Kohtla-Järve Tammiku Gümnaasiumi põhimäärus
Vastu võetud 29.03.2006 nr 22
Määrus kehtestatakse põhikooli ja gümnaasiumiseaduse § 12 lg 4 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 34 alusel.
I peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Kohtla-Järve Tammiku Gümnaasium
Kohtla-Järve Tammiku Gümnaasium on munitsipaalne õppeasutus (edaspidi gümnaasium vastavas käändes), mis on asutatud Kohtla- Järve linna vara baasil. Gümnaasiumi ametlik nimetus on Kohtla-Järve Tammiku Gümnaasium.
§ 2. Gümnaasiumi asukoht
Gümnaasium asub Ida-Virumaal Kohtla - Järve linnas. Gümnaasiumi aadress on Puru tee 39a, Kohtla Järve 31023.
§ 3. Õppe- ja asjaajamise keel
(1) Gümnaasiumi õppekeeleks on vene keel, keelekümblusklassides toimub õppetöö eesti keeles.
(2) Gümnaasiumi asjaajamise keeleks on eesti keel.
§ 4. Pitsat ja sümboolika.
Gümnaasium ei ole juriidiline isik. Gümnaasium kasutab oma nimetusega ning Kohtla-Järve linnavapi kujutisega pitsat, oma sümboolikat ja blankette. Sümbolikasse kuuluvad gümnaasiumi lipp, hümn, tänukirjad, logo.
§ 5. Haldusala, kooli liik.
(1) Gümnaasiumi kõrgemalseisvamaks organiks on Kohtla-Järve Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus). Gümnaasiumi põhimääruse ja eelarve kinnitab Kohtla-Järve Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu), arengukava ja koosseisu kinnitab linnavalitsus.
(2) Gümnaasium juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, Haridusseadusest, Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest ning teistest õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest.
§ 6. Koolitusluba
Gümnaasium omab koolitusluba.
II peatükk
TEGEVUSE EESMÄRGID JA ÜLESANDED
§ 7. Tegevuse eesmärgid.
Gümnaasiumi tegevuse eesmärgiks on:
(1) anda õpilastele põhi-ja keskharidus;
(2) koolikohustuse täitmise võimaldamine,
(3) luua tingimused lapse õpetamiseks ja arenemiseks arvestades õpilase ealisi ning individuaalseid iseärasusi;
(4) luua eeldused kõrgema hariduse omandamiseks;
(5) säilitada rahvuskultuuri aluspõhi ja samas aidata integreeruda eesti ja Euroopa ühiskonda;
(6) anda eluks toimetuleku oskused,
(7) võimaldada eesti keelest erineva emakeelega lastele vanemate soovil eesti keele õpet keelekümblusklassides
§ 8. Gümnaasiumi tegevuse põhiülesanne.
Gümnaasium lähtub riikliku õppekava põhiülesannetest, mis näeb ette aidata kujundada isiksusel, kes tuleb toime oma elu ja tööga, arendab ennast ja aitab kaasa ühiskonna arengule
III peatükk
ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED
§ 9. Gümnaasiumi põhiväärtused
Gümnaasiumi põhiväärtused on õppimine, traditsioonide austamine, meeskonnatöö, pidev analüüs ja arenemine, parimate tulemuste saavutamine, loovuse toetamine, ideede hindamine, koostöö lastevanematega, oma kooli tunne, positiivne kogemuste jagamine teistele.
§ 10. Gümnaasiumi tegevuse põhimõtted.
Gümnaasium järgib oma töös riikliku õppekava põhimõtteid - võrdne võimalus hariduse omandamiseks, humanism ja demokraatia, isamaalisus ja rahvusvahelisus, kõigi õpilaste arendamine, õppija aktiivsus ja vastutus, tasakaalustatus ja interaktiivset, orienteeritus probleemidele, õppekava avatus.
§ 11. Gümnaasiumi õppekava
(1) Õpingute alusdokumendiks on gümnaasiumi õppekava. Gümnaasiumil on õigus teha muudatusi ja täiendusi õppekavas, koostada oma tegevus- ja päevakava, kasutada alternatiivprogramme ja metoodikaid, kindlustades seejuures õppekava ülesannete täitmise.
