Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord
Vastu võetud 28.02.2022 nr 11
Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärk
(1) Määrusega kehtestatakse „Riigi eelarvestrateegia 2022–2025” kohase meetme „Avaliku sektori hoonete energiatõhusus” rakendamiseks aastatel 2021–2030 lubatud heitkoguste ühikute enampakkumisel saadavast tulust kohaliku omavalitsuse asutuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord.
(2) Toetuse andmise eesmärk on avaliku sektori hoonetesse tehtavate investeeringute kaudu energiatõhususe parandamine, kasvuhoonegaaside heite vähendamine, hoonesse tarnitud energia ja hoone ülalpidamiskulude vähendamine, hoonete sisekliima nõuetega vastavusse viimine ning taastuvenergia kasutuse edendamine.
(3) Kui määruse alusel antav toetus on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antav riigiabi komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes” (2012/21/EL) (edaspidi komisjoni 20. detsembri 2011. a otsus) artikli 2 lõike 1 punkti a mõistes, kohaldatakse abi andmisel nimetatud otsuses sätestatut.
(4) Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse komisjoni määruses (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
§ 2. Meetme rakendaja
(1) Meetme rakendamise koordineerimise eest vastutab Rahandusministeerium.
(2) Toetuse taotlusi menetleb, toetatavatele projektidele teeb väljamakseid ja projektide üle teostab järelevalvet Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK).
(3) RTK halduskulud nähakse ette § 10 lõike 2 alusel antavas riigihalduse ministri käskkirjas.
2. peatükk Toetuse andmise alused
§ 3. Toetatavad tegevused
(1) Meetme raames toetatakse väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitisse (edaspidi hoone) tarnitud energiat, kasvuhoonegaaside heidet ja hoone ülalpidamiskulusid vähendavaid ning energiasäästu suurendavaid ja taastuvenergia kasutust edendavaid rekonstrueerimistöid (edaspidi ka energiatõhususe tööd);
(2) Energiatõhususe tööde raames rekonstrueeritavale hoonele esitatavad nõuded on järgmised:
1) hoone või selle kasutusiga ületava pikkusega hoonestusõiguse omanik on kohaliku omavalitsuse üksus, temast sõltuv üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev üksus;
2) hoone on tervikuna või osaliselt kasutuses kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel osutatava teenuse osutamiseks;
3) hoonet kasutatakse pärast energiatõhususe töid vähemalt viis aastat kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel osutatavate teenuste osutamiseks või muude avaliku sektori osutatavate teenuste osutamiseks vähemalt toetuse taotluses tooduga samas mahus.
(3) Energiatõhususe tööde tegemisel tuleb rakendada ehitusseadustiku § 66 lõike 6 alusel kehtestatud määruses sätestatud energiasäästumeetmeid. Energiatõhususe tööde tulemusel peab kogu hoone vastama vähemalt ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses, millega sätestatakse hoone energiatõhususe miinimumnõuded, sätestatud oluliselt rekonstrueeritava hoone energiatõhususe piirväärtuse ja energiatõhususe nõuetele.
(4) Kui tegemist on mitme kasutusotstarbega hoonega või hoone kavatsetakse kasutusele võtta mitmekasutusotstarbelise hoonena, peab toetuse taotleja tagama kogu hoone energiatõhususarvu vastavuse maksimaalsele lubatavale energiatõhususarvule, mis määratakse vastavalt ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel antud määruses, millega kehtestatakse hoone energiatõhususe miinimumnõuded, sätestatud mitme kasutusotstarbega hoone energiatõhususarvu määramise korrale.
(5) Hoones, mida kasutatakse tervikuna avaliku sektori osutatavate teenuste osutamiseks, on kulud abikõlblikud kogu hoone köetava pinna ulatuses. Hoones, mida kasutatakse avaliku sektori osutatavate teenuste osutamiseks osaliselt, on kulud abikõlblikud avaliku sektori osutatavate teenuste osutamiseks kasutatavale köetavale pinnale vastavas ulatuses.
(6) Hoones, hoone osas või sellele vastavas osas, mida ei kasutata taotluse esitamise hetkel avaliku sektori osutatavate teenuste osutamiseks, energiatõhususe töid ei toetata. Nimetatut ei kohaldata, kui selline hooneosa lammutatakse või kui hoone või hooneosa on antud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikes 1 või 2 sätestatud ülesannete täitmise raames avalikke teenuseid osutava mittetulundusühingu, sihtasutuse või avaliku sektori enamusosalusega äriühingu kasutusse.
