Eurovoci märksõnad (näita)

04 POLIITIKA0436 täidesaatev võim ja avalik teenistusavalik haldushaldusjärelevalve

32 HARIDUS JA KOMMUNIKATSIOON3211 õpetamineharidusasutus

32 HARIDUS JA KOMMUNIKATSIOON3211 õpetaminekutseharidus

32 HARIDUS JA KOMMUNIKATSIOON3211 õpetamineõpetamineeraharidus

32 HARIDUS JA KOMMUNIKATSIOON3216 õpetamise korraldaminekoolielu

32 HARIDUS JA KOMMUNIKATSIOON3216 õpetamise korraldamineõpetamise korraldamine

44 TÖÖHÕIVE JA TÖÖTINGIMUSED4406 tööhõivekutseõpe

HALDUSÕIGUSHaridus ja teadus

Teksti suurus:

Kutseõppeasutuse seadus (lühend - KutÕS)

Kutseõppeasutuse seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2013
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:22.12.2013
Avaldamismärge:RT I, 02.07.2013, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
20.06.2013 otsus nr 287

Kutseõppeasutuse seadus

Vastu võetud 12.06.2013

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Kutseõppeasutuse seadusega sätestatakse kutseõppeasutuse (edaspidi kool) asutamise, pidamise, üleandmise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise, õppe läbiviimise õiguse, juhtimise, õppekorralduse, riikliku koolitustellimuse ja rahastamise alused, kooli ülesanded, koolipere õigused ja kohustused ning riiklik järelevalve kooli tegevuse üle.

  (2) Käesolevat seadust kohaldatakse erakooli suhtes niivõrd, kuivõrd erakooliseadus ei sätesta teisiti. Rakenduskõrgkooli suhtes kohaldatakse käesolevat seadust rakenduskõrgkooli seaduses sätestatud ulatuses.

  (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetluse suhtes kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2.  Kutseõpe ja õpiväljundid

  (1) Kutseõpe on käesoleva seaduse tähenduses õppimis-, õpetamis- ja korraldustegevuste kogum, mille eesmärk on kutsehariduse omandamise võimaldamine.

  (2) Õpiväljundid on käesoleva seaduse tähenduses õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud, mis on kirjeldatud õppekava, mooduli, teema või õppeaine läbimiseks vajalikul miinimumtasemel. Õpiväljundite saavutamist miinimumi ületaval tasemel eristatakse vajaduse korral hindamisega.

§ 3.  Ülesanded ja kohustused kutseõppe korraldamisel

  (1) Kutseõpet korraldab kool. Kutseõppe korraldamise eesmärk on luua võimalused sellise isiksuse kujunemiseks, kellel on teadmised, oskused ja hoiakud ehk kompetentsid ning vilumused ja sotsiaalne valmidus töötamiseks, ühiskonnaelus osalemiseks ja elukestvaks õppeks. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks täidab kool järgmisi põhiülesandeid:
  1) toetab eneseteostuse ja arengu, kodanikuaktiivsuse, sotsiaalse kaasatuse, edasiõppimise ning tööhõive tagamiseks vajalike pädevuste (edaspidi võtmepädevused) omandamist, et võimaldada õppijal edukalt toime tulla muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas;
  2) toetab õppija kutse-, eri- ja ametialase kompetentsuse kujunemist, et võimaldada tal tööturul edukalt toime tulla;
  3) kujundab ja toetab õppija motivatsiooni elukestvas õppes osalemiseks.