(2) Gümnaasiumi õppekava aluseks on riiklik õppekava. Gümnaasiumi õppekava koosneb põhiosast ja ainekavadest. Gümnaasiumi õppekava arvestab kooli omapära ja suundumusi. Gümnaasiumi õppekava kinnitab kooli direktor pedagoogilise nõukogu ettepanekul, kuulates ära hoolekogu arvamuse.
(3) Valikainete ja fakultatiivainete õpetajad võivad koostada oma õppekava, mille kinnitab gümnaasiumi direktor.
§ 12. Gümnaasium tagab õppimisvõimalused igale vene keelt kõnelevale kooli teeninduspiirkonnas elavale koolikohustuslikule lapsele.
§ 13. Õppe- ja kasvatustöö korraldus
(1) Tulenevalt kehtivast seadusandlusest on koolis kehtestatud viiepäevane töönädal 175 õppepäevaga. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodidest ning koolivaheaegadest. Õpilaste suurima nädalakoormuse klasside kaupa määrab Haridus- ja Teadusministeerium.
(2) Õppeaasta on jaotatud neljaks õppeveerandiks. Kooliaasta algab 1.septembril ja lõpeb 31.augustil, koolivaheaegade alustamisel ja lõpetamisel lähtutakse Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldustest
(3) Õppetöö põhivormiks on õppetund, mille pikkuse kehtestab Haridus- ja Teadus-ministeerium. Õppetunnid algavad üldreeglina kell 8.15 ja kestavad olenevalt kooliastmest kuni 16.00.
(4) Õppetundide arvu päevas ja nende järjekorda määratakse kooli tunniplaaniga, mille koostab direktori asetäitja õppe- ja kasvatusalal ja kinnitab gümnaasiumi direktor.
(5) Gümnaasiumis õpetatakse täiendavalt C-võõrkeelt alates l0.klassist (valida saab inglise, prantsuse, saksa keele vahel).
(6) Kõikides kooliastmetes tähtsustatakse arvutiõpetust.
(7) Gümnaasiumi astmes ja mõnedes põhikooli klassides õppetöö toimub klassideta süsteemis.
(8) Põhikooli ja gümnaasiumi teadmiste hindamisel, järgmisse klassi üleviimisel, eksamite läbiviimisel võetakse aluseks haridus- ja teadusministri määrused.
(9) Gümnaasiumi juures töötavad pikapäevarühmad, koolieelikute ettevalmistus-rühmad «Arengukool» ,aine- ja huvialaringid, stuudiod ja muud Linnavalitsusega kooskõlastatud klassivälise tegevuse vormid .
(10) Gümnaasiumi algklassides töötab parandusõpperühm, s.t. õpiraskustega õpilastele väljaspool õppetunde õpiabi osutamiseks moodustatud rühm
(11) Gümnaasium võimaldab koduõpet tervislikel põhjustel vastavalt Hariduse –ja Teadusministeeriumi poolt kehtestatud korrale.
(12) Õpilastega töötavad spetsialistid- logopeed, psühholoog, sotsiaaltöötaja, parandusrühma õpetaja, abiõpetajad.
§ 14. Õpilaste õpitulemuste hindamine.
(1) Õpilaste teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumise hindamisel lähtub gümnaasium «Õpilaste hindamise korrast», mis on välja töötatud haridusministri määruse alusel, kooskõlastatud õppenõukoguga ja kinnitatud direktori poolt.
(2) Õpilaste teadmiste ja oskuste hinded kantakse tunnistusele viiepallisüsteemis, esimeses klassis sõnalise hinnanguga. Sõnaliste hinnangute kasutamise kinnitab kooli õppenõukogu oma otsusega, hinnangute andmise põhimõtted esitatakse gümnaasiumi õppekava üldosas. Õppeveerandi ja õppeaasta lõpul antakse õpilastele kirjalikult kokkuvõtvad hinded, mis kantakse klassitunnistusele.
(3) Gümnaasium töötab e-kooli režiimis .Õpetajad täidavad virtuaalsed klassipäevikud samal päeval. Arvutid on õpetajate ruumis, raamatukogus, keelekümbluse keskuses, arvutuklassides ja õppeklassides ning laboratooriumides.
(4) Aasta, veerandi või kursuste lõpus saavad õpilased klassitunnistuse.
