Eesti Vabariigi ja Norra Kuningriigi vaheline Norra Kuningriigi ja Euroopa Ühenduse 2003. aasta 14. oktoobri Norra finantsmehhanismi aastatel 2004–2009 käsitleva lepingu alusel loodud Norra finantsmehhanismi rakendamist aastatel 2004–2009 käsitlev vastastikuse mõistmise memorandum
Vastu võetud 17.11.2004
Teadaanne välislepingu jõustumise kohta
Eesti Vabariigi (edaspidi abisaajariik) ja Norra Kuningriigi (edaspidi Norra), edaspidi pooled, vaheline
NORRA KUNINGRIIGI JA EUROOPA ÜHENDUSE 2003. AASTA 14. OKTOOBRI NORRA
FINANTSMEHHANISMI AASTATEL 2004–2009 KÄSITLEVA LEPINGU ALUSEL LOODUD
NORRA FINANTSMEHHANISMI RAKENDAMIST AASTATEL 2004–2009 KÄSITLEV
VASTASTIKUSE MÕISTMISE MEMORANDUM
Koostatud
17. novembril 2004. a Tallinnas
Võttes arvesse, et 14. oktoobril 2003 Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigiga sõlmitud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut (edaspidi Euroopa Majanduspiirkonna laienemisleping) kohaldatakse alates 1. maist 2004;
võttes arvesse, et 14. oktoobril 2003 Norra Kuningriigi ja Euroopa Ühenduse vahel sõlmitud Norra finantsmehhanismi rakendamist aastatel 2004–2009 käsitleva lepinguga (edaspidi leping) moodustatakse finantsmehhanism, mille vahendusel aitab Norra kaasa majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele Euroopa Majanduspiirkonnas (edaspidi Norra finantsmehhanism);
võttes arvesse, et Euroopa Majanduspiirkonna laienemisleping ja Norra finantsmehhanism tugevdavad mõlema riigi rahva huvides Norra ja Eesti Vabariigi suhteid;
võttes arvesse, et Norra ja Eesti Vabariigi senisest tihedam koostöö aitab kaasa stabiilse, rahumeelse ja jõuka, headel valitsemistavadel, demokraatlikel institutsioonidel, õigusriigi põhimõtetel, inimõiguste austamisel ja jätkusuutlikul arengul põhineva Euroopa loomisele;
võttes arvesse, et pooled lepivad kokku Norra finantsmehhanismi tõhusaks rakendamiseks vajaliku koostööraamistiku loomises,
on otsustanud sõlmida järgmise vastastikuse mõistmise memorandumi (edaspidi memorandum).
Artikkel 1 (Eesmärgid)
Norra finantsmehhanismi lepingu artikli 1 kohaselt on Norra loonud Norra finantsmehhanismi, et aidata kaasa majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele Euroopa Majanduspiirkonnas. Sellest tulenevalt valivad memorandumi pooled rahastamiseks projekte, mis aitavad kaasa nimetatud eesmärgi saavutamisele.
Artikkel 2 (Õiguslik alus)
Eesti Vabariigi ja Norra memorandumit kohaldatakse koos järgmiste
dokumentidega, mis moodustavad Norra finantsmehhanismi rakendamise
õigusliku aluse:
• 14. oktoobril 2003 Norra Kuningriigi ja
Euroopa Ühenduse vahel sõlmitud Norra finantsmehhanismi rakendamist
aastatel 2004–2009 käsitlev leping (edaspidi leping);
•
Norra finantsmehhanismi rakendamise tingimused ja kord (edaspidi tingimused
ja kord) ning selle muudatused. Norra kehtestab tingimused ja korra
Norra finantsmehhanismi lepingu artikli 8 kohaselt;
• Norra ja
abisaaja riigi vahel iga projekti kohta sõlmitavad toetuslepingud.
Artikkel 3 (Finantssätted)
1. Lepingu artikli 2 kohaselt eraldab Norra iga-aastaste 113,4 miljoni euro suuruste maksetena ajavahemikus 1. maist 2004 kuni 30. aprillini 2009 (kaasa arvatud) Norra finantsmehhanismile 567 miljonit eurot.
2. Lepingu artikli 5 kohaselt eraldatakse Eesti Vabariigile lõikes 1 nimetatud ajavahemikus kokku 22 680 000 eurot.
3. Lepingu artikli 8 kohaselt kaetakse Norra finantsmehhanismi juhtimiskulutused eespool nimetatud summade arvelt. Valdkonda reguleerivad lisasätted on kehtestatud tingimustes ja korras.
4. Lepingu artikli 6 kohaselt tehakse 2006. aasta novembris ja uuesti 2008. aasta novembris revisjon, et seni kasutamata summad ümber jaotada muu abisaajariigi esmatähtsatele projektidele.
Artikkel 4 (Ülesanded ja kohustused)
1. Norra eraldab vajalikud toetussummad Eesti Vabariigi esitatud abikõlblikele projektidele, mida rakendatakse artiklis 6 loetletud Norra finantsmehhanismi raames toetatavates eelisvaldkondades.
2. Abisaaja riik tagab Norra finantsmehhanismi raames toetatavate projektide täieliku kaasfinantseerimise.
3. Norra finantsmehhanismi juhib Norra Välisministeerium. Norra finantsmehhanismi vahendite arvelt finantsabi andmise otsuseid teeb Norra Välisministeerium.
4. Norra Välisministeeriumi abistab Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi ja Norra Finantsmehhanismi Kantselei (edaspidi FMK). FMK vastutab Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi igapäevase korraldamise eest ja tegutseb kontaktasutusena.
5. Eesti Vabariik on volitanud Rahandusministeeriumi tegutsema riikliku kontaktasutusena. Rahandusministeerium vastutab täielikult Norra finantsmehhanismi rakendamise juhtimise eest Eesti Vabariigis, kaasa arvatud finantskontroll ja audit, ning tegutseb kontaktasutusena. Selle juhtimisstruktuur on esitatud lisas A.
6. Tingimusi ja korda järgides vastutab Rahandusministeerium projektide kindlaksmääramise, planeerimise, rakendamise ja nende üle järelevalve teostamise ning Norra finantsmehhanismi rahaliste vahendite kasutamise eest ning annab selle kohta aru FMK-le. Õigusrikkumistest teavitatakse FMK-d viivitamata. Riigikontroll korraldab sõltumatut kontrollitegevust.
7. Üldjuhul korraldatakse projektitaotluste vastuvõtuks avatud konkurss.
8. Rahandusministeerium tagab, et projektide teostajad täidavad oma kohustusi ning et on olemas vahendid projektide edukaks rakendamiseks.