  (2) Põhiülesannete täitmiseks ja õppe kvaliteedi tagamiseks kool:
  1) korraldab õppekasvatustööd nii taseme- kui ka täiendusõppes kõigi õppijate arengu toetamiseks;
  2) tagab õpilasele tugiteenuste, sealhulgas karjääriteenus, õpiabi, eri- ja sotsiaalpedagoogiline ja psühholoogiline teenus, ning käesolevas seaduses sätestatud tervishoiuteenuste kättesaadavuse;
  3) teeb õpetatavates valdkondades pedagoogilist, metoodilist ja tehnoloogilist arendustööd;
  4) tagab õppe kättesaadavuse, luues paindlikud õppimisvõimalused erinevatele sihtrühmadele;
  5) loob tingimused õpilaste toitlustamiseks ja majutamiseks ning toetab asjaomaste teenuste kättesaadavust;
  6) loob tingimused õpilaste huvi- ja omaalgatuslikuks tegevuseks ning toetab asjaomaste tegevuste kättesaadavust;
  7) tagab õppijate koolis viibimise ajal nende vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse;
  8) teeb koolitusvajaduse väljaselgitamiseks, õppe kvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel nii riigi sees kui ka rahvusvahelist koostööd teiste õppeasutuste ning erialaga seotud töötajate, tööandjate, ettevõtlus- ja kutseühenduste ning ettevõtete ja asutustega (edaspidi sotsiaalpartnerid), kohaliku omavalitsuse üksuste ja teiste partneritega;
  9) tagab töötajatele töökorralduse ja -keskkonna neile seatud ülesannete täitmiseks ning võimalused enesetäienduseks;
  10) tagab kooli taristu korrashoiu ja arendamise;
  11) kujundab sihipäraselt kooli ja kutsehariduse mainet;
  12) võib osutada õppekasvatustöö toetamiseks ning vara otstarbekaks ja säästlikuks kasutamiseks tasulisi teenuseid ja müüa kaupu kooli põhimääruses sätestatu alusel.

  (3) Riigil on kohustus tagada kutseõppe kättesaadavus kõigis maakondades.

§ 4.  Kooli õiguslik seisund

  (1) Riigikool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus. Riigikooli pidaja on riik, mida esindab Haridus- ja Teadusministeerium.

  (2) Munitsipaalkool on kohaliku omavalitsuse üksuse asutus. Munitsipaalkooli pidaja on linn või vald.

  (3) Riigi- ja munitsipaalkool võivad teostada majandustegevust õppekavas ja kooli põhimääruses kehtestatud ülesannete täitmiseks või nendega seoses. Sellisele majandustegevusele ei kohaldata teatamis- või loakohustust, kuid kohaldatakse asjaomast majandustegevust reguleerivaid sätteid.

  (4) Kui kooli majandustegevus on suunatud tarbijale toodete või teenuste pakkumisele, peab see olema tarbijale arusaadavalt väljendatud.

2. peatükk Kooli asutamine, alusdokumendid ja nimi 

§ 5.  Asutamine

  (1) Riigikooli asutab haridus- ja teadusminister.

  (2) Munitsipaalkooli asutab valla- või linnavolikogu.

  (3) Kooli pidaja taotleb pärast kooli asutamist haridus- ja teadusministrilt õppe läbiviimise õigust käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Kui kooli asutab haridus- ja teadusminister, teeb ta õppe läbiviimise õiguse andmise otsuse samal ajal kooli asutamise otsusega.

  (4) Kooli andmed kantakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi (edaspidi hariduse infosüsteem) koolile esimest korda õppe läbiviimise õiguse andmise järel.

  (5) Riigi- ja munitsipaalkoolid registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.

§ 6.  Kooli põhimäärus ja arengukava

  (1) Koolil on põhimäärus ja arengukava.

  (2) Kooli põhimääruse kehtestab kooli pidaja ja kooli arengukava kinnitab kooli pidaja või tema volitatud isik.

  (3) Riigikooli põhimääruse kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

  (4) Kooli arengukava koostatakse vähemalt kolmeks aastaks ja selles määratakse kooli arengu põhisuunad ja nende rakendamise meetmed, lähtudes riiklikest strateegilistest dokumentidest.

  (5) Kooli direktor korraldab arengukava avalikustamise kooli veebilehel.

§ 7.  Kooli nimi

  Kooli nimi ei tohi olla eksitav.

3. peatükk Õppe läbiviimise õigus 

§ 8.  Õppe läbiviimise õigus

  (1) Õppe läbiviimise õigus on haridus- ja teadusministri käskkirjaga koolile antud tähtajaline õigus viia läbi tasemeõpet asjaomases õppekavarühmas.

  (2) Õppe läbiviimise õigus antakse uue kooli asutamisel või õppe läbiviimise õigust omavas koolis tasemeõppe avamisel uues õppekavarühmas.

