Teksti suurus:

Krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:12.06.2021
Avaldamismärge:RT I, 02.06.2021, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
24.05.2021 otsus nr 746

Krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 12.05.2021

§ 1.  Krediidiasutuste seaduse muutmine

Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesolevas seaduses ettenähtud menetlustele kohaldatakse käesoleva seaduse, Finantsinspektsiooni seaduse ja haldusmenetluse seaduse sätteid kooskõlas nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63–89).”;

2) paragrahvi 31 tekst loetakse lõikeks 1;

3) paragrahvi 31 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesolevas seaduses määratlemata termineid kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337), tähenduses.”;

4) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Käesolevas seaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõuete või järelevalvemeetmete kohaldamisel konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel hõlmavad mõisted „krediidiasutus”, „lepinguriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus”, „Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus” ja „emaettevõtja” ka:
1) finantsvaldusettevõtjat ja segafinantsvaldusettevõtjat, kellele on antud heakskiit vastavalt käesoleva seaduse §-le 134;
2) krediidiasutust, keda kontrollib Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja, Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, lepinguriigis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või lepinguriigis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, kui asjaomasele emaettevõtjale ei kohaldu kohustus saada heakskiit vastavalt käesoleva seaduse §-le 134;
3) muud finantsvaldusettevõtjat, segafinantsvaldusettevõtjat või krediidiasutust, kelle on finantsjärelevalveasutus konsolideerimisgrupis määranud teatud tähtajaks vastutavaks käesolevas seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõuete täitmise tagamise eest konsolideeritud alusel.”;

5) paragrahvi 5 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.06.2013, lk 338–436), artikli 2 lõike 5 punktides 3–24 nimetatud üksuste suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 205 finantseerimisasutuse kohta sätestatut.”;

6) paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.06.2013, lk 338–436), artikli 2 lõike 5 punktides 3–24 nimetatud üksuste suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 205 finantseerimisasutuse kohta sätestatut.”;

7) paragrahvi 131 lõiget 1 täiendatakse punktiga 18 järgmises sõnastuses:

„18) taotleja konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate äriühingute osaluste suuruste kohta, sealhulgas andmed konsolideerimisgruppi kuuluvate emaettevõtjate, finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate kohta.”;

8) seadust täiendatakse §-dega 134–137 järgmises sõnastuses:

§ 134. Finantsvaldusettevõtjana või segafinantsvaldusettevõtjana tegutsemise heakskiitmine

(1) Eestis või mujal Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja peab taotlema Finantsinspektsioonilt tegutsemise heakskiitmist või käesoleva seaduse § 137 alusel erandi kohaldamist, kui tema üle teostab konsolideeritud järelevalvet Finantsinspektsioon. Muu finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja peab taotlema heakskiitmist kooskõlas käesoleva paragrahviga, kui ta on kohustatud järgima käesolevas seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 kehtestatud nõudeid allkonsolideeritud alusel.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik esitab Finantsinspektsioonile ja juhul, kui Finantsinspektsioon ei teosta ettevõtja üle konsolideeritud järelevalvet, ka asjaomasele finantsjärelevalve asutusele, kirjaliku taotluse ning järgmised dokumendid ja andmed:
1) finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja konsolideerimisgrupi juriidiline struktuur ja organisatsiooniline ülesehitus, sealhulgas selgelt tütarettevõtjad ja asjakohasel juhul emaettevõtjad ning iga konsolideerimisgruppi kuuluva üksuse asukoht ja tegevuse liik;
2) finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja juhatuse ja nõukogu liikmete kohta käesoleva seaduse § 131 lõike 1 punktis 10 nimetatud teave;
3) olulist osalust omavate aktsionäride või liikmete andmed kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 30, kui finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjaks on krediidiasutus;
4) konsolideerimisgrupi organisatsiooni struktuur ja ülesannete jaotus;
5) muu teave, mida finantsjärelevalveasutus vajab käesoleva seaduse §-s 136 või 137 nimetatud otsuse tegemiseks.

§ 135. Heakskiitmise taotluse läbivaatamine

(1) Kui finantsvaldusettevõtjana või segafinantsvaldusettevõtjana tegutsemise heakskiitmine toimub samaaegselt käesoleva seaduse §-des 30–31 nimetatud hindamisega, koordineerib Finantsinspektsioon vajaduse korral oma tegevuse konsolideeritud järelevalvet teostava asutusega ja selle lepinguriigi finantsjärelevalveasutusega, kus finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja on asutatud, kui see ei ole järelevalvet teostav asutus.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestad juhul peatab Finantsinspektsioon käesoleva seaduse § 301 lõikes 2 sätestatud tähtaja kulgemise vähemalt 20 tööpäevaks või kuni asjakohane menetlus on lõpule viidud.

(3) Kui käesoleva seaduse § 134 lõikes 2 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas taotleja vastab käesoleva seadusega või selle alusel antud õigusaktidega taotleja suhtes kehtestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid taotlejaga seotud asjaolusid, võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist.

(4) Taotleja esitatud andmete kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon kohaldada käesoleva seaduse § 133 lõigetes 2–4 sätestatut.

§ 136. Heakskiitmise otsus

(1) Finantsinspektsioon võib teha finantsvaldusettevõtjana või segafinantsvaldusettevõtjana tegutsemise heakskiitmise otsuse üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) konsolideerimisgrupi sisekord ja ülesannete jaotus on piisavad käesoleva seadusega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 575/2013 kehtestatud nõuete täitmiseks konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel;
2) selle konsolideerimisgrupi organisatsiooniline ülesehitus, mille osaks finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja on, ei takista ega piira muul viisil tõhusa järelevalve teostamist tütarettevõtjast või emaettevõtjast krediidiasutuse üle vastavalt nõuetele kas individuaalsel, konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel;
3) finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja olulist osalust omavad aktsionärid või liikmed ning juhatuse ja nõukogu liikmed vastavad käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

(2) Finantsinspektsioon hindab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud nõuete täitmisel:
1) kõigi finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate tegevuse koordineeritust, muu hulgas vajaduse korral tütarettevõtjate ülesannete jaotuse nõuetekohasust;
2) konsolideerimisgrupi sees huvide konflikti vältimise või maandamise võimalusi;
3) emaettevõtjast finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja konsolideerimisgruppi hõlmavate meetmete elluviimist kogu konsolideerimisgrupis.

(3) Finantsinspektsioon arvestab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud nõuete täitmisel:
1) finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja asetust mitmetasandilises konsolideerimisgrupis;
2) aktsiate või osade omandi struktuuri;
3) finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja õigusi ja kohustusi ning vastutust konsolideerimisgrupis.

(4) Otsuse finantsvaldusettevõtjale või segafinantsvaldusettevõtjale heakskiidu andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon nelja kuu jooksul kõigi vajalike nõuetekohaste dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast heakskiitmise taotluse saamist.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud keeldumise korral võib Finantsinspektsioon vajaduse korral kohaldada käesoleva seaduse § 1045 lõike 1 punktides 1–5 sätestatud meetmeid.

§ 137. Heakskiitmise nõude erisused

(1) Finantsvaldusettevõtjana ja segafinantsvaldusettevõtjana tegutsemisele ei kohaldata käesoleva seaduse § 134 kohast heakskiitmist, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) finantsvaldusettevõtja peamine tegevus on osaluse hoidmine tütarettevõtjates või segafinantsvaldusettevõtja peamine tegevus krediidiasutuste või finantseerimisasutuste suhtes on osaluse hoidmine tütarettevõtjates;
2) finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ei ole kriisilahendussubjekt tema konsolideerimisgrupi mõnes kriisilahenduse konsolideerimisgrupis kooskõlas kriisilahenduse strateegiaga, mille on kindlaks määranud asjaomane kriisilahendusasutus;
3) tütarettevõtjast krediidiasutus on määratud vastutavaks selle eest, et on tagatud usaldatavusnõuete järgimine konsolideerimisgrupi poolt konsolideeritud alusel, ja talle on antud kõik vajalikud vahendid ja õiguslikud volitused vastavate ülesannete tulemuslikuks täitmiseks;
4) finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ei tee konsolideerimisgrupi või selle krediidiasutusest või finantseerimisasutusest tütarettevõtjat mõjutavaid juhtimis-, tegevus- ega finantsotsuseid;
5) ei esine takistusi konsolideeritud alusel tõhusa järelevalve teostamiseks konsolideerimisgrupi üle.

(2) Kui Finantsinspektsioon on finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tegevuse järelevalve käigus kindlaks teinud, et ei ole täidetud vähemalt üks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus, peab finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja taotlema heakskiitmist vastavalt käesoleva seaduse §-le 134.

(3) Finantsvaldusettevõtjale ja segafinantsvaldusettevõtjale, kellele ei kohaldata vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 tegutsemise heakskiitmise nõuet, kohaldatakse konsolideerimisgrupi konsolideerimisraamistiku nõudeid kooskõlas käesoleva seadusega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 575/2013.”;

9) paragrahvi 17 lõike 1 punkti 10 täiendatakse pärast sõnu „sätestatud nõuetele” tekstiosaga „või krediidiasutus ei täida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013, välja arvatud selle määruse artiklites 92a ja 92b, kehtestatud usaldatavusnõudeid”;

10) paragrahvi 206 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.06.2013, lk 338–436),”;

11) seadust täiendatakse §-ga 207 järgmises sõnastuses:

§ 207. Kolmanda riigi konsolideerimisgrupi krediidiasutuse tegevuse alused

(1) Kui Eestis asutatud krediidiasutus kuulub kolmanda riigi konsolideerimisgruppi, seda juhitakse tegelikult Eestist või selle põhitegevus toimub Eestis ning samasse kolmanda riigi konsolideerimisgruppi kuulub Euroopa Liidus ka teine krediidiasutus, peab Euroopa Liidus asutama vahelülina tegutseva emaettevõtja, kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/36/EL krediidiasutusele kehtestatud nõuetele või on sama direktiivi artikli 21a kohaselt heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja.

(2) Finantsjärelevalveasutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud krediidiasutusel lubada omada kahte Euroopa Liidus vahelülina tegutsevat emaettevõtjat, kui ta teeb kindlaks, et üheainsa Euroopa Liidus vahelülina tegutseva emaettevõtja asutamine:
1) oleks vastuolus tegevuste kohustusliku eraldatuse nõudega, kui selline nõue on kehtestatud selle kolmanda riigi õigusnormidega või järelevalvet teostava asutuse poolt, kus asub kolmanda riigi konsolideerimisgrupi peakontor, või
2) muudaks kriisilahenduskõlblikkuse väiksemaks kui kahe Euroopa Liidus vahelülina tegutseva emaettevõtja puhul, seda lähtuvalt hinnangust, mille on andnud Euroopa Liidus vahelülina tegutseva emaettevõtja kriisilahendusasutus.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata juhul, kui kolmanda riigi konsolideerimisgrupi Euroopa Liidus asuvate varade koguväärtus on väiksem kui 40 miljardit eurot.

(4) Käesoleva paragrahvi kohaldamisel käsitatakse kolmanda riigi konsolideerimisgrupi Euroopa Liidus asuvate varade koguväärtust järgmiste varade summana:
1) kolmanda riigi konsolideerimisgrupi kõigi Euroopa Liidus asuvate finantsinstitutsioonide vara koguväärtus konsolideeritud bilansi alusel või nende individuaalsete bilansside alusel, kui bilansid ei ole konsolideeritud, ja
2) käesoleva seaduse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.06.2014, lk 84–148) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.06.2014, lk 349–496) kohaselt Euroopa Liidus registreeritud või tegevusloa saanud kolmanda riigi konsolideerimisgruppi kuuluva finantsinstitutsiooni iga filiaali vara koguväärtus.”;

12) paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 8–10 järgmises sõnastuses:

„(8) Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal esitab Finantsinspektsioonile kord aastas järgmise teabe:
1) teave likviidse vara kohta, millele filiaalil on juurdepääs;
2) filiaali käsutuses olevad omavahendid;
3) filiaali hoiustajate jaoks kehtiv hoiuste tagamise kord;
4) riskijuhtimise kord;
5) juhtimiskorraldus, kaasa arvatud filiaali tegevuses võtmekohtadel olevate isikute andmed;
6) filiaali hõlmavad finantsseisundi taastamise kavad.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud teave esitatakse kord aastas 1. maiks.

(10) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatule võib Finantsinspektsioon nõuda täiendava teabe esitamist, mis on vajalik kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali tegevuse jälgimiseks.”;

13) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Krediidiasutuse võtmeisikud on finantsjuht ning vastavuskontrolli, riskikontrolli või siseauditi üksuse juht, kes ei ole krediidiasutuse juht. Võtmeisikule kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses töötaja kohta sätestatule käesoleva paragrahvi lõikeid 2, 3, 41, 6, 61 ja 7.”;

14) paragrahvi 49 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 49 lõike 11 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Krediidiasutuse juht võib olla muu äriühingu, sealhulgas sidusettevõtja nõukogu või juhatuse liige, kui see on kooskõlas juhi kohustuste ja pädevusega, krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega ning ei too kaasa huvide konflikti. Kui krediidiasutus on järelevalve alla kuuluv oluline üksus Euroopa Keskpanga määruse nr 468/2014, millega kehtestatakse raamistik Euroopa Keskpanga ja riiklike pädevate asutuste vaheliseks ning riiklike määratud asutustega tehtavaks koostööks ühtse järelevalvemehhanismi raames (ühtse järelevalvemehhanismi raammäärus) (ELT L 141, 14.05.2014, lk 1–50), artikli 2 punkti 16 tähenduses, ei või juht olla enamal kui:”;

16) paragrahvi 49 lõike 13 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „nõukogu liikmele” sõnaga „juhtidele”;

17) paragrahvi 49 lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 49 lõike 3 esimene lause tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 49 lõikes 4 asendatakse sõnad „siseauditi üksuse juhi” sõnaga „võtmeisikute”;

20) paragrahvi 50 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega nõuda krediidiasutuse juhi või võtmeisiku tagasikutsumist, kui:
1) Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt ei vasta isik krediidiasutuse juhile või võtmeisikule kehtestatud nõuetele või
2) isik on seoses enda valimise või määramisega esitanud eksitavaid või tegelikkusele mittevastavaid andmeid või võltsitud dokumente või
3) isiku tegevus krediidiasutuse juhtimisel või oma kohustuste täitmisel on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama krediidiasutuse juhtimist või täita oma kohustusi selliselt, et hoiustajate, teiste klientide ja võlausaldajate huvid oleksid küllaldaselt kaitstud, muu hulgas juhul, kui Finantsinspektsioonil on põhjendatud kahtlus, et krediidiasutuses on toimunud rahapesu või terrorismi rahastamine või selle katse või on suurenenud rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud või muud krediidiasutuse tegevusega seotud riskid.”;

21) paragrahvi 50 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahvi 52 lõike 4 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) krediidiasutuse sisemise kapitali ja likviidsuse piisavuse hindamisest lähtuvate peamiste finantsnäitajate, sealhulgas tulude, kulude, kasumi ja rahavoogude prognooside kinnitamine konsolideeritud alusel;”;

23) paragrahvi 52 lõiget 5 täiendatakse pärast tekstiosa „lõikes 1” tekstiosaga „ja lõike 7 kolmandas lauses”;

24) paragrahvi 571 pealkirjas, lõike 11 esimeses ja teises lauses ning lõike 12 esimeses lauses, § 572 lõikes 1, lõike 2 punktides 1, 3 ja 4, lõike 21 sissejuhatavas lauseosas, lõikes 3, lõigete 6 ja 7 esimestes lausetes ning lõikes 8, § 573 lõigetes 1, 3 ja 4, § 574 lõike 1 punktis 1, § 59 lõikes 43, § 63 lõike 2 punktis 51 ja § 104 lõike 1 punktis 21 asendatakse sõnad „juhatuse liige” sõnaga „juht” vastavas käändes ja arvus;

25) paragrahvi 571 lõike 1 sissejuhatav lauseosa ja punkt 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„Krediidiasutuse nende juhtide ja töötajate, kelle tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuse riskiprofiili, tasustamise ning tööga kaasnevate hüvede, sealhulgas lahkumis- ja pensionihüvitiste ja muude soodustuste määramise alused ja põhimõtted (edaspidi tasustamise põhimõtted) peavad:
1) olema selged ja läbipaistvad ning kooskõlas usaldusväärse ja tõhusa riskide juhtimise ning võrdse kohtlemise põhimõtetega;”;

26) paragrahvi 571 lõike 3 sissejuhatav lauseosa ja punkt 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„Krediidiasutuse töötajaks käesoleva seaduse §-de 571–574 tähenduses on isikud, kelle:
1) ülesandeks on krediidiasutuse olulise äriüksuse või kontrolliüksuse juhtimine või”;

27) paragrahvi 571 lõike 3 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

28) paragrahvi 571 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) tasu aastane kogusumma on 500 000 eurot või sellest suurem ja see on võrdne krediidiasutuse juhi keskmise tasuga või sellest suurem ning tema ülesanded mõjutavad märkimisväärselt krediidiasutuse olulise äriüksuse riskiprofiili.”;

29) paragrahvi 571 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesolevas seaduses käsitatakse töötasuna ka krediidiasutuse juhile krediidiasutuse või temaga seotud muu isiku poolt makstavat tasu ametikohustuste täitmise eest krediidiasutuses ning töölepinguna ka isikutega sõlmitud muid lepinguid töö tegemiseks krediidiasutuses.”;

30) paragrahvi 571 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) Kooskõlas käesoleva seaduse § 71 lõigetes 3 ja 4 nimetatud nõuetega peavad krediidiasutuse tasustamise põhimõtted ning nende dokumenteerimine ja dokumentide säilitamine võimaldama Finantsinspektsioonil igal hetkel kontrollida õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel. Käesolevas paragrahvis ning käesoleva seaduse §-s 572, § 573 lõikes 1 ja §-s 574 sätestatud tasustamisnõudeid ning töötasukomitee moodustamise kohustust (edaspidi käesolevas paragrahvis tasustamisnõuded) ei kohaldata konsolideeritud alusel:
1) lepinguriigis asutatud tütarettevõtja suhtes, kui sellele kohaldatakse tasustamisnõudeid kooskõlas Euroopa Liidu muude õigusaktidega;
2) kolmandas riigis asutatud tütarettevõtja suhtes, kui sellele kohaldatakse tasustamisnõudeid kooskõlas Euroopa Liidu muude õigusaktidega.

(6) Tasustamisnõudeid kohaldatakse krediidiasutuse tütarettevõtjale individuaalsel alusel, kui:
1) tütarettevõtja on varahaldusettevõtja või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL I lisa A osa punktides 2–4, 6 ja 7 nimetatud investeerimisteenuseid osutav ettevõtja;
2) tütarettevõtja juht või töötaja täidab ülesandeid, millel on otsene oluline mõju konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste riskiprofiilile või äritegevusele.”;

31) paragrahvi 572 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Vähemalt 50 protsenti tulemustasust peab moodustama tasakaalustatud kogum krediidiasutuse aktsiatest, aktsiaoptsioonidest või muudest krediidiasutuse õiguslikust vormist tulenevatest nendesarnastest õigustest, mis on seotud osaluse omandamisega või muude samaväärsete õigustega, või olemasolu korral muudest väärtpaberitest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 52 või 63 tähenduses või muudest väärtpaberitest, mida on võimalik muuta esimese taseme omavahenditeks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 tähenduses ning mis on kooskõlas krediidiasutuse krediidikvaliteediga ja mis sobivad tulemustasu maksmiseks. Sellisele õiguste kogumile tuleb kohaldada võõrandamispiiranguid, mis on kooskõlas krediidiasutuse pikaajaliste huvidega.

(5) Tulemustasu oluline osa ei tohi olla väiksem kui 40 protsenti tulemustasust. Tulemustasu olulise osa (edaspidi käesolevas paragrahvis tulemustasu edasilükatud väljamakse osa) väljamaksmisel peab arvestama krediidiasutuse majandustsüklit ja äririske, tulemustasu saavate juhtide ja töötajate ülesandeid ning tulemustasu väljamaksmisega seotud riske. Tulemustasu väljamaksmine peab olema jaotatud tasakaalustatult nelja- kuni viieaastasele perioodile. Kui see on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega, peab tulemustasu väljamaksmine olema jaotatud vähemalt viieaastasele perioodile. Kui tulemustasu osakaal kogu töötasust on olulise suurusega, peab tulemustasu edasilükatud väljamakse osa olema vähemalt 60 protsenti tulemustasust. Tulemustasu edasilükatud väljamakse osa võib välja maksta ka tervikuna edasilükkamise perioodi lõpus.”;

32) paragrahvi 572 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

„(10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 ning käesoleva seaduse § 573 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõudeid ei kohaldata:
1) krediidiasutusele, mis ei ole vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 146 süsteemselt oluline krediidiasutus ning mille varade väärtus on keskmiselt ja individuaalsel alusel jooksvale majandusaastale eelnenud nelja aasta jooksul väiksem kui viis miljardit eurot;
2) isikule, kelle aastane tulemustasu ei ületa 50 000 eurot ega ole suurem kui üks kolmandik selle isiku aastasest kogutasust.”;

33) seadust täiendatakse §-ga 582 järgmises sõnastuses:

§ 582. Vastavuskontroll

(1) Krediidiasutus peab ette nägema sõltumatu vastavuskontrolli, mis on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega.

(2) Krediidiasutus tagab vastavuskontrolliks piisavad vahendid, volitused, ressursi ja ligipääsu, et võimaldada kontrollijal sõltumatult tema ülesandeid täita.

(3) Krediidiasutus kehtestab sise-eeskirjadega tegevuspõhimõtted ja reeglid õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmata jätmise õigusriskide ning nendega seonduvate muude riskide tuvastamiseks (edaspidi vastavusrisk) ja nende maandamiseks või vältimiseks. Tegevuspõhimõtete ja reeglite ning meetmete kehtestamisel tuleb arvestada krediidiasutuse äritegevuse iseloomu, ulatust ja keerukust ning osutatavate teenuste laadi ja ulatust.

(4) Vastavuskontrolli ülesanne on järelevalve käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt kehtestatud tegevuspõhimõtete ja eeskirjade ning krediidiasutuse kohustuste täitmisel esinevate puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete asjakohasuse ja tulemuslikkuse üle ning nende hindamine. Nende ülesannete täitmiseks teeb kontrollija sõltumatult analüüse ja kontrolle.

(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ülesannetele ja tegevustele nõustab vastavuskontrolli teostaja krediidiasutuse juhte ja töötajaid vastavusriskiga seotud teemadel. Nõustamine hõlmab muu hulgas vastavusriskiteemalisi koolitusi ning sõltumatu arvamuse andmist uute toodete või olemasolevates toodetes, protsessides ja süsteemides oluliste muudatuste heakskiitmiseks.

(6) Vastavuskontrolli teostaja esitab juhatusele ja nõukogule vähemalt kord kolme kuu jooksul ülevaate tuvastatud riskide, tehtud analüüside ja kontrollide tulemuste ning muude tegevuste kohta. Ülevaade peab sisaldama ka hinnangut potentsiaalsete riskide kohta, mis muu hulgas tulenevad õigusaktide muudatustest.

(7) Vastavuskontrolli üksust võib kombineerida mõne muu kontrolli teostava üksusega, kui see on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega ega mõjuta vastavuskontrolli teostaja sõltumatust ja suutlikkust täita oma ülesandeid.”;

34) paragrahvi 60 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Krediidiasutuse siseauditi üksuse juhiks või revisjonikomisjoni esimeheks võib olla isik, kellel lisaks käesolevas seaduses võtmeisiku kohta sätestatule on kõrgharidus ning siseauditi üksuse või revisjonikomisjoni juhtimiseks vajalikud teadmised ja kogemused.”;

35) paragrahvi 63 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „kehtestatud” sõnadega „ja rakendatud”;

36) paragrahvi 631 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Krediidiasutus peab kehtestama usaldusväärsed, tõhusad ja kõikehõlmavad strateegiad ning neile vastavad protseduurid, et säilitada adekvaatne omavahendite ja likviidsuspuhvrite tase, struktuur ja jaotus struktuuriüksuste ja tegevuste vahel, lähtudes krediidiasutuse võetud riskidest või potentsiaalsetest riskidest.”;

37) paragrahvi 631 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud strateegiate ja protseduuridega peab krediidiasutusel olema kõigi riskide, millele krediidiasutus on avatud, katmiseks piisav sisemine kapital ning piisavalt omavahendeid, et katta stressitestimise ja stsenaariumianalüüsi tulemusena hinnatud võimalik kahju.”;

38) paragrahvi 631 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

39) paragrahvi 631 lõike 5 teises lauses asendatakse sõna „neli” sõnaga „kolm”;

40) paragrahvi 71 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Krediidiasutuse ja tema konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute juhtimis-, sisekontrolli ja vastavuskontrolli süsteemid, raamatupidamise korraldus ning kõigi tehingute ja toimingute dokumenteerimise ja säilitamise korrad, protseduurid ja süsteemid peavad võimaldama Finantsinspektsioonil igal hetkel kontrollida õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist ning tagama usaldatavusnormatiivide nõuetekohase arvutamise ning sellekohaste andmete ja aruandluse õigsuse, sealhulgas asjakohasel juhul konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel.

(4) Krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluvad ema- ja tütarettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse käesolevat seadust, tagavad, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõudeid kohaldatakse ka krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluva tütarettevõtja, sealhulgas maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asutatud tütarettevõtja suhtes, kellele ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 nõudeid, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus tõendab Finantsinspektsioonile, et seaduse nõuete kohaldamine on vastuolus tütarettevõtja asukohariigi õigusaktidega.”;

41) paragrahvi 82 lõike 32 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „sealhulgas” sõnadega „tegevuse edasiandmisest tulenevate riskide ning”;

42) paragrahvi 822 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktiga d piisavalt hõlmamata ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks kehtestatud täiendavate omavahendite nõude täitmiseks kasutatud omavahendeid ei või kasutada ühegi järgmise tingimuse või nõude täitmiseks:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d sätestatud omavahendite nõue;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikes 1a nimetatud finantsvõimenduse määra puhvri nõue;
3) käesoleva seaduse § 1043 lõikes 1 nimetatud täiendavate omavahendite suunis ülemäärase finantsvõimenduse riske katvas ulatuses.”;

43) seadust täiendatakse §-ga 823 järgmises sõnastuses:

§ 823. Kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenev intressirisk

(1) Krediidiasutus rakendab sisesüsteeme või kasutab standardmeetodit või lihtsustatud standardmeetodit, et selgitada välja, hinnata, juhtida ja maandada võimalikust intressimäärade muutumisest tulenevaid riske, mis mõjutavad nii omakapitali majanduslikku väärtust kui ka krediidiasutuse kauplemisportfellivälise tegevuse netointressitulu.

(2) Krediidiasutus rakendab süsteeme, millega hinnatakse ja jälgitakse krediidiriski marginaali võimalikust muutumisest tulenevaid riske, mis mõjutavad nii omakapitali majanduslikku väärtust kui ka krediidiasutuse kauplemisportfellivälise tegevuse netointressitulu.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riskide hindamiseks krediidiasutuse rakendatavad sisesüsteemid ei ole rahuldavad, võib Finantsinspektsioon nõuda, et krediidiasutus kasutaks lõikes 1 nimetatud standardmeetodit.

(4) Kui Finantsinspektsioon leiab, et lihtsustatud standardmeetod ei võta piisavalt arvesse krediidiasutuse kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevat intressiriski, võib ta nõuda, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 145 määratletud väikesed ja mittekeerukad krediidiasutused peavad kasutama standardmeetodit.”;

44) paragrahvi 84 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „, siseauditi üksuse juht või revisjonikomisjoni esimees või revident”;

45) paragrahvi 84 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Samaväärset majanduslikku huvi omavad isikud on krediidiasutuse juhi abikaasa või registreeritud elukaaslane, lapsed ja vanemad.”;

46) paragrahvi 84 lõike 3 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„1) krediidiasutuse juhi või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku poolt kontrollitav äriühing väärtpaberituru seaduse § 10 tähenduses ja selle äriühingu ema- või tütarettevõtja või äriühing, milles krediidiasutuse juht või lõikes 2 nimetatud isik omab olulist osalust;
2) äriühing, kelle juhtimisorgani liikmeks on krediidiasutuse juht või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik;”;

47) paragrahvi 84 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Krediidiasutusega seotud isikule laenu andmise dokumentatsioon peab olema Finantsinspektsioonile tema taotluse korral kättesaadav.”;

48) paragrahvi 84 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Krediidiasutusega seotud isikutele ei tohi anda laenu soodsamatel tingimustel kui samasugust maksevõimet ja tagatisi omavatele teistele isikutele. Kui krediidiasutus võimaldab oma töötajatel saada laenu boonus- või optsiooniprogrammi raames, võib samadel tingimustel laenu anda ka krediidiasutusega seotud isikutele.”;

49) seadust täiendatakse §-ga 854 järgmises sõnastuses:

§ 854. Täiendavad makrotasandi usaldatavusnormatiivid

Makrofinantsjärelevalve raames võib Eesti Pank kehtestada kõigile Eestis tegutsevatele krediidiasutustele, nende Eestis asuvatele ema- ja tütarettevõtjatele ning välisriikide krediidiasutuste Eestis tegutsevatele tütarettevõtjatele, filiaalidele ja esindustele nõuded:
1) hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide riskikaaludele ja kriteeriumidele, mida nendele riskipositsioonidele rakendatakse, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 124 sätestatut;
2) makseviivitusest tingitud kahjumäära miinimumväärtusele, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 164 sätestatut;
3) Eesti finantssüsteemile ja reaalmajandusele tõsist negatiivset mõju avaldavate süsteemsete riskide maandamiseks, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 458 sätestatut.”;

50) paragrahvi 8644 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kapitali säilitamise puhvri nõude täitmiseks hoitavad esimese taseme põhiomavahendid koos käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 nimetatud puhvritega moodustavad liidetuna kombineeritud puhvri.”;

51) paragrahvi 8644 lõikes 3 asendatakse sõna „konsolideerimata” sõnaga „individuaalsel”;

52) paragrahvi 8644 täiendatakse lõigetega 31–33 järgmises sõnastuses:

„(31) Kui konsolideerimisgrupi suhtes on konsolideeritud alusel kohaldatav globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõue ja muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõue, kohaldatakse neist kõrgeimat.

