Rahastamisleping nr 10
Maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi haldamiseks
29.01.2016
Eesti Vabariigi Maaeluministeerium, registrikoodiga 70000734, (edaspidi ministeerium), keda esindab maaeluminister Urmas Kruuse, kes tegutseb Maaeluministeeriumi põhimääruse alusel
ja
Maaelu Edendamise Sihtasutus, registrikoodiga 90000245, (edaspidi sihtasutus), keda esindab juhatuse esimees Raul Rosenberg, kes tegutseb põhikirja alusel.
edaspidi nimetatakse koos “pooled“, sõlmisid käesoleva halduslepingu (edaspidi nimetatud leping) järgnevas:
1. Reguleerimisala
1.1. Eesti maaelu arengukava 2014–20201 (edaspidi MAK) rahastamisvahend on riiklik ministeeriumi juhitav rahastamisvahend Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/20132 (edaspidi ühissätete määrus) artikli 38 lõike 1 punkti b ja lõike 3 punkti b mõistes.
1.2. MAK-i rahastamisvahendit (edaspidi rahastamisvahend) rakendatakse vastavalt MAK-i peatükkides 8.1 ja 8.2 kirjeldatule.
1.3. Rahastamisvahend toimib isetasuvuse põhimõttel ja finantseerib põllumajandustoodete tootmise ja töötlemise ning maaettevõtluse mitmekesistamise valdkonnas kavandatavaid investeeringuid, mis on jätkusuutlikud, kuid ei leia turult piisavalt rahastamisallikaid.
1.4. Käesolev leping ja selle lisad on avalikud.
2. Rahastamisvahendi poliitikaeesmärgid ja eelhindamine
2.1. Rahastamisvahend peab toetama Euroopa struktuuri ja investeerimisfondide ja ühtse strateegilise raamistiku järgmisi ühissätete määruse artiklis 9 sõnastatud valdkondlikke eesmärke:
2.1.1. VKEde3 ja põllumajandussektori (EAFRD4 puhul) ning kalandus- ja vesiviljelussektori (EMKFi5 puhul) konkurentsivõime suurendamine;
2.1.2. keskkonnahoid ja keskkonnakaitse ning ressursitõhususe edendamine;
2.1.3. kestva ja kvaliteetse tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine.
2.2. Rahastamisvahend peab leevendama rahastamisvahendite eelhindamisel selgunud turutõrkeid. Rahastamisvahendite eelhindamise aruanne on toodud ministeeriumi kodulehel: http://www.agri.ee/et/eesti-maaelu-arengukava-2014-2020-ja-euroopa-merendus-ja-kalandusfondi-2014-2020-rakenduskava.
3. Rahastamisvahendi rakendusülesannete delegeerimine, poolte õigused ja kohustused
3.1. Ministeerium annab sihtasutusele Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 68 lõike 2 ja halduskoostöö seaduse § 14 alusel täitmiseks rahastamisvahendi rakendusülesanded.
3.2. Sihtasutus rakendab, haldab ja jälgib rahastamisvahendit kooskõlas käesoleva rahastamislepinguga, kohalduvate ühissätete määruse tingimustega ja muude asjaomaste Euroopa Liidu õiguse sätetega, eelkõige riigiabi eeskirjadega ning asjakohaste Eesti Vabariigi õiguse sätetega.
3.3. Sihtasutuse ülesanne rahastamisvahendi rakendamisel on laenu-, tagatise ja abitaotluste menetlemine, taotlejate krediidivõimelisuse hindamine, krediteerimise ja tagatise andmise otsuste langetamine, laenude ja tagatiste vormistamine, pantide seadmise korraldamine, laenude väljastamine, laenude ja tagatiste monitooring ja haldamine s.h. iga-aastase laenu- ja tagatiste portfelli auditi võimaldamine ning hinnangu andmine portfelli väärtusele ja kvaliteedile.
3.4. Sihtasutus on kohustatud rahastamisvahendi rakendamise üldküsimustes konsulteerima ministeeriumiga, võttes täitmiseks juhised, mis on kooskõlas selle lepinguga.
3.5. Ministeeriumi ja sihtasutuse vahelises suhtes lepingutega reguleerimata küsimustes kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, käesolevas lepingus sätestatud erisusega. Sihtasutuse ja kliendi vahelises suhtes aga võlaõigusseaduse sätteid sõltuvalt rahastamisvahendi ja sihtasutuse ning kliendi vahelise tehingu olemusest, käesolevas lepingus sätestatud erisusega.
3.6. Vaatamata asjaolule, et sihtasutus ei ole krediidiasutus, lepivad pooled erisusena kokku, et rahastamisvahendi rakendamiseks moodustabsihtasutus krediidikomitee, mis toimib krediidiasutuste seaduse §-s 58 sätestatu kohaselt.
3.7. Sihtasutus täidab oma kohustusi seoses rahastamisvahendiga sama professionaalselt, tõhusalt, läbipaistvalt ja hoolsalt nagu oma enda toimingute tegemisel, kui käesolev leping ei nõua enamat.
4. Rahastamisvahendi rahalised vahendid
4.1. Rahastamisvahendit finantseeritakse EAFRD ja riigi eelarvelistest vahenditest.
4.2. Käesoleva lepingu alusel moodustatava rahastamisvahendi sihtfondi algne rahaline maht on 36 000 000 eurot, sh EAFRD osalus 32 400 000 eurot ja riigi eelarve osalus 3 600 000 eurot, kui pooled ei ole täiendavalt kokku leppinud teisiti.
4.3. Rahastamisvahendist võib pakkuda järgmisi finantstooted: „Mikro- ja väikeettevõtete kasvulaen“, „Pikaajaline investeerimislaen“, „Tootjarühma ja alustava noortalunikust mikroettevõtja tagatis“ ning muid asjakohaseid finantstooteid, kui vajadus ja võimalus nende lisamiseks selgub rahastamisvahendi jooksva hindamise käigus.
