Teksti suurus:

Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus

Väljaandja:Maaeluminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:05.05.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.10.2015
Avaldamismärge:RT I, 02.05.2015, 5

Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus

Vastu võetud 30.04.2015 nr 53

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 67 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” (edaspidi arengukava) meetme 11 „Mahepõllumajandus” tegevuse liigi „Toetus mahepõllumajandusliku tootmise tavadele ja meetoditele üleminekuks” raames antava mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ning tegevuse liigi „Toetus mahepõllumajandusliku tootmise tavade ja meetodite säilitamiseks” raames antava mahepõllumajandusega jätkamise toetuse andmise tingimused ning kord.

§ 2.   Toetatavad tegevused

  (1) Mahepõllumajandusele ülemineku toetust ja mahepõllumajandusega jätkamise toetust antakse mahepõllumajandusliku tootmise ning sellega seonduvate tegevuste elluviimise eest järjepidevalt viie järjestikuse kalendriaasta jooksul toetusõiguslikul maal, mille kohta toetust taotletakse (edaspidi kohustus).

  (2) Mahepõllumajandusele ülemineku toetuse taotlejale antakse viie järjestikuse kalendriaasta (edaspidi kohustuseperiood) kuni kahel esimesel kalendriaastal mahepõllumajandusele ülemineku toetust ning järgnevatel kalendriaastatel mahepõllumajandusega jätkamise toetust.

§ 3.   Mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ühikumäär

  (1) Mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ühikumäär ühe hektari maa kohta kohustuseperioodi kalendriaastas (edaspidi kohustuseaasta) on järgmine:
  1) rühvelkultuuri kasvatamise korral 231 eurot;
  2) puuvilja- ja marjakultuuri, välja arvatud maasikas, kasvatamise korral 330 eurot;
  3) köögivilja, maasika ning ravim- ja maitsetaimede kasvatamise korral 660 eurot;
  4) teravilja, kaunvilja, õli- ja kiukultuuride ning muude tehniliste kultuuride kasvatamise korral 138 eurot;
  5) põllumajandusministri 24. aprilli 2006. a määruses nr 56 „Söödakultuuride seemne kategooriad ning söödakultuuride seemne tootmise ja turustamise nõuded” sätestatud nõuete kohaselt põldtunnustatud heintaimede kasvatamise korral 138 eurot;
  6) kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa puhul 88 eurot;
  7) punktides 5 ja 6 nimetamata rohumaa, mille iga hektari kohta on taotlejal sellisel arvul mahepõllumajanduslikult peetavaid veiseid, hobuseid, lambaid ja kitsi, et loomkoormus hektari kohta on vähemalt 0,2 loomühikut komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 808/2014, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 227, 31.07.2014, lk 18–68), II lisa kohaselt või mille iga kuni 0,1 hektari kohta on üks mahepõllumajanduslikult peetav mesilaspere, puhul 27 eurot.

  (2) Mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ühikumäär ühe mesilaspere kohta on 44 eurot, kui taotlejal oli kohustuseaastale eelnenud kalendriaastal keskmiselt vähemalt viis mahepõllumajanduslikult peetavat mesilasperet.

§ 4.   Mahepõllumajandusega jätkamise toetuse ühikumäär

  (1) Mahepõllumajandusega jätkamise toetuse ühikumäär ühe hektari maa kohta on kohustuseaastas on järgmine:
  1) rühvelkultuuri kasvatamise korral 210 eurot;
  2) puuvilja- ja marjakultuuri, välja arvatud maasikas, kasvatamise korral 300 eurot;
  3) köögivilja, maasika ning ravim- ja maitsetaimede kasvatamise korral 600 eurot;
  4) teravilja, kaunvilja, õli- ja kiukultuuride ning muude tehniliste kultuuride kasvatamise korral 125 eurot;
  5) põllumajandusministri 24. aprilli 2006. a määruses nr 56 „Söödakultuuride seemne kategooriad ning söödakultuuride seemne tootmise ja turustamise nõuded” sätestatud nõuete kohaselt põldtunnustatud heintaimede kasvatamise korral 125 eurot;
  6) kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa puhul 80 eurot;
  7) punktides 5 ja 6 nimetamata rohumaa, mille iga hektari kohta on taotlejal sellisel arvul mahepõllumajanduslikult peetavaid veiseid, hobuseid, lambaid ja kitsi, et loomkoormus hektari kohta on vähemalt 0,2 loomühikut komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 808/2014 II lisa kohaselt või mille iga kuni 0,1 hektari kohta on üks mahepõllumajanduslikult peetav mesilaspere, puhul 25 eurot.

