Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 12.03.2012 Avaldamismärge: RT I, 02.03.2012, 5 Välja kuulutanud Vabariigi President 27.02.2012 otsus nr 58 Autoveoseaduse, riigilõivuseaduse ja liiklusseaduse muutmise seadus Vastu võetud 15.02.2012 § 1. Autoveoseaduse muutmine Autoveoseaduses (RT I, 31.12.2010, 7) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses: „(11) Autoveo-ettevõtja (edaspidi vedaja) tegevusalale lubamise ja sellel tegevusalal tegutsemise alustena kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51–71), sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatuga. (12) Veose rahvusvahelise autoveo, sealhulgas kabotaažvedude korraldamise alustena kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 300, 14.11.2009, lk 72–87) sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatuga. (13) Sõitjate oma kulul rahvusvahelise autoveo korraldamise alustena kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 88–105) artikli 5 lõike 5 sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatuga.”; 2) paragrahvi 1 lõikes 2 asendatakse sõna „kaitsejõudude” sõnadega „kaitseväe, Kaitseliidu”; 3) paragrahvi 2 pealkiri ja sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 2. Terminid Lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklis 2 ja määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklis 2 toodud terminitele kasutatakse käesolevas seaduses järgmisi termineid:”; 4) paragrahvi 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) autovedu – sõitjate või veose kohaletoimetamine selleks ettenähtud sõidukiga, kaasa arvatud sellise veoga seotud tühisõit;”; 5) paragrahvi 2 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) vedaja – ühenduse tegevusluba omav äriregistrisse kantud ettevõtja või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud isik.”; 7) paragrahvi 3 lõikes 1 asendatakse sõnad „rendile võetud” sõnadega „kasutuslepingu alusel kasutatava”; 8) paragrahvi 3 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Sõitjate tasulisele autoveole kohaldatakse ka käesoleva seaduse § 21, 211, 22, 27 ja 28.”; 9) paragrahv 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 4. Ühenduse tegevusluba ja selle kinnitatud ärakiri (1) Tasulise veoseveo korraldamiseks peab vedajal olema ühenduse tegevusluba ja iga tema kasutatava mootorsõiduki kohta ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri, kui käesoleva seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti. (2) Ühenduse tegevusluba (edaspidi ka tegevusluba) on dokument, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklist 4 ja mis tõendab selle omaja õigust korraldada tasulist veosevedu. (3) Ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri (edaspidi tegevusloa kinnitatud ärakiri) on dokument, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklist 4 ja mis tõendab tegevusloa omaja õigust kasutada tegevusloa kinnitatud ärakirjale kantud registreerimisnumbriga sõidukit tegevusloaga lubatud tasulisel veoseveol. (4) Euroopa Liidu (edaspidi EL) ja Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi EMP) liikmesriikide vaheliseks tasuliseks veoseveoks ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 III peatükis sätestatud kabotaažvedudeks peab autojuhil, kes ei ole EL-i või EMP liikmesriigi kodanik ega EL-i või EMP liikmesriigi pikaajaline elanik, nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta (ELT L 16, 23.01.2004, lk 44) tähenduses olema lisaks ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirjale juhitunnistus, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklist 5 ja mis tõendab juhitunnistusele kantud isiku õigust teostada tasulist veosevedu.”; 10) seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses: „§ 41. Ühenduse tegevusloa kohustuseta vedu (1) Tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirjata võib korraldada rahvusvahelist vedu, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 1 lõikes 5. (2) Tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirjata võib korraldada järgmisi riigisiseseid veosevedusid: 1) lume ja jää vedu lumekoristuse või libedatõrje tõttu; 2) põllumajandustootja teostatav põllumajandustoodete, küttepuude või hakkepuidu vedu ostja või töötleja juurde 75 kilomeetri raadiuses kohast, kus asub põllumajandustootja tegevuskoht; 3) surnute vedu; 4) jäätmete, heit- ja reovee ning prügivedu; 5) betooni või muu ehitussegu vedu segurautoga; 6) postivedu, kui seda vedu teostatakse postiteenuse osutamise käigus; 7) kahjustatud või rikkis sõidukite vedu; 8) meditsiinitoodete, -aparaatide, -seadmete ja muude arstiabiks vajalike veoste vedu hädaolukorras, eriti looduskatastroofide korral; 9) vedu autorongiga, mis koosneb M1 kategooria sõidukist ja O1 või O2 kategooria haagisest, kusjuures haagise täismass ei tohi ületada 3500 kilogrammi; 10) vedu autorongiga, mis koosneb sihtotstarbelisest mootorsõidukist, mis ei ole ette nähtud veoseveoks, ja O1 või O2 kategooria haagisest; 11) spordiürituste korraldamiseks või võistlemiseks ette nähtud sõidukite, loomade ja inventari vedu auto või autorongiga, mille täismass ei ületa 6000 kilogrammi.”; 11) paragrahv 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 5. Nõuded ühenduse tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja taotlejale ning selle omajale (1) Tegevusloa kinnitatud ärakirja taotleja ja selle omaja finantssuutlikkus peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 7 lõigetes 1 ja 3 või 2 ja 3 sätestatud nõuetele. (2) Tegevusloa taotleja ja selle omaja peavad määrama vähemalt ühe veokorraldaja, kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklis 4 ja käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud nõuetele. Veokorraldaja võib olla ka füüsilisest isikust ettevõtja ise. (3) Veokorraldaja vahetumise korral peab tegevusloa omaja määrama uue, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuetele vastava veokorraldaja ja teavitama sellest tegevusloa andjat 28 kalendripäeva jooksul, esitades ühtlasi käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud dokumendid veokorraldaja määramise, vedajaga sõlmitud lepingu ja ametipädevuse kohta. (4) Tegevusloa omaja võib ajutiselt, kuid mitte üle kuue kuu, tegutseda veokorraldajata, kui selle põhjus on nimetatud isiku pikaajaline töövõimetus, surm või tunnistamine hea maine nõudele mittevastavaks. (5) Tegevusloa taotleja ja selle omaja mainet peetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses heaks, kui neid ei ole karistatud esimese astme kuriteo eest või rohkem kui ühe korra tahtliku teise astme kuriteo, jäätmeseaduse §-s 1204 või 1205, liiklusseaduse §-s 202, 204, 208, 210, 2102, 2104, 2106, 213, 216, 220, 225, 244, 252, 255 või 256, maksukorralduse seaduse §-s 1531, 1532, 154, 1541, 1552 või 158, teeseaduse §-s 401 või 402, tolliseaduse §-des 73–79, vedelkütuse erimärgistamise seaduse §-s 62 või 63, välismaalaste seaduse §-s 300 ja käesoleva seaduse §-s 311 sätestatud väärteo eest. Tegevusloa taotleja või selle omaja karistatuse puhul võetakse arvesse ka välisriigist saadud karistusandmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud raskete rikkumiste kohta. (6) Tegevusloa taotleja ja selle omaja hea maine nõue on täidetud ka juhul, kui neid on karistatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud õigusrikkumise eest, kuid karistusandmed on karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud, või kui välisriigis toimepandud õigusrikkumise kohta tehtud otsuse täitmisest on möödunud karistusregistri seaduse §-s 24 sätestatud karistusandmete kustutamise tähtaeg. (7) Tegevusloa taotleja ja selle omaja, kellel on karistatus käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud õigusrikkumise eest, mainet võib pidada heaks, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 2 punkti a teise ja kolmanda lõigu kohase menetluse tulemusel leitakse, et hea maine kaotamine oleks ebaproportsionaalne. (8) Tegevusloa taotleja ja selle omaja peavad olema kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. (9) Tegevusloa taotleja ja selle omaja peavad tegevusloa andjale teatama oma asukoha aadressi Eestis, kus hoitakse nende dokumente, mida nimetatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 5 punktis a, kui see aadress ei lange kokku vedaja asukoha aadressiga äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris. Nimetatud aadressi muutumisest peab tegevusloa andjat teavitama vähemalt 28 kalendripäeva jooksul andmete muutumisest arvates. (10) Pärast tegevusloa saamist peab vedaja kasutuses olema vähemalt üks sõiduk, mille tõendamiseks peab vedaja vähemalt kuue kuu jooksul tegevusloa kehtivusaja algusest arvates olema taotlenud ja saanud tegevusloa kinnitatud ärakirja. (11) Tegevusloa kinnitatud ärakirja saab taotleda mootorsõidukile, mis on kehtestatud korras registreeritud Eesti Vabariigis või mõnes teises EL-i või EMP liikmesriigis ja mis vastab kehtivatele tehnonõuetele. Tegevusloa kinnitatud ärakirja taotleja peab olema mootorsõiduki omanik või kasutaja sõiduki registreerimistunnistuse või kasutuslepingu alusel.”; 12) seadust täiendatakse §-ga 51 järgmises sõnastuses: „§ 51. Nõuded juhitunnistuse taotlemiseks (1) Käesoleva seaduse § 4 lõikes 4 nimetatud juhitunnistuse taotlejal peab olema kehtiv tegevusluba. (2) Autojuht, kellele juhitunnistust taotletakse, peab töötama vedaja juures töölepingu või muu lepingulise suhte alusel ja tal peab olema ravikindlustus ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 1 või lõike 2 punkti 1 või 5 tähenduses. (3) Autojuhil, kellele juhitunnistust taotletakse, peab olema kehtiv juhiluba. (4) Autojuht, kellele juhitunnistust taotletakse, peab olema läbinud käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 nimetatud autojuhi ametikoolituse kursuse ja tal peab olema juhitava sõiduki liigile vastav kutsetunnistus või sellekohane märge juhiloal.”; 13) paragrahv 6 tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahv 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 7. Veokorraldaja (1) Veokorraldaja peab olema hea mainega isik. Ta peab olema ametialaselt pädev korraldama veosevedu ning ta on vastutav tegevusloa omaja juures veokorralduse ning veokorraldusega seotud majandustegevuse, töökorralduse, töötasustamise, tollikorralduse, töö- ja puhkeaja nõuete täitmise, liiklusohutuse, sõidukiohutuse ja keskkonnakaitse eest. (2) Veokorraldaja mainet peetakse heaks, kui: 1) teda ei ole karistatud esimese astme kuriteo eest või rohkem kui ühe korra tahtliku teise astme kuriteo, karistusseadustiku §-s 423 sätestatud kuriteo, jäätmeseaduse §-s 1204 või 1205, liiklusseaduse §-s 202, 204, 208, 210, 2102, 2104, 2106, 213, 216, 220, 225, 244, 252, 255 või 256, teeseaduse §-s 402, välismaalaste seaduse §-s 300 ja käesoleva seaduse §-s 311 sätestatud väärteo eest või karistusandmed on karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud. Veokorraldaja karistatuse puhul võetakse arvesse ka välisriigist saadud karistusandmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud raskete rikkumiste kohta, mille kohta tehtud otsuse täitmisest ei ole möödunud karistusregistri seaduse §-s 24 sätestatud karistusandmete kustutamise tähtaeg; 2) ta ei ole oma tegevuse või tegevusetusega põhjustanud käesoleva seaduse § 5 lõikes 5 nimetatud rikkumisi, mille eest on vedajat karistatud, või kui vedaja vastav karistatus on kustunud; 3) ta ei ole oma tegevuse või tegevusetusega põhjustanud tegevusloa kehtetuks tunnistamist või kui nimetatud kehtetuks tunnistamisest on möödunud üle viie aasta; 4) ta ei ole oma tegevuse või tegevusetusega põhjustanud vedajale tegevusloa andja poolt rohkem kui kahe ettekirjutuse tegemist või kui viimase ettekirjutuse tegemisest on möödunud üle ühe aasta; 5) teda ei ole tunnistatud mis tahes EL-i või EMP liikmesriigis hea maine nõudele mittevastavaks, mille kohta on tegevusloa andja saanud kinnituse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 11 lõikes 4 sätestatud korras. (3) Veokorraldajat peetakse ametialaselt pädevaks, kui ta