(32) Kui krediidiasutuse suhtes on kohaldatav süsteemse riski puhvri nõue, on see kumuleeruv muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõude või globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõudega.

(33) Kui käesoleva seaduse § 8649 lõike 8, 9 või 10 kohaldamiseks arvutatud süsteemse riski puhvri määra ja sama krediidiasutuse suhtes kohaldatava muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri määra või globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri määra summa on suurem kui viis protsenti, võib Eesti Pank vastavaid puhvrimäärasid kohaldada Euroopa Komisjoni loal.”;

53) paragrahvi 8644 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „§ 104 lõike 2” tekstiosaga „§ 1042 lõike 1”;

54) paragrahvi 8644 täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastuses:

„(51) Esimese taseme omavahendeid, mida säilitatakse kombineeritud puhvri koosseisu kuuluvate nõuete täitmiseks, ei või krediidiasutus kasutada:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktides a, b ja c nimetatud nõuete ega käesoleva seaduse § 1042 lõikes 1 nimetatud täiendavate omavahendite nõuete täitmiseks;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 92a ja 92b ega finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatud miinimumnõuete riskipõhiste komponentide täitmiseks.

(52) Esimese taseme põhiomavahendeid, mida krediidiasutus säilitab mõne oma kombineeritud puhvri nõude elemendi järgimiseks, ei või krediidiasutus kasutada kombineeritud puhvri muu kohaldatava elemendi järgimiseks.”;

55) paragrahvi 8646 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Krediidiasutusepõhine vastutsükliline kapitalipuhver on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsiooni ja käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud korra kohaselt arvutatud riskipositsioonide asukohariikides kohaldatavate vastutsüklilise kapitalipuhvri määrade kaalutud keskmise korrutis. Vastutsükliline kapitalipuhver peab koosnema esimese taseme põhiomavahenditest.

(2) Vastutsüklilise kapitalipuhvri määr on kuni 2,5 protsenti kogu riskipositsioonist, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti. Vastutsüklilise kapitalipuhvri määr määratakse 0,25 protsendipunkti täpsusega. Vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestab Eesti Pank.”;

56) paragrahvi 8646 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Eesti Pank arvutab iga kvartali jaoks vastutsüklilise kapitalipuhvri alusnäitaja, mida kasutatakse võrdlusalusena vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestamiseks. Vastutsüklilise kapitalipuhvri alusnäitaja eesmärk on kajastada Eesti krediiditsüklit ja laenumahu ülemäärase suurenemisega seotud riske, võttes arvesse Eesti majanduse eripärasid. Vastutsüklilise kapitalipuhvri alusnäitaja põhineb laenude ja sisemajanduse kogutoodangu suhte kõrvalekaldumisel pikaajalisest suundumusest, mille puhul Eesti Pank võtab muu hulgas arvesse:
1) laenumahu kasvu ning väljastatud laenude ja sisemajanduse kogutoodangu suhte muutust;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta (ELT L 331, 15.12.2010, lk 1–11) sätestatud korra kohaselt antud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitusi.”;

57) paragrahvi 8646 lõiked 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Eesti Pank hindab kord kvartalis tsüklilise süsteemse riski intensiivsust ja vastutsüklilise kapitalipuhvri määra piisavust ning vajaduse korral kehtestab vastutsüklilise kapitalipuhvri määra või kohandab seda, võttes sealjuures arvesse:
1) vastutsüklilise kapitalipuhvri alusnäitajat, mis on arvutatud kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 21;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1092/2010 sätestatud korra kohaselt antud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitusi;
3) muid näitajaid ja asjaolusid, mis on kohased tsüklilise süsteemse riski käsitlemisel.

(4) Põhjendatud kaalutlustel võib Eesti Pank kehtestada vastutsüklilise kapitalipuhvri määra, mis ületab 2,5 protsenti koguriskipositsioonist. Eesti Pank võib tunnustada teises lepinguriigis või kolmandas riigis kehtestatud vastutsüklilise kapitalipuhvri määra, mis ületab 2,5 protsenti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 alusel arvutatud koguriskipositsiooni selles riigis asuvast osast.

(5) Kui kolmandas riigis ei ole vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestatud ega avalikustatud, arvestatakse Eesti krediidiasutuste positsioonide suhtes, mis asuvad selles riigis, vastutsüklilise kapitalipuhvri määra käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud korras.”;

58) paragrahvi 8646 lõigete 6 ja 7 esimesed laused tunnistatakse kehtetuks;

59) paragrahvi 8646 lõike 7 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Eesti Pank avaldab kord kvartalis oma veebilehel vähemalt järgmise teabe:”;

60) paragrahvi 8646 lõike 7 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 21 arvutatud puhvri alusnäitaja;”;

61) paragrahvi 8646 lõike 7 punktid 6 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„6) uue kõrgema määra varasemat rakendamist põhjendavad erakorralised asjaolud, kui vastutsüklilise kapitalipuhvri uue määra jõustumise tähtaeg on lühem kui 12 kuud arvates uue määra avalikustamisest;
7) vastutsüklilise kapitalipuhvri määra vähendamise korral eeldatav periood, mille jooksul ei kavandata puhvri määra suurendamist, koos selle perioodi määramise põhjendusega.”;

62) paragrahvi 8646 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Eesti Pank kehtestab krediidiasutusepõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määra arvutamise täpsema korra ja teises lepinguriigis või kolmandas riigis kehtestatud vastutsüklilise kapitalipuhvri määra tunnustamise korra.”;

63) paragrahvi 8647 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus võib olla:
1) konsolideerimisgrupp, mida juhib Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus, Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, või
2) krediidiasutus, mis ei ole Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja ega segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja.”;

64) paragrahvi 8647 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Globaalse süsteemselt olulise ettevõtja määramisel võib rakendada täiendavat metoodikat, võttes aluseks:
1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–4 nimetatud tunnused;
2) konsolideerimisgrupi piiriülese tegevuse, välja arvatud konsolideerimisgrupi tegevuses osalevates lepinguriikides Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.07.2014, lk 1–90), artikli 4 tähenduses.

(22) Käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatud täiendava metoodikaga saadakse täiendav üldine punktisumma iga lõikes 1 nimetatud üksuse kohta ning selle põhjal võib Eesti Pank rakendada lõike 8 punktis 3 sätestatut.”;

65) paragrahvi 8647 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut arvestades arvutatakse igale globaalsele süsteemselt olulisele krediidiasutusele kvantitatiivne punktisumma. Punktisumma arvutamisel võetakse kõiki tunnuseid arvesse võrdse kaaluga.

(4) Globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus määratakse käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt leitud punktisumma alusel ühte vähemalt viiest kategooriast, arvestades, et süsteemne olulisus suureneb esimesest viiendani.”;

66) paragrahvi 8647 lõike 5 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„1) esimesse kategooriasse kuuluva globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõue on üks protsent Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist;
2) iga järgmise kategooria puhul liidetakse käesoleva lõike punktis 1 nimetatud määrale vähemalt 0,5 protsenti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist.”;

67) paragrahvi 8647 lõike 5 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

68) paragrahvi 8647 lõiked 6 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus peab globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvrit hoidma konsolideeritud alusel. Globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhver peab koosnema esimese taseme põhiomavahenditest.

(7) Eesti Pank teatab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule globaalsete süsteemselt oluliste krediidiasutuste loetelu ja neile antud kategooriad. Teade peab sisaldama põhjendust käesoleva paragrahvi lõike 8 kohase järelevalvelise õiguse kohaldamise või kohaldamata jätmise kohta.”;

69) paragrahvi 8647 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

„(71) Eesti Pank vaatab igal aastal läbi globaalsete süsteemselt oluliste krediidiasutuste määramise ja neile antud kategooriate põhjendatuse ning teavitab tulemustest asjaomast globaalset süsteemselt olulist krediidiasutust ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu.”;

70) paragrahvi 8647 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Eesti Pangal on põhjendatud järelevalvehinnangu alusel õigus:
1) määrata globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus punktisumma alusel määratud kategooriast kõrgemasse kategooriasse;
2) määratleda madalaimale kategooriale vastavast punktisummast madalama punktisummaga krediidiasutus globaalse süsteemselt olulise krediidiasutusena ning arvata see asjakohasesse kategooriasse;
3) võttes arvesse Euroopa Liidu ühtset kriisilahenduskorda, paigutada globaalne süsteemselt oluline ettevõtja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud täiendava üldise punktisumma alusel kõrgemast kategooriast ümber madalamasse kategooriasse.”;

71) paragrahvi 8648 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Muu süsteemselt oluline krediidiasutus võib olla:
1) krediidiasutus;
2) konsolideerimisgrupp, mida juhib Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja;
3) Eestis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja.”;

72) paragrahvi 8648 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad „asjaomase lepinguriigi” sõnaga „Eesti”;

73) paragrahvi 8648 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Eesti Pank vaatab igal aastal läbi muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste määramise põhjendatuse ning teavitab tulemustest asjaomast muud süsteemselt olulist krediidiasutust ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu.”;

74) paragrahvi 8648 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Eesti Pank võib nõuda igalt muult süsteemselt oluliselt krediidiasutuselt muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri hoidmist kuni kolme protsendi ulatuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist individuaalsel, allkonsolideeritud või konsolideeritud alusel.”;

75) paragrahvi 8648 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„(31) Euroopa Komisjoni loal võib Eesti Pank teha otsuse nõuda igalt muult süsteemselt oluliselt krediidiasutuselt muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri hoidmist rohkem kui kolme protsendi ulatuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist individuaalsel, allkonsolideeritud või konsolideeritud alusel.

(32) Muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhver peab koosnema esimese taseme põhiomavahenditest.”;

76) paragrahvi 8648 lõikes 4 asendatakse sõna „kehtestamine” sõnadega „nõude kohaldamine”;

77) paragrahvi 8648 lõike 5 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Eesti Pank teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõude kehtestamisest või taaskehtestamisest Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vähemalt üks kuu enne lõikes 3 sätestatud alusel tehtud otsuse avaldamist või vähemalt kolm kuud enne lõikes 31 sätestatud alusel tehtud otsuse avaldamist.”;

78) paragrahvi 8648 lõike 5 punktis 2 asendatakse sõna „lepinguriigile” sõnadega „Eesti Pangale”;

79) paragrahvi 8648 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Ilma et see piiraks käesoleva seaduse § 8649 ja käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaldamist, siis juhul, kui muu süsteemselt oluline krediidiasutus on sellise globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse või muu süsteemselt olulise krediidiasutuse tütarettevõtja, mis on krediidiasutus või konsolideerimisgrupp, mida juhib Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus, kelle suhtes kohaldatakse muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvrit konsolideeritud alusel, ei tohi muu süsteemselt olulise krediidiasutuse suhtes individuaalsel või allkonsolideeritud alusel kohaldatav puhvri määr ületada järgmistest väärtustest väiksemat:
1) summa, mis on leitud konsolideerimisgrupi suhtes konsolideeritud alusel kohaldatava globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse või muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri määradest kõrgeima ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsiooni suhtes kohaldatava ühe protsendi määra liitmisel;
2) kolm protsenti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist või määr, mida Euroopa Komisjon on lubanud konsolideerimisgrupi suhtes konsolideeritud alusel kohaldada kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 31.”;

80) paragrahvi 8649 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Süsteemse riski puhvri nõuet võib kohaldada kõigi krediidiasutuste, krediidiasutuste rühma või üksiku krediidiasutuse kõigi riskipositsioonide või riskipositsioonide alamrühmade suhtes, mis on nimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 4. Süsteemse riski puhvri eesmärk on ennetada ja maandada makrotasandi usaldatavusnõuetega seotud riske või süsteemseid riske, millel võivad olla tõsised negatiivsed tagajärjed finantssüsteemile ja Eesti majandusele ning mis ei ole hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 575/2013 kehtestatud omavahendite nõuete ning käesoleva seaduse kohaselt kehtestatud vastutsüklilise kapitalipuhvri, globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse kapitalipuhvri ja muu süsteemselt olulise krediidiasutuse kapitalipuhvri nõuetega. Süsteemse riski puhver peab koosnema esimese taseme põhiomavahenditest.

(2) Eesti Pank kehtestab:
1) süsteemse riski puhvri määra;
2) süsteemse riski puhvri arvutamise korra;
3) teises lepinguriigis või kolmandas riigis kehtestatud süsteemse riski puhvri nõude tunnustamise korra.

(3) Süsteemse riski puhvri kohaldamisel võib Eesti Pank nõuda, et krediidiasutused säilitaksid Eesti Panga kehtestatud korras arvutatud süsteemse riski puhvri individuaalsel, konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel, nagu see on kohaldatav kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotisega.

(4) Süsteemse riski puhvrit võib kohaldada järgmiste riskipositsioonide suhtes:
1) kõik Eestis asuvad riskipositsioonid;
2) käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud valdkondlikud riskipositsioonid;
3) muudes lepinguriikides asuvad riskipositsioonid, mille puhul kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikeid 11 ja 13;
4) käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1–4 nimetatud valdkondlikud riskipositsioonid, mis asuvad muudes lepinguriikides, ainult selleks, et võimaldada teise lepinguriigi kehtestatud puhvri nõude tunnustamist kooskõlas lõikega 14;
5) kolmandates riikides asuvad riskipositsioonid;
6) kõigi käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud valdkondlike riskipositsioonide alamrühmad.

(5) Süsteemse riski puhvrit võib kohaldada järgmiste Eestis asuvate valdkondlike riskipositsioonide suhtes:
1) kõik jaenõuded füüsiliste isikute vastu, mis on tagatud elamukinnisvaraga;
2) kõik nõuded juriidiliste isikute vastu, mis on tagatud ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga;
3) kõik nõuded juriidiliste isikute vastu, välja arvatud käesoleva lõike punktis 2 nimetatud nõuded;
4) kõik nõuded füüsiliste isikute vastu, välja arvatud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud nõuded.

(6) Süsteemse riski puhvri nõue kehtestatakse 0,5 protsendipunktiliste astmetena või selle väärtuse kordajatena. Krediidiasutuste rühmadele, üksikutele krediidiasutustele ja riskipositsioonide eri alamrühmadele võib kehtestada erinevaid nõudeid.

(7) Eesti Pank järgib süsteemse riski puhvri nõude kehtestamisel järgmist:
1) süsteemse riski puhvri kehtestamine ei või takistada siseturu nõuetekohast toimimist nii, et see toob kaasa ebaproportsionaalselt negatiivse mõju teiste lepinguriikide finantssüsteemidele tervikuna või osaliselt või Euroopa Liidu finantssüsteemile tervikuna;
2) süsteemse riski puhvrit ei või kasutada vastutsüklilise kapitalipuhvri, globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri või muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvriga hõlmatud riskide käsitlemiseks;
3) Eesti Pank hindab süsteemse riski puhvri nõude kohasust vähemalt kord kahe aasta jooksul.

(8) Eesti Pank teatab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule süsteemse riski puhvri määra või määrade kehtestamisest või taaskehtestamisest enne otsuse avaldamist. Kui krediidiasutus, kelle suhtes kohaldatakse üht või mitut süsteemse riski puhvri määra, on tütarettevõtja, kelle emaettevõtja on asutatud teises lepinguriigis, teavitab Eesti Pank ka selle lepinguriigi asjaomaseid asutusi. Kui süsteemse riski puhvri määra kohaldatakse kolmandates riikides asuvate riskipositsioonide suhtes, teavitab Eesti Pank ka Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. Käesoleva lõike kohaselt esitatav teave peab sisaldama:
1) Eestis esineva süsteemse riski või makrotasandi usaldatavusnõuetega seotud riski kirjeldust;
2) selgitust, miks süsteemse riski või makrotasandi usaldatavusnõuetega seotud riskide või süsteemsete riskide ulatusest tulenev oht Eesti finantssüsteemi stabiilsusele põhjendab süsteemse riski puhvri määra;
3) põhjendust, miks Eesti Pank peab süsteemse riski puhvrit riskide maandamise seisukohast tõenäoliselt tõhusaks ja proportsionaalseks;
4) kättesaadava teabe põhjal antud hinnangut süsteemse riski puhvri rakendamise tõenäoliste Euroopa siseturule tekkivate positiivsete või negatiivsete mõjude kohta;
5) süsteemse riski puhvri määra või määrasid, mida soovitakse kehtestada, ja viidet krediidiasutustele ning riskipositsioonidele, mille suhtes süsteemse riski puhvri määra või määrasid kavatsetakse kohaldada;
6) kui süsteemse riski puhvri määra kohaldatakse kõikide riskipositsioonide suhtes, siis põhjendust, miks Eesti Panga arvates ei dubleeri süsteemse riski puhver muu süsteemselt olulise ettevõtja puhvri toimimist.

(9) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud riskipositsioonide rühmale või riskipositsioonide alamrühmale, mille suhtes kohaldatakse ühte või mitut süsteemse riski puhvri nõuet, süsteemse riski puhvri määra või määrade kehtestamise või taaskehtestamise tulemuseks ei ole ühegi sellise riskipositsiooni puhul kolmest protsendist suurem kombineeritud süsteemse riski puhvri määr, teatab Eesti Pank sellest käesoleva paragrahvi lõike 8 kohaselt Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule vähemalt üks kuu enne otsuse avaldamist. Käesoleva lõike kohaldamisel ei arvestata teise lepinguriigi kehtestatud süsteemse riski puhvri määra tunnustamist kolmeprotsendilise ülempiiri hulka.

(10) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud riskipositsioonide rühmale või riskipositsioonide alamrühmale, mille suhtes kohaldatakse ühte või mitut süsteemse riski puhvri nõuet, süsteemse riski puhvri määra või määrade kehtestamise või taaskehtestamise tulemuseks on mis tahes sellise riskipositsiooni puhul kombineeritud süsteemse riski puhvri määr tasemel 3–5 protsenti, taotleb Eesti Pank käesoleva paragrahvi lõike 8 kohaselt esitatud teavituses Euroopa Komisjoni arvamust. Kui Euroopa Komisjoni arvamus on negatiivne, järgib Eesti Pank nimetatud arvamust või põhjendab, miks ta seda ei tee. Kui krediidiasutus, kelle suhtes on kohaldatav üks või mitu süsteemse riski puhvri määra, on tütarettevõtja, kelle emaettevõtja on asutatud teises lepinguriigis, taotleb Eesti Pank käesoleva paragrahvi lõike 8 kohaselt esitatud teavituses Euroopa Komisjoni ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitust.

(11) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud riskipositsioonide rühmale või riskipositsioonide alamrühmale, mille suhtes kohaldatakse ühte või mitut süsteemse riski puhvri nõuet, süsteemse riski puhvri määra või määrade kehtestamise või taaskehtestamise tulemuseks on mis tahes sellise riskipositsiooni puhul viiest protsendist suurem kombineeritud süsteemse riski puhvri määr, küsib Eesti Pank enne süsteemse riski puhvri rakendamist Euroopa Komisjonilt luba.

(12) Eesti Pank teavitab ühe või mitme süsteemse riski puhvri määra kehtestamisest või taaskehtestamisest asjaomasel veebilehel. Avaldatakse vähemalt järgmine teave:
1) süsteemse riski puhvri määr või määrad;
2) krediidiasutused, kellele süsteemse riski puhvrit kohaldatakse;
3) riskipositsioonid, mille suhtes süsteemse riski puhvri määra või määrasid kohaldatakse;
4) süsteemse riski puhvri määra või määrade kehtestamise või taaskehtestamise põhjendus;
5) kuupäev, millest alates peavad krediidiasutused hakkama kehtestatud või taaskehtestatud süsteemse riski puhvrit kohaldama;
6) loetelu riikidest, milles asuvaid riskipositsioone tunnustatakse süsteemse riski puhvris.

(13) Kui Eesti Pank otsustab kehtestada süsteemse riski puhvri nõude teistes lepinguriikides asuvate riskipositsioonide suhtes, kehtestatakse puhvri nõue võrdselt kõigi Euroopa Liidus asuvate riskipositsioonide suhtes, välja arvatud siis, kui puhvri nõue kehtestatakse selleks, et tunnustada teise lepinguriigi kehtestatud süsteemse riski puhvri nõuet.

(14) Kui Eesti Pank tunnustab teise lepinguriigi kehtestatud süsteemse riski puhvri nõuet, võib see nõue olla kumuleeruv Eestis kehtestatud süsteemse riski puhvri nõudega, tingimusel et need puhvrid käsitlevad erinevaid riske. Kui puhvrid käsitlevad samu riske, kohaldatakse ainult suuremat puhvrit. Teise lepinguriigi kehtestatud süsteemse riski puhvri nõude tunnustamisest teavitab Eesti Pank Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu.

(15) Eesti Pangal on õigus jätta käesoleva paragrahvi lõike 12 punktis 4 nimetatud põhjendus avaldamata, kui avaldamine võib ohustada finantssüsteemi stabiilsust.”;

81) paragrahvi 8650 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „nõuet” tekstiosaga „või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1a alusel finantsvõimenduse määra puhvri nõuet”;

82) paragrahvi 8650 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa, lõiget 3, lõike 5 sissejuhatavat lauseosa ning lõike 5 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „nõuet” sõnadega „või finantsvõimenduse määra puhvri nõuet”;

83) paragrahvi 8650 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) võtta kohustust maksta tulemustasu või teha täiendavaid sissemakseid vabatahtlikusse pensioniskeemi ega maksta tulemustasu aja eest, kui krediidiasutus ei täitnud kombineeritud kapitalipuhvri nõuet või finantsvõimenduse määra puhvri nõuet;”;

84) paragrahvi 8650 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„(31) Kombineeritud puhvri nõue loetakse mittetäidetuks, kui krediidiasutuse omavahendite kogus ja kvaliteet ei võimalda kombineeritud puhvri nõudega samal ajal täita kõiki järgmisi nõudeid, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013:
1) artikli 92 lõike 1 punktis a sätestatud nõue ja muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks mõeldud täiendavate omavahendite nõue;
2) artikli 92 lõike 1 punktis b sätestatud nõue ja muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks mõeldud täiendavate omavahendite nõue;
3) artikli 92 lõike 1 punktis c sätestatud nõue ja muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks mõeldud täiendavate omavahendite nõue.

(32) Finantsvõimenduse määra puhvri nõue loetakse mittetäidetuks, kui krediidiasutuse esimese taseme omavahendeid ei ole summas, mida on vaja, et samal ajal täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d ja lõikes 1a nimetatud nõudeid ning käesoleva seaduse § 1042 lõikes 1 nimetatud nõuet, kui käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktiga d piisavalt hõlmamata ülemäärase finantsvõimenduse riski.”;

85) paragrahvi 8650 täiendatakse lõigetega 51–55 järgmises sõnastuses:

„(51) Finantsinspektsioonil on õigus pärast konsulteerimist asjaomaste järelevalveasutustega nõuda käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaldamist lõikes 4 sätestatud ulatuses, kui krediidiasutus täidab kombineeritud puhvri nõuet, kui seda käsitatakse täiendavalt lõikes 31 nimetatud nõuetele, kuid see ei vasta kombineeritud puhvri nõudele, kui seda käsitatakse lisanduvana finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 17 lõike 2 punkti 1 kohaselt arvutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudele.

(52) Kui krediidiasutus ei täida kombineeritud puhvri nõudeid käesoleva paragrahvi lõikes 51 kirjeldatud viisil, teavitab ta Finantsinspektsiooni sellest viivitamata.

(53) Finantsinspektsioon võib kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 51 sätestatud õigust üheksa kuu möödumisel lõikes 52 nimetatud teavituse saamisest, välja arvatud juhul, kui ta leiab, et on täidetud vähemalt kaks järgmistest tingimustest:
1) nõude täitmata jätmine on tingitud finantsturgude toimimise tõsisest häirest, mis toob kaasa finantsturu laiapõhjalise pingeseisundi mitmes turusegmendis;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud häire tulemusel ei ole suurenenud mitte ainult krediidiasutuse omavahendite instrumentide ja kõlblike kohustuste instrumentide hinnavolatiilsus või sellega kaasnevad kulud, vaid krediidiasutuse jaoks on turud ka täielikult või osaliselt sulgunud, mistõttu ei ole võimalik emiteerida turgudel omavahendite instrumente ja kõlblike kohustuste instrumente;
3) käesoleva lõike punktis 2 nimetatud turgude sulgumist täheldatakse nii asjaomase krediidiasutuse kui ka mitme muu ettevõtja puhul;
4) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud häire takistab krediidiasutusel emiteerida omavahendite instrumente ja kõlblike kohustuste instrumente mahus, millest piisaks nõude täitmata jätmise heastamiseks;
5) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud õiguse kasutamisega kaasneb negatiivse mõju ülekandumine osale pangandussektorist, tõenäoliselt kahjustades seeläbi finantsstabiilsust.

(54) Finantsinspektsioon hindab käesoleva paragrahvi lõikes 51 nimetatud õiguse kohaldamisel järgmist:
1) nõude täitmata jätmise põhjus, kestus ja ulatus ning selle mõju kriisilahenduskõlblikkusele;
2) krediidiasutuse finantsseisundi areng ja tõenäosus, et krediidiasutus võib muutuda tulevikus maksejõuetuks;
3) tõenäosus, et krediidiasutus on võimeline mõistliku aja jooksul tagama vastavuse käesoleva paragrahvi lõikes 51 nimetatud nõuetele;
4) kui krediidiasutus ei ole võimeline asendama kohustusi, mis ei vasta enam Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 72b ja 72c või finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatud kõlblikkus- või tähtajakriteeriumitele, siis kas see võimetus on spetsiifilist laadi või tingitud kogu turgu hõlmavast häirest;
5) kas omakapitali jaotamise piirangute kohaldamine on kõige asjakohasem ja proportsionaalsem vahend olukorraga tegelemiseks, võttes arvesse selle võimalikku mõju nii krediidiasutuse rahastamistingimustele kui ka kriisilahenduskõlblikkusele.

(55) Finantsinspektsioon teostab käesoleva paragrahvi lõikes 54 nimetatud hindamist kord kuus arvates lõikes 52 nimetatud teavituse saamisest.”;

86) paragrahvi 8650 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Kui krediidiasutus täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III, IV ja VII osas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ ja 2011/61/EL ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 35–80), 2. peatükis sätestatud asjakohaseid omavahendite nõudeid, käesoleva seaduse § 1042 lõikes 1 nimetatud asjakohast täiendavate omavahendite nõuet, ja kui see on kohaldatav, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikes 1a nimetatud kombineeritud puhvri nõuet või finantsvõimenduse määra puhvri nõuet, ei too § 1043 lõikes 1 nimetatud suunise täitmata jätmine kaasa käesolevas paragrahvis sätestatud piirangute kehtestamist.”;

87) paragrahvi 8651 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „nõuet” tekstiosaga „, või kui see on kohaldatav, oma finantsvõimenduse määra puhvri nõuet”;

88) paragrahvi 91 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna „konsolideerimata” sõnadega „individuaalsel alusel”;

89) paragrahvi 91 lõike 12 teises lauses asendatakse sõna „viiendaks” sõnaga „seitsmendaks”;

90) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses:

„(14) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda järelevalveliste aruannete, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 või selle alusel kehtestatud õigusaktides nimetatud aruannete esitamist sagedamini.”;

91) seadust täiendatakse §-ga 911 järgmises sõnastuses:

§ 911. Finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja aruandlus

(1) Finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja esitab Finantsinspektsioonile käesolevas paragrahvis sätestatud dokumendid ja andmed, kui:
1) tema suhtes on tehtud tegutsemise heakskiitmise otsus vastavalt käesoleva seaduse §-le 136 ja Finantsinspektsioon teostab selle konsolideerimisgrupi üle, kuhu finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja kuulub, konsolideeritud järelevalvet vastavalt § 97 lõikele 2;
2) vastavalt käesoleva seaduse §-le 137 ei ole tema suhtes tegutsemise heakskiitmise nõuet kohaldatud, kuid Finantsinspektsioon teostab selle konsolideerimisgrupi üle, kuhu finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja kuulub, konsolideeritud järelevalvet vastavalt § 97 lõikele 2.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja esitab Finantsinspektsioonile ilma põhjendatud viivituseta kõik käesoleva seaduse § 134 lõike 2 alusel esitatud andmete muudatused.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja esitab Finantsinspektsioonile kord aastas 1. juuniks kirjaliku kinnituse, et:
1) finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ei ole kriisilahendussubjekt tema konsolideerimisgrupi mõnes kriisilahenduse konsolideerimisgrupis tulenevalt kriisilahenduse strateegiast, mille on kindlaks määranud asjaomane kriisilahendusasutus;
2) krediidiasutusest tütarettevõtja on määratud vastutavaks selle eest, et on tagatud usaldatavusnõuete järgimine konsolideerimisgrupi poolt konsolideeritud alusel, ning talle on antud kõik vajalikud vahendid ja õiguslikud volitused vastavate ülesannete tulemuslikuks täitmiseks;
3) finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ei tee konsolideerimisgruppi või selle krediidiasutusest või finantseerimisasutusest tütarettevõtjat mõjutavaid juhtimisalaseid, tegevusalaseid ja finantsotsuseid.