4.4. Rahastamisvahendi finantstoodete rakendamise täpsemad tingimused, sh nende avanemise kuupäev ja nende raames tehtavate tegevuste (so laenu- ja tagatislepingute sõlmimine, maksed lõppsaajale ja tagatiste puhul tegelike kulukohustuste võtmine) sihttasemed ja nõuded lepitakse poolte vahel kokku ja sätestatakse iga finantstoote kohta eraldi lepingu lisana.
4.5. Rahastamisvahendi finantstoote raames võib sihtasutus teha tegevusi alates finantstoote avanemise kuupäevast. Pärast rahastamiskõlblikkuse periood lõppu 2023. aasta 31. detsembril võib sihtasutus teha uusi tegevusi vaid nende rahaliste vahendite ulatuses, mis kvalifitseerusid 2023. aasta 31. detsembri seisuga rahastamiskõlblikeks kuludeks ühissätete määruse artikli 42 lõike 1 mõistes.
4.6. Sihtasutuse rahastamisvahendiga seotud maksetaotlusi menetleb Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA), kes annab maksetaotluse vormistamiseks vajalikud juhised (sh taotlusvormid ja koos taotlusega esitatavate tõendite nimekirja). Sihtasutus esitab PRIA-le etapiviisilised maksetaotlused punktis 4.5. toodud rahastamiskõlblikkuse perioodi jooksul vastavalt ühissätete määruse artiklis 41 sätestatud nõuetele. PRIA kontrollib taotluse menetlemisel rahastamisvahendi rakendamist ja selle kooskõla käesoleva rahastamislepinguga, kohalduvate ühissätete määruse tingimustega ja muude asjaomaste Euroopa Liidu õiguse sätetega, ning asjakohaste Eesti Vabariigi õiguse sätetega ning teeb maksetaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse.
4.7. PRIA kannab rahastamisvahendi rakendamiseks vajalikud rahalised vahendid sihtasutuse maksetaotluse rahuldamise otsuse korral ilma põhjendamatu viivituseta rahastamisvahendi rakendamiseks loodud sihtasutuse kontole riigikassas ning teavitab sellest sihtasutust ja ministeeriumi.
4.8. PRIA võib peatada maksetaotluse menetlemise, teavitades sellest ministeeriumi ja sihtasutust, kui sihtasutuse maksetaotlust ei saa rahuldada põhjusel, et:
4.8.1. see ei vasta mõnes olulises punktis rahastamislepingu sätetele;
4.8.2. on tõsine kahtlus kavandatava kulutuse vastuvõetavuses;
4.8.3. on teatavaks saanud teave, mis viitab olulisele puudusele sihtasutuse sisekontrollisüsteemi või riskijuhtimissüsteemi toimivuses.
Maksetaotluse menetlemise peatamist peab PRIA põhjendama ja see ei tohi olla tagasiulatuv, peatamine jõustub kuupäevast, millal osapooli sellest teavitati. Makse võib teha alates kuupäevast, millal puudused kõrvaldatakse, taotletud teave esitatakse või täiendavad kontrollid läbi viiakse.
4.9. Sihtasutus valitseb rahastamisvahendit sihtasutuse põhikirja punktis 3.1.2. sätestatu alusel oma varast lahus ega seo rahastamisvahendi rakendamist oma vara arvel tehtava tehinguga ja vastupidi.
4.10. Sihtasutus võib rahastamisvahendi vahenditest teha ainult neid tehinguid ja nendel tingimustel, mis on lepingu järgi lubatud. Kõikidel tehingutel peab olema märgitud tehingu toimumise ehk makse tegemise päev.
4.11 Sihtasutus tagastab PRIA-le 31. detsembri 2023 seisuga kasutamata rahalised vahendid, mis ei kvalifitseeru rahastamiskõlblikeks kuludeks ühissätete määruse artikli 42 lõike 1 mõistes hiljemalt 1. märtsiks 2024.
5. Rahastamisvahendile tagasi makstud rahaliste vahendite, intressi ja muu tulu uuesti kasutamine
5.1. Rahastamisvahendile tagasi makstud vahendeid, intressi ja muud tulu (sh laenu- või tagatise lepingu muutmise tasu) kasutatakse uuesti samas rahastamisvahendis.
5.2. Sihtasutus tagab, et igale finantstootele tagasi makstud vahendite, intressi ja muude tulude üle peetakse eraldi arvestust.
6. Rahastamisvahendist rahastatavad tegevused
6.1. Rahastamisvahendist rahastatakse investeeringuid materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, mis vastavad tabelis 1 toodud MAK-i meetmete/tegevuse liikide raames toetatavatele tegevustele ja ning meetmete ja prioriteetide/sihtvaldkondade eesmärkidele, vastavalt tabelis 1 toodud indikatiivsele rahastamisvahendi eelarve jaotusele.
Tabel 1. Abikõlblikud tegevused
MAK-i meede/tegevuse liik |
Sihtvaldkond |
Indikatiivne osatähtsus rahastamisvahendi eelarvest ilma halduskulude ja tasudeta |
1. Meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse“ tegevuse liik 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks“ (edaspidi meede 4.1) |
2A 6 |
47,2% |
2. Meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse“ tegevuse liik 4.2 „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks“ (edaspidi meede 4.2) |
|
16,7% |
sh |
3A 7 |
11,1% |
|
6A 8 |
5,6% |
3. Meetme 6 „Põllumajandusettevõtete ja ettevõtluse areng“ tegevuse liik 6.4 „Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas“ (edaspidi meede 6.4) |
|
36,1% |
sh |
6A8 |
27,8% |
|
5C 9 |
8,3% |
6.2. Rahastamisvahendist antava laenuga võib rahastada ka põllumajandussektorisse10 tehtavat uut investeeringut täiendavat ja sellega seotud käibekapitali, kuid mitte rohkem kui 30% ulatuses rahastamisvahendist antava laenu kogusummast. Käibekapitali rahastamise taotlust peab laenutaotleja veenvalt põhjendama, ning see peab kaasnema arendus- või laiendustegevusega. Muu investeeringu11 puhul käibekapitali jaoks laenu ei anta.
6.3. Rahastamisvahendist antakse või tagatakse ainult uusi laene, välistatud on olemasolevate refinantseerimine.
6.4. Rahastamisvahendist ei anta tagatist vahefinantseerimislaenudele, allutatud laenudele, kvaasiomakapitali vormis laenudele ja vaba tagasimaksega krediidiliinide vormis laenudele.