(5) Igas klassis õppetööks vajalikud õpikud, töövihikud, tööraamatud ja muu õppekirjanduse valib õpetaja haridus- ja teadusministri poolt kinnitatud loetelust.
§ 15. Gümnaasiumi raamatukogu.
(1) Gümnaasiumis on oma raamatukogu ja lugemissaal.
Õppe- ja ilukirjanduse tellimise, hoiustamise ja laenutamisega tegeleb kooli raamatukogu, mille töökorralduse alused kinnitab kooli direktor kooskõlastatult Haridus- ja Teadusministeeriumi määrusega. Gümnaasium tellib ajalehte ja ajakirju, sh võõrkeeltes, lähtudes kooli eelarvest.
§ 16. Gümnaasiumi vastuvõtt ja gümnaasiumist väljaarvamine
(1) Gümnaasiumisse vastuvõtt toimub vastavalt Linnavalitsuse poolt kinnitatud Õpilaste vastuvõtu korrale.
(2) Gümnaasiumist teise kooli üleminek, koolist lahkumine ja väljaheitmine toimub haridus- ja teadusministri määruse alusel.
§ 17. Koolikohustuse täitmise kontroll.
Koolikohustuse
täitmist kontrollivad kõik aineõpetajad, klassijuhatajad,
sotsiaalpedagoog ja esitavad andmed õppealajuhatajatele.
§ 18. Gümnaasiumi traditsioonid.
(1) Gümnaasiumi traditsioonideks on: Esimese koolipäeva ja lõpuaktuse pidulik korraldamine, Vabariigi aastapäeva ja kodanikupäeva tähistamine, ainekonkursside ja õpilastööde näituse korraldamine, jõulunädala läbiviimine, kooli spordipäeva korraldamine, emade- ja isadepäeva tähistamine, gümnaasiumi astme õpilaste sügise väljasõit, suvine koolilaager, suvine keelelaager, õpilaste väljasõidud, Super-seeria üritused jne
(2) Gümnaasiumi vilistlaste kokkutulekuid korraldatakse üks kord viie aasta jooksul.
§ 19. Gümnaasiumi arengukava.
Gümnaasiumi järjepideva arengu tagamiseks koostab gümnaasiumi juhtkond koostöös õppenõukogu ja hoolekoguga gümnaasiumi arengukava, kuhu määratakse õppeasutuse arengu prioriteetsed suunad. Gümnaasiumi arengukava kinnitab Kohtla-Järve Linnavalitsus.
IV peatükk
ÕPILASTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
§ 20. Gümnaasiumi õpilastel on õigus:
(1) valida õppekava fikseeritud vabaained,
(2) saada ainekavades ettenähtu omandamiseks täiendavat abi õpetajatelt viimastele tarifitseeritud tööaja piires;
(3) käsutada juhendaja õpetaja või treeneri juuresolekul oma kooli ruume, rajatisi ja vahendeid tasuta vastavalt koolis kehtivale korrale;
(4) osaleda kooli huviringide töös,
(5) vähekindlustatud õpilastel on õigus saada ainelist abi selleks kooli eelarvesse eraldatud fondist;
(6) Saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja Linnavolikogu poolt kehtestatud korras.
(7) õpilastel on õigus saada meditsiinilist abi, kuna koolis on olemas meditsiiniline kabinet;
(8) kõigil õpilastel on õigus täiskasvanud juhendaja juuresolekul kasutada kooli raamatukogu, Internetti;
(9) moodustada õpilasomavalitsus: võtta osa gümnaasiumi probleemide lahendamisest valitud õpilasesindajate kaudu;
(10) õpilastel on õigus tunnustusele, mille puhul kasutatakse:
1)
õpetaja poolt kas suulist või kirjalik kiitus õpilaspäevikusse;
2)
kiitus direktori käskkirjaga;
3) gümnaasiumi au- ja tänukirjaga
autasustamist;
4) meenete kinkimist;
5) Haridus- ja
Teadusministeeriumi kiituskiri, hõbe- ja kuldmedali välja andmine;
6)
gümnaasiumi tänukiri vanematele;
7) preemiaekskursioon
klassile ja õpilasel
(11) Asutada ühinguid, klubisid ja ringe, mille eesmärgid ja tegevused ei kahjusta kooli ja kodu kasvatuslikke eesmärke;
(12) Esitada direktsioonile pretensioone õpetamise taseme suhtes või ideid gümnaasiumi töö parendamiseks,
(13) õpilastel ja nende vanematel on õigus probleemide lahendamiseks pöörduda õppeasutusehoolekogusse, linnavalitsusse ja Haridus- ja Teadusministeeriumi poole.