Artikkel 5 (Aastakoosolekud ja aruandlus)
1. Pooled on Norra finantsmehhanismi eduka rakendamise tagamiseks kokku
leppinud pidada aastakoosolekuid, kus osalevad Norra Välisministeerium
ja riiklik kontaktasutus. Riiklik kontaktasutus esitab koosolekule
aastaaruande, milles käsitletakse muu hulgas:
• Norra
finantsmehhanismi üldise eesmärgi saavutamiseks tehtud edusamme;
•
projektide määratlemise edusamme abisaajariigis;
•
ülevaadet projektide rakendamisest kehtestatud kriteeriumide alusel;
•
kohustuste täitmise ja väljamaksete tegemise hetkeseisu;
•
järgmise aasta sekkumisvaldkondi ja meetmeid.
2. Rahandusministeerium korraldab nimetatud koosolekuid koostöös FMK-ga. Koosolekutele võib vaatlejana kutsuda Euroopa Ühenduste Komisjoni esindajaid.
3. Koosolekut protokollib Rahandusministeerium.
4. Esimene koosolek peetakse memorandumi jõustumisest arvates hiljemalt ühe aasta pärast.
Artikkel 6 (Eelisvaldkonnad)
1. Lepingu artikli 3 kohaselt toetatakse nii Euroopa Majanduspiirkonna
finantsmehhanismi raames kindlaksmääratud valdkondade kui ka järgmiste
valdkondade projekte:
• Schengeni õigustiku rakendamine, riikliku
Schengeni tegevuskava toetamine ning õigussüsteemi tugevdamine;
•
keskkond; põhirõhk on asetatud haldussuutlikkuse tõstmisele õigustiku
asjaomaste valdkondade rakendamisel ning infrastruktuuri ja
tehnoloogiaga seotud investeeringutele; esmatähtis on olmejäätmete
käitlemine;
• regionaalpoliitika ja piiriülene tegevus;
•
tehniline abi seoses ühenduse õigustiku rakendamisega.
2. Akadeemiline teadustegevus võib olla abikõlblik, kui see on suunatud ühele või mitmele eelisvaldkonnale.
Artikkel 7 (Programmeerimise raamkava)
1. Norra finantsmehhanismi rahaliste vahendite tõhusaks kasutamiseks ning piiramata artikli 6 kohaldamist, pööratakse eritähelepanu memorandumi lisas B esitatud programmeerimise raamkavas käsitletud sekkumisvaldkondadele.
2. Lisa B vaadatakse läbi artiklis 5 nimetatud aastakoosolekutel.
Artikkel 8 (Toetuse erivormid)
1. Arvestades artiklis 6 loetletud eelisvaldkondi ning vajadust pöörata eritähelepanu artiklis 7 nimetatud programmeerimise raamkavas käsitletud sekkumisvaldkondadele, on pooled kokku leppinud moodustada artiklis 3 ettenähtud üldsumma piires toetuse erivormid, mis on loetletud lisas C.
2. Pooled sõlmivad abiandmise lepingu, milles sätestatakse toetuste maksmise tingimused.
3. Nimetatud lisa vaadatakse läbi artiklis 5 nimetatud aastakoosolekutel.
Artikkel 9 (Kontroll ja teabe kättesaadavus)
Norra Välisministeeriumil, Norra Riigikontrolöril ja nende esindajatel on õigus korraldada tehnilisi või finantsmissioone või revisjone, mida peetakse vajalikuks, et kontrollida projektide planeerimist, rakendamist ja nende üle järelevalve korraldamist ning rahaliste vahendite kasutamist. Eesti Vabariik annab vajalikku abi, teavet ja dokumentatsiooni.
Artikkel 10 (Koordineerimine)
Eesti Vabariik ja FMK koordineerivad Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi kasutamist. Kõik esitatud projektid peavad järgima Eesti Vabariigi prioriteete ja Euroopa Liidu asjakohaseid kokkuleppeid.
Artikkel 11 (Juhtimispõhimõtted)
1. Memorandumi kõigi aspektide kohaldamist reguleeritakse Norra finantsmehhanismi rakendamise tingimuste ja korraga ning selle muudatustega.
2. Pooled on kokku leppinud järgida Norra finantsmehhanismi rakendamisel rangeimaid läbipaistvuse tagamise ja aruandekohustuse täitmise nõudeid, rakendada häid juhtimistavasid ning säästva arengu ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid.
Artikkel 12 (Jõustumine)
Pooled teavitavad teineteist diplomaatiliste kanalite vahendusel memorandumi jõustumiseks vajalike riigisiseste toimingute tegemisest. Memorandum jõustub viimase sellekohase teate saamisele järgneval päeval.
Allkirjastatakse kaks vastastikuse mõistmise memorandumi ingliskeelset originaali.
| Eesti Vabariigi nimel | Norra Kuningriigi nimel |
| Taavi VESKIMÄGI | Kim TRAAVIK |
|
Lisa A |
NORRA FINANTSMEHHANISMI RAKENDAMISE JUHTIMINE EESTIS
Lisas A käsitletakse Norra finantsmehhanismi rakendamise juhtimist Eestis. Ülevaates on kirjeldatud riiklikku kontaktasutust (RKA) ja vahendusasutusi ning projektide valimist ja väljamaksete tegemist.
I. FINANTSMEHHANISMI RAKENDAMISEGA SEOTUD ASUTUSED
A. Riiklik kontaktasutus
Norra Finantsmehhanismi riiklik kontaktasutus (RKA) on Rahandusministeerium. Riiklik kontaktasutus vastutab täielikult Norra Finantsmehhanismi rakendamise juhtimise eest Eestis tingimuste ja korra kohaselt, kaasa arvatud rahaliste vahendite kasutamise, finantskontrolli ja auditeerimise eest.
Riikliku kontaktasutuse ülesanded jagunevad ministeeriumi osakondade
vahel järgmiselt:
• planeerimise eest vastutab riigieelarve
osakond;
• välisfinantseerimise osakond on koorineerivaks,
rakendavaks ning järelevalveüksuseks ning Finantsmehhanismi Kantselei (FMK)
kontaktpartneriks;
• Euroopa Liidu maksete osakond ja riigikassa
osakond vastutavad maksete eest;
• finantskontrolli osakond vastutab
finantskontrolli ja auditi eest.
Riigieelarve osakonna peamised planeerimisega seotud kohustused on muu
hulgas:
• korraldada Norrale edastatavate taotluste leidmiseks
konkursse ning koguda, määratleda ja valida taotlusi;
•
määrata ja kokku leppida Eesti prioriteedid;
• koostada
programmeerimise raamkava;
• vajaduse korral vaadata programmeerimise
raamkava üle ja seda muuta.
Välisfinantseerimise osakonna peamised koordineerimisest ja
rakendamisest tulenevad kohustused on muu hulgas:
• sõlmida
finantsmehhanismi komiteega heakskiidetud taotluste kohta
toetuslepinguid ning sõlmida lepinguid projekti teostajaga;
•
tagada projektide, programmide ning toetuse erivormide rakendamine ja
järelevalve;
• esitada Finantsmehhanismi Kantseleile (FMK)
korrapäraselt aruandeid Norra finantsmehhanismi raames rahastatavate
projektide rakendamise kohta;
• tagada täieliku ja piisava auditi
jälje olemasolu kõigis osalevates asutustes;
• tagada
rahalisi vahendeid käsitleva teabe kättesaadavus ja avalikustamine;
•
tagada projektide teostajate kohustuste täitmine ning edukate
projektide, programmide ja toetuse erivormide rakendamiseks vajalike
vahendite olemasolu;
• säilitada kõik dokumendid Norra
finantsmehhanismi vahendusel teostatud projektide kohta.
