Teksti suurus:

Haridus- ja teadusministri määruste muutmine tulenevalt õppekavade liigitamise aluse muutumisest

Väljaandja:Haridus- ja teadusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:05.03.2017
Avaldamismärge:RT I, 02.03.2017, 1

Haridus- ja teadusministri määruste muutmine tulenevalt õppekavade liigitamise aluse muutumisest

Vastu võetud 22.02.2017 nr 5

Määrus kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 24 lõike 3 alusel.

§ 1.   Autoerialade riikliku õppekava muutmine

Haridus- ja teadusministri 30. juuni 2014. a määruse nr 41 „Autoerialade riiklik õppekava” § 1 lõikes 1 asendatakse sõnad „transporditehnika õppekavarühma” sõnadega „mootorliikurite, laevandus- ja lennundustehnika õppekavarühma”.

§ 2.   Disaini ja käsitöö erialade riikliku õppekava muutmine

Haridus- ja teadusministri 10. augusti 2015. a määruses nr 39 „Disaini ja käsitöö erialade riiklik õppekava” tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

Käsitöö erialade riiklik õppekava”;

2) paragrahvi 1 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „disaini ja”;

3) paragrahvi 1 lõike 2 punkt 7 ja § 2 lõige 10 tunnistatakse kehtetuks;

4) peatükk 71 tunnistatakse kehtetuks;

5) määruse lisa 8 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3.   Ehituserialade riikliku õppekava muutmine

Haridus- ja teadusministri 30. juuni 2014. a määruse nr 40 „Ehituserialade riiklik õppekava” § 1 lõikes 1 asendatakse sõnad „ehituse õppekavarühma” sõnadega „ehituse ja tsiviilrajatiste õppekavarühma”.

§ 4.   Energeetika ja automaatika erialade riikliku õppekava muutmine

Haridus- ja teadusministri 30. juuni 2014. a määruses nr 43 „Energeetika ja automaatika erialade riiklik õppekava” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikes 1 asendatakse sõnad „energeetika ja automaatika õppekavarühma kuuluva sisetööde elektriku eriala kutsekeskhariduse õppekava” sõnadega „elektrienergia ja energeetika ning elektroonika ja automaatika õppekavarühmadesse kuuluvate erialade kutsekeskhariduse õppekavade”;

2) paragrahvi 1 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Riikliku õppekavaga kehtestatakse kohustuslik õppesisu elektrienergia ja energeetika õppekavarühma kuuluva sisetööde elektriku eriala (inglise keeles electrician), EKRi 4. tase, õppemaht 180 EKAPd, kutsekeskharidusõppele.”;

3) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Riikliku õppekavaga kehtestatakse kohustuslik õppesisu järgmiste elektroonika ja automaatika õppekavarühma kuuluvate erialade kutsekeskharidusõppele:
1) automaatik (inglise keeles automatician), EKRi 4. tase, õppemaht 180 EKAPd;
2) elektroonikaseadmete tehnik (inglise keeles electronics assembly technician), EKRi tase 4, õppemaht 180 EKAPd.”;

4) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Elektroonikaseadmete tehniku eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 4.”;

5) määrust täiendatakse peatükiga 22 järgmises sõnastuses:

22. peatükk
Elektroonikaseadmete tehniku eriala õppekava üldosa

§ 75. Eriala kutsekeskharidusõppe eesmärk ja õpiväljundid

(1) Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab kompetentsid, mis on vajalikud töötamiseks elektroonikatööstuses elektroonikaseadmete koostaja, elektroonikaseadmete remontija, veaotsija, tehniku või nendega lähedasel ametikohal ning luuakse eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.

(2) Pärast õppekava läbimist õpilane:
1) kasutab omandatava kutse tasemel kokkulepitud erialast oskussõnavara, põhimõtteid, tehnoloogiaid, protsesse, töövahendeid ja seadmeid järgib protseduurireegleid ja parimaid praktikaid ning täidab iseseisvalt järgmisi tööülesandeid: töötab meeskonna ja organisatsiooni liikmena, koostab ja remondib elektroonikaseadmeid ning teostab elektroonikaseadmete vigade tuvastamist;
2) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult;
3) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana;
4) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks;
5) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid;
6) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest;
7) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks.

