Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded ning kord1
Vastu võetud 03.12.2004 nr 122
RTL 2004, 154, 2326
jõustumine 24.12.2004
Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
27.03.2006/31 (RTL 2006, 30, 532) 10.04.2006, osaliselt 1.03.2007
Määrus kehtestatakse «Kemikaaliseaduse» § 41 lõike 4 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded ja kord olenevalt nende ohtlikest omadustest.
2. peatükk
KEMIKAALI IDENTIFITSEERIMINE
§ 2. Aine identifitseerimine
Aine identifitseeritakse järgmiste andmetega:
1) ohtliku aine CASi,
EINECSi või ELINCSi nimetus ja number;
2) ainele, millel ei ole CASi, EINECSi
või ELINCSi nimetust, antakse nimetus teiste rahvusvaheliselt tunnustatud
nomenklatuuride järgi (IUPAC -nimetus – Rahvusvahelise Puhta Keemia ja
Rakenduskeemia Liidu nimetus, Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni ISO
nimetus).
§ 3. Valmistise identifitseerimine
Valmistis identifitseeritakse järgmiste andmetega:
1) valmistise
nimetus või kaubanduslik nimetus;
2) valmistise ohtlike koostisainete
nimetused käesoleva määruse § 2 kohaselt.
§ 4. Valmistise koostisaine nimetuse konfidentsiaalsus
(1) «Kemikaaliseaduse» § 22 lg 21 kohaselt võib turustamise eest vastutav isik taotleda valmistise koostisaine(te) nimetuse asendamist pakendi märgistusel ja ohutuskaardil alternatiivse nimetusega.
(2) Alternatiivset nimetust võib taotleda üksnes ainete korral, millele
kui ohutegurile ei ole õigusaktidega kehtestatud kokkupuutepiirangut
(exposure limit), ning mis on klassifitseeritud:
1) ärritavaks, välja
arvatud ained, millele on omistatud riskilause R41 või mis on klassifitseeritud
ärritavaks koos ühe või mitme järgneva ohtliku omadusega: plahvatusohtlik,
oksüdeeriv, eriti tuleohtlik, väga tuleohtlik, tuleohtlik või
keskkonnaohtlik;
2) kahjulikuks, välja arvatud ained, mis on
klassifitseeritud kahjulikuks koos ühe või mitme järgneva ohtliku omadusega:
plahvatusohtlik, oksüdeeriv, eriti tuleohtlik, väga tuleohtlik, tuleohtlik või
keskkonnaohtlik.
(3) Kui erinevates valmististes kasutatakse üht ja sama ainet, võib
esitada ühe taotluse Kemikaalide Teabekeskusele, kui:
1) valmististes
esinevate ühtede ja samade ohtlike koostisainete sisaldus on ühesugustes
vahemikes;
2) valmististel on ühesugune klassifikatsioon ja märgistus;
3)
valmististel on ühesugune kasutusala.
§ 5. Valmistise koostisaine nimetuse konfidentsiaalsuse taotlemine
(1) Valmistise koostisaine(te) nimetuse salastamiseks ja alternatiivse nimetuse taotlemiseks tuleb esitada piisavalt teavet valmistise kohta, et töökohal rakendada vajalikke ettevaatusabinõusid tervise ja ohutuse kaitseks ja tagada, et valmistise kasutamisega kaasnev risk oleks minimaalne.
(2) Taotluses esitatakse järgmised andmed:
1) Valmistise turustamise
eest vastutava isiku nimi, aadress ja telefoninumber;
2) üksikasjalikud
identifitseerimisandmed aine kohta, mille nimetuse salastatust taotletakse: aine
CAS- ja EINECS- või ELINCS-number ning aine keemiline nimetus käesoleva määruse
§ 2 kohaselt;
3) aine klassifikatsioon Euroopa Majandusühenduse nõukogu
direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja
märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete
ühtlustamise kohta (Euroopa Ühenduste Teataja P 196, 16.08.1967, lk 1–98) 1.
lisa (edaspidi ohtlike ainete loetelu) järgi, või klassifikatsioon
käesoleva määruse kohaselt. Klassifitseerimisel käesoleva määruse kohaselt tuleb
aine klassifitseerimisel arvestada kättesaadavaid andmeid aine omaduste kohta ja
selle kinnitamiseks lisada üksikasjalikud andmed või viited sellise teabe
asukohale;
4) alternatiivne nimetus käesoleva määruse 1. lisa järgi.
Alternatiivne nimetus peab sisaldama piisavat teavet aine riskivabaks
käitlemiseks;
5) konfidentsiaalsuse põhjendus;
6) valmistise nimetus või
kaubanduslik nimetus;
7) teave selle kohta, kas punktis 6 esitatud nimetust
kasutatakse ka kõikides teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Kui mõnes
liikmesriigis kasutatakse valmistist teise nimetusega, siis esitatakse
kasutatavad valmistise nimetused või kaubanduslikud nimetused liikmesriikide
kaupa;
8) valmistise koostis;
9) valmistise klassifikatsioon;
10)
valmistise märgistus;
11) valmistise ettenähtud kasutusala;
12) valmistise
ohutuskaart.
3. peatükk
KEMIKAALI OMADUSTE MÄÄRAMINE, OHTLIKKUSE
HINDAMINE JA KLASSIFITSEERIMINE
§ 6. Aine omaduste määramine
(1) Aine omaduste määramiseks viiakse läbi vajalikud uuringud «Kemikaaliseaduse» kohaselt.