Finantskontrolli osakonna peamised finantskontrolli ja auditiga seotud
kohustused on muu hulgas:
• korraldada projektide haldamisel
kohaldatavate juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditeerimine ja
projektide valikuline Riigikontrollist sõltumatu auditeerimine;
•
esitada FMK-le üks kord aastas auditi aastaplaan; plaanis kirjeldatakse
abi auditeerimist ning selle koostamisel lähtutakse strateegilisest
plaanist ja riskihindamise tulemustest. Auditi aastaplaan annab esialgse
ülevaate auditeeritavatest valdkondadest või objektidest;
•
koostada eelneva perioodi auditite tulemuste, esmajoones õigusrikkumiste
kohta koostatud kontrolliaruannetel põhinev aruanne ja esitada see
FMK-le;
• viivitamata teavitada FMK-d tuvastatud ja kahtlustatavatest
pettustest ja õigusrikkumisest ning meetmetest, mida pädevad ametkonnad
on nende kõrvaldamiseks võtnud.
Euroopa Liidu maksete ja Riigikassa osakond täidavad ühiselt
makseasutuse ülesandeid. Nende peamised maksetega seotud kohustused on
muu hulgas:
• võtta programmi vahendusasutustelt, toetusskeemide ning
stardikapitali* vahendusasutustelt ning vajaduse korral
lõpp-kasusaajatelt vastu toetuste väljamaksetaotlusi;
•
kontrollida maksetaotluste ning esitatud dokumentide autentsust ja
nõuetekohasust;
• kontrollida projektidele eraldatud
kaasfinantseerimissummasid;
• esitada FMK-le väljamaksetaotlusi.
Lisada kõigile maksetaotlustele väljamakse tegemise eelduseks seatud
nõuete täitmist tõendavad dokumendid;
• võtta FMK-lt
(määratud väljamakseasutus) vastu rahalisi vahendeid;
•
vajaduse korral tagada projektide eelfinantseerimine riigieelarvest;
•
säilitada vajalik dokumentatsioon ja tagada maksete kohta auditi jälje
olemasolu;
• pidada Norra finantsmehhanismiga seotud rikkumiste
registrit;
• tagastada alusetult väljamakstud summad FMK-le;
•
tagada väljamakseasutuse maksete tarvis eraldi pangakonto;
•
kasutada nimetatud pangakontot ning teha tehinguid elektroonilise
maksesüsteemi kaudu;
• registreerida ja kirjendada
raamatupidamises kõik rahalised tehingud.
* Seed
money.
B. Juhtkomisjon
Juhtkomisjon nõustab RKA-d taotluste määratlemise, arendamise, valimise ja haldamise küsimustes.
Juhtkomisjoni liikmed nimetab Rahandusministeerium. Ministeeriumide ja muude valitsusasutuste esindajate nimetamisel võetakse aluseks asjakohaste ministeeriumide ettepanekud.
Juhtkomisjoni koosseisu kuuluvad järgmiste asutuste esindajad:
•
riiklik kontaktasutus;
• asjaomased ministeeriumid või muud
valitsusasutused;
• sotsiaal- ja majanduspartnerid;
•
regionaalsed ja kohalikud omavalitsused;
• MTÜ-d.
Juhtkomisjon täidab muu hulgas järgmisi ülesandeid:
•
avaldab arvamust projektide valiku kohta ning annab soovitusi riiklikule
kontaktasutusele;
• korraldab järelevalvet tingimuste ja korra
järgimise üle;
• kontrollib tegevuse üldist arengut ja
finantsaruandeid;
• kinnitab riikliku kontaktasutuse koostatud
iga-aastase järelevalvearuande.
RKA võib projektide rahastamise taotluste nõuetekohaseks hindamiseks moodustada juhtkomisjone ja töörühmi ning kasutada ekspertide või muude institutsioonide teenuseid.
Juhtkomisjoni koosolekutele kutsutakse vaatlejana osalema FMK ning vajaduse korral ka muude asutuste ja organisatsioonide esindajaid.
C. Vahendusasutused
RKA võib FMK-ga sõlmitud kokkuleppe alusel delegeerida osa projektide ettevalmistamise ning rakendamisega seotud ülesannetest rakendusasutustele (asjaomased ministeeriumid, regionaalsed valitsusasutused, asjaomased avaliku halduse ja muud asutused). Nende ülesanded ja kohustused sätestatakse üksikasjalikult õigusaktides ning vahendusasutuse ja Rahandusministeeriumi lepingus või vastastikuse mõistmise memorandumis.
II. PROJEKTIDE RAKENDAMINE
A. Üksikprojektid
Üksikprojekti rakendajaks on projekti teostaja; asjakohaseid ülesandeid võib täita ministeerium või muu juriidiline isik, kes on tihedalt seotud valdkonna või projekti rakendamiskohaks oleva geograafilise piirkonnaga.
Kui üksikprojekti esitajaks on ministeerium, käsitatakse teostajana ministeeriumi.
Valiku tegemine
Üksikprojekti teostaja esitab projekti taotluse riiklikule kontaktasutusele (projekti teostaja võib eelnevalt esitada projekti lühikokkuvõtte RKA kaudu FMK-le. Sellisel juhul teeb FMK eelhindamise ja annab abisaajariigile juhiseid). RKA edastab heakskiidetud projekti koos põhjendatud arvamusega FMK-le. FMK korraldab projekti hindamise ning konsulteerib Euroopa Komisjoniga. FMK esitab otsustamise hõlbustamiseks soovituse koos põhjendustega Norra välisministeeriumile, kes teeb lõpliku otsuse taotluse rahastamise või tagasilükkamise kohta. Taotluse rahuldamise korral saadab Norra välisministeerium RKA-le toetuse andmise kirja. Seejärel allkirjastatakse Norra välisministeeriumi ja abisaajariiki esindava RKA vaheline toetuse andmise leping. RKA korraldab toetuse andmise lepingu allkirjastamise projekti teostaja poolt.
Väljamaksete tegemine
Väljamaksed tehakse elektrooniliselt Riigikassa arvelt (EL maksete osakonna järelevalve all). Väljamakseid tehakse vahendusasutuste või projekti teostajate väljamaksetaotluste ja arvete alusel. Projektide eelfinantseerimiseks kasutatakse riigireservi; pärast Norra finantsmehhanismi rahaliste vahendite laekumist tagastatakse riigieelarvest laenatud vahendid riigieelarvesse.
B. Programmid (projektide rühmad)
Programmi rakendajaks on programmi vahendusasutus; asjakohaseid ülesandeid võib täita ministeerium või muu juriidiline isik, kes on tihedalt seotud valdkonna või projekti rakendamiskohaks oleva geograafilise piirkonnaga.