§ 76. Nõuded õpingute alustamiseks ja lõpetamiseks

(1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid.

(2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on omandanud elektroonikaseadmete tehniku eriala õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel.

§ 77. Õppekava õppemaht ja põhiõpingute moodulite loetelu ja õppemaht

(1) Elektroonikaseadmete tehniku õppekava maht on 180 EKAPd, mis jaguneb järgmiselt:
1) üldõpingud 30 EKAPd;
2) põhiõpingud 123 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika vähemalt 31,5 EKAPd;
3) valikõpingud 27 EKAPd.

(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja õppemaht on järgmine:
1) elektroonikaseadmete visuaalsete vigade tuvastamine 10,5 EKAPd;
2) elektroonikaseadmete remontimine 13,5 EKAPd;
3) mõõteriistade kasutamine testimiseks 9 EKAPd;
4) töö ja tootmise korraldus elektroonika tööstuses 10,5 EKAPd;
5) elektroonikaseadmete funktsionaalsete vigade tuvastamine 31,5 EKAPd;
6) elektroonikaseadmete koostamine ja tootmistehnoloogia 10,5 EKAPd;
7) karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 EKAPd;
8) praktika 31,5 EKAPd.

§ 78. Õpingute läbimisel omandatavad kutsed

Õppekava õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4” vastavad kompetentsid.”;

6) määrust täiendatakse lisaga 4 „Elektroonikaseadmete tehniku eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused” vastavalt käesoleva määruse lisale 1.

§ 5.   Iluteeninduse erialade riikliku õppekava muutmine

Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2014. a määruse nr 37 „Iluteeninduse erialade riiklik õppekava” § 1 lõikes 1 asendatakse sõnad „iluteeninduse õppekavarühma” sõnadega „juuksuritöö ja iluteeninduse õppekavarühma”.

§ 6.   Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialade riikliku õppekava muutmine

Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2014. a määruses nr 36 „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialade riiklik õppekava” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikes 1 asendatakse sõnad „info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õppekavarühma” sõnadega „andmebaaside ja võrgu disaini ning halduse ning tarkvara ja rakenduste arenduse ning analüüsi õppekavarühmadesse”;

2) paragrahvi 1 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Riikliku õppekavaga kehtestatakse kohustuslik õppesisu andmebaaside ja võrgu disaini ning halduse õppekavarühma kuuluva IT-süsteemide nooremspetsialisti eriala (inglise keeles Junior IT systems specialist), EKR tase 4, õppemaht 180 EKAP, kutsekeskharidusõppele.”;

3) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Riikliku õppekavaga kehtestatakse kohustuslik õppesisu tarkvara ja rakenduste arenduse ning analüüsi õppekavarühma kuuluva noorem tarkvaraarendaja eriala (inglise keeles Junior Software developer), EKR tase 4, õppemaht 180 EKAP, kutsekeskharidusõppele.”;

4) paragrahvi 2 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

5) peatükk 4 tunnistatakse kehtetuks;

6) määruse lisa 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 7.   Kaubanduserialade riikliku õppekava muutmine

Haridus- ja teadusministri 10. augusti 2015. a määruse nr 37 „Kaubanduserialade riiklik õppekava” § 1 lõikes 1 asendatakse sõnad „kaubanduse õppekavarühma” sõnadega „hulgi- ja jaekaubanduse õppekavarühma”.

§ 8.   Logistika erialade riikliku õppekava muutmine

Haridus- ja teadusministri 30. juuni 2014. a määruse nr 42 „Logistika erialade riiklik õppekava” § 1 lõikes 1 asendatakse sõnad „logistika õppekavarühma” sõnadega „transporditeenuste õppekavarühma”.