(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule esitab finantsvaldusettevõtja Finantsinspektsioonile kinnituse, et tema peamine tegevus on osaluse hoidmine tütarettevõtjates.

(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule esitab segafinantsvaldusettevõtja Finantsinspektsioonile kinnituse, et tema peamine tegevus on osaluse hoidmine tütarettevõtjates seoses krediidiasutuste või finantseerimisasutustega.”;

92) paragrahvi 92 lõike 31 punkte 1 ja 2 täiendatakse pärast sõna „aasta” sõnaga „krediidiasutuse”;

93) paragrahvi 922 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Krediidiasutus esitab Finantsinspektsioonile andmed äriliinide kaupa nende isikute kohta, kelle tasustamise kogusumma krediidiasutuses on vähemalt üks miljon eurot aastas, sealhulgas nende arvu ning iga isiku ülesanded, põhitöötasu, tulemustasud ja krediidiasutuse tehtud pensionimaksed, mitte hiljem kui neli kuud pärast majandusaasta lõppu. Finantsinspektsioon edastab nimetatud teabe Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele.

(5) Finantsinspektsioon kogub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 450 lõike 1 punktide g, h, i ja k kohaselt avalikustatud teavet ning teavet soolise palgalõhe kohta krediidiasutuses ning analüüsib tasustamise põhimõtete rakendamist krediidiasutuses. Finantsinspektsioon edastab nimetatud teabe Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele.”;

94) paragrahvi 96 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „575/2013,” tekstiosaga „nõukogu määruses (EL) nr 1024/2013,”;

95) paragrahvi 96 täiendatakse lõikega 52 järgmises sõnastuses:

„(52) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud hindamiseks välja töötada metoodika koos riskipõhiste võrdlusaluste ja kvantitatiivsete indikaatoritega, mis põhineb krediidiasutuste jaotamisel sarnase riskiprofiili alusel. Sellise metoodika kasutamine ei tohi mõjutada käesoleva seaduse § 104 alusel meetmete kohaldamist.”;

96) paragrahvi 96 lõike 6 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „positsioonide” sõnadega „või portfellide”;

97) paragrahvi 96 lõike 6 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) kauplemisega mitteseotud tegevusest tulenevat intressimäära riski ja rakendab vajalikke meetmeid, kui krediidiasutuse majanduslik väärtus langeb intressimäära muutuse tõttu, nagu on määratletud intressimäärade suhtes kohaldatava kuue järelevalvealase šokistsenaariumi seast vähemalt ühes stsenaariumis, rohkem kui 15 protsendipunkti võrra tema omavahenditest või kui krediidiasutuse netointressitulu väheneb märkimisväärselt intressimäärade muutuse tõttu, nagu on määratletud intressimäärade suhtes kohaldatava kahe järelevalvealase šokistsenaariumi seast vähemalt ühes stsenaariumis;”;

98) paragrahvi 96 lõikest 11 jäetakse välja sõnad „süsteemset riski omavate ettevõtjate kohta ja”;

99) paragrahvi 96 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:

„(13) Finantsinspektsioon küsib käesoleva paragrahvi lõike 12 punktis 2 nimetatud teavet võimalusel nii, et arvestab juba varem saadud teabega. Finantsinspektsioon ei nõua käesoleva paragrahvi lõike 12 punkti 2 alusel lisateabe esitamist, kui ta on selle teabe varem saanud muus vormis ja teabel on sama kvaliteet ja usaldusväärsus.”;

100) paragrahvi 97 lõike 2 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„1) Eesti krediidiasutus on Eestis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 28 ja Finantsinspektsioon teostab selle krediidiasutuse üle otsest järelevalvet individuaalsel alusel vastastavalt nõukogu määrusele (EL) nr 1024/2013;
2) Eesti krediidiasutus on lepinguriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 29 ja Finantsinspektsioon teostab selle krediidiasutuse üle otsest järelevalvet individuaalsel alusel vastavalt nõukogu määrusele (EL) nr 1024/2013;”;

101) paragrahvi 97 lõiget 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) Eesti krediidiasutuse emaettevõtja on Eestis või lepinguriigis emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 28 või 29 ja Eesti krediidiasutus on konsolideerimisgruppi kuuluvatest krediidiasutustest suurima bilansimahuga;”;

102) paragrahvi 97 lõike 2 punktid 3–6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) Eesti krediidiasutuse emaettevõtja on Eestis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 30 või 32 ja Finantsinspektsioon teostab selle krediidiasutuse üle otsest järelevalvet individuaalsel alusel vastavalt nõukogu määrusele (EL) nr 1024/2013;
4) Eesti krediidiasutuse emaettevõtja on lepinguriigis emaettevõtjana tegutsev Eesti finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 31 või 33 ja Finantsinspektsioon teostab selle krediidiasutuse üle otsest järelevalvet individuaalsel alusel vastavalt nõukogu määrusele (EL) nr 1024/2013;
5) Eesti krediidiasutuse ja lepinguriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse emaettevõtja on üks ja sama Eestis või lepinguriigis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ja Eesti krediidiasutus on ainuke konsolideerimisgruppi kuuluv krediidiasutus või Eesti krediidiasutus on konsolideerimisgruppi kuuluvatest krediidiasutustest suurima bilansimahuga;
6) konsolideerimine on nõutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 18 lõike 3 või 6 alusel ja Eesti krediidiasutus on konsolideerimisgruppi kuuluvatest krediidiasutustest suurima bilansimahuga.”;

103) paragrahvi 97 lõike 2 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

104) paragrahvi 97 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 21, 5 ja 6 sätestatud tingimusi ei kohaldata, kui muu finantsjärelevalveasutus teostab mitme konsolideerimisgruppi kuuluva krediidiasutuse üle otsest järelevalvet individuaalsel alusel ja nimetatud krediidiasutuste bilansimahtude summa ületab Eesti krediidiasutuse bilansimahtu.”;

105) paragrahvi 97 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui krediidiasutuse emaettevõtja on segafinantsvaldusettevõtja, kes vastab käesoleva seaduse 91. peatüki 1. jaos sätestatud tingimustele, teostatakse segafinantsvaldusettevõtja üle järelevalvet 91. peatüki 2. jaos sätestatud alustel ja korras, võttes eriti arvesse segafinantsvaldusettevõtja mõju finantskonglomeraadile.”;

106) paragrahvi 97 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Konsolideeritud järelevalve teostamisel, kui see on kohaldatav, jälgib Finantsinspektsioon pidevalt, kas finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja täidab käesoleva seaduse §-s 136 või 137 sätestatud tingimusi.”;

107) paragrahvi 97 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „, investeerimisühingu”;

108) paragrahvi 103 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) on avastatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014 või Finantsinspektsiooni seaduse §-s 2 või § 6 lõike 1 punktis 7 nimetatud seaduste või nende alusel antud õigusaktide rikkumisi;”;

109) paragrahvi 104 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „ettekirjutusega” sõnadega „muu hulgas”;

110) paragrahvi 104 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:

„51) nõuda käesoleva seaduse § 1042 lõikes 1 nimetatud täiendavaid omavahendeid;”;

111) paragrahvi 104 lõiget 1 täiendatakse punktiga 111 järgmises sõnastuses:

„111) nõuda vandeaudiitori vahetamist, kui ta ei täida käesoleva seaduse §-s 95 sätestatud informeerimiskohustust;”;

112) paragrahvi 104 lõiget 1 täiendatakse punktiga 161 järgmises sõnastuses:

„161) nõuda krediidiasutuse tegevuse ja süsteemidega seonduvate, sealhulgas tegevuse edasiandmisest tulenevate riskide vähendamist;”;

113) paragrahvi 104 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

114) paragrahvi 104 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „ja finantsturu süsteemset likviidsusriski”;

115) seadust täiendatakse §-dega 1042–1045 järgmises sõnastuses:

§ 1042. Täiendavate omavahendite nõue

(1) Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega nõuda käesoleva seaduse §-des 8644–8649 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõudeid ületavaid täiendavaid omavahendeid.

(2) Finantsinspektsioon kohaldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavate omavahendite nõuet, kui krediidiasutuse puhul esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) krediidiasutus on avatud riskidele või riskielementidele, mis ei ole kaetud või piisavalt kaetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III, IV ja VII osas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 2. peatükis sätestatud omavahendite nõuetega;
2) krediidiasutus ei vasta käesoleva seaduse §-s 631 või 82 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 393 nimetatud nõuetele ning on vähetõenäoline, et muud järelevalvemeetmed oleksid piisavad, et tagada nimetatud nõuete täitmine mõistliku aja jooksul;
3) käesoleva seaduse § 96 lõike 6 punktis 2 nimetatud korrigeerimisi ei loeta piisavaks, et võimaldada krediidiasutusel normaalsete turutingimuste korral müüa või maandada oma riskipositsioone lühikese aja jooksul ilma olulist kahju kandmata;
4) krediidiriski sisereitingute meetodite kasutamise regulaarsel hindamisel ilmneb, et lubatud meetodi kasutamise nõuetele mittevastavus toob tõenäoliselt kaasa ebapiisava omavahendite taseme;
5) krediidiasutus ei suuda korduvalt saavutada või säilitada täiendavate omavahendite piisavat taset, et täita kooskõlas käesoleva seaduse § 1043 lõikega 1 antud täiendavate omavahendite suunist;
6) ilmneb muu krediidiasutusega seotud olukord, mis võib tuua krediidiasutusele kaasa olulisi riske.

(3) Finantsinspektsioon kohaldab käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 1 juhul, kui on vaja katta krediidiasutuse riskid, mis tulenevad krediidiasutuse tegevusest, sealhulgas riskid, mis kajastavad teatavate majandus- või turuarengute mõju konkreetse krediidiasutuse riskiprofiilile.

(4) Täiendavate omavahendite nõude täitmisel katab omakapital kõik riskid või riskide elemendid, mis on käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud hindamise kohaselt tuvastatud olulistena ning mis ei ole hõlmatud või piisavalt hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III, IV ja VII osas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 2. peatükis sätestatud omavahendite nõuetega.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse tegemisel hindab Finantsinspektsioon krediidiasutuse riskiprofiili, võttes arvesse riske, millele krediidiasutus on avatud.

(6) Kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevat intressiriski võib lugeda käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud hindamisel oluliseks vähemalt käesoleva seaduse § 96 lõike 6 punktis 3 nimetatud juhtudel, välja arvatud juhul, kui Finantsinspektsioon jõuab hindamise käigus järeldusele, et krediidiasutus juhib kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevat intressiriski asjakohaselt ega ole sellele ülemäära avatud.

(7) Finantsinspektsioon võtab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud hindamisel arvesse vähemalt:
1) krediidiasutusepõhiseid riske või selliste riskide elemente, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III, IV ja VII osas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 2. peatükis sätestatud omavahendite nõuete kohaldamisalast sõnaselgelt välja arvatud või mida seal ei ole sõnaselgelt käsitletud;
2) krediidiasutusepõhiseid riske või selliste riskide elemente, mida tõenäoliselt alahinnatakse, olenemata vastavusest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III, IV ja VII osas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 2. peatükis sätestatud nõuetele.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavate omavahendite nõude täitmiseks ei või kasutada omavahendeid, mis on mõeldud järgmiste nõuete täitmiseks:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud omavahendite nõuded;
2) käesoleva seaduse § 8644 lõikes 2 nimetatud kombineeritud puhvri nõue;
3) käesoleva seaduse § 1043 lõikes 1 nimetatud täiendavate omavahendite suunis, kui kõnealune suunis käsitleb muid riske kui §-s 822 nimetatud ülemäärase finantsvõimenduse risk.

(9) Kui Finantsinspektsioon nõuab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavaid omavahendeid, et käsitleda muid riske kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktiga d piisavalt hõlmamata ülemäärase finantsvõimenduse risk, määrab Finantsinspektsioon nõutavate täiendavate omavahendite tasemeks summa, milleks on käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt minimaalne omavahendite nõue ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III ja IV osas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 2. peatükis sätestatud asjakohaste omavahendite nõuete vahe.

(10) Kui Finantsinspektsioon nõuab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavaid omavahendeid, et käsitleda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktiga d piisavalt hõlmamata ülemäärase finantsvõimenduse riski, määrab Finantsinspektsioon nõutavate täiendavate omavahendite tasemeks summa, milleks on käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt piisavaks loetava kapitali ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III ja VII osas sätestatud asjakohaste omavahendite nõuete vahe.

(11) Krediidiasutus täidab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavate omavahendite nõude omavahenditega, mis vastavad järgmistele tingimustele:
1) vähemalt kolm neljandikku täiendavate omavahendite nõudest täidetakse esimese taseme omavahenditega;
2) vähemalt kolm neljandikku käesoleva lõike punktis 1 nimetatud esimese taseme omavahenditest moodustavad esimese taseme põhiomavahendid.

(12) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 11 võib Finantsinspektsioon nõuda, et krediidiasutus täidaks oma täiendavate omavahendite nõude suurema osaga esimese taseme omavahenditest või esimese taseme põhiomavahenditest, kui see on vajalik, võttes arvesse asjaomase krediidiasutuse konkreetset olukorda.

(13) Finantsinspektsioon põhjendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavate omavahendite nõude kehtestamise otsust krediidiasutusele piisavas ulatuses kirjalikult, esitades vähemalt käesoleva paragrahvi lõigetes 2–6 nimetatud riskide, riskielementide ja seotud aspektide hindamise ülevaate. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 sätestatud juhul tuleb põhjenduses esitada konkreetsed põhjused, miks täiendavate omavahendite suunise rakendamist ei peeta enam piisavaks.

§ 1043. Täiendavate omavahendite suunis

(1) Lisaks käesoleva seaduse § 1042 lõikes 6 nimetatud nende riskide hindamisele, mille suhtes krediidiasutus on avatud, hindab Finantsinspektsioon krediidiasutuse § 631 kohaselt kehtestatud sisemise kapitali taset, võttes arvesse § 821 lõikes 9 nimetatud likviidsusriski stressitestide ja § 96 lõikes 11 nimetatud järelevalveliste stressitestide tulemusi, ning määrab kindlaks krediidiasutuse omavahendite taseme, mida ta peab piisavaks. Finantsinspektsioon juhib tähelepanu krediidiasutuse täiendavate omavahendite vajadusele, andes täiendavate omavahendite suunise.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suunis käsitleb omavahendeid, mis ületavad vastavalt kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III, IV ja VII osaga, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 2. peatükiga, käesoleva seaduse § 1042 lõike 1 ja § 8644 lõikes 2 nimetatud kombineeritud puhvri nõudega või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikega 1a nõutud omavahendite asjakohast summat, mida on vaja Finantsinspektsiooni poolt vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 piisavaks peetava omavahendite üldise taseme saavutamiseks.

(3) Finantsinspektsioonilt krediidiasutusele antud suunis võib hõlmata käesoleva seaduse § 1042 lõike 1 kohaselt kehtestatud täiendavate omavahendite nõuetega käsitletavaid riske ainult niivõrd, kuivõrd see katab neid riske, mis ei ole nimetatud nõuetega juba hõlmatud.

(4) Muude riskide, välja arvatud ülemäärase finantsvõimenduse riski katmiseks esitatud täiendavate omavahendite suunise täitmiseks kasutatud omavahendeid ei kasutata ühegi järgmise nõude täitmiseks:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud omavahendite nõuded;
2) käesoleva seaduse § 1042 lõikes 1 nimetatud täiendavate omavahendite nõue, mille Finantsinspektsioon on kehtestanud muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski katteks, ja § 8644 lõikes 2 nimetatud kombineeritud puhvri nõue.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase täiendavate omavahendite suunise täitmiseks kasutatud omavahendeid ei saa kasutada selleks, et täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d sätestatud omavahendite nõuet, ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks Finantsinspektsiooni kehtestatud nõuet, käesoleva seaduse §-s 1042 sätestatud nõuet ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikes 1a nimetatud finantsvõimenduse määra puhvri nõuet.

§ 1044. Täiendavatest omavahenditest teavitamine

Finantsinspektsiooni finantsjärelevalve funktsiooni täitja teavitab käesoleva seaduse § 1042 lõikes 1 nimetatud täiendavate omavahendite nõudest ja § 1043 lõikes 1 nimetatud täiendavate omavahendite suunisest finantskriisi lahendamise funktsiooni täitjat.

§ 1045. Finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja suhtes kohaldatavate meetmete erisused

(1) Kui Finantsinspektsioon on kindlaks teinud, et finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ei vasta käesoleva seaduse §-s 136 sätestatud tingimustele, võib Finantsinspektsioon käesolevas seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 kehtestatud nõuete konsolideeritud alusel täitmise tagamiseks ja järelevalve jätkuvuse taastamiseks ning järjepidevuse eesmärgil lisaks §-des 104 ja 1041 sätestatud meetmetele kohaldada muid sobivaid järelevalvemeetmeid, sealhulgas:
1) nõuda finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja omatava tütarettevõtjast krediidiasutuse aktsiate või osadega seotud hääleõiguse kasutamise peatamist;
2) nõuda finantsvaldusettevõtjalt või segafinantsvaldusettevõtjalt krediidiasutusest tütarettevõtjas omatava osaluse aktsionäridele või osanikele üleandmist;
3) nõuda finantsvaldusettevõtjalt või segafinantsvaldusettevõtjalt krediidiasutuses või teises finantssektori ettevõtjas osalusest loobumist või sellises üksuses osaluse vähendamist;
4) keelata osaliselt või täielikult aktsionäridele või osanikele kasumist väljamaksete või intressimaksete tegemise;
5) nõuda tegevuskava õigusaktidega ettenähtud nõuete täitmise viivitamatuks taastamiseks;
6) tunnistada tegevuse heakskiitmise otsus kehtetuks.

(2) Finantsinspektsioon võib nõuda, et konsolideerimisgrupi finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja või krediidiasutus võtab ajutiselt vastutuse käesolevas seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõuete konsolideeritud alusel täitmise tagamise eest.”;

116) paragrahvi 1106 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Finantskonglomeraadi koordinaator ja käesoleva seaduse § 134 lõikes 1 nimetatud asutus, kes teostab järelevalvet konsolideerimisgrupi üle, kuhu kuulub emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, sõlmivad järelevalvealaseks koostööks kirjaliku koostöökorra.”;

117) paragrahvi 111 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Moratoorium on Eesti krediidiasutuse või kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali (edaspidi käesolevas peatükis krediidiasutus) tegevuse osaline või täielik peatamine, et selgitada välja raskuste põhjused ja iseloom, kui krediidiasutus on raskustes või võib edaspidi sattuda raskustesse, eesmärgiga kaitsta hoiustajate ja muude võlausaldajate huve.”;

118) paragrahvi 112 lõike 1 punktis 4 asendatakse sõna „majandustegevuse” sõnaga „tegevuse”;

119) paragrahvi 113 lõikes 6, § 114 lõike 2 esimeses lauses ja § 115 lõike 3 punktis 1 asendatakse sõna „makseraskus” sõnaga „raskus” vastavas käändes;

120) paragrahvi 114 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „arestimist” tekstiosaga „, välja arvatud kriminaalmenetluse seadustiku alusel vara arestimine”;

121) paragrahvi 118 lõikes 3 asendatakse sõna „kolme” sõnaga „kahe”;

122) paragrahvi 131 lõike 1 punkt 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„51) muud tagamata nõuded, mis tulenevad võlainstrumentidest, mille lepinguline lõpptähtaeg on vähemalt üks aasta arvates nende emiteerimisest, ja mis ei sisalda tuletisinstrumentide tunnuseid ega ole ise tuletisinstrumendid ning mille emiteerimisega seotud lepingulises dokumentatsioonis ja asjakohasel juhul prospektis on selgelt osutatud nõude madalamale rahuldamisjärgule;”;

123) paragrahvi 131 lõike 1 punktis 6 asendatakse sõnad „allutatud laenud” sõnadega „kapitaliinstrumendid ja allutatud kohustused”;

124) paragrahvi 131 lõike 11 tekst loetakse teiseks lauseks ning lõiget täiendatakse esimese lausega järgmises sõnastuses:

„Käesoleva paragrahvi tähenduses on võlainstrumendid võlakirjad ja muud liiki võõrandatavad võlainstrumendid ning instrumendid, mille alusel tekib võlg või tunnustatakse võla olemasolu.”;

125) paragrahvi 131 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 26–88 sätestatud omavahenditest tulenevad nõuded rahuldatakse pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuete rahuldamist. Kui nõuet kajastatakse omavahendite koosseisus vaid osaliselt, käsitatakse seda käesoleva lõike kohaldamisel kogusummas omavahenditest tuleneva nõudena.”;

126) paragrahvi 132 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kogumispensionide seaduse alusel pensioniregistri pidaja poolt kogumispensioni sisse- või väljamakseteks krediidiasutusse paigutatud vara ei kuulu krediidiasutuse pankrotivara hulka.”;

127) seadust täiendatakse §-ga 14115 järgmises sõnastuses:

§ 14115. Emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja heakskiitmise taotlemine kooskõlas käesoleva seaduse 2021. aasta 12. mail vastuvõetud redaktsiooniga

Emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, kes on asutatud enne 2019. aasta 27. juunit, on kohustatud Finantsinspektsioonile esitama taotluse heakskiitmise kohta või heakskiitmise erisuse kohaldamise kohta kooskõlas käesoleva seaduse 2021. aasta 12. mail vastuvõetud redaktsioonis sätestatud nõuetega 2021. aasta 28. juuniks.”;

128) normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „viimati muudetud direktiiviga 2011/89/EL (ELT L 326, 08.12.2011, lk 113–141)” tekstiosaga „muudetud direktiividega 2005/1/EÜ (ELT L 79, 24.03.2005, lk 9–17), 2006/48/EÜ (ELT L 177, 30.06.2006, lk 1–200), 2008/25/EÜ (ELT L 81, 20.03.2008, lk 40–41), 2009/138/EÜ (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1–155), 2010/78/EL (ELT L 331, 15.12.2010, lk 120–161), 2011/89/EL (ELT L 326, 08.12.2011, lk 113–141) ja 2013/36/EL (ELT L 176, 27.06.2013, lk 338–436)”;

129) normitehnilist märkust täiendatakse pärast tekstiosa „2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.06.2013, lk 338–436)” tekstiosaga „, muudetud direktiividega 2014/17/EL (ELT L 60, 28.02.2014, lk 34–85), 2014/59/EL (ELT L 173, 12.06.2014, lk 190–348), (EL) 2015/2366 (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35–127), (EL) 2018/843 (ELT L 156, 19.06.2018, lk 43–74), (EL) 2019/878 (ELT L 150, 07.06.2019, lk 253–295) ja (EL) 2019/2034 (ELT L 314, 05.12.2019, lk 64–114)”;

130) normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ;” tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ;”.

§ 2.  Finantsinspektsiooni seaduse muutmine

Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse pärast sõna „finantsjärelevalve” sõnadega „ja finantskriisi lahendamise”;

2) paragrahvi 4 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Inspektsioon on finantsjärelevalve teostamisel ja kriisilahendusülesannete täitmisel sõltumatu.”;

3) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Inspektsioon tagab vajalikus ulatuses finantsjärelevalve ja kriisilahendusülesannete funktsiooni omavahelise sõltumatuse.”;

4) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 74 järgmises sõnastuses:

„74) oma pädevuse piires ja kehtiva Finantsinspektsiooni strateegia alusel soodustada finantstehnoloogia arengut;”;

5) paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse punktidega 51 ja 52 järgmises sõnastuses:

„51) kinnitab juhatuse ettepanekul Inspektsiooni siseaudiitori ja temaga töölepingu sõlmimise või selle lõpetamise;
52) kinnitab juhatuse ettepanekul Inspektsiooni siseauditi tegemise korra;”;

6) paragrahvi 18 lõike 3 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 18 lõike 3 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„10) kaasab vajaduse korral eksperte finantsjärelevalve teostamiseks ja finantskriisi lahendamiseks;”;

8) paragrahvi 457 lõikes 4 asendatakse arv „200” arvuga „1000”;

9) paragrahvi 462 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Inspektsioon teavitab Euroopa Komisjoni, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ja Euroopa Panganduskomiteed:
1) kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatavale filiaalile tegevusloa andmisest ja tegevusloa muudatustest;
2) kolmanda riigi krediidiasutuse Eesti filiaali kõigi varade ja kohustuste suurusest perioodiliste aruannete alusel;
3) kolmanda riigi konsolideerimisgrupist, millesse kuuluva krediidiasutuse Eesti filiaal on saanud tegevusloa.”;

10) paragrahvi 471 täiendatakse lõikega 46 järgmises sõnastuses:

„(46) Inspektsioon teeb kolmanda riigi krediidiasutuse Eesti filiaali üle järelevalve teostamisel koostööd selle kolmanda riigi konsolideerimisgruppi kuuluva krediidiasutuse järelevalveasutusega, et tagada kogu Euroopa Liidus toimiv järelevalve kolmanda riigi konsolideerimisgrupi tegevuse üle ja kolmanda riigi konsolideerimisgrupile kohaldatavate Euroopa Liidu õigusaktide nõuete täitmine ning hoida ära kahjulik mõju Euroopa Liidu finantsstabiilsusele.”;

11) paragrahvi 471 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

„(10) Kui Inspektsioon ei ole krediidiasutuste seaduse § 134 lõikes 1 nimetatud emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja, lepinguriigis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja, Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja ega Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja üle järelevalvet teostav asutus, sõlmib ta asjaomase järelevalvet teostava asutusega koostöökokkuleppe. Koostöökokkuleppe alusel konsulteerivad järelevalveasutused finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja heakskiitmise või heakskiitmise nõude erisuse kohta ühisotsuse tegemiseks või järelevalvemeetmete võtmiseks kahe kuu jooksul vastava otsuse tegemiseks Inspektsioonilt hinnangu saamisest arvates, kui Inspektsioon on konsolideeritud järelevalvet teostav järelevalveasutus.”;

12) paragrahvi 473 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Inspektsioon teeb kõik endast oleneva, et jõuda asjasse puutuva lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega ühisotsuseni krediidiasutuste seaduse §-des 631 ja 821, § 96 lõikes 5 ning §-s 1042 sätestatud nõuete rakendamise kohta, eesmärgiga määrata kindlaks vastava krediidiasutuse konsolideerimisgrupi adekvaatne täiendavate omavahendite ja likviidsusnõuete täitmise tase ning vajadus edastada krediidiasutuste seaduse § 1043 kohaselt vastavale krediidiasutuse konsolideerimisgrupile täiendavate omavahendite suunis. Seejuures arvestatakse konsolideerimisgrupi finantsseisundit ning riskiprofiili konsolideeritud ja individuaalsete andmete alusel iga tütarettevõtja kohta.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ühisotsustusmenetluse tulemuse põhjal otsustatakse ka krediidiasutuste seaduse § 104 lõikes 4 ja § 1042 lõikes 1 nimetatud ettekirjutuste tegemise vajadus ning krediidiasutuste seaduse § 1043 lõikes 1 nimetatud suunise andmise vajadus iga konsolideerimisgruppi kuuluva krediidiasutuse suhtes.”;

13) paragrahvi 473 lõikes 3 asendatakse sõna „ülevaate” sõnaga „aruande”;

14) paragrahvi 473 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt peab Inspektsioon jõudma asjasse puutuva teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega ühisotsuseni kapitali adekvaatsuse, likviidsusnõuete täitmise ja täiendavate omavahendite suunise esitamise vajaduse kohta nelja kuu jooksul lõikes 3 nimetatud aruande ja ettepaneku edastamisest või nende saamisest arvates.