  (2) Mahepõllumajandusega jätkamise toetuse ühikumäär ühe mesilaspere kohta on 40 eurot, kui taotlejal oli kohustuseaastale eelnenud kalendriaastal keskmiselt vähemalt viis mahepõllumajanduslikult peetavat mesilasperet.

§ 5.   Ühikumäära suurendamine

  (1) Mahepõllumajanduslikult toodetud sertifitseeritud seemnekartulist kartuli kasvatamise korral suurendatakse § 3 lõike 1 punktis 1 sätestatud ühikumäära 46 euro võrra ja sertifitseeritud maheseemnega külvatud teravilja kasvatamise korral suurendatakse § 3 lõike 1 punktis 4 sätestatud ühikumäära 28 euro võrra.

  (2) Mahepõllumajanduslikult toodetud sertifitseeritud seemnekartulist kartuli kasvatamise korral suurendatakse § 4 lõike 1 punktis 1 sätestatud ühikumäära 42 euro võrra ja sertifitseeritud maheseemnega külvatud teravilja kasvatamise korral suurendatakse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud ühikumäära 25 euro võrra.

  (3) Kui taotleja peab kogu kohustuseaasta jooksul mahepõllumajanduslikult veiseid, lambaid, kitsi, sigu, küülikuid või lõikes 5 nimetatud kodulinde, suurendatakse § 3 lõike 1 punktides 1 ja 4–7 sätestatud ühikumäära ühe hektari maa kohta summa võrra, mis saadakse taotleja loomade ja kodulindude keskmise arvu alusel arvutatud ühiku korrutamisel 94 euroga ning saadud summa jagamisel taotleja § 3 lõike 1 punktides 1 ja 4–7 sätestatud nõuetele vastava maa hektarite arvuga, mille kohta ta toetust taotleb.

  (4) Kui taotleja peab kogu kohustuseaasta jooksul mahepõllumajanduslikult veiseid, lambaid, kitsi, sigu, küülikuid või lõikes 5 nimetatud kodulinde, suurendatakse § 4 lõike 1 punktides 1 ja 4–7 sätestatud ühikumäära ühe hektari maa kohta summa võrra, mis saadakse taotleja loomade ja kodulindude keskmise arvu alusel arvutatud ühiku korrutamisel 85 euroga ning saadud summa jagamisel taotleja § 4 lõike 1 punktides 1 ja 4–7 sätestatud nõuetele vastava maa hektarite arvuga, mille kohta ta toetust taotleb.

  (5) Järgmiste loomade ja kodulindude pidamise korral suurendatakse ühikumäära lõike 3 või 4 alusel üksnes juhul, kui nende keskmine arv on vähemalt järgmine:
  1) kalkun – 50 lindu;
  2) hani – 50 lindu;
  3) part – 50 lindu;
  4) munakana – 50 üle 6 kuu vanust lindu;
  5) kanabroiler – 50 lindu;
  6) vutt – 100 lindu;
  7) siga – 2,0 loomühikut;
  8) küülik – 50 üle 4 kuu vanust küülikut.

  (6) Mahepõllumajanduslikult peetavate veiste, lammaste ja kitsede puhul võetakse lõigetes 3 ja 4 nimetatud ühiku arvutamisel arvesse taotleja poolt kohustuseaastal peetavate loomade keskmine arv, kelle kohta on andmed kantud põllumajandusloomade registrisse.

  (7) Mahepõllumajanduslikult peetavate kodulindude, sigade ja küülikute puhul võetakse lõigetes 3 ja 4 nimetatud ühiku arvutamisel arvesse taotleja poolt kohustuseaastale eelnenud kalendriaastal peetud kodulindude, sigade või küülikute keskmine arv, kelle kohta on andmed kantud mahepõllumajanduse registrisse.