Valiku tegemine
Programmi vahendusasutus koostab koos oma partneritega taotluse, mis sisaldab infot programmi halduskorralduse kohta, kaasa arvatud valikutegemise kriteeriumid ja kord, ning esitab selle RKA-le. (Nagu üksikprojektidegi puhul võib ka programmi vahendusasutus esitada programmi lühiülevaate konsultatsiooni ja juhiste saamiseks RKA kaudu FMK-le). RKA koostab programmi kohta arvamuse ja edastab selle FMK-le. FMK korraldab programmi hindamise ja selle rakendamise korraldamise ning esitab omapoolse soovituse koos põhjendustega Norra välisministeeriumile, kes teeb lõpliku otsuse programmi rahastamise või tagasilükkamise kohta. Taotluse rahuldamise korral saadab Norra välisministeerium RKA-le toetuse määramise kirja. Seejärel allkirjastatakse Norra välisministeeriumi ja abisaajariiki esindava RKA vaheline toetuse määramise leping. RKA korraldab lepingu allakirjutamise programmi vahendusasutuse poolt. Programmi vahendusasutus annab hinnangu programmi osadeks olevatele projektidele ning annab soovituse programmi raames loodava partnerluse kohta. Programmi vahendusasutus ja partnerid kinnitatavad programmi osadeks olevad projektid.
Väljamaksete tegemine
Väljamaksed tehakse elektrooniliselt Riigikassa arvelt. Kuna nimetatud konto kasutamise järele valvab EL maksete osakond, peavad EL maksete osakond ja Riigikassa osakond kõik väljamaksed elektrooniliselt kinnitama. Väljamakseid tehakse vahendusasutuste või programmi vahendusasutuste väljamaksetaotluste alusel (millele on lisatud arved). Projektide eelfinantseerimiseks kasutatakse riigireservi; pärast Norra finantsmehhanismi rahaliste vahendite laekumist tagastatakse riigieelarvest laenatud vahendid riigieelarvesse.
C. Toetusskeemid
Toetusskeeme rakendatakse toetusskeemi vahendusasutuse kaudu; asjakohaseid ülesandeid võib täita sõltumatu juriidiline isik, kes on tihedalt seotud valdkonna või projekti rakendamiskohaks oleva geograafilise piirkonnaga. Toetuskeemi rakendamiseks allkirjastab asjakohane ministeerium toetusskeemi vahendusasutusega halduslepingu, delegeerides viimasele oma ülesannete täitmise. Halduslepingu jõustumiseks peab selle sisu eelnevalt heaks kiitma RKA.
Valiku tegemine
Toetusskeemi vahendusasutus esitab toetusskeemi taotluse koos rakendamise korra ja valikukriteeriumidega RKA-le. (Nagu üksikprojektidegi puhul võib ka toetusskeemi vahendusasutus esitada toetusskeemi lühiülevaate konsultatsiooni ja juhiste saamiseks RKA kaudu FMK-le). RKA koostab heakskiidetud taotluse kohta arvamuse ja edastab selle FMK-le. FMK korraldab toetusskeemi hindamise ja selle rakendamise korraldamise ning esitab omapoolse soovituse koos põhjendustega Norra välisministeeriumile, kes teeb lõpliku otsuse toetusskeemi taotluse rahastamise või tagasilükkamise kohta. Taotluse rahuldamise korral saadab Norra välisministeerium RKA-le toetuse määramise kirja. Seejärel allkirjastatakse Norra välisministeeriumi ja abisaajariiki esindava RKA vaheline toetuse määramise leping. RKA korraldab toetuse määramise lepingu allkirjastamise toetusskeemi vahendusasutuse poolt. Toetusskeemi vahendusasutus kuulutab välja toetuse taotluste vastuvõtu ning korraldab hindamise. Toetuse taotlused kinnitab toetusskeemi vahendusasutus.
Väljamaksete tegemine
Väljamaksed tehakse elektrooniliselt Riigikassa arvelt. Kuna nimetatud konto kasutamise järele valvab EL maksete osakond, peavad EL maksete osakond ja Riigikassa osakond kõik väljamaksed elektrooniliselt kinnitama. Väljamakseid tehakse vahendusasutuste või toetusskeemi vahendusasutuste väljamaksetaotluste alusel (millele on lisatud arved). Projektide eelfinantseerimiseks kasutatakse riigireservi; pärast Norra finantsmehhanismi rahaliste vahendite laekumist tagastatakse riigieelarvest laenatud vahendid riigieelarvesse.
III. PROGRAMMEERIMISE RAAMKAVA
Vastastikuse mõistmise memorandumi artikli 7 kohaselt antakse lühiülevaade Norra finantsmehhanismi riiklikest sekkumisvaldkondadest lisas B esitatud programmeerimise raamkavas. Norra finantsmehhanismi rahaliste vahendite kõige tulemuslikuma kasutamise tagamiseks vaadatakse nimetatud raamkava kord aastas läbi. Iga-aastase hindamise osaks on rakendamise hindamine ning vajaduse korral ministeeriumidevahelised läbirääkimised, et leppida kokku programmeerimise raamkava muudatused.
Rakendusjärgus esitab riiklik kontaktasutus ministrite komisjonile korrapäraselt ülevaateid Norra finantsmehhanismi rakendamise kohta.
IV. INFOSÜSTEEM
Struktuurifondide infosüsteemi arendatakse edasi ning sellele lisatakse tehnilised võimalused projekte käsitleva teabe sisestamiseks nimetatud süsteemi.
Infosüsteemi peamised ülesanded on:
• vältida Norra
finantsmehhanismi ja teiste Euroopa Liidu poolt rahastatavate
programmide kattumist;
• hõlbustada järelevalve koondaruannete
esitamist;
• hõlbustada eelnevalt sätestatud indikaatorite
elluviimise kontrollimist;
• hõlbustada statistiliste andmete
kasutamist.
|
Lisa B |
NORRA FINANTSMEHHANISMI VASTASTIKUSE MÕISTMISE MEMORANDUMI ARTIKLIS 7 NIMETATUD PROGRAMMEERIMISE RAAMKAVA
Memorandumi artiklis 6 sätestatud eelisvaldkondade raames pööratakse eritähelepanu allpool loetletud põhivaldkondadele. Lisaks sellele soovitakse Norra finantsmehhanismiga tugevdada Eesti ja Norra kahepoolseid suhteid.
