Teksti suurus:

Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurfondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 2004-2006" meetme 4.6 "Kohalik sotsiaal-majanduslik areng" osa 4.6.1 "Kohaliku füüsilise elukeskkonna arendamine" tingimused ning kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuse kava koostamise kord

Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurfondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 2004-2006" meetme 4.6 "Kohalik sotsiaal-majanduslik areng" osa 4.6.1 "Kohaliku füüsilise elukeskkonna arendamine" tingimused ning kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuse kava koostamise kord - sisukord
Väljaandja:Regionaalminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 19.08.2015, 3

Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurfondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 2004-2006" meetme 4.6 "Kohalik sotsiaal-majanduslik areng" osa 4.6.1 "Kohaliku füüsilise elukeskkonna arendamine" tingimused ning kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuse kava koostamise kord

Vastu võetud 20.04.2006 nr 4
RTL 2006, 38, 665
jõustumine 08.05.2006

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
14.03.2007RTL 2007, 25, 45226.03.2007
14.08.2008RTL 2008, 71, 100325.08.2008
30.09.2014RT I, 10.10.2014, 113.10.2014
06.08.2015RT I, 19.08.2015, 101.09.2015

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2004-2006 struktuuritoetuse seaduse» § 16 lõike 1 alusel.
[RTL 2007, 25, 452 - jõust. 26.03.2007]

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  (1) Käesoleva määrusega sätestatakse «Perioodi 2004-2006 struktuuritoetuse seaduse» § 2 lõike 2 punkti 1 alusel Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» (edaspidi arengukava) 4. prioriteedi meetme 4.6 «Kohalik sotsiaal-majanduslik areng» osa 4.6.1 (edaspidi alameetme) raames kohalike omavalitsuste investeeringutoetuste kasutamise kava koostamise korra ning struktuuritoetuse (edaspidi toetus) taotluste esitamise ja menetlemise ning toetuse kasutamise tingimused.
[RTL 2007, 25, 452 - jõust. 26.03.2007]

  (2) Alameedet rakendatakse kogu Eesti territooriumil.

§ 2.   Mõisted

  Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) kohalik füüsiline elukeskkond – elukeskkond, mille kujundab kohalik omavalitsus tema seadusest tulenevate avalike teenuste elanikele osutamise kaudu;
  2) remont – ehitustöö iganenud või lagunenud ehitustarindite taastamiseks või uuendamiseks;
  3) hooldusremont – perioodiline hooldustöö ehitise normaalse toimimise (ekspluatatsiooni) tagamiseks ning ehitise kasutusea pikendamiseks;
  4) taotlus – vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks.

§ 3.   Alameetme rakendusasutus ja -üksus

  (1) Alameetme rakendusasutus on Rahandusministeerium Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2004. a määruse nr 81 «Struktuuritoetuse rakendusasutuste ja rakendusüksuste nimetamine ning riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute meetmete kinnitamine» tähenduses.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]

  (2) Alameetme rakendusüksus on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi EAS) Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2004. a määruse nr 81 «Struktuuritoetuse rakendusasutuste ja rakendusüksuste nimetamine ning riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute meetmete kinnitamine» tähenduses.

§ 4.   Alameetme eesmärgid

  Alameetme eesmärkideks on:
  1) kohalike avalike teenuste kättesaadavuse ning kvaliteedi parandamine ja ühtlustamine;
  2) kohaliku avaliku infrastruktuuri majandusliku efektiivsuse tõstmine;
  3) kohaliku elanikkonna töövõimaluste ja elukvaliteedi parandamine;
  4) piirkondade arengupotentsiaali maksimaalset ärakasutamist takistavate tegurite kõrvaldamine.

2. peatükk TOETUSE ANDMISE ALUSED 

§ 5.   Toetatavad tegevused

  (1) Alameetme raames toetatakse järgmisi investeeringuid kohaliku arengu seisukohast oluliste infrastruktuuriobjektide ja -süsteemide rajamiseks või renoveerimiseks:
  1) investeeringud üldhariduskoolide ja lasteaedade arendamiseks;
  2) investeeringud tööhõivet stimuleerivate sotsiaalteenuste osutamisega seotud kohaliku infrastruktuuri arendamiseks;
  3) investeeringud sildade, viaduktide, tunnelite, ümbersõiduteede, saartega ühenduse pidamiseks vajalike sadamate ning riikliku arengukava teiste meetmete raames toetatavate projektidega seotud ühendusteede arendamiseks;
  4) investeeringud katlamajade, kaugküttevõrgustiku ja tänavavalgustussüsteemide arendamiseks.

  (2) Investeeringutoetused katlamajade ja kaugküttevõrgustiku arendamiseks on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) 69/2001 Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamisest vähese tähtsusega abi kohta (ELT L 10, 13.01.2001, lk 30–32) artikli 2 mõistes.

  (3) Alameetme raames on abikõlblikeks tegevusteks ehitustööd, sh tööd, mis on seotud ehituskrundi ettevalmistamise, ehitamise, tehnilise sisustamise, ehitiste või nende osade remondi, renoveerimise või lammutamisega, samuti objektispetsiifiliste seadmete soetamine ja paigaldamine.

  (4) Esitatavad taotlused peavad otseselt tuginema kohaliku omavalitsuse arengukavale ja olema kooskõlas regionaalsete ja valdkondlike arengukavade ning planeeringutega.