  (8) Lõigetes 3 ja 4 nimetatud ühik arvutatakse järgmiste koefitsientide alusel:
  1) lüpsilehm – 3,0;
  2) üle 24 kuu vanune veis, sh ammlehm – 1,0;
  3) 6–24 kuu vanune veis – 1,0;
  4) kuni kuue kuu vanune veis – 0,2;
  5) vähemalt kolme kuu vanune lammas – 0,2;
  6) vähemalt kuue kuu vanune kits – 0,3;
  7) emis, sealhulgas põrsastega, või kult – 2,5;
  8) vähemalt kahe kuu vanune nuum- või noorsiga – 1,25;
  9) üle 6 kuu vanune munakana ja teised kodulinnud – 0,07;
  10) vutt – 0,01;
  11) üle 4 kuu vanune küülik – 0,03.

§ 6.   Ühikumäära vähendamine

  (1) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab enne §-s 24 sätestatud vähendamiste otsustamist tegevuse liigile eelarveaastaks määratud eelarve, vähendab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 79 lõike 3 alusel toetuse ühikumäära ulatuses, mis on vajalik kõigi nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks maksimaalsel võimalikul määral.

  (2) Lõikes 1 nimetatud juhul on PRIA-l õigus vähendada üht, mitut või kõiki §-s 3 ja §-s 4 nimetatud ühikumäärasid.

2. peatükk Toetusõiguslikkuse nõuded 

§ 7.   Nõuded taotlejale

  (1) Mahepõllumajandusele ülemineku toetust ja mahepõllumajandusega jätkamise toetust (edaspidi koos toetus) võib taotleda põllumajandusega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kes on aktiivne põllumajandustootja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608–670), artikli 9 tähenduses (edaspidi taotleja).

  (2) Mahepõllumajandusele ülemineku toetust võib taotleda taotleja, kes:
  1) esitas esimesele kohustuseaastale eelnenud kalendriaastal või esimesel kohustuseaastal ettevõtte esmakordse tunnustamise taotluse mahepõllumajanduse seaduse alusel ja alustas üleminekut mahepõllumajanduslikule tootmisele samaaegselt nii põllumajandusmaal kui ka kõigi loomaliikidega;
  2) ei ole eelnenud kalendriaastatel taotlenud arengukava alusel antavat mahepõllumajandusele ülemineku toetust, mahepõllumajandusega jätkamise toetust või „Eesti maaelu arengukava 2007–2013” alusel antavat mahepõllumajandusliku tootmise toetust.

  (3) Mahepõllumajandusega jätkamise toetust võib taotleda taotleja, kelle ettevõte on kogu kohustuseperioodi kestel mahepõllumajanduse seaduse alusel tunnustatud.

  (4) Toetust ei või taotleda taotleja, kes taotleb:
  1) „Eesti maaelu arengukava 2007–2013” alusel antavat mahepõllumajandusliku tootmise toetust või
  2) „Eesti maaelu arengukava 2007–2013” alusel antavat keskkonnasõbraliku majandamise toetust või
  3) arengukava alusel antavat keskkonnasõbraliku majandamise toetust.

§ 8.   Nõuded toetusõigusliku maa kohta

  (1) Toetusõiguslik maa on taotleja kasutatav ja mahepõllumajanduse registrisse kantud kokku vähemalt 1,00 hektari suurune:
  1) põllumaa, millel kasvatatakse teravilja, kaunvilja, rühvelkultuuri, õlikultuuri, kiukultuuri, muud tehnilist kultuuri (edaspidi koos põllukultuur), köögivilja, maasikat või lisas nimetatud ravim- või maitsetaimi;
  2) põllumaa, millel kasvatatavad heintaimed on põllumajandusministri 24. aprilli 2006. a määruses nr 56 „Söödakultuuride seemne kategooriad ning söödakultuuride seemne tootmise ja turustamise nõuded” sätestatud nõuete kohaselt põldtunnustatud;
  3) põllumaa, mida hoitakse mustkesas või mis on jäetud sööti;
  4) maa, millel kasvatatakse puuvilja- või marjakultuuri;
  5) rohumaa, mille iga hektari kohta on taotlejal sellisel arvul mahepõllumajanduslikult peetavaid veiseid, hobuseid, lambaid või kitsi, et loomkoormus hektari kohta on vähemalt 0,2 loomühikut komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 808/2014 II lisa kohaselt;
  6) põllumaa, millel kasvatatakse kuni kolmel järjestikusel kalendriaastal heintaimi ja hiljemalt heintaimede kasvatamise kolmandale järjestikusele kalendriaastale järgneval kohustuseaastal kasvatatakse seal punktis 1 või 4 nimetatud põllumajanduskultuuri.

