Teksti suurus:

Meetme „Lapsehoiukohtade loomine ja teenusepakkumise toetamine 0–7-aastastele lastele” ühikuhinna alusel toetuse andmise tingimused ja kord

Meetme „Lapsehoiukohtade loomine ja teenusepakkumise toetamine 0–7-aastastele lastele” ühikuhinna alusel toetuse andmise tingimused ja kord - sisukord
Väljaandja:Sotsiaalkaitseminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:05.02.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.03.2020
Avaldamismärge:RT I, 02.02.2018, 7

Meetme „Lapsehoiukohtade loomine ja teenusepakkumise toetamine 0–7-aastastele lastele” ühikuhinna alusel toetuse andmise tingimused ja kord

Vastu võetud 30.01.2018 nr 2

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine” meetme „Lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks” tegevuse „Lapsehoiukohtade loomine ja teenusepakkumise toetamine 0–7-aastastele lastele” ühikuhinna alusel toetuse andmise tingimused.

§ 2.   Terminid

  Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
  1) uus lapsehoiukoht – käesoleva määruse raames munitsipaal- või eralapsehoiuteenuse koha või koolieelses munitsipaal- või eralasteasutuses uue lapsehoiukoha loomine ja loodud kohal teenuse osutamine;
  2) eriilmeline lapsehoiukoht – lapse (v.a suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega laps) ja pere vajadustest lähtuv hoiukoht. Eriilmeliseks lapsehoiukohaks loetakse erivajadustega lastele vastavat hoiukohta, ebastandardsetel aegadel töötavat hoiukohta (õhtuhoid, ööhoid ja nädalavahetuse hoid) ja hoiukohta tööandja juures;
  3) lapsevanem – isik, kes on lapse bioloogiline vanem, kasuvanem, eestkostja või hooldaja.

§ 3.   Rakendusüksus ja rakendusasutus

  Meetme rakendusasutus on Sotsiaalministeerium (edaspidi rakendusasutus). Meetme rakendusüksuse ülesandeid täidab Sihtasutus Innove (edaspidi rakendusüksus).

§ 4.   Vaiete menetleja

  Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaide menetleja on rakendusüksus.

2. peatükk Toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud ja toetuse osakaal 

§ 5.   Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

  (1) Toetuse andmise eesmärk on suurendada lapsevanemate osalemist tööturul.

  (2) Meetme tegevuse tulemusel on loodud vähemalt 630 uut lapsehoiukohta.

  (3) Toetuse andmise tulemusnäitajana peab vähemalt 70% toetusega loodud uute lapsehoiukohtade kasutamiseks olema lapsevanemaga sõlmitud leping või lapsevanema avalduse alusel tehtud otsus.

§ 6.   Toetatavad tegevused

  (1) Toetust antakse projektile, mille tegevustega luuakse uus lapsehoiukoht 0–7-aastasele lapsele ning projekti raames loodud kohal osutatakse lapsehoiuteenust või antakse alusharidust.

  (2) Toetust antakse projektile, mille tegevustega luuakse uus eriilmeline lapsehoiukoht 0–7-aastasele lapsele ning projekti raames loodud kohal osutatakse lapsehoiuteenust või antakse alusharidust.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud projektide tegevused peavad vastama koolieelse lasteasutuse seaduse § 7 lõigetele 1 ja 2 ning sotsiaalhoolekande seaduse § 453 lõigetele 2 ja 3.

§ 7.   Riigiabi

  Kui antav toetus on vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses, lähtutakse toetuse andmisel komisjoni määrusest (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

§ 8.   Abikõlblikkuse periood

  (1) Meetme abikõlblikkuse periood on 01.01.2015–31.12.2023.

  (2) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

  (3) Projekti abikõlblikkuse periood võib alata kuni kaks kuud enne käesoleva määruse § 15 lõikes 1 nimetatud taotluste esitamise tähtpäeva.

  (4) Projekti tegevused peavad algama hiljemalt kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse § 15 lõikes 1 nimetatud taotluste esitamise tähtpäevast.

  (5) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus võib olla järjestikku kuni 24 kuud.

§ 9.   Abikõlblikud kulud

  (1) Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõikele 3 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega.

