovee mõõdusõlme või
muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise ja
hooldusega seotud kulud kannab klient, kui teenuslepingus ei ole kokku
lepitud teisiti.
3) Kui sõltuvalt tarbimise iseloomust on
ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus oluliselt erinev
ühisveevärgist võetava vee kogusest, võib vallavalitsuse poolt määratud
korras muuta ärajuhitava reovee koguse arvestamise põhimõtet, kui koguse
mõõtmiseks ei paigaldata reoveearvestit.
4) Reoveearvesti
taatluse ajal ja reoveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud
reovee kogus eeskirja paragrahv 8 lõike 2 punktis 2 sätestatud korras.
5)
Kui eeskirja paragrahv 8 lõike 3 punkti 5 kohasel erakorralisel
taatlusel osutus reoveearvesti mõõteviga lubatust suuremaks, tehakse
vee-ettevõtja poolt vea ulatuses kliendi poolt ärajuhitud reovee koguse
ümberarvestus alates reoveearvesti paigaldamise kuupäevast möödunud
poole aja, kuid mitte rohkem kui kolme kuu eest.
6) Kliendi
kinnistult ühiskanalisatsiooni juhitava sademevee kogus arvestatakse
vee-ettevõtja poolt statistiliste andmete alusel või mõõdetakse vastava
arvestiga. Statistiliste andmete või mõõtmise puudumisel arvestatakse
normiks 0,35 m3 m2 kohta aastas katuste,
kõvakattega tänavate ja väljakute pinnalt, kust toimub sademevee äravool
ühiskanalisatsiooni.
§ 9. Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste hinnad
(1) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste hinnad kehtestatakse vastavalt vallavolikogu poolt kinnitatud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korrale.
(2) Klient tasub veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale kehtestatud hindade ja korra alusel vastavalt käesolevale eeskirjale ja teenuslepingule.
§ 10. Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest tasumise kord
(1) Vee- ja reoveearvesti näitude registreerimine ja nende teatamine vee-ettevõtjale toimub teenuslepingu alusel kooskõlas käesoleva eeskirjaga. Võetud vee ja/või ärajuhitud reovee kogust arvestatakse kuupmeetri täpsusega.
(2) Arve koostamise aluseks on kliendi poolt esitatud arvestite näidud. Kui klient ei esita tähtaegselt arvestite näitusid, esitab vee-ettevõtja arve eelmisel kuul võetud vee või ärajuhitud reovee koguse järgi ning järgmisel kuul teostatakse tasaarvestus tegelike arvestinäitude alusel.
(3) Kui klient ei esita ka teisel kuul tähtaegselt arvestite näitusid, on vee-ettevõtjal õigus vee andmine ning reo- ja sademevee ärajuhtimine katkestada vastavalt eeskirja paragrahv 12 lõikes 3 ette teatades.
(4) Arve saanud klient on kohustatud tasuma vee-ettevõtjale arvel sätestatud tähtajaks, kuid mitte hiljem kui kümne kalendripäeva jooksul alates arve kättesaamise päevast. Arve loetakse tasutuks raha vee-ettevõtja arvelduskontole laekumise kuupäevast.
(5) Kirjaliku pretensiooni arve õigsuse osas võib klient esitada vee-ettevõtjale kümne kalendripäeva jooksul alates arve kättesaamise päevast. Pretensioon lahendatakse seitsme kalendripäeva jooksul arvates pretensiooni kättesaamise päevast. Klient on kohustatud arve tasuma kümne kalendripäeva jooksul pärast pretensiooni lahendi kättesaamist.
§ 11. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omavoliline kasutamine
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omavoliliseks kasutamiseks
(omavoliliseks vee võtmiseks ja/või omavoliliseks reo- või sademevee
ärajuhtimiseks) loetakse juhtumeid, kui:
1) ühisveevärgist
võetakse vett või ühiskanalisatsiooni juhitakse reo- või sademevett
olukorras, kus vee-ettevõtjaga ei ole sõlmitud vastava teenuse
osutamiseks teenuslepingut, välja arvatud juhul, kui vee-ettevõtja ja
kliendi vahel puudub kirjalik leping, kuid vee-ettevõtja esitab
regulaarselt võetud vee või ärajuhitud reovee eest kliendile arveid ning
klient on arved õigeaegselt tasunud;
2) torustikule,
sulguritele, tuletõrjesüsteemile ning vee- või reovee mõõdusõlmele
vee-ettevõtja poolt pandud plommid on eemaldatud või rikutud;
3)
vee- või reoveearvesti taatlusplomm on eemaldatud või rikutud;
4)
vee- või reoveearvesti on rikutud (ka külmumise, ülekuumenemise või
uputuse tõttu), arvesti näitu on moonutatud või arvesti on omavoliliselt
eemaldatud;
5) vee- või kanalisatsioonitorustiku sulgemiseks
vee-ettevõtja poolt paigaldatud sulgur on eemaldatud;
6)
vee-ettevõtja poolt suletud peakraan või ühenduskraan on avatud;
7)
kinnistu veevärgile enne veearvestit on monteeritud veevõttu võimaldav
ühendus;
8) vee-ettevõtja loata toimub vaatlus- või muu kaevu
kaudu reovee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni;
9)
toimub muu tegevus, mis on suunatud teenuse tarbimisele selle eest
määratud hinda maksmata.
