Meetme 1.3 "Võrdsed võimalused tööturul", välja arvatud riigi tööturuasutuste projektidele antava toetuse, tingimused ja toetuse kasutamise seire eeskiri
Vastu võetud 04.04.2006 nr 35
Määrus kehtestatakse «Struktuuritoetuse seaduse» § 131 lõike 4 punkti 1 ja § 16 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrus sätestab struktuuritoetuse seaduse § 2 lõike 2 punkti 1 alusel kehtestatud «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» (edaspidi arengukava) prioriteedi 1 «Inimressursi arendamine» meetme 1.3 «Võrdsed võimalused tööturul» (edaspidi meede) toetuse andmise tingimused ja toetuse seire läbiviimise eeskirja.
(2) Määrust ei kohaldata meetme raames struktuuritoetuse seaduse § 17 alusel kehtestatud tingimustel ja korras antavatele toetustele.
§ 2. Toetus ja toetuse andmise eesmärgid
(1) Struktuuritoetus (edaspidi toetus) määruse tähenduses on rahaline abi, mida antakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
(2) Toetuse andmise eesmärgid on:
1) integreerida kiiremini ja
ulatuslikumalt tööturule töötuid;
2) integreerida
kiiremini ja ulatuslikumalt tööturule töötajaid, kes on saanud
koondamisteate;
3) võimaldada riskirühmadele paremat ligipääsu
tööturule;
4) tõsta tööturuteenuste tulemuslikkust ja
kvaliteeti.
§ 3. Toetatavad tegevused
Meetme raames toetatavad tegevused on:
1) töötute ja koondamisteate
saanud töötajate täiendus- ja ümberõpe (sh ettevõtlusalane õpe);
2)
riskirühmade (sh kinnipeetavate) töövõime ja töövalmiduse tõstmine;
3)
ebapiisava eesti keele oskusega isikutele tööalaselt vajaliku keeleõppe
võimaluste pakkumine toetamaks nende integratsiooni tööturule;
4)
tööhõivealane abi ning kaitstud või tugiisikuga töökohtade loomine ja
muude üleminekutöö võimaluste loomine;
5) abi
andmine ettevõtlusega alustamiseks;
6) naiste tööturule tuleku
ja naasmise takistuste vähendamine;
7) tööturule integreerimist
toetavate teenuste osutamine;
8) olemasolevate tööturuteenuste
edasiarendamine ja kohandamine piirkondlike vajadustega ning uute
tööturumeetmete väljatöötamine ja rakendamine;
9)
aktiivseid tööturumeetmeid ja tööturule integreerimist toetavaid
teenuseid osutavate töötajate koolitus.
§ 4. Toetuse määr
(1) Toetus võib moodustada maksimaalselt 80% projekti abikõlblikest avaliku sektori kogukuludest. Avaliku sektori kuludeks loetakse Euroopa Sotsiaalfondi ja lõikes 2 nimetatud isikute kulusid.
(2) Vähemalt 20% projekti abikõlblikest avaliku sektori kogukuludest
peab olema finantseeritud Eesti avaliku sektori poolt. Eesti avaliku
sektori finantseeringuks loetakse järgmiste isikute finantseeringut:
1)
riik;
2) kohaliku omavalitsuse üksus;
3) muu avalik-õiguslik
juriidiline isik;
4) juriidilised isikud, mille üle punktides 1–3
nimetatud isikud omavad raamatupidamise seaduse § 27 lõike 1 tähenduses
valitsevat mõju.
(3) Kui toetuse andmine on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes või vähese tähtsusega abi sama seaduse § 33 lõike 1 mõistes, järgitakse Komisjoni määruses 2204/2002/EÜ, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist tööhõivealase riigiabi suhtes (ELT L 337, 13.12.2002, lk 3–14) ja Komisjoni määruses 68/2001/EÜ, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist koolitusabi suhtes (ELT L 10, 13.01.2001, lk 20–29), mida on muudetud Komisjoni määrusega 363/2004/EÜ (ELT L 63, 28.02.2004, lk 20–21) ning Komisjoni määruses 70/2001/EÜ, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele antava riigiabi suhtes (ELT L 10, 13.01.2001, lk 33–42), mida on muudetud Komisjoni määrusega 364/2004/EÜ (ELT L 63, 28.02.2004, lk 22–29) või Komisjoni määruse 69/2001/EÜ, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohandamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT 10, 13.01.2001, lk 30–32), sätestatud tingimusi.