  (2) Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas määruses nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ja käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

  (3) Lapsehoiuteenuse või lapsehoiukoha kulu on abikõlblik sotsiaalkaitseministri poolt kehtestatud ühikuhinnana, mis tugineb Eurostati andmetele ning on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1303/2013 (EÜT L 347, 20.12.2013, lk 320–469) artikli 67 lõike 1 punktiga b ja artikli 67 lõikega 5. Ühikuhinna metoodika on sätestatud käesoleva määruse lisas.

  (4) Abikõlblikuks loetakse kulude hüvitamine ühikuhinna alusel järgmiselt:
  1) kui loodavatest lapsehoiukohtadest on täidetud lapsevanemaga sõlmitud lepingu või lapsevanema avalduse alusel tehtud otsuse alusel 70 kuni 100 protsenti, on ühikuhind 245 eurot;
  2) kui loodavatest lapsehoiukohtadest on täidetud lapsevanemaga sõlmitud lepingu või lapsevanema avalduse alusel tehtud otsuse alusel 50 kuni 69 protsenti, on ühikuhind 172 eurot.

  (5) Ühikuhinna arvestamine toimub kalendrikuu järgi, võttes arvesse kehtivate lepingute või lapsevanema avalduse alusel tehtud otsuste arvu vastavas kalendrikuus.

  (6) Vastavalt Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) § 4 lõike 1 punktile 9 ei anta toetust projektile, mille raames on käesoleva määruse §-s 6 nimetatud tegevused tehtud enne taotluse esitamist.

  (7) Projektis ei rakendata kaudsete kulude arvestust ega ühtset määra. Toetust ei maksta tegelike kulude alusel.

  (8) Kui loodavatest lapsehoiukohtadest on täidetud lapsevanemaga sõlmitud lepingu või lapsevanema avalduse alusel tehtud otsuse alusel alla 50 protsendi, on kulud mitteabikõlblikud.

  (9) Hüvitamisele ei kuulu suurem arv kohti, kui on toetuse taotluses nimetatud loodavate kohtade arv.

  (10) Projekti abikõlblikke kulusid vähendatakse puhastulu võrra vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 6.

§ 10.   Toetuse osakaal ja maksimaalne summa

  (1) Toetuse osakaal on kuni 75% abikõlblikest kuludest abikõlblikkuse perioodi jooksul.

  (2) Omafinantseeringu osakaal on vähemalt 25% abikõlblikest kuludest abikõlblikkuse perioodi jooksul.

  (3) Kui taotleja on eraõiguslik juriidiline isik, valitsusasutus või selle hallatav riigiasutus, võivad projekti abikõlblikud kogukulud olla maksimaalselt 49 999 eurot ühe taotluse kohta.

3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele 

§ 11.   Toetuse taotleja ja partner

  (1) Taotleja ja partner võib olla:
  1) kohaliku omavalitsuse üksus (edaspidi KOV);
  2) eraõiguslik juriidiline isik;
  3) valitsusasutus või selle hallatav riigiasutus.

  (2) Taotleja ja partner peavad vastama taotluste menetlemise määruse §-le 2.

  (3) Taotleja võib esitada taotlusvoorus ainult ühe taotluse.

§ 12.   Taotleja kohustused

  Taotlejale kohalduvad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 21 lõike 2 punktides 1, 2, 4 ja 5 sätestatud kohustused.

§ 13.   Nõuded taotlusele

  (1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõike 1 punktides 1–11 ja 13–16 sätestatule vastama järgmistele nõuetele:
  1) taotluses märgitud toetuse ja omafinantseeringu osakaal on kooskõlas käesoleva määruse §-s 10 sätestatuga;
  2) toetust taotletakse selliste kulutuste kandmiseks, mis vastavalt ühendmääruse §-s 2 ja käesolevas määruses sätestatule on abikõlblikud.

  (2) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele ka volikirja, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

  (3) KOV-ist taotleja ja taotleja, kes on kaasanud KOV-ist partneri, lisab taotlusele KOV-i vastavasisulise õigusakti, kui kehtestatakse lapsevanema osaluse suurus lapsehoiukoha või lapsehoiuteenuse eest selles KOV-is.

  (4) Kui taotleja on projektile või osale projekti tegevustest taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe.