on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tunnustatud õppeasutuses läbinud ühenduse tegevusloa alusel korraldatava veoseveo veokorraldaja koolituskursuse, sooritanud kursuse kirjaliku lõpueksami ja omab sellekohast ametipädevuse tunnistust. (4) Ühenduse tegevusloa alusel korraldatava veoseveo veokorraldaja koolituskursust ei pea läbima isik, kes on vähemalt viis aastat juhtinud vedaja veotegevust ja on sooritanud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud koolituskursuse kirjaliku lõpueksami. (5) Ühenduse tegevusloa alusel korraldatava veoseveo veokorraldaja koolituskursust ei ole vaja läbida ega lõpueksamit sooritada isikul, kellel on ülikooli või rakenduskõrgkooli diplom erialal, mis tõendab piisavaid teadmisi ühenduse tegevusloa alusel korraldatava veoseveo veokorraldaja koolituskursuse õppekavas loetletud ainetes. (6) Ühenduse tegevusloa alusel korraldatava veoseveo veokorraldaja koolituskursust ei ole vaja läbida ega lõpueksamit sooritada isikul, kes tõendab, et ta on enne 2009. aasta 4. detsembrit eelneva kümne aasta jooksul pidevalt juhtinud mis tahes EL-i või EMP liikmesriigi vedaja veotegevust. (7) Majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestab määrusega ühenduse tegevusloa alusel korraldatava veoseveo veokorraldaja kvalifikatsiooninõuded, koolituskursuse õppekava, ametipädevuse tunnistuse vormi ning ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide ning nendes ettevalmistatavate erialade loetelu, mille lõpetajale antud diplom on aluseks tema osaliseks või täielikuks vabastamiseks veokorraldaja koolituskursuse läbimise ja koolituskursuse kirjaliku lõpueksami sooritamise kohustusest.”; 15) paragrahvi 81 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Oma kulul korraldatava riigisisese ja rahvusvahelise veoseveo korraldamiseks peab ettevõtja täitma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d sätestatud tingimusi, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti. (2) Oma kulul korraldatava riigisisese ja rahvusvahelise sõitjateveo korraldamiseks peab ettevõtja täitma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 artikli 2 lõikes 5 sätestatud tingimusi, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti. (3) Oma kulul korraldatava rahvusvahelise sõitjateveo teostamiseks EL-i ja EMP liikmesriikide vahel peab ettevõtjal olema sõidukis kaasas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 artikli 5 lõikest 5 tulenev oma kulul sõitjateveo sertifikaat. (4) Oma kulul sõitjateveo sertifikaati saab taotleda mootorsõidukile, mis on kehtestatud korras registreeritud Eesti Vabariigis ja vastab kehtivatele tehnonõuetele. Oma kulul sõitjateveo sertifikaadi taotleja peab olema mootorsõiduki omanik või kasutaja sõiduki registreerimistunnistuse või kasutuslepingu alusel.”; 16) paragrahvid 9 ja 10 tunnistatakse kehtetuks; 17) paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui kombineeritud veo puhul korraldab veose saatja veo algetapil vedu käesoleva seaduse § 81 lõike 1 kohaselt oma kulul, ei ole nimetatud sättega vastuolus veose saaja õigus toimetada veos veo lõppetapil sihtkohta oma kulul. Veose saaja peab kasutama autot, mis on tema omandis või mida ta kasutab kasutuslepingu alusel ning mida juhib tema töötaja või veose saaja ise.”; 18) seaduse 5. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5. peatükk ÜHENDUSE TEGEVUSLOA, SELLE KINNITATUD ÄRAKIRJA, JUHITUNNISTUSE JA OMA KULUL SÕITJATEVEO SERTIFIKAADI TAOTLEMINE NING ANDMINE § 13. Ühenduse tegevusloa, selle kinnitatud ärakirja, juhitunnistuse ja oma kulul sõitjateveo sertifikaadi taotlemine (1) Tegevusloa taotleja esitab tegevusloa andjale järgmised dokumendid: 1) avaldus, milles lisaks taotleja asukoha aadressile sisaldub ka see aadress Eestis, kus tegevusloa taotleja hoiab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 5 punktis a nimetatud dokumente, kui see aadress ei lange kokku taotleja asukoha aadressiga äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris; 2) veokorraldaja määramist kinnitav dokument, millele on kantud või lisatud veokorraldaja kirjalik nõusolek veokorraldajaks määramise kohta, välja arvatud juhul, kui veokorraldaja on füüsilisest isikust ettevõtja ise või äriühingu juhatuse liige, kelle esindusõigust ei ole äriregistri teabesüsteemi andmetel piiratud; 3) veokorraldaja ametipädevust tõendav dokument; 4) kui isik on veokorraldajaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 4 lõike 1 kohaselt töölepingu alusel või sama määruse artikli 4 lõike 2 kohaselt muu lepingulise suhte alusel, peavad käesoleva lõike punktis 2 nimetatud veokorraldaja määramist kinnitavale dokumendile olema kantud või lisatud andmed sõlmitud lepingu liigi, osapoolte, sõlmimise kuupäeva ja kehtivusaja kohta. (2) Tegevusloa kinnitatud ärakirja taotleja esitab ärakirja andjale järgmised dokumendid: 1) avaldus; 2) mootorsõiduki tehnonõuetele vastavust tõendav dokument või selle ärakiri, kui tegevusloa kinnitatud ärakirja taotletakse mõnes teises EL-i või EMP liikmesriigis registreeritud mootorsõidukile; 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 7 lõikes 1 või 2 sätestatud dokumendid, kui vedaja finantssuutlikkust tõendavad andmed ei ole äriregistri teabesüsteemist elektrooniliselt kättesaadavad; 4) mootorsõiduki registreerimistunnistus või selle ärakiri; 5) mootorsõiduki kasutusleping, selle ärakiri või osapoolte kinnitatud väljavõte nimetatud lepingust, kui taotleja ei ole sõiduki omanik või kasutaja sõiduki registreerimistunnistuse alusel. Lepingu kinnitatud väljavõtte esitamise korral peavad sellele olema kantud lepingu osapoolte nimed, lepingu sõlmimise kuupäev ja kehtivusaeg ning sõiduki registreerimisnumber. (3) Juhitunnistuse taotlemiseks esitab vedaja juhitunnistuse andjale järgmised dokumendid: 1) avaldus; 2) autojuhi pass või selle ärakiri; 3) autojuhi juhiluba või selle ärakiri; 4) autojuhi ja vedaja vahel sõlmitud tööleping või muu leping või osapoolte kinnitatud väljavõte nimetatud lepingust, kuhu peavad olema kantud autojuhi ja vedaja nimed, lepingu