  (2) Maa, millel kasvatatakse puuvilja- või marjakultuuri või maasikat, on toetusõiguslik, kui taimede istutustihedus on vähemalt järgmine:
  1) õunapuu tugeva kasvuga alusel – 100 istikut hektari kohta;
  2) õunapuu keskmise kasvuga alusel – 300 istikut hektari kohta;
  3) õunapuu nõrga kasvuga alusel – 500 istikut hektari kohta;
  4) luuviljalised, pirnipuu – 270 istikut hektari kohta;
  5) astelpaju, aroonia – 400 istikut hektari kohta;
  6) sõstar, karusmari – 800 istikut hektari kohta;
  7) vaarikas, pampel – 3000 istikut hektari kohta;
  8) viinapuu – 1300 istikut hektari kohta;
  9) kultuurmustikas, ebaküdoonia – 1000 istikut hektari kohta;
  10) kultuurjõhvikas – 30 000 istikut hektari kohta;
  11) maasikas – 20 000 taime hektari kohta.

  (3) Toetusõigusliku maa hulka arvatakse ka toetusõigusliku maaga külgnev teenindusala, mida kasutatakse põllutöömasina ümberpööramiseks. Teenindusala alla jäävat maad ei arvestata lõikes 2 nimetatud taimede istutustiheduse määramisel.

  (4) Rohumaa, mille iga hektari kohta ei ole taotlejal lõike 1 punktis 5 sätestatud arvul mahepõllumajanduslikult peetavaid veiseid, hobuseid, lambaid või kitsi, arvatakse toetusõigusliku maa hulka, kui taotleja taotleb toetust § 3 lõikes 2 või § 4 lõikes 2 nimetatud mesilaspere kohta ja ühe mesilaspere kohta on kuni 0,1 hektarit rohumaad.

  (5) Toetust ei anta toetusõigusliku maa kohta, mida on kohustuseaastal hoitud mustkesas või mis on jäetud sööti.

  (6) Selle ajavahemiku arvutamisel, mille jooksul on põllumaad kasutatud heintaimede kasvatamiseks, võetakse arvesse kohustuseperioodile vahetult eelnenud iga aasta, millal seal kasvatati järjestikku heintaimi. Nullaastaks loetakse heintaimede allakülvi aasta.

  (7) Toetust ei anta maa kohta, mille kohta taotletakse arengukava alusel antavat:
  1) keskkonnasõbraliku majandamise toetust;
  2) keskkonnasõbraliku aianduse toetust puuvilja- ja marjakasvatuse eest;
  3) keskkonnasõbraliku köögivilja-, ravim- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse toetust;
  4) piirkondlikku mullakaitse toetust;
  5) poolloodusliku koosluse hooldamise toetust;
  6) loomade heaolu toetust kitsede ja lammaste söödaks kasutatava põllumajanduskultuuri kasvatamise eest.

  (8) Toetusõigusliku põllumajandusmaa määratlemisel lähtutakse põllumajandusministri 10. märtsi 2015. a määruse nr 22 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala ning põllumassiivil asetsevate maastikuelementide määramise ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord” §-s 5 sätestatust. Toetust võib taotleda põllu kohta, mille pindala on vähemalt 0,3 hektarit.

3. peatükk Nõuetele vastavus ja baasnõuded 

§ 9.   Nõuetele vastavus

  (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549–607) artiklis 92 nimetatud toetuse saaja täidab oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu majapidamise maal põllumajandusministri 14. jaanuari 2015. a määruses nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded” sätestatud nõudeid ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 32 lõike 2 kohaselt avaldatud kohustuslikke majandamisnõudeid.

  (2) Toetuse saaja täidab lõikes 1 nimetatud nõudeid kogu kohustuseperioodi jooksul.

§ 10.   Baasnõue

  Taotleja kannab veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatusse andmed kõikide kohustuseperioodi jooksul põllumajandusmaal tehtud tegevuste kohta.