(7) Meetmest ei toetata projekte:
1) millega kavandatakse energiatõhusustööde tegemist hoonetes, mis juba vastavad hoonele kohalduvatele energiatõhususe miinimumnõuetele;
2) mille ainsaks eesmärgiks on taastuvenergiaallikate kasutuselevõtt;
3) mille elluviimise tulemusel kasvuhoonegaaside heide suureneb;
4) mille elluviimise tulemusel rekonstrueeritud hoone köetavast netopinnast planeeritakse kasutada või tegelikult kasutatakse viieaastase perioodi jooksul projekti lõppemisest arvates vähem kui 90 protsenti;
5) mille tulemusena ei ole projektiga hõlmatud hoones tagatud hoone kasutusotstarvet arvestav nõuetele vastav sisekliima, sealhulgas soojustagastusega sundventilatsioon.
§ 4. Projekti elluviimise periood
(1) Projekti elluviimise periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik projekti tegevuse algusest selle lõppemiseni, mille kestel tekivad projekti teostamiseks vajalikud kulud.
(2) Projekti algus ei või olla varasem kui taotluse esitamise päev ja lõpp hilisem kui kolm aastat pärast taotluse esitamise tähtpäeva.
(3) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist ja toetuse saajale viimase väljamakse tegemist.
(4) RTK võib erandkorras pikendada projekti abikõlblikkuse perioodi kuni kuus kuud üle lõikes 2 sätestatud tähtpäeva, kui projekti kestust on vaja pikendada toetuse saajast mitteoleneval põhjusel.
§ 5. Abikõlblikud kulud
(1) Toetust antakse üksnes nendeks taotleja tehtud abikõlblikeks kuludeks, mis on põhjendatud, mõistlikud ja vajalikud §-s 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks, hoone energiaauditi energiasäästumeetmete loetelus nimetatud energiatõhususe tööde tegemiseks ning mis on tehtud projekti elluviimise perioodil.
(2) Projekti mitteabikõlblikud ja projekti elluviimiseks vajalikud, kuid toetusmahtu ületavad kulud katab toetuse saaja.
(3) Energiatõhususe tööde puhul on abikõlblikud järgmised kulud:
1) soojustamise kulu;
2) avatäidete (uste, akende ja muu taolise) uuendamise kulu;
3) küttesüsteemide, soojusvarustuse ja soojatarbevee süsteemide uuendamise kulu;
4) ventilatsioonisüsteemide ehitamise ja uuendamise kulu;
5) jahutussüsteemide paigaldamise kulu, kui see tuleneb vajadusest tagada nõuetele vastav sisekliima;
6) taastuvenergiasüsteemide, automaatika ja tarkade juhtimisseadmete, sealhulgas andurid ja andmehõivesüsteemid, mis võimaldavad hinnata projekti tulemusi, hankimise ja paigaldamisega seonduv kulu;
7) päikesekaitse lahenduste kulu;
8) valgustuse uuendamise kulu;
9) hoone piirde-, kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmise ja asendamise kulu, kui see on vajalik energiatõhusust tagavate tehnosüsteemide paigaldamiseks, taastuvenergia kasutuselevõtuks või soojustuse paigaldamiseks;
10) punktides 1–9 nimetatud kuludega seotud töödega lahutamatult seotud või nende eelduseks olevate investeeringute kulud, sealhulgas kasutusotstarbele vastava sisekliima nõuete tagamisega seotud kulud ning hoone osalise lammutamise ja sellega seotud tööde kulud, kui need sisalduvad hoone energiaauditi energiasäästumeetmete paketis;
11) ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonidega liitumise kulud, kui liitumise vajadus tuleneb valitud energiatõhususe paketist;
12) punktides 1–9 nimetatud kuludega seotud tööde tegemiseks vajaliku projekteerimise, ehitustöödeaegse omanikujärelevalve ja energiasäästu eksperdi kaasamise kulud, tehnosüsteemide seadistamise kulud ning kultuurimälestiste korral muinsuskaitse eritingimuste koostamise ja tööde kavandamiseks vajalike uuringute läbiviimise kulud.