| Eelisvaldkond | Põhivaldkond | |
| 1 | Keskkonnakaitse, kaasa arvatud inimkeskkond, muu hulgas saaste vähendamise ja taastuvenergia edendamise teel |
• Energia säästva kasutamise propageerimine, kaasa arvatud hoonete
energiakasutuse auditi korraldamine
• Põhjavee ja õhusaaste seiresüsteemide väljatöötamine • Kasvuhoonegaaside tootmise vähendamine Eestis • Jäätmete kogumise ja töötlemissüsteemide väljatöötamine ja rakendamine |
| 2 | Säästva arengu edendamine ressursside parema kasutamise ja juhtimise teel | • Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine NATURA aladel |
| 3 | Euroopa kultuuripärandi kaitse, kaasa arvatud ühistransport, ning linnakeskkonna uuendamine | • Eesti arhitektuuripärandi säilitamine ja võimalik kasutamine; eeskätt ajalooliste mõisahoonete mitmefunktsioonilise kasutamise toetamine (koolid) |
| 4 | Inimressursi arendamine, muu hulgas edendades haridust ja koolitust, tugevdades kohalike omavalitsuste ja nende asutuste administratiivset ja avaliku teenistuse suutlikkust ning seda toetavaid demokraatlikke protsesse |
• Regionaalsete ja kohalike omavalitsuste pädevuse ja
haldussuutlikkuse tõstmine, kaasa arvatud infotehnoloogia rakendamine
• MTÜ-de pädevuse ja haldussuutlikkuse suurendamine eesmärgiga anda neile paremad võimalused osalemiseks riiklikes ja EL poliitikate väljakujundamise protsessides • Sotsiaalse integratsiooni toetamine |
| 5 | Tervishoid ja lastehooldus |
• Nakkushaiguste (HIV/AIDS ja tuberkuloos) leviku vältimine ja
senisest parem ravimine, kaasa arvatud suurenenud valmisolek
bioterrorismiks ja epideemiateks
• Erivajadustega laste õpi- ja arengukeskkonna parendamine • Uute objektide arendamine ja rakendamine sotsiaalsete tegevuste (kaasa arvatud sport) kättesaadavuse suurendamise eesmärgil vähem arenenud piirkondades |
| 6 | Schengeni õigustiku rakendamine, riikliku Schengeni tegevuskava toetamine ning õigussüsteemi tugevdamine |
• Kohtu ja vanglasüsteemi tugevdamine
• Konfidentsiaalse ja salastatud informatsiooni säilitamiseks ning EL ja NATO riikide ja organisatsioonidega vahetamiseks vajalike süsteemide väljatöötamine • Eesti ja Norra politsei koostöö ja infovahetuse tugevdamine Schengeni küsimustes • Organiseeritud kuritegevusega võitlemine inimkaubanduse valdkonnas |
| 7 | Regionaalpoliitika ja piiriülene tegevus |
• Regionaalsete ja kohalike omavalitsuste pädevuse ja regionaalse
arengu tugevdamiseks vajaliku haldussuutlikkuse suurendamine
• Eesti ja Norra kohalike omavalitsuste, kohalike omavalitsuste liitude, maavalitsuste, ettevõtete (üksnes internatuuri ja stipendiumi osas) kahepoolse koostöö ning koostööprojektide toetamine lepingus loetletud eelisvaldkondades • Kohalike omavalitsuste koostöö tugevdamine ning avalike teenuste arendamine • Väikesemahuliste projektide toetamine kohaliku majandusarengu ja tööhõivevõimaluste mitmekesistamise valdkonnas • Suurte infrastruktuuridega seotud projektide – kaasa arvatud avaliku ja erasektori partnerlused (kohalikul, regionaalsed ja riiklikul tasandil) – innovatiivsed mudelid • Piiriülene koostöö punktides 1–7 loetletud valdkondades |
|
Lisa C |
VASTASTIKUSE MÕISTMISE MEMORANDUMI ARTIKLIS 8 NIMETATUD TOETUSE ERIVORMID
Pooled on kokku leppinud arendada enne lõpliku heakskiidu andmist järgmisi toetusi.
1. Vabaühenduste fond
Sellistele valitsusvälistele mittetulundusühingutele suunatud fond, kes tegutsevad lisas B loetletud eelisvaldkondades, eelkõige neljandas valdkonnas – inimressursid.
2. Tehnilise abi ja piiriülese koostöö fond
Fond toetab Eesti ja Euroopa Majanduspiirkonna EFTA riikide esindajate koostööd ja teadmiste levitamist (kaasa arvatud stipendiumid ja koolitus) lisas B loetletud valdkondades.
3. Stardikapitali* fond
Fond suurendab nõuetekohaste projektitaotluste koostamise võimalusi.
*
Seed money.
MEMORANDUM OF UNDERSTANDING ON THE IMPLEMENTATION OF THE NORWEGIAN FINANCIAL MECHANISM 2004–2009 ESTABLISHED IN ACCORDANCE WITH THE AGREEMENT OF 14.10.2003 BETWEEN THE KINGDOM OF NORWAY AND THE EUROPEAN COMMUNITY ON A NORWEGIAN FINANCIAL MECHANISM FOR THE PERIOD 2004–2009
between
THE KINGDOM OF NORWAY,
hereinafter referred to as “Norway”
and
THE REPUBLIC OF ESTONIA,
hereinafter referred to as the
“Beneficiary State”
together hereinafter referred to as
the “Parties”,
Whereas the Agreement of 14 October 2003 on the participation of the Czech Republic, the Republic of Estonia, the Republic of Cyprus, the Republic of Latvia, the Republic of Lithuania, the Republic of Hungary, the Republic of Malta, the Republic of Poland, the Republic of Slovenia and the Slovak Republic in the European Economic Area (hereinafter referred to as the “EEA Enlargement Agreement”) is applicable as of 1 May 2004;
Whereas the Agreement of 14 October 2003 between the Kingdom of Norway and the European Community on a Norwegian Financial Mechanism for the period 2004–2009 (hereinafter referred to as the Agreement), establishes a financial mechanism through which Norway will contribute to the reduction of economic and social disparities in the European Economic Area (hereinafter referred to as the “Norwegian Financial Mechanism”);
Whereas the EEA Enlargement Agreement and the Norwegian Financial Mechanism will strengthen relations between Norway and the Republic of Estonia to the mutual benefit of their peoples;
Whereas the enhanced co-operation between Norway and the Republic of Estonia will contribute to securing a stable, peaceful and prosperous Europe, based on good governance, democratic institutions, the rule of law, respect for human rights and sustainable development;
Whereas the parties agree to establish a framework for cooperation in order to ensure the effective implementation of the Norwegian Financial Mechanism;
Have decided to conclude the following Memorandum of Understanding (hereinafter referred to as the “MoU”):
Article 1 (Objectives)
In accordance with Article 1 of the Norwegian Financial Mechanism Agreement, Norway has established the Norwegian Financial Mechanism in order to contribute to the reduction of economic and social disparities in the European Economic Area. Accordingly, the parties to this MoU shall endeavour to select projects for funding, which contribute to the achievement of that objective.
Article 2 (Legal Framework)
This MoU between Norway and the Republic of Estonia, shall be read in
conjunction with and be subject to the conditions in the following
documents, which constitute the legal framework of the Norwegian
Financial Mechanism.