4. peatükk Toetuse taotlemine 

§ 14.   Taotlusvooru avamine

  (1) Rakendusasutus esitab rakendusüksusele taotlusvooru ajakava ja eelarve, näidates vajaduse korral eelarve jagunemise käesoleva määruse §-s 6 nimetatud toetatavate tegevuste vahel.

  (2) Kui taotlusvooru tegevuse eelarves jääb osa rahalisi vahendeid kohustustega katmata, otsustab rakendusasutus, millise toetatava tegevuse eelarvet nimetatud vahendite võrra suurendatakse. Samuti võib rakendusasutus otsustada jätta kohustustega katmata vahendid käimasolevas taotlusvoorus kasutamata.

  (3) Rakendusüksus teavitab taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel www.innove.ee vähemalt 20 tööpäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

§ 15.   Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis

  (1) Taotleja esitab toetuse saamiseks rakendusüksusele taotluse taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevaks e-toetuse keskkonnas oleval vormil ja e-toetuse keskkonna vahendusel.

  (2) Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.

5. peatükk Taotluste menetlemine 

§ 16.   Taotluse menetlemine

  (1) Kui taotlust ei esitata tähtajaks, jäetakse taotlus tähtaega ennistamata otsusega vastu võtmata struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 3 alusel.

  (2) Rakendusüksus edastab taotlejale taotluse vastu võtmata jätmise otsuse viie tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest.

  (3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 65 tööpäeva rakendusüksusele taotluse esitamise tähtpäevast. Taotluse menetlemise aega võib pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul kuni kümme tööpäeva.

  (4) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. Seejuures näitab rakendusüksus, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

  (5) Taotlejal on õigus esitatud taotlust muuta vaid rakendusüksuse osutatud puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse vastavuse kontrollimisel ei pea rakendusüksus arvestama muudatustega, mida toetuse taotleja teeb lisaks rakendusüksuse osutatud puuduste likvideerimisele.

  (6) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek:
  1) muuta taotletud toetuse summat ja projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et toetuse summa ja toetuse osakaal ei suurene;
  2) suurendada toetuse summat ja toetuse osakaalu, kui tegemist on arvutusvea parandamisega.

§ 17.   Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

  (1) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri vastavaks juhul, kui ta vastab käesoleva määruse §-s 11 sätestatud nõuetele.

  (2) Rakendusüksus kontrollib esitatud taotluse vastavust käesoleva määruse §-s 13 sätestatud nõuetele 30 tööpäeva jooksul taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevast. Taotluse vastavuse kontrolli võib pikendada kuni kümne tööpäeva võrra.

  (3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
  1) taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 13 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
  2) taotleja ei võimalda struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 alusel kohapealse kontrolli raames taotluses esitatud andmete õigsust tuvastada.

  (4) Kui taotleja, partner või taotlus tunnistatakse mittevastavaks, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

§ 18.   Taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord

  (1) Taotluste hindamise korraldab ja viib ellu rakendusüksus.

  (2) Iga nõuetele vastavat taotlust hindab üks erapooletu, kompetentne ja usaldusväärne hindaja.

  (3) Rakendusüksus võib hindamisse kaasata eksperte.

  (4) Eksperdid peavad eelnevalt kinnitama oma kompetentsust ja erapooletust vastava projekti kohta arvamuse andmisel ning menetluse käigus taotleja kohta saadud informatsiooni mitteavaldamist. Huvide konflikti korral valib rakendusüksus teise eksperdi.

  (5) Vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad eksperdid käesoleva määruse lisas 2 esitatud hindamislehe vormil järgmiste hindamiskriteeriumite alusel:
  1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele – maksimaalselt 4 punkti;
  2) projekti põhjendatus – maksimaalselt 7 punkti;
  3) projekti kuluefektiivsus – maksimaalselt 1 punkt;
  4) toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia – maksimaalselt 1 punkt.

  (6) Hindamisleht täidetakse hiljemalt 15 tööpäeva jooksul alates taotleja ja taotluse vastavushindamise lõpetamisest.

  (7) Projekti koondhinne kujuneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud hindamiskriteeriumite alusel saadud hindepunktide liitmisel. Rakendusüksus moodustab projektide koondhinnete alusel projektide paremusjärjestuse, kus esimesel kohal on kõrgeima koondhinde saanud projekt.

  (8) Kui taotluse maht on suurem kui meetme taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse võrdse koondhindega taotluste korral kõrgema omafinantseeringu määraga taotlust.

