Välja kuulutanud
Vabariigi President
18.12.2024 otsus nr 506
Julgeolekumaksu seadus
Vastu võetud 11.12.2024
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Seaduse reguleerimisala
Käesolevas seaduses sätestatakse julgeolekumaks.
§ 2. Maksu objekt
(1) Käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud julgeolekumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku tulumaksuseaduse §-des 12–22 sätestatud tulu ja mitteresidendi tulumaksuseaduse §-s 29 sätestatud tulu.
(2) Käesoleva seaduse 3. peatükis sätestatud julgeolekumaksuga maksustatakse residendist äriühingu majandusaasta kasum ja mitteresidendist äriühingu Eestis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasum.
(3) Ettevõtluskontole laekunud tulu maksustatakse julgeolekumaksuga ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel.
§ 3. Maksumäär
Julgeolekumaksu määr on kaks protsenti.
§ 4. Maksumaksja
Julgeolekumaksu maksavad:
1) residendist füüsiline isik;
2) mitteresident, kes saab Eestis käesoleva seaduse kohaselt maksustatavat tulu;
3) residendist äriühing;
4) mitteresidendist äriühing, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht.
§ 5. Maksustamisperiood
(1) Residendist füüsilise isiku ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata mitteresidendi maksustamisperiood on kalendriaasta.
(2) Residendist äriühingu ja Eestis püsivat tegevuskohta omava mitteresidendist äriühingu maksustamisperiood on tema majandusaasta.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud maksumaksja tasub julgeolekumaksu avansilisi makseid käesoleva seaduse § 16 kohaselt.
§ 6. Maksu laekumine ja arvestus
(1) Julgeolekumaks laekub riigieelarvesse.
(2) Käesoleva seaduse alusel esitatud maksudeklaratsioonide ja laekunud maksusummade andmed kantakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel asutatud maksukohustuslaste registrisse nimetatud registri põhimääruses sätestatu kohaselt.
§ 7. Residentsus ja välislepingu kohaldamine
Maksumaksja residentsuse määramisel lähtutakse tulumaksuseaduse §-s 6 sätestatust. Kui välislepingu alusel määratud residentsus erineb tulumaksuseaduse alusel määratud residentsusest või kui välislepingus on tulu maksustamisel ette nähtud seaduses sätestatust soodsamad tingimused, kohaldatakse välislepingut.
§ 8. Püsiv tegevuskoht
Mitteresidendist äriühingu püsiv tegevuskoht on püsiv tegevuskoht tulumaksuseaduse § 7 tähenduses.
§ 9. Maksueelise saamise eesmärgil tehtav tehing
(1) Julgeolekumaksuga maksustamisel ei võeta arvesse sellist tehingut, tehingute ahelat ega raamatupidamiskannet, mille põhieesmärk või üks põhieesmärkidest on saada maksueelis ja mis ei ole kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid arvesse võttes tegelik. Tehingute ahel võib koosneda rohkem kui ühest vaheastmest või osast.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamisel ei peeta tehingut, tehingute ahelat ega raamatupidamiskannet tegelikuks, kui see ei ole tehtud reaalsetel elulistel või ärilistel põhjustel, mis kajastavad tehingu või raamatupidamiskande tegelikku majanduslikku sisu.
2. peatükk Residendist füüsilise isiku ja mitteresidendi tulu maksustamine
§ 10. Residendist füüsilise isiku tulu maksustamine
(1) Residendist füüsiline isik maksab julgeolekumaksu tulumaksuseaduse §-de 12–22 alusel tulumaksuga maksustatavalt tulult.
(2) Julgeolekumaksuga maksustatakse ka tulumaksuseaduse § 13 lõikes 4, § 18 lõikes 11, § 201 lõikes 3 ja § 21 lõikes 4 nimetatud tulu.
(3) Julgeolekumaksuga maksustatavast tulust ei ole lubatud teha tulumaksuseaduse 4. peatükis, § 32 lõigetes 4 ja 41, § 36 lõikes 7, § 37 lõikes 11 ega §-s 391 sätestatud mahaarvamisi.