(2) Aine füüsikalised ja keemilised omadused määratakse Euroopa Majandusühenduse Nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta viienda lisa (edaspidi 67/548/EMÜ V lisa) A osas sätestatud meetoditega.
(3) Aine terviseohtlikud omadused määratakse 67/548/EMÜ V lisa B osas sätestatud meetoditega.
(4) Aine keskkonnaohtlikud omadused määratakse 67/548/EMÜ V lisa C osas sätestatud meetoditega.
§ 7. Valmistise füüsikaliste ja keemiliste omaduste määramine
(1) Valmistise füüsikalised ja keemilised omadused määratakse üldjuhul 67/548/EMÜ V lisa A osas sätestatud meetoditega.
(2) Valmististe järgmisi füüsikalisi ja keemilisi omadusi määratakse
alternatiivse konventsionaalse meetodiga:
1) mittegaasiliste orgaanilisi
peroksiide sisaldavate valmististe oksüdeerivad omadused, mis määratakse
käesoleva määruse 2. lisa punkti 2.2.2.1 kohaselt;
2) gaasiliste valmististe
tuleohtlikud omadused, mis määratakse käesoleva määruse 2. lisa punkti 2.2.5.1
kohaselt;
3) gaasiliste valmististe oksüdeerivad omadused, mis määratakse
käesoleva määruse 2. lisa punkti 2.2.2.2 kohaselt.
(3) Valmistise plahvatus- ja tuleohtlikkust ning oksüdeerivaid omadusi ei
määrata, kui:
1) ühelgi valmistise koostises oleval ainel ei ole nimetatud
omadusi ning valmistajale kättesaadava teabe põhjal nimetatud omadusi
valmistisel tõenäoliselt ei esine;
2) valmistise koostist on muudetud, kuid
on teaduslikult tõestatud, et uue koostisega valmistise ohtlike omaduste
taashindamine ei muuda klassifikatsiooni;
3) valmistis turustatakse
aerosoolpakendis.
§ 8. Valmistise terviseohtlikkuse määramine
(1) Valmististe terviseohtlikkust määratakse:
1) konventsionaalse
meetodiga käesoleva määruse 3. lisa kohaselt või
2) uuringutega 67/548/EMÜ V
lisa B osas sätestatud meetodite kohaselt, arvestades hea laboritava nõudeid.
(2) Valmististe omadused, mis ei ole kindlaks määratud lõike 1 punkti 2 kohaselt, tuleb määrata lõike 1 punkti 1 kohaselt. Valmististe kantserogeenne, mutageenne või reproduktiivtoksiline toime määratakse üksnes konventsionaalse meetodiga.
§ 9. Valmistise keskkonnaohtlikkuse määramine
Valmististe keskkonnaohtlikkust määratakse:
1) konventsionaalse
meetodiga käesoleva määruse 4. lisa kohaselt või
2) uuringutega 67/548/EMÜ V
lisa C osas sätestatud meetodite kohaselt, arvestades hea laboritava nõudeid.
§ 10. Kemikaalide ohtlikkuse kategooriad ohtlike omaduste alusel
Kemikaalid klassifitseeritakse ohtlike omaduste alusel järgmistesse
kategooriatesse:
1) plahvatusohtlik (explosive) – ained ja valmistised
tahkel, vedelal, pasta või geeli kujul, mis võivad reageerida ka eksotermiliselt
õhuhapnikuta, eraldades gaase, mis võivad ettenähtud katsetingimustes
plahvatada, äkiliselt süttida või suletuna kuumutamisel plahvatada;
2)
oksüdeeriv (oxidising) – ained ja valmistised, mis kokkupuutel teiste
kemikaalidega, eelkõige plahvatusohtlike kemikaalidega, võivad põhjustada ägeda
eksotermilise reaktsiooni;
3) eriti tuleohtlik (extremely flammable) –
vedelad ained ja valmistised, mille leekpunkt on alla 0 ºC ja keemispunkt
võrdne või madalam kui 35 ºC, ning gaasilised ained ja valmistised, mis
süttivad kokkupuutel õhuga ümbritseva keskkonna rõhul ja temperatuuril;
4)
väga tuleohtlik (highly flammable) – ained ja valmistised, mis võivad
kokkupuutel õhuga kuumeneda ja süttida, või tahked ained ja valmistised, mis
lühiajalisel kokkupuutel süttimisallikaga võivad süttida ja jätkata põlemist
pärast süttimisallika eemaldamist, või vedelad ained ja valmistised, mille
leekpunkt on alla 21 ºC, või ained ja valmistised, mille kokkupuutel veega
või niiske õhuga eraldub ohtlikul määral kergestisüttivaid gaase;
5)
tuleohtlik (flammable) – vedelad ained ja valmistised, mille leekpunkt on
temperatuurivahemikus 21 ºC kuni 55 ºC;
6) väga mürgine (very
toxic) – ained ja valmistised, mis väga väikestes kogustes sissehingamisel,
allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada surma, akuutse või
kroonilise tervisekahjustuse (2. lisa punkti 3.2.1 kohaselt);
7) mürgine (
toxic) – ained ja valmistised, mis väikestes kogustes sissehingamisel,
allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada surma, akuutse või
kroonilise tervisekahjustuse (2. lisa punkti 3.2.2 kohaselt);
8) kahjulik