  (5) Alameetme raames ei toetata järgmise iseloomuga investeeringuid ja tegevusi:
  1) hooldusremont;
  2) kohalike teede ja tänavate investeeringud (v.a käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 toodud tegevused);
  3) tervishoiuteenuste ja hoolekandeiseloomuliste sotsiaalteenuste osutamisega seotud kohalik infrastruktuur;
  4) transpordivahendite soetamine.

§ 6.   Abikõlblikud kulud

  (1) Alameetme raames on abikõlblikud need kulud, mis on otseselt vajalikud § 5 lõikes 3 toodud abikõlblike tegevuste elluviimiseks ja § 5 lõikes 1 toodud eesmärkide saavutamiseks.

  (2) Finantseeritavate kulude osas on järgmised piirangud:
  1) kinnisvara ost võib moodustada maksimaalselt 10% projekti abikõlblike kulude kogumahust;
  2) halduskulud võivad moodustada maksimaalselt 7% projekti abikõlblike kulude kogumahust (sellest on lubatud katta taotleja kommunaal-, side-, transpordikulu, kulu bürootarvetele ja projektijuhtimisega seotud töötasud).

  (3) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
  1) organisatsioonide liikmemaksud;
  2) käibevahendid (materjalid, tarbekaubad jms), välja arvatud projekti otseste halduskuludena käsitletavad kulud;
  3) trahvid, kohtukulud, viivised, intressid, finantstehingute kulud (k.a lepingutasud, pangaülekande tasud);
  4) erisoodustusmaks;
  5) esinduskulud ja kingitused (sh suveniirid ja meened);
  6) muud abikõlblike tegevustega mitte seotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud;
  7) projekteerimistööd, mis on vajalikud ehitusloa saamiseks.

  (4) Käibemaks on abikõlblik, kui on võimalik selgelt näidata, et toetuse saaja on lõpptarbija, kellel ei ole vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele õigus projekti raames tasutud käibemaksu oma maksustatavast käibest maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning temale ei hüvitata käibemaksu muul moel. Kui kindlust selle osas ei ole võimalik saavutada, tuleb käibemaksu käsitleda mitteabikõlbliku kuluna.

  (5) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid «Tulumaksuseaduse» mõistes seotud isikute vahel, välja arvatud juhul, kui see on vältimatu projekti elluviimise seisukohast.

  (6) Toetatavate kulude hulka saab arvata ainult neid abikõlblikke kulusid, mis on tehtud pärast taotluse registreerimist EAS-s või taotluse rahuldamise otsusega määratletud hilisemat tähtaega kuni projekti lõpptähtajani. Kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuse kasutamise kavas 2004. aastaks kavandatud objektide puhul võib määrata taotluse rahuldamise otsuses taotluse registreerimise kuupäevast varasema abikõlblikkuse alguskuupäeva, kuid mitte varasema kui 27. oktoober 2004. a. Juhul kui EAS teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, siis taotleja tehtud kulusid toetusest ei kaeta.

  (7) Toetuse minimaalne suurus projekti kohta on § 5 lõike 1 punktide 1–3 puhul 1 000 000 krooni ning punkti 4 puhul 500 000 krooni.

  (8) Paragrahvi 5 lõike 1 punktis 4 nimetatud investeeringute puhul katlamajade ja kaugküttevõrgustiku arendamiseks ei tohi toetuse saajale alameetme raames eraldatav investeeringutoetus koos viimase kolme aasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abiga kokku ületada 1 564 660 krooni.

  (9) Paragrahvi 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud üldhariduskoolide arendamiseks eraldatakse käesoleval programmperioodil alameetme raames vähemalt 60 miljonit krooni.

§ 7.   Toetuse ning omafinantseerimise määr

  (1) Struktuuritoetuse määr on kuni 80% projekti avaliku sektori abikõlblikest kuludest. Investeeringute osas katlamajade ja kaugküttevõrgustiku arendamiseks on struktuuritoetuse määr kuni 50% projekti avaliku sektori abikõlblikest kuludest.

  (2) Riigi, kohaliku omavalitsuse, muude avalik-õiguslike organisatsioonide või «Raamatupidamise seaduse» § 27 lõike 1 tähenduses riigi, kohaliku omavalitsuse või muude avalik-õiguslike organisatsioonide valitseva mõju all olevate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja äriühingute oma- ja/või kaasfinantseering peab kokku moodustama vähemalt 20% projekti avaliku sektori abikõlblikest kuludest. Katlamajade ja kaugküttevõrgustiku puhul on vastav oma- ja/või kaasfinantseeringu määr vähemalt 50% projekti avaliku sektori abikõlblikest kuludest. Investeeringuid eraosalusega äriühingutele kuuluvate objektide arendamiseks toetatakse avaliku sektori osaluse ulatuses tingimusel, et eraomanik finantseerib oma osa projekti kogumaksumusest proportsionaalselt talle kuuluva osaluse ulatuses.

  (3) Omafinantseeringuks loetakse toetuse saaja omafinantseering ning projekti elluviimisesse kaasatud partnerite kaasfinantseering rahalise panusena projekti elluviimisesse. Omafinantseeringu hulka arvatakse vaid toetuse saaja ning projekti elluviimisesse kaasatud partnerite poolt tehtavad abikõlblikud kulud.

  (4) Projekti elluviimist võivad täiendavalt finantseerida organisatsioonid, kelle panust ei loeta avaliku sektori finantseeringuks vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2. Antud organisatsioonide panust ei loeta abikõlbliku oma- ja kaasfinantseeringu hulka.