(2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omavolilise kasutamise ilmnemisel koostatakse ülevaatust teinud volitatud isiku poolt sellekohane akt ning vee-ettevõtja võib vee andmise ning reo- ja sademevee ärajuhtimise ette teatamata katkestada.
(3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omavolilise kasutamise kestvust arvutatakse ajast, mil vastav juhtum esimest korda aset leidis, kuni päevani, millal volitatud isik võis veenduda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omavolilise kasutamise puudumises, kuid mitte üle ühe aasta tagasi.
(4) Vee võtmisega seonduva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omavolilise kasutamise puhul arvutatakse omavoliliselt võetud vee maht vastava veetoru läbilaskevõime järgi kasutus-, avamis-, eemaldamis-, rikkumis- või ühenduskohas arvestusega, et vastav veetoru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures võetakse vee kiiruseks torus siseläbimõõduga kuni 20 mm 0,5 m/s, torus 21…40 mm 1,0 m/s ning torus üle 50 mm 1,5 m/s. Kui omavoliliselt võetud vett oli võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni, loetakse, et klient on lisaks omavoliliselt juhtinud ühiskanalisatsiooni sama koguse nõuetele vastavat reovett.
(5) Reo- või sademevee ärajuhtimisega seonduva ühisveevärgi ja
-kanalisatsiooni omavolilise kasutamise puhul arvutatakse omavoliliselt
ärajuhitud reo- ja sademevee maht alljärgnevalt:
1)
ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast)
suubuva veetoru läbilaskevõime järgi vastavalt määruse paragrahv 11
lõike 4 kohasele arvestuskorrale;
2) reo- või sademevee
ärajuhtimisega seotud plommi, sulguri, kraani või arvesti eemaldamise,
rikkumise või avamise või näidu moonutamise puhul vastava
kanalisatsioonitoru, millele plomm, sulgur, kraan või arvesti on
paigaldatud, läbilaskevõime järgi vastavalt määruse paragrahv 11 lõike 4
kohasele arvestuskorrale;
3) sademevee ühisvoolsesse või sademevee
kanalisatsiooni kanaliseerimise puhul iga sademevee vastuvõtu- või
ühenduspunkti kohta (restkaev, kuivendusdrenaaži ühendus, maapinna
kaldega korraldatud äravool kanalisatsioonikaevu, katuseäravool jne) 75 m3
kuus.
4) reovee või fekaalide ühiskanalisatsiooni purgimise puhul
tühjendatud mahuti(te) 15-kordne maht.
(6) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omavolilise kasutamise juhtudel, mis ei mahu eeskirja paragrahv 11 lõikes 4 ja lõikes 5 sätestatud juhtude alla, määratakse omavoliliselt võetud vee ja omavoliliselt ärajuhitud reo- ja sademevee maht volitatud isiku poolt vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel.
(7) Vee-ettevõtja võib käesoleva eeskirja paragrahv 11 lõike 4, lõike 5 ja lõike 6 kohaselt arvutatud mahtusid, lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest, vähendada.
(8) Klient on kohustatud omavoliliselt võetud vee ja omavoliliselt ärajuhitud reo- ja sademevee eest maksma vee-ettevõtjale tasu vastavalt õiguspäraselt võetud vee või ärajuhitud reo- ja sademevee suhtes kehtestatud hindadele ja tasumise korrale. Selleks esitab vee-ettevõtja kliendile eeskirja paragrahv 11 lõikes 2 nimetatud akti ning paragrahv 11 lõike 4, lõike 5, lõike 6 ja lõike 7 kohaselt arvutatud mahtude alusel arve.