• The Agreement of 14.10.2003 between the
Kingdom of Norway and the European Community on a Norwegian Financial
Mechanism for the period 2004–2009 (hereinafter referred to as the
“Agreement”),
• The Rules and Procedures for the
implementation of the Norwegian Financial Mechanism (hereinafter
referred to as the “Rules and Procedures”) and subsequent amendments
thereof. The Rules and Procedures are adopted by Norway in accordance
with Article 8 of the Norwegian Financial Mechanism Agreement,
•
The Grant Agreements, which will be concluded between Norway and the
Beneficiary State for each project.
Article 3 (Financial Framework)
1. In accordance with Article 2 of the Agreement, Norway shall make available EUR 567 million for the Norwegian Financial Mechanism in annual tranches of € 113,4 million over the period running from 1 May 2004 to 30 April 2009, inclusive.
2. In accordance with Article 5 of the Agreement, a total of € 22.680.000 shall be made available to the Republic of Estonia over the period referred to in Paragraph 1.
3. In accordance with Article 8 of the Agreement, the management costs of the Norwegian Financial Mechanism shall be covered by the amounts referred to above. Further provisions to this effect are set out in the Rules and Procedures.
4. In accordance with Article 6 of the Agreement, a review will be carried out in November 2006 and again in November 2008 with a view to reallocating any non-committed available funds for high priority projects from any Beneficiary State.
Article 4 (Roles and Responsibilities)
1. Norway shall make funds available in support of eligible projects proposed by the Republic of Estonia and agreed by the Norwegian Financial Mechanism within the priority sectors listed in Article 6 of this MoU.
2. The Beneficiary State shall assure the full co-financing of projects, which benefit from support from the Norwegian Financial Mechanism.
3. The Norwegian Ministry of Foreign Affairs shall manage the Norwegian Financial Mechanism. Decisions on the granting of financial assistance from the Norwegian Financial Mechanism shall be taken by the Norwegian Ministry of Foreign Affairs.
4. The Norwegian Ministry of Foreign Affairs shall be assisted by the “Office for the EEA Financial Mechanism and the Norwegian Financial Mechanism, (hereinafter referred to as the “FMO”). The FMO shall be responsible for the day-to-day operations of the EEA Financial Mechanism and the Norwegian Financial Mechanism, and shall serve as a contact point.
5. The Republic of Estonia has authorized the Ministry of Finance to act on its behalf as its national focal point. It shall have the overall responsibility for the management of the Norwegian Financial Mechanism’s activities in the Republic of Estonia, including the overall responsibility for financial control and audit, and serve as a contact point. Its managerial setup is contained in Annex A.
6. The Ministry of Finance shall be responsible and accountable for the identification, planning, implementation and monitoring of projects as well as the use of funds under the Norwegian Financial Mechanism in accordance with the Rules and Procedures. It shall report on these activities to the FMO. Any irregularities shall be reported to the FMO without delay. The State Audit Office carries out independent control activities.
7. As a general rule, the gathering of project applications shall be carried out by open calls for proposals.
8. The Ministry of Finance shall ensure that the project promoters are fully committed and equipped to ensure successful project implementation.
Article 5 (Annual Meetings and reporting)
1. In order to ensure the effective implementation of the Norwegian
Financial Mechanism, the Parties agree to hold annual meetings between
the Norwegian Ministry of Foreign Affairs and the Focal Point. The Focal
Point shall at the meeting present an annual report, which shall amongst
other things address:
• The progress made towards the achievement of
the overall objective of the Norwegian Financial Mechanism,
• The
progress of project identification in the Beneficiary State,
• The
reporting of ongoing project implementation against established criteria,
•
Financial progress pertaining to commitments and disbursements,
•
Fields of intervention and measures for the following year.
2. The Ministry of Finance shall organise the meetings, in cooperation with the FMO. The Commission of the European Communities may be invited to observe the meetings.
3. Minutes of the discussions in the meeting shall be drafted by the Ministry of Finance.
4. The first meeting shall be held no later than one year after the entry into force of this MoU.
Article 6 (Priority Sectors)
1. In accordance with Article 3 of the Agreement, grants shall be
available for projects in the same sectors as under the EEA Financial
Mechanism as well as in the areas of:
• Implementation of Schengen
acquis, support of National Schengen Action Plans as well as
strengthening the judiciary,
• Environment, i. a. with emphasis on
strengthening the administrative capacity to implement relevant acquis
and investments in infrastructure and technology with priority given to
municipal waste management,
• Regional policy and cross-border
activities,
• Technical assistance relating to implementation of acquis
communautaire.
2. Academic research may be eligible for funding in so far as it is targeted at one or more of the priority sectors.
Article 7 (Programming Framework)
1. With a view to ensuring effective use of the Norwegian Financial Mechanism funding and without prejudice to Article 6 above, particular attention will be given to the fields of intervention outlined in the programming framework listed in Annex B to this MoU.
2. Annex B shall be subject to review in the annual meetings referred to in Article 5 above.
Article 8 (Specific Forms of Grant Assistance)
1. In accordance with the priority sectors referred to in Article 6 and with particular attention given to the fields of intervention outlined in the Programming Framework referred to in Article 7, the parties have agreed to establish, within the overall amount referred to in Article 3, the specific forms of grant assistance listed in Annex C.
2. The Parties shall conclude grant agreements laying down the terms and conditions of each grant commitment.
3. Annex C shall be subject to review in the annual meetings referred to in Article 5 above.
Article 9 (Control and Access to Information)
The Norwegian Ministry of Foreign Affairs, the Office of the Auditor General of Norway and their representatives have the right to carry out any technical or financial mission or review, they consider necessary to follow the planning, implementation and monitoring of projects as well as the use of the funds. The Republic of Estonia shall provide all necessary assistance, information and documentation.
Article 10 (Coordination)
The Republic of Estonia and the FMO shall closely coordinate the use of the Norwegian Financial Mechanism with the use of the EEA Financial Mechanism. All projects submitted to the mechanisms shall be consistent with the Republic of Estonia’s national priorities and relevant arrangements with the European Union.
Article 11 (Governing Principles)
1. The implementation of this MoU shall in all aspects be governed by the Rules and Procedures of the Norwegian Financial Mechanism and subsequent amendments thereof.
2. The Parties agree to apply the highest degree of transparency and accountability in the implementation of the Norwegian Financial Mechanism, as well as objectives and principles of good governance, sustainable development and gender equality.
Article 12 (Entry into Force)
The Parties shall notify each other, through diplomatic channels, of the completion of internal procedures necessary for bringing this MoU into force.
This MoU shall enter into force on the day following the receipt of the last notification.
The present Memorandum of Understanding is signed in two originals in the English language.
Done in Tallinn on 17 November 2004,
| For the Republic of Estonia | For the Kingdom of Norway |
| Taavi VESKIMÄGI | Kim TRAAVIK |
|
Annex A |
ESTONIA’S MANAGERIAL SET-UP FOR THE IMPLEMENTATION OF THE NORWEGIAN FINANCIAL MECHANISM
Annex A describes Estonia’s managerial set-up for the implementation of the Norwegian Financial Mechanism. The overview consists of a description of the National Focal Point (NFP) and Intermediate Bodies and of the project selection and payment process.