sõlmimise kuupäev ja kehtivusaeg; 5) autojuhi ravikindlustuse olemasolu tõendav dokument või selle ärakiri; 6) autojuhi ametikoolituse läbimist tõendav dokument või selle ärakiri, kui sellekohast märget ei ole tehtud tema juhiloale. (4) Oma kulul sõitjateveo sertifikaadi taotlemiseks esitab vedaja sertifikaadi andjale järgmised dokumendid: 1) avaldus; 2) mootorsõiduki registreerimistunnistus või selle ärakiri; 3) mootorsõiduki kasutusleping, selle ärakiri või osapoolte kinnitatud väljavõte nimetatud lepingust, kui taotleja ei ole sõiduki omanik või kasutaja sõiduki registreerimistunnistuse alusel. Lepingu kinnitatud väljavõtte esitamise korral peavad sellele olema kantud lepingupoolte nimed, lepingu sõlmimise kuupäev ja kehtivusaeg ning sõiduki registreerimisnumber. (5) Tegevusloa, selle kinnitatud ärakirja, juhitunnistuse või oma kulul sõitjateveo sertifikaadi taotlemiseks võib taotleja esitada nõutavad dokumendid ka elektrooniliselt digitaalallkirjastatuna. (6) Kui tegevusloa, selle kinnitatud ärakirja, juhitunnistuse või oma kulul sõitjateveo sertifikaadi taotlemiseks esitatud dokumendis on puudusi, määratakse taotlejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtajaks peatub taotluse läbivaatamiseks sätestatud tähtaeg. (7) Tegevusloa, selle kinnitatud ärakirja, juhitunnistuse või oma kulul sõitjateveo sertifikaadi kaotamise, varguse, hävimise või nimetatud dokumendile kantud andmete muutumise korral peab dokumendi omaja taotlema uue dokumendi, esitades kõik selle dokumendi taotlemiseks nõutavad dokumendid. (8) Tegevusloa, selle kinnitatud ärakirja, juhitunnistuse ja oma kulul sõitjateveo sertifikaadi taotlemiseks esitatud dokumente ja nendes sisalduvaid andmeid ei avaldata kolmandatele isikutele, kui seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti. (9) Tegevusloa, selle kinnitatud ärakirja, juhitunnistuse ja oma kulul sõitjateveo sertifikaadi saamiseks peab taotleja tasuma riigilõivu, välja arvatud juhul, kui nimetatud dokumendi andja on mittetulundusühing. § 14. Ühenduse tegevusloa, selle kinnitatud ärakirja, juhitunnistuse ja oma kulul sõitjateveo sertifikaadi andja (1) Tegevusloa, selle kinnitatud ärakirja, juhitunnistuse ja oma kulul sõitjateveo sertifikaadi annab taotlejale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Vabariigi Valitsuse korralduse alusel võib volitada nimetatud dokumente andma mittetulundusühingu. Sellekohase halduslepingu sõlmib majandus- ja kommunikatsiooniminister. (2) Kui tegevusluba, selle kinnitatud ärakirja, juhitunnistust ja oma kulul sõitjateveo sertifikaati andma on volitatud mittetulundusühing, on mittetulundusühingul õigus võtta tegevusloa, selle kinnitatud ärakirja, juhitunnistuse ja oma kulul sõitjateveo sertifikaadi väljastamise eest tasu, mille suurus ei ületa riigiasutuse poolt vastava tegevusloa, selle kinnitatud ärakirja, juhitunnistuse ja oma kulul sõitjateveo sertifikaadi väljastamise eest võetavat riigilõivu määra. (3) Tegevusloa, selle kinnitatud ärakirja, juhitunnistuse ja oma kulul sõitjateveo sertifikaadi andjal on õigus nimetatud dokumendi kehtivuse ajal kontrollida, kas dokumendi omaja vastab selle dokumendi andmise aluseks olevatele nõuetele. Tegevusloa, selle kinnitatud ärakirja, juhitunnistuse ja oma kulul sõitjateveo sertifikaadi omaja peab kontrollimist võimaldama. § 15. Ühenduse tegevusloa, selle kinnitatud ärakirja, juhitunnistuse ja oma kulul sõitjateveo sertifikaadi taotluse läbivaatamine (1) Tegevusloa taotluse läbivaatamisel kontrollib tegevusloa andja taotleja ajatamata maksuvõla puudumist ning taotleja esitatud andmeid äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris, samuti karistusregistris ja liiklusjärelevalve infosüsteemis ning vajaduse korral majandustegevuse registris. Tegevusloa andmise otsus ja tegevusluba või selle andmisest keeldumise otsus antakse taotlejale või saadetakse talle posti teel 56 kalendripäeva jooksul pärast käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamist. Põhjendatud juhul võib tegevusloa andja taotluse läbivaatamise tähtaega 28 kalendripäeva võrra pikendada. (2) Tegevusloa kinnitatud ärakirja taotluse läbivaatamisel kontrollib tegevusloa kinnitatud ärakirja andja taotleja ajatamata maksuvõla puudumist ning taotleja esitatud andmeid äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris, vajaduse korral majandustegevuse registris ning sõiduki andmeid liiklusregistris. Tegevusloa kinnitatud ärakirja andmise otsus ja kinnitatud ärakiri või selle andmisest keeldumise otsus antakse taotlejale või saadetakse talle posti teel 15 kalendripäeva jooksul pärast käesoleva seaduse § 13 lõikes 2 nimetatud dokumentide esitamist. (3) Juhitunnistuse taotluse läbivaatamisel kontrollib juhitunnistuse andja taotleja esitatud andmeid majandustegevuse registris. Juhitunnistuse andmise otsus ja juhitunnistus koos selle kinnitatud koopiaga või nende dokumentide andmisest keeldumise otsus antakse taotlejale või saadetakse talle posti teel 15 kalendripäeva jooksul pärast käesoleva seaduse § 13 lõikes 3 nimetatud dokumentide esitamist. (4) Oma kulul sõitjateveo sertifikaadi taotluse läbivaatamisel kontrollib sertifikaadi andja taotleja esitatud andmeid äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris ning sõiduki andmeid liiklusregistris. Oma kulul sõitjateveo sertifikaadi andmise otsus ja sertifikaat või selle andmisest keeldumise otsus antakse taotlejale või saadetakse talle posti teel 15 kalendripäeva jooksul pärast käesoleva seaduse § 13 lõikes 4 nimetatud dokumentide esitamist. (5) Tegevusloa, selle kinnitatud ärakirja, juhitunnistuse ja oma kulul sõitjateveo sertifikaadi andmisest keeldumise otsuse võib taotlejale saata ka elektrooniliselt. § 16. Ühenduse tegevusloa, selle kinnitatud ärakirja, juhitunnistuse ja oma kulul sõitjateveo sertifikaadi andmisest keeldumine (1) Tegevusloa andmisest võib keelduda, kui: 1) tegevusloa taotlejal on ajatamata maksuvõlg või on kohus välja kuulutanud taotleja pankroti; 2) tegevusloa taotleja ei vasta käesoleva seaduse § 5 lõigetes 