4. peatükk Toetatava tegevuse nõuded 

§ 11.   Nõuded toetuse saamiseks

  (1) Taotleja täidab igal kohustuseaastal selles peatükis sätestatud nõudeid kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaal, kui selles määruses ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Taotleja täidab kogu kohustuseperioodi kestel mahepõllumajanduslikul maal mahepõllumajandusliku taimekasvatuse ja mahepõllumajanduslike loomade puhul mahepõllumajandusliku loomakasvatuse nõudeid.

§ 12.   Viljavaheldus ja liblikõieliste kasvatamine

  (1) Taotleja tagab, et viljavaheldus või külvikord toimub järgmiste nõuete kohaselt:
  1) põllumajanduskultuurid on külvatud, maha pandud või istutatud hiljemalt kohustuseaasta 15. juunil, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid, või hoitakse maad sama kuupäeva seisuga mustkesas või söötis;
  2) samal maal ei kasvatata sama liiki põllukultuuri või köögivilja kauem kui kahel järjestikusel kalendriaastal;
  3) samal maal ei kasvatata teravilja kauem kui kolmel järjestikusel kalendriaastal;
  4) ristõieliste sugukonda kuuluvaid põllumajanduskultuure ei kasvatata samal maal uuesti enne kolme kalendriaasta möödumist;
  5) perekonda köömen kuuluvaid põllumajanduskultuure võib kasvatada samal maal kuni kolmel järjestikusel kalendriaastal.

  (2) Mustkesa ja söötis maa, mida kasutatakse põllumajanduskultuuride vaheldusena, ei katkesta külvikorras põllukultuuride ja köögiviljade järgnevust.

  (3) Maisi või tatra kasvatamine katkestab teraviljade järgnevuse külvikorras.

  (4) Lõike 1 punktides 2–4 nimetatud nõudeid ei pea järgima mitmeaastaste köögiviljade, maasika, ravim- ja maitsetaimede kasvatamisel.

  (5) Viljavahelduse või külvikorra nõuete järgimisel võetakse arvesse ka põllumajanduskultuurid, mida kasvatati sellel maal kohustuseperioodile vahetult eelnenud kalendriaastatel.

  (6) Taotleja kasvatab vähemalt 20 protsendil põllumaal liblikõieliste sugukonda kuuluvaid põllumajanduskultuure (edaspidi liblikõielised) puhaskultuurina, segus kõrreliste heintaimedega või segus teiste haljasväetiseks kasvatatavate põllumajanduskultuuridega.

  (7) Liblikõieliste puhaskultuuri ja liblikõieliste-kõrreliste heintaimede segu on lubatud kasvatada ka allakülvina. Liblikõieliste kaetus liblikõieliste-kõrreliste heintaimede ja liblikõieliste-haljasväetistaimede segu taimikus peab olema vähemalt 30 protsenti. Põldhernest on lubatud kasvatada tugikultuuriga, kui põldherne kaetus segu taimikus on vähemalt 70 protsenti.

  (8) Taotleja arvestab lõigetes 1–7 nimetatud nõudeid viljavaheldus- või külvikorraplaani koostamisel.

§ 13.   Võraaluste ja reavahede hooldamine

  (1) Viljapuude ja marjapõõsaste reavahed hoitakse vähemalt kahe kolmandiku ulatuses rohukamaras. Uue puuvilja- ja marjaaia rajamise korral peavad reavahed vähemalt kahe kolmandiku ulatuses olema rohukamaraga kaetud aia rajamisele järgneva kalendriaasta 15. juuniks.

  (2) Rohi võib põllumajandusmaal, millel kasvatatakse viljapuid ja marjapõõsaid, sealhulgas teenindusalal, olla kuni 30 cm kõrgune.

  (3) Viljapuude ja marjapõõsaste võrasid hooldatakse lõikamise teel.

§ 14.   Talvine taimkate

  Taotleja hoiab vähemalt 20 protsenti põllumajandusliku majapidamise põllumaast igal kohustuseaastal 1. novembrist kuni sellele järgneva kohustuseaasta 31. märtsini põllumajanduskultuurist koosneva talvise taimkatte all.