(4) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
1) kulu, mis on seotud kapitalirendi tüüpi liisinglepingu sõlmimise, intressi, kindlustuse ja muu taolisega;
2) kapitalirendi makse, kui asja omandiõigus ei lähe kapitalirendi tulemusel üle toetuse saajale;
3) soojusvarustuse tagamiseks vajalike seadmete ja teiste energiatootmisseadmete soetamise ja paigaldamise kulu, mis ei ole kooskõlas kehtiva kohaliku omavalitsuse üksuse soojusmajanduse arengukavaga;
4) amortisatsioonikulu;
5) kulu projekti tegevusele, mis on viimase kolme aasta jooksul riigi muudest tuludest, sealhulgas Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisvahenditest saadud toetustest hüvitatud;
6) muud projektiga mitte seotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud;
7) käibemaks ulatuses, mida toetuse saajal on õigus tagasi saada;
8) projektijuhtimise ja õigusabi kulu;
9) hoone energiaauditi kulu;
10) kulu, mida rahastatakse muudest riigieelarvelistest või Euroopa Liidu vahenditest.
§ 6. Toetuse ja omafinantseeringu suurus
(1) Toetuse määr, maksimaalne toetuse suurus rekonstrueeritava hoone abikõlbliku köetava netopinna ühe ruutmeetri kohta ja maksimaalne toetuse suurus projekti kohta on iga kohaliku omavalitsuse üksuse kohta individuaalne ning sõltub kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevuse tuludest ja kohaliku omavalitsuse elanike arvust. Individuaalne toetuse määr ning maksimaalne toetuse suurus projekti ja hoone abikõlbliku köetava netopinna ühe ruutmeetri kohta sätestatakse § 10 lõikes 2 nimetatud käskkirjas.
(2) Toetuse andmisel kehtivad järgmised piirangud:
1) toetuse lõplik suurus projekti kohta sõltub tööde reaalsest maksumusest, kuid see ei või ületada kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalsest toetuse määrast sõltuvat § 10 lõikes 2 nimetatud käskkirjas sätestatud maksimaalset toetuse suurust projekti kohta ega taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti maksimaalset toetuse summat ja toetusmäära;
2) toetuse lõplik suurus hoone abikõlbliku köetava netopinna ühe ruutmeetri kohta ei või ületada kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalsest toetuse määrast sõltuvat § 10 lõikes 2 nimetatud käskkirjas sätestatud maksimaalset toetuse suurust hoone abikõlbliku köetava netopinna ühe ruutmeetri kohta.
(3) Kui toetuse taotleja on kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuv üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev üksus, kohaldatakse toetuse määra ja maksimaalse toetuse suuruse leidmisel lõikes 1 kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuva üksuse või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all oleva üksuse investeeringuobjekti asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele sätestatut.
(4) Toetuse taotleja omafinantseering peab tagama projekti tulemusliku elluviimise ja projekti tulemuste edasise kasutuse finantsilise jätkusuutlikkuse.
(5) Omafinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu asutustelt või fondidelt saadud tagastamatut abi.
(6) Toetuse maksimaalne summa ja projekti minimaalne omafinantseeringu määr sätestatakse toetuse taotluse rahuldamise otsuses.
(7) Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse alusel üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitise suurus ei tohi ületada 15 miljonit eurot aastas.
(8) Kui toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavale ettevõtjale, ei tohi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel antava vähese tähtsusega abi korral käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos meetme raames taotletava toetusega ületada 500 000 eurot.
3. peatükk Toetuse taotlejale, taotlusele ja hoone energiaauditile esitatavad nõuded
§ 7. Toetuse taotlejale esitatavad nõuded
(1) Toetuse taotlejaks (edaspidi taotleja) võib olla kohaliku omavalitsuse üksus, kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuv üksus, või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev üksus, kellel on investeeringuobjekti asukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse nõusolek taotluse esitamiseks.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksus või temast sõltuv üksus peab toetuse saamiseks kinni pidama kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-s 341 sätestatud nõuetest.
(3) Taotleja ei või olla riigiabi ega vähese tähtsusega abi saaja, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokku sobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on seni täitmata.
(4) Kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus toetust taotleda, kui tal on kehtiv kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 372 kohane arengukava.
§ 8. Taotlusele esitatavad nõuded
(1) Taotleja peab esitama toetuse taotluse (edaspidi taotlus) taotlusvormil, millele on lisatud lõikes 4 nimetatud kinnitused ja dokumendid.
(2) Taotluse allkirjastab taotleja allkirjaõiguslik esindaja.