2–11 sätestatud mis tahes nõudele; 3) tegevusloa taotleja eelmise tegevusloa käesoleva seaduse § 191 punktide 2–6 alusel kehtetuks tunnistamisest ei ole möödunud kahte aastat; 4) tegevusloa taotleja suhtes kehtib autoveo tegevusalal majandusalase süüteo kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega kohaldatud tegutsemiskeeld või ettevõtluskeeld või seadusest või kohtulahendist tulenev ärikeeld. (2) Tegevusloa kinnitatud ärakirja andmisest võib keelduda, kui: 1) tegevusloa kinnitatud ärakirja taotleja ei vasta käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 või 11 sätestatud nõudele; 2) tegevusloa kinnitatud ärakirja taotleja andmete kontrollimisel selgub, et ta ei vasta enam tegevusloa andmise aluseks olevatele nõuetele. (3) Juhitunnistuse andmisest võib keelduda, kui: 1) juhitunnistuse taotleja ei vasta käesoleva seaduse § 51 lõikes 1 sätestatud nõudele; 2) juhitunnistuse taotleja ei vasta enam tegevusloa andmise aluseks olevatele nõuetele; 3) autojuht, kellele juhitunnistust taotletakse, ei vasta käesoleva seaduse § 51 lõikes 2, 3 või 4 sätestatud nõudele. (4) Oma kulul sõitjateveo sertifikaadi andmisest võib keelduda, kui sertifikaadi taotleja andmete kontrollimisel selgub, et ta ei vasta käesoleva seaduse § 81 lõikes 2 või 4 sätestatud nõudele. (5) Tegevusloa, selle kinnitatud ärakirja, juhitunnistuse ja oma kulul sõitjateveo sertifikaadi andmisest võib keelduda ka juhul, kui taotleja ei ole esitatud andmetes või dokumentides olevaid puudusi käesoleva seaduse § 13 lõike 6 alusel määratud tähtajaks kõrvaldanud või on esitanud dokumendi taotlemiseks tahtlikult valeandmeid või võltsinud dokumente, mis võivad mõjutada taotluse lahendamist. § 17. Ühenduse tegevusloa, selle kinnitatud ärakirja, juhitunnistuse ja oma kulul sõitjateveo sertifikaadi andmed (1) Tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja vorm ning sellele kantavad andmed peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 II lisale. Tegevusloa kinnitatud ärakirja erimärkuste lahtrisse kantakse sõiduki registreerimisnumber ja vedaja äriregistri kood. (2) Juhitunnistuse vorm ja sellele kantavad andmed peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 III lisale. (3) Oma kulul sõitjateveo sertifikaadi vorm ning sellele kantavad andmed peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 artikli 5 lõike 5 alusel kehtestatud sertifikaadi vormile ja sellele kantavatele andmetele. § 18. Ühenduse tegevusloa, selle kinnitatud ärakirja, juhitunnistuse ja oma kulul sõitjateveo sertifikaadi kehtivusaeg (1) Tegevusluba antakse kümneks aastaks, kui taotleja ei soovi seda lühemaks ajaks. (2) Tegevusloa kinnitatud ärakiri kehtib üksnes tegevusloa kehtivusajal. Kui tegevusloa kinnitatud ärakirja taotletakse mootorsõidukile, mis ei ole registreeritud Eesti Vabariigis, vaid mõnes teises EL-i või EMP liikmesriigis, antakse ärakiri kehtivusajaga, mis ei või olla pikem kui sõiduki kasutuslepingu kehtivusaeg ega pikem kui üks aasta. (3) Juhitunnistus antakse kehtivusajaga, mis ei tohi olla pikem kui juhitunnistust taotlevale vedajale antud ühenduse tegevusloa kehtivusaeg, juhitunnistuse taotlemiseks esitatud käesoleva seaduse § 13 lõike 3 punktides 2–4 nimetatud dokumentide kehtivusaeg ega pikem kui viis aastat. (4) Oma kulul sõitjateveo sertifikaat antakse kümneks aastaks, kui taotleja ei soovi seda lühemaks ajaks. (5) Kui tegevusloa, selle kinnitatud ärakirja, juhitunnistuse ja oma kulul sõitjateveo sertifikaadi kehtivus on peatatud või on nimetatud dokumendid kehtetuks tunnistatud, tuleb need dokumendi andjale viie tööpäeva jooksul tagastada. § 19. Ettekirjutuse tegemine Tegevusloa, selle kinnitatud ärakirja ja juhitunnistuse andja teeb tegevusloa, selle kinnitatud ärakirja või juhitunnistuse omajale puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutuse, kui kontrollimise tulemusena selgub, et: 1) tegevusloa või selle kinnitatud ärakirja omaja ei vasta enam ühele või mitmele kehtivale nõudele, mis oli nimetatud dokumendi andmise aluseks; 2) juhitunnistuse omaja ei vasta enam ühele või mitmele kehtivale nõudele, mis oli nimetatud dokumendi andmise aluseks; 3) tegevusloa, selle kinnitatud ärakirja või juhitunnistuse omaja andmed ei vasta tegevusloale, selle kinnitatud ärakirjale või juhitunnistusele märgitule. § 191. Ühenduse tegevusloa, selle kinnitatud ärakirja ja juhitunnistuse kehtivuse peatamine ning nende kehtetuks tunnistamine Tegevusloa, selle kinnitatud ärakirja ja juhitunnistuse andja võib tegevusloa, selle kinnitatud ärakirja või juhitunnistuse kehtivuse kindlaksmääratud ajaks peatada või tunnistada nimetatud dokumendi kehtetuks, kui: 1) tegevusloa, selle kinnitatud ärakirja või juhitunnistuse omaja ei ole käesoleva seaduse paragrahvis 19 nimetatud ettekirjutuse kohaselt puudusi ettenähtud tähtajaks kõrvaldanud ja nimetatud dokumendi omaja ei vasta jätkuvalt ühele või mitmele kehtivale nõudele, mis oli selle dokumendi andmise aluseks; 2) tegevusloa, selle kinnitatud ärakirja või juhitunnistuse omaja on nimetatud dokumendi taotlemisel tahtlikult esitanud valeandmeid või võltsinud dokumente, mis mõjutasid tegevusloa, selle kinnitatud ärakirja või juhitunnistuse andmist ning mille esitamata jätmise korral oleks pidanud nimetatud dokumendi andmisest keelduma; 3) tegevusloa omaja on äriregistrist kustutatud, tema kohta on tehtud sundlõpetamise otsus, rakendatud äri- või ettevõtluskeeldu või tema tegevus on tegevusloa alusel lubatud tegevusalal kohtuotsusega keelatud; 4) tegevusloa omajat või tema veokorraldajat on karistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud raske rikkumise eest, mille kohta tehtud otsuse täitmisest ei ole möödunud karistusregistri seaduse §-s 24 sätestatud karistusandmete kustutamise tähtaeg ning mille tõttu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on teinud ettepaneku vedaja tegevusloa, selle kinnitatud ärakirja või juhitunnistuse kehtivus kindlaksmääratud ajaks peatada või tunnistada nimetatud dokument kehtetuks; 5) tegevusloa omajat, tema veokorraldajat