§ 9.   Majutuse ja toitlustuse erialade riikliku õppekava muutmine

Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2014. a määruse nr 38 „Majutuse ja toitlustuse erialade riiklik õppekava” § 1 lõikes 1 asendatakse sõnad „turismi-, toitlustus- ja majutusteeninduse õppekavarühma” sõnadega „majutamise ja toitlustamise õppekavarühma”.

§ 10.   Meediatehnoloogia erialade riikliku õppekava muutmine

Haridus- ja teadusministri 18. juuli 2014. a määruses nr 55 „Meediatehnoloogia erialade riiklik õppekava” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikes 1 asendatakse sõnad „meediatehnoloogia õppekavarühma kuuluva eriala” sõnadega „audiovisuaalsete tehnikate ja meedia tootmise õppekavarühma kuuluvate erialade”;

2) paragrahvi 1 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Riikliku õppekavaga kehtestatakse kohustuslik õppesisu järgmiste erialade kutsekeskharidusõppele:
1) trükitehnoloogia (inglise keeles Printing technology), EKRi tase 4, õppemaht 180 EKAPd, spetsialiseerumistega trükiettevalmistaja (inglise keeles Graphic Prepress operator) ja ofsettrükkal (inglise keeles Printing machine operator);
2) kujundaja (inglise keeles designer), EKRi tase 4, õppemaht 210 EKAPd.”;

3) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kujundaja eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 3.”;

4) määrust täiendatakse peatükiga 21 järgmises sõnastuses:

21. peatükk
Kujundaja eriala õppekava üldosa

§ 71. Kujundaja eriala kutsekeskharidusõppe eesmärk ja õpiväljundid

(1) Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab kompetentsid, mis võimaldavad töötada kujundajana nii iseseisvalt kui meeskonnaliikmena loomemajanduses ning luuakse eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.

(2) Pärast õppekava läbimist õpilane:
1) väärtustab valitud eriala ja kutset, on kursis eriala arengusuundadega ning on teadlik erinevatest tööturu suundumustest loomemajanduses;
2) kujundab keskkonda ja objekte, esitades teavet esteetiliselt, korrastatud ja mõtestatud moel, kasutades erialast tarkvara, tehnoloogiat, töövõtteid ja -vahendeid;
3) täidab iseseisvalt tööülesandeid, juhindudes tellijaga kooskõlastatud lähteülesandest, planeeritud tööprotsessist ja koostööpartnerite tagasisidest, vastutab tööülesannete õigeaegse täitmise ja lõpptulemuse eest;
4) töötab ergonoomiliselt ning järgib tööohutuse, materjalide ohutu, säästliku ja keskkonnateadliku kasutamise ning käitlemise põhimõtteid;
5) kasutab loovalt uusi ideid, kavandab ja teostab kujunduslahendusi, tuginedes ettevõtluse printsiipidele;
6) töötab meeskonnas erinevates rollides, on avatud koostööle ning käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil;
7) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult;
8) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana;
9) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks;
10) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid;
11) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest;
12) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks;
13) mõistab infotehnoloogia rolli, võimalusi ja potentsiaalseid ohte, hangib, kasutab, töötleb, edastab ja säilitab tööalast infot, kasutades infotehnoloogilisi vahendeid ja erinevaid andmebaase;
14) koostab juhendamisel endale lühi- ja pikaajalise karjääriplaani, on algatusvõimeline ja leiab iseseisvalt võimalusi erialaseks täiendamiseks ning tööturul rakendumiseks;
15) väärtustab tervislikke eluviise, oskab hoida ja vajaduse korral taastada oma vaimset ja füüsilist vormi.

§ 72. Nõuded õpingute alustamiseks ja lõpetamiseks

(1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid.

(2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on omandanud kujundaja eriala õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel.