(3) Taotlusele esitatavad nõuded on järgmised:
1) taotlusvormi kõik taotlejale kohaldatavad lahtrid peavad olema korrektselt täidetud ning taotlusest peab selguma projekti eesmärk ja seotus §-s 1 nimetatud eesmärgiga;
2) toetuse kasutamise tegevus-, rahastamis- ja ajakava peavad olema reaalselt teostatavad §-s 4 sätestatud perioodil;
3) taotluses nimetatud projekti eelarve peab olema põhjendatud, seotud otseselt projekti eesmärkide ja tegevustega ning vastama määruse § 10 lõikes 2 nimetatud käskkirjas kehtestatud toetuse ja omafinantseeringu määrale, arvestades § 6 lõikes 2 sätestatud piiranguid;
4) taotluses nimetatud planeeritud tegevused peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega;
5) taotlusest peab selguma projekti kulude abikõlblikkus;
6) taotlusest peab selguma rahvastikuprognoosi ja teenuse sihtrühma dünaamikat arvestav hoone jätkusuutliku kasutamise plaan ja kavandatud tegelik kasutus kogu köetava pinna ulatuses vähemalt kümne aasta jooksul pärast projekti lõppu;
7) taotlusest peab selguma hoone köetava pinna ruutmeetrite arv, sealhulgas selle köetava pinna ruutmeetrite arv, mis on kasutusel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel osutatavate teenuste osutamiseks, selle köetava pinna ruutmeetrite arv, mis on kasutuses muu avaliku teenuse osutamiseks, ning selle pinna ruutmeetrite arv, mis vastavalt energiaauditis toodud tööde loetelule lammutatakse;
8) taotlus peab sisaldama kinnitust, et projekti teostamiseks või projekti üksikuteks tegevusteks ei ole antud toetust muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu ega välisabi vahenditest taotluse esitamisele eelnenud kolme aasta jooksul;
9) taotlus peab sisaldama kinnitust, et hoone köetavast netopinnast kasutatakse vähemalt viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates vähemalt 90 protsenti.
(4) Taotleja peab taotlusele lisama järgmised kinnitused ja dokumendid:
1) kinnitus omafinantseeringu, mitteabikõlblike kulude ja projekti võimaliku kallinemise katmise suutlikkuse ning finantsjuhtimise seaduse §-s 341 sätestatud nõuetest kinnipidamise kohta;
2) hoone energiaaudit või energiaauditi vahearuanne, arvestades §-s 9 toodud erisusi;
3) kinnitus, et projektiga hõlmatud hoone ja hoonealune kinnistu kuuluvad taotlejale või on taotleja kasuks seatud rekonstrueeritava hoone kasutusiga ületava pikkusega hoonestusõigus ja info projektiga hõlmatud hoone ja hoonealune kinnistu kasutamiseks sõlmitud lepingute kohta, välja arvatud juhul, kui info on kättesaadav riiklikust registrist;
4) ülesande andmise akt komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse artikli 4 tähenduses, juhul kui tegemist on üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamiseks vajaliku taristu arendamisega;
5) ülesande andmise akt komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) preambuli punkti 6 tähenduses, juhul kui tegemist on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi andmisega;
6) rahvastikuprognoosi ja teenuse sihtrühma dünaamikat arvestav hoone jätkusuutliku kasutamise plaan;
7) kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all oleva üksuse poolt taotluse esitamise korral selle üksuse asukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse kinnituskiri taotluse esitamisega nõustumise kohta.
(5) RTK-l on õigus nõuda täiendavaid dokumente taotluse nõuetele vastavuse hindamiseks.
(6) Ühes taotlusvoorus võib selle kohaliku omavalitsuse üksuse kohta, mille elanike arv rahvastikuregistri andmetel on taotlusvooru avamise aasta 1. jaanuari seisuga kuni 8000 elanikku, esitada maksimaalselt ühe taotluse ning kohaliku omavalitsuse üksuse kohta, mille elanike arv on üle 8000, maksimaalselt kaks taotlust.
§ 9. Hoone energiaauditile esitatavad nõuded
(1) Energiaaudit peab vastama määruse lisas 2 sätestatud nõuetele.
(2) Taotleja võib esitada ka ainult ehitusseadustiku § 64 lõike 5 alusel kehtestatud määruse, millega kehtestatakse elamu energiaauditile esitatavad nõuded, kohase energiaauditi vahearuande, millele kohaldatakse käesolevas määruses energiaauditile esitatavaid nõudeid.
(3) Energiaauditi peab koostama energiaaudiitor, kellel on kehtiv kutse, mis lubab teostada auditi objektiks oleva hoone energiaauditi. Täpsustatud nõuded energiaaudiitorile on sätestatud määruse lisas 2.