  (5) Projekti ajalise kestuse arvestus algab taotluse registreerimise hetkest või § 6 lõike 6 alusel määratud tähtajast. Projektide elluviimise maksimaalne kestus on 36 kuud. Projekti elluviimise lõpptähtaeg ei tohi olla hilisem kui 31. detsember 2008. a.
[RTL 2008, 71, 1003 - jõust. 25.08.2008]

3. peatükk TAOTLEJALE JA KAASFINANTSEERIJALE ESITATAVAD NÕUDED 

§ 8.   Taotlejale ja kaasfinantseerijale esitatavad nõuded

  (1) Taotlejaks võivad olla:
  1) kohaliku omavalitsuse üksused;
  2) avaliku sektori enamusosalusega äriühingud ainult § 5 lõike 1 punkti 4 puhul;
  3) sihtasutused ja mittetulundusühingud, juhul kui projektiga taotletavad tegevused kuuluvad nende organisatsioonide põhikirjaliste tegevuste hulka, sh kogudused «Kirikute ja koguduste seaduse» § 2 lõike 3 mõistes.

  (2) Taotlejatele ja kaasfinantseerijatele kehtivad järgmised üldnõuded:
  1) taotleja peab olema projekti raames rajatava või renoveeritava infrastruktuuriobjekti omanik või valdaja, või üks omanikest või valdajatest. Mitut kohalikku omavalitsuse üksust hõlmava ühisprojekti puhul peab taotleja olema vähemalt ühe projekti raames rajatava või renoveeritava infrastruktuuriobjekti omanik;
  2) taotlejal puuduvad ajatamata maksuvõlad;
  3) juhul kui taotleja on varem saanud struktuuritoetuse vahenditest abi, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtajaliselt ja nõutud summas;
  4) taotleja peab kinnitama nõutavate vahendite olemasolu toetuse oma- või kaasfinantseerimiseks vastavalt §-s 7 sätestatud piirmääradele ja tingimustele;
  5) taotlejal on taotluses sisalduva projekti raames teostatavate tööde tegemiseks piisavalt kogemusi ja teadmisi.

  (3) Juhul kui projekti kaasfinantseerija on projekti raames rajatava või renoveeritava infrastruktuuriobjekti üks omanikest või valdajatest või vähemalt ühe projekti raames rajatava või renoveeritava infrastruktuuriobjekti omanik, laienevad talle käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud sätted.

  (4) Kui taotlejaks on kohaliku omavalitsuse üksus, siis peab tal olema kehtiv kohaliku omavalitsuse arengukava.

4. peatükk KOHALIKE OMAVALITSUSTE INVESTEERINGUTOETUSE KASUTAMISE KAVA 

§ 9.   Kohalike omavalitsuste investeeringutoetuse kasutamise kava

  (1) Alameetmest toetuse taotlemise alusena koostatakse kohalike omavalitsuste investeeringutoetuse kasutamise kava (edaspidi KOIT kava ).

  (2) KOIT kava kinnitatakse Vabariigi Valitsuse poolt.

  (3) KOIT kava koostatakse kogu riikliku arengukava programmeerimisperioodiks 2004–2006.

  (4) KOIT kava koosneb käesoleva määruse §-s 8 toodud abikõlblike taotlejate käesoleva määruse § 5 kohaselt abikõlblike investeeringuobjektide loetelust.

  (5) KOIT kava koostatakse eelistusnimekirjana, kus on maakondade kaupa aastate lõikes koos indikatiivse rahastamismahuga kajastatud objektid, mille osas võib riikliku arengukava programmeerimisperioodi jooksul taotleda alameetme raames struktuuritoetust.

  (6) KOIT kava koostab Rahandusministeerium. KOIT kava ja vastavate maakondlike eelistusnimekirjade ettevalmistamist korraldavad Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakond ja maavalitsused.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]

  (7) KOIT kava koostamise protseduur, eeltaotluste vorm ning eeltaotluste hindamise juhend kinnitatakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga.
[RT I, 10.10.2014, 1 - jõust. 13.10.2014]

§ 10.   KOIT kava koostamine

  (1) KOIT kava koostamise algatamine:
  1) Rahandusministeerium teavitab kohalikke omavalitsusi ja teisi käesoleva määruse §-s 8 toodud abikõlblikke taotlejaid KOIT kava koostamise algatamisest maakonnaajalehtede kaudu.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]
  2) Projektide osas, millele käesoleva alameetme raames toetust taotletakse, esitavad käesoleva määruse § 8 alusel abikõlblikud taotlejad asukohajärgsele maavalitsusele projektide eeltaotlused.
  3) Eeltaotluste esitamise tähtajaks on 10. tööpäev alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

  (2) Eeltaotlus peab sisaldama järgmist informatsiooni ulatuses, mis võimaldab hinnata projekti abikõlblikkust ja otstarbekust vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 4–6:
  1) informatsioon eeltaotluse esitaja kohta § 8 toodud nõuete osas;
  2) investeeringuprojekti olulisus tulenevalt kohaliku omavalitsuse arengukavast;
  3) investeeringuprojekti hinnanguline maksumuse arvestus (hinnangulised abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud);
  4) investeeringuprojekti kavandatavad rahastamise allikad;
  5) investeeringuprojekti eesmärgid ja nende seos käesoleva alameetme eesmärkidega;
  6) projekti põhjendus (sh võrdlus olemasoleva olukorraga) ning projekti potentsiaalsed kasusaajad;
  7) projekti kavandatud tegevused ja väljund;
  8) arvestused objekti haldamisega kaasnevate keskmiste iga-aastaste kulude ja võimalike tulude kohta ning kulude katteallikad;
  9) projekti tasuvuse ja riskide analüüs (§ 5 lõike 1 punktis 4 toodud investeeringute osas);
  10) investeeringuprojekti valmisoleku hetkeseis elluviimiseks;
  11) võetud finantskohustuste ja väljastatud finantsgarantiide loetelu aastateks 2004–2008;
  12) kavandatud investeeringu asukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse kaaskiri (§ 8 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud taotlejate puhul).