§ 73. Õppekava õppemaht ja põhiõpingute moodulite loetelu ja õppemaht

(1) Kujundaja eriala õppekava õppemaht on 210 EKAPd, mis jaguneb järgmiselt:
1) üldõpingud 30 EKAPd;
2) põhiõpingud 148 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika vähemalt 24 EKAPd;
3) valikõpingud 32 EKAPd.

(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja õppemaht on järgmised:
1) sissejuhatus kutseõpingutesse 2 EKAPd;
2) karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 EKAPd;
3) kultuuri- ja kunstilugu 15 EKAPd;
4) kujutava kunsti ja kujundamise alused 37 EKAPd;
5) kujunduse idee loomine ja kavandamine 8 EKAPd;
6) kujundamise tööprotsessi alused 6 EKAPd;
7) praktika 24 EKAPd;
8) kujundusgraafika loomine 50 EKAPd;
9) liikuva graafika loomine 50 EKAPd;
10) interaktiivse graafika loomine 50 EKAPd;
11) dekoreerimine 50 EKAPd;
12) stiliseerimine 50 EKAPd;
13) 3D-modelleerimine 50 EKAPd;
14) 3D-animeerimine 50 EKAPd;
15) tekstuuri ja faktuuri loomine 50 EKAPd;
16) 3D-kujunduse loomine 50 EKAPd;
17) digitaalsete miniatuuride loomine 50 EKAPd;
18) illustreerimine 50 EKAPd.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 8–18 nimetatud moodulid on spetsialiseerumise moodulid, millest õpingute käigus valitakse vähemalt üks. Valiku tingimused ja võimalused sätestatakse kooli õppekavas.

§ 74. Õpingute läbimisel omandatavad kutsed

Eriala põhiõpingute moodulite 1–7 ning spetsialiseerumise moodulitest 8–18 vähemalt ühe õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Kujundaja, tase 4” vastavad kompetentsid alljärgnevalt:
1) eriala põhiõpingute moodulite 1–7 ja spetsialiseerumise mooduli 8 õpiväljundite saavutamisel spetsialiseerumine „Kujundusgraafik, tase 4”;
2) eriala põhiõpingute moodulite 1–7 ja spetsialiseerumise mooduli 9 õpiväljundite saavutamisel spetsialiseerumine „Liikuva graafika kujundamine, tase 4”;
3) eriala põhiõpingute moodulite 1–7 ja spetsialiseerumise mooduli 10 õpiväljundite saavutamisel spetsialiseerumine „Interaktiivse graafika kujundaja, tase 4”;
4) eriala põhiõpingute moodulite 1–7 ja spetsialiseerumise mooduli 11 õpiväljundite saavutamisel spetsialiseerumine „Dekoraator, tase 4”;
5) eriala põhiõpingute moodulite 1–7 ja spetsialiseerumise mooduli 12 õpiväljundite saavutamisel spetsialiseerumine „Stilist, tase 4”;
6) eriala põhiõpingute moodulite 1–7 ja spetsialiseerumise mooduli 13 õpiväljundite saavutamisel spetsialiseerumine „3D-modelleerija, tase 4”;
7) eriala põhiõpingute moodulite 1–7 ja spetsialiseerumise mooduli 14 õpiväljundite saavutamisel spetsialiseerumine „3D-animaator, tase 4”;
8) eriala põhiõpingute moodulite 1–7 ja spetsialiseerumise mooduli 15 õpiväljundite saavutamisel spetsialiseerumine „3D-tekstuurija, tase 4”;
9) eriala põhiõpingute moodulite 1–7 ja spetsialiseerumise mooduli 16 õpiväljundite saavutamisel spetsialiseerumine „3D-kunstnik-kujundaja, tase 4” ;
10) eriala põhiõpingute moodulite 1–7 ja spetsialiseerumise mooduli 17 õpiväljundite saavutamisel spetsialiseerumine „Digiskulptor, tase 4”;
11) eriala põhiõpingute moodulite 1–7 ja spetsialiseerumise mooduli 18 õpiväljundite saavutamisel spetsialiseerumine „Illustraator, tase 4”.”;

5) määrust täiendatakse lisaga 3 „Kujundaja eriala põhiõpingute moodulid” vastavalt käesoleva määruse lisale 2.