(harmful) – ained ja valmistised, mis suurtes kogustes sissehingamisel,
allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada surma, akuutse või
kroonilise tervisekahjustuse (2. lisa punkti 3.2.3 kohaselt);
9) sööbiv
(corrosive) – ained ja valmistised, mis eluskoega kokkupuutel võivad
selle hävitada (lisa 2 punkti 3.2.5 kohaselt);
10) ärritav (irritant)
��� ained ja valmistised, mis ei ole söövitavad ja mis võivad põhjustada
ühekordsel lühi- või pikaajalisel või korduval kokkupuutel naha- või
limaskestadega nende põletikku (2. lisa punkti 3.2.6 kohaselt);
11)
sensibiliseeriv (sensitising) – ained ja valmistised, mis sissehingamisel
või läbi naha imendumisel võivad põhjustada organismi allergilist reaktsiooni
nii, et järgnevad kokkupuuted kemikaalidega võivad ebasoodsalt või kahjulikult
mõjuda tervisele (2. lisa punkti 3.2.7 kohaselt);
12) kantserogeenne
(carcinogenic) – ained ja valmistised, mis sissehingamisel,
allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada pahaloomuliste
kasvajate teket või suurendada nende esinemissagedust (2. lisa punkti 4.2.1
kohaselt);
13) mutageenne (mutagenic) – ained ja valmistised, mis
sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad esile kutsuda
pärilikke geneetilisi defekte või suurendada nende esinemissagedust (2. lisa
punkti 4.2.2 kohaselt);
14) reproduktiivtoksiline (toxic for
reproduction) – ained ja valmistised, mis sissehingamisel, allaneelamisel
või läbi naha imendumisel võivad esile kutsuda mittepärilikke kaasasündinud
väärarenguid või suurendada nende esinemissagedust või põhjustada sigivushäireid
(2. lisa punkti 4.2.3 kohaselt);
15) keskkonnaohtlik (dangerous for the
environment) – ained ja valmistised, mis võivad põhjustada keskkonda
sattumisel kohest või hilisemat keskkonna või selle osa(de) kahjustust (2. lisa
punkti 5 kohaselt).
§ 11. Kemikaali klassifitseerimine
(1) Aineid ja valmistisi klassifitseeritakse nende olemuslike füüsikaliste, keemiliste, tervise- ja keskkonnaohtlike omaduste alusel. Kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise juhend on esitatud käesoleva määruse 2. lisas.
(2) Valmististe klassifitseerimisel tuleb arvesse võtta valmistise koostisse kuuluvaid ohtlikke aineid, nende sisalduse määra ja ohtlikke omadusi.
(3) Valmististe klassifitseerimisel võetakse arvesse järgmisi ohtlikke
aineid:
1) ained, mis on esitatud ohtlike ainete loetelus;
2) ained, mis
on klassifitseeritud ohtlikeks käesoleva määruse alusel;
3) ELINCS-loetelus
esinevad ohtlikuks klassifitseeritud ained;
4) uued ohtlikuks
klassifitseeritud ained, millest on teavitatud, kuid mis ei ole veel kantud
ELINCS loetelusse;
5) - 6) [Kehtetu – RTL 2006,
30, 532 – jõust. 10.04.2006].
(4) Valmistise klassifitseerimisel võetakse arvesse lõikes 3 nimetatud ja toime järgi tervisele ja keskkonnale ohtlikuks klassifitseeritud ained, sh aine keemilisest puhtusastmest tulenevad kõrvalained või tehnilised abiained. Nimetatud ained võetakse arvesse, kui nende sisaldus on võrdne või suurem järgmises tabelis esitatud sisaldusest, v.a kui ohtlike ainete loetelus või käesoleva mä��ruse 3. või 4. lisa B osas ei ole ette nähtud madalamat sisaldust või kui ei ole kehtestatud erandit käesoleva määruse 8. lisaga.
|
Aine ohtlikkuse kategooria |
Arvesse võetav sisaldus | |
|
Gaasilised |
Muud | |
|
Väga mürgine |
≥0,02 |
≥0,1 |
|
Mürgine |
≥0,02 |
≥0,1 |
|
Kantserogeenne, kategooria 1 või 2 |
≥0,02 |
≥0,1 |
|
Mutageenne, kategooria 1 või 2 |
≥0,02 |
≥0,1 |
|
Reproduktiivtoksiline, kategooria 1 või 2 |
≥0,02 |
≥0,1 |
|
Kahjulik |
≥0,2 |
≥1 |
|
Sööbiv |
≥0,02 |
≥1 |
|
Ärritav |
≥0,2 |
≥1 |
|
Sensibiliseeriv |
≥0,2 |
≥1 |
|
Kantserogeenne, kategooria 3 |
≥0,2 |
≥1 |
|
Mutageenne, kategooria 3 |
≥0,2 |
≥1 |
|
Reproduktiivtoksiline, kategooria 3 |
≥0,2 |
≥1 |
|
Keskkonnaohtlik, ohutunnus N |
|
≥0,1 |
|
Ohtlik osoonikihile |
≥0,1 |
≥0,1 |
|
Keskkonnaohtlik |
|
≥1 |
§ 12. Kemikaali klassifitseerimine füüsikaliste ja keemiliste omaduste alusel
Kemikaali füüsikalistest ja keemilistest omadustest tulenevat tule- ja plahvatusohtlikkust ning oksüdeerivaid omadusi hinnatakse määruse §-s 6 ja §-s 7 sätestatud meetoditega saadud tulemuste järgi ning ained ja valmistised klassifitseeritakse käesoleva määruse 2. lisa punkti 2 kohaselt.