või tema juures töötavat autojuhti on vedude korraldamisel rohkem kui ühe korra karistatud suuremõõtmelise või raskekaalulise veose vedamisel teeseaduse § 35 lõike 2 kohase eriloal märgitud nõuete rikkumise või nimetatud vedude eriloata teostamise eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud; 6) tegevusloa omajat või tema veokorraldajat on karistusseadustiku § 279 alusel karistatud riikliku järelevalve teostamise takistamise eest autojuhtide töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuete täitmise üle, mille karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud, ja vaatamata Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi märgukirjale ei võimalda nad järelevalve teostamist, mille tõttu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on teinud ettepaneku vedaja tegevusloa või selle kinnitatud ärakirja kehtivus kindlaksmääratud ajaks peatada või tunnistada nimetatud dokument kehtetuks või 7) tegevusloa, selle kinnitatud ärakirja või juhitunnistuse omaja ise on esitanud taotluse nimetatud dokumendi kehtivus kindlaksmääratud ajaks peatada või tunnistada nimetatud dokument kehtetuks. § 192. Veokorraldaja hea maine nõudele mittevastavaks tunnistamine Tegevusloa andja võib tunnistada veokorraldaja kindlaksmääratud ajaks hea maine nõudele mittevastavaks, kui ühenduse tegevusloa kehtivusaja jooksul veokorraldaja andmete kontrollimisel selgub, et: 1) veokorraldajat on karistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud raske rikkumise eest, mille kohta tehtud otsuse täitmisest ei ole möödunud karistusregistri seaduse §-s 24 sätestatud karistusandmete kustutamise tähtaeg, või 2) veokorraldajat on karistatud käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punktis 1 nimetatud süüteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud, või esinevad käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punktides 2–4 nimetatud asjaolud.”; 19) paragrahvi 21 lõiked 4 ja 6 tunnistatakse kehtetuks; 20) paragrahvi 21 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Veoloa taotleja peab tasuma riigilõivu, välja arvatud juhul, kui nimetatud dokumentide andja on mittetulundusühing.”; 21) paragrahvi 21 lõike 7 esimene ja teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Veoloa annab taotlejale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Vabariigi Valitsuse korralduse alusel võib veolubasid andma volitada mittetulundusühingu.”; 22) paragrahvi 21 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud veolubasid andma on volitatud mittetulundusühing, on mittetulundusühingul õigus võtta veoloa väljastamise eest tasu, mille suurus ei ületa riigiasutuse poolt veoloa väljastamise eest võetavat riigilõivu määra.”; 23) paragrahvi 21 lõike 9 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Veoloa andja võib veoloa andmisest keelduda, selle ära võtta või kehtetuks tunnistada, kui vedaja:”; 24) paragrahv 211 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 211. Ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja, juhitunnistuse ja veoloa üleandmise õigus Ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja, juhitunnistuse ja veoloa võib vedaja üle anda ainult tema juures töölepingu alusel töötavale või muu õigussuhte alusel tegutsevale autojuhile.”; 25) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) käesoleva seaduse § 4 lõike 1 kohaselt nõutav ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri;”; 26) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) käesoleva seaduse § 4 lõike 4 kohaselt nõutav juhitunnistus;”; 27) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) käesoleva seaduse § 81 lõike 3 kohaselt nõutav oma kulul sõitjateveo sertifikaat;”; 28) paragrahvi 22 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui EL-i ja EMP liikmesriikide vahelist tasulist või oma kulul korraldatavat veosevedu teostatakse kasutuslepingu alusel kasutatava mootorsõidukiga ning selle sõiduki kasutaja ei ole märgitud sõiduki kasutajana sõiduki registreerimistunnistusele, peavad kasutuslepingu alusel kasutatava mootorsõiduki juhil peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide olema kaasas järgmised dokumendid: 1) mootorsõiduki kasutusleping või osapoolte kinnitatud väljavõte sellest lepingust, millele peavad olema kantud sõiduki omaniku või valdaja ning sõiduki kasutaja nimed, lepingu sõlmimise kuupäev ja kehtivusaeg ning sõiduki registreerimisnumber; 2) autojuhi töö- või muu leping või osapoolte kinnitatud väljavõte nimetatud lepingust, millega tõendatakse autojuhi töötamist sõiduki kasutaja juures, välja arvatud juhul, kui autojuht on ise sõiduki kasutaja. Nimetatud lepingu kinnitatud väljavõttele peavad olema kantud sõiduki kasutaja ja autojuhi nimed, lepingu sõlmimise kuupäev ja kehtivusaeg.”; 29) paragrahvi 25 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Autoveol kasutatav auto peab olema kehtestatud korras registreeritud kas Eesti Vabariigis või mõnes teises EL-i või EMP liikmesriigis.”; 30) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) EL-i ja EMP liikmesriikide vahelisel tasulisel või oma kulul korraldataval veoseveol kasutuslepingu alusel kasutatavat mootorsõidukit võib kasutuslepingu kehtivusajal kasutada üksnes kasutuslepingu alusel mootorsõidukit kasutav vedaja.”; 31) paragrahv 26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 26. Nõuded kabotaažvedude teostamiseks (1) EL-i või EMP liikmesriigis asutatud vedaja kasutuses oleva ja EL-i või EMP liikmesriigis registreeritud veoautoga kabotaažvedude korraldamisel Eesti Vabariigi territooriumil peab nimetatud vedaja täitma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklites 8 ja 9 sätestatud tingimusi. Käesolevat lõiget ei kohaldata Eesti Vabariigis asutatud vedaja kasutuses oleva veoauto suhtes. (2) Vedajal, kes ei ole asutatud EL-i või EMP liikmesriigis, ei ole lubatud korraldada kabotaažvedusid Eesti Vabariigi territooriumil, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti.”; 32) paragrahvi 31 