§ 11.   Mehaanika- ja metallitöötluse erialade riikliku õppekava muutmine

Haridus- ja teadusministri 28. septembri 2015. a määruses nr 44 „Mehaanika ja metallitöötluse erialade riiklik õppekava” tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

Mehaanika ja metallitöö erialade riiklik õppekava”;

2) paragrahvi 1 lõikes 1 asendatakse sõnad „mehaanika ja metallitöötluse õppekavarühma” sõnadega „mehaanika ja metallitöö õppekavarühma”.

§ 12.   Puhastus- ja kodumajanduse eriala riikliku õppekava muutmine

Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2014. a määruse nr 33 „Puhastus- ja kodumajanduse eriala riiklik õppekava” § 1 lõikes 1 asendatakse sõnad „turismi-, majutus- ja toitlustusteeninduse õppekavarühma” sõnadega „koduteeninduse õppekavarühma”.

§ 13.   Puidutehnoloogia erialade riikliku õppekava muutmine

Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2014. a määruse nr 34 „Puidutehnoloogia erialade riiklik õppekava” § 1 lõikes 1 asendatakse sõnad „puitmaterjalide töötluse õppekavarühma” sõnadega „materjalide töötlemise (klaas, paber, plast, puit) õppekavarühma”.

§ 14.   Põllumajanduserialade riikliku õppekava muutmine

Haridus- ja teadusministri 25. juuli 2014. a määruse nr 68 „Põllumajanduserialade riiklik õppekava” § 1 lõikes 1 asendatakse sõnad „põllumajanduse õppekavarühma” sõnadega „põllunduse ja loomakasvatuse õppekavarühma”.

§ 15.   Tekstiili-, rõiva- ja nahatöötluse erialade riikliku õppekava muutmine

Haridus- ja teadusministri 30. juuni 2014. a määruse nr 44 „Tekstiili-, rõiva- ja nahatöötluse erialade riiklik õppekava” § 1 lõikes 1 asendatakse sõnad „tekstiili- ja nahatöötluse õppekavarühma” sõnadega „tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamise ning naha töötlemise õppekavarühma”.

§ 16.   Tervishoiu- ja sotsiaalteenuste erialade riikliku õppekava muutmine

Haridus- ja teadusministri 27. augusti 2014. a määruses nr 70 „Tervishoiu- ja sotsiaalteenuste erialade riiklik õppekava” tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

Sotsiaaltöö erialade riiklik õppekava”;

2) paragrahvi 1 lõikes 1 asendatakse sõnad „tervishoiu- ja sotsiaalteenuste õppekavarühma” sõnadega „sotsiaaltöö ja nõustamise õppekavarühma”.

§ 17.   Toiduainetöötluse erialade riikliku õppekava muutmine

Haridus- ja teadusministri 18. juuli 2014. a määruse nr 66 „Toiduainetöötluse erialade riiklik õppekava” § 1 lõikes 1 asendatakse sõnad „toiduainetöötluse õppekavarühma” sõnadega „toiduainete töötlemise õppekavarühma”.

§ 18.   Äriteenuste erialade riikliku õppekava muutmine

Haridus- ja teadusministri 10. augusti 2015. a määruses nr 38 „Äriteenuste erialade riiklik õppekava” tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

Sekretäri- ja kontoritöö erialade riiklik õppekava”;

2) paragrahvi 1 lõikes 1 asendatakse sõnad „äriteenuste õppekavarühma” sõnadega „sekretäri- ja kontoritöö õppekavarühma”.

Mailis Reps
Minister

Janar Holm
Kantsler

Lisa 1 Elektroonikaseadmete tehniku eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused

Lisa 2 Kujundaja eriala põhiõpingute moodulid

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json