§ 13. Kemikaali klassifitseerimine terviseohtlikkuse alusel
(1) Ained ja valmistised on terviseohtlikud, kui nad:
1) põhjustavad
akuutse surmaga lõppevat tervisekahjustust;
2) põhjustavad ühekordsel
kokkupuutel pöördumatuid tervisekahjustusi;
3) põhjustavad korduval või
pikaajalisel kokkupuutel raskeid tervisekahjustusi;
4) on sööbivad ja
ärritavad;
5) on sensibiliseerivad;
6) on kantserogeensed, mutageensed või
reproduktiivtoksilised.
(2) Ained ja valmistised, mille terviseohtlikud omadused on kindlaks määratud 67/548/EMÜ V lisa B osa meetoditega, klassifitseeritakse määruse 2. lisa punktide 3 ja 4 kohaselt.
(3) Konventsionaalse meetodiga valmististe terviseohtlike omaduste hindamiseks ja valmististe klassifitseerimiseks kasutatakse määruse 3. lisas esitatud meetodit.
(4) Kui epidemioloogiliste uuringute, usaldusväärsete teaduslike uuringute või mürgistusjuhtude või kutsehaiguste kohta esitatud statistiliste andmete alusel saab tõestada, et kemikaali terviseohtlikkus inimesele erineb käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 kohaselt määratud terviseohtlikkusest, siis lähtutakse sellise kemikaali klassifitseerimisel selle toimest inimesele.
(5) Kui valmistise koostisained võivad koos toimides avaldada võimendavat ehk potentseerivat (potentiation) või vastandlikku ehk antagonistlikku toksilist (antagonism) toimet, siis konventsionaalse meetodiga võib ala- või ülehinnata valmistise terviseohtlikkust ning selle vältimiseks tuleb klassifitseerimisel arvestada koostoime erisusi.
§ 14. Kemikaali klassifitseerimine keskkonnaohtlikkuse alusel
(1) Ained ja valmistised on keskkonnaohtlikud, kui nad on:
1) ohtlikud
vesikeskkonnale;
2) ohtlikud mittevesikeskkonnale, kaasa arvatud osoonikihile
ja maismaakeskkonnale.
(2) Ained ja valmistised, mille keskkonnaohtlikud omadused on kindlaks määratud 67/548/EMÜ V lisa C meetoditega, klassifitseeritakse käesoleva määruse 2. lisa punkti 5 kohaselt.
(3) Konventsionaalse meetodiga valmististe keskkonnaohtlike omaduste hindamiseks ja valmististe klassifitseerimiseks kasutatakse käesoleva määruse 4. lisas esitatud meetodit.
(4) Kui valmistise keskkonnaohtlikud omadused on määratud käesoleva määruse §-s 9 nimetatud mõlema meetodi järgi, siis klassifitseerimisel võetakse aluseks punktiga 2 sätestatud meetoditega saadud andmed.
§ 15. Valmistise taasklassifitseerimine
(1) Valmistise ohtlikkust tuleb uuesti hinnata ja valmistis
taasklassifitseerida, kui:
1) ühe või mitme ohtliku koostisaine sisaldust
valmistises on muudetud piirides, mis ületab tabelis esitatud lubatud kõikumised
|
Koostisaine esialgne sisaldus (massi- või mahuprotsentides) |
Lubatud muutmispiirid (massi- või mahuprotsentides esialgsest sisaldusest) |
|
≤2,5% |
±30% |
|
>2,5 ≤10% |
±20% |
|
>10 ≤25% |
±10% |
|
>25 ≤100% |
±5% |
2) lisatakse või asendatakse üks või mitu koostisainet, mis võivad
olla ohtlikud või mitteohtlikud.
(2) Taasklassifitseerimist ei kohaldata juhtudel, kui on teaduslikult põhjendatud, et ohutegurite ümberhindamise tulemusena klassifikatsioon ei muutu.
4. peatükk
KEMIKAALI PAKENDAMINE
§ 16. Üldnõuded ohtliku kemikaali pakendile
(1) Ohtlike kemikaalide müügipakend (edaspidi pakend) peab vastama
«Kemikaaliseaduses» ning käesolevas määruses sätestatud järgmistele
nõuetele:
1) pakend ja selle sulgur peavad olema vastupidavad kemikaali
ettenähtud kasutamistingimuste korral;
2) pakend ja selle sulgur peavad olema
materjalist, mis ei reageeri pakendi sisuga ega moodusta sellega ohtlikke
ühendeid;
3) korduvsulguriga pakend peab olema valmistatud nii, et pakendit
oleks võimalik lekkekindlalt korduvalt avada ja sulgeda.
(2) Kemikaal loetakse nõuetekohaselt pakendatuks, kui pakend vastab raudteel, maanteel, veeteel ja õhus veetavate ohtlike kaupade pakendamise rahvusvahelistele nõuetele.
§ 17. Erinõuded jaekaubanduses turustatavate kemikaalide pakenditele
(1) Käesolevas määruses käsitletakse jaekaubandust «Kaubandustegevuse seaduse» (RT I 2004, 12, 78) tähenduses.
(2) Ohtlike kemikaalide jaemüügipakend ei tohi:
1) oma kuju ja
graafiliste kaunistustega äratada huvi lastes või eksitada tarbijat;
2)
sarnaneda tähistuselt ja esitluselt toidu, sööda, ravimite või kosmeetikatoodete
pakenditega.
(3) Lastekindlate turvasulguritega tuleb varustada jaemüügipakendid, mis
sisaldavad:
1) väga mürgiseks, mürgiseks või sööbivaks klassifitseeritud
kemikaali;
2) kahjulikku ning allaneelamisel kopsukahjustusi põhjustavat
kemikaali, millele on määratud riskilause R65 ja ohusümbol «Xn»;
3) metanooli
(CAS nr 67-56-1) ≥3% ja/või diklorometaani (CAS nr 75-09-2) ≥1%.