(4) Toetust antakse projektidele abikõlblike avaliku sektori kogukuludega vähemalt 300 000 Eesti krooni. Maksimaalne taotletav toetus on 10 000 000 Eesti krooni.
2. peatükk
TAOTLUSE MENETLEMINE
§ 5. Taotlusvooru väljakuulutamine
(1) Tööturuamet kuulutab taotlusvooru välja vähemalt korra aastas, kuni meetme taotluste rahastamise eelarvevahendite lõppemiseni. Taotlusvooru võib vajaduse korral kuulutada välja konkreetse tegevuse, piirkonna või meetme eelarve osa kohta.
(2) Tööturuamet kooskõlastab taotlusvooru väljakuulutamise eelnevalt Sotsiaalministeeriumiga. Sotsiaalministeerium annab arvamuse taotlusvooru väljakuulutamise kohta viie tööpäeva jooksul. Sotsiaalministeeriumi nõusolekuta taotlusvooru välja ei kuulutata.
(3) Teade taotlusvooru väljakuulutamise kohta avaldatakse vähemalt ühes eestikeelses ja ühes venekeelses üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt kahel korral arvestusega, et toetuse taotlejale jääks taotluse esitamiseks aega mitte vähem kui 30 kalendripäeva alates esimese teate avaldamisest päevalehes. Teade avaldatakse ka internetis Tööturuameti veebilehel.
(4) Taotlusvooru väljakuulutamise teade peab sisaldama vähemalt toetuse taotluse esitamise tähtpäeva ja viidet sellele, et toetuse taotlemise kohta saab lisateavet Tööturuametist. Kui taotlusvoor kuulutatakse välja konkreetse tegevuse, piirkonna või meetme eelarve osa kohta, siis peab taotlusvooru väljakuulutamise teade sisaldama ka vastavat teavet.
§ 6. Taotluse esitamine
(1) Taotleja esitab toetuse saamiseks Tööturuametile taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevaks taotluse ja selle elektroonilise koopia.
(2) Taotluse koondamisteate saanud töötajate projekti toetamiseks võib taotleja Tööturuametile esitada ka taotlusvoorude vahelisel perioodil, välja arvatud lõikes 1 sätestatud taotluste esitamise tähtpäevast kuni kõigi vastavas taotlusvoorus esitatud taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemiseni.
(3) Kui taotlus koondamisteate saanud töötajate projekti toetamiseks on esitatud taotlusvooru väljakuulutamise teate avaldamisest kuni taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud taotluse esitamise tähtpäevani, loetakse taotlus esitatuks lõikes 1 sätestatud korras.
§ 7. Taotlejale esitatavad nõuded
(1) Toetust võib taotleda:
1) juriidiline isik;
2)
füüsilisest isikust ettevõtja;
3) riigiasutus, välja
arvatud Tööturuamet;
4) kohaliku omavalitsuse asutus.
(2) Taotleja:
1) ei või olla isik, kelle juhtimisorganil on isiku
maksejõuetuse tõttu seadusest tulenev kohustus esitada pankrotiavaldus;
2)
või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud
likvideerimismenetlust ega tehtud pankrotiotsust;
3) ei või olla
maksuvõlglane välja arvatud juhul, kui maksuvõlg on ajatatud ning
maksuvõla ajatatuse korral on maksed tasutud ajakava kohaselt.
§ 8. Taotleja vastavaks tunnistamine
(1) Tööturuamet kontrollib 30 kalendripäeva jooksul § 6 lõikes 1 sätestatud tähtpäevast taotleja vastavust §-s 7 sätestatud nõuetele.