  (3) Juhul kui eeltaotluse esitamise tähtajaks ei ole taotlejal võimalik esitada nõutavas ulatuses käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 9 toodud informatsiooni, võib Rahandusministeerium selle täiendamiseks anda täiendava tähtaja. Objektide osas, mille rahastamine kavandatakse programmeerimisperioodi järgnevateks aastateks, võib Rahandusministeerium objekti lülitada KOIT kavasse ilma käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 9 toodud analüüsita, kohustades taotlejat esitama vajalikud materjalid §-s 11 nimetatud tähtajaks.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]

  (4) KOIT kavasse võib lülitada objekte, mis vastavad §-s 5 ja § 8 lõigetes 1 ja 5 toodud nõuetele. Paragrahvi 8 lõikes 2 toodud nõudeid arvestatakse eeldusel, et neile vastavus peab olema tagatud projektitaotluse esitamisel EAS-le.

  (5) KOIT kava koostamisel ning objektide aastatevahelise jaotuse määramisel võetakse arvesse järgmisi üldisi valikukriteeriume:
  1) projekti olulisus tulenevalt kohaliku omavalitsuse arengukavast;
  2) projekti olulisus tulenevalt maakonna üldisest arengustrateegiast ning maakonnaplaneeringust;
  3) projekti tulemuste jätkusuutlikkus;
  4) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamise kontekstis;
  5) projekti mõju regionaalne ulatus;
  6) infrastruktuuriobjekti täiendavus olemasoleva infrastruktuuri kontekstis;
  7) investeeringu maksumus projektist otseselt kasu saavate elanike kohta;
  8) projekti olulisus maakonna tasakaalustatud arengu põhimõtte seisukohast;
  9) projekti vastavus kohalike omavalitsuste ühishuvidele;
  10) projekti suunatus piirkonna omavalitsusüksuste vahelise territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamisele;
  11) projekti valmisolek elluviimiseks, sh kohaliku omavalitsuse võime tagada nõutud oma- ja kaasfinantseeringut, vajalike analüüside olemasolu (tasuvus, teostatavus);
  12) projekt järgib võimalikult maksimaalselt integreeritud lähenemist (vältides killustatud ja isoleeritud projekte);
  13) projekti seotus riikliku arengukava teiste meetmetega.

  (6) KOIT kava koostamisel ning objektide aastatevahelise jaotuse määramisel võetakse lisaks arvesse järgmisi valdkonnaspetsiifilisi valikukriteeriume:
  1) üldhariduskoolide ja lasteaedade investeeringute osas integreeritus ja täiendavus riigieelarvest üldhariduskoolide investeeringute toetusprogrammidega ning kajastatus riiklike investeeringute programmis;
  2) sotsiaalobjektide osas integreeritus paralleelsete projektidega riikliku arengukava inimressursi prioriteedi meetmete raames; transpordiobjektide osas olulisus regionaalse transpordiühenduse parandamise seisukohast;
  3) tehnilise infrastruktuuri osas otsene energiasääst ning mõju tarbijate maksekoormusele.

  (7) Rahandusministeerium võib vajadusel küsida valdkonnaomaste ministeeriumide arvamust kavandatava projekti asjakohasuse kohta tulenevalt valdkondlikest arengukavadest ja strateegiatest ning valdkonnaspetsiifilistest valikukriteeriumidest, samuti investeeringu tehnilise ja majandusliku otstarbekuse osas.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]

  (8) Rahandusministeerium korraldab laekunud eeltaotluste alusel KOIT kava maakondlike eelistusnimekirjade koostamise.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]

  (9) KOIT kava maakondlik eelistusnimekiri koosneb maakondliku indikatiivse toetussumma piirmäära ulatuses aastate lõikes objektidest, mille osas kavandatakse KOIT kavasse lülitamist, koos kavandatavate tegevuste ja indikatiivse rahastamismahuga.

  (10) Maakondlik indikatiivne toetussumma piirmäär arvestatakse järgmistel alustel:
  1) Maakondliku indikatiivse toetussumma piirmäära arvestamisel võetakse aluseks riikliku arengukava raames meetme 4.6 käesoleva alameetme jaoks ettenähtud struktuuritoetuse kogumaht.
  2) Ülalnimetatud vahendid jaotatakse maakondade vahel indikatiivselt järgmiste põhimõtete alusel: Tallinna linnale eraldatakse indikatiivselt 40 miljonit krooni kogu programmiperioodi kohta; alameetme ülejäänud vahenditest jaotatakse 25% võrdselt viieteistkümne maakonna vahel ning 75% lähtuvalt iga maakonna elanike arvust, kusjuures Harju maakonna elanike arv arvestatakse ilma Tallinna linnata.