§ 12. Vee andmise ning reo- ja sademevee ärajuhtimise piiramise, katkestamise ja taastamise kord
(1) Vee andmine ning reo- ja sademevee ärajuhtimine toimub üldjuhul pidevalt, kui teenuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
(2) Vee andmise ning reo- ja sademevee ärajuhtimise piiramine või katkestamine on lubatud üksnes eeskirjas ja muudes õigusaktides ettenähtud juhtudel ja tingimustel. Vee andmine ning reo- ja sademevee ärajuhtimine taastatakse täies mahus pärast piiramise või katkestamise põhjuse kõrvaldamist või äralangemist ning, välja arvatud eeskirja paragrahv 12 lõikes 4 sätestatud juhtudel, vee-ettevõtjale tema poolt seoses piiramise, katkestamise ja taastamisega tehtud ja tehtavate kulutuste hüvitamist. Suletud omavolilised liitumised taasavamisele ei kuulu.
(3) Vee andmise ning reo- ja sademevee ärajuhtimise piiramine või katkestamine võib toimuda viie kalendripäeva möödumisel alates kliendi poolt vee-ettevõtja vastava kirjaliku teate kättesaamise päevast, välja arvatud juhul, kui selleks hetkeks on piiramise või katkestamise alus ära langenud. Erandjuhtudel, vastavalt eeskirjas sätestatule, võib vee andmise ning reo- ja sademevee ärajuhtimise piiramine või katkestamine toimuda lühema etteteatamise tähtaja möödumisel või ette teatamata.
(4) Lisaks muudele eeskirjas sätestatud alustele on vee-ettevõtjal õigus
ette teatamata piirata või katkestada vee andmine ning reo- ja sademevee
ärajuhtimine:
1) loodusõnnetuste korral;
2)
elektrienergia varustuse katkemisel;
3) ühisveevärgi ja
-kanalisatsiooni avarii korral;
4) vajadusel suurendada vee andmist
tulekustutustöödeks.
(5) Lisaks muudele eeskirjas sätestatud alustele on vee-ettevõtjal õigus
ette teatamata katkestada vee andmine ning reo- ja sademevee
ärajuhtimine:
1) omavolilise liitumise või liitumislepingus
sätestatud tingimuste rikkumise puhul;
2) juhul, kui kliendi
tegevus või tegevusetus või kliendi kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni
seisund või nõuetele mittevastav toimimine võib tuua kaasa ohu
ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile või teistele klientidele või nende
kinnistute veevärgile ja kanalisatsioonile.
(6) Vee-ettevõtjal on õigus vastavalt eeskirja paragrahv 12 lõikele 3
ette teatades katkestada vee andmine ning reo- ja sademevee ärajuhtimine:
1)
kui klient on viivitanud teenuste eest tasumisega üle ühe kuu arvates
eeskirjale vastavast maksetähtajast;
2) kui klient ei võimalda
vee-ettevõtjal või volitatud isikul üle vaadata vee või reovee
mõõdusõlme, kontrollida vee- või reoveearvestit ja nende näite,
paigaldada plomme või teha muid töid, mille tegemiseks on neil
eeskirjast või muust õigusaktist tulenev õigus;
3)
vee-ettevõtja või volitatud isiku poolt tehtud ja eeskirjast või muust
õigusaktist tuleneva ettekirjutuse mittetäitmisel;
4) vee
võtmise piirkoguste ületamisel või reovee ärajuhtimise tingimuste
rikkumisel.
(7) Vee-ettevõtjal on õigus piirata või katkestada vee andmine ning reo- ja sademevee ärajuhtimine, kui see on vajalik ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni remondiks või ühendustöödeks, informeerides sellest kliente kirjalikult ja Rae valla veebilehel vähemalt 24 tundi ette.
(8) Kui vee andmise katkestamine toimub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii või remondi tõttu, peab vee-ettevõtja tagama alternatiivsest veeallikast ajutise veevõtu võimaluse vastavate klientide esmasteks vajadusteks, kui vee andmine on katkestatud ette teatamata kauemaks kui neljaks tunniks või etteteatamise korral kauemaks kui 24 tunniks.
(9) Kui klient vajab vee andmise plaanilist katkestamist, mis põhjustab teistele klientidele vee andmise või neilt reo ja sademevee ärajuhtimise piiramise või katkestamise, siis tuleb vastaval kliendil selleks esitada vee-ettevõtjale kirjalik taotlus vähemalt viis kalendripäeva ette. Piiramise või katkestamisega seotud kulud kannab selle tellija.
§ 13. Teenuslepingu sõlmimine, lõpetamine ja uuendamine
(1) Teenusleping sõlmitakse tähtaega määramata, kui on täidetud käesoleva eeskirja ja liitumise eeskirja tingimused. Kuni liitumistasu viimase osamakse tasumiseni võib teenuste kasutamiseks sõlmida tähtajalise teenuslepingu.
