HALDUSÕIGUSSotsiaalteenused ja toetused

Teksti suurus:

Vanemahüvitise seadus (lühend - VHS)

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:20.03.2006
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.07.2006
Avaldamismärge:

Vanemahüvitise seadus

Vastu võetud 10.12.2003
RT I 2003, 82, 549
jõustumine 01.01.2004

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
27.01.2005RT I 2005, 9, 3409.02.2005 , muudatust kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. 01. 2005
15.06.2005RT I 2005, 37, 28501.01.2006
15.06.2005RT I 2005, 39, 30801.01.2006

NB! Muudetud samuti Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi 20. 03. 2006. a otsusega nr 3-4-1-33-05 (avaldatud 10. 04. 2006. a – RT III 2006, 10, 89 ), jõustumise aeg 20. 03. 2006.

§ 1.  Seaduse eesmärk ja reguleerimisala

  (1) Käesoleva seaduse eesmärk on hüvitada laste kasvatamise tõttu saamata jäänud tulu ning toetada töö- ja pereelu ühitamist. Isikule, kes tulu ei ole saanud, tagatakse sissetulek hüvitise määra ulatuses.

  (2) Käesolev seadus reguleerib vanemahüvitise (edaspidi hüvitis) määramise ja maksmise tingimusi ja korda.

  (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

  (4) Kui Eesti Vabariigi sõlmitud välisleping sisaldab lapse kasvatamisega seotud hüvitiste määramise ja maksmise tingimuste ja korra ning vaidemenetluse kohta käesolevast seadusest erinevaid sätteid, kohaldatakse välislepingut.

§ 2.  Õigus hüvitisele

  (1) Hüvitisele on õigus Eesti alalisel elanikul ja Eestis tähtajalise elamisloa alusel elaval välismaalasel (edaspidi Eesti elanik). Eesti elanikul, kelle elukoht on mitmes riigis, on õigus hüvitisele, kui ta on resident tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903; 2001, 11, 49; 16, 69; 50, 283; 59, 359; 79, 480; 91, 544; 2002, 23, 131; 41, 253; 44, 284; 47, 297; 62, 377; 111, 662; 2003, 18, 105; 58, 387) § 6 lõike 1 tähenduses või kui ta elab Eestis püsivalt välismaalaste seaduse (RT I 1993, 44, 637; 1999, 50, 548; 54, 582; 71, 686; 88, 808; 101, 900; 2000, 25, 148; 33, 197; 40, 254; 2001, 16, 68; RT III 2001, 7, 75; RT I 2001, 58, 352; 2002, 56, 351; 63, 387; 90, 521; 102, 599; 2003, 4, 20) tähenduses.

  (2) Hüvitisele on õigus last kasvataval vanemal, lapsendajal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal, kellega on sõlmitud kirjalik lapse perekonnas hooldamise leping sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617; 2002, 53, 336; 61, 375; 64, 393; 90, 521; 2003, 58, 388; 75, 498) § 15 alusel. Enne lapse kuue kuu vanuseks saamist on õigus hüvitisele last kasvataval emal, välja arvatud juhul, kui lapse ema on surnud või ei täida perekonnaseadusest (RT I 1994, 75, 1326; 1996, 40, 773; 49, 953; 1997, 28, 422; 35, 538; 2000, 50, 317; 2001, 16, 69; RT III 2001, 15, 154; RT I 2001, 53, 307; 2002, 53, 336) tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda või kui hüvitisele on õigus lapsendajal, eestkostjal või hooldajal. Kui üks vanematest on lapsehoolduspuhkusel pärast lapse kuue kuu vanuseks saamist, on õigus hüvitisele sellel vanemal.

  (3) Mitmikute sünni puhul on õigus hüvitisele ühel vanematest käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud erisusi arvestades.

  (4) Hüvitisele tekib õigus ravikindlustuse seaduses (RT I 2002, 62, 337; 2003, 20, 116) sätestatud sünnitushüvitise või lapsendamishüvitise maksmise perioodi lõpupäevale järgneval päeval. Kui lapse emal ei olnud õigust sünnitushüvitisele, tekib õigus saada hüvitist alates lapse sünnist.