(14) Gümnaasiumis on keelatud hilinemine, põhjuseta puudumine, kaklemine, peksmine, kaasõpilaste alandamine ja ebaviisakas käitumine õpetajate suhtes, samuti suitsetamine ja alkoholi, uimastite tarvitamine.
(15) Õppimise perioodiks õpilasele väljastatakse õpilaspilet.
§ 21. Õpilaste kohustused.
(1) Õpilane on kohustatud täitma Tammiku Gümnaasiumi kodukorda ja Eesti riigi seadusi. Gümnaasiumi õpilane esindab kõikjal väärikalt ennast, oma kooli ja oma maad.
(2) Aktiivselt osalema õppetöös, olema distsiplineeritud, suhtuma lugupidavalt kaasinimestesse, hoidma ümbritsevat loodust ;
(3) täitma kooli kodukorra ja ohutustehnika nõudeid ning kandma vastutust nende rikkumiste eest;
(4) käituma igas olukorras viisakalt, võtma osa kõigist õppekavaga määratletud ainetundidest, suhtuma õppetöösse kohusetundlikult, järgima tervislikke eluviise,
(5) hüvitama materiaalset kahju, mida on tekitatud kodukorda eirates;
(6) täitma ülesandeid, mis on seotud oma kooli vajadustest lähtuvalt ja mille esitajateks on kas klassijuhataja või direktsioon;
(7) täitma koolikohustust;
(8) täitma õppenõukogu otsuseid;
(9) kooliteel täitma liikluseeskirju,
(10) alluma gümnaasiumi juhtkonna ja õpetajate korraldustele.
§ 22. Õpilaste laitmine.
Õpilaste laitmisel kasutatakse järgmisi võimalusi: märkus õpilaspäevikusse või virtuaal-klassipäevikusse; väljakutsumine direktsiooni nõupidamisele, õppenõukogusse või hoolekogu istungile koos vanemaga; noomitus direktori käskkirjaga; gümnaasiumist väljaheitmine vastavalt seadusele, materiaalse kahju tekitamise korral kahju hüvitamine ning noorsoopolitseisse ja alaealiste komisjonile suunamine;
§ 23. Koolist puudumine.
Õpilased võivad koolist puududa maksimaalselt 3 päeva õppeaastas lapsevanemate loal. Pikemal puudumisel peab olema arstitõend. Puudumist kontrollib klassijuhataja.
§ 24. Tervise kaitse ja toitlustamine.
Gümnaasium tagab õpilastele koolis viibimise ajal tema tervise kaitse. Koolis on organiseeritud õpilaste toitlustamine, lisaks neile jagatakse piimatooted vastavalt seadusandlusele ja kehtestatud korrale.
§ 25. Lastevanemate koosolekud.
(1) Üks kord aastas toimub lastevanemate üldkoosolek, kus kooskõlastatakse ja ühtlustatakse kooli- ja lastevanemate nõudmisi. Üldkoosolek valib laste-vanemate esindaja hoolekogusse. Hoolekogu on aruandekohustuslik üldkoosoleku ees.
(2) Gümnaasiumi ja kodu koostööks kutsub klassijuhataja või kooli juhtkond vajadusel kokku vanemate koosoleku, kuid mitte harvem kui 2 korda aastas.
(3) Koosolek võib teha ettepanekuid gümnaasiumi juhtkonnale õppe- ja kasvatustöö parandamiseks.
§ 26. Arenguvestluste läbiviimine.
Pedagoogide ja õpilaste koostöö peamiseks vormiks on isiklik kontakt. Vähemalt üks kord õppeaasta jooksul viiakse õpilasega arenguvestlus, mille üldeesmärk on õpilase arengu toetamine, gümnaasiumi kehtestatud korras.
V peatükk
KOOLI TÖÖTAJATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
§ 27. Koolitöötajad.
Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad.
§ 28. Personali koosseis.
(1) Gümnaasiumi pedagoogide koosseisu määrab kooli direktor lähtuvalt palgafondist, kooli vajadustest ja ametikohtade arvust .