  (11) KOIT kava võib sisaldada võimalikke reservprojekte, mille üldmaksumus ületab 1/3 võrra maakonna jaoks kehtestatud indikatiivset toetussumma piirmäära.

  (12) Rahandusministeerium kooskõlastab KOIT kava maakondlikud eelistusnimekirjad maakondlike omavalitsusliitudega.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]

  (13) Rahandusministeerium koostab maakondlike eelistusnimekirjade alusel KOIT kava eelnõu.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]

  (14) Rahandusministeerium esitab KOIT kava eelnõu heakskiitmiseks meetme juhtkomisjonile.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]

  (15) Rahandusministeerium esitab meetme juhtkomisjoni poolt heaks kiidetud KOIT kava Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks hiljemalt 90 kalendripäeva jooksul alates eeltaotluste esitamise tähtajast.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]

§ 101.   KOIT kava reservprojektide menetlemine

  (1) Kui meetme raames kohustustega katmata vahendite hulk jaotub maakondade lõikes selliselt, et sama maakonna reservprojekti ei ole rahastamisele kuuluvate projektide hulka võimalik arvata, tehakse valik üleriigiliselt kõikide reservprojektide vahel.

  (2) Rahandusministeerium küsib reservprojektide taotlejatelt määratud tähtajaks asukohajärgse maavalitsuse kaudu kinnituskirja, millega taotleja kinnitab oma valmisolekut viia projekt ellu vastavalt KOIT kava reservnimekirjas sätestatule.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]

  (3) Kinnituskirja saatnud taotlejate reservprojekte hinnatakse § 10 lõikes 5 toodud valikukriteeriumite alusel. Hindamise viib läbi valdkonna eest vastutava ministri poolt Rahandusministeeriumi juurde moodustatud hindamiskomisjon.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]

  (4) Hindamise tulemuste alusel valitakse välja projektid, mis esitatakse meetme juhtkomisjoni poolt valdkonna eest vastutava ministrile käskkirjaga kinnitamiseks. Valdkonna eest vastutava ministri käskkirjas nimetatud projekti taotlejal on õigus esitada taotlus EAS-ile toetuse saamiseks.
[RT I, 10.10.2014, 1 - jõust. 13.10.2014]

§ 11.   KOIT kava muutmine

  (1) Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud KOIT kava vaadatakse vajadusel iga-aastaselt üle. Muudatused viiakse KOIT kavasse sisse §-s 10 sätestatud korras.

  (2) Rahandusministeerium esitab muudatusettepanekud KOIT kava osas Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks iga aasta 1. detsembriks.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]

5. peatükk TAOTLUSTE ESITAMINE JA MENETLEMINE, TAOTLUSELE ESITATAVAD NÕUDED 

§ 12.   Taotluse esitamine ja taotlusele esitatavad nõuded

  (1) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse EAS-le käesoleva määruse lisas toodud taotlusvormil.

  (2) Taotlusi võib esitada ainult KOIT kavas eelmiseks, käesolevaks või järgmiseks eelarveaastaks kavandatud objektide kohta. Lisaks KOIT kava põhiobjektidele saab taotluse esitada ka § 10¹ lõikes 4 nimetatud käskkirjaga kinnitatud projektide osas. Taotluses sisalduv projekt peab vastama käesolevas määruses sätestatud alameetme eesmärkidele ning käesoleva paragrahvi muudele nõuetele. Projektis sisalduvad tegevused peavad olema abikõlblikud vastavalt §-de 5 ja 6 nõuetele.
[RTL 2007, 25, 452 - jõust. 26.03.2007]

  (3) Taotluste vastuvõtmise alustamise, lõpetamise ja vajadusel peatamise otsustab Rahandusministeerium. Taotluste vastuvõtmise alustamise, lõpetamise ja peatamise avalikustab EAS.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]

  (4) Taotlus peab sisaldama järgmisi dokumente:
  1) projekti kirjeldus;
  2) eelarve;
  3) ajakava;
  4) omafinantseeringut ja projekti partnerite kaasfinantseeringut tõendavad dokumendid;
  5) taustainfo taotlejast ja kaasfinantseerija(te)st (ei ole nõutud kohaliku omavalitsuse, riigiasutuse korral);
  6) projektijuhi elulookirjeldus (CV);
  7) hinnapakkumised ja/või maksumuste põhjendused.

  (5) Sõltuvalt projekti iseloomust tuleb lisada taotlusele:
  1) projektis osalevate partnerorganisatsioonide vaheline koostöökokkulepe;
  2) projekti elluviimiseks vajalikud load (sh ehitusluba) ja kooskõlastused;
  3) ehituslik projektdokumentatsioon: põhiprojekt vastavalt standardile EVS 811:2002;
  4) omandi- ja rendisuhteid kinnitavad dokumendid;
  5) projekti tasuvuse ja riskide analüüs;
  6) ehitise ja kasutatud varustuse ostu puhul müüja tõend selle kohta, et ehitise ja kasutatud varustusega seoses ei ole vastavalt eelneva 10 ja 7 aasta jooksul antud siseriiklikku ega Euroopa Ühenduse toetust ning kinnisvara hindamise tõend;
  7) objekti haldamisega kaasnevate iga-aastaste kulude ja tulude detailne analüüs, sealhulgas tõendusmaterjal selle kohta, et vara rendile andmisel ei saada puhastulu toetuse eest rajatud või renoveeritud investeeringuobjektilt või investeeringuobjekti osalt;
  8) keskkonnamõjude hinnang vastavalt «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele»;
  9) ehitustööde ja/või seadmete soetamise hankedokumentatsioon;
  10) teatis saadud vähese tähtsusega abi kohta vastavalt rahandusministri 22. aprilli 2004. a määruse nr 80 «Vähese tähtsusega abi teatise esitamise kord ja vorm» lisas toodud vormile.