(5) Ühisotsuse tegemisel tuleb arvestada ka konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutustest tütarettevõtjate finantsseisundit ja riske. Kapitali adekvaatsuse ja likviidsusnõuete täitmise osas tuleb asjasse puutuvatel finantsjärelevalve asutustel ühisotsuse seisukohti põhjendada.”;

15) paragrahvi 473 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Kui ühisotsuseni ei jõuta käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul, on Inspektsioonil juhul, kui ta teostab konsolideeritud järelevalvet, pärast asjasse puutuva lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt tütarettevõtjatele antud riskihinnangute lisaanalüüsimist konsolideeritud andmete alusel õigus otsustada krediidiasutuste seaduse § 96 lõikes 5, § 104 lõikes 4 või § 1042 lõikes 1 sätestatud ettekirjutuse tegemise vajadus ning § 1043 lõikes 1 nimetatud suunise andmine Eestis tegevusloa saanud krediidiasutusele. Inspektsioon peab võimaluse korral arvestama asjasse puutuva teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse seisukohti ja reservatsioone.”;

16) paragrahvi 473 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Käesolevas paragrahvis nimetatud ühisotsus ning käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetatud otsused tuleb ajakohastada vähemalt kord aastas või erandlike asjaolude korral, juhul kui seda nõuab põhjendatud taotluse alusel konsolideerimisgrupi krediidiasutusest tütarettevõtja üle järelevalvet teostav finantsjärelevalve asutus krediidiasutuste seaduse § 96 lõikes 5, § 104 lõikes 4 ja § 1042 lõikes 1 sätestatud ettekirjutuste ning § 1043 lõikes 1 nimetatud suunise ajakohastamisega seoses.”;

17) paragrahvi 475 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui Inspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL artikli 112 lõikes 1, artikli 114 lõikes 1 ja artikli 115 lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmise tõhustamise eesmärgil, siis moodustab ta kolleegiumi ka juhul, kui kõigi Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsevate krediidiasutuste, Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsevate finantsvaldusettevõtjate või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsevate segafinantsvaldusettevõtjate piiriüleste tütarettevõtjate peakontorid asuvad kolmandas riigis, kohaldades kolmanda riigi järelevalveasutuse suhtes käesoleva seaduse §-s 54 sätestatud konfidentsiaalsusnõudeid ning vajaduse korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.06.2014, lk 349–496) artiklitest 76 ja 81 tulenevaid nõudeid.”;

18) paragrahvi 475 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Inspektsioon võib osaleda asjaomase kolleegiumi tegevuses, kui finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja on saanud heakskiidu krediidiasutuste seaduse § 134 alusel ja on asutatud Eestis.”;

19) paragrahvi 478 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kui Inspektsioon teeb otsuse segafinantsvaldusettevõtja heakskiitmise või heakskiitmise nõude erisuse kohta või järelevalvemeetmete kohta ja Inspektsioon ei ole segafinatnsvaldusettevõtjale krediidiasutuste seaduse § 1106 kohaselt määratud koordinaator, on otsuse või ühise otsuse tegemiseks vajalik selle koordinaatori nõusolek.”;

20) paragrahvi 48 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Inspektsioonil on õigus taotluse alusel saada Eesti Pangalt, Rahandusministeeriumilt, Rahapesu Andmebüroolt ja teistelt täidesaatva riigivõimu asutustelt teavet, mis on vajalik Inspektsiooni ülesannete täitmiseks.

(2) Inspektsioonil on kohustus taotluse alusel anda Eesti Pangale, Rahandusministeeriumile, Tagatisfondile ja Rahapesu Andmebüroole teavet, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks, tingimusel et see ei ole seadusega keelatud. Samuti ei tohi selline koostöö kahjustada käimasolevat tõendite kogumist, uurimist või menetlust.”;

21) paragrahvi 53 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) järelevalvetegevuses kasutatavad meetodid ja üldkriteeriumid vastavalt Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee juhistele, sealhulgas kriteeriumid krediidiasutuse järelevalves proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamiseks, ning kindlustustegevuse järelevalves kasutatavad meetodid ja üldkriteeriumid, sealhulgas meetmed kindlustusandja stressitesti ja tundlikkuse analüüsi tegemiseks;”;

22) paragrahvi 53 lõiget 3 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) muu teabe, mille avalikustamine Inspektsiooni veebilehel on ette nähtud käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud seadustes.”;

23) paragrahvi 54 lõiget 2 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Teavet säilitatakse tähtajatult. Inspektsioon võib otsustada teabe hävitada, kui see ei ole enam vajalik Inspektsiooni eesmärkide täitmiseks, kuid mitte varem kui kümne aasta möödumisel teabe saamisest.”;

24) paragrahvi 54 täiendatakse lõigetega 44–46 järgmises sõnastuses:

„(44) Inspektsioonil on õigus avaldada teavet Rahvusvahelisele Valuutafondile ja Maailmapangale finantssektori hindamisprogrammiga seotud ülesannete täitmiseks, Rahvusvaheliste Arvelduste Pangale kvantitatiivse mõju-uuringu jaoks ja finantsstabiilsuse nõukogule tema analüüsi- ja jälgimisülesannete täitmiseks, kui Inspektsioonile on esitatud sellesisuline taotlus. Inspektsioon võib edastada teavet koondandmetena või anonüümituna, muul kujul võib Inspektsioon teavet avaldada vaid Inspektsiooni ruumides. Teabe avaldamise taotlus peab vastama järgmistele tingimustele:
1) teabe küsimine on põhjendatud konkreetsete ülesannete täitmisega, mis tulenevad taotleva organisatsiooni põhikirjajärgsest pädevusest;
2) taotlus on teabe olemuse, ulatuse ja vormi ning selle avaldamise või edastamise vahendite osas piisavalt täpne;
3) teave on vajalik põhjenduses viidatud konkreetse ülesande täitmiseks ja seda ei kasutata muuks otstarbeks kui taotleva organi põhikirjajärgseteks ülesanneteks;
4) teave edastatakse või avaldatakse üksnes isikutele, kes on otseselt seotud konkreetse ülesande täitmisega;
5) teabele juurdepääsu omavate isikute suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatuga samaväärset teabe saladuses hoidmise kohustust.

(45) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud konfidentsiaalse teabe ja finantsjärelevalve tulemusi kajastavate dokumentide avaldamine Riigikontrollile on lubatud, kui Riigikontroll vajab teavet, et viia läbi Riigikontrolli seaduse § 6 lõike 2 punkti 1, 2 või 4 kohane audit või hinnata Riigikontrolli seaduse § 6 lõike 2 punkti 3 kohaselt Inspektsiooni juhtimise tulemuslikkust.

(46) Teise lepinguriigi pädevalt järelevalveasutuselt või Euroopa Keskpangalt saadud teavet võib avaldada Riigikontrollile üksnes teabe edastanud asutuse selgesõnalisel nõusolekul ja üksnes eesmärkidel, millega see asutus on nõustunud.”;

25) seadust täiendatakse §-ga 551 järgmises sõnastuses:

§ 551. Juhatuse suunis

(1) Juhatus annab Inspektsiooni nimel soovitusliku iseloomuga suuniseid, kui see on ette nähtud käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud seaduses või Euroopa Liidu õigusaktides.

(2) Suunise kiidab heaks juhatus oma otsusega ja see toimetatakse kätte elektrooniliselt või postiga. Suunise järgimata jätmisest tuleb Inspektsiooni teavitada kümne tööpäeva jooksul arvates suunise kättetoimetamisest, esitades asjakohase põhjenduse.”;

26) paragrahvi 58 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vastutus finantsjärelevalve teostamisel ja kriisilahendusülesannete täitmisel rikutud õiguste ja tekitatud kahju eest ning rikutud õiguste taastamine ja tekitatud kahju hüvitamine toimub riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja korras.

(2) Finantsjärelevalve teostamisega ja kriisilahendusülesannete täitmisega mitteseotud kahju eest vastutab Inspektsioon eraõiguse sätete kohaselt. Inspektsiooni eelarves ettenähtud vahendite ebapiisavuse korral hüvitab kahju Eesti Pank. Inspektsioon tagastab Eesti Panga makstud hüvitise summa Eesti Pangale kahju hüvitamisele järgneva kahe eelarveaasta eelarve vahenditest.”;

27) normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „viimati muudetud direktiiviga 2011/89/EL (ELT L 326, 08.12.2011, lk 113–141)” tekstiosaga „muudetud direktiividega 2005/1/EÜ (ELT L 79, 24.03.2005, lk 9–17), 2006/48/EÜ (ELT L 177, 30.06.2006, lk 1–200), 2008/25/EÜ (ELT L 81, 20.03.2008, lk 40–41), 2009/138/EÜ (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1–155), 2010/78/EL (ELT L 331, 15.12.2010, lk 120–161), 2011/89/EL (ELT L 326, 08.12.2011, lk 113–141) ja 2013/36/EL (ELT L 176, 27.06.2013, lk 338–436);”;

28) normitehnilist märkust täiendatakse pärast tekstiosa „2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.06.2013, lk 338–436)” tekstiosaga „, muudetud direktiividega 2014/17/EL (ELT L 60, 28.02.2014, lk 34–85), 2014/59/EL (ELT L 173, 12.06.2014, lk 190–348), (EL) 2015/2366 (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35–127), (EL) 2018/843 (ELT L 156, 19.06.2018, lk 43–74), (EL) 2019/878 (ELT L 150, 07.06.2019, lk 253–295) ja (EL) 2019/2034 (ELT L 314, 05.12.2019, lk 64–114)”;

29) normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ;” tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ;”;

30) normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.06.2014, lk 349–496), muudetud määrustega (EL) nr 909/2014 (ELT L 257, 28.08.2014, lk 1–72) ja (EL) 2019/2115 (ELT L 320, 11.12.2019, lk 1–10) ning direktiividega (EL) 2016/97 (ELT L 26, 02.02.2016, lk 19–59), (EL) 2016/1034 (ELT L 175, 30.06.2016, lk 8–11) ja (EL) 2019/2034 (ELT L 314, 05.12.2019, lk 64–114);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/879, millega muudetakse direktiivi 2014/59/EL seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimega ning direktiivi 98/26/EÜ (ELT L 150, 07.06.2019, lk 296–344).”.

§ 3.  Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmine

Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-dega 81 ja 82 järgmises sõnastuses:

§ 81. Kriisilahendussubjekt ja kriisilahenduse konsolideerimisgrupp

(1) Kriisilahendussubjekt on Euroopa Liidus asutatud:
1) juriidiline isik, keda Finantsinspektsioon käsitab kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 28 ettevõtjana, kelle suhtes on kriisilahenduskavas ette nähtud kriisilahendusmeede, või
2) krediidiasutus, mis ei kuulu konsolideerimisgruppi, mille suhtes kohaldatakse konsolideeritud järelevalvet krediidiasutuste seaduse § 97 lõikest 2 tulenevalt ja mille suhtes on käesoleva seaduse § 28 kohaselt koostatud kriisilahenduskavas ette nähtud kriisilahendusmeede.

(2) Kriisilahenduse konsolideerimisgrupp käesoleva seaduse tähenduses on kriisilahendussubjekt koos oma tütarettevõtjaga, mis ei ole:
1) ise kriisilahendussubjekt;
2) teise kriisilahendussubjekti tütarettevõtja;
3) kolmandas riigis asutatud ettevõtja, mis ei kuulu kriisilahenduse konsolideerimisgruppi vastavalt kriisilahenduskavale, ega tema tütarettevõtja.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kriisilahenduse konsolideerimisgrupina ei käsitata keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutust ja keskasutust ennast ega nende vastavat tütarettevõtjat, kui vähemalt üks nendest krediidiasutustest või keskasutus on kriisilahendussubjekt.

§ 82. Tütarettevõtja

Tütarettevõtja on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 16 määratletud tütarettevõtja. Käesoleva seaduse §-des 13, 17–21, 30, 34, 35, 70–77, 84 ja 85 sätestatud nõuete kohaldamiseks § 81 lõike 2 punktis 3 nimetatud kriisilahenduse konsolideerimisgruppide suhtes hõlmab tütarettevõtja mõiste asjakohasel juhul keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutusi, keskasutust ennast või nende vastavaid tütarettevõtjaid, olenevalt sellest, mis viisil sellised kriisilahenduse konsolideerimisgrupid täidavad § 18 lõikes 22 sätestatud nõuet.”;

2) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Krediidiasutuse finantsseisundi taastamise kava peab olema praktiliselt teostatav ja tagama krediidiasutuse jätkusuutliku toimimise.”;

3) paragrahvi 15 lõigetest 3, 4 ja 7–9, § 16 lõike 1 punktist 2 ja lõike 5 punktist 2 ning § 31 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „ja investeerimisühingute”;

4) paragrahvi 17 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „käesolevas seaduses sätestatud”;

5) paragrahvi 17 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Miinimumnõue arvutatakse omavahendite ja kõlblike kohustuste summana ning seda väljendatakse protsentides:
1) koguriskipositsioonist, mis on arvutatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikele 3;
2) koguriskipositsiooni näitajast, mis on arvutatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 429 ja 429a.”;

6) paragrahvi 17 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Kohustused arvatakse kriisilahendussubjekti omavahendite ja kõlblike kohustuste hulka üksnes siis, kui need vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 72a, 72b, välja arvatud lõike 2 punkt d, ja artiklis 72c sätestatud tingimustele.

(22) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 21 käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses kõlblike kohustustena ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92a või 92b nimetatud nõuetele vastavaid kohustusi, mis on määratletud nimetatud määruse artiklis 72k ning kindlaks määratud kooskõlas sama määruse II osa I jaotise 5.a peatükiga.”;

7) paragrahvi 17 täiendatakse lõigetega 31–33 järgmises sõnastuses:

„(31) Kohustused, mis tulenevad tuletisinstrumendi tunnustega võlainstrumentidest, sealhulgas struktureeritud väärtpaberid, ning vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud tingimustele, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72a lõike 2 punkti l puhul, arvatakse omavahendite ja kõlblike kohustuste summa hulka ainult juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
1) võlainstrumendist tuleneva kohustuse põhisumma on emiteerimise ajal teada, see on fikseeritud või suurenev ja seda ei mõjuta tuletisinstrumendi tunnus ning võlainstrumendist ja tuletisinstrumendi tunnusest tuleneva kohustuse kogusuurust saab igapäevaselt hinnata kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklitega 104 ja 105, lähtudes krediidiriskita võrdväärse instrumendi aktiivsest ja likviidsest kahesuunalisest turust;
2) võlainstrument sisaldab lepingulist tingimust, milles täpsustatakse, et nõude väärtus emitendi maksejõuetuse ja emitendi kriisilahenduse korral on fikseeritud või suurenev ning see ei ole suurem algselt makstud kohustuse summast.

(32) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud võlainstrumentide, sealhulgas nende tuletisinstrumendi tunnuste suhtes ei kohaldata tasaarvestuse kokkulepet ja nende instrumentide väärtuse hindamisel ei kohaldata käesoleva seaduse § 76 lõikes 3 sätestatut.

(33) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud kohustused arvatakse omavahendite ja kõlblike kohustuste summa hulka ainult kohustuste selles osas, mis vastab sama lõike punktis 1 nimetatud põhisummale või punktis 2 nimetatud fikseeritud või suurenevale summale.”;

8) paragrahvi 17 täiendatakse lõigetega 41–43 järgmises sõnastuses:

„(41) Kõlblikud kohustused on käesoleva seaduse § 71 lõikes 1 nimetatud teisendatavad kohustused, mis vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 4 või käesoleva seaduse § 19 lõike 8 punktis 1 sätestatud tingimustele, olenevalt sellest, kumb säte on kohaldatav, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72a lõike 1 punktis b sätestatud teise taseme omavahendite instrumentide tingimustele.

(42) Allutatud kõlblikud instrumendid on instrumendid, mis vastavad kõigile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 72a nimetatud tingimustele, välja arvatud nimetatud määruse artikli 72b lõigetes 3–5 sätestatud juhtudel.

(43) Kui Euroopa Liidus asutatud tütarettevõtjast krediidiasutus emiteerib kohustusi olemasolevale aktsionärile, kes ei kuulu samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, arvatakse need kohustused kriisilahendussubjekti omavahendite ja kõlblike kohustuste summa hulka, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) kohustused emiteeritakse kooskõlas käesoleva seaduse § 19 lõike 8 punktiga 1;
2) selliste kohustuste allahindamise või teisendamise õiguse kasutamine kooskõlas käesoleva seaduse §-dega 56 ja 58 ei mõjuta kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle;
3) selliste kohustuste summa ei ületa kriisilahendussubjekti jaoks emiteeritud ja tema poolt kas otse või kaudselt teiste samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate kaudu ostetud kohustuste ning kooskõlas käesoleva seaduse § 19 lõike 8 punkti 2 kohaselt emiteeritud omavahendite summat;
4) selliste kohustuste summa ei ületa käesoleva seaduse § 19 lõigete 2 ja 4–6 kohaselt nõutavat miinimumnõude taset.”;

9) paragrahvi 17 täiendatakse lõigetega 71 ja 72 järgmises sõnastuses:

„(71) Kui kriisilahenduskava näeb ette krediidiasutuse likvideerimise tavapärases maksejõuetusmenetluses, hindab Finantsinspektsioon, kas on asjakohane piirata miinimumnõuet summani, mis on piisav kahjumi katmiseks vastavalt käesoleva seaduse § 172 lõike 2 punktile 1. Finantsinspektsioon hindab piirangut eelkõige seoses võimaliku mõjuga finantsstabiilsusele ja ülekandumise riskile finantssüsteemis.

(72) Miinimumnõude puhul ei võeta arvesse kohustusi, mille puhul krediidiasutus ei lisa lepingulistesse sätetesse käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud tingimust või mille puhul ei ole nimetatud tingimused kohaldatavad.”;

10) paragrahvi 17 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega täpsemad omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude arvutamise alused.”;

11) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:

„(91) Finantsinspektsioon esitab krediidiasutusele omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kehtestamise otsuse põhjendused koos asjakohaste hinnangutega. Krediidiasutuste seaduse § 1042 lõikes 1 nimetatud täiendavate omavahendite nõude taseme muutumisel vaatab Finantsinspektsioon omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude otsuse läbi põhjendamatu viivituseta.”;

12) paragrahvi 17 täiendatakse lõigetega 12–14 järgmises sõnastuses:

„(12) Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmata jätmise korral võib Finantsinspektsioon kohaldada muu hulgas järgmist:
1) õigust võtta kriisilahenduskõlblikkust pärssivate asjaolude suhtes meetmeid või kõrvaldada need pärssivad asjaolud kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 30 või 34;
2) krediidiasutuste seaduse §-s 8650 nimetatud esimese taseme põhiomavahendite koosseisu kuuluvate instrumentide jaotamise piirangute kohta sätestatut;
3) õigust teha ettekirjutuse krediidiasutuste seaduse § 104 alusel;
4) käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud varajase sekkumise meetmeid.

(13) Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmata jätmise korral võib Finantsinspektsioon kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 39 või 391 hinnata, kas krediidiasutus on maksejõuetu või tõenäoliselt muutub maksejõuetuks.

(14) Finantsinspektsioon konsulteerib Eesti Pangaga käesoleva paragrahvi lõikes 12 või 13 nimetatud õiguste kasutamisel.”;

13) seadust täiendatakse §-dega 171–174 järgmises sõnastuses:

§ 171. Kõlblike kohustuste erisused

(1) Kriisilahendussubjekti suhtes, kes ei ole globaalne süsteemselt oluline ettevõtja ega kriisilahendussubjekt, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 181 lõiget 1 või 3, võib Finantsinspektsioon otsustada, et osa §-s 18 nimetatud nõudest täidetakse omavahenditega ja allutatud kõlblike kohustustega või § 17 lõikes 4 nimetatud kohustustega. Nimetatud erisust saab kasutada kuni summani, mis on kas kaheksa protsenti ettevõtja kohustuste kogusummast, sealhulgas omavahendid, või käesoleva seaduse § 174 lõikes 7 nimetatud valemi alusel saadud summa, olenevalt sellest, kumb on suurem, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) käesoleva seaduse § 17 lõigetes 21, 22 ja 31–33 nimetatud allutamata kohustustest tulenevate nõuete rahuldamisjärk on krediidiasutuste seaduse §-s 131 nimetatud nõuete rahuldamise järjekorras sama nagu teatavatel kohustustel, mille puhul allahindamise ja teisendamise õigust käesoleva seaduse §-de 71 ja 72 alusel ei kasutata;
2) on risk, et tulenevalt allahindamise ja teisendamise õiguse kavandatud kasutamisest allutamata kohustuste puhul, mis ei ole välja jäetud allahindamise ja teisendamise õiguse kasutamisest vastavalt käesoleva seaduse §-le 71 või 72, kannavad nimetatud kohustustega seotud nõuetega võlausaldajad suuremat kahjumit, kui nad oleksid kandnud tavapärases maksejõuetusmenetluses toimunud likvideerimise korral;
3) omavahendite ja muude allutatud kohustuste summa ei ületa summat, mida on vaja selleks, et käesoleva lõike punktis 2 nimetatud võlausaldajad ei kannaks suuremat kahjumit, kui nad oleksid kandnud tavapärase maksejõuetusmenetluse käigus toimunud likvideerimise korral.

(2) Kui Finantsinspektsioon teeb kindlaks, et kõlblikke kohustusi sisaldavas kohustuste klassis moodustab enam kui kümme protsenti selliste kohustuste summa, mis on välja arvatud või mis võidakse mõistliku tõenäosusega arvata välja allahindamise ja teisendamise õiguse kasutamisest vastavalt käesoleva seaduse §-dele 71 ja 72, hindab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud riski.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 ning käesoleva seaduse § 174 lõigete 6 ja 7 kohaldamisel võetakse tuletisinstrumendist tulenevad kohustused arvesse kohustuste kogusummas, lähtudes sellest, et vastaspoole tasaarvestuse õigusi tunnustatakse täielikult.

(4) Krediidiasutuse omavahendid, mida kasutatakse krediidiasutuste seaduse § 8644 lõikes 2 nimetatud kombineeritud puhvri nõude täitmiseks, on kõlblikud käesoleva paragrahvi lõikes 1 ning käesoleva seaduse § 174 lõigetes 6 ja 7 nimetatud nõuete täitmiseks.

(5) Finantsinspektsioon võib kasutada käesoleva seaduse § 174 lõikes 7 nimetatud õigust kriisilahendussubjekti suhtes, kes on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või kelle suhtes kohaldatakse § 181 lõiget 1 või 3 ning kelle puhul on täidetud üks käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tingimustest. Nimetatud õigust võib Finantsinspektsioon kasutada kuni 30 protsendi kriisilahendussubjektide puhul, kes on globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või kelle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 181 lõiget 1 või 3 ning kelle puhul Finantsinspektsioon määrab §-s 18 sätestatud nõude.

(6) Finantsinspektsioon kaalub miinimumnõude määramisel järgmisi asjaolusid:
1) eelneva kriisilahenduskõlblikkuse hindamise käigus on kindlaks tehtud kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssivad takistused ning pärast käesoleva seaduse § 34 lõikes 42 nimetatud meetmete võtmist ei ole krediidiasutus Finantsinspektsiooni nõutud aja jooksul teavitanud võetud abimeetmetest või kindlakstehtud oluliselt pärssivatest takistustest, mida ei saa kõrvaldada ühegi nimetatud meetme võtmisega ning § 174 lõikes 7 nimetatud õiguse kasutamine kompenseeriks osaliselt või täielikult kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssiva asjaolu negatiivse mõju;
2) Finantsinspektsioon leiab, et kriisilahendussubjekti eelistatud kriisilahendusstrateegia teostatavus ja usaldusväärsus on piiratud, arvestades ettevõtja suurust, vastastikust seotust, tema tegevuse laadi, ulatust, riski ja tegevuse keerukust, tema õiguslikku staatust ja aktsionäride struktuuri, või
3) krediidiasutuste seaduse §-s 1042 nimetatud nõue kajastab asjaolu, et kriisilahendussubjekt, kes on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või kelle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 181 lõiget 1 või 3, kuulub 20 protsendi kõige suurema riskitasemega krediidiasutuste hulka, kelle puhul Finantsinspektsioon määrab miinimumnõude.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud protsendimäära kohaldamisel ümardab Finantsinspektsioon arvutamise tulemusel saadud arvu lähima täisarvuni.

(8) Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise funktsiooni täitja teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 või käesoleva seaduse § 174 lõikes 7 nimetatud otsuse üksnes pärast finantsjärelevalve funktsiooni täitjaga konsulteerimist.

(9) Kõlblike kohustuste kohta otsuse tegemisel võtab Finantsinspektsioon arvesse:
1) kriisilahendussubjekti omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja allutatud kõlblike kohustuste turu sügavust, olemasolu korral selliste instrumentide nõudeid hinnastamisele ja otsuse järgimiseks vajalike tehingute tegemiseks vajaminevat aega;
2) selliste kõlblike kohustuste instrumentide, mis vastavad kõigile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 72a nimetatud tingimustele ning mille järelejäänud tähtaeg on lühem kui üks aasta alates kuupäevast, kui tehti otsus käesoleva paragrahvi lõikes 1 või käesoleva seaduse § 174 lõikes 7 nimetatud nõuete kvantitatiivseks kohandamiseks, summat;
3) nende instrumentide, mis vastavad kõigile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 72a nimetatud tingimustele, välja arvatud nimetatud määruse artikli 72b lõike 2 punkt d, kättesaadavust ja summat;
4) kas selliste kohustuste summa, mis on käesoleva seaduse § 71 või 72 kohaselt välistatud allahindamise ja teisendamise õiguse kohaldamisest ning millest tulenevate nõuete rahuldamisjärk on tavapärases maksejõuetusmenetluses kõige esimesena rahuldatavate kõlblike kohustustega sama või need rahuldatakse pärast selliseid kõlblikke kohustusi, on oluline võrreldes kriisilahendussubjekti omavahendite ja kõlblike kohustustega;
5) kriisilahendussubjekti ärimudelit, rahastamismudeli riskiprofiili ning stabiilsuse ja majandusele kasu toomise suutlikkust;
6) võimalike restruktureerimiskulude mõju kriisilahendussubjekti rekapitaliseerimisele.

(10) Käesoleva paragrahvi lõike 9 punkti 4 tähenduses ei loeta välistatud summat oluliseks, kui välistatud kohustuste summa ei ületa viit protsenti kriisilahendussubjekti omavahendite ja kõlblike kohustuste summast. Kui välistatud kohustuste summa ületab esimeses lauses nimetatud piirmäära, hindab Finantsinspektsioon välistatud kohustuste olulisust.

§ 172. Miinimumnõude määramine

(1) Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise funktsiooni täitja määrab pärast finantsjärelevalve funktsiooni täitjaga konsulteerimist kindlaks miinimumnõude, võttes arvesse järgmisi kriteeriume:
1) vajadus tagada, et kriisilahenduse konsolideerimisgrupi suhtes saab kriisilahendusmenetluse läbi viia kriisilahendusmeetmete ja -õiguste kohaldamisega kriisilahendussubjekti suhtes, rakendades vajaduse korral ning kooskõlas kriisilahenduse eesmärkidega kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise meedet;
2) vajadus asjakohasel juhul tagada, et kriisilahendussubjektil ja selle tütarettevõtjal, kes on krediidiasutus või muu konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja, kes ei ole kriisilahendussubjekt, on piisavalt omavahendeid ja kõlblikke kohustusi selleks, et juhul, kui nende suhtes kohaldatakse kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise meedet või allahindamise ja teisendamise õigust, saaks vastavalt katta kahjumi ning oleks võimalik taastada asjaomaste ettevõtjate koguomavahendite suhtarvu ja olenevalt olukorrast finantsvõimenduse määra tasemeni, mis võimaldab neil jätkuvalt vastata tegevusloa tingimustele ja jätkata tegevust, mille jaoks neile tegevusluba on antud;
3) vajadus tagada, et juhul kui kriisilahenduskavas eeldatakse, et teatavad kõlblike kohustuste klassid võidakse käesoleva seaduse § 71 või 72 alusel kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisest välja jätta või kohustuste osalise üleandmise raames saajale täielikult üle anda, on kriisilahendussubjektil piisavalt omavahendeid ja muid kõlblikke kohustusi selleks, et katta kahjum ja tõsta oma koguomavahendite suhtarv ning asjakohasel juhul finantsvõimenduse määr uuesti tasemeni, mis võimaldab tal jätkuvalt vastata tegevusloa tingimustele ja jätkata tegevusi, mille jaoks talle tegevusluba on antud;
4) krediidiasutuse suurus, ärimudel, rahastamismudel ja riskiprofiil;
5) krediidiasutuse maksejõuetuse korral negatiivse mõju ulatus finantsstabiilsusele, sealhulgas mõju teistele krediidiasutustele ülekandumise tõttu, tulenevalt ettevõtja seotusest teiste krediidiasutuste või ülejäänud finantssüsteemiga.

(2) Kui kriisilahenduskavas on ette nähtud kriisilahendusmeetme rakendamine või vastavalt käesoleva seaduse §-le 56 kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või teisendamise õiguse kasutamine § 29 lõikes 5 nimetatud asjakohasele stsenaariumile tuginedes, peab miinimumnõue võrduma summaga, mis on piisav järgmiseks:
1) potentsiaalse kahjumi täielikuks katmiseks;
2) kriisilahendussubjekti ja selle tütarettevõtja, kes on krediidiasutus või käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud ettevõtja, kuid ei ole kriisilahendussubjekt, rekapitaliseerimiseks tasemeni, mis võimaldab neil jätkuvalt vastata tegevusloa tingimustele ja jätkata vähemalt aasta tegevust, mille jaoks neile tegevusluba on antud.

(3) Kriisilahendussubjektide puhul arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud miinimumnõude summa vastavalt käesoleva seaduse § 17 lõike 2 punktile 1, liites:
1) kriisilahenduse käigus kaetava kahjumi summa, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punkti c ning krediidiasutuste seaduse § 1042 kohastele kriisilahendussubjekti suhtes kohaldatavatele nõuetele konsolideeritud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil, ning
2) rekapitaliseerimise summa, mis võimaldab kriisilahendusest tuleneval kriisilahenduse konsolideerimisgrupil taastada vastavuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis c nimetatud koguomavahendite suhtarvu nõudele ning krediidiasutuste seaduse § 1042 kohasele nõudele kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil pärast eelistatud kriisilahendusstrateegia rakendamist.