(4) Energiaaudit peab sisaldama vähemalt järgmist:
1) hoone köetava pinna ruutmeetrite arv ehitisregistri andmetel;
2) hoone olemasolevale olukorrale vastav energiatõhususarv;
3) soovituslike energiatõhususe tööde loetelu koos maksumuse kalkulatsioonidega, et viia kogu hoone energiatõhususarv § 3 lõikes 3 sätestatud tasemele;
4) hoone energiatõhususe parendamise pakettide energiatõhususarvude määramine valideeritud dünaamilise simulatsiooni tarkvaraga (sealhulgas 3D-pildid) tüüpilisel kasutusel;
5) hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid soovituslike energiatõhususe tööde täiemahulisel tegemisel, mille aluseks võetakse tegelikud ja tõendatud hoone viimase kolme kalendriaasta keskmised tarbimisandmed ning projektijärgse kalendriaasta prognoositavad keskmised tarbimisandmed, mis sisaldavad mõistlikke hooldus- ja kasutuskulusid, mis on vajalikud hoone ja selle tehnosüsteemide jätkusuutlikuks ja kasutusjuhendikohaseks kasutamiseks;
6) hoone kasutusega seotud CO2 heitkoguse vähenemise prognoos kolme kalendriaasta kohta alates projekti lõpetamise aastale järgnevast aastast.
(5) Lõike 4 punktides 2 ja 4 nimetatud energiatõhususarvud määratakse, lähtudes ehitusseadustiku § 64 lõike 5 alusel kehtestatud määruses, millega kehtestatakse hoone energiatõhususe arvutamise metoodika, sätestatud nõuetest.
4. peatükk Taotluse menetlemine
§ 10. Taotluse esitamine
(1) Taotleja esindusõiguslik isik esitab taotluse ning taotlemisega seotud teabe ja dokumendid RTK-le elektroonilise taotluste esitamise keskkonna (edaspidi e-toetuse keskkond) vahendusel digitaalselt allkirjastatuna.
(2) Taotlusvooru rahalise mahu, toetusvahendite indikatiivse regionaalse jaotuse, kohaliku omavalitsuse põhitegevuse tulust ja elanike arvust sõltuva individuaalse toetusmäära, maksimaalse toetuse suuruse projekti ja hoone abikõlbliku köetava netopinna ühe ruutmeetri kohta ning RTK halduskulude mahu kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
(3) Taotlusvooru koos taotluse esitamise tähtpäevaga kuulutab välja RTK. Informatsioon taotluse esitamise kohta avaldatakse vähemalt 90 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva RTK veebilehel.
(4) Taotlus esitatakse RTK-le hiljemalt taotluste esitamise tähtpäeval e-toetuse keskkonna kaudu.
(5) Taotlusvooru hilinenult esitatud taotlust menetlusse ei võeta.
§ 11. Taotluse menetlemine
Taotluse menetlemine koosneb järgmistest tegevustest:
1) taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine;
2) taotluse hindamine;
3) taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine.
§ 12. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll ja hindamine
(1) Taotleja peab vastama §-s 7 sätestatud nõuetele.
(2) Taotlus vastab nõuetele, kui:
1) taotlus on esitatud määruses sätestatud korras ja see vastab §-s 8 sätestatud nõuetele;
2) toetust taotletakse määruses nimetatud eesmärkide täitmiseks ja toetatavateks tegevusteks;
3) taotletud toetuse suurus projekti kohta ja toetuse suurus rekonstrueeritava hoone abikõlbliku köetava netopinna ühe ruutmeetri kohta ei ületa § 10 lõikes 2 nimetatud käskkirjas sätestatud maksimaalset vastava toetuse suurust;
4) taotluses sisalduva projekti tegevus lõpetatakse hiljemalt § 4 lõikes 2 sätestatud tähtajal;
5) taotluses käsitletud projekti eelarves on muu hulgas kavandatud nõutav omafinantseering ning on esitatud kinnitus omafinantseeringu vahendite olemasolu kohta;
6) rahvastikuprognoosi ja teenuse sihtrühma dünaamikat arvestavas hoone jätkusuutliku kasutamise plaanis on kavandatavad tegevused põhjendatud ning esitatud on tegelikele andmetele vastav hetkeolukorra kirjeldus ja pikaajalist rahvastikuprognoosi arvestav hoone kasutuse analüüs.