(2) Tööturuamet kontrollib § 6 lõikes 2 sätestatud korras esitatud taotluse esitanud taotleja vastavust §-s 7 sätestatud nõuetele 20 kalendripäeva jooksul taotluse esitamisest Tööturuametile.
(3) Tööturuameti peadirektor teeb taotleja vastavaks tunnistamise otsuse, kui taotleja vastab kõigile §-s 7 sätestatud nõuetele.
(4) Tööturuameti peadirektor tunnistab taotleja mittevastavaks ja teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja ei vasta vähemalt ühele §-s 7 sätestatud nõuetest.
§ 9. Taotlusele esitatavad nõuded
(1) Taotlus koosneb vormikohasest taotlusest (lisa 1) ja sellele lisatud dokumentidest.
(2) Taotlus peab sisaldama järgmisi dokumente:
1) taotleja ja
projektis nimetatud isikute poolt projekti elluviimiseks vajalike
tegevuslubade, litsentside ja tunnistuste koopiad;
2) tõend § 4
lõikes 2 nimetatud finantseeringu olemasolu kinnituseks;
3)
taotleja bilanss taotluse esitamisele eelneva kuu seisuga.
(3) Taotlus on nõuetekohane, kui:
1) toetust on taotletud §-s 3
nimetatud toetatavatele tegevustele või kui taotlusvoor on välja
kuulutatud konkreetse tegevuse, piirkonna või meetme eelarve osa kohta,
siis § 5 lõikes 4 nimetatud teates sätestatule;
2)
toetust taotletakse §-s 4 sätestatud määras;
3)
toetust taotletakse kulude tegemiseks, mis vastavalt struktuuritoetuse
seaduse § 42 lõigetes 2 ja 3 ning määruses sätestatule
on abikõlblikud;
4) projekt, mille rahastamist taotletakse,
viiakse ellu hiljemalt 31. augustiks 2008. a;
5) taotlus on
vormikohane ja sisaldab nõutud andmeid;
6) taotluses sisalduvad
lõikes 2 nimetatud dokumendid;
7) taotlus on allkirjastatud
allkirjaõigust omava isiku poolt.
§ 10. Taotluse vastavaks tunnistamine
(1) Tööturuamet kontrollib § 6 lõikes 1 sätestatud korras esitatud taotluse vastavust §-s 9 sätestatud nõuetele 30 kalendripäeva jooksul § 6 lõikes 1 sätestatud tähtpäevast.
(2) Tööturuamet kontrollib § 6 lõikes 2 sätestatud korras esitatud taotluse vastavust §-s 9 sätestatud nõuetele 20 kalendripäeva jooksul taotluse esitamisest Tööturuametile.
(3) Kui taotluses esineb puudusi, teavitab Tööturuamet taotlejat puuduste esinemisest viivitamatult ning annab taotlejale puuduste kõrvaldamiseks aega viis tööpäeva. Tööturuamet võib taotluse menetlemise tähtaega pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud aja võrra.
(4) Tööturuameti peadirektor teeb taotluse vastavaks tunnistamise otsuse, kui taotlus vastab kõigile §-s 9 ja struktuuritoetuse seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud nõuetele.
(5) Tööturuameti peadirektor tunnistab taotluse mittevastavaks ja teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotlus ei vasta vähemalt ühele §-s 9 või struktuuritoetuse seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud nõudele.
§ 11. Taotluse hindamine
(1) Vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad Tööturuameti poolt valitud lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele vastavad sõltumatud eksperdid, kusjuures iga taotlust peab hindama vähemalt kaks sõltumatut eksperti.
(2) Sõltumatuks loetakse eksperti, kes:
1) ei ole Tööturuameti
ega Sotsiaalministeeriumi ametnik;
2) ei ole Tööturuametiga ega
Sotsiaalministeeriumiga lepingulises suhtes, v.a eksperthinnangu
andmiseks sõlmitav leping;
3) ei taotle meetmest toetust ega ole
meetmest toetuse saaja;
4) ei ole meetmest toetust taotleva või
meetmest toetust saava isiku või asutuse ametnik või sellega
lepingulises suhtes;
5) kinnitab, et hindab taotlust erapooletult ja
sõltumatult.
