Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitse-eeskiri1
Vastu võetud 23.02.2023 nr 17
Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitse-eesmärk
(1) Märjamaa järtade maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on kaitsta:
1) karstiala (järtad), looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, maastikuilmet, elustiku mitmekesisust ning kaitsealuseid liike;
2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas: karstijärved ja -järvikud (3180*)3, kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), sinihelmikakooslused (6410), puisniidud (6530*), vanad loodusmetsad (9010*) ning rohunditerikkad kuusikud (9050);
3) kaitsealust liiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja selle kasvukohta: see liik on püst-linalehik (Thesium ebracteatum);
4) kaitsealuseid liike kõrget kannikest (Viola elatior), harivesilikku (Triturus cristatus) ja kanakulli (Accipiter gentilis) ning nende elupaiku.
(2) Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.
§ 2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Haimre, Nõmmeotsa ja Kõrtsuotsa külas.
(2) Kaitseala välis- ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused
Määruse seletuskirjas5 on esitatud põhjendused:
1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta;
5) kaitsekorra kohta.
2. peatükk Kaitsekorra üldpõhimõtted
§ 5. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, pidada jahti ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.
(2) Telkimine on lubatud kogu kaitsealal. Lõkketegemine on lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Lõkketegemine selleks ettevalmistamata kohas on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.
(3) Kaitsealal on lubatud:
1) sõidukiga sõitmine teedel;
2) jalgrattaga sõitmine radadel;
3) punktides 1 ja 2 nimetamata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, piiranguvööndis ehitise hooldamiseks ning piiranguvööndis metsa- ja põllumajandustöödel.
§ 6. Keelatud tegevus
(1) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist;
5) anda projekteerimistingimusi;
6) anda ehitusluba;
7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
8) jahiulukeid lisasööta.
§ 7. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.
3. peatükk Sihtkaitsevöönd
§ 8. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa-ala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike koosluste säilitamiseks.
(2) Kaitsealal on Märjamaa järtade sihtkaitsevöönd.
§ 9. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsaökosüsteemi ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.
§ 10. Lubatud tegevus
(1) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud:
1) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
2) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine;
3) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;
4) olemasolevate rajatiste hooldustööd;
5) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus.
§ 11. Vajalik tegevus
Sihtkaitsevööndis on poollooduslike koosluste aladel nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine.
§ 12. Keelatud tegevus
Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:
1) majandustegevus;
2) loodusvarade kasutamine;
3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul rajatise püstitamine kaitseala tarbeks ja Tallinna–Pärnu–Ikla maantee ehitamine.
4. peatükk Piiranguvöönd
§ 13. Piiranguvööndi määratlus
(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
(2) Kaitsealal on Märjamaa järtade piiranguvöönd.
§ 14. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on karstiala, maastikuilme, poollooduslike koosluste ning elustiku mitmekesisuse kaitse.
§ 15. Lubatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on lubatud:
1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi;
2) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistamata ja tähistamata kohas.
(2) Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud:
1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul ette valmistatud ega tähistatud;
2) aegjärkne ja häilraie langi pindalaga kuni kaks hektarit, kusjuures puisniidu elupaigatüübile vastavatel aladel on turberaie keelatud;
3) lageraie hall-lepikus langi pindalaga kuni üks hektar, kui hall-lepa koosseisukordaja on suurem kui 80%;
4) lageraie kuusikus langi pindalaga kuni 0,5 hektarit;
5) rajatise püstitamine kaitseala tarbeks;
6) Tallinna–Pärnu–Ikla maantee ehitamine.
(3) Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb raiel ühe hektari kohta jätta alles vähemalt 20 tihumeetrit kasvavaid puid või nende säilinud püsti seisvaid osi, mida ei koristata ja mis jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid.
§ 16. Vajalik tegevus
Piiranguvööndis on poollooduslike koosluste aladel nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine.
§ 17. Keelatud tegevus
Piiranguvööndis on keelatud:
1) uue maaparandussüsteemi rajamine;
2) maavara kaevandamine;
3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
4) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine;
5) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt, kusjuures kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab.
5. peatükk Lõppsätted
§ 18. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
§ 19. Määruse kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse 23. märtsi 2006. a määrus nr 82 „Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitse-eeskiri” tunnistatakse kehtetuks.
§ 20. Menetluse läbiviimine
Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 31. augusti 2022. a käskkirjaga nr 1-2/22/298 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.
§ 21. Vaidlustamine
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.
1 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50).
2 Kaitseala on moodustatud Märjamaa Rajooni TSN Täitevkomitee 27. mai 1958. a otsusega nr 48 „Looduskaitse organiseerimisest Märjamaa rajoonis” kaitse alla võetud Niidiaia tammiku ja Eesti NSV Rapla Rajooni RSN Täitevkomitee 24. novembri 1981. a otsusega nr 268 „Looduskaitse kohta Rapla rajoonis” kaitse alla võetud eesmise ja tagumise järta põhjal. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktist 244 hõlmab kaitseala Märjamaa järtade loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.
3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
4 Kaitseala välis- ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaportaalis (https://keskkonnaportaal.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.
Kaja Kallas
Peaminister
Madis Kallas
Keskkonnaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Lisa Märjamaa järtade maastikukaitseala
Facebook
X.com