Järvselja looduskaitseala kaitse-eeskiri
Vastu võetud 24.04.2006 nr 100
Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Järvselja looduskaitseala kaitse-eesmärk
(1) Järvselja looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala)
kaitse-eesmärk on:
1) põlismetsakoosluste säilitamine ja
tutvustamine;
2) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade
ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – vanade loodusmetsade (9010*)3,
vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050),
soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) ning siirdesoo- ja rabametsade
(91D0*) kaitse;
3) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud
liikide, mis on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid, elupaikade
kaitse;
4) I ja II kategooria kaitsealuste taimeliikide ja III
kategooria kaitsealuse taimeliigi – laialehise neiuvaiba (Epipactis
helleborine) kaitse;
5) I ja II kategooria kaitsealuste seeneliikide
ja III kategooria kaitsealuse seeneliigi – taiga-peenpooriku (Skeletocutis
odora) kaitse.
(2) Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.
§ 2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Tartu maakonnas Meeksi vallas Haavametsa ja Järvselja külas ning Võnnu vallas Agali ja Ahunapalu külas.
(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaministeeriumi Tartumaa keskkonnateenistus.
2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 4. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida kogu kaitsealal, välja arvatud Ürgmetsa sihtkaitsevööndis väljaspool laudteid.
(2) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud Ürgmetsa sihtkaitsevööndis.
(3) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine ainult teedel. Maastikusõidukiga sõitmine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekuta on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel, metsamajandus- ja põllumajandustöödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.
§ 5. Keelatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta
katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2)
koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3)
väljastada metsamajandamiskava;
4) anda nõusolekut väikeehitise
ehitamiseks;
5) anda projekteerimistingimusi;
6) anda ehitusluba;
7)
kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut.
§ 6. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
(3) Keskkonnaministeeriumil või kavandatava tegevuse asukoha keskkonnateenistusel on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
3. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND
§ 7. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike koosluste ja kaitsealuste liikide elupaikade säilitamiseks.
(2) Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit:
1) Ürgmetsa
sihtkaitsevöönd;
2) Järvselja sihtkaitsevöönd.
§ 8. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
(1) Ürgmetsa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsaökosüsteemi arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina.
(2) Järvselja sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
§ 9. Lubatud tegevus
(1) Ürgmetsa sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 20 osalejaga rahvaürituse korraldamine, arvestades § 4 lõikes 1 sätestatut, ja Järvselja sihtkaitsevööndis kuni 40 osalejaga rahvaürituse korraldamine.
(2) Järvselja sihtkaitsevööndis on lubatud marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste varumine.
(3) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
1)
Järvselja sihtkaitsevööndis koosluse kujundamine vastavalt
kaitse-eesmärgile;
2) olemasolevate maaparandussüsteemide
hoiutööd;
3) tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta
ehitise püstitamine kaitseala tarbeks ja olemasolevate ehitiste
hooldustööd;
4) Ürgmetsa sihtkaitsevööndis rohkem kui 20
osalejaga rahvaürituse korraldamine ja Järvselja sihtkaitsevööndis
rohkem kui 40 osalejaga rahvaürituse korraldamine.
§ 10. Keelatud tegevus
Sihtkaitsevööndis on keelatud:
1) majandustegevus;
2)
loodusvarade kasutamine;
3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud
käesoleva määruse § 9 lõike 3 punktis 3 nimetatud juhul;
4)
telkimine ja lõkke tegemine.
4. peatükk
PIIRANGUVÖÖND
§ 11. Piiranguvööndi määratlus
(1) Piiranguvöönd on kaitseala maa-ala, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
(2) Kaitsealal on Apna piiranguvöönd.
§ 12. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
Apna piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
§ 13. Lubatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on lubatud
1) majandustegevus;
2)
telkimine ja lõkke tegemine ainult kohtades, mille kaitseala valitseja
on selleks ette valmistanud ja tähistanud;
3) kuni 40 osalejaga
rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala
valitseja poolt tähistamata kohas.
(2) Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud:
1)
ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine;
2) rohkem
kui 40 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja
kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas.
§ 14. Keelatud tegevus
Piiranguvööndis on keelatud:
1) puhtpuistute kujundamine ja
energiapuistute rajamine;
2) uute veekogude rajamine;
3) uue
maaparandussüsteemi rajamine;
4) maavara kaevandamine;
5)
biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine;
6) uuendusraie, välja
arvatud turberaie, kusjuures tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse
mitmekesisus;
7) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel.
1 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992,
lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236,
23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53).
2
Kaitseala on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a
määrusega nr 242 «Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s»
moodustatud botaanilis-zooloogilise keeluala Järvselja looduskaitse
kvartal baasil. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a
korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku
alade nimekiri» lisa 1 punkti 2 alapunktist 59 hõlmab kaitseala
Järvselja loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju
loodusala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade
suhtes kehtivaid erisusi.
3
Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber
vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on
tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
4
Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas
esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000), riigiettevõtte
Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000),
Eesti Metsakorralduskeskuse Järvselja ja Meeksi metskonna 1993. aasta ja
Järvselja metskonna 1999. aasta puistuplaanide (mõõtkava 1:20 000)
alusel, kasutades maakatastri andmeid seisuga september 2004. a.
Ala
kaardiga saab tutvuda Tartumaa keskkonnateenistuses,
Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses
ning Maa-ameti veebilehel maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
Peaminister Andrus ANSIP |
Põllumajandusminister keskkonnaministri ülesannetes Ester TUIKSOO |
Riigisekretär Heiki LOOT |
Määruse lisa on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 29.06.2005 resolutsioon nr 17-1/0505738.