§ 15.   Mullaproovid

  (1) Taotleja korraldab toetusõigusliku maa kohta mullaproovide võtmise ning proovide saatmise mullaanalüüside tegemiseks mulla ja pinnase analüüsimiseks akrediteeritud laboratooriumisse (edaspidi laboratoorium) hiljemalt kohustuseaasta 1. detsembriks.

  (2) Kui toetusõiguslikult maalt on varem võetud mullaproov ja selle kohta on väljastatud laboriprotokoll mulla happesuse, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisalduse kohta, peab taotleja korraldama mullaproovi võtmise ja laboratooriumisse saatmise eelmise mullaproovi võtmise aastale järgneva viienda aasta 1. detsembriks.

  (3) Taotleja korraldab mullaproovide võtmise arvestusega, et iga kuni viie hektari toetusõigusliku maa kohta on võetud üks mullaproov, millest on võimalik määrata mulla happesust, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisaldust ning mulla orgaanilise süsiniku sisaldust. Arvesse võetakse ka varem võetud mullaproovid, mis ei ole vanemad kui lõikes 2 sätestatud ja mille kohta on väljastatud laboriprotokoll mulla happesuse, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisalduse kohta.

  (4) Kui põllumajanduslikus majapidamises on põllumaad üle kümne hektari, võtab mullaproovid Põllumajandusuuringute Keskuse (edaspidi PMK) korraldatud mullaproovivõtjate koolituse läbinud isik.

  (5) Mulla happesus määratakse kaaliumkloriidi lahusest, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisalduse määramiseks kasutatakse Mehlich 3, Egnér-Riehmi topeltlaktaadi või Egnér-Riehm-Domingo ammooniumatsetaat-laktaadi meetodit.

  (6) Viienda kohustuseaasta 1. detsembriks peab kohustuseperioodi jooksul olema võetud mullaproovidest analüüsitud mulla orgaanilise süsiniku sisaldus arvestusega, et põllumaa iga kuni 20 hektari kohta oleks analüüsitud vähemalt üks proov.

  (7) Laboratooriumi väljastatud kehtivad analüüsitulemused peavad olema kohapeal kontrollimiseks kättesaadavad.

§ 16.   Koolitused

  (1) Taotleja või tema esindaja, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises mahepõllumajandusliku tootmisega, peab esimese kohustuseaasta 1. novembriks olema osalenud vähemalt 12 akadeemilist tundi mahepõllumajandusliku tootmise algkoolitusel või õppepäeval ja viienda kohustuseaasta 1. juuniks olema osalenud vähemalt 12 akadeemilist tundi mahepõllumajandusliku tootmise, töötlemise või turustamise täienduskoolitusel või õppepäeval.

  (2) Lõikes 1 nimetatud algkoolitusel või õppepäeval ei pea osalema taotleja või tema esindaja, kes on kohustuse võtmise aastale eelnenud viie aasta jooksul osalenud vähemalt 12 akadeemilist tundi mahepõllumajandusliku tootmise algkoolitusel või õppepäeval või mahepõllumajandusliku tootmise, töötlemise või turustamise täienduskoolitusel või õppepäeval.

5. peatükk Põllumajandusliku majapidamise ja kohustuse üleandmine ja ülevõtmine ning kohustuse suurendamine, vähendamine ja asendamine 

§ 17.   Põllumajandusliku majapidamise üleandmine

  (1) Põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral kohaldatakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavusega (ELT L 227, 31.07.2014, lk 69–124), artiklis 8 sätestatut.

  (2) Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 8 lõike 3 punktis a nimetatud ajavahemik algab 22. mail ning lõppeb 1. septembril. Põllumajandusliku majapidamise üle võtnud isik võib esitada PRIA-le selle ajavahemiku jooksul põllumajandusliku majapidamise ülevõtmist tõendavad dokumendid ja taotleda toetuse maksmist.

§ 18.   Kohustuse üleandmine ja ülevõtmine

  (1) Kohustuse võib üle anda alates teisest kohustuseaastast. Esimesel kohustuseaastal võib kohustuse üle anda vääramatu jõu või erandlike asjaolude esinemise korral või põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral § 17 kohaselt.

  (2) Kohustuse ülevõtmise korral kohustused liidetakse ning kohustuseperioodi kestuseks loetakse lühemat aega kestnud kohustuse kestus.