  (9) Kui taotluse maht on suurem kui meetme taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk ja taotluste omafinantseeringu määr on võrdne, eelistatakse taotlust, mille hindamiskriteeriumi „projekti põhjendatus” punktisumma on suurem.

  (10) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 8 ja 9 sätestatud kriteeriumid on võrdsed, eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlust.

§ 19.   Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine

  (1) Rahuldamisele kuuluvad paremusjärjestuses suurima punktisumma saanud taotlused, mille hindamistulemus on vähemalt 7 punkti ja mille rahastamise summa ei ületa vastavas taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarvet. Ülejäänud taotluste suhtes tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

  (2) Taotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.

  (3) Nende menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.

  (4) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule:
  1) projekti elluviimise tingimused, sealhulgas tähtaeg projekti tegevuste alustamiseks;
  2) toetuse maksmise tingimused;
  3) abikõlblik kulu ühe lapsehoiukoha kohta ühes kalendrikuus, mis on saadud käesoleva määruse § 9 lõikes 5 nimetatud ühikuhinnast puhastulu osa mahaarvamise tulemusena.

  (5) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 6 kohaselt taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu lisa. Taotluse kohta tehtud otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses.

  (6) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale kuue tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

§ 20.   Taotluse osaline rahuldamine

  (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule ja juhul, kui projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka taotletust väiksema toetuse summaga.

  (2) Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summat vähendada või projektis kavandatud tegevusi muuta. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (3) Taotluse osalise rahuldamise otsus vormistatakse, lähtudes käesoleva määruse § 19 lõikest 2.

6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 21.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-des 10 ja 11 sätestatud tingimustel ja korras.

  (2) Kui taotluste menetlemise määruse § 10 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud asjaolud muutuvad, kontrollitakse enne taotluse rahuldamise otsuse muutmist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust.

  (3) Rakendusüksusel on õigus taotluse rahuldamise otsuse muutmisest keelduda, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

  (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 tööpäeva jooksul pärast toetuse saajalt vastavasisulise taotluse saamist.

§ 22.   Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

  (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikele 3 või sama seaduse § 47 lõikele 3.

  (2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel tehtud otsuse kohaselt.

7. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused 

§ 23.   Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

  (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta aruande e-toetuse keskkonnas oleval vormil ja e-toetuse keskkonna vahendusel vähemalt üks kord aastas vastavalt toetuse taotluse rahuldamise otsusele. Toetuse taotluse rahuldamise otsuses võib ette näha sagedasema aruande esitamise korra. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.

  (2) Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul seirearuande laekumisest, kas projekti seirearuanne on nõuetekohaselt täidetud. Rakendusüksus kinnitab nõuetekohase projekti seirearuande viie tööpäeva jooksul.

§ 24.   Toetuse maksmine

  (1) Toetuse maksmisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 11–13 ja § 15 lõigetest 1 ja 2 ning käesolevas määruses ja toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.

  (2) Toetuse saaja esitab esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi rakendusüksusele 15 tööpäeva jooksul toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. Esimese maksetaotluse võib esitada koos väljamaksete prognoosiga. Järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab toetuse saaja rakendusüksusele jooksva aasta 10. detsembriks.

  (3) Toetuse maksmise eelduseks on toetuse taotluse rahuldamise otsus vastavalt käesoleva määruse §-le 19 ja kulude abikõlblikkus, sealhulgas kulude aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus.

  (4) Toetuse saaja esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas oleval vormil ja e-toetuse keskkonna vahendusel.

  (5) Toetus makstakse välja ühendmääruse § 15 lõikes 2 sätestatud tingimustel.

  (6) Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige tihedamini üks kord kuus.

  (7) Toetuse saaja peab esimese maksetaotluse esitamise ajaks esitama rakendusüksusele:
  1) väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest taotleja kuludest;
  2) lühikirjelduse projekti rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise kohta ning esindusõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastava volikirja koopia;
  3) dokumendi, mis kinnitab igal maksetaotlusega hõlmatud kalendrikuul täidetud lapsehoiukohtade arvu.