§ 11. Mitteresidendi tulu maksustamine
(1) Mitteresident maksab julgeolekumaksu tulumaksuseaduse § 29 alusel tulumaksuga maksustatavalt tulult, arvestamata nimetatud seaduse §-s 311 lubatud mahaarvamisi.
(2) Julgeolekumaksuga maksustatakse ka mitteresidendi tulumaksuseaduse § 201 lõikes 3 ja § 21 lõikes 4 nimetatud tulu.
§ 12. Julgeolekumaksu kinnipidamine
(1) Julgeolekumaksu kinnipidaja on selline residendist juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, füüsilisest isikust ettevõtja, füüsilisest isikust tööandja, Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident ja tööandjana tegutsev mitteresident, kes teevad füüsilisele isikule või mitteresidendile tulumaksuseaduse § 201 lõikes 3, § 21 lõikes 4 või §-s 41 nimetatud väljamakseid.
(2) Julgeolekumaksu ei peeta kinni:
1) mitteresidendi Eestis registreeritud püsivale tegevuskohale tehtavalt väljamakselt;
2) äriregistrisse või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjale tehtavalt väljamakselt, kui väljamakse on tema ettevõtlustulu;
3) residendist füüsilisele isikule tehtavalt väljamakselt tulumaksuseaduse § 40 lõike 2 punktis 4 sätestatud juhul.
(3) Julgeolekumaksu kinnipidamisel lähtutakse tulumaksuseaduse § 40 lõigetes 3–32 sätestatust.
(4) Julgeolekumaksu kinnipidaja on kohustatud pidama maksustatavatelt väljamaksetelt kinni julgeolekumaksu käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud määras ning kandma kinni peetud maksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks.
(5) Julgeolekumaksu kinnipidaja on kohustatud esitama käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtpäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni. Eesti resident, riigiasutus ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus esitavad deklaratsiooni elektrooniliselt, kui sellel näidatakse rohkem kui viis väljamakse saajat. Deklaratsioonis näidatud residendist füüsilisele isikule tehtud väljamakselt kalendriaasta jooksul kinni peetud julgeolekumaksu summat ei vähendata pärast kalendriaastale järgneva aasta 15. veebruari.
(6) Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 13. Julgeolekumaksu deklareerimine ja tasumine
(1) Residendist füüsiline isik ja mitteresident on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile julgeolekumaksu deklaratsiooni maksustamisperioodil saadud julgeolekumaksuga maksustatava tulu kohta, millelt ei ole käesoleva seaduse § 12 alusel julgeolekumaksu kinni peetud. Deklaratsioon tuleb esitada hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 30. aprilliks.
(2) Maksu- ja Tolliamet täidab tema käsutuses olevate andmete alusel julgeolekumaksu deklaratsiooni residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulu kohta ja teeb eeltäidetud deklaratsiooni maksumaksjale kättesaadavaks Maksu- ja Tolliameti e-teenuse vahendusel ning Maksu- ja Tolliameti teeninduskohas alates maksustamisperioodile järgneva aasta 15. veebruarist. Maksumaksja on eeltäidetud julgeolekumaksu deklaratsiooni kasutamisel kohustatud kontrollima selles toodud andmete õigsust ning nende ebaõigsuse või puudulikkuse korral esitama parandatud ja täiendatud deklaratsiooni.
(3) Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(4) Maksu- ja Tolliamet määrab juurdemaksmisele kuuluva maksusumma ehk juurdemakse tulumaksuseaduse § 46 lõikes 1 sätestatud korras. Maksumaksja on kohustatud tasuma juurdemakse hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 1. oktoobriks.