(2) Käesoleva eeskirjaga ettenähtud tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks tuleb esitada vee-ettevõtjale vormikohane avaldus, käesoleva eeskirja paragrahvi 2 lõike 2 punktis 2 ja 3 sätestatud teenuslepingu sõlmimise aluseks olevaid asjaolusid ja volitusi tõendavad dokumendid ning käesolevast eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid. Liitumisleping ja piiritlusakt säilitatakse teenuslepingu lisadena.
(3) Kliendil on avalduse alusel õigus taotleda kuni kaheks aastaks vee andmise ja reovee ärajuhtimise katkestamist lepingulist suhet lõpetamata, tasudes eelnevalt vee-ettevõtjale vee andmise ja reovee ärajuhtimise katkestamise ja taastamise kulud.
(4) Kliendil on õigus teenusleping üles öelda, teatades sellest vee-ettevõtjale kirjalikult vähemalt 30 kalendripäeva ette, kui ta ei soovi edaspidi teenuseid kasutada.
(5) Vee-ettevõtjal on õigus teenusleping üles öelda, teatades sellest
kliendile kirjalikult vähemalt 15 kalendripäeva ette:
1)
kui klient ei ole vee-ettevõtja poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud
põhjusi, mille tõttu oli vee andmine või reovee ärajuhtimine eeskirja
alusel katkestatud;
2) muudel teenuslepingus sätestatud alustel.
(6) Lisaks muudele käesolevas eeskirjas sätestatud lõppemise alustele
lõpeb teenusleping:
1) kliendi muutumisel vee-ettevõtja suhtes
mittekliendiks, mille aluseks võib muuhulgas olla kinnistu piiride
muutumine, kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamine, kinnistu
omandi või valduse üleminek, kusjuures klient on kohustatud nimetatud
asjaoludest teatama vee-ettevõtjale kirjalikult vähemalt 15
kalendripäeva ette;
2) juriidilisest isikust kliendi
likvideerimisel, kui tal ei ole õigusjärglast;
3)
füüsilisest isikust kliendi surma korral, kui tal ei ole pärijat.
(7) Teenuslepingu lõppemise korral on klient kohustatud tasuma kuni teenuslepingu lõppemise päevani kasutatud teenuste eest vastavalt vee-ettevõtja ja kliendi poolt koostatud kirjalikus aktis sätestatud arvestite näitudele ja muudele käesolevas eeskirjas kehtestatud või käesoleva eeskirja alusel vee-ettevõtja ja kliendi poolt kokku lepitud arvestuspõhimõtetele. Teenuslepingu lõppemisel liitumistasu ei tagastata.
(8) Pärast teenuslepingu lõppemist on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgist ja -kanalisatsioonist, kui isik, kellel on õigus sõlmida vastava kinnistu osas teenusleping, ei ole esitanud vee-ettevõtjale uue teenuslepingu sõlmimiseks vajalikke dokumente 15 kalendripäeva jooksul alates teenuslepingu lõppemise päevast.
(9) Isikul, kellel on õigus sõlmida vastava kinnistu osas teenusleping, on õigus teenuslepingu uuendamiseks (uue teenuslepingu sõlmimiseks samadel tingimustel) sama kinnistu veega varustamiseks ja reovee ärajuhtimiseks ilma uut liitumislepingut sõlmimata ja liitumistasu maksmata. Teenuslepingu uuendamiseks on nimetatud isik kohustatud eelnevalt tasuma vee-ettevõtjale vee andmise ja reovee ärajuhtimise katkestamise ja taastamise kulud.
§ 14. Lõppsätted
(1) Enne käesoleva eeskirja jõustumist kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingud kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus seaduse või muude kehtivate õigusaktidega. Nimetatud lepingute asendamine käesoleva eeskirja nõuetele vastavate lepingutega tuleb lõpetada hiljemalt 1. oktoobriks 2006.a.
(2) Rae Vallavalitsusel töötada välja 31.03.2006 ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused.
(3) Määrata vee-ettevõtja poolseks volitatud isikuks käesolevast eeskirjast tulenevate kohustuste täitmisel vee-ettevõtja tegevdirektor.
(4) Tunnistada kehtetuks Rae Vallavolikogu 06. juuli 1999.a. määrusega nr 79 kinnitatud «Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri».
(5) Avaldada käesolev määrus Riigi Teataja elektroonilises andmebaasis, ajalehes Rae Sõnumid ja valla veebilehel.
(6) Käesolev määrus jõustub 01. aprillil 2006.
| Volikogu esimees Veigo GUTMANN |
Facebook
Twitter