(4) Lastekindla turvasulguri nõue ei kehti aerosoolpakendis turustatava kemikaali kohta.
(5) Korduvkasutusega lastekindlad turvasulgurid peavad vastama standardi EVS-EN 28317 ja ühekordsed lastekindlad turvasulgurid standardi EVS-EN 862 nõuetele.
(6) Kombatava ohumärgiga tuleb märgistada jaemüügipakendid, mis sisaldavad väga mürgiseks, mürgiseks, sööbivaks, kahjulikuks, eriti tuleohtlikuks või väga tuleohtlikuks klassifitseeritud kemikaali.
(7) Kombatava ohumärgiga ei märgistata eriti tuleohtlikuks või väga tuleohtlikuks klassifitseeritud ja sellekohaselt märgistatud aerosoolpakendis turustatavat kemikaali.
(8) Kombatav ohumärk peab vastama standardi EVS-EN ISO 11683 nõuetele.
5. peatükk
KEMIKAALI MÄRGISTAMINE
§ 18. Üldteave märgistusel
(1) Kemikaali märgistusel peavad olema esitatud järgmised andmed:
1)
aine või valmistise nimetus käesoleva määruse § 2 ja § 3 järgi;
2) EÜ number
(EC No), kui aine on EINECS- või ELINCS-loetelus;
3) valmistises
sisalduvate ohtlike koostisainete nimetused;
4) kemikaali ohusümbol ja ohu
sõnaline tähendus;
5) kemikaali riskilaused;
6) kemikaali
ohutuslaused;
7) kemikaali turustamise eest vastutava isiku
identifitseerimiseks andmed: nimi või ärinimi ja asukoha aadress või
registrijärgne asukoht, telefoninumber, võimaluse korral e-posti aadress;
8)
sõnad «EÜ märgistus» (EC label) ainete puhul, mis on esitatud ohtlike
ainete loetelus;
9) kemikaali nimikogus, väljendatuna SI süsteemi massi- või
mahuühikutes (nimimass või nimimaht) – jaemüügis turustatavate kemikaalide
korral.
(2) Märgistusel esitatakse teave turustamiseks pakendatud kemikaali kohta, mitte selle erinevate vormide kohta, millisena seda võidakse edaspidi kasutada (lahjendatult või muul kujul).
(3) Märgistusel ei tohi kasutada väljendeid «ei ole mürgine», «ei ole kahjulik», «kahjutu», «ei saasta», «ökoloogiline» või muid selliseid väljendeid, mis viitaksid aine või valmistise ohutusele või mis võiksid põhjustada aine või valmistise ohtlikkuse alahindamise.
§ 19. Valmistise koostisained
(1) Märgistusel esitatakse koostisainete nimetused järgmiselt:
1) väga
mürgiseks («T+»), mürgiseks («T») või kahjulikuks («Xn») klassifitseeritud
valmistise puhul üksnes väga mürgiste, mürgiste või kahjulike koostisainete
nimetused, kui koostisaine sisaldus valmistises on suurem või võrdne kui
sisaldus, mille alusel ained on klassifitseeritud kahjulikuks ohtlike ainete
loetelus või käesoleva määruse 3. lisa B osa kohaselt;
2) sööbivaks («C»)
klassifitseeritud valmistise puhul ainult sööbivate ainete nimetused, kui
koostisaine sisaldus valmistises on suurem või võrdne kui sisaldus, mille alusel
ained on klassifitseeritud ärritavaks («Xi») ohtlike ainete loetelus või
käesoleva määruse 3. lisa B osa kohaselt;
3) selliste koostisainete
nimetused, mille alusel on valmistis klassifitseeritud 1., 2. või 3. kategooria
kantserogeenseks;
4) selliste koostisainete nimetused, mille alusel on
valmistis klassifitseeritud 1., 2. või 3. kategooria mutageenseks;
5)
selliste koostisainete nimetused, mille alusel on valmistis klassifitseeritud
1., 2. või 3. kategooria reproduktiivtoksiliseks;
6) selliste koostisainete
nimetused, mille alusel on valmistis klassifitseeritud sensibiliseerivaks.
(2) Märgistusel esitatakse selliste koostisainete nimetused, mille alusel on valmistis klassifitseeritud plahvatusohtlikuks, oksüdeerivaks, eriti tuleohtlikuks, väga tuleohtlikuks, tuleohtlikuks, ärritavaks või keskkonnaohtlikuks, välja arvatud juhul, kui koostisaine nimetus on esitatud lõike 1 kohaselt.
(3) Märgistusel esitatakse üldjuhul mitte rohkem kui nelja terviseohtlike omadustega koostisaine nimetused, mis on aluseks valmistise klassifitseerimisel ja märgistamisel. Erandjuhtudel, selleks et märgistusel oleks piisav teave valmistise kõikide ohtlike omaduste kohta, esitatakse enam kui nelja koostisaine nimetused.
(4) Parfümeeriatööstuse jaoks ettenähtud kontsentreeritud valmististe turustamise eest vastutav isik võib selliste valmististe märgistusele kanda vaid ühe sensibiliseeriva toimega aine, mida tema peab esmaseks selle toime põhjustajaks, nimetuse.
(5) Looduslike ainete puhul võib eeterliku õli või ekstrakti koostisaine keemilise nimetuse asemel märkida üksnes, millise loodusliku objekti eeterliku õli või ekstraktiga on tegemist, kasutades väljendit «… eeterlik õli» või «…ekstrakt».
§ 20. Ohusümbolid
(1) Ohusümbolitega (danger symbols) iseloomustatakse ainete ja valmististe ohtlikkust. Ohusümbolid, nende tähelised tunnused ja tähendused on esitatud käesoleva määruse 5. lisas. Ohusümbolid omistatakse aine või valmistise klassifitseerimisel käesoleva määruse 2., 3. või 4. lisa kohaselt.
(2) Kui ainele või valmistisele on omistatud rohkem kui üks ohusümbol,
siis:
1) ohusümboli «T» kohustuslikul kasutamisel ei ole ohusümbolid «C» ja
«X» pakendi märgistusel kohustuslikud, kui ohtlike ainete loetelus ei ole
teisiti sätestatud;
2) ohusümboli «C» kohustuslikul kasutamisel ei ole
ohusümbol «X» märgistusel kohustuslik;
3) ohusümboli «E» kohustuslikul
kasutamisel ei ole ohusümbolid «F» ja «O» märgistusel kohustuslikud;
4)
ohusümboli «Xn» kohustuslikul kasutamisel ei ole ohusümbol «Xi» märgistusel
kohustuslik.
§ 21. Riskilaused
(1) Riskilausetega (risk phrases, edaspidi R-laused) iseloomustatakse ainete ja valmististe ohtlikkusest tulenevat riski kemikaalide kasutamisel. R-laused ja nende tähendused on esitatud käesoleva määruse 6. lisas.
(2) Ohtlike ainete loetelus esitatud ainete märgistusel kasutatakse nimetatud loetelus antud R-lauseid. Klassifitseerimata ainetele ja valmististele omistatakse R-laused käesoleva määruse 2., 3. või 4. lisa kohaselt.
(3) Märgistusel esitatakse üldjuhul mitte rohkem kui kuus R-lauset, kusjuures riski ühendlauset arvestatakse üksiku lausena. Erandjuhtudel, selleks et märgistusel oleks piisav teave kemikaali käitlemisest tulenevate kõikide riskide kohta, esitatakse enam kui kuus R-lauset.
(4) Kemikaali märgistusel ei ole vaja kasutada R-lauseid «Eriti tuleohtlik» või «Väga tuleohtlik», mis kordavad ohusümboli tähendust.
§ 22. Ohutuslaused
(1) Ohutuslausetega (safety phrases, edaspidi S-laused) esitatakse tingimused kemikaalide ohutuks käitlemiseks ettenähtud kasutusalal. S-laused ja nende tähendused on esitatud käesoleva määruse 7. lisas.
(2) Ohtlike ainete loetelus esitatud ainete märgistusel kasutatakse nimetatud loetelus antud S-lauseid. Klassifitseerimata ainetele ja valmististele omistatakse S-laused käesoleva määruse 2. lisa kohaselt.
[RTL 2006, 30, 532 – jõust. 10.04.2006]
(3) Märgistusel esitatakse üldjuhul mitte rohkem kui kuus S-lauset, kusjuures ohutuse ühendlauset arvestatakse üksiku lausena. Erandjuhtudel, selleks et märgistusel oleks piisav teave kemikaali ohutuks käitlemiseks, esitatakse enam kui kuus S-lauset. Kui märgistusele ei ole võimalik mahutada kõiki olulisi S-lauseid, esitatakse vajalik ohutusteave eraldi teabelehel, mis edastatakse koos pakendiga kasutajale.
§ 23. Biotsiidide märgistuse erisused
(1) Biotsiide märgistatakse üldjuhul nagu valmistisi.
(2) Biotsiidide märgistusel esitatakse täiendavalt järgmine teave:
1)
biotsiidis sisalduvate toimeaine(te) keemilised nimetused ja nende
sisaldus;
2) loa- või registreerimisnumber;
3) valmistise oleku
lühikirjeldus (vedel, kontsentraat, graanulid, pulber, tahke jms);
4) lubatud
või registreeritud kasutusala (puiduimmutusvahend, desinfitseeriv vahend ja
muud);
5) kasutusjuhend ja ühekordseks kasutamiseks ettenähtud annus;
6)
kõrvaltoimete loetelu ja juhised esmaabiks õnnetusjuhtumi korral;
7)
biotsiidi ja selle pakendi ohutu kõrvaldamise juhis, vajadusel lisatakse keeld
pakendi taaskasutamise kohta;
8) partii number ja toote säilivusaeg
tavatingimustes hoidmise korral;
9) biotsiidi toimeaeg sihtorganismile,
kasutamiskordade intervall ja ooteaeg, mille möödudes võib kasutada töödeldud
objekti või siseneda töödeldud alasse;
10) töödeldud objekti või ala
saastepuhastusvahendid ja -meetmed, töödeldud ala ventileerimise kestvus;
11)
asjakohased meetmed kasutatud seadmete puhastamiseks;
12) ettevaatusabinõud
biotsiidi kasutamisel, hoidmisel ja transportimisel (isikukaitsevahendid,
tuleohutusnõuded, juhised toidu ja sööda kinnikatmiseks või eemaldamiseks,
loomade kaitseks ja muud asjakohased meetmed);
13) vajadusel näidata ära
biotsiidi kasutajate kategooriad, kellel on keelatud biotsiidi kasutada;
14)
vajadusel lisateave keskkonna eriohtude kohta, eesmärgiga kaitsta
mittesihtorganisme ja vältida vee saastumist;
15) vajadusel erimärgistus
mikrobioloogiliste biotsiidide kohta, arvestades Vabariigi Valitsuse 5. mai
2000. a määruse nr 144 «Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna
töötervishoiu ja tööohutuse nõuded» asjakohaseid sätteid;
16) tekst
«Käitlemisel täita ohutusnõudeid! Sisaldab biotsiidi. Enne kasutamist tutvuda
kasutusjuhendiga».
(3) Biotsiidi märgistusel ei tohi kasutada väljendeid «madala riskiastmega biotsiid», «mittemürgine», «tervisele kahjutu» või muid sarnase sisuga märkusi.
§ 24. Kemikaali väikesemahulise pakendi märgistamine
(1) Kui pakend sisaldab 125 ml või vähem ainet, ei märgita riski- ega
ohutuslauseid järgmistel juhtudel:
1) väga tuleohtlikuks, tuleohtlikuks,
oksüdeerivaks või ärritavaks klassifitseeritud ainete puhul;
2) kahjulikuks
klassifitseeritud ainete puhul, mida ei turustata jaemüügis.
(2) Kui pakend sisaldab 125 ml või vähem valmistist, ei märgita riski-
ega ohutuslauseid järgmistel juhtudel:
1) väga tuleohtlikuks, oksüdeerivaks
või ärritavaks klassifitseeritud valmistise puhul, v.a valmistised, millele on
määratud R-lause R41;
2) keskkonnaohtlikuks klassifitseeritud valmistise
puhul, mida tähistatakse sümboliga «N».
(3) Kui pakend sisaldab 125 ml või vähem valmistist, mis on klassifitseeritud tuleohtlikuks või keskkonnaohtlikuks, kuid seda ei ole tähistatud sümboliga «N», tuleb märkida üksnes riskilaused, ohutuslausete märkimine ei ole kohustuslik.
§ 25. Märgistamisnõuete rakendamine
(1) Märgistus esitatakse vahetult pakendil või eraldi etiketil kulumiskindlalt ja selgelt loetavalt nii, et normaalasendis pakendil on märgistuse tekst horisontaalselt loetav.
[RTL 2006, 30, 532 – jõust. 10.04.2006]
(2) Etikett kinnitatakse pakendile püsivalt ja kogu pinna ulatuses ühele või mitmele küljele.
(3) Märgistus peab olema esitatud selliselt, et esitatud teave, ohusümbol ja selle taust oleksid selgelt eristatavad.
(4) Ohusümbol peab katma vähemalt ühe kümnendiku märgistuse pinnast, aga mitte vähem kui 1 cm2.
(5) Ohusümbol trükitakse märgistusel musta värviga oranžkollasele tagapõhjale.
(6) Märgistuse mõõtmed sõltuvad pakendi mahust ning peavad olema
järgmised:
1) kui pakendi maht ei ole suurem kui 3 liitrit, peavad märgistuse
mõõtmed olema vähemalt 52 × 74 mm;
2) kui pakendi maht on suurem kui 3
liitrit, kuid ei ületa 50 liitrit, peavad märgistuse mõõtmed olema vähemalt 74 ×
105 mm;
3) kui pakendi maht on suurem kui 50 liitrit, kuid ei ületa 500
liitrit, peavad märgistuse mõõtmed olema vähemalt 105 × 148 mm;
4) kui
pakendi maht on suurem kui 500 liitrit, peavad märgistuse mõõtmed olema vähemalt
148 × 210 mm.
(7) Veopakend peab olema märgistatud ohtlike kaupade rahvusvahelistele vedudele kehtestatud nõuete järgi. Kui kemikaali transporditakse müügipakendis, siis peab see olema märgistatud nii ohtlike kaupade rahvusvahelistele vedudele kui ka müügipakendi märgistusele kehtestatud nõuete kohaselt.
§ 26. Märgistamise ja pakendamise erinõuded
(1) Käesoleva määruse märgistamise ja pakendamise nõudeid ei kohaldata kemikaalidele, mida kasutatakse lõhkematerjalina ja pürotehnilise tootena «Lõhkematerjaliseaduse» tähenduses.
(2) Ainete ja valmististe märgistamise erinõuded on esitatud käesoleva määruse 8. lisas.
(3) Kui kemikaali müügipakendile ei ole selle kuju või suuruse tõttu võimalik kanda nõuetekohast märgistust, siis võib märgistusel nõutud teabe esitada lisatud voldikul või lehel, mis peab olema edastatud koos müügipakendiga nii, et oleks tagatud teabe säilimine.
(4) Ohtlikuks klassifitseeritud kemikaali müügipakend, mis sisaldab kemikaali nii väikeses koguses, et see ei põhjusta ohtu tervisele, keskkonnale ega varale, võib olla märgistamata või märgistatud muul asjakohasel viisil. Muul viisil märgistamise korral tuleb kasutada käesoleva määrusega sätestatud ohusümboleid, R- ja S-lauseid.
(5) Käesoleva määruse § 23 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 13 ja 16 nõutud teave tuleb esitada märgistusel.
(6) Käesoleva määruse § 23 lõike 2 punktides 3, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12 ja 14 nõutud teabe võib esitada lisalehel, mis lisatakse pakendile.
§ 27. Sidevahendi abil turustamine
Kemikaali turustamisel sidevahendi abil «Võlaõigusseaduse» § 52 lõike 2 tähenduses, kui tarbija ei näe otseselt kemikaali märgistust, tuleb pakkumisel esitada kogu märgistusele kantav teave kemikaali ohtlikkuse kohta.
§ 28. Rakendamine
Enne käesoleva määruse jõustumist turul olevaid kemikaale, mis on märgistatud sotsiaalministri 26. mai 2000. a määruse nr 37 «Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise kord» kohaselt, võib turustada kuni 1. juunini 2005. a.
1 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 1999/45/EÜ liikmesriikide ohtlike valmististe klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 200, 30.07.1999, lk 1–68); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 2001/60/EÜ, millega kohandatakse tehnika arenguga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/45/EÜ ohtlike valmististe klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 226, 22.08.2001, lk 5–6); Euroopa Majandusühenduse nõukogu direktiiv 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT P 196, 16.08.1967, lk 1–98); Euroopa Ühenduste nõukogu direktiiv 75/409/EMÜ, millega muudetakse viiendat korda direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 183, 14.07.1975, lk 22–24); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 79/370/EMÜ, millega kohandatakse teist korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 088, 7.04.1979, lk 1–69); Euroopa Ühenduste nõukogu direktiiv 79/831/EMÜ, millega muudetakse kuuendat korda direktiivi 67/548/EM�� ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 259, 15.10.1979, lk 10–28); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 81/957/EMÜ, millega kohandatakse kolmandat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 351, 7.12.1981, lk 5–44); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 82/232/EMÜ, millega kohandatakse neljandat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 106, 21.04.1982, lk 18–19); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 83/467/EMÜ, millega kohandatakse viiendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 257, 16.09.1983, lk 1–33); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 84/449/EMÜ, millega kohandatakse kuuendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 251, 19.09.1984, lk 1–223); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 86/431/EMÜ, millega kohandatakse seitsmendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 247, 1.09.1986, lk 1–41); Euroopa Ühenduste nõukogu direktiiv 87/432/EMÜ, millega kohandatakse kaheksandat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 239, 21.08.1987, lk 1–20); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 88/302/EMÜ, millega üheksandat korda kohandatakse tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 133, 30.05.1988, lk 1–127); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 88/490/EMÜ, millega kohandatakse kümnendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 259, 19.09.1988, lk 1–24); Euroopa Ühenduste nõukogu direktiiv 90/517/EMÜ, millega kohandatakse üheteistkümnendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 287, 19.10.1990, lk 37–38); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 91/410/EMÜ, millega kohandatakse neljateistkümnendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 228, 17.08.1991, lk 67–68); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 91/632/EMÜ, millega kohandatakse viieteistkümnendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 338, 10.12.1991, lk 23–24); Euroopa Ühenduste nõukogu direktiiv 92/32/EMÜ, millega muudetakse seitsmendat korda direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 154, 5.06.1992, lk 1–29); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 92/37/EMÜ, kuueteistkümnendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 154, 5.06.1992, lk 30–32); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 92/69/EMÜ, millega kohandatakse seitsmeteistkümnendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 383, 29.12.1992, lk 113–115); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 93/21/EMÜ, millega kohandatakse kaheksateistkümnendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 110, 4.05.1993, lk 20–21); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 93/72/EMÜ, millega kohandatakse üheksateistkümnendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 258, 16.10.1993, lk 29–30); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 93/101/EMÜ, millega kohandatakse kahekümnendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 013, 15.01.1994, lk 1–110); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 93/105/EMÜ, millega sätestatakse nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ seitsmenda muudatuse artiklis 12 viidatud tehniliseks toimikuks nõutavat teavet sisaldav lisa VII D (EÜT L 294, 30.11.1993, lk 21–28); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 94/69/EÜ, millega kohandatakse kahekümne esimest korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 381, 31.12.1994, lk 1–1485); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 96/54/EÜ, millega kohandatakse kahekümne teist korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 248, 30.09.1996, lk 1–230); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/56/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 236, 18.09.1996, lk 35); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 97/69/EÜ, millega kohandatakse kahekümne kolmandat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 343, 13.12.1997, lk 19–24); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 98/73/EÜ, millega kohandatakse kahekümne neljandat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 305, 16.11.1998, lk 1–181); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 98/98/EÜ, millega kohandatakse kahekümne viiendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 355, 30.12.1998, lk 1–624); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 2000/32/EÜ, millega kohandatakse kahekümne kuuendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 136, 8.06.2000, lk 1–89); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 2000/33/EÜ, millega kohandatakse kahekümne seitsmendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 136, 8.06.2000, lk 90–107); Euroopa Komisjoni direktiiv 2001/59/EÜ, millega kahekümne kaheksandat korda kohandatakse tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide normide ühtlustamise kohta (EÜT L 225, 21.08.2001, lk 1–333); Nõukogu direktiiv 2004/66/EÜ, millega kohandatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 1999/45/E��, 2002/83/EÜ, 2003/37/EÜ ja 2003/59/EÜ ning nõukogu direktiive 77/388/EMÜ, 91/414/EMÜ, 96/26/EÜ, 2003/48/EÜ ja 2003/49/EÜ kaupade vaba liikumise, teenuste osutamise vabaduse, põllumajanduse, transpordipoliitika ja maksustamise valdkondades Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemise tõttu (ELT L 168, 1.05.2004, lk 35–67);komisjoni direktiiv 2006/8/EÜ, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/45/EÜ (ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta) II, III ja V lisa nende kohandamiseks tehnika arenguga (ELT L 19, 24.01.2006, lk 12–19). (õ) 17.02.2006 11:30
[RTL 2006, 30, 532 – jõust. 10.04.2006]
Facebook
X.com