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) politseiametnik ja abipolitseinik tegevusloa kinnitatud ärakirja, oma kulul autoveo korraldamiseks käesoleva seaduse § 81 lõigetes 1 ja 2 nimetatud tingimuste täitmist tõendavaid dokumente, oma kulul sõitjateveo sertifikaati, juhitunnistust, mootorsõiduki kasutuslepingut või selle kinnitatud väljavõtet ja autojuhi töö- või muud lepingut või selle kinnitatud väljavõtet, kui tegemist on kasutuslepingu alusel kasutatava mootorsõidukiga, ohtlikke veoseid vedava sõiduki juhi koolitustunnistust, välislepingust tulenevat veoluba, Eestis registreeritud sõiduki juhi ametikoolituse tunnistust ja alarmsõidukijuhi koolitustunnistust;”; 33) paragrahvi 31 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui autojuhil ei ole autoveol õigusaktide kohaselt nõutavat ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja, juhitunnistust, oma kulul sõitjateveo sertifikaati või veoluba, on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametiisikul õigus vedu katkestada kuni katkestamise põhjustanud asjaolude väljaselgitamise või äralangemiseni.”; 34) paragrahvi 311 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „§ 311. Tasulise veoseveo korraldamine tegevusloata (1) Tasulise riigisisese või rahvusvahelise veoseveo korraldamise eest tegevusloata – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”; 35) paragrahv 312 tunnistatakse kehtetuks; 36) paragrahv 313 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 313. Ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja, juhitunnistuse ja veoloa esitamata jätmine Tasulise rahvusvahelise või riigisisese autoveoteenuse osutamisel ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja, juhitunnistuse või nõutava veoloa autojuhi poolt kontrollivale ametiisikule esitamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.”; 37) paragrahv 316 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 316. Ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirjale, juhitunnistusele ja veoloale kantud kasutusnõuete eiramine (1) Ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirjale, juhitunnistusele või veoloale kantud kasutusnõuete eiramise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.”; 38) paragrahv 317 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 317. Riigis ajutiselt oleva veoautoga kabotaažveo teostamiseks kehtestatud nõuete eiramine (1) Riigis ajutiselt oleva, välisriigi vedaja kasutatava ja välisriigis registreeritud veoautoga kabotaažveo teostamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 või välislepinguga kehtestatud kabotaažveo teostamise nõuete eiramise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.”; 39) paragrahv 318 tunnistatakse kehtetuks; 40) seadust täiendatakse §-dega 319 ja 3110 järgmises sõnastuses: „§ 319. Tasulise veoseveo korraldamine ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirjata (1) Tasulise riigisisese või rahvusvahelise veoseveo korraldamise eest ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirjata – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. § 3110. Menetlus (1) Käesoleva seaduse §-des 311, 313, 315–317 ja 319 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. (2) Käesoleva seaduse §-des 311, 313, 315–317 ja 319 sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad on: 1) Politsei- ja Piirivalveamet; 2) Maksu- ja Tolliamet.”; 41) paragrahvi 32 lõiked 1 ja 11 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud ühenduse tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja andja on kohustatud Statistikaametile esitama andmed kehtivate ja viimase poolaasta jooksul antud tegevuslubade ning nende kinnitatud ärakirjade arvu kohta seisuga 1. juuli ja 1. jaanuar. (11) Käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud ühenduse tegevusloa andja kannab vedaja ja tema veokorraldaja andmed, mille miinimumnõuded on ära toodud komisjoni otsuse 2009/992/EL riiklikku elektroonilisse autoveo-ettevõtjate registrisse kantavate andmete miinimumnõuete kohta (ELT L 339, 22.12.2009, lk 36–39) lisas, välja arvatud raskete rikkumiste ja hea maine nõudele mittevastavaks tunnistatud veokorraldaja andmed, majandustegevuse registrisse majandustegevuse registri seaduses sätestatu kohaselt.”; 42) paragrahvi 35 täiendatakse lõigetega 12–14 järgmises sõnastuses: „(12) Käesoleva seaduse alusel antud tasulise riigisisese autoveo tegevusload ja nende alusel antud sõidukikaardid kehtivad neil märgitud kehtivusaja lõpuni. (13) Käesoleva seaduse alusel antud tasulise riigisisese autoveo tegevusloale kohaldatakse käesoleva seaduse § 2 punkti 6 ja § 311 sätteid ning sõidukikaardile käesoleva seaduse §-de 211, 22, 31, 313 ja 319 sätteid kuni selle tegevusloa ja sõidukikaardi kehtivusaja lõpuni. (14) Kehtiva tasulise riigisisese autoveo tegevusloa alusel võib anda ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja tingimusel, et kinnitatud ärakirja taotleja vastab käesoleva seaduse §-s 5 toodud nõuetele ning see ärakiri kehtib üksnes riigisisese autoveo tegevusloa kehtivusajal. Kehtiva tasulise riigisisese autoveo tegevusloa alusel antud kinnitatud ärakirja erimärkuste lahtrisse kantakse lisaks sõiduki registreerimisnumbrile ja vedaja äriregistri koodile teave selle kohta, et käesoleva ärakirja alusel on lubatud teostada vaid riigisisest veosevedu.”; 43) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Riigisisese veoseveo koolitustunnistust omav veokorraldaja, kes ei ole viimase kümne aasta jooksul pidevalt juhtinud vedaja veotegevust, võib olla määratud veokorraldajaks ühenduse tegevusloa taotleja või omaja juures tingimusel, et kuue kuu jooksul alates veokorraldajaks määramisest sooritab ta rahvusvahelise veoseveo koolituskursuse kirjaliku lõpueksami.”; 44) paragrahvi 36 lõiked 2–4 ja 8 tunnistatakse kehtetuks; 45) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/1/EÜ ilma juhita renditud sõidukite kasutamise kohta kaupade autoveol (ELT L 33, 04.02.2006, lk 82–85).” § 2. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduses (RT I, 30.12.2011, 52) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 116 lõiked 1 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 117 lõiked 1 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 118 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Ühenduse tegevusloa alusel veosevedu teostavale Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna mitteliikmesriigi kodanikust autojuhile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 300, 14.11.2009, lk 72–87) artiklist 5 tuleneva juhitunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 12,78 eurot.”; 4) paragrahvi 118 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 88–105) artikli 5 lõikest 5 tuleneva oma kulul sõitjateveo sertifikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 15,33 eurot.” § 3. Liiklusseaduse muutmine Liiklusseaduses (RT I, 30.12.2011, 10) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 196 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses: „61) suunata mootorsõiduk või selle haagis erakorralisele tehnonõuetele vastavuse kontrollimisele, kui seda mootorsõidukit või haagist on lubatud käesoleva seaduse § 73 lõike 5 alusel kasutada liikluses erandkorras või selle mootorsõiduki või haagise kasutamine on keelatud käesoleva paragrahvi punkti 6 alusel;”; 2) 14. peatükki täiendatakse §-dega 2001 ja 2002 järgmises sõnastuses: „§ 2001. Liiklusjärelevalve infosüsteem (1) Liiklusjärelevalve infosüsteem on majandus- ja kommunikatsiooniministri asutatud andmekogu, mille eesmärk on käesoleva seaduse §-s 2002 nimetatud andmete elektrooniline talletamine, süstematiseerimine, asjaomaste asutuste vahel vahetamine ning nende andmete alusel järelevalve teostamine ning aruannete ja analüüside koostamine. (2) Liiklusjärelevalve infosüsteemi kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus. (3) Liiklusjärelevalve infosüsteemi vastutav töötleja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud töötleja Maanteeamet. (4) Liiklusjärelevalve infosüsteemi põhimääruse kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega. § 2002. Liiklusjärelevalve infosüsteemi kantavad andmed Liiklusjärelevalve infosüsteemi kantakse: 1) teedel liiklusjärelevalve teostamisel kogutud andmed mootorsõidukite ja haagiste tehnoseisundi, massi, teljekoormuse ja mõõtmete, autojuhtide sõidu- ja puhkeaja nõuete täitmise, seaduse või välislepingu alusel veo teostamiseks nõutavate dokumentide ning ohtlike veoste autoveo kontrollimise kohta, samuti kontrollimise käigus tuvastatud süüteo kvalifikatsioon ja karistuse liik, kaasa arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51–71), artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud raskete rikkumiste andmed; 2) ettevõttes autojuhtide töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuete täitmise kontrollimisel kogutud andmed; 3) välislepingu alusel välisriigist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile saadetud andmed Eesti vedaja kontrollimisel avastatud autoveo- või liiklusalase õigusrikkumise ja selle osas kohaldatud karistuste kohta, kaasa arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud raskete rikkumiste andmed; 4) autoveoseaduse §-s 192 toodud alustel hea maine nõuetele mittevastavaks tunnistatud veokorraldaja andmed.”; 3) paragrahvi 202 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.”; 4) paragrahvide 204, 208, 210, 213, 216, 220, 225, 244, 252, 255 ja 256 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahve täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.”; 5) seadust täiendatakse §-dega 2101–2106 järgmises sõnastuses: „§ 2101. Üle 12 000 kilogrammi lubatud täismassiga sõiduki, autorongi ja masinrongiga maksimaalse lubatud täismassi ületamine Üle 12 000 kilogrammi lubatud täismassiga sõiduki, autorongi või masinrongi, mille maksimaalset lubatud täismassi ületatakse 20 protsendi võrra või rohkem, juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. § 2102. Üle 12 000 kilogrammi lubatud täismassiga sõiduki, autorongi ja masinrongi, mille maksimaalset lubatud täismassi on ületatud, juhtima lubamine (1) Üle 12 000 kilogrammi lubatud täismassiga sõiduki, autorongi või masinrongi, mille maksimaalset lubatud täismassi ületatakse 20 protsendi võrra või rohkem, juhtima lubamise eest selle omaniku, valdaja või tehnonõuetele vastavuse või käitamise eest vastutava isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. § 2103. Kuni 12 000 kilogrammi lubatud täismassiga sõiduki, autorongi ja masinrongiga maksimaalse lubatud täismassi ületamine Kuni 12 000 kilogrammi lubatud täismassiga sõiduki, autorongi või masinrongi, mille maksimaalset lubatud täismassi ületatakse 25 protsendi võrra või rohkem, juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. § 2104. Kuni 12 000 kilogrammi lubatud täismassiga sõiduki, autorongi ja masinrongi, mille maksimaalset lubatud täismassi on ületatud, juhtima lubamine (1) Kuni 12 000 kilogrammi lubatud täismassiga sõiduki, autorongi või masinrongi, mille maksimaalset lubatud täismassi ületatakse 25 protsendi võrra või rohkem, juhtima lubamise eest selle omaniku, valdaja või tehnonõuetele vastavuse või käitamise eest vastutava isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. § 2105. Mootorsõiduki juhtimine kiiruspiiriku kasutamise nõudeid rikkudes Mootorsõiduki juhtimise eest, millel puudub kohustuslik kiiruspiirik, mille kiiruspiirik ei ole töökorras või kiiruspiiriku tööd häirida võimaldava seadme kasutamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. § 2106. Mootorsõiduki juhtima lubamine kiiruspiiriku kasutamise nõudeid rikkudes (1) Mootorsõidukit, millel puudub kohustuslik kiiruspiirik või mille kiiruspiirik ei ole töökorras, juhtima lubamise eest sõiduki omaniku, valdaja või tehnonõuetele vastavuse või käitamise eest vastutava isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.” § 4. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse § 3 punkti 2 alusel liiklusseadust täiendava § 200^2  punkt 2 jõustub 2012. aasta 1. juulil. Ene Ergma Riigikogu esimees