3. peatükk Residendist äriühingu kasumi ja mitteresidendist äriühingu Eestis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasumi maksustamine
§ 14. Residendist äriühingu maksustatav kasum
(1) Julgeolekumaksuga maksustatakse residendist äriühingu, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud äriühing, majandusaasta kasum enne tulumaksustamist (edaspidi maksueelne kasum), millest on tehtud käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud mahaarvamised, arvestades lõigetes 5 ja 6 sätestatut. Konsolideeritud majandusaasta aruande korral võetakse aluseks emaettevõtja konsolideerimata kasumiaruande kasum. Konsolideerimata maksueelsele kasumile arvatakse juurde:
1) tulumaksuseaduse § 50 lõike 4 alusel maksustatav summa;
2) tulumaksuseaduse §-de 51 ja 52 alusel maksustatavad ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed;
3) summa, mille residendist äriühing või Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresidendist äriühing oleks tuluna saanud, või summa, mille residendist äriühing või Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresidendist äriühing oleks kuluna kandmata jätnud, kui oleks puudunud käesoleva seaduse §-s 9 nimetatud tunnustele vastav tehing, tehingute ahel või raamatupidamiskanne.
(2) Kui raamatupidamise seaduse § 35 lõikes 2 nimetatud äriühingut sihtfinantseeritakse, maksustatakse julgeolekumaksuga aruandeaasta maksueelne kasum sihtfinantseerimise netomeetodi korral, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 sätestatut. Nimetatud kasumist tehakse käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud mahaarvamised ning nimetatud kasumile arvatakse juurde:
1) tulumaksuseaduse § 50 lõike 4 alusel maksustatav summa;
2) tulumaksuseaduse §-de 51 ja 52 alusel maksustatavad ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed;
3) summa, mille raamatupidamise seaduse § 35 lõikes 2 nimetatud sihtfinantseerimise saanud äriühing oleks tuluna saanud, või summa, mille selline äriühing oleks kuluna kandmata jätnud, kui oleks puudunud käesoleva seaduse §-s 9 nimetatud tunnustele vastav tehing, tehingute ahel või raamatupidamiskanne.
(3) Kui majandusaasta maksueelse kasumi hulgas on dividend, mille aluseks olev kasum on maksustatud julgeolekumaksuga või välisriigis tulumaksuga ja mis on saadud selliselt äriühingult, kelle aktsiatest, osadest või häältest kuulub maksumaksjale dividendi saamise ajal vähemalt kümme protsenti, arvatakse nimetatud dividend maksueelsest kasumist maha. Kui majandusaasta maksueelse kasumi hulgas on kapitaliosaluse meetodil kajastatud tütar- või sidusettevõtja kasum või kahjum või investeeringu üles- või allahindlusest tekkinud kasum või kahjum, mis on tütar- või sidusettevõtja tasandil maksustatud julgeolekumaksuga või välisriigis tulumaksuga, arvatakse nimetatud kasum maksueelsest kasumist maha või liidetakse nimetatud kahjum maksueelsele kasumile. Tütar- või sidusettevõtjana käsitatakse sellist äriühingut, kelle aktsiatest, osadest või häältest kuulub maksumaksjale kasumi saamise ajal otse või tütarettevõtja kaudu vähemalt 20 protsenti.
(4) Kui majandusaasta maksueelse kasumi hulgas on välisriigis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasum, arvatakse see maksueelsest kasumist maha.
(5) Kui majandusaasta ei ole kalendriaasta, maksustatakse julgeolekumaksuga residendist äriühingu 2026. aastal lõppenud majandusaasta maksueelne kasum proportsionaalselt nende kuude arvuga, mis jäävad 2026. aastasse. Maksustatavast kasumist arvatakse maha majandusaastal saadud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud tulu proportsionaalselt nende kuude arvuga, mis jäävad 2026. aastasse.
(6) Kui majandusaasta ei ole kalendriaasta, maksustatakse julgeolekumaksuga residendist äriühingu 2028. aastal alanud majandusaasta maksueelne kasum proportsionaalselt nende kuude arvuga, mis jäävad 2028. aastasse. Maksustatavast kasumist arvatakse maha majandusaastal saadud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud tulu proportsionaalselt nende kuude arvuga, mis jäävad 2028. aastasse.