(3) Taotlus ei vasta nõuetele, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
2) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust;
3) taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi;
4) taotlus ei vasta määruses taotlusele esitatud nõuetele;
5) taotlus on esitatud ajal, kui taotlusvoor ei ole avatud.
(4) Kui RTK avastab taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel taotluses puudusi, teatab ta sellest viivitamata taotlejale ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.
(5) Taotluse või taotleja nõuetele mittevastavuse korral ja taotluses puuduste kõrvaldamata jätmise korral teeb RTK taotluse rahuldamata jätmise otsuse vastavalt § 16 lõikes 2 sätestatule.
(6) Vastavaks tunnistatud taotluste järjestamiseks hinnatakse neid §-s 13 sätestatud korras lisas 1 esitatud hindamiskriteeriumide alusel.
(7) Hindamise tulemusena koostatakse taotluste pingerida, mille alusel teeb RTK taotluse rahuldamise otsuse. RTK võib teha taotluse rahuldamise otsuse edasilükkava tingimusega, kui toetuse andmine sõltub eelarvesse prognoosi kohaselt laekuvatest, aga veel laekumata vahenditest.
§ 13. Taotluse hindamine
Taotlusi hinnatakse järgmiselt:
1) taotlusi hinnatakse viies grupis vastavalt taotlejate territoriaalsele paiknemisele Eurostati territoriaalse statistika arvepidamise NUTS III tasandil (edaspidi territoriaalne grupp);
2) taotluste hindamiskriteeriumid on sätestatud lisas 1;
3) igas territoriaalses grupis moodustatakse lõplik pingerida lisa 1 alusel arvutatud hindamiskriteeriumide eest saadud punktide kokkuliitmisel ja ümardamisel täpsusastmega kaks kohta pärast koma;
4) võrdsete punktide arvuga taotluste korral eelistatakse taotlust, mille on esitanud taotleja, kelle individuaalse toetusmäära arvutamise aluseks olev põhitegevuse tulu on elaniku kohta väiksem;
5) üle-eestiline pingerida moodustatakse punktide 3 ja 4 põhimõtete kohaselt.
§ 14. Taotluse rahuldamine
(1) Taotluse menetlemise tähtaeg ei või olla pikem kui 90 kalendripäeva taotluse esitamise tähtpäevast alates. Selle aja jooksul tehakse taotlejale teatavaks taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus.
(2) Taotluse rahuldamise otsused tehakse arvestades § 10 lõike 2 alusel antavas käskkirjas sätestatut.
(3) Esitatud taotlused rahuldatakse, arvestades alljärgnevat:
1) hindamise tulemusena igas territoriaalses grupis alates kõrgeima punktiarvu saanud ja sellega territoriaalse grupi pingereas rahastamise mahu sisse jäävate taotluste esitajaid teavitatakse hindamise tulemustest ja taotluse rahuldamise otsusest;
2) igas territoriaalses grupis on RTK-l õigus osaliselt rahastamise mahu sisse jääva taotluse esitajaga pidada läbirääkimisi taotletava summa ja taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja omafinantseeringu suurendamise üle, arvestades pingerea aluseks olevaid hindamiskriteeriume;
3) kui territoriaalse grupi rahastamise mahtu arvestades ei laeku piisavalt taotlusi või territoriaalses grupis osaliselt rahastamise mahu sisse jääva taotluse esitaja loobub projekti elluviimisest, kasutatakse toetuse jääk üle-eestilises pingereas olevate taotluste rahuldamiseks;
4) kui pärast territoriaalsete gruppide lõikes taotluste rahuldamise otsuste tegemist tekib üleriigilise toetuse jääk, teavitatakse taotlejat toetuse saamise võimalusest alates kõrgeima punktiarvuga rahastamiseta jäänud projektist üle-eestilises pingereas;
5) kui punkti 4 alusel rahastamisele kuuluva taotluse summa ületab raha jääki, on RTK-l õigus pidada taotlejaga läbirääkimisi taotletava summa ja taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja omafinantseeringu suurendamise üle, arvestades pingerea aluseks olevaid hindamiskriteeriume.