  (3) Kui kohustuse võtab üle isik, kellel varem ei olnud kehtivat kohustust, loetakse kohustuseperioodi kestuseks ülevõetud kohustuse kestus.

  (4) Kohustuse ülevõtmisest teatamiseks esitab kohustuse ülevõtja § 22 lõikes 1 sätestatud ajavahemikul PRIA-le e-teenuste keskkonnas samad andmed, mis on ette nähtud maaeluministri 22. aprilli 2015. a määruse nr 38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus” lisas 2. Kohustuse üleandja kinnitab nimetatud andmete õigsust PRIA e-teenuste keskkonnas.

  (5) Kui kohustuse ülevõtjal puudub kehtiv kohustus ja ta ei ole kohustuse ülevõtmise aastale eelnenud viie aasta jooksul osalenud §-s 16 sätestatud koolitustel või õppepäevadel, peab kohustuse ülevõtja või tema esindaja, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises mahepõllumajandusliku tootmisega, kohustuse ülevõtmise aasta 1. novembriks olema osalenud §-s 16 sätestatud algkoolitusel või õppepäeval. Kui kohustus võetakse üle kohustuseperioodi viimasel kohustuseaastal, ei nõuta algkoolitusel, täienduskoolitusel ega õppepäeval osalemist.

  (6) Kui kohustuse üleandja ei ole korraldanud üleantava maa kohta selle määruse kohast mullaproovide võtmist, peab kohustuse ülevõtja korraldama nõuetekohaste mullaproovide võtmise kohustuse ülevõtmise aasta 1. detsembriks.

§ 19.   Kohustuse suurendamine

  (1) Toetuse saaja võib kohustust suurendada kuni 15 protsenti tema esimese kohustuseaasta kohustusealuse maa pindalast selle maa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud. Sellisel juhul kohustuseperioodi kestus ei muutu. Kui kohustust suurendatakse rohkem kui 15 protsenti, algab uus kohustus, mille kestus on viis aastat.

  (2) Toetuse saaja teavitab kohustuse suurendamisest PRIA-t § 22 lõikes 1 sätestatud ajavahemikul, esitades §-s 22 nimetatud asjakohased dokumendid.

§ 20.   Kohustuse vähendamine

  (1) Kohustusealuse maa pindala võib vähendada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487–548), artikli 47 lõigetega 2–4.

  (2) Kohustuse vähendamiseks ei loeta kohustuseaastal kohustusealuse maa mustkesas hoidmist või sööti jätmist.

  (3) Toetuse saaja teavitab kohustuse vähendamisest PRIA-t § 22 lõikes 1 nimetatud ajavahemikul, esitades §-s 22 nimetatud asjakohased dokumendid.

§ 21.   Kohustuse asendamine

  (1) Kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja kehtestatakse üleminekusätted (ELT L 227, 31.07.2014, lk 1–17), artikli 14 lõikega 1 võib kohustuse täielikult või osaliselt asendada arengukava alusel antava poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamiseks võetud kohustusega.

  (2) Kui taotleja asendab arengukava alusel antava keskkonnasõbraliku majandamise toetuse kohase kohustuse selle määruse kohase kohustusega, algab uus kohustus, mille kestus on viis järjestikust aastat.

  (3) Toetuse saaja teavitab kohustuse asendamisest PRIA-t § 22 lõikes 1 sätestatud ajavahemikul, esitades §-s 22 nimetatud asjakohased dokumendid.

6. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine 

§ 22.   Toetuse taotlemine

  (1) Taotleja esitab PRIA-le igal kohustuseaastal ajavahemikul 2. maist kuni 21. maini elektrooniliselt PRIA e-teenuste keskkonna kaudu:
  1) maaeluministri 17. aprilli 2015. a määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus” lisas 1 toodud taotluse vormi kohased andmed;
  2) põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud põllumajandusmaa kohta, mida taotlejal on õigus kasutada, põllumassiivi kaardi, millele on märgitud punktis 1 nimetatud taotluse lisas loetletud kasvatatavate põllumajanduskultuuride ning püsirohumaa põldude numbrid ja põldude piirid;
  3) põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kandmata põllumajandusmaa kohta, mida taotlejal on õigus kasutada, lõike 1 punktis 2 nimetatud põllumassiivi kaardi asemel katastrikaardi või muu kaardimaterjali, millele on märgitud lõike 1 punktis 1 nimetatud taotluse lisas loetletud kasvatatavate põllumajanduskultuuride ning püsirohumaa põldude numbrid, piirid ja katastritunnused.