§ 15. Mitteresidendist äriühingu Eestis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasumi maksustamine
(1) Julgeolekumaksuga maksustatakse mitteresidendist äriühingu majandusaasta kasum, mis on omistatud Eestis asuvale püsivale tegevuskohale kooskõlas turuväärtuse põhimõttega ja millest on tehtud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud mahaarvamised, arvestades lõigetes 3 ja 4 sätestatut.
(2) Kui mitteresidendist äriühingu Eestis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasumi hulgas on dividend, mille aluseks olev kasum on maksustatud julgeolekumaksuga või välisriigis tulumaksuga ja mis on saadud selliselt äriühingult, kelle aktsiatest, osadest või häältest kuulub maksumaksjale dividendi saamise ajal vähemalt kümme protsenti, arvatakse nimetatud dividend püsivale tegevuskohale omistatud kasumist maha.
(3) Kui Eestis püsivat tegevuskohta omava mitteresidendist äriühingu majandusaasta ei ole kalendriaasta, maksustatakse julgeolekumaksuga 2026. aastal lõppenud majandusaastal püsivale tegevuskohale omistatud kasum proportsionaalselt nende kuude arvuga, mis jäävad 2026. aastasse. Maksustatavast kasumist arvatakse maha majandusaastal saadud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tulu proportsionaalselt nende kuude arvuga, mis jäävad 2026. aastasse.
(4) Kui Eestis püsivat tegevuskohta omava mitteresidendist äriühingu majandusaasta ei ole kalendriaasta, maksustatakse julgeolekumaksuga 2028. aastal alanud majandusaastal püsivale tegevuskohale omistatud kasum proportsionaalselt nende kuude arvuga, mis jäävad 2028. aastasse. Maksustatavast kasumist arvatakse maha majandusaastal saadud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tulu proportsionaalselt nende kuude arvuga, mis jäävad 2028. aastasse.
§ 16. Avansilised maksed
(1) Residendist äriühing ja Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresidendist äriühing, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud äriühing, on kohustatud tasuma iga kvartali kolmanda kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole julgeolekumaksu avansilise makse käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud määraga:
1) ühelt neljandikult eelmisel majandusaastal teenitud maksueelsest kasumist, Eestis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasumist või käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud äriühingu puhul aruandeaasta maksueelsest kasumist sihtfinantseerimise netomeetodi korral, kui avansilise makse tasumise tähtaeg on pärast 1. juulit;
2) ühelt neljandikult üle-eelmisel majandusaastal teenitud maksueelsest kasumist, Eestis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasumist või käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud äriühingu puhul aruandeaasta maksueelsest kasumist sihtfinantseerimise netomeetodi korral, kui avansilise makse tasumise tähtaeg on enne 1. juulit, välja arvatud juhul, kui eelmise majandusaasta aruanne on esitatud;
3) ühelt neljandikult eelmisel majandusaastal teenitud maksueelsest kasumist, Eestis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasumist või käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud äriühingu puhul aruandeaasta maksueelsest kasumist sihtfinantseerimise netomeetodi korral, kui avansilise makse tasumise tähtaeg on enne 1. juulit ja eelmise majandusaasta aruanne on esitatud.
(2) Avansilise makse suuruse arvutamisel vähendatakse residendist äriühingu maksueelset kasumit ja mitteresidendist äriühingu Eestis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasumit samal majandusaastal saadud käesoleva seaduse § 14 lõigetes 3 ja 4 ning § 15 lõikes 2 nimetatud tulu võrra.
(3) Residendist äriühingu asutamise ja mitteresidendist äriühingu Eestis asuva püsiva tegevuskoha tekkimise korral ei maksta julgeolekumaksu avansilisi makseid esimese maksustamisperioodi ja teise maksustamisperioodi esimese poole kestel.