§ 15. Taotluse rahuldamise otsus
Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt:
1) otsuse tegemise kuupäev;
2) toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood;
3) projekti nimetus ja number;
4) toetuse maksimaalne summa;
5) projekti minimaalne omafinantseeringu määr;
6) projekti abikõlblikkuse periood ja abikõlblike kulude kogumaht;
7) poolte õigused ja kohustused;
8) viited vaidlustamisele ja järelevalvele;
9) toetuse andmise, kasutamise ja toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ning aruannete esitamise tähtajad ja kord, sealhulgas aruannete esitamise kord projekti tulemusel saavutatavast CO2 heitkoguse, tarnitud energia ja kütteks kuluva energia kokkuhoiust;
10) taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused ja kord;
11) toetuse väljamaksmise kord;
12) toetuse maksmise peatamise ja finantskorrektsiooni alused ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused;
13) vaidluste lahendamise kord;
14) teadete kättetoimetamise vorm ja viis;
15) teave, kui see on asjakohane, et toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, näidates ära ühtlasi viite vastavale Euroopa Komisjoni õigusaktile ja sättele;
16) muud tingimused, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks ja järelevalve teostamiseks.
§ 16. Taotluse rahuldamata jätmise otsus
(1) RTK teeb pärast taotluste hindamist taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui:
1) taotluse menetlemisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või ilmnevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei oleks saanud nõuetele vastavaks tunnistada;
2) taotlus jääb taotluste hindamisel moodustunud pingereas väljapoole taotluste rahastamise eelarvet.
(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:
1) otsuse tegija;
2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;
3) toetuse taotleja nimi, aadress ja registrikood;
4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused;
5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
6) otsuse vaidlustamise kord.
(3) RTK esitab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale pärast otsuse tegemist elektrooniliselt.
§ 17. Toetuse väljamaksmise tingimused
(1) Toetus makstakse välja järgmistel tingimustel:
1) toetuse saaja esitab projektiga seotud kulude tekkimisel maksetaotluse e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt kord kvartalis, kuid mitte sagedamini kui kord kuus;
2) tegeliku kulu tekkimine on tõendatud, kui kulu aluseks olev töö on vastu võetud või teenus kätte või kaup oma valdusesse või omandisse saadud ja see on tõendatav dokumendiga, muu hulgas arve, saatelehe, üleandmise-vastuvõtmise akti või sellesisulise kinnitusega;
3) tegelik kulu on makstud täies ulatuses projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi.
(2) RTK kontrollib maksetaotluses esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist 30 tööpäeva jooksul maksetaotluse saamisest arvates. Kui maksetaotluses on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib RTK pikendada maksetaotluse menetlemise tähtaega puuduste kõrvaldamiseks või dokumentide või teabe esitamiseks antud aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.
(3) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste tõendamist lõpparuandega, mille toetuse saaja esitab RTK-le 60 kalendripäeva jooksul alates taotluse rahuldamise otsuses määratud projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast.
(4) RTK-l on õigus nõuda maksetaotluse kulude abikõlblikkuse kontrollimiseks täiendavaid dokumente.
5. peatükk Toetuse saaja kohustused ja toetusele viitamine
§ 18. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja on kohustatud projekti ellu viima vastavalt esitatud taotlusele, taotluse rahuldamise otsusele ja õigusaktidele, sealhulgas:
1) küsima hanke korral, mille eeldatav maksumus jääb alla lihthanke piirmäära, kirjalikult kolm võrreldavat hinnapakkumust piisava kvalifikatsiooniga ettevõtjatelt ja esitama saadud hinnapakkumused nende küsimist tõendavate dokumentidega RTK-le koos sõlmitud lepinguga, kui ostutehingu käibemaksuta summa on suurem kui 20 000 eurot;
2) teostama lihthanke piirmäära ületavad projektiga seotud hanked riigihangete registri kaudu;
3) vältima olukorda, kus tema tehingupartnerit (töövõtja, tarnija vms) võib pidada mingil põhjusel (sugulus ja hõimlus, seotus juriidiliste isikute kaudu vms) seotuks toetuse saaja või tema projektiga seotud ametiisikuga, ning sellise olukorra ilmnemisel teavitama sellest viivitamata RTK-d;
4) olema hanke väljakuulutamise korral tööde tellijaks;
5) esitama koos kuludokumentidega RTK-le hankelepingu;