I. BODIES IMPLEMENTING THE MECHANISM
A. National Focal Point
The National Focal Point (NFP) of the Norwegian Financial Mechanism is the Ministry of Finance. The National Focal Point has the overall responsibility for the management of the Norwegian Financial Mechanism’s activities in the Republic of Estonia in accordance with the Rules and Procedures, including overall responsibility for the use of funds, financial control and auditing.
The functions of the NFP are divided between different departments of
the Ministry:
• the State Budget Department is responsible for
programming;
• the Foreign Financing Department is the co-ordinating,
implementing and monitoring unit and contact partner of the Financial
Mechanism Office (FMO);
• the European Union Payments Department and
State Treasury Department are responsible for payments;
• the
Financial Control Department is responsible for financial control and
auditing.
The State Budget Department’s programming responsibilities are, among
others, to:
• call for, collect, identify and select proposals to be
forwarded to the Norwegian Financial Mechanism;
• set up and
negotiate priorities in Estonia;
• prepare the programming framework;
•
review and adjust the programming framework, where necessary.
The Foreign Financing Department’s co-ordination and implementation
responsibilities are, among others, to:
• enter into Grant Agreements
with the Norwegian Ministry of Foreign Affairs for approved proposals,
and conclude an agreement with the Project Promoter;
• ensure
implementation and monitoring of projects, programmes and other specific
forms of grant assistance;
• ensure regular reporting to the
Financial Mechanism Office (FMO) on the implementation of projects
financed by the Norwegian Financial Mechanism;
• ensure a complete
and sufficient audit path in all engaged institutions;
• ensure
information and publicity about available funds;
• ensure that
Project Promoters are fully committed and equipped to successfully
implement projects, programmes and other specific forms of grant
assistance;
• store all documents relating to projects realised
within the Norwegian Financial Mechanism.
The Financial Control Department’s financial control and auditing
responsibilities are, among others, to:
• organise the auditing of
the management and control systems of the administration and execute
project audits on a sample basis, independently from the State Audit
Office;
• present to the FMO the annual audit plan once a year. The
annual audit plan is based on the Strategic Audit Plan and the results
of risk assessment. The annual audit plan indicates the areas or objects
subject to auditing;
• compile and submit to the FMO a report
summarising the outcome of audits conducted over the reporting period,
in particular any irregularities detected;
• report found and
suspected cases of fraud and irregularity as well as all measures
related thereto, taken by competent authorities, to the FMO without
delay.
The European Union Payments Department and State Treasury Department
jointly function as the Paying Authority. Their payment responsibilities
are, among others, to:
• receive requests for disbursements from
Programme, Block Grant and Seed Money Intermediaries, or final
beneficiaries, where appropriate;
• check requests and verify the
authenticity and correctness of submitted documents;
• verify the
co-financing amounts allocated to projects;
• submit requests for
disbursements to the FMO. Accompany requests with all the necessary
documentary evidence demonstrating fulfilment of the conditions for each
disbursement;
• receive funds from the FMO (from its designated
Disbursement Agent);
• ensure pre-financing of projects from the
state budget in case of need;
• maintain necessary documentation and
audit trail of payments;
• hold a register of irregularities related
to the Norwegian Financial Mechanism;
• reimburse unduly paid amounts
to the FMO;
• hold a bank account to which the funds will be
allocated by the Disbursement Agent;
• manage the bank account and
make the necessary transactions via an electronic payment system;
•
conduct accounting on all financial transactions realised.
B. Monitoring Committee
The Monitoring Committee is an advisory body to the NFP regarding the identification, development, selection and management of proposals.
The Ministry of Finance will appoint the members of the Monitoring Committee. The appointment of representatives of line ministries and governmental bodies will be made on the basis of proposals from the relevant ministries.
The Monitoring Committee shall include representatives of
• the
National Focal Point;
• relevant line ministries or governmental
bodies;
• social and economic partners;
• regional and local
level government;
• NGOs.
The Monitoring Committee is to, among other tasks:
• give an opinion
and make recommendations to the Focal Point on the selection of projects;
•
monitor compliance with the Rules and Procedures;
• review overall
progress and financial reports;
• approve the Annual Monitoring
Report prepared by the National Focal Point.
In order to properly evaluate project applications, the NFP may create steering committees and working groups and make use of the services of individual experts or other institutions.
The FMO and, where appropriate, representatives of other institutions and organisations will be invited to observe the meetings of the Monitoring Committee.
C. Intermediate Bodies
On the basis of an agreement with the FMO, the NFP may delegate some tasks of project preparation and implementation to Intermediate Bodies (relevant ministries, regional governments, relevant organisations of public administration and other agreed bodies). Their tasks and responsibilities will be defined in detail in the legal act, agreement or memorandum of understanding between the Intermediate Body and the Ministry of Finance.
II. IMPLEMENTATION OF PROJECTS
A. Individual Projects
Individual projects shall be implemented by a Promoter, which shall be a ministry or other legal entity with strong ties either with the sector concerned or the geographical area in which the project is to be implemented.
In the case where a ministry submits an individual project, the ministry will be considered as the Promoter.
Selection process
The Promoter of individual projects submits its complete application to the NFP (prior to which the Promoter may submit a project outline to the FMO via the NFP. In such a case, the FMO conducts preliminary assessment and may provide guidance to the Beneficiary State.). The NFP submits approved projects to the FMO with its reasoned opinion. The FMO organises the appraisal of projects and consults the European Commission. The FMO submits its reasoned recommendation for decision to the Norwegian Ministry of Foreign Affairs, which decides on whether the grant application is to be approved or not. If the application is approved, the Norwegian Ministry of Foreign Affairs sends a grant offer letter to the NFP. A Grant Agreement is then signed between the Norwegian Ministry of Foreign Affairs and the NFP on behalf of the Beneficiary State. The NFP organises the signing of an agreement with the Project Promoter.
Payment process within the Beneficiary State
Payments will be effected electronically from an account in the National Focal Point (under the supervision of the EU Payments Department). Payments will be conducted according to requests and invoices received from the Intermediate Bodies or Project Promoters, where appropriate. The state reserve will be used to pre-finance projects. After the allocation of funds from the Norwegian Financial Mechanism, the funds borrowed from the state budget will be returned.
B. Programmes (Groups of Projects)
Programmes shall be implemented by a Programme Intermediary, which shall be a ministry or other legal entity with strong ties either with the sector concerned or the geographical area in which the programme is to be implemented
Selection process
The Programme Intermediary, together with partners, produces an application with information on the administrative set-up of the programme, including the selection criteria and procedures, and submits it to the NFP (As with Individual Projects, the Programme Intermediary can submit a programme outline to the FMO via the NFP for consultation and guidance.). The NFP drafts its opinion on the programme and submits it to the FMO. The FMO organises an appraisal of the programme and implementation arrangements and submits its reasoned recommendation for decision to the Norwegian Ministry of Foreign Affairs, which decides on whether or not the programme application is to be approved. If the application is approved, the Norwegian Ministry of Foreign Affairs sends a grant offer letter to the NFP. A Grant Agreement is then signed between the Norwegian Ministry of Foreign Affairs and the NFP on behalf of the Beneficiary State. The NFP organises the signing of an agreement with the Programme Intermediary. The Programme Intermediary appraises the component projects and makes recommendations to the programme partnership. The Programme Intermediary and the partnership approve the component projects.