  (6) EAS võib vajadusel käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 toodud dokumentatsiooni osas nõuda lisainformatsiooni.

  (7) Taotlus esitatakse paberkandjal kirjalikult või digitaalselt allkirjastatuna elektrooniliselt. Paberkandjal esitamise korral esitatakse lisaks elektrooniliselt taotlusvorm, projekt, eelarve ja ajakava.

  (8) KOIT kavas eelmiseks, käesolevaks või järgmiseks eelarveaastaks kavandatud objekti omanik või valdaja esitab tõest informatsiooni vastuseks Rahandusministeeriumi või EAS-i päringutele taotluse ettevalmistamise käigu kohta. kui käesolevas lõikes nimetatud isik saab teada asjaoludest, mis takistavad või seavad kahtluse alla taotluse õigeaegse esitamise, on ta kohustatud sellest kohe informeerima EAS-i.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]

§ 13.   Taotluse registreerimine, taotluse ja taotleja vastavaks tunnistamine

  (1) Käesoleva määruse alusel esitatud taotlusi toetuse saamiseks menetleb ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb EAS.

  (2) Kõik taotlused registreeritakse.

  (3) Taotluste menetlemine toimub jooksvalt nende laekumise järjekorras.

  (4) Taotluse menetlemise aeg registreerimise hetkest on üldjuhul kuni 30 kalendripäeva. Hiljemalt 30 kalendripäeva möödumisel tehakse taotlejale teatavaks taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus või taotluse menetlemise hetkeseis. Täiendavate asjaolude ilmnemisel on EAS-l õigus taotluse menetlemise tähtaega pikendada kuni 30 kalendripäeva võrra.

  (5) Taotleja ja registreeritud taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine
  1) Taotluse ja taotleja vastavust kontrollib EAS. EAS-l on õigus nõuda puuduva informatsiooni esitamist või lisainformatsiooni. Taotluse ja taotleja mittevastavaks tunnistamise korral teeb EAS-i juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
  2) Taotlejal on kohustus vastata kõigile taotluse kohta esitatud küsimustele ja ta on kohustatud võimaldama teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli.
  3) Kui taotluse vastavuse kontrollimisel avastatakse selles esinevaid ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Üldjuhul antakse puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 10 kalendripäeva.
  4) Kui projekti raames kavandatavad tegevused erinevad oma sisult oluliselt KOIT kavale esitatud eelprojektis esitatust või kui eeltaotluses nimetatud eesmärkide või väljundi realiseerimine ei ole taotluses esitatud tegevuste kaudu tagatud, küsib EAS Rahandusministeeriumi hinnangut muudatuste otstarbekuse või tegevuste vastavuse kohta KOIT kava koostamise aluseks olnud kriteeriumidega. Rahandusministeeriumi negatiivse hinnangu korral taotlust vastavaks ei tunnistata.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]

  (6) Taotleja ja taotlus tunnistatakse vastavaks, kui kõik §-des 5–8 ja 12 esitatud nõuded on täidetud ning taotletav toetussumma ei ületa KOIT kavas määratletud projekti hinnangulist maksumust.

  (7) EAS-l on õigus kasutada vastavaks tunnistamise protsessis sõltumatuid ehitus- ja eelarveala eksperte.

  (8) Taotlejat ja/või taotlust ei tunnistata vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
  1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusevastaselt otsuse tegemist;
  2) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli;
  3) käesolevas korras sätestatud taotlusele esitatud nõuded ei ole täidetud;
  4) taotleja poolt esitatud ehitusalane dokumentatsioon ei vasta nõuetele;
  5) taotleja ei ole käesoleva paragrahvi lõike 5 punkti 3 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinenud puudusi.

  (9) Taotleja ja taotluse tunnistab vastavaks või mittevastavaks EAS-i juhatus või tema poolt volitatud isik. Taotleja ja taotluse mittevastavaks tunnistamise korral teeb EAS-i juhatus rahuldamata jätmise otsuse. Rahuldamata jätmise otsus tehakse taotlejale ja projekti partnerite kaasfinantseeringu olemasolul ka partneritele kirjalikult või elektroonilisel teatavaks viie tööpäeva jooksul, tuues välja rahuldamata jätmise põhjustanud puudused ja/või asjaolud.

§ 14.   Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus ja otsusest teavitamine

  (1) Vastavaks tunnistatud taotluse osas teeb EAS-i juhatus taotluse rahuldamise otsuse.

  (2) Rahuldamisele kuuluvad kõik vastavaks tunnistatud taotlused, mis on KOIT kavas kavandatud eelmiseks, käesolevaks või järgmiseks aastaks.