6.5. Rahastamisvahendist tagataval laenul peab olema tagasimaksegraafik, milles nähakse ette regulaarsed tagasimaksed või üks lõppmakse (bullet payment).
6.6. Rahastamisvahendist ei anta laenu ega tagatist investeeringutele, mis on füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu viidud enne laenu- või tagatise taotluse rahuldamise otsuse kuupäeva.
6.7. Rahastamisvahendist antud laenu või tagatise abil teostatav investeeringuobjekt peab asuma Eesti Vabariigi territooriumil, meetme 6.4 tegevuse korral peab investeeringuobjekt asuma MAK-i peatükis 8.1 esitatud määratlusele vastavas maapiirkonnas.
6.8. Kui rahastamisvahendist laene või tagatisi andes kohaldatakse Euroopa Liidu riigiabi või vähese tähtsusega abi määruseid või suuniseid (edaspidi riigiabi eeskirjad), peavad laenuga rahastatavad või garanteeritavad tegevused olema kooskõlas nimetatud riigiabi eeskirjades toodud abikõlblike kuludega ning abil peab olema kohalduvas riigiabi eeskirjas nõutud ergutav mõju.
7. Rahastamisvahendi kombineerimine muude toetustega
7.1. Rahastamisvahendist antavat laenu või tagatist võib kasutada punktis 6.1 tabelis 1 nimetatud MAK meetmete/tegevuse liikide raames antud toetuste omafinantseeringu osa katmisel, kui toetuse ja laenu või tagatise brutotoetusekvivalendi summa ei ületa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/201312 (edaspidi maaelu arengu määruse) II lisas sätestatud asjakohaseid toetuse piirmäärasid ja vastava meetme tingimustes sätestatud toetuse piirsummasid.
7.2. Rahastamisvahendist antavat laenu või tagatist ei kasutata toetuse eelrahastamiseks.
7.3. Rahastamisvahendist rahastatavaid kulusid ei tohi katta ühegi muu toetusega, sh ka muust Euroopa Liidu eelarvest finantseeritavast rahastamisvahendist antava toetusega, kui rahastamisvahendi toetuse (so laenu või garanteeritud laenu) ja muu toetuse summa ületab asjaomase kuluartikli kogusummat.
7.4. Rahastamisvahendi finantstooteid ei või sama investeeringuobjekti puhul omavahel kombineerida.
8. Riigiabi
8.1. MAK meetmete/tegevuse liikide raames antud toetuste ja rahastamisvahendist antava toetuse kogu brutotoetusekvivalendi summa ei tohi ületa maaelu arengu määruse II lisas sätestatud asjakohaseid toetuse piirmäärasid ja vastava meetme tingimustes sätestatud toetuse piirsummasid.
8.2. Sihtasutus juhindub abi andmisel maaelu arengu määruse artiklist 81 ja konkurentsiseadusest. Kui riigiabi eeskirjad osadele tegevustele ei kohaldu, kohalduvad siiski kõik muud asjakohased käesoleva lepingu sätted.
8.3. Riigiabi eeskirjasid tuleb kohaldada MAK-i meetme 4.2 tegevuste puhul, kui töödeldav toode ei ole Euroopa Liidu toimimislepingu I lisas nimetatud toode, ja MAK-i meetme 6.4 tegevuste puhul.
8.4. Sihtasutus juhindub vähese tähtsuse abi ja riigiabi andmisel eelkõige määrusest (EL) nr 1407/201313 või määrusest (EL) nr 651/201414 (artiklid 14, 40, 41, 46, 47, 53, 55).
8.5. Sihtasutust ei loeta riigiabi saajaks kui:
8.5.1. sihtasutuse halduskulud ja –tasud on kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 480/201415 artiklitega 12 ja 13 ning sihtasutus ei saa riigilt mingeid muid soodustusi;
8.5.2. sihtasutus annab rahastamisvahendile tehtud avaliku sektori maksetest tuleneva rahalise soodustuse tagatise või intressimäära vähendamise vormis laenusaajatele täiel määral edasi.
8.6. Brutotoetusekvivalendi alusel arvutatud vähese tähtsusega abi kogusumma laenusaajale ei tohi laenusaaja kolme majandussaasta (so jooksev majandusaasta ja 2 eelmist majandusaastat) jooksul ületada 200 000 eurot, võttes arvesse abisaajate suhtes kohalduvat vähese tähtsusega abi määruse kumuleerimiseeskirja.
8.6. Määruse (EL) nr 651/2014 alusel abi andes ei või laenusaajal olla täitmata sama määruse artikli 1 lõikes 4 nimetatud otsus ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohta.
9. Rakendamiskord
9.1. Tegevus ja toimingud
9.1.1. Rahastamisvahendi haldamiseks rakendab sihtasutus tulemusliku ja tõhusa sisekontrolli- või riskijuhtimissüsteemi, sihtasutuse juhatus kinnitab rahastamisvahendi krediidikomitee reglemendi ning määrab selle koosseisu enne laenude ja tagatiste väljastamise algust.
9.1.2. Sihtasutus peab rakendama järjekindlat laenude ja tagatiste andmise poliitikat, mis võimaldab usaldusväärset krediidiportfelli valitsemist ja riskide hajutamist, tegutsedes samal ajal vastavalt finantsteenuste osutamise tegevusala standarditele, Euroopa Liidu ja ministeeriumi finantshuvidele ja poliitikaeesmärkidele. Eesmärk on jõuda vastava finantstoote rakendamise täpsemaid tingimusi sätestavas lepingu lisas toodud sihttasemeteni ja hankemenetluses esitatud äriplaanis kavandatud sihttasemeteni ning suure hulga laenu- ja tagatise saajateni neljanda kalendriaasta lõpuks alates vastava finantstoote avamise kuupäevast.
9.1.3. Ministeerium kinnitab rahastamisvahendi nõuandva järelevalvekomitee reglemendi ja kooseisu, kuhu sihtasutus nimetab oma esindajad. Järelevalvekomiteed juhib ministeeriumi esindaja, järelevalvekomitee tuleb kokku vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kord aastas. Koosolekutel osalemise eest tasu ei maksta.
9.1.4. Järelevalvekomitee:
9.1.4.1. vaatab läbi edusammud rahastamisvahendi rakendamisel, sh vahe-eesmärkide saavutamise ja kavandatavad tegevused;
9.1.4.2. vaatab läbi rahastamisvahendiga seotud poliitikaküsimused ja esitab arvamuse;
9.1.4.3. vaatab läbi ministeeriumile sihtasutuse poolt esitatavad aruanded, sh aastaaruande;
9.1.4.4. vaatab läbi iga finantstoote jooksva hindamise tulemused, kaalub uue põhjaliku rahastamisvahendite hindamise läbiviimise vajadust ja teeb vajadusel ettepanekuid rahastamislepingu muutmiseks;
9.1.4.5. vajadusel tegeleb muude rahastamisvahendi rakendusküsimustega.
9.1.5. Ministeerium ja PRIA ei osale üksikutes rahastamisvahendist tehtavates investeerimisotsustes.
9.1.6. Sihtasutus tagab, et rahastamisvahendi krediidi ja riski hajutamisega seotud otsuseid tehakse läbipaistvalt ja kooskõlas asjaomaste turutavadega, erapooletult ja sõltumatult.
9.1.7. Rahastamisvahendi vahenditest laenutegevuse ja tagatiste andmise korraldamiseks kasutab sihtasutus juba kehtivaid reegleid kooskõlas lepingu ja ministeeriumi juhistega või teeb kooskõlas lepingu ja ministeeriumi juhistega sobivad erireeglid. Mõlemal juhul on sihtasutus kohustatud esitama ministeeriumile rahastamisvahendi vahenditest laenutegevuse korraldamiseks kehtestatud reeglid ja nende muudatused enne nende kohaldamisele asumist. Sihtasutuses laenutegevust reguleerivad dokumendid on järgmised:
9.1.7.1. sihtasutuse põhikiri;
9.1.7.2. laenude ja laenutagatiste teenindamise, krediidiriski jälgimise ning allahindluste ja eraldiste moodustamise põhimõtted;
9.1.7.3. riskide hindamise ja eraldiste moodustamise juhend;
9.1.7.4. nõuete lootusetuks tunnistamise kord;
9.1.7.5. nõuete võõrandamise kord;
9.1.7.6. rahaliste vahendite kasutamise kord ja arvestus.
9.1.8. Sihtasutus tagab, et rahastamisvahendist antud laenu ja tagatist kasutatakse eesmärgipäraselt. Laenu ja tagatise kasutamine peab olema dokumentaalselt tõendatud. Rahastamisvahendist antud laenuga ja tagatava laenuga tehtavate tegevuste muutmine on lubatud vaid kokkuleppel sihtasutusega.
9.1.9. Sihtasutus tagab isikuandmete kaitse. Konfidentsiaalsuskohustus ei takista nõuetekohast aruandlust ministeeriumile ja PRIA-le.
9.2. Sihtfondi valitsemine (valitsemistasu, kahju, tagastamata summade sissenõudmine)
9.2.1. Sihtasutus peab nõuetekohast ja täpset raamatupidamist, sh iga finantstoote kohta.
9.2.2. Sihtasutus säilitab rahastamisvahendiga seotud finants- ja raamatupidamisdokumente seitse aastat pärast rakendusperioodi lõppu või rahastamislepingu lõppu või rahastamisvahendi alusel toimuva tegevuse lõppu, olenevalt sellest, milline neist perioodidest on kõige pikem.
9.2.3. Sihtasutusel on rahastamisvahendi rakendamisel õigus valitsemistasule. Valitsemistasu arvelt kaetakse kõik rahastamisvahendi rakendamisega seonduvad kulud.
9.2.4. Kuni 31. detsembrini 2023. aastal makstakse valitsemistasu baastasuna ja tulemuspõhise tasuna nii, et see lähtuvalt sellest, kas finantstootest pakutakse laene või tagatisi, ei ületa komisjoni delegeeritud määruses (EL) 480/2014 artiklis13 lõigetes 2 punkti a alapunktis ii ja punkti b alapunktis ii või iii ning lõike 3 punktis c või d toodud ülemmäärasid. Kulud, mis ületavad nimetatud ülemmäärasid, katab sihtasutus omavahenditest.
9.2.4.1. Baastasu makstakse maksimaalselt 0,5% aastas rahastamisvahendile tehtud programmimaksetest, mida arvutatakse proportsionaalselt ajaga alates tegelikust maksest rahastamisvahendile kuni rahastamiskõlblikkuse perioodi lõpuni, PRIA-le tagasimaksmiseni või lepingu lõpetamise kuupäevani olenevalt sellest, milline hetk on varasem.
9.2.4.2. Tulemuspõhist tasu makstakse laene pakkuvate finantstoodete puhul maksimaalselt 1% laenusaajatele laenude vormis väljastatud summalt, mida ei ole veel rahastamisvahendile tagasi makstud, arvutades proportsionaalselt ajaga alates laenusaajale väljamaksmisest kuni laenu tagasimaksmiseni, tagasi maksmata jätmise puhul tagasinõudmismenetluse lõpuni või rahastamiskõlblikkuse perioodi lõpuni või lepingu lõpetamise kuupäevani olenevalt sellest, milline hetk on varasem.
9.2.4.3. Tulemuspõhist tasu makstakse tagatisi pakkuva finantstoote puhul maksimaalselt 1,5% summalt, mille ulatuses on võetud kulukohustusi välja maksmata tagatise lepingute suhtes (ühissätete määruse artikli 42 lõike 1 punkt b tähenduses), arvutades proportsionaalselt ajaga alates kulukohustuse võtmisest kuni tagatise lepingu lõpptähtajani, tagasi maksmata jätmise puhul tagasinõudmismenetluse lõpuni või rahastamiskõlblikkuse perioodi lõpuni või lepingu lõpetamise kuupäevani olenevalt sellest, milline hetk on varasem.
9.2.5. Alates 1. jaanuarist 2024. aastal makstakse valitsemistasu tulemuspõhise tasuna järgmiselt:
9.2.5.1. laene pakkuvate finantstoodete puhul maksimaalselt 1% laenusaajatele laenude vormis väljastatud summalt, mida ei ole veel rahastamisvahendile tagasi makstud, arvutades proportsionaalselt ajaga alates laenusaajale väljamaksmisest kuni laenu tagasimaksmiseni, tagasi maksmata jätmise puhul tagasinõudmismenetluse lõpuni või lepingu lõpetamise kuupäevani olenevalt sellest, milline hetk on varasem;
9.2.5.2. tagatisi pakkuva finantstoote puhul maksimaalselt 1,5% summalt, mille ulatuses on võetud kulukohustusi välja maksmata tagatise lepingute suhtes (ühissätete määruse artikli 42 lõike 1 punkt b tähenduses), arvutades proportsionaalselt ajaga alates kulukohustuse võtmisest kuni tagatise lepingu lõpptähtajani, tagasi maksmata jätmise puhul tagasinõudmismenetluse lõpuni või lepingu lõpetamise kuupäevani olenevalt sellest, milline hetk on varasem.
9.2.6. Sihtasutus esitab ministeeriumile koos rahastamisvahendi aastaaruandega baastasu ja tulemuspõhise tasu arvutuse. Pärast ministeeriumilt kirjaliku nõusoleku saamist debiteerib sihtasutus valitsemistasu rahastamisvahendi kontolt. Nõusoleku valitsemistasu debiteerimiseks annab ministeeriumi nimel põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler.
9.2.7. Valitsemistasu makstakse igal aastal tagantjärele.Valitsemistasu arvestamine algab esimese maksetaotluse rahastamise kuupäevast.
9.2.8. Sihtasutus teeb iga laenu- ja tagatise lepingu alusel asjakohased sammud, sh peab kohtuvaidlust, et nõuda sisse kõik asjaomased laenusaajatelt vastavate tehingute alusel saadaolevad summad.
9.2.9. Sihtasutusel on õigus laenuleping üles öelda ning nõuda laenu põhiosa ja tasumata intresside kohest tasumist, kui:
9.2.9.1. laenuvõtja ei ole hiljemalt 90 päeva jooksul, arvates tasumise tähtpäevast, tasunud laenu põhiosamakset või intresse ja sihtasutusel on põhjust arvata, et laenuvõtja maksevõime ei taastu;
9.2.9.2. laenuvõtja on laenu taotlemisel esitanud valeandmeid või jätnud esitamata teavet, mis oleks võinud mõjutada oluliselt laenu väljastamise otsust;
9.2.9.3. laenu kasutamine ei vasta selle sihtotstarbele;
9.2.9.4. laenuvõtja ei täida, vaatamata korduvatele ettekirjutustele, laenulepingu järgseid kohustusi, mis on laenu seisukohalt olulised ja mõjutavad oluliselt laenu tagastamist.
9.2.10. Sihtasutusel on õigus tagatise leping üles öelda, kui:
9.2.10.1. tagatise saaja on tagatise taotlemisel esitanud valeandmeid või jätnud esitamata teavet, mis oleks võinud mõjutada oluliselt tagatise andmise otsust;
9.2.10.2. tagatise või tagatud laenu kasutamine ei vasta selle sihtotstarbele;
9.2.10.3. tagatise saaja ei täida, vaatamata korduvatele ettekirjutustele, tagatise lepingu järgseid kohustusi, mis on tagatise seisukohalt olulised.
9.3. Laenu-, tagatise ja abitaotluste vastuvõtmine ja rahuldamine
9.3.1. Laenu- ja tagatise taotluste vastuvõtmine ja menetlemine toimub sihtasutuse poolt jooksvalt nende laekumise järjekorras vastavalt sihtfondis ja vastavas finantstootes kasutada olevatele vahenditele.
9.3.2. Laenu-, tagatise ja abitaotluste menetlemist korraldab ja taotluste vormid kehtestab sihtasutuse juhatus.
9.3.3. Laenu ja tagatise taotlemiseks nõutavad dokumendid:
9.3.3.1. taotlus;
9.3.3.2. aktsionäride või osanike nimekiri laenu või tagatise taotlemise seisuga;
9.3.3.3. eelmise majandusaasta raamatupidamisaruanne peab olema kättesaadav äriregistrist, kui taotleja on raamatupidamisaruande kohuslane;
9.3.3.4. kui laenu- või tagatise taotleja on FIE, siis tuleb esitada eelmise majandusaasta e-vormi, majandusaasta bilansi ja kasumiaruande ärakiri ning pikaajaliste ja lühiajaliste kohustuste loetelu, milles näidatakse ära kreeditori nimi ja kohustuste saldo;
9.3.3.5. jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, mis ei ole vanemad kui 3 kuud;
9.3.3.6. ettevõtja äriplaan, mis hõlmab ka ülevaadet ettevõtja senisest tegevusest ja tulevikukavast, sh investeeringuga loodavate töökohtade arvust ja mõjust keskkonnale;
9.3.3.7. sihtasutuse nõudmisel tema poolt aktsepteeritud vara hindaja eksperthinnang tagatiseks pakutava vara kohta;
9.3.3.8. teave selle kohta, kas laenuga või tagatisega plaanitud tegevuse elluviimiseks kasutatakse ka toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest ja kui, siis millist;
9.3.3.9. teave selle kohta, kas laenu- või tagatise taotleja kuulub mikroettevõtjate või väikeettevõtjate hulka;
9.3.3.10. muud sihtasutuse poolt nõutavad dokumendid või teave.
9.3.4. Sihtasutus võib jätta laenu- või tagatisetaotluse osaliselt või täielikult rahuldamata, kui:
9.3.4.1. laenu- või tagatise taotleja ei vasta vastava finantstoote korral taotlejale esitatud nõuetele või tema krediidivõime või pakutav tagatis pole sihtasutuse hinnangul küllaldane;
9.3.4.2. sihtasutuse hinnangul on laenu- või tagatise taotleja tegevus kõrge riskiga;
9.3.4.3. laenu või tagatava laenu otstarve ei vasta punktis 6 nimetatule;
9.3.4.4. sihtasutusele on esitatud valeandmed või jäetud tõesed andmed esitamata. Sihtasutus võib jätta taotluse rahuldamata usaldamatuse tõttu ka siis, kui samad isikud või nendega seotud isikud on temale või PRIA-le varem esitanud valeandmeid või jätnud tõesed andmed esitamata;
9.3.4.5. laenu või tagatise taotlemisel esinevad asjaolud, mis võivad tingida tehingute tühisuse või tühistamise;
9.3.4.6. rahastamisvahendis ei ole piisavalt vahendeid või vastava finantstoote sihttase on täidetud või vastava MAK-i meetme indikatiivne osatähtsus rahastamisvahendi eelarves lepingu punkti 6.1 mõttes on täidetud.
9.3.5. Kui esitati tagatise taotlus või kui laenutaotluse puhul esineb üks või mitu vastavast finantstootest antava laenu intressi alandamise alustest, siis võib sihtasutus esitada taotlejale abina antava tagatise või abina antava laenu pakkumise lähtudes konkreetse tagatistasu või laenuintressi ja tagatisenõude määramisel taotlejast, projektist, turusituatsioonist ja muudest laenuriski mõjutavatest asjaoludest.
9.3.6.Kui laenu- või tagatise taotleja on sihtasutuse pakkumisega nõus, siis esitab ta kirjaliku nõusoleku pakkumisele ning sihtasutus hakkab menetlema laenu- või tagatise taotlust abitaotlusena.
9.3.7. Abitaotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
9.3.7.1. üldandmed taotleja kohta, sh ärinimi, registrikood, postiaadress, tegevuskoht, telefoninumber, e-posti aadress, tegevusala(d) EMTAK koodide järgi, kontaktisik, esindusõigusliku isiku andmed, omanikud, nende osaluse suurus protsentides;
9.3.7.2. taotletud laenu või tagatise summa (eurodes), laenu või tagatava laenu pikkus ja eesmärk;
9.3.7.3. taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;
9.3.7.4. määruse (EL) nr 651/2014 alusel abi andes peab abitaotlus sisaldama nimetatud määruse artiklis 6 nimetatud teavet;
9.3.7.5. muud andmed, mis on sihtasutuse hinnangul abi andmise üle otsustamisel vajalikud.
9.3.8. Sihtasutus registreerib saabunud laenu-, tagatise ja abitaotlused ja kontrollib neis olevat informatsiooni.
9.3.9. Sihtasutus peab kontrollimisel rakendama õiguspäraseid abinõusid ja viise vajaliku hoolega, tegutsedes samas eesmärgipäraselt ja efektiivselt ning võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi taotlejale.
9.3.10. Sihtasutus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et isiku taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Sihtasutusel on õigus nõuda taotlejalt täiendavat informatsiooni, kui vajalik informatsioon ei ole sihtasutusele muul moel lihtsalt kättesaadav.
9.3.11. Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 35 tööpäeva selle sihtasutuses registreerimisest arvates. Abina antava laenu või tagatise puhul hakkab abitaotluse menetlemise tähtaeg kulgema laenu- või tagatise taotleja poolt sihtasutusele edastatud laenu- või tagatise pakkumise kirjaliku nõusoleku saamisest.
9.3.12. Kui sihtasutus on andnud taotlejale tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks või täiendava lisainformatsiooni saamiseks, siis taotluse menetlemise aeg peatub.
9.3.13. Sihtasutus kontrollib, kas laenu- või tagatise taotleja on samade abikõlblike kulude jaoks saanud toetust või taotleb toetust MAK-i meetmetest või saanud muud riigiabi või vähese tähtsusega abi. Nimetatud abi ei tohi kumuleeruda sihtasutuse antava abiga, kui selle kumuleerumise tulemusel ületab abi osatähtsus asjakohase abi määruse ülemmäärasid, maaelu arengu määruse II lisas sätestatud asjakohaseid toetuse piirmäärasid ja vastava meetme tingimustes sätestatud toetuse piirsummasid. Laenu või tagatise ja toetuse summad kokku ei tohi ületada asjaomase kuluartikli kogusummat.
9.3.14. Sihtasutus jätab laenu-, tagatise või abitaotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole kõrvaldanud laenu-, tagatise või abitaotluses esinevaid puudusi sihtasutuse poolt antud tähtaja jooksul.
9.3.15. Sihtasutus jätab abitaotluse läbi vaatamata, kui taotleja on esitanud abitaotluse, kuid sihtasutus ei ole esitanud taotlejale abina antava laenu või tagatise pakkumist.
9.3.16. Sihtasutus jätab abitaotluse osaliselt või täielikult rahuldamata, kui:
9.3.16.1. abitaotleja või abitaotluse sisu ei vasta asjaomase abi nõuetele, mis tulenevad EL õigusaktidest või muudest asjakohastest normidest;
9.3.16.2. abitaotluse täielikul rahuldamisel ületatakse asjaomasele abile ettenähtud abi ülemmäära või mahtu.
9.3.17. Punktis 9.3.16. nimetatud alustel tehtav otsus peab olema põhjendatud ja selles peavad olema välja toodud sihtasutuse kaalutlused. Samuti peab sihtasutus teavitama taotlejat otsuse vaidlustamise võimalustest.
9.4. Aruandlus
9.4.1. Sihtasutus esitab ministeeriumile iga aasta 1. märtsiks iga rahastamisvahendi rakendamise kumulatiivse aruande eelneva aasta 31.detsembri seisuga ja 1. septembriks jooksva aasta 30. juuni seisuga, milles on analüüs hankemenetluses esitatud äriplaani rakendamise kohta ning andmed tegevus- ja finantsaspektide kohta alates rahastamisvahendi asutamisest vastavalt lisas 1 toodud vormidele.
9.4.2. Sihtasutus tutvustab vajadusel rahastamisvahendi rakendamist MAK-i seirekomisjonile.
9.4.3. Ministeerium võib nõuda rahastamisvahendi rakendamise kohta lisaandmete esitamist või vastava aruande täpsustamist ning sellisel juhul peab sihtasutus esitama asjakohased lisaandmed, sealhulgas vajalikud dokumendid või täpsustatud aruande.
9.4.4. Sihtasutus esitab PRIA-le ja ministeeriumile rahastamisvahendi kohta väljamaksete prognoosi PRIA poolt esitatud teabenõude alusel hiljemalt viie tööpäeva jooksul.
9.5. Auditeerimisnõuded, kontrollid ja järelevalve
9.5.1. Sihtasutus lubab sertifitseerimisasutusel, ministeeriumil, PRIA-l, Riigikontrollil, Euroopa Komisjonil ja Euroopa Kontrollikojal läbi viia kontrolle ja auditeid, mis on seotud rahastamisvahendi rakendamisega.
9.5.2. Sihtasutus tagab, et komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 480/2014 artiklis 9 lõike 1 punktis e nimetatud dokumendid (sh dokumendid, mis tõendavad, et laenu- või tagatise saajad kasutasid rahastamisvahendist saadud toetust ettenähtud otstarbel), oleksid kontrollijatele ja audiitoritele kättesaadavad sihtasutuses ja kajastaksid antud toetuse tõest ja täpset olukorda. Sihtasutus ei kehtesta laenu- või tagatise saajale andmete säilitamise nõudeid, mis ületavad nende kohustuse täitmiseks vajalikud nõuded.
9.5.4. Sihtasutus viib läbi auditites tuvastatud vigade ja puuduste laadi ja ulatuse analüüsid ning võtab kasutusele vastavad meetmed sätestatud tähtaja jooksul.
9.5.5. Sihtasutus viib kord aastas läbi rahastamisvahendi hindamise vastavalt eelhindamise aruandes peatükis 5 sätestatule ja esitab tulemused 1. märtsiks ministeeriumile.
10. Nähtavus
10.1. Sihtasutus teavitab laenu- või tagatise saajaid, et rahastamisvahendit rakendatakse MAK-i raames ja seda kaasrahastab EAFRD.
10.2. Rahastamisvahendit tutvustavatel sihtasutuse väljaannetel peab olema MAK-i logo ja Euroopa Liidu embleem16 ning märge: „Käesolev dokument on koostatud Euroopa Liidu rahalise abiga. Selles väljendatud seisukohti ei saa mingil juhul võtta Euroopa Liidu ametlikke seisukohti kajastatavatena.“.
10.3. Sihtasutus konsulteerib ministeeriumiga enne rahastamislepinguga seotud edu- ja olukorraaruannete, väljaannete, pressiteadete ja uuendatud teabe avaldamist.
11. Rahastamisvahendi sihtfondi puhasväärtuse määramine
11.1. Aruande esitamiseks, samuti pärast sihtfondi vara mõjutava erakorralise sündmuse toimumist või erakorralise informatsiooni teadasaamist, peab sihtasutus määrama ja avaldama sihtfondi puhasväärtuse. Ministeerium võib mis tahes ajal nõuda sihtfondi puhasväärtuse määramist ja avaldamist ning sihtasutus on selleks kohustatud.
11.2. Sihtfondi vara puhasväärtuse määramiseks arvutatakse sihtfondi varade väärtus, millest arvatakse maha nõuded sihtfondi vastu, mis tulenevad valitsemistasudest ja muudest sihtfondi valitsemisega seotud ministeeriumi poolt eelaktsepteeritud (lubatud) kuludest. Vara väärtuse määramise põhimõtete ja meetodite valikul ning kasutamisel peab sihtasutus arvestama lisaks õigusaktidele ja lepingule üldist õigustatud huvi ning sihtfondi liiki, -poliitikat, kehtivaid reegleid ja standardeid, samuti võimalike alternatiivsete hindamismeetodite põhimõtteid ja nende usaldusväärsust. Õiglase väärtuse (vara tõenäoline müügihind, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustust teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus) leidmisel, peab sihtasutus hindamise otsuse ja hindamise põhimõtted üldjuhul viitega dokumenteerima ning neid piisava selgusega kirjalikult põhjendatama.
11.3. Sihtfondi rahaliste vahendite jääk kontol (hoius) võetakse arvesse nominaalväärtuses. Debitoorse võlgnevuse õiglase väärtuse määramisel hinnatakse debitoorsed võlgnevused tõenäoliselt laekuvates summades. Kui see aga ei ole võimalik või asjakohane, siis võib kasutada teisi eelkõige üldtunnustatud meetodeid. Kinnisasja väärtus määratakse atesteeritud kinnisvarahindaja poolt antud hindamisakti alusel või muul fondi tingimustes sätestatud viisil. Käesolevas punktis nimetamata muu vara väärtuseks on selle õiglane väärtus.
11.4. Avaldatud sihtfondi vara puhasväärtus kehtib kuni järgmise puhasväärtuse avaldamiseni.
12. Poolte vahel informatsiooni vahetamine
12.1. Kui sihtasutusel ilmnevad lepingu täitmisel takistused või sellised asjaolud, mille vastu ministeeriumil võib olla huvi, siis peab sihtasutus pöörduma kirjalikult ministeeriumi poole juhiste saamiseks ja ministeerium on kohustatud neid juhiseid andma. Juhised on sihtasutusele täitmiseks kohustuslikud.
12.2. Punktis 12.1. nimetatud asjaolude all peetakse silmas ka rahastamisvahendi rakendamisel tekkida võivaid valikuid ning muid küsimusi, kus ei ole üheselt selge, milline lahendusviis vastab paremini ministeeriumi huvidele.
12.3. Juhised võib ministeeriumi nimel anda põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler.
12.4. Protseduurid abi, toetuste, laenudega ja tagatistega seotud andmete vahetamiseks sihtasutuse ja PRIA vahel lepitakse kirjalikult kokku sihtasutuse ja PRIA vahel.
13. Lepingu muutmise tingimused ja kord
13.1. Lepingut võib reeglina muuta poolte kirjalikul allkirjastatud kokkuleppel, milles on täpsustatud muudatuse jõustumise kuupäev, välja arvatud juhul, kui lepingus on kokku lepitud, et üks lepingu pool võib ühepoolselt nõuda lepingu muutmist.
14. Lepingu täitmise kord
14.1. Lisaks alustele lepingu lõpetamiseks, mis tulenevad seadustest, on ministeeriumil õigus leping üles öelda ka siis, kui Euroopa Liidu õigus ei võimalda selle jätkamist või kaob vajadus lepingujärgse teenuse järele (so kui rahastamisvahendi hindamise käigus selgub, et rahastamisvahend ei sobi enam turutõrgete leevendamiseks). Ministeerium teavitab vastavast otsusest sihtasutust.
14.2. Ministeerium võib lepingu ühepoolselt lõpetada, kui:
14.2.1. sihtasutus on lepingut või haldusülesande täitmist reguleerivat muud õigusakti oluliselt või korduvalt rikkunud ja see on põhjustanud olulise kahju kolmandale isikule või tema varale;
14.2.2. ministeeriumi ettekirjutus on jäetud korduvalt täitmata;
14.2.3. ilmnevad muud seaduses või lepingus sätestatud alused.
14.3. Sihtasutus võib lepingu täitmise ühepoolselt peatada, kui selle täitmisel ilmnevad asjaolud, mis võivad seada ohtu sihtasutuse tegevuse jätkuvuse. Kui ilmneb, et niisugused asjaolud võivad olla püsiva iseloomuga, võib sihtasutus lepingu lõpetada ülesütlemise teel. Nii peatamiseks, kui lõpetamiseks tuleb sihtasutusel esitada ministeeriumile sellekohane kirjalik teade.
14.4. Lepingu lõpetamisel lõpetab sihtasutus uute laenude ja tagatiste väljastamise ja koostab ühe kuu jooksul lõpparuanded. Lõpetamisel rahastamisvahendi kontol olnud rahaliste vahendite üleandmine ministeeriumi osundatud isikule ning rahastamisvahendi raames sõlmitud lepingute edasine haldamine lepitakse kokku täiendavalt. Sihtasutus annab rahalised vahendid ja lepingud üle ühe kuu jooksul alates vastava kokkuleppe sõlmimise kuupäevast.
14.5. Sihtasutus ei loovuta ühtegi rahastamislepingust tulenevat õigust või kohustust tervikuna või osaliselt ühelegi kolmandale isikule ilma ministeeriumi kirjaliku nõusolekuta.
15. Vastutus
15.1. Sihtasutus vastutab rahastamislepingust tulenevate kohustuste täitmise eest professionaalse hoolikuse ja hoolsusega, ning nende tahtlikust üleastumisest või raskest hooletusest tingitud kahju eest. Sihtasutus on kohustatud hüvitama ministeeriumile kogu kahju, mis tuleneb lepingu või haldusülesande täitmist reguleeriva õigusakti rikkumisest.
15.2. Osaline, kes on saanud vääramatu jõu osaliseks, ei vastuta käesolevast rahastamislepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest, kui nende täitmine oli tal takistatud vääramatu jõu tõttu.
16. Lepingu täitmist takistavad asjaolud, mida loetakse vääramatuks jõuks
16.1. Lepingu täitmise lõpetamine või mittenõuetekohane täitmine loetakse põhjendatuks, kui see on tingitud vääramatu jõuna kvalifitseeritavatest asjaoludest, ehk asjaoludest, mida lepingupooled ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt oodata, et nad lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaksid, seda väldiksid või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaksid, kusjuures pooled on kohustatud rakendama sobivaid meetmeid, et ära hoida teisele poolele kahju tekitamine ja tagada võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine.
17. Lepingu jõustumine ja kehtivusaeg
17.1. Leping jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Riigi Teatajas ja on sõlmitud tähtajatult.
Poolte andmed:
Maaeluministeerium _____________________ (allkirjastatud digitaalselt) |
Maaelu
Edendamise Sihtasutus _____________________ (allkirjastatud
digitaalselt) |
1 Programm CCI: 2014EE06RDNP001.
2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006.
3 Väikese ja keskmise suurusega ettevõtja komisjoni määruse (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks lisa 1 mõistes.
4 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond
5 Euroopa Merendus- ja Kalandusfond
6 2A: Kõigi põllumajandusettevõtete majandustegevuse tulemuslikkuse parandamine ning põllumajandus-ettevõtete ümberkorraldamise ja moderniseerimise hõlbustamine, eelkõige eesmärgiga suurendada turul osalemist ja turule orienteeritust ning põllumajandusliku tegevuse mitmekesistamist.
7 3A: Toormetootjate konkurentsivõime parandamine nende parema integreerimise abil põllumajanduslike toiduainete tarneahelasse kvaliteedikavade kaudu, mis annavad põllumajandustoodetele lisaväärtuse, kohalike turgude edendamise ja lühikeste tarneahelate ning tootjarühmade ja -organisatsioonide ning tootmisharudevaheliste organisatsioonide kaudu.
8 6A: Tegevusvaldkondade mitmekesistamise, väikeettevõtete loomise ja arendamise ning töökohtade loomise hõlbustamine.
9 5C Taastuvate energiaallikate, kõrvalsaaduste, jäätmete, jääkide ja muude toiduks mittekasutatavate toorainete pakkumise ja kasutamise hõlbustamine biomajanduse edendamise eesmärgil
10 So meetme 4.1 kohased investeeringud.
11 So meetme 4.2 ja 6.4 kohased investeeringud.
12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013, 17. detsember 2013, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005
13 Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, 18. detsember 2013,milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes.
14 Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks.
15 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 480/2014, 3. märts 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta.
16 Vastavalt maaeluministri 22.12.2015 määrusele nr 26 „Maaelu arengu toetuste andmisest ja kasutamisest teavitamise, toetatud objektide tähistamise ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) osalusele viitamise täpsem kord perioodil 2014-2020“.
Lisa 1 Seire- ja aruandlusvormid
Lisa 2 Finantstoote „Mikro- ja väikeettevõtete kasvulaen“ rakendamise täpsemad tingimused
Lisa 3 Finantstoote „Pikaajaline investeerimislaen“ rakendamise täpsemad tingimused