(3) Eksperdil peab olema kõrgharidus, viimase viie aasta jooksul vähemalt kaheaastane töökogemus meetme raames toetatavate tegevuste valdkonnas ning eksperthinnangu andmiseks vajalikud teadmised hinnatava taotluse valdkonnas.
(4) Vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad sõltumatud eksperdid
hindamislehe (lisa 2) alusel järgmiste hindamiskriteeriumide lõikes:
1)
projekti asjakohasus ja vastavus meetme eesmärkidele – maksimaalselt 15
punkti;
2) projekti sisu ja metoodika – maksimaalselt 35 punkti;
3)
toetuse taotleja suutlikkus projekti rakendada – maksimaalselt 7 punkti;
4)
projekti eelarve ja kulude põhjendatus – maksimaalselt 24 punkti;
5)
projekti mõju, projekti seos teiste projektidega ja jätkusuutlikkus –
maksimaalselt 19 punkti.
(5) Kui sõltumatute ekspertide poolt antud hinnangud taotlusele erinevad rohkem kui 15 punkti ulatuses, hindab taotlust täiendav sõltumatu ekspert. Taotlust ei saadeta täiendavale sõltumatule eksperdile hindamiseks, kui vähemalt kaks sõltumatut eksperti on hinnanud taotlust alla 75 punkti.
(6) Hindamise tulemusel sõltumatute ekspertide poolt antud punktidest arvutatakse aritmeetiline keskmine hindamistulemus. Aritmeetiliste keskmiste hindamistulemuste alusel koostatakse taotluste paremusjärjestus. § 6 lõikes 2 sätestatud korras esitatud taotlustest paremusjärjestust ei moodustata.
(7) Tööturuamet võib maakondlike tööhõivenõukogude ja üleriigilise tööhõivenõukogu käest küsida arvamust taotluse riikliku tähtsuse kohta.
§ 12. Taotluse rahuldamine
(1) Rahuldamisele kuuluvad hindamise tulemusel moodustatud paremusjärjestuse alusel parimad taotlused, mille aritmeetiline keskmine hindamistulemus on vähemalt 75 punkti ja mida pole ühegi sõltumatu eksperdi poolt ühegi § 11 lõikes 4 kehtestatud hindamiskriteeriumi lõikes hinnatud 0 punktiga ning mille rahastamise summa ei ületa meetme rahastamise eelarvet. Ülejäänud taotluste suhtes tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
(2) Rahuldamisele kuuluvad kõik § 6 lõikes 2 sätestatud korras esitatud taotlused, mille aritmeetiline keskmine hindamistulemus on vähemalt 75 punkti ja mida pole ühegi sõltumatu eksperdi poolt ühegi § 11 lõikes 4 kehtestatud hindamiskriteeriumi lõikes hinnatud 0 punktiga ning mille rahastamise summa ei ületa meetme rahastamise eelarvet.
(3) Kui meetme rahastamise eelarves puuduvad vahendid taotluse täies ulatuses rahuldamiseks, võib taotleja nõusolekul taotletud toetuse summat ja projekti tegevusi muuta tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid. Kui taotleja ei ole nõus taotluse summa või tegevuste muutmisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
(4) Tööturuameti peadirektor teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 70 kalendripäeva jooksul § 6 lõikes 1 sätestatud tähtpäevast.
(5) § 6 lõikes 2 sätestatud korras esitatud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse 30 kalendripäeva jooksul taotluse esitamisest.
§ 13. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsus, selle muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt:
1)
otsuse tegija;
2) otsuse kuupäev ja number;
3) otsuse
tegemise alused;
4) toetuse saaja;
5) toetatava projekti nimi;
6)
toetuse maksimaalne suurus Eesti kroonides, maksimaalne toetuse määr
protsentides ja Eesti avaliku sektori minimaalne finantseering Eesti
kroonides ning minimaalne määr protsentides;
7) kulude
abikõlblikkuse algus- ja lõppkuupäev;
8) toetuse saaja
kohustused ja toetuse kasutamise tingimused;
9) tähtajad aruannete
esitamiseks;
10) otsuse vaidlustamise kord;
11) ettemakse või
osalise ettemakse tegemise võimalus.
(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:
1)
otsuse tegija;
2) otsuse kuupäev ja number;
3) otsuse
tegemise alused;
4) toetuse taotleja;
5) projekti nimi, millele
toetust taotleti;
6) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
7)
otsuse vaidlustamise kord.
(3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 202.
(4) Tööturuamet vaatab taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise avalduse läbi 15 tööpäeva jooksul avalduse kätte saamisest.
§ 14. Otsuse teatavaks tegemine
Tööturuamet saadab taotleja ja taotluse vastavaks tunnistamise, taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise või taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse koopia taotlejale viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.
3. peatükk
TOETUSE VÄLJAMAKSMINE
§ 15. Kulude abikõlblikkus
(1) Abikõlblikud on kulud, mis on kooskõlas struktuuritoetuse seaduse § 42 lõigetes 2 ja 3 sätestatuga.
(2) Abikõlblikud on kulud, mis on tehtud § 6 lõikes 1 sätestatud tähtpäevast alates kuni 31. augustini 2008. a.
(3) Kulud, mis on tehtud enne § 6 lõikes 1 sätestatud tähtpäeva, on
abikõlblikud, kui:
1) toetuse taotluses on eraldi näidatud,
milliste enne § 6 lõikes 1 sätestatud tähtpäeva tehtavate kulude
toetamist taotletakse;
2) kuludokument, struktuuritoetuse seaduse §
11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud korra tähenduses, töö või teenuse
eest tasumiseks on väljastatud mitte varem kui 6 kuud enne § 6 lõikes 1
sätestatud tähtpäeva;
3) kulusid on tehtud vähem kui
5% projekti abikõlblikest kogukuludest, kuid mitte rohkem kui 100 000
Eesti krooni.
(4) Mitteabikõlblikud on järgmised kulud:
1) kulud projekti
personali töötervishoiu tagamiseks;
2) maa ja piiramatu
kasutuseaga põhivara ning kinnisvara soetus- ja ehituskulu;
3)
trahvid, finantskaristused, kohtukulud, intressid ja finantseeringute
kulud;
4) organisatsioonide liikmemaksud;
5) ametnike töötasu ja
muud tasud, kui nende ülesanded projektis langevad kokku ülesannetega,
mida nad täidavad ametnikena;
6) hüvitised ametist vabastamise
ja töölepingu lõpetamise korral;
7) erisoodustusena
käsitletavatelt kuludelt tasumisele kuuluvad maksud;
8) muud
kulud, mis ei ole projektiga seotud.
(5) Käibemaks on projekti raames abikõlblik, kui on võimalik näidata, et toetuse saaja on lõpptarbija, kellel ei ole vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele õigust projekti raames tasutud käibemaksu oma maksustatavast käibest maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning temale ei hüvitata käibemaksu ka muul moel. Kui eelnevat ei ole võimalik näidata, tuleb käibemaksu käsitleda mitteabikõlbliku kuluna.
(6) Kulude abikõlblikkust kontrollitakse enne toetuse väljamaksmist.
§ 16. Toetuse väljamaksmine
(1) Toetuse saaja esitab Tööturuametile 1. detsembriks järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab toetuse saaja 14 kalendripäeva jooksul toetuse taotluse rahuldamise otsuse teatavaks tegemisest.
(2) Toetus makstakse toetuse saajale välja struktuuritoetuse seaduse § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud korras Tööturuametile esitatud väljamakse taotluse alusel (lisa 3).
(3) Toetuse saaja esitab väljamakse taotluse vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kuue kuu tagant.
(4) Tööturuamet vaatab väljamakse taotluse läbi 30 kalendripäeva jooksul taotluse kätte saamisest. Kui väljamakse taotlust ei ole võimalik ettenähtud tähtaja jooksul läbi vaadata on Tööturuametil õigus tähtaega pikendada. Tööturuamet peab toetuse saajale viivituseta teatavaks tegema tähtajast mittekinnipidamise põhjuse ning uue tähtpäeva.
(5) Esimese väljamakse taotluse võib esitada pärast väljamaksete prognoosi esitamist.
(6) Viimane väljamakse tehakse pärast projekti lõpparuande kinnitamist Tööturuameti peadirektori poolt. Viimane väljamakse peab moodustama vähemalt 5% taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetuse summast.
4. peatükk
SEIRE
§ 17. Toetuse kasutamise seire
Toetuse kasutamise seiret teostatakse struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 3 alusel kehtestatud korras.
§ 18. Projekti seire- ja lõpparuanne
(1) Toetuse saaja esitab Tööturuametile vormikohase projekti seirearuande (lisa 4) ja selle elektroonilise koopia sagedusega vähemalt kaks aruannet 12 kuu jooksul vastavalt toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadele. Kui projekt kestab vähem kui 6 kuud, esitab toetuse saaja ainult projekti lõpparuande.
(2) Toetuse saaja esitab Tööturuametile vormikohase projekti lõpparuande (lisa 4) ja selle elektroonilise koopia hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul alates projekti kulude abikõlblikkuse lõppkuupäevast.
(3) Tööturuamet kontrollib 20 tööpäeva jooksul lõikes 2 nimetatud tähtajast alates, kas projekti seirearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. Kui seirearuandes puudusi ei esine, kinnitab Tööturuameti peadirektor projekti seirearuande. Puuduste esinemisel antakse toetuse saajale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning Tööturuameti peadirektor kinnitab projekti seirearuande kolme tööpäeva jooksul puuduste kõrvaldamisest.
(4) Tööturuameti peadirektor võib teha toetuse saajale ettepanekuid projekti tegevuskava, finantsplaani või eelarve muutmiseks, kui projekti seirearuandes esitatud andmetest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik projekti eduka elluviimise tagamiseks.
§ 19. Meetme seirearuanne
(1) Tööturuamet esitab Sotsiaalministeeriumile meetme seirearuande ja selle elektroonilise koopia perioodi 1. jaanuar – 31. detsember kohta järgmise aasta 20. jaanuariks.
(2) Sotsiaalministeerium kontrollib kümne tööpäeva jooksul lõikes 1 sätestatud tähtajast alates, kas meetme seirearuanne on nõuetekohaselt täidetud. Puuduste esinemisel määrab Sotsiaalministeerium Tööturuametile tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
(3) Sotsiaalministeeriumi täiendatud seirearuande kinnitab sotsiaalminister.
5. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 20. Määruse kehtetuks tunnistamine
Sotsiaalministri 7. juuli 2004. a määrus nr 89 «Meetme 1.3 «Võrdsed võimalused tööturul», välja arvatud riigi tööturuasutuste projektidele antava toetuse, tingimused ja toetuse seire läbiviimise eeskiri» tunnistatakse kehtetuks.
Minister Jaak AAB |
Kantsler Maarja MÄNDMAA |
Märkus. Lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. (Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 29.06.2005. a resolutsioon nr 17-1/0505738.)
Lisa 1014289 Lisa 2
Lisa 1014268 Lisa 1 vorm B
Lisa 1014272 Lisa 1 vorm C
Lisa 1014274 Lisa 1 vorm D
Lisa 1014277 Lisa 1 vorm E
Lisa 1014281 Lisa 1 vorm F
Lisa 1014285 Lisa 1 vorm G
Lisa 1014290 Lisa 3 vorm A
Lisa 1014297 Lisa 3 vorm B
Lisa 1014302 Lisa 3 vorm C
Lisa 1014304 Lisa 3 vorm D
Lisa 1014316 Lisa 4 vorm D