  (3) Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise kohta vormistab EAS-i juhatus eraldi otsuse. Otsuse vormi kehtestab EAS-i juhatus kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga. Rahuldamata jätmise otsuses tuuakse välja rahuldamata jätmise põhjused. Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse muuhulgas:
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]
  1) toetuse saaja;
  2) toetuse suurus eesti kroonides ja osakaaluna projekti abikõlblikest kuludest;
  3) toetuse omafinantseeringu määr;
  4) projekti elluviimise algus- ja lõpptähtaeg;
  5) toetuse saaja kohustused;
  6) toetuse väljamaksmise tingimused;
  7) aruandluse esitamine;
  8) toetuse tagasinõudmise alused.

  (4) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse taotlejale ja projekti partnerite kaasfinantseeringu olemasolul ka partneritele kirjalikult või elektrooniliselt teatavaks 5 tööpäeva jooksul.

§ 15.   Toetuse saaja kinnitus toetuse kasutamiseks ja toetusest loobumine

  (1) Toetuse saaja on kohustatud 30 kalendripäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse vastuvõtmisest saatma EAS-le kinnituskirja, millega ta kinnitab oma valmisolekut toetuse kasutamiseks vastavalt otsuses sätestatud tingimustele. Toetuse saaja lisab kinnituskirjale omapoolse eeldatava toetuse väljamaksete teostamise graafiku.

  (2) Juhul kui toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumiseks või ei esita lõikes 1 nimetatud kinnituskirja, tunnistab EAS taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks.

§ 16.   Vaide esitamine ja läbivaatamine

  Otsuse peale võib esitada vaide «Perioodi 2004-2006 struktuuritoetuse seaduse» §-s 22 sätestatud alusel ning vaie vaadatakse läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.
[RTL 2007, 25, 452 - jõust. 26.03.2007]

6. peatükk TOETUSE VÄLJAMAKSETE TEOSTAMISE TINGIMUSED, TOETUSE SAAJA JA ETTEVÕTLUSE ARENDAMISE SIHTASUTUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 

§ 17.   Toetuse väljamaksete teostamise tingimused

  (1) Toetus makstakse välja toetuse saajale.

  (2) Toetuse saaja esitab toetuse väljamaksmiseks vastavasisulise taotluse (edaspidi maksetaotlus) ja toetuse saaja allkirjaõigusliku isiku poolt kinnitatud raamatupidamise algdokumendid ning maksete toimumist tõendavad dokumendid.

  (3) Väljamaksed teostatakse rahandusministri 19. augusti 2005. a määrusega nr 59 „Struktuuritoetuse väljamaksmise üldised tingimused ja kord” kehtestatud korras pärast § 18 punktis 4 nimetatud aruande heakskiitmist EAS-i poolt vastavalt aruandele lisatud maksetaotluses kajastatud ja tõendatud tegelikele abikõlblikele kuludele.
[RT I, 10.10.2014, 1 - jõust. 13.10.2014]

  (4) Ettemakseid on erandkorras võimalik teha ainult rahandusministri 19. augusti 2005. a määruse nr 59 „Struktuuritoetuse väljamaksmise üldised tingimused ja kord” § 9 lõikes 2 nimetatud toetuse saajate puhul ja nimetatud määruses sätestatud korras. Ettemakse andmise ja lõpliku suuruse otsustab EAS-i juhatus.
[RT I, 10.10.2014, 1 - jõust. 13.10.2014]

  (5) Toetuse saaja võib esitada maksetaotluse iga kolme kuu järel või harvem. Esimese maksetaotluse võib toetuse saaja esitada pärast käesoleva määruse §-s 15 nimetatud kinnituskirja esitamist.

  (6) EAS esitab toetuse väljamakse taotluse makseasutusele hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast toetuse saajalt vastavasisulise maksetaotluse saamist.

§ 18.   Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja on kohustatud:
  1) tagama taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud omafinantseeringu ning projekti elluviimisesse kaasatud partnerite kaasfinantseeringu;
  2) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;
  3) tagastama EAS-le toetuse «Perioodi 2004-2006 struktuuritoetuse seaduse» § 26 lõikes 1 toodud juhtudel või kui EAS-i juhatus nõuab seda vastavalt nimetatud seaduse § 26 lõikes 2 toodud juhtudel;
[RTL 2007, 25, 452 - jõust. 26.03.2007]
  4) esitama EAS-i poolt ettenähtud vormil, viisil ja tähtaja jooksul nõutud informatsiooni ja aruanded;
  5) pidama eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ning omafinantseeringu ja projekti elluviimisesse kaasatud partnerite kaasfinantseeringu kasutamise kohta. Toetuse saaja raamatupidamises peavad toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid olema muudest toetuse saaja kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;
  6) võimaldama teostada järelevalvetoiminguid ja/või auditit toetuse ning omafinantseeringu ja projekti elluviimisesse kaasatud partnerite kaasfinantseeringu kajastavate kulu- ja maksedokumentide, soetatud seadmete, materjalide ja teostatud tööde osas, sh võimaldama kontrollijal juurdepääsu kõikidesse ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib ja/või mis tahes muul moel kasutab;
  7) taotlema EAS-lt nõusolekut projekti eelarve muudatusteks, mis on suuremad kui 5% projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea mahust;
  8) taotlema EAS-lt nõusolekut projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide muudatusteks;
  9) andma kontrollija käsutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul arvates vastava teate saamisest;
  10) osutama järelevalvetoimingute ja auditi kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
  11) täitma kõik järelevalvetoimingute ja auditi tulemusena tehtud ettekirjutused;
  12) esitama EAS-le vajalikud andmed toetuse lõpetamise deklaratsiooni koostamiseks;
  13) «Riigihangete seaduse» subjektina järgima hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid;
  14) näitama EAS-i poolt etteantud viisil toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega;
  15) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni ja materjali vastavalt rahandusministri 19. augusti 2005. a määruse nr 59 «Struktuuritoetuse väljamaksmise üldised tingimused ja kord» § 16 lõikele 2 kuni 31. detsembrini 2015;
  16) viivitamatult kirjalikult informeerima EAS-i kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sh nime, aadressi ja põhimäärusest, põhikirjast tulenevate või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest ja/või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest jne ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
  17) viivitamatult kirjalikult informeerima EAS-i projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;
  18) viivitamatult kirjalikult informeerima EAS-i projekti teostamise baasiks oleva majandusüksuse või terviklikuks üksuseks oleva majandusüksuse osa ja nendesse kuuluvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;
  19) tagama projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimise ja avaliku kasutuse taotluses ning taotluse rahuldamise otsuses toodud eesmärkidel ja tingimustel viie aasta jooksul alates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, ning mitte sooritama selle vara osas tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi;
  20) kooskõlastama EAS-ga toetuse eest loodud ja soetatud vara osas õiguste üleandmise korral üleandmise tingimused ning edasise vastutuse vara sihtotstarbelise kasutuse eest;
  21) täitma muid õigusaktides sätestatud kohustusi;
  22) tagama käesoleva määruse § 12 lõike 5 punktis 1 nimetatud koostöökokkuleppe ning muude asjakohaste korraldustega käesoleva paragrahvi punktides 1, 2, 5, 6, 9–11, 13–20 pandud kohustuste täitmise projekti elluviimisesse kaasatud kaasfinantseerija(te) poolt.

§ 19.   Toetuse saaja õigused

  Toetuse saajal on õigus:
  1) teha projekti eelarves muudatusi, mis on väiksemad kui 5% projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea mahust;
  2) saada EAS-lt nõuandeid ja informatsiooni, mis on seotud §-s 18 nimetatud kohustuste täitmisega.

§ 20.   EAS-i kohustused

  EAS on kohustatud:
  1) tegema taotlus- ja aruandevormid ja asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel;
  2) teavitama toetuse saajaid viivitamatult toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;
  3) läbi vaatama § 18 punktides 7 ja 8 nimetatud taotlused üldjuhul hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul. Paragrahvi 18 punktis 8 nimetatud muudatuse puhul tuleb küsida Rahandusministeeriumi seisukohta muudatuse otstarbekuse kohta. Muudatustaotlus rahuldatakse olemaoleva taotluse rahuldamisotsuse muutmisega;
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]
  4) heaks kiitma või tagasi lükkama § 18 punktis 4 nimetatud aruanded hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul nende laekumisest. EAS on kohustatud viivitamatult teavitama toetuse saajat § 18 lõikes 4 nimetatud aruannete ja § 17 lõikes 3 nimetatud maksetaotluse heakskiitmise või tagasi lükkamise otsusest;
  5) pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist tegema oma veebilehel kättesaadavaks järgmise informatsiooni: toetuse saaja nimi, projekti nimetus, toetuse ja projekti kogumaht, projekti eesmärgid ja tegevused ning projekti ajaline kestvus;
  6) vastavalt «Perioodi 2004-2006 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõikele 1 mitte avaldama taotlejate kohta menetluse käigus saadud informatsiooni (välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 5 nimetatud informatsioon) ega dokumente;
[RTL 2007, 25, 452 - jõust. 26.03.2007]
  7) säilitama taotluse ja projektide teostamisega seotud dokumentatsiooni vähemalt 2015. aasta 31. detsembrini.

§ 21.   EAS-i õigused

  EAS-l on õigus:
  1) teostada järelevalvetoiminguid ja/või auditit toetuse ning oma- ja/või kaasfinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide, soetatud seadmete, materjalide ja teostatud tööde osas;
  2) nõuda taotluses sisaldunud projekti tegevuste ja kulutuste kohta täiendavate asjakohaste andmete ja dokumentide esitamist;
  3) vähendada toetust, juhul kui toetuse saaja oma omafinantseering ja projekti elluviimisesse kaasatud partnerite kaasfinantseering väheneb alla projekti eelarves ja/või taotluse rahuldamise otsuses toodud määra;
  4) projekti eelneva etapi käigus tehtud toetuse kasutamise tingimustele mittevastavate kulutuste võrra vähendada projekti järgneva etapi eest väljamakstavat toetust;
  5) nõuda toetus tagasi, kui ilmnevad asjaolud, mille tõttu projekti läbiviimist või jätkamist ei saa pidada otstarbekaks või see on võimatu või võib osutuda võimatuks;
  6) nõuda toetus tagasi, kui projekti teostamise ajal on toetuse saaja andnud valeandmeid või varjanud andmeid;
  7) nõuda toetus tagasi, kui viie aasta jooksul alates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest on rikutud § 18 punktide 19 ja 20 tingimusi;
  8) nõuda toetus tagasi, kui toetuse saaja on rikkunud muudes õigusaktides sätestatud kohustusi.

7. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 22.   Üleminekusätted

  Enne käesoleva määruse jõustumist esitatud taotlused menetletakse lõpuni seni kehtinud alustel ja korras.

Lisa  Taotlusvorm
[RTL 2007, 25, 452 - jõust. 26.03.2007]

/otsingu_soovitused.json