(2) Pedagoogide ja direktori asetäitja õppe- ja kasvatusalal vaba ametikoha täitmiseks korraldab kooli direktor konkursi vastavalt seadusandlusele ja gümnaasiumi kehtestatud korras.
(3) Personaliga sõlmib, muudab, peatab või lõpetab töölepingud kooli direktor lähtudes tööseadusandlusest ja muudest õigusaktidest.
§ 29. Personali õigused, kohustused, ülesanded ja vastutus.
(1) Personali tööülesanded ja - koormuse, kohustused, õigused ja vastutuse lepib töötajaga kokku kooli juhtkond, kusjuures lähtutakse kooli kodukorra eeskirjadest, ametijuhendist, töökaitsealastest eeskirjadest ja määrustest.
(2) Õpetaja vastutab oma töö tulemuste eest, õppeplaani, tunniplaani ja vastava aine õppekava täitmise eest.
(3) Gümnaasiumi juhtkond hindab õpetaja tööd õpilaste teadmiste-oskuste kvaliteedi ja kasvatustöö tulemuste alusel.
(4) Pedagoogide põhiülesanne on õppe-kasvatustöö suunamine, tunnetusprotsesside juhtimine ning neis osalemine vastastikuse lugupidamise ja üksteist mõistva koostöö alusel.
(5) Õpetaja on kohustatud andma õpilastele põhikooli ja gümnaasiumi riikliku ja kooli õppekavaga määratud teadmiste taseme.
(6) Õpetaja vastutab oma töö tulemuste eest ja tema hoolde usaldatud kooli vara eest.
(7) Pedagoogil ei ole õigust keelduda talle määratud pedagoogilistest ülesannetest - õpilaste nõustamine ja abistamine, õppekavade ja materjalide koostamine, tundideks ettevalmistamine, korrapidamine, klassi või kabinetti juhatamine, õhtuse õpilasürituse töö jne., kui nad toimuvad gümnaasiumi ruumides või üldtööplaani järgi, saavad tasustatud või mahuvad üldtööaja sisse.
(8) Juhtkonnal ei ole õigus nõuda töötajalt ülesannete täitmist, juhul, kui nad ei ole fikseeritud töötaja töölepingus ja ametijuhendis.
(9) Klassijuhataja ülesanne on tundma õppida õpilase isiksust ja elutingimusi, teha koostööd lastevanematega.
(10) Õpetajad on kohustatud tegelema enesetäiendamisega ja erialase kvalifikatsiooni tõstmisega.
(11) Õpetajal on õigus valida õppevahendeid ja -meetodeid ning teha ettepanekuid õppe- ja kasvatustöö paremaks korraldamiseks, osaleda kooli- ja linnaainesektsioonide töös.
(12) Gümnaasiumi töötajatel on keelatud avalikustada lapselt saadud teavet lapse perekonna kohta.
(13) Töödistsipliini rikkumine, sh töötajale töölepingu, gümnaasiumi põhimääruse, kodukorra eeskirjade ja ametijuhendiga pandud töökohustuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine töötaja süü tõttu toob kaasa distsiplinaarkaristuse määramise vastavalt tööseadusandlusele.
(14) Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri tehakse töötajale teatavaks allkirja vastu.
(15) Gümnaasiumi töötajatel on õigus vastastikusel kokkuleppel direktoriga täiendada oma teadmisi täiendkursustel, vastavalt koolis kehtivale korrale.
(16) Gümnaasiumi töötajatel on õigus kasutada oma kooli ruume, rajatisi ja vahendeid tasuta vastavalt koolis kehtivale korrale.
§ 30. Pedagoogide atesteerimine.
Pedagooge atesteerib gümnaasiumi atesteerimiskomisjon nende avalduste põhjal. Atesteerimise tingimused ja korra kehtestab haridus-ja teadusminister määrusega.
§ 31. Teenindava personali ülesanded.
Gümnaasiumi abi- ja teenindava personali ülesandeks on tagada kooli häireta töö ja majandamine ning vara säilitamine ja korrasolek.
VI peatükk
KOOLIELU KORRALDAMINE JA GÜMNAASIUMI JUHTIMINE
§ 32. Gümnaasiumi direktor.
(1) Gümnaasiumi juhib direktor.Direktor kannab vastutust kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.