(4) Kriisilahendussubjektide puhul arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud miinimumnõude summa vastavalt käesoleva seaduse § 17 lõike 2 punktile 2, liites:
1) kahjumi summa, mis kaetakse kriisilahenduse käigus ning mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punkti d kohasele kriisilahendussubjekti finantsvõimenduse määra nõudele konsolideeritud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil, ning
2) rekapitaliseerimise summa, mis võimaldab kriisilahendusest tuleneval kriisilahenduse konsolideerimisgrupil taastada vastavuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d nimetatud finantsvõimenduse määra nõudele kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil pärast eelistatud kriisilahendusstrateegia rakendamist.

(5) Rekapitaliseerimise summade määramisel Finantsinspektsioon:
1) kasutab asjakohase koguriskipositsiooni või koguriskipositsiooni näitaja kohta teatatud kõige hilisemaid väärtusi, mis on kohandatud võimalike muutustega, mis tulenevad kriisilahenduskavas ette nähtud meetmetest, ning
2) kohandab pärast finantsjärelevalve funktsiooni täitjaga konsulteerimist krediidiasutuste seaduse § 1042 lõikes 1 nimetatud kehtivale nõudele vastavat summat alla- või ülespoole, et määrata kindlaks kriisilahendusaluse ettevõtja suhtes pärast eelistatud kriisilahendusstrateegia rakendamist kohalduv nõue.

(6) Finantsinspektsioon võib suurendada käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 sätestatud nõuet sobiva summa võrra, mis on vajalik, et tagada ettevõtja kriisilahendusjärgse piisava turuusalduse säilimine asjakohasel ajavahemikul, mis ei ole pikem kui üks aasta.

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaldamisel peab selles lõikes nimetatud summa võrduma pärast kriisilahendusmeetmete ja -õiguste kohaldamist kohaldatava krediidiasutuste seaduse § 8644 lõikes 2 nimetatud kombineeritud puhvri nõudega, millest on maha arvatud § 8646 lõikes 1 nimetatud summa.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud summat kohandatakse allapoole, kui Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise funktsiooni täitja teeb pärast finantsjärelevalve funktsiooni täitjaga konsulteerimist kindlaks, et väiksem summa on piisav, et säilitada pärast kriisilahendusstrateegia rakendamist turuusaldus ning tagada krediidiasutuse või käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud ettevõtja kriitiliste majandusfunktsioonide täitmise jätkuvus ning juurdepääs rahastamisele, ilma et kasutataks erakorralist avaliku sektori finantstoetust, välja arvatud kooskõlas käesoleva seaduse § 78 lõigetega 3 ja 6 ning Tagatisfondi seaduse § 7313 lõikega 3 kriisilahenduse osafondist tehtavad maksed.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud summat kohandatakse ülespoole, kui Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise funktsiooni täitja teeb pärast finantsjärelevalve funktsiooni täitjaga konsulteerimist kindlaks, et suurem summa on vajalik, et säilitada asjakohasel ajavahemikul, mis ei ole pikem kui üks aasta, piisav turuusaldus ning tagada krediidiasutuse või käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud ettevõtja kriitiliste majandusfunktsioonide täitmise jätkuvus ja juurdepääs rahastamisele, ilma et kasutataks erakorralist avaliku sektori finantstoetust, välja arvatud kooskõlas käesoleva seaduse § 78 lõigetega 3 ja 6 ning Tagatisfondi seaduse § 7313 lõikega 3 kriisilahenduse osafondist tehtavad maksed.

(10) Kui Finantsinspektsioon eeldab, et teatavad kõlblike kohustuste klassid on võimalik mõistliku tõenäosusega täielikult või osaliselt käesoleva seaduse § 72 kohaselt kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisest välja jätta või need võidakse kohustuste osalise üleandmise raames saajale täielikult üle anda, täidetakse miinimumnõue, kasutades omavahendeid või muid kõlblikke kohustusi, mis on piisavad, et:
1) katta käesoleva seaduse § 72 kohaselt kindlaks määratud väljajäetud kohustuste summa;
2) tagada, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimused on täidetud.

§ 173. Miinimumnõude määramine isikule, kes ei ole kriisilahendussubjekt

(1) Kui krediidiasutuse puhul, kes ei ole ise kriisilahendussubjekt, arvutatakse miinimumnõue vastavalt käesoleva seaduse § 17 lõike 2 punktile 1, tuleb kokku liita:
1) kaetava kahjumi summa, mis vastab krediidiasutusele kohaldatavatele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punkti c ning krediidiasutuste seaduse § 1042 lõikes 1 nimetatud nõudele, ja
2) rekapitaliseerimise summa, mis võimaldab krediidiasutusel taastada vastavuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis c nimetatud koguomavahendite suhtarvu nõudele ning krediidiasutuste seaduse §-s 1042 nimetatud nõudele pärast asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või teisendamise õiguse kasutamist kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 56 või pärast kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendust.

(2) Kui krediidiasutuse puhul, kes ei ole ise kriisilahendussubjekt, arvutatakse miinimumnõue vastavalt käesoleva seaduse § 17 lõike 2 punktile 2, tuleb kokku liita:
1) kaetava kahjumi summa, mis vastab krediidiasutusele kohaldatava Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d nimetatud finantsvõimenduse määra nõudele, ning
2) rekapitaliseerimise summa, mis võimaldab krediidiasutusel taastada vastavuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d nimetatud finantsvõimenduse määra nõudele pärast asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või teisendamise õiguse kasutamist vastavalt käesoleva seaduse §-le 56 või pärast kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendust.

(3) Finantsinspektsioon võtab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud individuaalsel alusel nõude kehtestamisel arvesse käesoleva seaduse § 55 lõikes 8 ning § 78 lõigetes 3 ja 6 nimetatud tingimusi.

(4) Käesoleva seaduse §-s 172 ja käesolevas paragrahvis nimetatud rekapitaliseerimise summade määramisel Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise funktsiooni täitja:
1) kasutab asjakohase koguriskipositsiooni või koguriskipositsiooni näitaja kohta teatatud kõige hilisemaid väärtusi, mis on kohandatud võimalike muutustega, mis tulenevad kriisilahenduskavas ette nähtud meetmetest, ning
2) kohandab pärast finantsjärelevalve funktsiooni täitjaga konsulteerimist krediidiasutuste seaduse § 1042 lõikes 1 nimetatud kehtivale nõudele vastavat summat alla- või ülespoole, et määrata pärast käesoleva seaduse § 56 kohaselt asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või teisendamise õiguse kasutamist kindlaks asjaomase krediidiasutuse või kriisilahenduse konsolideerimisgrupi suhtes kohaldatav nõue.

(5) Finantsinspektsioon võib pärast käesoleva seaduse § 56 kohaselt kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või teisendamise õiguse kasutamist suurendada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud nõuet summa võrra, mis on vajalik, et tagada ettevõtja võime säilitada asjakohasel ajavahemikul, mis ei ole pikem kui üks aasta, piisav turuusaldus. Nimetatud summa peab võrduma pärast käesoleva seaduse §-s 56 nimetatud õiguse kasutamist või pärast kriisilahenduse konsolideerimisgrupi suhtes kriisilahendusmeetme kasutamist krediidiasutuste seaduse § 8644 lõikes 2 nimetatud kombineeritud puhvri nõudega, millest on maha arvatud § 8646 lõikes 1 nimetatud nõue.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud summat kohandatakse allapoole, kui Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise funktsiooni täitja teeb pärast finantsjärelevalve funktsiooni täitjaga konsulteerimist kindlaks, et väiksem summa on piisav, et tagada kriisilahenduse konsolideerimisgrupi turuusaldus ning gruppi kuuluva ettevõtja kriitiliste funktsioonide jätkuvus ning juurdepääs rahastamisele, ilma et kasutataks erakorralist avaliku sektori finantstoetust, välja arvatud kooskõlas käesoleva seaduse § 78 lõigetega 3 ja 6 ning Tagatisfondi seaduse § 7313 lõikega 3 kriisilahenduse osafondist tehtavad maksed.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud summat kohandatakse ülespoole, kui Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise funktsiooni täitja teeb pärast finantsjärelevalve funktsiooni täitjaga konsulteerimist kindlaks, et suurem summa on vajalik, et säilitada asjakohasel ajavahemikul, mis ei ole pikem kui üks aasta, piisav turuusaldus ning tagada krediidiasutuse või gruppi kuuluva ettevõtja kriitiliste funktsioonide jätkuvus ning juurdepääs rahastamisele, ilma et kasutataks erakorralist avaliku sektori finantstoetust, välja arvatud kooskõlas käesoleva seaduse § 78 lõigetega 3 ja 6 ning Tagatisfondi seaduse § 7313 lõikega 3 kriisilahenduse osafondist tehtavad maksed.

(8) Krediidiasutus, kes on kriisilahendussubjekti või kolmanda riigi ettevõtja tütarettevõtja, kuid ei ole ise kriisilahendussubjekt, täidab miinimumnõuet individuaalsel alusel.

(9) Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise funktsiooni täitja võib pärast finantsjärelevalve funktsiooni täitjaga konsulteerimist otsustada kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud nõuet konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja suhtes, kes on kriisilahendussubjekti tütarettevõtja ja ei ole ise kriisilahendussubjekt.

(10) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 2 täidab Euroopa Liidus tegutsev emaettevõtja, kes ei ole ise kriisilahendussubjekt, kuid on kolmanda riigi ettevõtja tütarettevõtja, miinimumnõuet konsolideeritud alusel.

(11) Käesoleva seaduse § 81 lõike 3 kohaselt tuvastatud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi puhul täidavad krediidiasutus, kes on keskasutusega püsivalt seotud, kuid ei ole ise kriisilahendussubjekt, keskasutus, kes ei ole ise kriisilahendussubjekt, ja kriisilahendussubjekt, kelle suhtes ei kohaldata § 18 lõikes 22 nimetatud nõuet, miinimumnõuet individuaalsel alusel.

(12) Miinimumnõue täidetakse ühe või mitme järgmise instrumendiga:
1) kohustustega, mis on emiteeritud kriisilahendussubjekti jaoks ja mille see on ostnud kas otse või kaudselt sama kriisilahenduse konsolideerimisgrupi ettevõtja jaoks, kes ostis kohustused käesoleva paragrahvi kohaldamisalasse kuuluvalt krediidiasutuselt, või mis on emiteeritud samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi mittekuuluva olemasoleva aktsionäri jaoks ja mille see on ostnud, tingimusel et allahindamise ja teisendamise õiguse kasutamine ei mõjuta kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle;
2) kohustustega, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 72a nimetatud kõlblikkuskriteeriumidele, välja arvatud nimetatud määruse artikli 72b lõike 2 punktide b, c, k, l ja m ning lõigete 3–5 kohaldamisel;
3) kohustustega, millest tulenevad nõuded rahuldatakse tavapärases maksejõuetusmenetluses pärast kohustusi, mis ei vasta käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tingimusele ega ole kõlblikud omavahendite nõude täitmiseks;
4) kohustustega, mille suhtes kohaldatakse allahindamise ja teisendamise õigust viisil, mis on kooskõlas kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendusstrateegiaga, eelkõige mõjutamata kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle;
5) kohustustega, mille omandamist ei rahasta otse ega kaudselt käesoleva paragrahvi kohaldamisalasse kuuluv krediidiasutus;
6) kohustustega, mida reguleerivad sätted ei osuta otse ega kaudselt sellele, et käesoleva paragrahvi kohaldamisalasse kuuluv ettevõtja võib kohustusi tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta muul juhul kui krediidiasutuse maksejõuetuse või likvideerimise korral, ning krediidiasutus ei osuta sellele ka ühelgi muul viisil;
7) instrumentidega, mille kohta ei anta nende omanikule õigust kiirendada intresside või põhisumma tulevasi kavakohaseid makseid, välja arvatud käesoleva paragrahvi kohaldamisalasse kuuluva ettevõtja maksejõuetuse või likvideerimise korral;
8) instrumentidega, millelt tehtavate intressi- või dividendimaksete suurust ei muudeta käesoleva paragrahvi kohaldamisalasse kuuluva ettevõtja või selle emaettevõtja krediidikvaliteedi alusel;
9) esimese taseme põhiomavahenditega;
10) muude omavahenditega, mis on emiteeritud samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate jaoks ja mille need on ostnud või mis on emiteeritud samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi mittekuuluvate ettevõtjate jaoks ning mille need on ostnud tingimusel, et allahindamise või teisendamise õiguse kasutamine vastavalt käesoleva seaduse §-dele 56–58 ei mõjuta kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle.

§ 174. Miinimumnõude määramine globaalse süsteemselt olulise kriisilahendussubjekti ja kolmanda riigi globaalse süsteemselt olulise ettevõtja Euroopa Liidus asuva olulise tütarettevõtja jaoks

(1) Kui Finantsinspektsioon on globaalse süsteemselt olulise kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutus, kehtestab ta temale käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud miinimumnõude, mis koosneb järgmistest nõuetest:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 92a ja 494 nimetatud nõuded;
2) täiendav omavahendite ja kõlblike kohustuste nõue, mille Finantsinspektsioon on määranud vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3.

(2) Kui Finantsinspektsioon on kolmanda riigi globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse Euroopa Liidus tegutseva olulise tütarettevõtja kriisilahendusasutus, kehtestab ta temale käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud miinimumnõude, mis koosneb järgmistest nõuetest:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 92a ja 494 nimetatud nõuded;
2) täiendav omavahendite ja kõlblike kohustuste nõue, mille Finantsinspektsioon on määranud vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3 ning mida täidetakse omavahendite ja kohustustega, mis vastavad käesoleva seaduse §-des 19 ja 81 sätestatud tingimustele.

(3) Finantsinspektsioon kehtestab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 ja lõike 2 punktis 2 nimetatud omavahendite ja kõlblike kohustuste täiendava nõude, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või lõike 2 punktis 1 nimetatud nõue ei ole piisav, et täita käesoleva seaduse miinimumnõudele sätestatud tingimusi.

(4) Käesoleva seaduse § 18 lõike 41 kohaldamisel, kui rohkem kui üks samasse globaalsesse süsteemselt olulisse ettevõtjasse kuuluv üksus on kriisilahendussubjekt, arvutab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõuete summa:
1) iga kriisilahendussubjekti kohta eraldi;
2) Euroopa Liidus tegutseva emaettevõtja puhul, nagu see oleks globaalse süsteemselt olulise ettevõtja ainus kriisilahendussubjekt.

(5) Finantsinspektsiooni otsuses kehtestada käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel täiendav omavahendite ja kõlblike kohustuste nõue esitatakse otsuse põhjendused, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud elementide täielik hinnang, ning Finantsinspektsioon vaatab selle põhjendamatu viivituseta läbi, et võtta arvesse võimalikke muutusi kriisilahenduse konsolideerimisgrupi või kolmandate riikide globaalse süsteemselt olulise ettevõtja Euroopa Liidus asuvate oluliste tütarettevõtjate suhtes kohaldatava krediidiasutuste seaduse § 1042 lõikes 1 nimetatud nõude tasemes.

(6) Ilma et see piiraks käesoleva seaduse § 181 lõikes 1 või 3 või käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud miinimumnõude kohaldamist, tagab Finantsinspektsioon, et kriisilahendussubjekt, kes on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või kelle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 181 lõiget 1 või 3, täidab §-s 18 nimetatud nõudest osa, mis võrdub kaheksa protsendiga kohustuste kogusummast, sealhulgas omavahendid, kasutades omavahendeid ja allutatud kõlblikke kohustusi või § 17 lõikes 4 nimetatud kohustusi.

(7) Erandina käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatust võib Finantsinspektsioon otsustada, et käesoleva seaduse §-s 18 nimetatud nõuet täidab kriisilahendussubjekt, kes on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või kelle suhtes kohaldatakse § 181 lõikes 1 või 3 sätestatud nõudeid. Nimetatud nõuet võib täita omavahenditega, allutatud kõlblike kohustustega või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustustega, arvestades kriisilahendussubjekti kohustust täita krediidiasutuste seaduse § 8644 lõikes 2 nimetatud kombineeritud puhvri nõuet ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92a ning käesoleva seaduse § 181 lõikes 1 või 3 ja §-s 18 sätestatud nõudeid, kohaldades § 17 lõikes 8 nimetatud määrust. Nimetatud omavahendite ja kohustuste summa ei tohi ületada järgmistest summadest suuremat:
1) kaheksa protsenti ettevõtja kohustuste, sealhulgas omavahendite, kogusummast;
2) summa, mis saadakse kahekordse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis c nimetatud nõude, kahekordse krediidiasutuste seaduse § 1042 lõikes 1 sätestatud nõude ja § 8644 lõikes 2 nimetatud kombineeritud puhvri nõude liitmisel.

(8) Finantsinspektsioon võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudest seda osa, mis täidetakse omavahenditega, allutatud kõlblike kohustustega või lõikes 3 nimetatud kohustustega, kriisilahendussubjekti suhtes, kellele kohaldatakse käesoleva seaduse § 181 lõiget 1 või 2, kuni nõudeni, mis moodustab 27 protsenti tema koguriskipositsioonist. Finantsinspektsioon piirab nõuet, kui on seisukohal, et:
1) juurdepääsu kriisilahendusfondile ei peeta kriisilahendussubjekti kriisilahenduskavas kriisilahenduse võimaluseks või
2) käesoleva seaduse §-s 18 nimetatud nõue võimaldab kriisilahendussubjektil täita § 78 lõigetes 3 ja 6 nimetatud nõudeid.

(9) Finantsinspektsioon võtab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud hindamise käigus arvesse ka asjaomase kriisilahendussubjekti ärimudelile ebaproportsionaalse mõju avaldumise ohtu.

(10) Käesoleva paragrahvi lõiget 7 ei kohaldata kriisilahendussubjekti suhtes, kellele kohaldatakse käesoleva seaduse § 181 lõiget 3.

(11) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid ei kohaldata kolme aasta jooksul pärast kuupäeva, kui kriisilahendussubjekt või konsolideerimisgrupp, kuhu kriisilahendussubjekt kuulub, on tuvastatud globaalse süsteemselt olulise ettevõtjana.”;

14) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kriisilahendussubjekt täidab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud miinimumnõuet kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil konsolideeritud alusel.”;

15) paragrahvi 18 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, kehtestab ta miinimumnõude kriisilahendussubjektile või kogu konsolideerimisgrupile, võttes seejuures arvesse käesoleva seaduse § 17 lõikes 7 sätestatut ja asjaolu, kas vastavalt kriisilahenduskavale toimub kolmandas riigis asutatud konsolideerimisgruppi kuuluva tütarettevõtja kriisilahendus eraldi.”;

16) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva seaduse § 17 lõike 3 alusel miinimumnõude täitmise kohustusest vabastatud hüpoteekkrediidiga tegelevat krediidiasutust ei arvestata konsolideerimisgrupi koosseisu konsolideeritud konsolideerimisgrupi omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kindlaksmääramisel.

(22) Käesoleva seaduse § 81 lõikes 3 nimetatud kriisilahenduse konsolideerimisgruppide puhul otsustab Finantsinspektsioon tulenevalt krediidiasutuste kaitseskeemist ja eelistatud kriisilahendusstrateegiast, milline kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluv üksus täidab miinimumnõuded, selleks et kriisilahenduse konsolideerimisgrupp tervikuna täidaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud miinimumnõuet. Finantsinspektsioon selgitab krediidiasutusele, kuidas konsolideerimisgrupi ettevõtjad peavad miinimumnõudeid kooskõlas kriisilahenduskavaga täitma.”;

17) paragrahvi 18 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Finantsinspektsioon teeb kõik endast oleneva, et jõuda koostöös teise lepinguriigi kriisilahendusasutusega ühisotsusele sellise nõude summa kohta, mida kohaldatakse:
1) kriisilahenduse konsolideerimisgrupi konsolideeritud tasandil iga kriisilahendussubjekti suhtes;
2) individuaalsel alusel iga kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja suhtes, kes ei ole kriisilahendussubjekt.”;

18) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„(31) Käesolevas paragrahvis nimetatud ühisotsus peab olema kooskõlas käesoleva paragrahviga ja käesoleva seaduse §-ga 19, olema igakülgselt põhjendatud ning selle esitab Finantsinspektsioon, kui ta on kriisilahendusasutus:
1) kriisilahendussubjektile;
2) kriisilahenduse konsolideerimisgrupi krediidiasutusele, kes ei ole kriisilahendussubjekt;
3) konsolideerimisgrupi Euroopa Liidus tegutsevale emaettevõtjale, kes ei ole ise sama kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendussubjekt.

(32) Kui see on kriisilahendusstrateegiaga kooskõlas ja kriisilahendussubjekt ei ole otse või kaudselt ostnud käesoleva seaduse § 19 lõikele 8 vastavaid piisavaid instrumente, võib käesolevas paragrahvis nimetatud ühisotsuses ette näha, et käesoleva seaduse § 173 lõikes 1 nimetatud nõue täidetakse osaliselt tütarettevõtja instrumentidega, mis vastavad § 19 lõikes 8 sätestatud nõuetele ning mis on emiteeritud kriisilahenduse konsolideerimisgruppi mittekuuluvate ettevõtjate jaoks ja mille need on ostnud.”;

19) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

„(41) Kui rohkem kui üks samasse globaalsesse süsteemselt olulisse ettevõtjasse kuuluv globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus on kriisilahendussubjekt, arutab Finantsinspektsioon kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutuse või konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72e kohaldamist ja kohandamist ning nad lepivad vajaduse korral kooskõlas globaalse süsteemselt olulise ettevõtja kriisilahendusstrateegiaga kokku asjakohaste nõuete kogusumma.

(42) Käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud erisust võib kohaldada tingimusel, et:
1) seda kohaldatakse seoses koguriskipositsiooni arvutamise erinevustega asjaomaste lepinguriikide vahel, kohandades nõude suurust;
2) seda ei kohaldata selleks, et kõrvaldada kriisilahenduse konsolideerimisgruppide vahelistest riskipositsioonidest tulenevaid erinevusi;
3) käesoleva seaduse § 174 lõike 4 punktis 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 12 nimetatud summade kogusumma üksikute kriisilahendussubjektide puhul ei tohi olla väiksem kui käesoleva seaduse § 174 lõike 4 punktis 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 12 nimetatud summade kogusumma.”;

20) paragrahvi 18 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kui Finantsinspektsioon ei jõua nelja kuu jooksul teiste lepinguriigi kriisilahendusasutustega ühisotsusele konsolideerimisgrupi miinimumnõude määramises, teeb Finantsinspektsioon ise otsuse kriisilahendussubjekti miinimumnõude määramise kohta, arvestades asjaomaste kriisilahendusasutuste poolt kriisilahenduse konsolideerimisgrupi krediidiasutuse, kes ei ole kriisilahendussubjekt, kohta koostatud hinnanguid ja konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse, kui see on kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutusest erinev, arvamusega.”;

21) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 61–63 järgmises sõnastuses:

„(61) Kui Finantsinspektsioon ja teise lepinguriigi kriisilahendusasutus ei jõua nelja kuu jooksul ühisotsusele seetõttu, et ei jõuta kokkuleppele sellise käesoleva seaduse §-s 19 nimetatud nõude suuruses, mida kohaldatakse kriisilahenduse konsolideerimisgrupi krediidiasutuse suhtes individuaalsel alusel, teeb Finantsinspektsioon otsuse tütarettevõtjast krediidiasutuse kohta, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:
1) kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutuse kirjalikult esitatud seisukohti ja reservatsioone on võetud nõuetekohaselt arvesse;
2) kui konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus on kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutusest erinev, on konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse kirjalikult esitatud seisukohti ja reservatsioone võetud nõuetekohaselt arvesse.

(62) Kui kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutus või konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19 esitanud neljakuulise tähtaja lõpus küsimuse arutamiseks Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele, lükkab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 61 nimetatud otsuse tegemise edasi kuni Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsuse selgumiseni.

(63) Kui ühisotsusele ei jõuta nelja kuu jooksul seetõttu, et ei jõuta kokkuleppele kriisilahenduse konsolideerimisgrupi konsolideeritud nõude suuruses ega sellise nõude suuruses, mida kohaldatakse kriisilahenduse konsolideerimisgrupi ettevõtjate suhtes individuaalsel alusel, tehakse otsus juhul, kui Finantsinspektsioon on:
1) tütarettevõtjast krediidiasutuse kriisilahendusasutus, sellise nõude taseme kohta, mida kohaldatakse kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tütarettevõtjate suhtes individuaalsel alusel, vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 61;
2) konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 6.”;

22) paragrahvi 18 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Finantsinspektsioonil on õigus esitada kaebus konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutuse miinimumnõude kindlaksmääramise kohta Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud nelja kuu jooksul või pärast ühisotsusele jõudmist.”;

23) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 81–83 järgmises sõnastuses:

„(81) Kui Finantsinspektsioon on kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutus või konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud õigust Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele siduva vahendajarolli võtmiseks, kui tütarettevõtja kriisilahendusasutuse kehtestatud tase ei ületa kaht protsenti lõikes 1 nimetatud nõudest, mis on arvutatud koguriskipositsioonist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikele 3 ning mis on kooskõlas käesoleva seaduse § 173 lõikega 1.

(82) Kui Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus ei ole ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 62 nimetatud õiguse kohaldamist otsust teinud, kohaldab Finantsinspektsioon krediidiasutusest tütarettevõtjale lõike 61 alusel tehtud otsust.

(83) Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise funktsiooni täitja koordineerib koostöös finantsjärelevalve funktsiooni täitjaga krediidiasutuste miinimumnõuete täitmist ning teeb vastavalt käesolevale paragrahvile otsuseid samal ajal kriisilahenduskavade väljatöötamise ja ajakohastamisega.”;

24) paragrahvi 18 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Käesolevas paragrahvis nimetatud ühisotsus või selle puudumisel Finantsinspektsiooni tehtud otsus tuleb regulaarselt üle vaadata ja vajaduse korral ajakohastada.”;

25) seadust täiendatakse §-ga 181 järgmises sõnastuses:

§ 181. Konsolideerimisgruppi kuuluva kriisilahendussubjekti erisus

(1) Kriisilahendussubjekt, kelle suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 92a ning kes kuulub kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, mille koguvarade maht on suurem kui 100 miljardit eurot, täidab käesoleva seaduse § 172 lõikes 3 nimetatud nõude tasemel, mis on vähemalt võrdne 13,5 protsendiga, kui see arvutatakse kooskõlas § 17 lõike 2 punktiga 1, ja viie protsendiga, kui see arvutatakse kooskõlas § 17 lõike 2 punktiga 2.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriisilahendussubjekt täidab miinimumnõude tasemel 13,5 protsenti, kui see arvutatakse käesoleva seaduse § 17 lõike 2 punktist 1 lähtuvalt, ja viis protsenti, kui see arvutatakse § 17 lõike 2 punktist 2 lähtuvalt, omavahendite, allutatud kõlblike kohustuste või § 17 lõikes 4 nimetatud kohustustega.

(3) Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise funktsiooni täitja võib pärast finantsjärelevalve funktsiooni täitjaga konsulteerimist otsustada kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõudeid kriisilahendussubjekti suhtes, kellele ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 92a, kuid kes kuulub kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, mille koguvarade maht on väiksem kui 100 miljardit eurot, ja kes võib Finantsinspektsiooni hinnangul mõistliku tõenäosusega põhjustada maksejõuetuse korral süsteemse riski.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse tegemisel võtab Finantsinspektsioon arvesse:
1) hoiuste suurt osakaalu ja võlainstrumentide puudumist rahastamismudelis;
2) kõlblike kohustuste kapitaliturgudele juurdepääsu piiratuse ulatust;
3) ulatust, milles kriisilahendussubjekt tugineb esimese taseme põhiomavahenditele, et täita käesoleva seaduse §-s 18 nimetatud nõue.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse puudumine ei piira otsuse tegemist käesoleva seaduse § 171 lõigete 1 ja 2 kohaselt.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud nõuete miinimumtaset ei kohaldata kahe aasta jooksul pärast kuupäeva, kui:
1) Finantsinspektsioon on rakendanud kohustuste teisendamise meedet;
2) kriisilahendussubjekt kasutab kriisilahenduses käesoleva seaduse § 39 lõike 1 punktis 2 nimetatud eraõiguslikku meedet, millega kapitaliinstrumendid ja teised kohustused on alla hinnatud või teisendatud esimese taseme instrumentideks;
3) kriisilahendussubjekti suhtes on kohaldatud kohustuste allahindamise või teisendamise õigust, et rekapitaliseerida kriisilahendussubjekti ilma kriisilahenduse vahendite rakendamiseta.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud miinimumnõudeid ei kohaldata kolme aasta jooksul pärast kuupäeva, kui kriisilahendussubjekt või konsolideerimisgrupp, kuhu kriisilahendussubjekt kuulub, on hinnatud nendes lõigetes sätestatud tingimustele vastavaks.”;

26) paragrahvi 19 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Finantsinspektsioon kehtestab miinimumnõude konsolideerimisgrupi tütarettevõtjast krediidiasutusele, kui see on asutatud Eestis. Miinimumnõude kehtestamisel võetakse arvesse:
1) käesoleva seaduse § 17 lõikes 7 sätestatud kriteeriume, eelkõige krediidiasutuse suurust, äri- ja rahastamismudelit ning riskiprofiili;
2) käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud miinimumnõuet konsolideerimisgrupi tasandil.

(2) Krediidiasutus, kes on kriisilahendussubjekti või kolmanda riigi ettevõtja tütarettevõtja, kuid ei ole ise kriisilahendussubjekt, täidab miinimumnõuet individuaalsel alusel.