  (2) Toetuse taotlemisel esitab taotleja elektrooniliselt ühise taotluse kõikide pindalatoetuste kohta samal ajal.

§ 23.   Taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse kontrollimine

  (1) PRIA kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ja toetuse saamise nõuetele vastavust, lähtudes komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklites 24–41 sätestatust.

  (2) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 33 lõikes 1 nimetatud asutused kontrollivad §-s 9 sätestatud nõuetele vastavust, lähtudes komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklites 65–72 sätestatust.

  (3) Põllumajandusamet esitab PRIA-le nende taotlejate andmed, kellele on tehtud ettekirjutus kohustuseaasta jooksul toime pandud mahepõllumajanduse nõuete rikkumise eest.

  (4) Taotleja teeb lõigetes 1 ja 2 nimetatud asutustele teatavaks kõik taotluse rahuldamise otsustamiseks vajalikud asjaolud, sealhulgas näitab vajaduse korral ette põllu piiri ja mesilasperede asukoha.

§ 24.   Toetuse vähendamine

  PRIA otsustab toetuse vähendamise Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1306/2013, komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 640/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas, otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste toetuste ja süsteemiga seotud halduskaristuste osas (ELT L 181, 20.06.2014, lk 48–73), ning komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 809/2014 sätestatud alustel ja korras.

§ 25.   Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

  (1) PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kohustuseaastale järgneva aasta 10. veebruariks.

  (2) PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1306/2013, komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 640/2014 ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses sätestatud alustel.

§ 26.   Toetuse maksmise otsustamine

  PRIA teeb toetuse maksmise otsuse või toetuse maksmisest keeldumise otsuse sellise tähtaja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kohustuseaastale järgneva aasta 30. juuniks.

7. peatükk Rakendussätted 

§ 27.   Rakendussätted

  (1) 2015. aastal ei kohaldata § 12 lõike 1 punkte 2–4 põllumajandusmaa suhtes, millel kasvatatakse 2014. aastal külvatud ristõielisi talikultuure või taliteravilja.

  (2) Paragrahvi 15 lõikeid 4 ja 5 ei kohaldata mullaproovide suhtes, mis on võetud enne selle määruse jõustumist.

  (3) 2015. aastal on § 17 lõikes 2 sätestatud ajavahemik 26. maist kuni 1. septembrini.

  (4) 2015. aastal on § 22 lõikes 1 sätestatud ajavahemik 7. maist kuni 25. maini.

  (5) 2015. aastal ei pea §-s 22 nimetatud taotlust ja muid dokumente esitama PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuste keskkonna kaudu. Sellisel juhul peavad taotlus ning sellele lisatud dokumendid vastama maaeluministri 17. aprilli 2015. a määruses nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus” sätestatud vorminõuetele.

  (6) Kui taotleja asendab põllumajandusministri 8. aprilli 2010. a määruse nr 44 „Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” kohase kohustuse selle määruse kohase kohustusega, algab uus kohustus, mille kestus on viis järjestikust aastat.

  (7) Kui taotleja asendab põllumajandusministri 21. aprilli 2010. a määruse nr 46 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” kohase kohustuse selle määruse kohase kohustusega, algab uus kohustus, mille kestus on viis järjestikust aastat.

  (8) Kui taotleja asendab põllumajandusministri 23. aprilli 2010. a määruse nr 47 „Loomade karjatamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” kohase kohustuse selle määruse kohase kohustusega, algab uus kohustus, mille kestus on viis järjestikust aastat. Taotleja peab põllumajandusministri 23. aprilli 2010. a määruse nr 47 „Loomade karjatamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” kohase kohustuseperioodi lõpuni vähemalt kahele nimetatud määruse alusel arvutatud loomühikule vastaval arvul karjatatavaid loomi, kelle kohta on andmed kantud mahepõllumajanduse registrisse.

Urmas Kruuse
Maaeluminister

Ants Noot
Kantsler

Lisa Ravim- ja maitsetaimede loetelu

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json