  (8) Uute lapsehoiukohtade loomise tõendamiseks peab toetuse saaja koos esimese maksetaotlusega esitama asjakohased dokumendid, milles on muu hulgas näidatud uute loodud kohtade arv ja laste arv rühmas. Toetuse saajal tuleb esitada:
  1) uue lasteaia loomise korral volikogu otsuse ja koolitusloa taotluse koopia;
  2) lasteaeda lisarühma loomise korral linnavalitsuse või vallavalitsuse otsuse koopia;
  3) uue eralasteaia loomise korral Haridus- ja Teadusministeeriumi tehtud tegevusloa andmise otsuse koopia;
  4) eralasteaeda lisarühma loomise korral eralasteaia pidaja otsuse koopia;
  5) uue lapsehoiuteenuse pakkuja korral tegevusloa andmise otsuse koopia;
  6) uute lapsehoiukohtade loomise korral tegevusloa uuendamise otsuse koopia.

  (9) Rakendusüksus võib maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult peatada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

  (10) Pärast maksetaotluse saamist kontrollib rakendusüksus 90 kalendripäeva jooksul:
  1) maksetaotluses esitatud kulude vastavust ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 2 ning käesoleva määruse § 9 lõike 5 punktile 1 või 2;
  2) toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist.

  (11) Kui maksetaotlus erineb esitatud väljamaksete prognoosist rohkem kui 1/3 võrra, on toetuse saaja kohustatud esitama korrigeeritud väljamaksete prognoosi järelejäänud eelarveaasta kohta.

  (12) Kui maksetaotluse kontrollimisel esineb puudus, mida on võimalik rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2. Kui puudus kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus on täidetud.

  (13) Lõppmakse tehakse pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja makstuse tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on vähemalt 5% projekti abikõlbliku kogumaksumuse toetuse osast.

8. peatükk Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused 

§ 25.   Toetuse saaja ja partneri kohustused

  (1) Toetuse saaja tagab struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustuste täitmise ja projekti eduka elluviimise toetuse taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt ning:
  1) tagab projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu;
  2) tagab õigusaktides sätestatud korras toetuse abil loodud või omandatud vara arvele võtmise ja toetuse saaja omandisse registreerimise, kõigi omandi tekkimisega seotud avalik-õiguslike koormatiste tasumise ja muude õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise;
  3) ei võta vastavalt taotluste menetlemise määruse § 8 lõikele 3 tööle Eestis seadusliku aluseta viibivat isikut;
  4) kogub vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7 toetatavates tegevustes osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktis e nimetatud andmeid ja esitab need rakendusüksusele.

  (2) KOV-ist toetuse saaja ja toetuse saaja, kes on kaasanud KOV-ist partneri, teavitab rakendusüksust KOV-is lapsevanema osaluse suuruse kehtestamise või muutmise korral vastavasisulise õigusakti kehtestamisest või muutmisest kümne tööpäeva jooksul alates õigusakti jõustumisest.

  (3) Toetuse saaja või partner ei või käesoleva määruse §-s 6 sätestatud toetatud tegevuse jaoks saadud toetusega asendada olemasolevate lapsehoiukohtade või lapsehoiuteenuse kulusid.

§ 26.   Toetuse saaja ja partneri õigused

  (1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

  (2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames.

§ 27.   Finantskorrektsioonid

  (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

  (2) Toetus makstakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 sätestatud tingimustel.

  (3) Kui toetust toetuse tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.

9. peatükk Rakendussätted 

§ 28.   Üleminekusätted

  Toetuse andmise otsustele, mis on tehtud sotsiaalkaitseministri 19. mai 2015. a määruse nr 26 „Meetme „Lapsehoiukohtade loomine ja teenusepakkumise toetamine 0–7-aastastele lastele” toetuse andmise tingimused ja kord” alusel, kohaldatakse viidatud määrust kuni projektides toetuse saaja kohustuste lõppemiseni.

§ 29.   Määruse kehtetuks tunnistamine

  Sotsiaalkaitseministri 19. mai 2015. a määrus nr 26 „Meetme „Lapsehoiukohtade loomine ja teenusepakkumise toetamine 0–7-aastastele lastele” toetuse andmise tingimused ja kord” tunnistatakse kehtetuks.

Kaia Iva
Sotsiaalkaitseminister

Marika Priske
Kantsler

Lisa 1 Ühikuhinna metoodika

Lisa 2 Hindamisleht

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json