6) kasutama hoonet taotluse rahuldamise otsuse kohaselt osaliselt või tervikuna kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel osutatavate teenuste osutamiseks ja seda mitte võõrandama või valdust andma kolmandatele isikutele ilma RTK-ga kooskõlastamata vähemalt viis aastat projekti lõppemisest arvates;
7) võimaldama RTK-l ja tema nimetatud isikutel enne projekti teostamist, projekti elluviimise ajal ning viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates tutvuda kõigi toetuse saaja valduses olevate projektiga seotud dokumentidega, sealhulgas raamatupidamis- ja finantsdokumentidega, millel on RTK hinnangul tähtsust toetuse nõuetekohase kasutamise hindamisel, ning tagama RTK-le õiguse toetuse saajaga samadel alustel tutvuda tööde tegija dokumentidega;
8) võimaldama RTK-l ja tema nimetatud isikutel tutvuda projekti elluviimisega ning pärast elluviimist projekti tulemiga kohapeal;
9) teavitama RTK-d viivitamata asjaoludest, mille tõttu taotluses esitatud projekti elluviimist mõjutavad andmed ja projekti abikõlblikkust, sealhulgas hoone kavandatavat ja tegelikku kasutust mõjutavad andmed ei ole enam täielikud või õiged;
10) teavitama viivitamata RTK-d, kui ta on saanud, taotlenud või taotleb käesoleva projekti elluviimisel seotud kulude katmiseks toetust mõnest teisest allikast;
11) eristama oma raamatupidamises selgelt toetuse kasutamisega seotud kulud muudest kuludest, samuti kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;
12) säilitama toetuse kasutamisega seotud dokumente vähemalt viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates ja riigiabi või vähese tähtsusega abi saamisel kümne aasta jooksul abi saamisest arvates;
13) teavitama viivitamata RTK-d projekti elluviimise ajal ja viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti elluviimist või toetuse saaja võimet täita asja säilitamise, sihtotstarbelise kasutamise ning taotluses nimetatud eesmärkide saavutamise kohustust (näiteks riigihangete vaidlustused, kohtumenetlus, tegevuse peatamine, majandusraskused, likvideerimine, ümberkujundamine, omandisuhete muutumine, hoone kasutuse muutumine jms);
14) tagastama tagastamisele kuuluva toetuse tähtajaks.
§ 19. Toetusele viitamine
Projektiga seotud ehitustööde ajal tuleb projekti piirkonda üles panna töödest informeeriv tahvel, millel peab olema vähemalt:
1) projekti nimetus;
2) tööde teostaja;
3) valmimise tähtaeg;
4) lisainfo sõnastuses „Hoone energiatõhusamaks muutmist toetas Eesti riik”;
5) Rahandusministeeriumi logo.
6. peatükk Toetuse tagasinõudmine
§ 20. Toetuse tagasinõudmine
(1) RTK võib taotluse rahuldamise otsust muuta ja toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
2) toetuse saaja on jätnud taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimuse või nõude osaliselt või täielikult täitmata;
3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
4) ilmneb, et projekti eesmärkide saavutamine ei ole võimalik või projekti tegevuste tähtaegu ei ole järgitud;
5) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
6) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta;
7) toetust saanud hoone kasutamine avaliku sektori teenuste osutamiseks lõpetatakse või määruse alusel saadud toetusega rekonstrueeritud hoones pakutava teenuse mahtu vähendatakse olulisel määral enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest arvates;
8) hoone köetavast netopinnast kasutatakse enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest arvates vähem kui 90 protsenti;
9) hoone omand või hoone valdus antakse kolmandatele isikutele enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest arvates RTK-ga eelnevalt kooskõlastamata;
10) toetuse saaja on jätnud määruses sätestatud hangete läbiviimisega seotud kohustused täitmata.
(2) RTK põhjendab toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuses toetuse tagasimaksmise määra.
(3) Kui toetuse saaja on pannud toime riigihangete seaduse rikkumise, millel on riigihangete seaduse §-des 213–215 sätestatud väärteo tunnused, teavitab RTK sellest Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonda.
(4) Ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust.
7. peatükk Andmete esitamine ja säilitamine
§ 21. Andmete esitamine riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile
RTK esitab andmed toetuse andmise kohta riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile vastavalt konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3. Riigiabi või vähese tähtsusega abi andmise korral säilitatakse abi andmist tõendavaid dokumente kümme aastat viimase abi andmisest arvates.
8. peatükk Vaidemenetlus
§ 22. Vaide esitamine ja menetlemine
RTK otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab RTK.
Jaak Aab
Riigihalduse minister
Merike Saks
Kantsler
Lisa 1 Hoonete energiatõhususe tööde projektide taotluste hindamiskriteeriumid
Lisa 2 Nõuded hoone energiaauditile
Facebook
Twitter