Payment process within the Beneficiary State
Payments will be effected electronically from an account in the National Focal Point. As this account will be under the supervision of the EU Payments Department, all payments will have to be electronically accepted by the EU Payments Department and the State Treasury Department. Payments will be conducted according to requests received (accompanied by invoices) from Intermediate Bodies or Programme Intermediaries, where appropriate. The state reserve will be used to pre-finance projects. After the allocation of funds from the Norwegian Financial Mechanism, the funds borrowed from the state budget will be returned.
C. Block Grants
Block grants shall be implemented by a Block Grant Intermediary, which shall be an independent legal entity with strong ties either with the sector concerned or the geographical area in which the block grant is to be implemented. In order to start implementing a block grant, the relevant ministry signs a management agreement with a Block Grant Intermediary delegating its functions to the latter. The management agreement has to be approved by the NFP before it enters into force.
Selection process
The Block Grant Intermediary submits a block grant application, which includes implementation arrangements and selection criteria to the NFP (As with individual projects, the Block Grant Intermediary can submit a block grant outline to the FMO via the NFP for consultation and guidance). The NFP submits approved applications to the FMO along with its reasoned opinion. The FMO organises the appraisal of the block grant and implementation arrangements and submits its reasoned recommendation for decision to the Norwegian Ministry of Foreign Affairs, which decides on whether the block grant application is to be approved or not. If the application is approved, the Norwegian Ministry of Foreign Affairs sends a grant offer letter to the NFP. A Grant Agreement is then signed between the Norwegian Ministry of Foreign Affairs and the NFP on behalf of the Beneficiary State. The NFP organises the signing of an agreement with the Block Grant Intermediary. The Block Grant Intermediary organises calls for grant applications and conducts assessment. The Block Grant Intermediary approves grant applications.
Payment process within the Beneficiary State
Payments will be effected electronically from an account in the National Focal Point. As this account will be under the supervision of the EU Payments Department, all payments will have to be electronically accepted by the EU Payments Department and the State Treasury Department. Payments will be made according to requests received (accompanied by invoices) from Intermediate Bodies or Block Grant Intermediaries, where appropriate. The state reserve will be used to pre-finance projects. After the allocation of funds from the Norwegian Financial Mechanism, the funds borrowed from the state budget will be returned.
III. PROGRAMMING FRAMEWORK
According to Article 7 of the MoU, the programming framework that is specified in Annex B outlines the national fields of intervention of the Norwegian Financial Mechanism. The programming framework will be annually reviewed in order to guarantee the most effective use of funds from the Norwegian Financial Mechanism. The annual review process will involve evaluation of the implementation process and if necessary, inter-ministerial consultations for negotiating changes in the programming framework.
During the implementation phase, the Cabinet of Ministers will periodically receive an overview of the state of implementation of the Norwegian Financial Mechanism from the National Focal Point.
IV. INFORMATION SYSTEM
A Structural Funds Information System shall be developed and specific technical options that will enable it to enter project information into the system will be added.
The main functions of the information system shall be to:
• avoid
overlaps between the Norwegian Financial Mechanism and other European
Union funded programmes;
• facilitate the aggregation of monitoring
reports;
• facilitate the checking of pre-set indicators;
•
facilitate the use of different statistical data.
|
Annex B |
THE PROGRAMMING FRAMEWORK REFERRED TO IN ARTICLE 7 OF THE MEMORANDUM OF UNDERSTANDING ON THE NORWEGIAN FINANCIAL MECHANISM
Within the overall framework of the priorities mentioned in Article 6 of the MoU, particular attention shall be given to the Focus Areas indicated below. The Norwegian Financial Mechanism also aims to strengthen the bilateral relations between Estonia and Norway.
| Priority area | Focus areas | |
| 1 | Protection of the environment, including the human environment, through, inter alia, reduction of pollution and promotion of renewable energy |
• Promotion of energy efficiency, including energy auditing in
buildings
• Development of monitoring systems for ground water and air pollution • Reduction of greenhouse gases in Estonia • Development and implementation of waste assembling and recycling systems |
| 2 | Promotion of sustainable development through improved resources use and management | • Enhancement of biodiversity preservation in NATURA areas |
| 3 | Conservation of European cultural heritage including public transport and urban renewal | • Preservation and possible utilisation of architectural heritage in Estonia in particular support to the multifunctional use of historical manor buildings (schools) |
| 4 | Human resource development through, inter alia, promotion of education and training, strengthening of administrative or public service capacities of local government or its institutions and the democratic processes that support it |
• Increasing the competence and administrative capacity of regional
and local authorities, including through the use of information
technology
• Increasing the competence and administrative capacity of NGOs to enable them to be better involved in national and EU policy-making processes • Supporting social integration |
| 5 | Health and childcare |
• Prevention and improved treatment of communicable diseases
(HIV/AIDS and TB), including increasing preparedness for
bioterrorism and epidemics
• Improvement of the learning and development environment for children with special needs • Development and implementation of new facilities to increase the availability of social activities, including sports, in the less developed regions |
| 6 | Implementation of Schengen Acquis and the Judiciary |
• Strengthening of the court and prison system
• Development of systems for safekeeping and exchange of confidential and classified information with EU and NATO states and organisations • Strengthening police co-operation and competence transfer in Schengen-related issues between Estonia and Norway • Combating organised crime in the area of trafficking in human beings |
| 7 | Regional policy and cross-border activities |
• Strengthening competence and administrative capacity of regional
and local authorities to support regional development
• Support of bilateral co-operation between Estonian and Norwegian local governments, local government associations, county governments, enterprises (only internships and scholarships) as well as co-operation projects within the priority areas of the agreement • Increasing co-operation between local authorities and development of common services • Supporting small scale projects in the field of local economic development and diversification of employment opportunities • Innovative models for large infrastructure investment projects, including development of public-private partnership (local, regional and national level) • Cross-border co-operation in the areas outlined in 1–7 |
|
Annex C |
SPECIFIC FORMS OF GRANT ASSISTANCE REFERRED TO IN ARTICLE 8 OF THE MEMORANDUM OF UNDERSTANDING
The parties have agreed on the following grant schemes to be further developed for final approval.
1. NGO fund
A fund for non-governmental non-profit organisations operating in the areas outlined in Annex B, in particular in priority area 4, i.e., human resources.
2. Technical assistance and cross-border co-operation fund
The fund will support co-operation and transfer of knowledge (including scholarships and training) between Estonian subjects and subjects in Norway in the areas outlined in Annex B.
3. Seed money facility
The fund will increase the possibility to develop qualified project applications.
Facebook
X.com