(3) Individuaalse miinimumnõude täitmisest vabastatud krediidiasutust ei arvestata konsolideeritud konsolideerimisgrupi omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kehtestamisel konsolideerimisgrupi koosseisu.

(4) Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise funktsiooni täitja võib pärast finantsjärelevalve funktsiooni täitjaga konsulteerimist otsustada kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud nõuet krediidiasutuse või muu konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja suhtes, kes on kriisilahendussubjekti tütarettevõtja, kuid ei ole ise kriisilahendussubjekt.

(5) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 2 täidab Euroopa Liidus tegutsev emaettevõtja, kes ei ole ise kriisilahendussubjekt, kuid on kolmanda riigi ettevõtja tütarettevõtja, miinimumnõudeid konsolideeritud alusel.

(6) Käesoleva seaduse § 81 lõike 3 kohaselt tuvastatud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi puhul järgivad krediidiasutus, kes on keskasutusega püsivalt seotud, kuid ei ole ise kriisilahendussubjekt, keskasutus, kes ei ole ise kriisilahendussubjekt, ja kriisilahendussubjekt, kelle suhtes ei kohaldata § 18 lõikes 22 nimetatud nõuet, § 173 lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuet individuaalsel alusel.

(7) Miinimumnõue, mida kohaldatakse käesolevas paragrahvis nimetatud krediidiasutuse suhtes, määratakse kindlaks vastavalt käesoleva seaduse §-le 18 ja § 81 lõikele 6, kui see on kohaldatav, ning vastavate sätestatud miinimumnõuete alusel.

(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud ettevõtja täidab miinimumnõude ühe või mitme järgmise instrumendiga:
1) kohustustega, mis on emiteeritud kriisilahendussubjekti jaoks ja mille see on ostnud kas otse või kaudselt sama kriisilahenduse konsolideerimisgrupi ettevõtjate kaudu, kes ostsid kohustused käesoleva paragrahvi kohaldamisalasse kuuluvalt ettevõtjalt, või mis on emiteeritud samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi mittekuuluva olemasoleva aktsionäri jaoks ja mille see on ostnud, tingimusel et allahindamise ja teisendamise õiguse kasutamine vastavalt käesoleva seaduse §-dele 56–58 ei mõjuta kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle;
2) kohustustega, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 72a nimetatud kõlblikkuskriteeriumidele, välja arvatud nimetatud määruse artikli 72b lõike 2 punktid b, c, k, l ja m ning lõiked 3–5;
3) kohustustega, millest tulenevad nõuded rahuldatakse tavapärases maksejõuetusmenetluses pärast kohustusi, mis ei vasta käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tingimusele ega ole kõlblikud omavahendite nõude täitmiseks;
4) kohustustega, mille suhtes kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-dele 56–58 allahindamise ja teisendamise õigust viisil, mis on kooskõlas kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendusstrateegiaga, eelkõige mõjutamata kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle;
5) kohustustega, mille omandamist ei rahasta otse ega kaudselt käesoleva paragrahvi kohaldamisalasse kuuluv ettevõtja;
6) kohustustega, mida reguleerivad sätted ei osuta otse ega kaudselt sellele, et käesoleva paragrahvi kohaldamisalasse kuuluv ettevõtja võib kohustusi tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta muul juhul kui ettevõtja maksejõuetuse või likvideerimise korral, ning ettevõtja ei osuta sellele ka ühelgi muul viisil;
7) kohustustega, mida reguleerivate sätetega ei anta omanikule õigust kiirendada intresside või põhisumma tulevasi kavakohaseid makseid, välja arvatud käesoleva paragrahvi kohaldamisalasse kuuluva ettevõtja maksejõuetuse või likvideerimise korral;
8) kohustustega, millelt tehtavate intressi- või dividendimaksete suurust ei muudeta käesoleva paragrahvi kohaldamisalasse kuuluva ettevõtja krediidikvaliteedi alusel;
9) esimese taseme põhiomavahenditega;
10) muude omavahenditega, mis on emiteeritud samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate jaoks ja mille need on ostnud või mis on emiteeritud samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi mittekuuluvate ettevõtjate jaoks ning mille need on ostnud tingimusel, et allahindamise või teisendamise õiguse kasutamine vastavalt käesoleva seaduse §-dele 56–58 ei mõjuta kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle.

(9) Kui nii tütarettevõtja kui ka kriisilahendussubjekt on asutatud Eestis ning nad kuuluvad samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, võib Finantsinspektsioon loobuda miinimumnõude kohaldamisest sellise tütarettevõtja suhtes, kes ei ole kriisilahendussubjekt, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) kriisilahendussubjekt täidab käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud miinimumnõuet konsolideeritud alusel;
2) puuduvad olemasolevad või oodatavad olulised praktilised või õiguslikud takistused omavahendite kiirele ülekandmisele või kohustuste tagasimaksmisele kriisilahendussubjektilt tütarettevõtjale, kelle suhtes on toimunud käesoleva seaduse § 56 lõike 1 kohane kindlakstegemine, eelkõige juhul, kui kriisilahendussubjekti suhtes on võetud kriisilahendusmeede;
3) kriisilahendussubjekt tõendab Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise funktsiooni täitjale seda rahuldaval viisil, et tütarettevõtja juhtimine vastab usaldatavusnõuetele, ja on Finantsinspektsiooni finantsjärelevalvet teostava üksuse nõusolekul kinnitanud, et ta tagab tütarettevõtja võetud siduvate kohustuste täitmise, või ei ole tütarettevõtjaga seonduvad riskid märkimisväärse tähtsusega;
4) kriisilahendussubjekti riskide hindamise, mõõtmise ja kontrollimise protseduurid hõlmavad ka tütarettevõtjat;
5) kriisilahendussubjektile kuulub enam kui 50 protsenti tütarettevõtja aktsiate või osadega seotud hääleõigusest või kriisilahendussubjektil on õigus määrata ametisse või vabastada ametist enamik tütarettevõtja juhtorgani liikmetest.

(10) Kui nii tütarettevõtja kui ka selle emaettevõtja on asutatud Eestis ning nad kuuluvad samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, võib Finantsinspektsioon loobuda miinimumnõude kohaldamisest sellise tütarettevõtja suhtes, kes ei ole kriisilahendussubjekt, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) emaettevõtja täidab käesoleva seaduse miinimumnõude konsolideeritud alusel emaettevõtja asukoha järgses lepinguriigis;
2) puuduvad olemasolevad või oodatavad olulised praktilised või õiguslikud takistused omavahendite kiirele ülekandmisele või kohustuste tagasimaksmisele emaettevõtjalt tütarettevõtjale, kelle suhtes on käesoleva seaduse § 56 lõike 1 alusel tehtud kindlaks, et esinevad allahindamise või teisendamise alused, eelkõige juhul, kui emaettevõtja suhtes on võetud kasutusele kriisilahendusmeede või nendest alustest tulenevalt on kasutatud § 56 lõikes 1 nimetatud õigust;
3) emaettevõtja tõendab Finantsinspektsioonile seda rahuldaval viisil, et tütarettevõtja juhtimine vastab usaldatavusnõuetele, ja on järelevalveasutuse nõusolekul kinnitanud, et ta tagab tütarettevõtja võetud siduvate kohustuste täitmise, või ei ole tütarettevõtjaga seonduvad riskid märkimisväärse tähtsusega;
4) emaettevõtja riskide hindamise, mõõtmise ja kontrollimise protseduurid hõlmavad ka tütarettevõtjat;
5) emaettevõtjale kuulub enam kui 50 protsenti tütarettevõtja aktsiate või osadega seotud hääleõigusest või emaettevõtjal on õigus määrata enamik tütarettevõtja juhtorgani liikmetest või nad tagasi kutsuda.

(11) Kui käesoleva paragrahvi lõike 9 punktides 1 ja 2 sätestatud tingimused on täidetud, võib Finantsinspektsioon lubada tütarettevõtjal käesoleva seaduse miinimumnõude täielikult või osaliselt täita kriisilahendussubjekti antava garantiiga, mis vastab järgmistele tingimustele:
1) garantii antakse summas, mis on vähemalt samaväärne nõude summaga, mis sellega asendatakse;
2) garantii aktiveeritakse juhul, kui tütarettevõtja ei suuda tähtaja jooksul oma võlgasid tagasi maksta või muid kohustusi täita või tütarettevõtja suhtes on käesoleva seaduse § 56 lõike 1 alusel tehtud kindlaks, et esinevad allahindamise või teisendamise alused, olenevalt sellest, kumb toimub varem;
3) garantii on tagatud asjaõigusseaduse §-s 3141 määratletud finantstagatiskokkuleppe kaudu vähemalt 50 protsendi ulatuses selle summast;
4) garantii tagatis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 197 sätestatud nõuetele ning see on pärast asjakohaselt konservatiivsete väärtuskärbete tegemist piisav, et katta käesoleva lõike punktis 3 nimetatud tagatud summa;
5) garantii tagatis on koormamata ja seda ei kasutata muu garantii tagatisena;
6) tagatisel on tegelik lõpptähtaeg, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72c lõikes 1 nimetatud lõpptähtaja tingimustele;
7) puuduvad õiguslikud, regulatiivsed või rakenduslikud takistused tagatise ülekandmisel kriisilahendussubjektilt asjaomasele tütarettevõtjale, sealhulgas juhul, kui kriisilahendussubjekti suhtes on võetud kriisilahendusmeede.

(12) Käesoleva paragrahvi lõike 11 punkti 7 kohaldamisel esitab kriisilahendussubjekt Finantsinspektsiooni nõudmisel sõltumatu kirjaliku ja põhjendatud õigusliku arvamuse või tõendab muul rahuldaval viisil, et puuduvad õiguslikud, regulatiivsed või rakenduslikud takistused tagatise ülekandmisel kriisilahendussubjektilt asjaomasele tütarettevõtjale.”;

27) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Finantsinspektsioon võib jätta osaliselt või täielikult kohaldamata miinimumnõude keskasutuse suhtes või keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutuse suhtes, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) krediidiasutus ja keskasutus on asutatud Eestis ning nende mõlema üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon;
2) krediidiasutus ja keskasutus kuuluvad samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi;
3) keskasutus ja sellega püsivalt seotud krediidiasutus vastutavad siduvate kohustuste täitmise eest solidaarselt või keskasutus tagab täies ulatuses temaga püsivalt seotud krediidiasutuste siduvate kohustuste täitmise;
4) keskasutuse ja kõigi sellega püsivalt seotud krediidiasutuste omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet, maksevõimet ja likviidsust jälgitakse tervikuna nimetatud krediidiasutuste konsolideeritud aastaaruannete põhjal;
5) kui keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutusele tehakse erand, on keskasutuse juhtkond volitatud andma juhtnööre keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutuste juhtkondadele;
6) asjaomane kriisilahenduse konsolideerimisgrupp täidab käesoleva seaduse § 18 lõikes 22 nimetatud nõuet;
7) puuduvad olemasolevad või oodatavad olulised praktilised või õiguslikud takistused kriisilahenduse korral omavahendite kiirele ülekandmisele või kohustuste tagasimaksmisele keskasutuse ja sellega püsivalt seotud krediidiasutuste vahel.”;

28) paragrahvi 21 lõike 2 punktis 1, § 28 lõike 5 punktis 6, § 42 lõike 1 punktis 4 ning lõike 2 punktides 1 ja 3, § 52 lõike 3 punktis 4, § 71 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas ja lõikes 5, § 73 lõike 1 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 2 ja 21, § 74 lõigetes 2, 3 ja 5 ning § 78 lõike 2 punktis 1 ja lõikes 3 asendatakse sõna „kõlblikud” sõnaga „teisendatavad” vastavas käändes;

29) paragrahvi 22 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Krediidiasutus või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv isik on kohustatud sõlmitavas lepingus, millest tulenevale kohustusele kohaldatakse kolmanda riigi õigust, kokku leppima, et võlausaldaja, kohustuse aluseks oleva lepingu teine pool või võlainstrumendi omandaja tunnistab, et:”;

30) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Finantsinspektsioon võib lubada jätta täitmata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded, kui miinimumnõue on võrdne krediidiasutuse kahjumi katmise summaga ning samas lõikes nimetatud lepingutingimusi ei võeta miinimumnõude täitmisel arvesse.”;

31) paragrahvi 22 täiendatakse lõigetega 21–24 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui krediidiasutuse hinnangul on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded kohustuse suhtes õiguslikult või muu asjaolu tõttu teostamatud, teavitab ta Finantsinspektsiooni sellisele järeldusele jõudmisest, sealhulgas teatab kohustuse klassi ja järelduse põhjendused. Kohustused ei hõlma täiendavaid esimese taseme omavahendite instrumente, teise taseme omavahendite instrumente ja võlakirju või muud liiki võõrandatavaid võlainstrumente ega instrumente, mille alusel tekib võlg või tunnustatakse võla olemasolu, kui need instrumendid on tagamata kohustused.

(22) Kui Finantsinspektsioon on saanud krediidiasutuselt käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud teate, peatub lõikes 1 sätestatud tingimuse lepingulistesse sätetesse lisamise kohustus automaatselt.

(23) Kui Finantsinspektsioon, võttes arvesse vajadust tagada krediidiasutuse kriisilahenduskõlblikkus, jõuab järeldusele, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimuse lisamine lepingulistesse sätetesse on õiguslikult või muul viisil teostatav, nõuab ta mõistliku aja jooksul pärast lõikes 21 nimetatud teavitamist sellise lepingulise tingimuse lisamist. Lisaks võib Finantsinspektsioon nõuda krediidiasutuselt nõudeõiguste teisendamise lepingulise tunnustamisega seonduvate erandi tegemise tavade muutmist.

(24) Finantsinspektsioon võib täpsustada nende kohustuste kategooriad, mille puhul krediidiasutus või muu konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja teeb kindlaks, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingulise tingimuse lisamine on õiguslikult või muul viisil teostamatu.”;

32) seaduse 2. peatüki 2. jagu täiendatakse §-dega 221 ja 222 järgmises sõnastuses:

§ 221. Miinimumnõudega seotud aruannete esitamine

(1) Krediidiasutus esitab Finantsinspektsioonile miinimumnõude täitmisega seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 15 alusel kehtestatud aruanded.

(2) Finantsinspektsioon võib vajaduse korral nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruandeid lühemate perioodide kohta, kui on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 alusel kehtestatud aktis sätestatud.

(3) Krediidiasutus, kelle kriisilahenduskavas on ette nähtud likvideerimine tavapärase maksejõuetusmenetluse alusel, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruandeid ei esita.

§ 222. Peatamisõiguse lepinguline tunnustamine kriisilahenduses

(1) Krediidiasutus või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv isik on kohustatud igas sõlmitavas finantslepingus, mille suhtes kohaldatakse kolmanda riigi õigust, leppima kokku, et võlausaldaja või lepingu teine pool nõustub, et Finantsinspektsioon võib kasutada finantslepingu suhtes käesoleva seaduse § 43 lõikest 2 tulenevat õigust peatada kohustuse täitmine või piirata õigusi, ja tunnustama oma seotust Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL artikli 68 nõuetega. Käesolevas seaduses käsitatakse finantslepingut Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL artikli 2 punkti 100 tähenduses.

(2) Finantsinspektsioon kui konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus võib nõuda, et krediidiasutuse emaettevõtja tagaks, et tema kolmanda riigi tütarettevõtja lisab finantslepingule käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimused.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuet võib Finantsinspektsioon kohaldada kolmanda riigi tütarettevõtja suhtes, kes on:
1) krediidiasutus;
2) investeerimisühing või oleks investeerimisühing, kui tema peakontor asuks lepinguriigis, või
3) finantseerimisasutus.

(4) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse kõigi finantslepingute suhtes, millega:
1) võetakse uus kohustus või muudetakse oluliselt olemasolevat kohustust;
2) nähakse ette Eesti õiguse alusel sõlmitud lepingust tuleneva kohustuse täitmise peatamine või ühel või mitmel alusel lepingu lõpetamine või tagatistest tulenevate õiguste teostamine käesoleva seaduse § 401, 43 või 44 alusel.

(5) Kui krediidiasutus või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv isik ei täida käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid, võib Finantsinspektsioon sellele vaatamata kohaldada kohustuse peatamise õigust.”;

33) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui Finantsinspektsioon on mitmest kriisilahenduse allkonsolideerimisgrupist koosneva konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, esitab ta käesoleva seaduse § 55 lõikes 1 nimetatud kavandatavad kriisilahendusmeetmed § 30 lõikes 5 nimetatud ühisotsuses.”;

34) paragrahvi 28 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus ja konsolideerimisgrupi emaettevõtja on asutatud Eestis, peab Finantsinspektsioon koostöös konsolideerimisgruppi kuuluvate tütarettevõtjate finantsjärelevalve asutustega ning konsulteerides konsolideerimisgruppi kuuluvate süsteemselt oluliste filiaalide finantsjärelevalve asutustega koostama konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava ja seda ka haldama.”;

35) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud konsolideerimisgrupi kriisilahenduskavas käsitletakse kõiki konsolideerimisgruppi kuuluvaid kriisilahendussubjekte ja kriisilahenduse allkonsolideerimisgruppe.”;

36) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Finantsinspektsioon ajakohastab kriisilahenduskava või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava pärast kriisilahendusmeetmete või -õiguste kohaldamist.”;

37) paragrahvi 29 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) kriitiliste funktsioonide ja põhiäriliinide õiguslikult ja majanduslikult teistest funktsioonidest eraldamise võimaluste kohta, et tagada krediidiasutuse maksejõuetuse korral tema tegevuse jätkumine;”;

38) paragrahvi 29 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 15 ja 16 nimetatud miinimumnõude täitmise tähtaegade määramisel arvestatakse krediidiasutuste seaduse §-s 1043 nimetatud täiendavate omavahendite suunise täitmiseks ette nähtud tähtajaga.

(12) Kriisilahendusmeetmete ja -õiguste, sealhulgas kohustuste teisendamise rakendamise järel kohaldatakse miinimumnõude täitmisele asjakohast üleminekuperioodi, mis võetakse arvesse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 15 ja 16 nimetatud miinimumnõude täitmise tähtaegade määramisel.”;

39) paragrahvi 29 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) määratakse kindlaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud stsenaariumide rakendamiseks kriisilahendusmeetmed ja -õigused, sealhulgas kolmandas riigis asutatud isiku suhtes, kui käesoleva seaduse 9. peatüki 2. jaos sätestatud nõuded on täidetud ja kui seda nõuet on võimalik kohaldada kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate kriisilahendussubjektide suhtes;”;

40) paragrahvi 29 lõiget 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) märgitakse käesoleva lõike punktis 2 nimetatud kriisilahendusmeetmete ja -õiguste mõju teistele konsolideerimisgruppi kuuluvatele üksustele;”;

41) paragrahvi 29 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) analüüsitakse, millisel määral oleks kriisilahendusmeetmeid ja -õigusi, sealhulgas meetmeid ja õigusi, mis võimaldaksid konsolideerimisgrupi kui terviku või konsolideerimisgrupi eri üksuste või teatavate konsolideerimisgrupi üksuste eraldi tegevusalade müümist kolmandale isikule, võimalik koordineeritult rakendada Euroopa Liidus asuvate konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste suhtes;”;

42) paragrahvi 29 lõike 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) sätestatakse kõik täiendavad meetmed, sealhulgas need, mida Finantsinspektsioon kavatseb rakendada konsolideerimisgrupi kriisilahenduseks iga konsolideerimisgruppi kuuluva isiku ja allkonsolideerimisgrupi kaupa;”;

43) paragrahvi 29 lõiget 2 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:

„71) määratakse kindlaks kriisilahendusmeetmed ning hinnatakse meetmete mõju iga kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendussubjekti ja muu konsolideerimisgrupi ettevõtja jaoks, kui konsolideerimisgrupp koosneb mitmest kriisilahenduse konsolideerimisgrupist;”;

44) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Konsolideerimisgrupi kriisilahenduskavas määratakse iga konsolideerimisgrupi puhul kindlaks kriisilahendussubjektid ja kriisilahenduse konsolideerimisgrupp.”;

45) paragrahvi 29 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kriisilahenduskava või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava koostamisel võetakse arvesse asjakohased stsenaariumid, sealhulgas asjaolu, et maksejõuetus võib puudutada üksnes konkreetset krediidiasutust või konsolideerimisgruppi või maksejõuetusega võib kaasneda laiem finantsiline ebastabiilsus või see võib hõlmata kogu süsteemi.”;

46) paragrahvi 30 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, hindab ta konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkust vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule koos nende lepinguriikide kriisilahendusasutustega, kus asuvad konsolideerimisgrupi tütarettevõtjad, ning konsulteerib sealjuures konsolideerimisgrupi järelevalvekolleegiumiga ja teise sellise lepinguriigi kriisilahendusasutusega, kus asub oluline filiaal, kui see on filiaali puhul vajalik.”;

47) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hinnang võetakse vastu käesoleva seaduse 9. peatükis sätestatud kriisilahenduskolleegiumi menetluse osana iga kriisilahendussubjekti ja konsolideerimisgruppi kuuluva tütarettevõtja kohta, kes on § 2 lõikes 1 nimetatud ettevõtja.”;

48) paragrahvi 30 lõikest 7 jäetakse välja teine ja kolmas lause;

49) paragrahvi 30 täiendatakse lõigetega 71–73 järgmises sõnastuses:

„(71) Finantsinspektsioon esitab väljapakutud konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava kohta tehtavas otsuses oma otsuse põhjendused ning teeb otsuse emaettevõtjale ja teiste asjaomaste lepinguriikide kriisilahendusasutustele teatavaks.

(72) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatu ei takista ühisotsuse tegemist konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava kohta nende kriisilahendusasutustega, kellega Finantsinspektsioonil ei ole eriarvamusi.

(73) Kui Finantsinspektsioon on kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutus ja ühisotsusele ei jõuta käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul, teeb Finantsinspektsioon konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava kohta oma otsuse, võttes seejuures arvesse teiste asjaomaste lepinguriikide finantsjärelevalve asutuste seisukohti ja reservatsioone. Finantsinspektsioon esitab oma otsuses põhjendused väljapakutud konsolideerimisgrupi kriisilahenduskavaga mittenõustumise ja tehtud otsuse kohta ning teeb oma otsuse emaettevõtjale ja teiste asjaomaste lepinguriikide kriisilahendusasutustele teatavaks.”;

50) paragrahvi 30 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Kui konsolideerimisgruppi kuuluv tütarettevõtja on asutatud Eestis ja käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul ühisotsusele ei jõuta ning teiste asjaomaste lepinguriikide kriisilahendusasutused ei ole konsolideerimisgrupi kriisilahenduskavaga nõus, teeb Finantsinspektsioon otsuse, mille kohaselt koostatakse eraldi tütarettevõtja või Finantsinspektsiooni pädevusse kuuluva kriisilahenduse allkonsolideerimisgrupi kriisilahenduskava ja hallatakse seda. Finantsinspektsioon peab seejuures arvesse võtma teiste asjaomaste lepinguriikide kriisilahendusasutuste seisukohti ja reservatsioone ning esitama põhjendused väljapakutud konsolideerimisgrupi kriisilahenduskavaga mittenõustumise ja tehtud otsuse kohta. Finantsinspektsioon teeb oma otsuse teistele kriisilahenduskolleegiumi liikmetele teatavaks.”;

51) paragrahvi 31 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) alandada käesoleva peatüki 2. jaos käsitletud kriisilahenduskõlblikkuse hindamise üksikasjalikkuse taset.”;

52) paragrahvi 31 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Vajaduse korral konsulteerib Finantsinspektsioon enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse tegemist Eesti Panga ja Rahandusministeeriumiga.”;

53) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui kriisilahenduse konsolideerimisgrupp koosneb mitmest kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kriisilahenduskõlblikkust hinnata iga allkonsolideerimisgrupi kohta eraldi.”;

54) paragrahvi 33 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise funktsiooni täitja hindab kriisilahenduskõlblikkust samal ajal, kui ta koostab ja ajakohastab krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava.”;

55) paragrahvi 33 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Krediidiasutus, allkonsolideerimisgrupp või konsolideerimisgrupp loetakse kriisilahenduskõlblikuks, kui Finantsinspektsioon on veendunud, et:
1) krediidiasutuse lõpetamine ja likvideerimine on võimalik ja teostatav krediidiasutuste seaduse 11. peatükis ja pankrotiseaduses sätestatud korras või konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste lõpetamine ja likvideerimine on võimalik ja teostatav teiste lepinguriikide tavapärases maksejõuetusmenetluses ette nähtud korras või
2) kriisilahendusmenetluses on krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi suhtes võimalik rakendada kriisilahendusmeetmeid või -õigusi, mis tagavad krediidiasutuse kriitiliste funktsioonide täitmise jätkuvuse ning väldivad nii palju kui võimalik olulisi negatiivseid tagajärgi Eesti ja teiste lepinguriikide konsolideerimisgruppi kuuluvale ettevõtjale või filiaalile ning Eesti ja teiste lepinguriikide või Euroopa Liidu finantssüsteemile, sealhulgas laiemat finantsilist ebastabiilsust tekitavate või kogu süsteemi haaravate sündmuste korral.”;

56) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kriisilahenduskõlblikkuse hindamisel võtab Finantsinspektsioon arvesse ka laiemat finantsilist ebastabiilsust kogu finantssüsteemi haaravate sündmuste korral, lähtudes eesmärgist tagada konsolideerimisgrupi ettevõtjate kriitiliste funktsioonide täitmise jätkuvus sellega, et nimetatud funktsioone saab õigel ajal kergesti eraldada või muul viisil nende täitmist tagada.”;

57) paragrahvi 33 lõiked 6 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kui Finantsinspektsiooni hinnangul ei ole krediidiasutus, allkonsolideerimisgrupp või konsolideerimisgrupp kriisilahenduskõlblik, teavitab ta sellest viivitamata Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust.

(7) Allkonsolideerimisgrupi ja konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse kohta antud hinnangut võetakse arvesse käesoleva seaduse 9. peatükis sätestatud kriisilahenduskolleegiumi otsustes.”;

58) paragrahvi 34 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui krediidiasutuse käesoleva seaduse § 33 kohasel kriisilahenduskõlblikkuse hindamisel tuvastatakse pärast Finantsinspektsiooni finantsjärelevalve funktsiooni täitjaga konsulteerimist krediidiasutuse kriisilahendusmenetluses olulisi takistusi, teavitab Finantsinspektsioon sellest kirjalikult krediidiasutusi ja nende lepinguriikide kriisilahendusasutust, kus asuvad krediidiasutuse olulised filiaalid.”;

59) paragrahvi 34 täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses:

„(21) Kahe nädala jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate kättesaamist esitab krediidiasutus Finantsinspektsioonile võimalikud meetmed oluliste takistuste eemaldamiseks kriisilahendusmenetlusest ja nende rakendamise ajakava, millega tagatakse käesoleva seaduse §-s 18 või 19 ning krediidiasutuste seaduse § 8644 lõikes 2 nimetatud kombineeritud puhvri nõude täitmine. Kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssiv asjaolu võib olla üks järgmistest:
1) krediidiasutus täidab krediidiasutuste seaduse § 8644 lõikes 2 nimetatud kombineeritud puhvri nõuet, kui seda võetakse arvesse lisaks § 8650 lõikes 3 nimetatud nõudele, kuid ei täida nimetatud kombineeritud puhvri nõuet, kui seda võetakse arvesse lisaks miinimumnõuetele, kui need arvutatakse kooskõlas käesoleva seaduse § 17 lõike 2 punktiga 1;
2) krediidiasutus ei täida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 92a ja 494 nimetatud nõudeid või käesoleva seaduse §-des 173 ja 174 nimetatud nõudeid.

(22) Käesoleva paragrahvi lõike 21 kohaselt esitatud meetmete rakendamise ajakavas võetakse arvesse kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssiva asjaolu põhjusi.

(23) Pärast Finantsinspektsiooni finantsjärelevalve funktsiooni täitjaga konsulteerimist hindab Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise funktsiooni täitja, kas käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud meetmetega on võimalik asjaomase oluliselt pärssiva asjaoluga tõhusalt tegeleda või see kõrvaldada.”;

60) paragrahvi 34 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise funktsiooni täitja hinnangul krediidiasutuse pakutud meetmed ei vähenda ega kõrvalda tuvastatud takistusi tulemuslikult, nõuab Finantsinspektsioon ettekirjutusega, et krediidiasutus rakendaks alternatiivseid meetmeid kriisilahenduskõlblikkuse saavutamiseks.”;

61) paragrahvi 34 täiendatakse lõigetega 31–33 järgmises sõnastuses:

„(31) Finantsinspektsioon võtab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hinnangus arvesse kriisilahenduse takistustest tuleneva ohu finantsstabiilsusele ning meetmete mõju krediidiasutuse majandustegevusele, selle stabiilsusele ja suutlikkusele majandusele kasu tuua.

(32) Krediidiasutus esitab ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõude kättesaamist plaani kriisilahenduskõlblikkuse saavutamiseks.