(2) Direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutab Kohtla-Järve Linnavalitsus välja avaliku konkursi.
(3) Direktori kinnitab ametisse Kohtla-Järve Linnavalitsus. Töölepingu direktoriga sõlmib, muudab, peatab või lõpetab linnapea.
(4) Direktor:
1) Vastutab õppe- ja kasvatustegevuse taseme riiklikule
standardile vastavuse; kooli varade säilimise ja sihtotstarbelise
käsutamise, majandus- ja finantstegevuse seaduslikkuse eest;
2)
esindab gümnaasiumi kõigis riigi- ja omavalitsusorganites ning kohtus,
3)
käsutab gümnaasiumi vara vastavalt linnavolikogu poolt sätestatud
korrale;
4) kinnitab kooli õppekava;
5) sõlmib, muudab,
peatab või lõpetab personali töölepinguid, määrab kindlaks personali
kohustused ja vastutuse;
6) võtab tööle ning lõpetab töölepinguid,
määrab klassijuhatajad;
7) tunnustab ja karistab töötajaid;
8)
korraldab õppenõukogu tööd, juhatab korralisi koosolekuid;
9)
loob tingimused õppetööks, huvialaseks tegevuseks;
10)
korraldab õpetaja vaba ametikoha täitmiseks hoolekogu poolt kinnitatud
korras konkursi;
11) tegutseb gümnaasiumi nimel erivolitusteta,
esindab seda suhetes teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega, sõlmib
gümnaasiumi nimel selle eesmärkide saavutamiseks ja täitmiseks vajalikke
lepingud kooli kinnitatud eelarve raames,
12) on aruandekohustuslik
hoolekogu ees,
13) teeb kõrgemalseisvale organile ettepanekuid
gümnaasiumi struktuuri ja koosseisu ning gümnaasiumi tegutsemiseks
vajalike vahendite saamiseks.
§ 33. Direktori asetäitjad õppe- kasvatustöö alal:
1)
vastutavad õppe-ja kasvatustöö organiseerimise, õppekava täitmise,
õpetamise ja õpilaste teadmiste kvaliteedi tagamise eest;
2)
juhendavad, kontrollivad ja annavad hinnanguid pedagoogide tööle;
3)
organiseerivad metoodilist tööd;
4) koostavad aruandeid
õppe-ja kasvatustöö olukorra kohta;
§ 34. Huvijuht
Õpilaste huvialast tegevust koolis suunab ja koordineerib huvijuht koostöös kooli õpilaste omavalitsusega.
§ 35. Kooli õppe- ja kasvatusküsimuste ning muude koolielu probleemide lahendamiseks on koolil alaliselt tegutsev õppenõukogu, õpilasomavalitsus ja hoolekogu, mis tegutsevad vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi määrustele, seadustele ning kooli põhimäärusele.
VII peatükk
FINANTSEERIMINE, MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED
§ 36. Gümnaasiumi vara.
Gümnaasiumi vara moodustavad talle Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt sihtotstarbeliseks käsutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara.
§ 37. Gümnaasiumi rahalised vahendid.
(1) Gümnaasium saab rahalised vahendid riigieelarvest, kohalikust
eelarvest, laekumistest sihtfondidest, asutuste, ettevõtete,
organisatsioonide ja üksikisikute annetustest ning gümnaasiumi
põhitegevusega seotud tasulistest teenustest.
Gümnaasium on
iseseisval bilansil, omab oma pangaarveid ja koolis töötavaid
raamatupidajaid.
(2) Gümnaasiumi vara soetatakse Kohtla-Järve linna kohalikust eelarvest eraldatud vahenditest ja see kuulub koolile. Vara kasutajateks on kooli personal ja õpilaskond, vara käsutajaks on direktor.
(3) Gümnaasiumi majandustegevuseks vajalikud vahendid eraldatakse Kohtla-Järve Linnavolikogu poolt kalendriaastaks kinnitatud eelarvega, millele lisandub omatulude eelarve.