  (5) Hüvitisele ei teki õigust Eesti elanikul, kes saab mõne teise riigi samaliigilist hüvitist.

§ 3.  Hüvitise suuruse arvutamine

  (1) Ühe kalendrikuu hüvitise suurus arvutatakse hüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust riiklikku pensionikindlustuse registrisse kantud isiku sotsiaalmaksualaste (edaspidi isikustatud sotsiaalmaks) andmete alusel.

  (2) Ühe kalendrikuu keskmine tulu on sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, mis arvutatakse ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu alusel. Ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu suurus on hüvitise taotleja hüvitisele õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu, välja arvatud sotsiaalmaksu seaduse (RT I 2000, 102, 675; 2001, 50, 285; 59, 359; 79, 480; 91, 544; 95, 587; 2002, 44, 284; 62, 377; 111, 662; 2003, 82, 549; 88, 587 ja 591; 2004, 37, 252; 84, 568; 89, 604) § 2 lõike 1 punkti 8 alusel töötuskindlustushüvitiselt ja § 6 lõike 1 punktide 1–4 ja 6–10 alusel makstud sotsiaalmaks, ja kalendrikuude arvu jagatis. Arvesse võetavate kalendrikuude arv on võrdne arvuga, mis saadakse kalendriaasta kalendripäevade arvu ja töövõimetuslehe alusel ajutiselt töölt vabastatud päevade arvu vahe jagamisel 30-ga, kuid see kalendrikuude arv ei tohi olla suurem kui 12. Kalendrikuude arv arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. Kui kalendrikuude arv on võrdne nulliga, kuid isik on saanud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, jagatakse tema tulu arvuga 12.

  (3) Ühe kalendrikuu hüvitise suurus on 100% käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmisest tulust.

  (4) Ühe kalendrikuu hüvitise maksimaalne suurus on hüvitisele õiguse tekkimise kalendriaastaks Vabariigi Valitsuse kinnitatud ja Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras arvutatud Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kolmekordne suurus. Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kinnitab Vabariigi Valitsus järgmiseks kalendriaastaks hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. septembriks eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksu andmete alusel.

  (5) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmine tulu on hüvitise taotlejal väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, võrdub ühe kalendrikuu hüvitise suurus kuupalga alammääraga.

  (6) Kui hüvitise taotleja ei saanud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ajavahemikul sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, võrdub ühe kalendrikuu hüvitise suurus hüvitise määraga. Hüvitise määr kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Hüvitise määr ei või olla väiksem kehtivast määrast ega kuupalga alammäärast, mis kehtis käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud hüvitise maksimaalse suuruse arvutamise aluseks olnud kalendriaastal, ja kõrgem kehtivast kuupalga alammäärast.

  [Lõike 7 osas vt. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuotsust nr 3-4-1-33-05 – 20. 03. 2006 – RT III 2006, 10, 89 ]

  (7) Kui hüvitise saaja teenib hüvitise maksmise kalendrikuul hüvitise määrast suuremat sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulu), võrdub hüvitise suurus hüvitise ja saadud tulu summa ning arvu 1, 2 jagatisega, millest lahutatakse saadud tulu. Hüvitist ei maksta, kui hüvitise maksmise kalendrikuul saadud tulu ületab viiekordset hüvitise määra.

  (8) Kui hüvitise taotlejal, kellel on veel alla kahe aasta kuue kuu vanuseid lapsi, on käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmine tulu väiksem kui talle eelmisel korral määratud hüvitise arvutamise aluseks olnud tulu, arvutatakse hüvitise suurus varasemast tulust. Sünnitushüvitisele õigust omavale isikule hüvitatakse alates lapse sünnist hüvitise ja sünnitushüvitise vahe Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
[RT III 2006, 10, 89 - jõust. 20.03.2006]

§ 4.  Hüvitise taotlemine, määramine ja maksmine

  (1) Hüvitist taotletakse, määratakse ja makstakse riiklike peretoetuste seaduses (RT I 2001, 95, 587; 2002, 61, 375; 2003, 18, 103; 75, 498) sätestatud tingimustel ja korras, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

  (2) Hüvitise taotlemiseks esitatakse järgmised põhidokumendid:
  1) avaldus;
  2) isikut tõendavate dokumentide seaduse (RT I 1999, 25, 365; 2000, 25, 148; 26, 150; 40, 254; 86, 550; 2001, 16, 68; 31, 173; 56, 338; 2002, 61, 375; 63, 387; 90, 516; 2003, 13, 65; 15, 87) § 2 lõikes 2 nimetatud dokument.