(4) Residendist krediidiasutus, mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal, residendist kindlustusandja, mitteresidendist kindlustusandja Eesti filiaal ja äriühing, kellel on seadusest tulenev kohustus arvutada konsolideerimata kasumit kord kvartalis, on kohustatud tasuma iga kvartali kolmanda kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole julgeolekumaksu avansilise makse käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud määraga eelmises kvartalis teenitud konsolideerimata maksueelselt kasumilt, millest on maha arvatud samas kvartalis saadud käesoleva seaduse § 14 lõigetes 3 ja 4 ning § 15 lõikes 2 nimetatud tulu. Äriühing, kes arvutab kasumit kord kvartalis, võib tasuda iga kvartali kolmanda kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole julgeolekumaksu avansilise makse käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud määraga eelmises kvartalis teenitud konsolideerimata maksueelselt kasumilt.
(5) Kui residendist äriühingul või Eestis püsivat tegevuskohta omaval mitteresidendist äriühingul on majandusaasta aruanne või tulumaksuseaduse § 55 lõikes 2 nimetatud aruanne tähtajaks esitamata, on ta kohustatud tasuma iga kvartali kolmanda kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole julgeolekumaksu avansilise makse käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud määraga ühelt neljandikult viimase esitatud majandusaasta aruande maksueelsest kasumist.
§ 17. Julgeolekumaksu deklareerimine ja tasumine
(1) Residendist äriühing ja Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresidendist äriühing on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni majandusaastal teenitud julgeolekumaksuga maksustatava kasumi või püsivale tegevuskohale omistatud kasumi kohta ning tasuma nimetatud kasumilt julgeolekumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt järgmise majandusaasta üheksanda kalendrikuu 10. kuupäevaks. Residendist äriühing, kes kustutatakse registrist, ja Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresidendist äriühing, kes lõpetab majandustegevuse, on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni majandusaastal teenitud julgeolekumaksuga maksustatava kasumi või püsivale tegevuskohale omistatud kasumi kohta ning tasuma nimetatud kasumilt julgeolekumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole majandustegevuse lõppemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks.
(2) Residendist äriühing ja Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresidendist äriühing, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud äriühing, on kohustatud esitama iga kvartali kolmanda kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni eelmise kvartali avansilise makse kohta.
(3) Residendist krediidiasutus, mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal, residendist kindlustusandja, mitteresidendist kindlustusandja Eesti filiaal ja muu äriühing, kellel on seadusest tulenev kohustus arvutada konsolideerimata kasumit või kahjumit kord kvartalis, ning äriühing, kes valib avansiliste maksete tasumise eelmise kvartali kasumi või kahjumi alusel, on kohustatud esitama iga kvartali kolmanda kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni eelmise kvartali julgeolekumaksuga maksustatava kasumi või kahjumi kohta.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud maksudeklaratsiooni ja selle lisade vormid ning nende täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(5) Residendist äriühing ja Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresidendist äriühing võivad tasumisele kuuluvast julgeolekumaksust maha arvata käesoleva seaduse §-de 16 ja 18 alusel makstud avansilised maksed. Avansilisi makseid saab maha arvata ulatuses, milles neid pole varem maha arvatud. Enammakstud avansilised maksed kantakse äriühingu ettemaksukontole hiljemalt järgmise majandusaasta kümnenda kalendrikuu 10. kuupäevaks.
4. peatükk Rakendussätted
1. jagu Üleminekusätted
§ 18. 2026. aasta avansilised maksed
(1) Residendist äriühing ja Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresidendist äriühing, välja arvatud käesoleva seaduse § 16 lõikes 4 nimetatud äriühing, on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni 2026. aasta avansilise makse kohta ja tasuma 2026. aasta avansilise makse käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud määraga ühelt kahendikult 2025. aastal lõppenud majandusaastal teenitud maksueelsest kasumist, Eestis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasumist või § 14 lõikes 2 nimetatud äriühingu puhul aruandeaasta maksueelsest kasumist sihtfinantseerimise netomeetodi korral Maksu- ja Tolliameti pangakontole 2026. aasta kolmanda ja neljanda kvartali kolmanda kuu 10. kuupäevaks.