(33) Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise funktsiooni täitja konsulteerib enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud alternatiivsete meetmete nõudmise otsust finantsjärelevalve funktsiooni täitjaga ning, kui see on asjakohane, Eesti Pangaga, et hinnata nende meetmete võimalikku mõju krediidiasutusele, finantsteenuste siseturule ning teiste lepinguriikide ja Euroopa Liidu kui terviku finantsstabiilsusele.”;

62) paragrahvi 34 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatu kohaselt nõuda krediidiasutuselt või konsolideerimisgrupi mõnelt üksuselt:
1) konkreetsetel juhtudel või regulaarselt lisateabe esitamist;
2) teatava vara võõrandamist;
3) mõne toimuva või kavandatud tegevuse piiramist või lõpetamist;
4) maksimaalse individuaalse ja summaarse riskipositsiooni piiramist;
5) uute või olemasolevate tegevusalade arendamise piiramist või takistamist või uute või olemasolevate toodete võõrandamist;
6) otsese või kaudse kontrolli all oleva konsolideerimisgruppi kuuluva üksuse õiguslike või organisatsiooniliste struktuuride muutmist vähem keerukaks, et kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamisel oleks võimalik kriitilised funktsioonid teistest funktsioonidest õiguslikult ja tegevuslikult eraldada;
7) emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja asutamist Eestis või mujal Euroopa Liidus;
8) kõlblike kohustuste emiteerimist, et täita käesoleva seaduse 2. peatüki 2. jaos sätestatud nõuded;
9) muude meetmete rakendamist käesoleva seaduse 2. peatüki 2. jaos nimetatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks, sealhulgas eelkõige püüet uuesti läbi rääkida tema emiteeritud mis tahes kõlbliku kohustuse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi või teise taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi tingimused eesmärgiga tagada, et Finantsinspektsiooni otsust antud kohustuse või instrumendi allahindamiseks või teisendamiseks täidetaks selle lepinguriigi õigusnormide kohaselt, mis hõlmavad antud kohustust või instrumenti;
10) võimalike konsolideerimisgrupisiseste rahastamislepingute läbivaatamist või nende puudumisel nimetatud lepingute koostamist või konsolideerimisgrupisiseste või kolmandate isikutega selliste teenuslepingute koostamist, mis hõlmaksid kriitiliste funktsioonide täitmist.”;

63) paragrahvi 34 täiendatakse lõigetega 41–45 järgmises sõnastuses:

„(41) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatu alusel nõuda segavaldusettevõtja tütarettevõtjast krediidiasutuse puhul, et segavaldusettevõtja asutaks krediidiasutuse kontrollimiseks eraldi finantsvaldusettevõtja, kui seda on vaja krediidiasutuse kriisilahendusmenetluse hõlbustamiseks või et vältida käesolevas seaduses sätestatud kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamisest tulenevat negatiivset mõju konsolideerimisgrupi muule kui finantsosale.

(42) Finantsinspektsioon kriisilahendusasutusena võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatu alusel nõuda krediidiasutuselt või käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud ettevõtjalt:
1) kava esitamist selle kohta, kuidas taastada omavahendite ja kõlblike kohustuste minimaalse taseme vastavus käesoleva seaduse §-dele 18 ja 19;
2) kõlblike kohustuste emiteerimist, et täita käesoleva seaduse §-s 18 või 19 sätestatud nõuded;
3) võtta käesoleva seaduse §-s 18 või 19 nimetatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks kasutusele muid meetmeid, eelkõige kohaldada käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 9 nimetatud tegevusi;
4) pädeva järelevalveasutusega kokkuleppel omavahendite koosseisu kuuluvate instrumentide ja kõlblike kohustuste tähtajaprofiili muutmist;
5) juhul kui tegemist on segavaldusettevõtja tütarettevõtjaga, et segavaldusettevõtja looks ettevõtja kontrollimiseks eraldi finantsvaldusettevõtja, kui seda on vaja ettevõtja kriisilahenduse hõlbustamiseks ning selleks, et vältida selliste käesoleva seaduse 4. peatükis nimetatud kriisilahendusmeetmete kohaldamist ja õiguste kasutamist, millel on negatiivne mõju konsolideerimisgrupi sellele osale, mis ei osuta finantsteenuseid.

(43) Kui Finantsinspektsioon teeb krediidiasutuse käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud kriisilahenduskõlblikkuse hindamisel või muul ajal kindlaks, et kõlblikke kohustusi sisaldavas kohustuste klassis moodustab selliste kohustuste summa, mis kooskõlas § 22 lõikega 21 ei sisalda § 22 lõikes 1 nimetatud lepingulist tingimust, koos kohustustega, mis on vastavalt §-le 71 kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi kohaldamisest välistatud või mis vastavalt §-le 72 välistatakse tõenäoliselt teisendamise õiguste kasutamisest, sellisest klassist rohkem kui kümme protsenti, hindab Finantsinspektsioon viivitamata selle konkreetse asjaolu mõju selle krediidiasutuse kriisilahenduskõlblikkusele.

(44) Käesoleva paragrahvi lõikes 43 nimetatud mõju hindamisel arvestatakse ühtlasi kriisilahenduskõlblikkusele avalduva mõjuga, mis tuleneb ohust, et kõlblike kohustuste allahindamise ja teisendamise õiguste kasutamisel võidakse mitte täita käesoleva seaduse §-s 80 sätestatud võlausaldajatele kahju hüvitamise eeldusi.

(45) Finantsinspektsioon võib kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud õigusi, kui ta jõuab lõikes 43 nimetatud järeldusele, et kohustused ei sisalda käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud lepingulist tingimust ja need põhjustavad kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssiva asjaolu.”;

64) paragrahvi 35 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, koostab ta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 25 lõikele 1 koostöös Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega ja konsolideerimisgrupi finantsjärelevalve asutusega ning pärast teiste seotud finantsjärelevalve asutustega konsulteerimist aruande, milles analüüsitakse olulisi takistusi, mis võivad pärssida tõhusat kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamist konsolideerimisgrupi suhtes.”;

65) paragrahvi 35 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt koostatud aruandes analüüsitakse mõju krediidiasutuse konsolideerimisgrupi ärimudelile ja antakse soovitusi proportsionaalsete ning sihipäraste kriisilahendusmeetmete ja -õiguste kasutamiseks kriisilahenduse konsolideerimisgrupi ja vajaduse korral allkonsolideerimisgruppide suhtes, mida on käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt otsustatud rakendada või mis on Finantsinspektsiooni arvates vajalikud või asjakohased tuvastatud takistuste kõrvaldamiseks.

(22) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus, siis olukorras, kus konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkust pärssiv asjaolu on tingitud käesoleva seaduse § 34 lõikes 21 nimetatud konsolideerimisgrupi ettevõtja olukorrast, teavitab Finantsinspektsioon pärast kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutusega ja tema tütarettevõtjatest krediidiasutuste kriisilahendusasutustega konsulteerimist antud pärssiva asjaolu hinnangust Euroopa Liidus tegutsevat emaettevõtjat.”;

66) paragrahvi 35 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Finantsinspektsioon edastab käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt koostatud aruande konsolideerimisgrupi Euroopa Liidus tegutsevale emaettevõtjale ning nende lepinguriikide kriisilahendusasutustele, kus asuvad konsolideerimisgruppi kuuluvad tütarettevõtjad ja olulised filiaalid. Konsolideerimisgruppi kuuluvate tütarettevõtjate kriisilahendusasutused edastavad aruande nende vastutusalas olevatele vastavatele tütarettevõtjatele.”;

67) paragrahvi 39 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„1) järelevalve käigus saadud informatsiooni põhjal on Finantsinspektsiooni hinnangul tõenäoline, et krediidiasutus on maksejõuetu või tõenäoliselt muutub maksejõuetuks;
2) arvestades nii ajakriteeriumi kui ka muid olulisi asjaolusid, ei aita ükski muu meede või õigus, sealhulgas eraõiguslik ja järelevalvemeede ega ka kapitaliinstrumentide või kõlblike kohustuste allahindamine või teisendamine, krediidiasutuse maksejõuetust mõistliku aja jooksul ära hoida;”;

68) paragrahvi 39 lõiked 7 ja 8 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Kui segavaldusettevõtjal on otsene või kaudne osalus tütarettevõtjast krediidiasutuses finantsvaldusettevõtja kui vahendaja kaudu ja kriisilahenduskava järgi on finantsvaldusettevõtja kriisilahendussubjekt, peab Finantsinspektsioon konsolideerimisgrupi kriisilahenduse eesmärgil kriisilahendusmeetmeid või -õigusi rakendama selle finantsvaldusettevõtja, mitte segavaldusettevõtja suhtes.

(8) Kui finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja ega segavaldusettevõtja puhul ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kriisilahendusmenetluse algatamise tingimusi täidetud, võib Finantsinspektsioon nende suhtes siiski rakendada kriisilahendusmeetmeid või -õigusi, kui:
1) finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja või segavaldusettevõtja on kriisilahendussubjekt;
2) üks või mitu segavaldusettevõtja tütarettevõtjat, kes on krediidiasutused, kuid ei ole kriisilahendussubjektid, vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele;
3) käesoleva lõike punktis 2 nimetatud tütarettevõtja varad ja kohustused on sellised, et tütarettevõtja maksejõuetus ohustab kriisilahenduse konsolideerimisgruppi tervikuna ning kriisilahendusmeetme rakendamine sellise ettevõtja puhul on vajalik tütarettevõtjast krediidiasutuse kriisilahenduseks või asjakohase kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kui terviku kriisilahenduseks.”;

69) seadust täiendatakse §-ga 391 järgmises sõnastuses:

§ 391. Keskasutuse ja sellega püsivalt seotud krediidiasutuse kriisilahendusmenetluse algatamise erisused

(1) Finantsinspektsioon võib kohaldada keskasutuse ja kõigi sellega püsivalt seotud ja samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste suhtes kriisilahendusmeetmeid ja -õigusi, kui nimetatud kriisilahenduse konsolideerimisgrupp vastab tervikuna käesoleva seaduse § 39 lõikes 1 sätestatud tingimustele.

(2) Krediidiasutus või konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja, kelle puhul Finantsinspektsioon leiab, et käesoleva seaduse § 39 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tingimused on täidetud, kuid ei ole täidetud nimetatud lõike punktis 3 nimetatud avaliku huvi tingimus, likvideeritakse tavapärase likvideerimis- või pankrotimenetluse käigus.”;

70) seaduse 4. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 401 järgmises sõnastuses:

§ 401. Teatud kohustuste peatamise õigus

(1) Finantsinspektsioonil on õigus peatada krediidiasutuse või muu konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja lepingujärgsed makse- või ülekandekohustused (edaspidi peatamisõigus), kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) käesoleva seaduse § 39 lõike 1 punkti 1 kohaselt on tehtud kindlaks, et krediidiasutus või muu konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja on maksejõuetu või tõenäoliselt muutub maksejõuetuks;
2) kohe ei ole võimalik rakendada ühtegi käesoleva seaduse § 39 lõike 1 punktis 2 nimetatud eraõiguslikku meedet, mis krediidiasutuse või muu konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja maksejõuetuse ära hoiaks;
3) peatamisõiguse kasutamist peetakse vajalikuks, et hoida ära krediidiasutuse või muu konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja finantsolukorra edasine halvenemine;
4) peatamisõiguse kasutamine on vajalik avaliku huvi tuvastamiseks või sobivate kriisilahendusmeetmete valimiseks või ühe või mitme kriisilahendusmeetme tulemusliku kohaldamise tagamiseks.

(2) Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise funktsiooni täitja kasutab peatamisõigust pärast finantsjärelevalve funktsiooni täitjaga konsulteerimist.

(3) Peatamisõigust ei kohaldata makse- ja ülekandekohustuste suhtes, mis on võetud:
1) krediidiasutuste seaduse § 87 lõikes 2 määratletud maksesüsteemide või süsteemikorraldajate ees;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.07.2012, lk 1–59) artikli 14 kohase liidu tegevusloaga kesksete vastaspoolte ees ning kolmandate riikide kesksete vastaspoolte ees, keda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus nimetatud määruse artikli 25 kohaselt tunnustab;
3) keskpankade ees.

(4) Finantsinspektsioon määrab peatamisõiguse kasutamise perioodi vastavalt iga üksikjuhtumi asjaoludele, hinnates hoolikalt, kas peatamist on sobilik kohaldada ka krediidiasutuste seaduse § 131 lõike 1 punktis 3 nimetatud hoiuste suhtes.

(5) Peatamisõiguse kasutamise aeg on võimalikult lühike, see ei ole pikem minimaalsest ajavahemikust, mida Finantsinspektsioon peab vajalikuks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud eesmärgil rakendada, ega tohi kesta kauem kui lõikes 9 nimetatud peatamisteate avaldamisest kuni avaldamispäevale järgneva tööpäeva keskööni krediidiasutuse või muu konsolideerimisgrupi ettevõtja lepinguriigi aja järgi.

(6) Peatamisõiguse kasutamisel võtab Finantsinspektsioon arvesse selle mõju finantsturgudele, arvestades võlausaldajate õigusi ja võrdset kohtlemist tavapärases maksejõuetusmenetluses. Finantsinspektsioon võtab arvesse riigisisest maksejõuetusmenetlust, mida kohaldatakse avaliku huvi tuvastamise tulemusena.

(7) Peatamisõiguse kohaldamisel peatuvad samaks ajavahemikuks ka kõik vastaspoole antud lepingust tulenevad makse- või ülekandekohustused.

(8) Makse- või ülekandekohustus, mis oleks tulnud täita peatamisõiguse kohaldamise ajal, tuleb täita kohe pärast selle lõppu.

(9) Finantsinspektsioon teavitab viivitamata krediidiasutust või muud konsolideerimisgrupi ettevõtjat ning käesoleva seaduse § 50 lõikes 1 nimetatud asutusi, kui ta kasutab peatamisõigust pärast seda, kui § 39 lõike 1 punkti 1 kohaselt on kindlaks tehtud, et krediidiasutus on maksejõuetu või tõenäoliselt muutub maksejõuetuks, ja enne kriisilahendusotsuse tegemist.

(10) Finantsinspektsioon avaldab peatamisõiguse kohaldamise otsuse ning peatamise tingimused ja ajavahemiku käesoleva seaduse §-s 50 sätestatud viisil.

(11) Finantsinspektsioon võib kasutada peatamisõiguse perioodi jooksul õigust:
1) seada samaks ajavahemikuks krediidiasutuse või muu konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja võlausaldajatele, kellel on asjaomase krediidiasutuse või muu ettevõtja varade suhtes tagatud nõuded, piiranguid tagatisest tulenevate õiguste jõustamisele, arvestades käesoleva seaduse § 43 lõikes 3 nimetatud erisusi;
2) peatada samaks ajavahemikuks asjaomase krediidiasutuse või muu konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtjaga lepingu sõlminud poole lõpetamisõigus, arvestades käesoleva seaduse § 43 lõigetes 1–5 ja §-s 44 sätestatud nõudeid.

(12) Kui Finantsinspektsioon on tulenevalt käesoleva seaduse § 39 lõike 1 punktist 1 kindlaks teinud, et krediidiasutus on maksejõuetu või tõenäoliselt muutub maksejõuetuks, ning on pärast seda kasutanud käesoleva paragrahvi lõike 1 või 11 kohast õigust peatada makse- või ülekandekohustused ning kui seejärel on asjaomase krediidiasutuse suhtes võetud kriisilahendusmeede, ei kasuta Finantsinspektsioon selle krediidiasutuse suhtes käesoleva seaduse §-de 43 ja 44 kohast õigust peatada teatavaid kohustusi või piirata tagatisest tulenevaid õigusi.”;

71) paragrahvi 41 lõike 5 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „lõikes 2” tekstiosaga „lõikes 3”;

72) paragrahvi 43 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Finantsinspektsioonil on õigus kriisilahendusmenetluse algatamise otsusega peatada Eestis käesoleva seaduse §-s 50 nimetatud teate avaldamisest kuni avaldamispäevale järgneva tööpäeva keskööni kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse sõlmitud lepingutest tulenevad:”;

73) paragrahvi 43 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud lepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste peatumist ei käsitata nende lepingute rikkumisena.

(22) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kehtib ühetaoliselt kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute suhtes tulenevalt sellest, kelle suhtes kriisilahendusmeedet rakendatakse.”;

74) paragrahvi 43 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) makse- või ülekandekohustustele, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ kohaselt määratud süsteemi või süsteemikorraldaja korrapärasest toimimisest;”;

75) paragrahvi 43 lõiget 3 täiendatakse punktidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 artikli 14 kohaselt tegevusloa saanud või sama määruse artikli 25 kohaselt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse poolt tunnustatud kesksetele vastaspooltele;
12) keskpankadele vara suhtes, mille krediidiasutus on keskpangale pantinud või tagatiseks andnud;”;

76) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:

„(42) Finantsinspektsioon määrab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud õiguse kasutamise ulatuse vastavalt iga üksikjuhtumi asjaoludele, hinnates hoolikalt, kas peatamist on sobilik kohaldada ka krediidiasutuste seaduse § 131 lõike 1 punktis 3 nimetatud hoiuste suhtes.”;

77) paragrahvi 44 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kriisiennetusmeetme või -õiguse rakendamise, teatud kohustuste peatamise ega kriisilahendusmenetluse algatamise otsuse tegemise fakti ei käsitata krediidiasutuse sõlmitud lepingu alusel täitmist tingiva juhtumina Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/47/EÜ tähenduses ega maksejõuetusmenetlusena Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ tähenduses.”;

78) paragrahvi 44 lõike 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutus jätkab lepingust tulenevate kohustuste täitmist, sealhulgas makse- ja ülekandekohustuste täitmist, ning tagatise andmist, ei ole kriisiennetusmeetme rakendamise, teatud kohustuste peatamise või kriisilahendusmenetluse algatamise otsus ega selle kohaldamisega vahetult seotud mis tahes sündmus aluseks, et:”;

79) paragrahvi 49 lõike 2 punktis 1 ja § 50 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna „liikmesriikide” sõnaga „lepinguriikide”;

80) paragrahvi 51 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei takista Finantsinspektsioonil edastada nimetatud informatsiooni Riigikontrollile, kui Riigikontroll vajab teavet, et hinnata Finantsinspektsiooni juhtimise tulemuslikkust finantskriisi ennetamise või lahendamise meetmete kohaldamisel.

(22) Teise lepinguriigi pädevalt kriisilahendusasutuselt või Ühtselt Kriisilahendusnõukogult saadud teavet võib avaldada Riigikontrollile üksnes teabe edastanud asutuse selgesõnalisel nõusolekul ja üksnes eesmärkidel, millega see asutus on nõustunud.”;

81) paragrahvi 52 lõikes 1 ning lõike 3 punktides 1 ja 3, § 53 lõikes 3, § 55 lõigetes 2 ja 3 ning lõike 8 punktis 1, 6. peatüki 2. jao pealkirjas, § 56 pealkirjas, lõike 1 sissejuhatavas lauseosas ja punktis 4, lõikes 11, lõike 12 sissejuhatavas lauseosas ja punktis 1, lõigetes 2 ja 5, lõike 6 sissejuhatavas lauseosas ning lõikes 7, § 57 pealkirjas, lõikes 1, lõike 2 sissejuhatavas lauseosas, lõike 3 punktis 2, lõike 4 sissejuhatavas lauseosas ning lõigetes 61 ja 7, § 58 pealkirjas, lõike 1 sissejuhatavas lauseosas ja punktis 1 ning lõikes 6 asendatakse sõna „kapitaliinstrumendid” sõnadega „kapitaliinstrumendid ja kõlblikud kohustused” vastavas käändes;

82) paragrahvi 54 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Lisaks käesoleva seaduse §-des 52 ja 53 sätestatud hindamisele tuleb läbi viia täiendav eraldiseisev hindamine sõltumatu eksperdi poolt. Täiendav hindamine viiakse läbi esimesel võimalusel pärast kriisilahendusmeetme või kapitaliinstrumentide allahindamise või teisendamise õiguse rakendamist eesmärgiga teha kindlaks, millises ulatuses erineb kriisilahendusmenetluse algatamise otsuse alusel aktsionäride või võlausaldajate, sealhulgas Tagatisfondi, tegelik faktiline kohtlemine olukorrast, kui kriisilahendusmenetluse algatamise otsuse tegemise päeval oleks tehtud kohtumäärus pankroti väljakuulutamise kohta.”;

83) paragrahvi 55 lõike 8 punktis 1 asendatakse sõna „kõikidest” sõnaga „teisendatavatest”;

84) paragrahvi 56 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „39 ja 40” tekstiosaga „39, 391 ja 40”;

85) paragrahvi 56 täiendatakse lõigetega 13 ja 14 järgmises sõnastuses:

„(13) Finantsinspektsioon võib kasutada kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või teisendamise õigust kriisilahendusmeetmest sõltumatult üksnes seoses kõlblike kohustustega, mis vastavad käesoleva seaduse § 19 lõike 8 punktis 1 nimetatud tingimustele, välja arvatud kohustuste järelejäänud tähtajaga seotud tingimus tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72c lõikest 1 ning kooskõlas käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktiga 7.

(14) Kui kriisilahendussubjekt on kapitaliinstrumendid ja kõlblikud kohustused ostnud kaudselt sama kriisilahenduse konsolideerimisgrupi teiste ettevõtjate kaudu, kasutatakse kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või teisendamise õigust koos sama õiguse kasutamisega kriisilahendussubjekti emaettevõtja tasandil või muude emaettevõtjate tasandil, kes ei ole kriisilahendussubjektid, nii et kahjum kantakse üle kriisilahendussubjektile ja kriisilahendussubjekt rekapitaliseerib vastava krediidiasutuse.”;

86) paragrahvi 57 lõike 4 punktid 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„2) täiendavate esimese taseme põhiomavahendite instrumentide põhisumma hinnatakse alla või teisendatakse esimese taseme põhiomavahendite instrumentideks või tehakse mõlemat vajalikus ulatuses, et saavutada kriisilahenduse eesmärgid, või kuni nende instrumentide ammendumiseni, olenevalt sellest, millise toimingu väärtus on väiksem;
3) käesoleva seaduse § 56 lõikes 14 nimetatud teise taseme omavahendite instrumentide põhisumma hinnatakse alla või teisendatakse esimese taseme põhiomavahendite instrumentideks või tehakse mõlemat vajalikus ulatuses, et saavutada § 4 lõikes 1 nimetatud kriisilahenduse eesmärgid, või kuni nende instrumentide ammendumiseni, olenevalt sellest, millise toimingu väärtus on väiksem.”;

87) paragrahvi 57 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) käesoleva seaduse § 56 lõikes 14 nimetatud kõlblike kohustuste põhisumma hinnatakse alla või teisendatakse esimese taseme põhiomavahendite instrumentideks või tehakse mõlemat vajalikus ulatuses, et saavutada § 4 lõikes 1 nimetatud kriisilahenduse eesmärgid, või kuni kõlblike kohustuste ammendumiseni, olenevalt sellest, kumma väärtus on väiksem.”;

88) paragrahvi 57 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Käesoleva seaduse § 56 lõikes 14 nimetatud kapitaliinstrumendi ja kõlblike kohustuste põhisumma allahindamisel on põhisumma vähendamine lõplik ning selle omanikul ei ole nõudeõigusi seoses allahinnatud instrumendi summaga, välja arvatud juhul, kui instrumentide omanikud ei saa hüvitist kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 7 või tulenevalt varem tekkinud kohustustest või allahindamisega tekitatud kahju eest. Käesolev nõue ei kohaldu olemasolevate kohustuste ning kahjude eest tekkinud vastutuse suhtes, mis võib tekkida allahindamise õiguse kasutamise õiguspärasuse kontrollimiseks esitatud kaebuse tagajärjel.”;

89) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Finantsinspektsioon viib pärast kapitaliinstrumentide või kõlblike kohustuste allahindamise või teisendamise õiguse kasutamist läbi käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 nimetatud varalise seisundi hindamise kooskõlas § 73 lõikega 3.”;

90) paragrahvi 58 lõike 5 esimene ja teine lause muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„Kui Finantsinspektsioon otsustab asjakohase kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutusega konsulteerides teha kindlaks käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punktis 3 nimetatud asjaolud, teavitab ta sellest otsusest viivitamata, kuid hiljemalt 24 tundi pärast otsuse tegemist neid kriisilahendusasutusi ja konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutust, kui see on nendest erinev, või muid pädevaid ametiasutusi, mis asuvad lepinguriikides, kus asuvad konsolideerimisgruppi kuuluvad ettevõtjad, keda vastav otsus mõjutab. Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, teeb ta kõik endast oleneva, et leppida teiste lepinguriikide kriisilahendusasutustega kokku eelnimetatud asjaoludes, et jõuda ühisotsuseni.”;

91) paragrahvi 59 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Krediidiasutuse vara või aktsiate või muude omandiõigust tõendavate instrumentide võõrandamisel saadav hüvitis peab olema otseselt kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse enda ja tema vara või aktsiate või vastavate instrumentide algsete omanike huvides, võttes arvesse käesoleva seaduse § 55 lõikes 6 sätestatut.”;

92) paragrahvi 63 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Krediidiasutuse vara või aktsiate või muude omandiõigust tõendavate instrumentide ülekandmisel saadav hüvitis peab olema otseselt kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse enda ja tema vara või aktsiate või vastavate instrumentide algsete omanike huvides, võttes arvesse käesoleva seaduse § 55 lõikes 6 sätestatut.”;

93) paragrahvi 70 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja sõnad „või investeerimisühing”;

94) paragrahvi 71 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) kohustused, mille tähtpäevani on jäänud vähem kui seitse päeva ja mis on krediidiasutuste seaduse § 87 lõikes 2 määratletud maksesüsteemide või süsteemikorraldajate ees või nendes osalejate ees ning mis tulenevad niisuguses süsteemis osalemisest, või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 artikli 14 kohaselt Euroopa Liidus asutatud kesksete vastaspoolte ees või sama määruse artikli 25 kohaselt kolmandate riikide Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse tunnustatud kesksete osapoolte ees;”;

95) paragrahvi 71 lõiget 1 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:

„61) kohustused krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku ees, kes ise ei ole kriisilahendussubjekt, olenemata kohustuste lõpptähtajast;”;

96) paragrahvi 71 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „ja investeerimisühingute”;

97) paragrahvi 72 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamisel välistada kohustuse puhul osaliselt või täielikult allahindamise või piirata kohustuse suhtes kohaldatava allahindamise ulatust.

(4) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamisel suurendada muude teisendatavate kohustuste suhtes kohaldatava allahindamise või teisendamise määra, arvestades, et ükski võlausaldaja ei kata kahjumit suuremas osas, kui ta oleks katnud krediidiasutuse lõpetamisel ja likvideerimisel tavapärases pankrotimenetluses.”;

98) paragrahvi 72 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Finantsinspektsioon hindab põhjalikult, kas sellised kohustused krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku suhtes, kes kuulub samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi ja ei ole ise kriisilahendussubjekt, mis on välistatud käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, tuleks osaliselt või täielikult välistada kohustuste teisendamise kohaldamisalast, eesmärgiga tagada kriisilahendusstrateegia asjakohane rakendamine.”;

99) paragrahvi 74 täiendatakse lõigetega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:

„(9) Krediidiasutuste seaduse § 131 lõike 1 punktides 4 ja 5 sätestatud nõudeid käsitletakse kohustuste allahindamisel ja teisendamisel samas järgus.

(10) Käesoleva seaduse § 22 lõikes 21 nimetatud kohustused ei hõlma täiendavaid esimese taseme omavahendite instrumente, teise taseme omavahendite instrumente, krediidiasutuste seaduse § 131 lõikes 1 nimetatud võlakirju, muud liiki võõrandatavaid võlainstrumente ega instrumente, mille alusel tekib võlg või tunnustatakse võla olemasolu, kui need instrumendid on tagamata kohustused.”;

100) paragrahvi 81 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, peab ta moodustama kriisilahenduskolleegiumi, et tõhustada eelkõige käesoleva seaduse §-des 17–19, 28, 30, 33, 35, 84 ja 85 nimetatud ülesannete täitmist ning vajaduse korral kooskõlastada kriisilahendusalast tegevust ja koostööd asjaomaste kolmandate riikide kriisilahendusasutustega.”;

101) seadust täiendatakse §-ga 811 järgmises sõnastuses:

§ 811. Euroopa kriisilahenduskolleegium

(1) Kui kolmanda riigi krediidiasutusel või emaettevõtjal on Euroopa Liidus asutatud tütarettevõtja või kahes või enamas lepinguriigis asutatud Euroopa Liidus tegutsev emaettevõtja või kaks või enam kahe või enama lepinguriigi poolt oluliseks peetavat Euroopa Liidu filiaali ja üks eelnimetatud üksustest asub Eestis, moodustab Finantsinspektsioon koos teiste seotud lepinguriikide kriisilahendusasutustega, kus antud ettevõtjad on asutatud või kus antud olulised Euroopa Liidu filiaalid asuvad, ühtse Euroopa kriisilahenduskolleegiumi.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Euroopa kriisilahenduskolleegium täidab käesoleva seaduse §-s 81 sätestatud funktsioone ja ülesandeid seoses käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettevõtjatega, kui need ülesanded on asjakohased.

(3) Euroopa kriisilahenduskolleegiumi ülesandeks on muu hulgas miinimumnõuete määramine. Miinimumnõude määramisel võtavad Euroopa kriisilahenduskolleegiumi liikmed arvesse kolmandate riikide ametiasutuste vastu võetud üldist kriisilahendusstrateegiat, kui see on olemas.