  (3) Avalduse vormi ja lisadokumentide loetelu kehtestab sotsiaalminister .

  (4) Hüvitis määratakse hüvitisele õiguse tekkimise päevast kuni ajani, mil täitub 455 päeva sünnitushüvitise määramisest, kui lapse ema on jäänud rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 30 kalendripäeva enne arsti määratud eeldatavat sünnitamiskuupäeva. Õigus hüvitisele väheneb nende päevade võrra, mille võrra lapse ema jäi rasedus- ja sünnituspuhkusele hiljem. Kui lapse emal ei olnud õigust sünnitushüvitisele, määratakse hüvitis lapse 14 kuu vanuseks saamise päevani.

  (5) Kui käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud isikud soovivad õigust hüvitisele kasutada kordamööda, esitab hüvitise uus taotleja avalduse, millel on seni hüvitist saanud isiku nõusolek. Hüvitise uue taotleja hüvitise suurus arvutatakse sama ajavahemiku alusel nagu seni hüvitist saanud isikul. Kui avaldus on esitatud enne jooksva kalendrikuu 15. kuupäeva, määratakse avalduse esitanud isikule hüvitis järgmisest kalendrikuust, avalduse hilisema esitamise korral määratakse hüvitis ülejärgmisest kalendrikuust.

  (6) Hüvitist makstakse igas kuus eelmise kalendrikuu eest. Hüvitise maksmisel ja hüvitisest kinnipeetava summa arvutamisel ümardatakse 50 senti ja sellest suurem sendisumma kroonini, summat alla 50 sendi ei arvestata.
[RT I 2005, 37, 285 - jõust. 01.01.2006]

§ 5.  Teatamiskohustus

  Kui hüvitise saaja saab hüvitise maksmise kalendrikuul hüvitise määrast suuremat sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulu) või ilmnevad muud asjaolud, mis mõjutavad hüvitise suurust või õigust hüvitisele, on ta kohustatud sellest pensioniametile viivitamata kirjalikult teatama.

§ 6.  Hüvitise ümberarvutamine

  (1) Iga kalendriaasta 1. jaanuaril arvutatakse käesoleva seaduse § 3 lõike 5 alusel määratud hüvitised ümber, arvestades Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

  (2) Isikul, kellele on hüvitis määratud maksimaalses suuruses või hüvitise määras, hüvitist kalendriaasta vahetumisel ümber ei arvutata.

§ 7.  Hüvitise tagasinõudmine

  (1) Hüvitiseks enammakstud summa nõutakse tagasi. Hüvitise enammaksmisena käsitatakse ka juhtumeid:
  1) kui füüsilisest isikust ettevõtja tuludeklaratsiooni esitamisel ilmneb, et tema tegelik ettevõtlustulu, millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, oli väiksem talle hüvitise arvutamise aluseks olnud tulust;
  2) kui hüvitisega samaaegselt saadakse lapsehooldustasu selle lapse kohta, kelle sünniga seoses isikule hüvitis määrati;
  3) kui hüvitise saaja jätab pensioniametile teatamata asjaoludest, mis mõjutavad hüvitise suurust või õigust hüvitisele.

  (2) Kokkuleppel pensioniametiga maksab hüvitise saaja nõutud summa tagasi korraga või see peetakse kinni järgmiste kalendrikuude eest makstavast hüvitisest. Kui kirjaliku kokkuleppeni ei jõuta, on pensioniametil õigus enammakstud summa hüvitisest kinni pidada. Hüvitise saajale säilitatakse vähemalt 50 protsenti hüvitise määrast. Kui käesoleva seaduse § 3 lõikes 7 nimetatud asjaolude tõttu on isiku hüvitise suurus väiksem hüvitise määrast, säilitatakse vähemalt 50 protsenti maksmisele kuuluvast summast.