(2) Kui residendist äriühingul või Eestis püsivat tegevuskohta omaval mitteresidendist äriühingul on 2025. aastal lõppenud majandusaasta aruanne või tulumaksuseaduse § 55 lõikes 2 nimetatud aruanne tähtajaks esitamata, on ta kohustatud tasuma 2026. aasta kolmanda ja neljanda kvartali kolmanda kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole julgeolekumaksu avansilise makse käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud määraga ühelt kahendikult viimase esitatud majandusaasta aruande maksueelsest kasumist, Eestis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasumist või käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud äriühingu puhul aruandeaasta maksueelselt kasumist sihtfinantseerimise netomeetodi korral.
§ 19. Julgeolekumaksu deklareerimine ja tasumine pärast seaduse kehtivusaja lõppu
Julgeolekumaksu deklareerimisel ja tasumisel pärast käesoleva seaduse kehtivusaja lõppu kohaldatakse kuni 2028. aasta 31. detsembrini kehtinud julgeolekumaksu seadust ja selle alusel kehtestatud õigusakte.
2. jagu Teiste seaduste muutmine
§ 20. Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse muutmine
Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maksumäär suureneb julgeolekumaksu seaduse §-s 3 sätestatud määra võrra.”;
2) paragrahvi 4 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Ettevõtlustulu maks laekub tulumaksuseaduse §-s 5, sotsiaalmaksuseaduse § 10 lõigetes 1–3 ja 4, kogumispensionide seaduse §-s 12 ning julgeolekumaksu seaduse §-s 3 sätestatu ning käesoleva paragrahvi lõigetes 2 või 3 ja 31 sätestatud jaotuse kohaselt.”;
4) paragrahvi 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Ettevõtlustulu maks laekub tulumaksuseaduse §-s 5, sotsiaalmaksuseaduse § 10 lõigetes 1–3 ja 4 ning kogumispensionide seaduse §-s 12 sätestatu ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 sätestatud jaotuse kohaselt.”;
5) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Julgeolekumaksu osa on käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 nimetatud ettevõtlustulu maksu osa.”;
6) paragrahvi 8 lõige 31 tunnistatakse kehtetuks.
§ 21. Käibemaksuseaduse muutmine
Käibemaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 15 lõikes 1 ja § 432 lõikes 5 asendatakse arv „22” arvuga „24”;
2) paragrahvi 15 lõikes 1 ja § 432 lõikes 5 asendatakse arv „24” arvuga „22”;
3) paragrahvi 27 lõike 12 teises lauses asendatakse tekstiosa „22-protsendise” tekstiosaga „24-protsendise”;
4) paragrahvi 27 lõike 12 teises lauses asendatakse tekstiosa „24-protsendise” tekstiosaga „22-protsendise”;
5) paragrahvi 46 lõigetes 24 ja 25 asendatakse tekstiosa „2025. aasta 31. detsembrini” tekstiosaga „2025. aasta 30. juunini”.
§ 22. Maksukorralduse seaduse muutmine
Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) julgeolekumaks.”;
2) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 11 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 105 lõiget 6 täiendatakse punktiga 121 järgmises sõnastuses:
„121) julgeolekumaks;”;
4) paragrahvi 105 lõike 6 punkt 121 tunnistatakse kehtetuks.
3. jagu Seaduse jõustumine
§ 23. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.
(2) Käesoleva seaduse § 21 punktid 1, 3 ja 5 jõustuvad 2025. aasta 1. juulil.
(3) Käesoleva seaduse § 20 punktid 2, 4 ja 6, § 21 punktid 2 ja 4 ning § 22 punktid 2 ja 4 jõustuvad 2029. aasta 1. jaanuaril.
(4) Käesoleva seaduse §-d 1–18 kehtivad kuni 2028. aasta 31. detsembrini.
(5) Käesoleva seaduse § 19 kehtib kuni 2035. aasta 31. detsembrini.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees