Teksti suurus:

Investeerimisfondi vara puhasväärtuse määramise kord

Väljaandja:Rahandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:05.02.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 02.02.2017, 3

Investeerimisfondi vara puhasväärtuse määramise kord

Vastu võetud 31.01.2017 nr 11

Määrus kehtestatakse investeerimisfondide seaduse § 54 lõike 11 alusel.

§ 1.  Reguleerimisala

  Käesoleva määrusega kehtestatakse avaliku lepingulise investeerimisfondi ja aktsiaseltsina asutatud investeerimisfondi (edaspidi fond) vara puhasväärtuse määramise kord.

§ 2.  Kasutatavad mõisted

 (1) Võlaväärtpaberi all mõistetakse käesolevas määruses väärtpaberit vastavalt väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 1 punktidele 2 ja 5.

 (2) Reguleeritud turu all mõistetakse reguleeritud väärtpaberiturgu ja mitmepoolset kauplemissüsteemi.

 (3) Kaubeldavate väärtpaberite all mõistetakse käesolevas määruses reguleeritud turule kauplemisele võetud väärtpabereid.

 (4) Hindamispäev käesoleva määruse tähenduses on päev, mille seisuga määratakse kindlaks fondi vara puhasväärtus.

 (5) Rahaturufondi all mõistetakse fondi, mille vara investeeritakse suures ulatuses rahaturuinstrumentidesse.

§ 3.  Fondi vara puhasväärtuse määramine ja arvutamine

  Fondi vara puhasväärtuse määramiseks arvutatakse fondi varade väärtus, millest arvatakse maha nõuded fondi vastu, mis tulenevad:
 1) valitsemistasudest ja muudest fondi valitsemisega seotud tasudest ja kuludest, sealhulgas edukustasudest;
 2) depootasudest, välja arvatud juhul, kui depootasu makstakse fondivalitseja arvel;
 3) võlgnevustest osakuomanikele või aktsionäridele arvestatud väljamaksete eest;
 4) võlgnevustest, mis on tekkinud osakuomanike või aktsionäride ees osakute või aktsiate tagasivõtmisel või -ostmisel;
 5) fondi vara arvel tehtavatest tehingutest ning nendega seotud teenustasudest, sealhulgas maksekorraldustest ja ülekandekuludest;
 6) krediidiasutustelt ja teistelt isikutelt võetud laenudest ning laenude võtmisega seotud kuludest;
 7) muudest kuludest, sealhulgas intressidest, intressi iseloomuga võlgadest ja muudest viitvõlgadest, samuti tulevaste perioodide ettemakstud tuludest;
 8) muudest nõuetest fondi vastu.

§ 4.  Fondi vara puhasväärtuse määramise kord ja kontrollimise protseduurireeglid

 (1) Fondivalitseja kehtestab fondi vara puhasväärtuse määramise korra (edaspidi sisekord).

 (2) Sisekorras sätestatakse fondi vara väärtuse määramise põhimõtted ja meetodid kõikide selliste varade liikide kaupa, millesse investeerimise fondi investeerimispoliitika ette näeb. Sisekorras peab muu hulgas sisalduma:
 1) reguleeritud turgude, mille hindade alusel kaubeldavate väärtpaberite väärtus määratakse, valiku põhimõtted;
 2) paragrahvide 8–9 alusel sätestatud täpsustatud kriteeriumid kaubeldava ja mittekaubeldava väärtpaberi väärtuse määramisel ning väärtpaberite võimalikud ümberhindamise alused;
 3) fondi arvel tehtavate dividendi- või muude väljamaksete arvessevõtmine fondi vara puhasväärtuse arvutamisel;
 4) puhasväärtuse määramisel valearvestuste ja vigade parandamise protseduur ning neist tulenevate kahjude hüvitamise kord.

 (3) Sisekorras tuleb täiendavalt tähelepanu pöörata selliste varade väärtuse määramisega seotud põhimõtetele ja meetoditele, mille turuväärtuse või muu õiglase väärtuse määramine tulenevalt fondi investeerimispoliitikast võib olla raskendatud.

 (4) Sisekord avalikustatakse fondivalitseja veebilehel.

 (5) Sisekord ja selle muudatused ei jõustu varem kui üks kuu pärast nende teatavaks tegemist fondi osakuomanikele või aktsionäridele või nende avaldamisest fondivalitseja veebilehel.

 (6) Lisaks sisekorrale kehtestab fondivalitseja fondi vara väärtuse usaldusväärsuse tagamiseks sisemised fondi vara väärtuse kontrollimise protseduurireeglid (edaspidi kontrollireeglid), millega määratakse kindlaks muu hulgas:
 1) fondi vara väärtuse kontrollimisel kasutatavad meetodid ja hindamiskomponendid;
 2) fondi vara väärtuse määramise kontrollide sagedus koos põhjendusega;
 3) täiendava kontrollimise protseduur, kui kontroll on edasi antud kolmandale osapoolele.

 (7) Sisekorra ja kontrollireeglite kinnitamisest ning nendes tehtavatest muudatustest teavitab fondivalitseja viivitamata Finantsinspektsiooni.

 (8) Finantsinspektsioon võib nõuda oma ettekirjutusega sisekorra või kontrollireeglite muutmist või täiendamist, kui need:
 1) ei ole kooskõlas seaduses või käesolevas määruses sätestatud nõuetega;
 2) ei vasta fondi tingimustes või põhikirjas sätestatule;
 3) on mittetäielikud, eksitavad või sisaldavad sätteid, mis on vastuolus või ei ole üheselt tõlgendatavad;
 4) ei võimalda adekvaatselt määrata fondi vara puhasväärtust ega kontrollida selle määramist;
 5) ei vasta muul põhjusel fondi osakuomanike või aktsionäride õigustatud huvidele.

§ 5.  Fondi vara väärtuse määramise põhimõtted

 (1) Fondi vara väärtuse määramise põhimõtted ja meetodid peavad olema läbipaistvad, neid rakendatakse järjepidevalt ning kõigi sama fondi varade suhtes ühtsetel alustel, sõltumata eri liiki osakute või aktsiate olemasolust.

 (2) Vara väärtuse määramise põhimõtetest ja meetoditest juhindumisel peab fondivalitseja arvesse võtma fondi osakuomanike või aktsionäride üldist õigustatud huvi ja vähemalt järgmisi asjaolusid:
 1) fondi liiki ja tüüpi;
 2) fondi investeerimispoliitikat;
 3) fondi osakute või aktsiate tagasivõtmise või -ostmise korda;
 4) võimalike alternatiivsete hindamismeetodite põhimõtteid ja nende usaldusväärsust.

 (3) Fondi vara väärtus määratakse eelkõige turuväärtuse alusel. Kui turuväärtust ei ole võimalik kindlaks teha, leitakse fondi vara väärtus muu õiglase väärtuse määramise meetodi alusel vastavalt sisekorras sätestatule.

 (4) Fondivalitseja on kohustatud Finantsinspektsiooni nõudel §-des 6–11 sätestatud varade väärtuse määramise otsustes kasutatud põhimõtteid ja meetodite valikut kirjalikult põhjendama.

 (5) Kui fondi vara väärtuse määramine sisekorra järgi ei taga vara õiglase väärtuse leidmist piisava usaldusväärsusega, võib fondivalitseja erandjuhul, lähtuvalt fondi osakuomanike ja aktsionäride õigustatud huvidest ning oma parimatest teadmistest ja oskustest, määrata vara õiglase väärtuse sisekorras sätestatust erinevalt. Erandjuhu all mõistetakse eelkõige olukordi, kus kauplemine väärtpaberitega on reguleeritud turul peatatud või fondivalitseja leiab, et vara turuhind ei kajasta selle tegelikku väärtust ja seetõttu ei ole võimalik vara õiglast väärtust usaldusväärselt määrata.

 (6) Lõikes 5 nimetatud võimalus ja tingimused, millest lähtuvalt võib määrata fondi vara õiglase väärtuse sisekorras sätestatust erinevalt, peavad olema sätestatud fondivalitseja sisekorras.

 (7) Lõikes 5 nimetatud juhul põhjendab fondivalitseja vastava hindamise otsust ja hindamise põhimõtteid kirjalikult ja dokumenteerib need, näidates ära, kuidas fondivalitseja sellise vara väärtuseni jõudis.

§ 6.  Sularaha ja hoiuste väärtuse määramine

 (1) Sularaha võetakse arvesse selle nominaalväärtuses.

 (2) Hoiused võetakse arvesse nende nominaalväärtuses, millele lisatakse hindamispäeva seisuga arvutatud tekkepõhine intress.

§ 7.  Välisvaluutas fikseeritud vara väärtuse määramine

 (1) Välisvaluuta ja välisvaluutas fikseeritud vara ning nõuded fondi vastu hinnatakse ümber Eestis ametlikult kehtivasse vääringusse. Eestis ametlikult kehtivasse vääringusse ümberhindamiseks kasutatakse Euroopa Keskpanga kurssi või fondi depositooriumi või muu väärtpaberituru seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud kutselise investori kehtestatud kurssi.

 (2) Kursside valikul kasutatakse ajaliselt viimast teadaolevat Euroopa Keskpanga kurssi või muud lõikes 1 nimetatud kutselise investori ostukurssi hindamispäeva seisuga.

 (3) Välisvaluuta, mille kurssi Euroopa Keskpank ei fikseeri, või mille ostukurssi ükski teadaolev väärtpaberituru seaduse § 6 lõike 2 punktides 1 või 3–6 nimetatud kutseline investor ei määra, ümberhindamisel kasutatakse vastava riigi keskpanga fikseeritud euro kurssi.

 (4) Kursside valiku põhimõtted sätestatakse sisekorras ning nendest juhindumine peab olema järjepidev.

§ 8.  Väärtpaberi väärtuse määramine

 (1) Väärtpaberi, millega kaubeldakse reguleeritud turul, väärtus määratakse hindamispäeva või sellele eelnenud tööpäeva viimase või ajaliselt viimase teadaoleva reguleeritud turu ostunoteeringu, sulgemishinna või keskmise turuhinna alusel, lähtudes sisekorras sätestatust.

 (2) Kui väärtpaberiga ei kaubelda reguleeritud turul või kui kaubeldava väärtpaberiga ei ole viimase 20 tööpäeva jooksul tehtud ühtegi tehingut ühelgi reguleeritud turul, kus väärtpaber on kaubeldav, lähtutakse väärtpaberi õiglase väärtuse määramisel eelkõige IFRS-s sätestatud hindamismeetoditest.

 (3) Teise investeerimisfondi osaku või aktsia õiglane väärtus määratakse ajaliselt viimase teadaoleva tagasivõtmishinna või tagasiostmishinna või puhasväärtuse alusel. Tagasivõtmishinna, tagasiostmishinna või puhasväärtuse valiku põhimõtted tuleb sätestada sisekorras ning nende kasutamine peab olema järjepidev.

§ 9.  Erisused võlaväärtpaberi väärtuse määramisel

 (1) Kui võlaväärtpaber ei ole reguleeritud turul kaubeldav või reguleeritud turul kaubeldava võlaväärtpaberi turuhind ei ole kättesaadav või see ei kajasta fondivalitseja hinnangul kaubeldava võlaväärtpaberi tegelikku väärtust, võib selle väärtuse määramisel kasutada reguleeritud turu välist ostunoteeringut, amortiseeritud soetusmaksumust või muud õiglast väärtust.

 (2) Erandina, lähtudes fondi osakuomanike või aktsionäride õigustatud huvidest, võib fondivalitseja kaubeldava võlaväärtpaberi väärtuse määramisel kasutada amortiseeritud soetusmaksumuse meetodit ka juhul, kui võlaväärtpaber on algselt soetatud eesmärgiga hoida seda kuni lunastustähtajani ning selline võimalus ja täpsemad alused on sätestatud sisekorras.

 (3) Lähtudes fondi osakuomanike või aktsionäride õigustatud huvidest võib erandina rahaturufondi või muu sarnase investeerimispoliitikaga fondi vara puhasväärtuse määramisel kasutada lühiajaliste võlaväärtpaberite väärtuse määramisel amortiseeritud soetusmaksumuse meetodit ka juhul, kui ei ole ilmnenud lõigetes 1 ja 2 nimetatud asjaolud.

 (4) Amortiseeritud soetusmaksumuse meetodi või muu õiglase väärtuse kasutamisel lähtub fondivalitseja eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (ELT L 243, 11.09.2002, lk 1–4) sätestatud korra kohaselt Euroopa Komisjoni vastu võetud rahvusvaheliste finantsaruandluse standardites (edaspidi IFRS) käsitletud hindamismeetoditest.

 (5) Lõigetes 1–3 nimetatud juhtudel peab fondivalitseja hindamise otsuse ja hindamise põhimõtted kirjalikult dokumenteerima ning neid põhjendama, sealhulgas näidates ära, kuidas ta vara sellise väärtuseni jõudis. Fondivalitseja kehtestab sisekorras ka võlaväärtpaberi väärtuse ümberhindamise alused ja tingimused juhtudeks, kui kaubeldava võlaväärtpaberi reguleeritud turu noteering või hind on märkimisväärselt erinev vastavalt lõigetele 1–3 määratud väärtusest.

§ 10.  Kinnisasja väärtuse määramine

 (1) Kinnisasja väärtuse määramisel kasutatakse õiglast väärtust, võttes arvesse investeerimisfondide seaduse §-s 100 sätestatud nõudeid.

 (2) Kui fondivalitsejal on põhjust arvata, et kinnisvara õiglane väärtus on võrreldes viimase sõltumatu hinnanguga oluliselt muutunud, tellitakse uus sõltumatu hindaja hinnang.

§ 11.  Muude varade väärtuse määramine

  Paragrahvides 6–10 nimetamata varade väärtuse määramisel võetakse aluseks nende õiglane väärtus. Kui see pole võimalik või asjakohane, siis võib kasutada teisi üldtunnustatud meetodeid, lähtudes eelkõige IFRS-s sätestatud hindamismeetoditest.

§ 12.  Realiseeritud netokasumi või -kahjumi periodiseerimine

 (1) Fondi vara realiseerimisel tekkinud netokasumite või -kahjumite periodiseerimine ei ole lubatud.

 (2) Lähtudes fondi osakuomanike või aktsionäride õigustatud huvidest, võib erandina rahaturufondi või muu samaväärse investeerimispoliitikaga fondi vara puhasväärtuse määramisel üksikutest vara realiseerimise tehingutest tekkinud olulise suurusega netokasumeid või -kahjumeid kuni 60 päeva jooksul periodiseerida.

 (3) Lõike 2 tähenduses loetakse oluliseks sellised netokasumid ja -kahjumid, mis ületavad 0,05 protsenti fondi vara väärtuse mahust.

Sven Sester
Rahandusminister

Kaie Koskaru-Nelk
Eelarvepoliitika asekantsler kantsleri ülesannetes