  (3) Kui hüvitise maksmine lõpetatakse enne enammakstud summa tagasimaksmist, tehakse hüvitise saajale selle tagasinõudmiseks ettekirjutus koos hoiatusega. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on pensioniametil õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

  (4) Ettekirjutus koos hoiatusega saadetakse hüvitist saanud isikule seitsme päeva jooksul, arvates ettekirjutuse ja hoiatuse tegemise päevast.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 8.  Hüvitise andmete kandmine registrisse

  (1) Andmed hüvitise määramise, määramise aluste ja maksmise kohta kantakse riiklikusse pensionikindlustuse registrisse.

  (2) Rahvastikuregistrist kantakse riiklikusse pensionikindlustuse registrisse hüvitise taotleja ja lapse isikuandmed ning muud hüvitise määramiseks vajalikud andmed.

  (3) Ravikindlustuse andmekogust kantakse riiklikusse pensionikindlustuse registrisse hüvitise taotleja andmed töövõimetuslehel viibitud aja kohta.

  (4) Andmed kantakse registrisse ja andmeid saadakse registrist andmekogude seaduse (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 18, 107; 26, 158), isikuandmete kaitse seaduse (RT I 2003, 26, 158; 32, õiend) ja teiste seaduste kohaselt.

§ 9.  Vaidluste lahendamine

  (1) Kui hüvitise taotleja hüvitise määramise otsusega või hüvitise tagasinõudmisega ei nõustu, on tal õigus pöörduda vaidega pensionikomisjoni poole 30 päeva jooksul, arvates otsuse kättesaamisest.

  (2) Kui hüvitise taotleja pensionikomisjoni otsusega ei nõustu, on tal õigus pöörduda halduskohtusse 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal vaideotsus talle teatavaks tehti.

§ 10.  Hüvitise finantseerimine

  Hüvitist finantseeritakse riigieelarvest.

§ 11.  Rakendussätted

  (1) Isikule, kellele oli enne käesoleva seaduse jõustumist määratud lapsehooldustasu riiklike peretoetuste seaduse § 6 lõike 1 punkti 1 ja lõike 11 alusel, makstakse lapsehooldustasu kuni hüvitise määramiseni selle lapse kohta, kelle sünniga seoses tekib õigus hüvitisele. Hüvitise maksmise perioodiks katkestatakse lapsehooldustasu maksmine selle lapse kohta, kelle sünniga seoses tekib õigus hüvitisele.

  (2) Kui hüvitise taotleja laps on sündinud 2003. aastal, võetakse ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu suuruse arvutamisel arvesse 2003. aasta kalendrikuude arv, mis saadakse kalendriaasta kalendripäevade arvu ning töövõimetuslehe alusel ajutiselt töölt vabastatud päevade ja lapsehoolduspuhkuse päevade arvu vahe jagamisel 30-ga.

  (3) Kui hüvitise taotleja, kellel on veel alla kahe aasta kuue kuu vanuseid lapsi ja kellele ei olnud varem hüvitist määratud, sai enne lapsehoolduspuhkusele jäämist sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, kuid sotsiaalmaksuga maksustatav tulu puudus käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud ajavahemikul, võrdub ühe kalendrikuu hüvitise suurus Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga.

  (4) Käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 sätestatud Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suuruse 2004. aastaks kinnitab Vabariigi Valitsus hiljemalt 2003. aasta 20. detsembriks.

  (5) Isikule, kellele sünnitushüvitise või hüvitise määramisest on 2006. aasta 1. jaanuariks möödunud vähem kui käesoleva seaduse § 4 lõikes 4 toodud aeg, jätkatakse hüvitise maksmist kuni käesoleva seaduse § 4 lõikes 4 sätestatud ajani. Isikule, kelle õigus hüvitisele on 2005. aasta 31. detsembri seisuga lõppenud, jätkatakse arvates 2006. aasta 1. jaanuarist varemmääratud hüvitise maksmist kuni käesoleva seaduse § 4 lõikes 4 sätestatud ajani.
[RT I 2005, 37, 285 - jõust. 01.01.2006]

§ 12–17.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 18.  Seaduse jõustumine

  Seadus jõustub 2004. aasta 1. jaanuaril.

/otsingu_soovitused.json