(4) Gümnaasiumil on õigus teenida eelarveväliseid vahendeid järgmiselt:
1)
temale kasutamiseks antud ruume ja vara rentida või anda käsutada
juriidilistele ja füüsilistele isikutele tasu eest kokkulepitud korras;
2)
korraldada tasulisi diskosid, peoõhtuid, pidusid lastevanematele ja
mikrorajooni elanikele, noortele; läbi viia õhtusel ajal ja
puhkepäevadel tasulisi huvialaringe, olemasolevate kõrge
kvalifikatsiooniga spetsialistide poolt korraldatud kursuseid õpilastele
ja mikrorajooni elanikele;
3) oma põhitegevuse kõrval ning seda
kahjustamata tegeleda õppekavavälise koolituse, võistluste, festivalide,
kontsertide ja näituste korraldamisega, õppematerjalide valmistamise ja
kirjastamisega jne.
(5) Gümnaasium võib kasutada omatulude eelarvet:
1)
koosseisuväliste ametikohtade tasumiseks ja maksudeks;
2)
sanitaarremondiks;
3) kommunaalteenuste osaliseks maksuks;
4)
inventari soetamiseks;
5) ravimite ostmiseks;
6) õppevahendite
ostmiseks;
7) rahaliste preemiate väljamaksmiseks õpilastele, kes on
saavutanud auhinnalisi kohti linna-, maakonna- ja vabariigi
aineolümpiaadidel ja konkurssidel;
8) ilukirjanduse
muretsemiseks;
9) õpilaste ja külaliste vastuvõtuks;
10)
infotehnoloogia muretsemiseks;
11) eriti silmapaistvate õpetajate
premeerimiseks;
12) transpordi tellimiseks;
13) gümnaasiumi
ruumide vormistamiseks.
VIII peatükk
GÜMNAASIUMI ASJAAJAMINE, ARUANDLUS JA JÄRELVALVE
§ 38. Asjaajamine ja aruandlus
(1) Gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevusealaste dokumentide loetelu ja vormid ning nende täitmise korra kehtestab haridusminister määrusega.
(2) Asjaajamise alused kehtestab direktor.
(3) Gümnaasiumi raamatupidamise arvestust peetakse õigusaktidega kehtestatud korras.
§ 39. Järelevalve
(1) Järelvalvet gümnaasiumi majandustegevuse, varade ja eelarve kasutamise üle teostab linnavalitsus ja linnavolikogu revisjonikomisjon.
(2) Kontrolli gümnaasiumi õppetegevuse korralduse ning taseme üle teostab linnavalitsus (teeninduslik järelvalve), riiklik järelvalve vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korrale.
IX peatükk
RAHVUSVAHELISED SIDEMED
§ 40. Välissuhted.
(1) Koolil on õigus kooskõlastatult volikoguga arendada välissuhteid.
(2) Koolil on õigus vastu võtta välisriikide õpetajaid ja õpilasi vastastikusel kokkuleppel või projekti raames.
(3) Kool võib saata õpetajaid ja õpilasi välisriikidesse. Kulud kannab üldjuhul sinnasõitev isik või kool, lähtudes gümnaasiumi eelarvest. Sõitvate gruppide koosseisu kinnitab kooli direktor.
X peatükk
KOOLI ÜMBERKORRALDAMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA
TEGEVUSE LÕPETAMINE
§ 41. Gümnaasiumi ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine
(1) Gümnaasiumi ümberkorraldamise, ümberkujundamise ja tegevuse lõpetamise otsustab linnavolikogu.
(2) Ümberkorraldamine, ümberkujundamine või tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu.
(3) Gümnaasiumi ümberkujundamisest või tegevuse lõpetamisest teatab direktor õpilastele, lastevanematele, pedagoogidele ja töötajatele ning linnavalitsus Teadus- ja Haridusministeeriumile, vähemalt 6 kuud enne uue õppeaasta algust.
XI peatükk
PÕHIMÄÄRUSE MUUTMISE KORD JA RAKENDUSSÄTTED
§ 42. Põhimääruse muutmise kord.
(1) Hoolekogu arutab läbi ja kiidab heaks gümnaasiumi põhimääruse.
(2) Gümnaasiumi põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub linnavolikogu poolt sätestatud korras.
§ 43. Rakendussätted
(1) Tunnistada kehtetuks Kohtla-Järve Linnavolikogu 28. juuni 2000.a. määruse nr 26 «Munitsipaalkoolide põhimääruste kinnitamine» lisa 7.
(2) Määrus jõustub 03.aprillil 2006.a.
| Volikogu esimees Valeri KORB |
Facebook
Twitter