(4) Kui Euroopa Liidus asutatud tütarettevõtja või Euroopa Liidus tegutsev emaettevõtja ja selle tütarettevõtjast krediidiasutusest kriisilahendussubjekt ning Euroopa kriisilahenduskolleegiumi liikmed ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kriisilahendusstrateegiaga nõus, järgib Euroopa Liidus asutatud tütarettevõtja või konsolideeritud alusel Euroopa Liidus tegutsev emaettevõtja käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud miinimumnõuet, emiteerides § 19 lõikes 8 nimetatud instrumente oma kolmandas riigis asutatud põhiemaettevõtjale või nimetatud põhiemaettevõtja tütarettevõtjale, mis on asutatud samas kolmandas riigis, või muule ettevõtjale § 19 lõike 8 punktides 1 ja 10 sätestatud tingimustel.

(5) Finantsinspektsioon juhatab Euroopa kriisilahenduskolleegiumi, kui:
1) kõiki kolmanda riigi krediidiasutusi või kolmanda riigi emaettevõtja Euroopa Liidu tütarettevõtjaid omab Eestis asutatud emaettevõtja;
2) Eestis tegutseva kolmanda riigi emaettevõtja või tütarettevõtja bilansiliste varade koguväärtus on suurem teiste Euroopa Liidus tegutsevate üksuste bilansiliste varade koguväärtusest.

(6) Finantsinspektsioon võib kõigi asjaomaste lepinguriikide kriisilahendusasutustega vastastikusel kokkuleppel loobuda Euroopa kriisilahenduskolleegiumi moodustamise nõude täitmisest, kui muu töörühm või kolleegium täidab samu funktsioone ja samu ülesandeid.

(7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 6 ei ole sätestatud teisiti, tegutseb Euroopa kriisilahenduskolleegium kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 81.”;

102) paragrahvi 84 lõike 8 teises lauses asendatakse sõna „kriisilahendusplaanis” sõnaga „kriisilahenduskavas”;

103) paragrahvi 96 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva seaduse § 221 sätestatud aruannete esitamise kohustust kohaldatakse alates miinimumnõuete täitmise tähtpäevast, kuid hiljemalt alates 2024. aasta 1. jaanuarist.

(4) Kriisilahendusmeetmete rakendamisel või käesoleva seaduse §-s 56 nimetatud allahindamise või teisendamise õiguste kasutamisel hakatakse miinimumnõude avalikustamise nõudeid kohaldama alates §-s 18 või 19 nimetatud nõuete täitmise tähtpäevast.

(5) Käesoleva seaduse § 172 lõike 3 ja § 173 kohaldamisel tõlgendatakse kapitalinõudeid vastavalt sellele, kuidas järelevalveasutused kohaldavad üleminekusätteid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 X osa I jaotise 1., 2. ja 4. peatükis ning lepinguriikide õigusaktides, millega kasutatakse nimetatud määrusega järelevalveasutustele antud valikuvõimalusi.”;

104) seadust täiendatakse §-ga 961 järgmises sõnastuses:

§ 961. Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude rakendamine

(1) Finantsinspektsioon määrab käesoleva seaduse § 29 lõike 1 punktides 15 ja 16 nimetatud tähtaja seadmisel asjakohase üleminekuperioodi käesoleva seaduse 2021. aasta 12. mail vastu võetud redaktsiooni jõustumise järel kehtestatud miinimumnõude täitmiseks, mille lõpptähtpäev on 2024. aasta 1. jaanuar. Käesoleva seaduse § 181 lõigetes 1 ja 3 nimetatud kriisilahendussubjektidele kohaldatakse lõpptähtpäeva 2022. aasta 1. jaanuar.

(2) Finantsinspektsioon teavitab krediidiasutust omavahendite ja kõlblike kohustuste oodatavast miinimumnõude tasemest iga 12-kuulise perioodi kohta kogu määratud üleminekuperioodi jooksul, et hõlbustada selle kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõime järkjärgulist kasvatamist lõpliku tasemeni.

(3) Finantsinspektsioon võib lisaks miinimumnõude täitmise lõpptähtajale määrata vahesihttaseme, mis tuleb saavutada 2022. aasta 1. jaanuariks.

(4) Finantsinspektsioon võtab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud üleminekuperioodi määramisel arvesse:
1) hoiuste suurt osakaalu ja võlainstrumentide puudumist krediidiasutuse rahastamismudelis;
2) krediidiasutuse juurdepääsu kõlblike kohustuste kapitaliturgudele;
3) ulatust, milles kriisilahendussubjekt tugineb esimese taseme põhiomavahenditele, et täita käesoleva seaduse §-s 172 nimetatud nõuet.

(5) Finantsinspektsioon võib vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kriteeriumidele kehtestada üleminekuperioodi, mis lõpeb hiljem kui 2024. aasta 1. jaanuar, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud ja asjakohane, võttes arvesse:
1) ettevõtja finantsseisundi arengut;
2) väljavaadet, et ettevõtja on võimeline tagama mõistliku aja jooksul miinimumnõuetele vastavuse;
3) seda, kas ettevõtja on võimeline asendama kohustusi, mis ei vasta miinimumnõude kõlblikkus- ja tähtajakriteeriumidele, ning kui mitte, siis kas see võimetus on spetsiifilist laadi või tingitud kogu turgu hõlmavast häirest.

(6) Käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 sätestatud lepinguliste sätete kohustusi kohaldatakse juhul, kui kohustus on emiteeritud või sellega seotud leping sõlmiti pärast käesoleva seaduse 2021. aasta 12. mail vastu võetud redaktsiooni jõustumist.”;

105) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „, muudetud direktiiviga (EL) 2019/879 (ELT L 150, 07.06.2019, lk 296–344).”.

§ 4.  Investeerimisfondide seaduse muutmine

Investeerimisfondide seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 73 lõiget 10 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Lisaks peab avaliku kinnise fondi prospekt ja põhiteave sisaldama märget, et tegemist on kinnise fondiga, millest tulenevalt ei võeta fondi aktsiaid või osakuid aktsionäri või osakuomaniku nõudmisel tagasi enne fondi lõpetamist.”;

2) paragrahvi 120 lõikes 1 asendatakse sõna „paragrahvis” sõnaga „jaos”;

3) paragrahvi 120 lõikes 9 asendatakse arv „120” sõnadega „käesolevas paragrahvis”;

4) seaduse 11. peatüki 3. jagu täiendatakse §-ga 1201 järgmises sõnastuses:

§ 1201. Muu avaliku kinnise fondi varade investeerimise ja riskide hajutamise nõuded

(1) Kui muu avalik fond on kinnine fond (edaspidi muu avalik kinnine fond), ei kohaldata selle vara investeerimisele, riskide hajutamisele ja muudele fondi varaga tehtavatele tehingutele käesolevas peatükis eurofondide suhtes ega käesoleva seaduse §-s 120 sätestatut, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.

(2) Muu avaliku kinnise fondi vara võib investeerida käesoleva seaduse § 120 lõikes 2 nimetatud varasse, arvestades § 120 lõigetes 3, 4, 7 ja 8 sätestatud piiranguid lõikes 9 sätestatud erisusega.

(3) Muu avalik kinnine fond võib investeerida kogu oma vara teistesse fondidesse, kui nende fondide vara investeerimisel järgitakse omakorda nõuet hajutada investeeringuid piisavas ulatuses eri väärtpaberitesse ja muusse varasse.”;

5) paragrahvi 516 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Fondivalitseja on kohustatud fondi dokumendid viima käesoleva seaduse 2021. aasta 12. mail vastuvõetud redaktsiooni § 73 lõikes 10 sätestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 12 kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.”.

§ 5.  Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 20 lõiked 22 ja 23 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 20 täiendatakse lõigetega 24 ja 25 järgmises sõnastuses:

„(24) Kui kohustatud isikule saavad käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 rakendamisel teatavaks andmed, mis erinevad käesoleva seaduse § 78 kohaselt avaldatutest, annab kohustatud isik erinevusest mõistliku aja jooksul teada äriregistri pidajale, välja arvatud § 49 lõikes 1 nimetatud juhul. Käesoleva lõike kohaselt esitatavale teatele lisatakse andmed või dokumendid, millest erinevus nähtub.

(25) Käesoleva paragrahvi lõikes 24 nimetatud kohustust ei ole kliendi majandusaasta aruande auditit või ülevaatust teostaval audiitoril, kui klient kõrvaldab erinevuse auditi arvamuse või ülevaatuse kokkuvõtte allkirjastamise ajaks.”;

3) seaduse 9. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

9. peatükk
Juriidilise isiku ja maksekonto tegeliku kasusaaja andmed
”;

4) seaduse 9. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

9. peatükk
Juriidilise isiku, usaldushalduse ja maksekonto tegeliku kasusaaja andmed
”;

5) paragrahvi 76 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Tegeliku kasusaaja andmeid hoiab eraõigusliku juriidilise isiku juhatus äriregistri juures.”;

6) paragrahvi 76 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Tegeliku kasusaaja andmeid hoiab eraõigusliku juriidilise isiku juhatus tegelike kasusaajate andmekogus.”;

7) paragrahvi 76 lõige 11 ja § 761 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 76 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Usaldushaldur, kelle elukoht või registrijärgne asukoht on Eestis, on kohustatud koguma ja hoidma äriregistri juures teavet kõigi käesoleva seaduse § 9 lõike 6 punktides 1–5 nimetatud isikute kohta.”;

9) seadust täiendatakse §-ga 762 järgmises sõnastuses:

§ 762. Tegelike kasusaajate andmekogu

(1) Tegelike kasusaajate andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(2) Tegelike kasusaajate andmekogu vastutav töötleja on Rahandusministeerium. Volitatud töötlejad on Registrite ja Infosüsteemide Keskus ning Tartu Maakohtu registriosakond (edaspidi registriosakond).

(3) Tegelike kasusaajate andmekogus säilitatakse käesoleva seaduse § 77 kohaselt esitatud andmeid ja § 772 kohaselt tehtud märgete infot.”;

10) paragrahvi 77 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Lähtudes käesoleva seaduse § 9 lõigetes 2–4 ja §-s 76 sätestatust, esitab täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu äriregistri infosüsteemi kaudu oma tegeliku kasusaaja kohta järgmised andmed:
1) isiku nimi, isikukood ja isikukoodi riik, isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja -koht ning elukohariik;
2) andmed isiku kontrolli tegemise viisi kohta.”;

11) paragrahvi 77 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Lähtudes käesoleva seaduse § 9 lõigetes 2–42 ja §-s 76 sätestatust, esitab täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse oma tegeliku kasusaaja kohta järgmised andmed:
1) isiku nimi, isikukood ja isikukoodi riik, isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja -koht ning elukohariik;
2) andmed isiku kontrolli tegemise viisi kohta.”;

12) paragrahvi 77 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 77 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Käesoleva seaduse § 9 lõikes 41 nimetatud juhul ja kui kontserni emaettevõtja pole kantud Eesti äriregistrisse, esitab äriühing ühes tegeliku kasusaaja andmetega ka kontserni emaettevõtja nime, registrikoodi ja riigi nime, kus kontserni emaettevõtja on registreeritud.”;

14) paragrahvi 77 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Lähtudes käesoleva seaduse § 9 lõikest 7, esitab mittetulundusühing äriregistri infosüsteemi kaudu oma tegeliku kasusaaja kohta järgmised andmed:
1) isiku nimi, isikukood ja isikukoodi riik, isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja -koht ning elukohariik;
2) andmed isiku kontrolli tegemise viisi kohta.

(3) Lähtudes käesoleva seaduse § 9 lõikest 7, esitab sihtasutus äriregistri infosüsteemi kaudu oma tegeliku kasusaaja kohta järgmised andmed:
1) isiku nimi, isikukood ja isikukoodi riik, isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja -koht ning elukohariik;
2) andmed isiku kontrolli tegemise viisi kohta;
3) sihtasutuste seaduse § 9 tähenduses soodustatud isikute nimekiri, mis sisaldab iga soodustatud isiku nime, isikukoodi ja isikukoodi riiki, isikukoodi puudumise korral sünniaega ja -kohta ning elukohariiki iga soodustatud isiku kohta, kui sellised isikud on sihtasutuse põhikirjas märgitud.”;

15) paragrahvi 77 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Lähtudes käesoleva seaduse § 9 lõikest 7, esitab mittetulundusühing äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse oma tegeliku kasusaaja kohta järgmised andmed:
1) isiku nimi, isikukood ja isikukoodi riik, isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja -koht ning elukohariik;
2) andmed isiku kontrolli tegemise viisi kohta.

(3) Lähtudes käesoleva seaduse § 9 lõikest 7, esitab sihtasutus äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse oma tegeliku kasusaaja kohta järgmised andmed:
1) isiku nimi, isikukood ja isikukoodi riik, isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja -koht ning elukohariik;
2) andmed isiku kontrolli tegemise viisi kohta;
3) sihtasutuste seaduse § 9 tähenduses soodustatud isikute nimekiri, mis sisaldab iga soodustatud isiku nime, isikukoodi ja isikukoodi riiki, isikukoodi puudumise korral sünniaega ja -kohta ning elukohariiki, kui sellised isikud on sihtasutuse põhikirjas märgitud.”;

16) paragrahvi 77 lõiked 31, 32 ja 41 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 77 täiendatakse lõigetega 33 ja 34 järgmises sõnastuses:

„(33) Usaldushaldur esitab äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse kõigi käesoleva seaduse § 9 lõike 6 punktides 1–5 nimetatud isikute kohta nime, isiku- või registrikoodi ja isiku- või registrikoodi riigi, isikukoodi puudumise korral sünniaja ja -koha ning elukohariigi.

(34) Usaldushaldur esitab äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse ka usaldushalduse täieliku nime, selle loomise kuupäeva ja riigi nime, mille õiguse alusel on usaldushaldus loodud.”;

18) paragrahvi 77 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:

„(42) Usaldushaldur esitab käesoleva paragrahvi lõigetes 33 ja 34 nimetatud andmed 30 päeva jooksul arvates:
1) usaldushalduse loomisest;
2) usaldushalduriks saamisest või
3) tähtajalise elamisõiguse saamisest.”;

19) paragrahvi 77 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Esitatud andmete muutumise korral esitab äriühing, mittetulundusühing või sihtasutus uued andmed äriregistri infosüsteemi kaudu 30 päeva jooksul andmete muutumisest teadasaamisest arvates.”;

20) paragrahvi 77 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Esitatud andmete muutumise korral esitab äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus või usaldushaldur uued andmed 30 päeva jooksul andmete muutumisest teadasaamisest arvates.”;

21) paragrahv 771 tunnistatakse kehtetuks;

22) seadust täiendatakse §-ga 772 järgmises sõnastuses:

§ 772. Andmete õigsuse tagamine

(1) Kui käesoleva seaduse § 77 kohaselt andmete esitamiseks kohustatud isik pole selles paragrahvis nimetatud kohustust täitnud, teavitab registriosakond teda sellest ja nõuab andmete esitamist.

(2) Andmete esitamiseks kohustatud isik peab andmed esitama kümne tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavituse saamisest arvates.

(3) Kui registriosakond saab käesoleva seaduse § 20 lõike 24 alusel esitatud ja asjakohaselt põhistatud teate tegelike kasusaajate andmete ebaõigsuse kohta, teavitab ta sellest andmete esitamiseks kohustatud isikut ning teeb andmete juurde märke, et esineb kahtlus nende õigsuses.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud märge kustutatakse automaatselt andmete õigsuse kinnitamisel või nende muutmisel.”;

23) paragrahvi 78 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tegeliku kasusaaja andmed avalikustatakse äriregistri infosüsteemis.”;

24) paragrahvi 78 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tegeliku kasusaaja andmed ja nende kohta tehtud märked avalikustatakse äriregistri infosüsteemis.”;

25) paragrahv 791 ja § 80 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

26) seadust täiendatakse §-ga 792 järgmises sõnastuses:

§ 792. Tegeliku kasusaaja õigus nõuda esitatud andmete kättesaadavuse piiramist

(1) Olukorras, kus tegeliku kasusaaja andmete avalikkusele kättesaadavus põhjustaks tegelikule kasusaajale ebaproportsionaalselt suure kelmuse, inimröövi, šantažeerimise, väljapressimise, ahistamise, vägivalla või ähvardamise ohu, on tegelikul kasusaajal ja tema esindajal õigus taotleda registri vastutavalt töötlejalt erandkorras andmete kättesaadavuse piiramist.

(2) Kui tegelik kasusaaja on alaealine või piiratud teovõimega isik, võib tegeliku kasusaaja esindaja taotleda andmete avalikkusele kättesaadavuse piiramist kuni tegeliku kasusaaja täisealiseks saamiseni või tema täieliku teovõime taastumiseni.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel piiratud kättesaadavusega andmeid avaldatakse üksnes krediidi- ja finantseerimisasutusele, notarile, riigivõimu asutusele, Finantsinspektsioonile ning Rahapesu Andmebüroole.

(4) Registri vastutav töötleja esitab käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel tehtud otsuste arvu ja põhjenduste kohta ülevaate valdkonna eest vastutavale ministeeriumile ning Euroopa Komisjonile.”;

27) paragrahvi 80 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastus:

„(3) Registripidaja kustutab usaldushalduse tegeliku kasusaaja andmed, kui selleks õigustatud huvi omav isik tõendab, et andmete esitamise aluseks olnud asjaolu äralangemisest on möödunud vähemalt viis aastat.”.

§ 6.  Riigikontrolli seaduse muutmine

Riigikontrolli seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „Eesti Pank” tekstiosaga „, Finantsinspektsioon”;

2) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesoleva seaduse § 6 lõike 2 punktis 3 sätestatud auditi käigus hindab Riigikontroll üksnes Finantsinspektsiooni juhtimise tulemuslikkust.”;

3) paragrahvi 47 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „välisteavet” tekstiosaga „, Finantsinspektsioonilt saadud konfidentsiaalset järelevalvealast või finantskriisi ennetamist või lahendamist puudutavat teavet”;

4) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:

„(22) Kontrolliaruanne võib sisaldada Finantsinspektsioonilt auditi käigus saadud andmeid ainult kokkuvõtetena või sellisel koondkujul, et üksikuid finantsjärelevalve subjekte ei ole võimalik tuvastada ning et ei avaldata ka spetsiifilist järelevalve strateegiat või muud mitte avalikku informatsiooni Finantsinspektsiooni kohta.”;

5) paragrahvi 51 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „välisteabe” sõnadega „või Finantsinspektsioonilt saadud konfidentsiaalse järelevalvealase või finantskriisi ennetamist või lahendamist puudutava teabe”.

§ 7.  Tagatisfondi seaduse muutmine

Tagatisfondi seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 38 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) esitama Fondile andmed käesoleva seaduse § 25 lõikes 1 ning §-s 29 nimetatud hoiustajate, nende kõlblike hoiuste saldode ning sissenõutavaks muutunud kohustuste kohta iga hoiustaja, hoiuse ja kohustuse kohta eraldi.”;

2) paragrahvi 40 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „hoiustaja taotluse alusel sularahas”;

3) paragrahvi 40 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „sularahas väljamaksmise või”;

4) paragrahvi 731 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „kindlustusportfelli üleandmist” sõnadega „proportsionaalselt filiaali suurusega”;

5) paragrahvi 733 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „kattevara vahena” sõnadega „proportsionaalselt Eestis asuvale filiaalile”.

§ 8.  Väärtpaberituru seaduse muutmine

Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvis 101 asendatakse tekstiosa „krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta” tekstiosaga „, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012”;

2) paragrahvi 40 lõike 1 kolmas lause tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Krediidiasutuste seaduse §-s 31 nimetatud mõisteid ja §-des 134–137 sätestatud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja tegevuse heakskiitmise regulatsiooni kohaldatakse ka investeerimisühingu emaettevõtja suhtes, kes on kas finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja, juhul kui inspektsioon teostab investeerimisühingu üle järelevalvet konsolideeritud alusel. Krediidiasutuste seaduse §-de 134–137 tähenduses käsitatakse investeerimisühingut krediidiasutusena.”;

4) paragrahvi 79 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Võtmeisik on investeerimisühingu finantsjuht, vastavuskontrolli, riskikontrolli või siseauditi üksuse juht, kes ei ole investeerimisühingu juht. Lisaks käesolevas seaduses töötaja kohta sätestatule kohaldatakse võtmeisikule käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2.”;

5) paragrahvi 791 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Investeerimisühingu juhtidele ja töötajatele, sealhulgas nende tasustamisele, kohaldatakse krediidiasutuste seaduse § 48 lõigetes 41–51, § 49 lõigetes 11–2, §-des 52, 55, 571–574 ja 581, § 59 lõigetes 1, 3 ja 43, §-s 62, § 82 lõigetes 1–22, §-s 84 ning § 922 lõigetes 4 ja 5 sätestatut. Kui inspektsioon on andnud investeerimisühingu juhile krediidiasutuste seaduse § 49 lõike 13 punktis 3 nimetatud loa, teavitab inspektsioon sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust.”;

6) seadust täiendatakse §-ga 877 järgmises sõnastuses:

§ 877. Allutatud kõlbliku kohustuse müük

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 72a nimetatud tingimustele, välja arvatud nimetatud määruse artikli lõike 1 punkti b ja artikli 72b lõigetele 3–5, vastavaid kõlblikke kohustusi võib müüa kliendile, kes ei ole kutseline investor, üksnes juhul, kui:
1) allutatud kõlbliku kohustuse nominaalne väärtus on vähemalt 50 000 eurot;
2) täidetakse käesolevas seaduses sätestatud investeerimisteenuse osutamise nõudeid.”;

7) paragrahvi 94 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Sel juhul peab Eesti Pank teavitama erandi rakendamisest Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja esitama vastavad põhjendused.”;

8) paragrahvi 108 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Inspektsioonil on õigus nõuda täiendavalt või sagedamini aruandeid ja andmeid, mis on vajalikud järelevalve teostamiseks käesolevas seaduses sätestatud ulatuses, samuti andmeid ja aruandeid investeerimisühingu osutatavate teenuste kohta, mis on vajalikud inspektsiooni ülesannete täitmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84–119), alusel.”;

9) paragrahvi 108 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„(6) Inspektsioon küsib täiendavat või sagedasemat teavet võimalusel nii, et arvestab juba varem saadud teabega. Inspektsioon ei nõua käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel lisateabe esitamist, kui ta on selle teabe varem saanud muus vormis, kuid teabel on samaväärne kvaliteet ja usaldusväärsus.

(7) Investeerimisühingu emaettevõtja suhtes, kes on finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja, juhul kui inspektsioon teostab investeerimisühingu üle järelevalvet konsolideeritud alusel, kohaldatakse krediidiasutuste seaduse §-s 911 sätestatud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja aruandluse regulatsiooni. Investeerimisühingut käsitatakse krediidiasutusena krediidiasutuste seaduse § 911 tähenduses.”;

10) paragrahvi 1371 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Hinnasammude kohaldamine ei tohi takistada sobitada turul suuremahulisi korraldusi jooksvate ostu- ja müügipakkumiste hindade keskpunktis.”;

11) paragrahvi 2301 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Inspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, kui:
1) Eesti investeerimisühing on Eestis või lepinguriigis emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 28 või 29 ja ükski selle tütarettevõtja ei ole krediidiasutus ning inspektsioon teostab selle investeerimisühingu üle järelevalvet individuaalsel alusel;
2) Eesti investeerimisühingu emaettevõtja on Eestis registreeritud emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 30 või 32 ja ükski tütarettevõtja ei ole krediidiasutus ning inspektsioon teostab selle investeerimisühingu üle järelevalvet individuaalsel alusel;
3) Eestis ja mõnes teises lepinguriigis registreeritud investeerimisühingute emaettevõtja on Eestis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 30 või 32 ning ükski tütarettevõtja ei ole krediidiasutus ning Eesti investeerimisühing on konsolideerimisgruppi kuuluvatest investeerimisühingutest suurima bilansimahuga;
4) konsolideerimine on nõutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 18 lõike 3 või 6 alusel ja konsolideerimisgruppi ei kuulu ühtegi krediidiasutust ning Eesti investeerimisühing on konsolideerimisgruppi kuuluvatest investeerimisühingutest suurima bilansimahuga.

(3) Kui ükski tütarettevõtjast investeerimisühing ei asu lepinguriigis, kus asub tema konsolideerimisgrupi emaettevõtja, teostab konsolideeritud järelevalvet selle lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus, kes andis välja tegevusloa kõige suurema bilansimahuga tütarettevõtjast investeerimisühingule, kui selle lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusega ei ole teisiti kokku lepitud. Suurema bilansimahu arvutamiseks liidetakse kõikide samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate ja sama väärtpaberiturujärelevalve asutuse väljastatud tegevusloa alusel tegutsevate investeerimisühingute bilansimahud.”;

12) paragrahvi 2301 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 235 lõiget 1 täiendatakse punktidega 22 ja 23 järgmises sõnastuses:

„22) nõuda investeerimisühingu juhi tagasikutsumist või tema volituste ajutist peatamist;
23) nõuda investeerimisühingu vandeaudiitori vahetamist, kui ta ei täida käesoleva seaduse §-s 113 sätestatud teavitamiskohustust;”;

14) paragrahvi 2378 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesolevas seaduses, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 või nende alusel antud õigusaktis nimetatud aruande, dokumendi, selgituse või muu teabe tähtpäevaks avalikustamata või inspektsioonile esitamata jätmise või mitteõigeaegse, puuduliku või ebaõige teabe esitamise või avalikustamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

15) seaduse 26. peatükki täiendatakse §-ga 2725 järgmises sõnastuses:

§ 2725. Käesoleva seaduse § 877 kohaldamine

(1) Käesoleva seaduse §-s 877 sätestatud nõudeid ei kohaldata kõlblike kohustuste suhtes, mis on emiteeritud enne 2020. aasta 28. detsembrit.

(2) Kuni Eestis asutatud krediidiasutuste koguvara väärtus ei ületa 50 miljardit eurot, ei pea kohaldama käesoleva seaduse § 877 punktis 1 sätestatud nõuet. Sel juhul peab ühte või mitmesse allutatud kõlblikku kohustusse investeeritav esialgne miinimumsumma olema vähemalt 10 000 eurot. Esialgne miinimumsumma piirmäär loetakse muu hulgas täidetuks, kui vastava kohustuse nominaalne väärtus on 10 000 eurot.

(3) Vastava valdkonna eest vastutav minister võib määrusega täpsustada, mis tingimustel ja mis ajaks kohustuvad allutatud kõlblike kohustuste müüjad viima oma tegevuse kooskõlla käesoleva seaduse §-s 877 sätestatud nõuetega, kui Eestis asutatud krediidiasutuste koguvara väärtus on suurem kui 50 miljardit eurot.”;

16) normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „viimati muudetud direktiiviga 2013/36/EL (ELT L 176, 27.06.2013, lk 338–436)” tekstiosaga „muudetud direktiividega 2005/1/EÜ (ELT L 79, 24.03.2005, lk 9–17), 2006/48/EÜ (ELT L 177, 30.06.2006, lk 1–200), 2008/25/EÜ (ELT L 81, 20.03.2008, lk 40–41), 2009/138/EÜ (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1–155), 2010/78/EL (ELT L 331, 15.12.2010, lk 120–161), 2011/89/EL (ELT L 326, 08.12.2011, lk 113–141) ja 2013/36/EL (ELT L 176, 27.06.2013, lk 338–436);”;

17) normitehnilist märkust täiendatakse pärast tekstiosa „2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.06.2013, lk 338–436)” tekstiosaga „, muudetud direktiividega 2014/17/EL (ELT L 60, 28.02.2014, lk 34–85), 2014/59/EL (ELT L 173, 12.06.2014, lk 190–348), (EL) 2015/2366 (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35–127), (EL) 2018/843 (ELT L 156, 19.06.2018, lk 43–74), (EL) 2019/878 (ELT L 150, 07.06.2019, lk 253–295) ja (EL) 2019/2034 (ELT L 314, 05.12.2019, lk 64–114)”;

18) normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ” tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ”;

19) normitehnilist märkust täiendatakse pärast tekstiosa „2011/61/EL (ELT L 173, 12.06.2014, lk 349–496)” tekstiosaga „, muudetud määrustega (EL) nr 909/2014 (ELT L 257, 28.08.2014, lk 1–72) ja (EL) 2019/2115 (ELT L 320, 11.12.2019, lk 1–10) ning direktiividega (EL) 2016/97 (ELT L 26, 02.02.2016, lk 19–59), (EL) 2016/1034 (ELT L 175, 30.06.2016, lk 8–11) ja (EL) 2019/2034 (ELT L 314, 05.12.2019, lk 64–114)”;

20) normitehnilisest märkusest jäetakse välja tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) nr 2016/1034, millega muudetakse direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta (ELT L 175, 30.06.2016, lk 8–11);”;

21) normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/879, millega muudetakse direktiivi 2014/59/EL seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimega ning direktiivi 98/26/EÜ (ELT L 150, 07.06.2019, lk 296–344);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/2034, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL (ELT L 314, 05.12.2019, lk 64–114).”.

§ 9.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 3, 6 ja 130, § 2 punkt 29 ning § 8 punktid 1 ja 18 jõustuvad 2021. aasta 26. juunil.

  (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 39 jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril.

  (3) Käesoleva seaduse § 5 punktid 2, 4, 6, 8, 9, 11, 13, 15, 17, 18, 20, 22, 24, 26 ja 27 jõustuvad 2022. aasta 7. märtsil.

Jüri Ratas
Riigikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json