  (3) Õppekavarühm on käesoleva seaduse tähenduses kutseõppe korraldamisel kasutatav õppekavade liigitamise kategooria, mis on kirjeldatud kutseharidusstandardis.

  (4) Koolis võib õpe toimuda ka kõrgharidusstandardile vastava rakenduskõrgharidusõppe õppekava järgi. Rakenduskõrgharidusõppe õppekava rakendamisele koolis laienevad rakenduskõrgkooli seaduse rakenduskõrgharidusõppe läbiviimist, finantseerimist ja õppekavagrupi kvaliteedi hindamist puudutavad sätted, kusjuures rakenduskõrgkooli rektori, nõukogu ja nõunike kogu sellekohaseid ülesandeid täidavad vastavalt nende pädevusele kooli direktor, nõukogu ja nõunike kogu kooli põhimäärusega kehtestatud ulatuses ja korras. Kui vähemalt kaks kolmandikku kooli õpilastest ja üliõpilastest õpivad rakenduskõrgharidusõppe õppekavade järgi, laienevad koolile ka rakenduskõrgkooli institutsionaalset akrediteerimist puudutavad sätted.

  (5) Koolis võib rakenduskõrgharidusõppe raames toimuda õpe ühisõppekava alusel, kui ühisõppekava ja selle alusel läbiviidav õpe vastab rakenduskõrgkooli seadusest, kõrgharidusstandardist ja teistest ühisõppekava reguleerivatest õigusaktidest tulenevatele nõuetele.

§ 9.  Õppe läbiviimise õiguse andmine kooli asutamisel

  (1) Kooli asutamisel koolile õppe läbiviimise õiguse saamiseks esitab kooli pidaja Haridus- ja Teadusministeeriumile taotluse hiljemalt kuus kuud enne õppetöö kavandatavat algust.

  (2) Taotlusele lisatakse järgmised dokumendid:
  1) õigusaktides sätestatud nõuetele vastav õppekava;
  2) kinnitus kvalifikatsiooninõuetele vastavate õppekasvatusala töötajate olemasolu kohta;
  3) tõendid tervisekaitse- ja ohutusnõuetele vastavate ruumide ja sisustuse ning õppekavale vastava tehnoloogilise sisseseade ja muu taristu olemasolu kohta;
  4) kooli põhimäärus;
  5) kooli arengukava projekt;
  6) kooli asutamise otsus;
  7) maavanema ja kohaliku omavalitsuse üksuste liidu kirjalikud arvamused kooli asutamise ja õppe avamise vajalikkuse kohta;
  8) õppekavarühmale vastavate sotsiaalpartnerite kirjalikud arvamused kooli asutamise ja õppe avamise vajalikkuse kohta;
  9) koolitervishoiuteenuse osutaja kirjalik nõusolek teenust osutada ja kinnitus koolitervishoiuteenuse tegevusloa olemasolu kohta.

  (3) Enne taotluse esitamist tasub munitsipaalkooli pidaja riigilõivu.

  (4) Riigikooli asutamisel taotlust ei esitata, käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud dokumendid koondab Haridus- ja Teadusministeerium hiljemalt kuus kuud enne õppetöö kavandatavat algust.

§ 10.  Õppe läbiviimise õiguse andmine õppe avamisel uues õppekavarühmas

  (1) Õppe läbiviimise õiguse saamiseks uues õppekavarühmas esitab kool taotluse Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt kuus kuud enne õppetöö kavandatavat algust. Munitsipaalkooli taotlus peab olema kooskõlastatud kooli pidajaga.

  (2) Taotlusele lisatakse järgmised dokumendid:
  1) käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktides 1–3 loetletud dokumendid;
  2) kooli arengukava;
  3) kooli nõunike kogu kirjalik arvamus uues õppekavarühmas tasemeõppe avamise kohta;
  4) maavanema ja kohaliku omavalitsuse üksuste liidu kirjalikud arvamused uues õppekavarühmas tasemeõppe avamise vajalikkuse kohta;
  5) õppekavarühmale vastavate sotsiaalpartnerite kirjalikud arvamused uues õppekavarühmas tasemeõppe avamise vajalikkuse kohta.

  (3) Enne taotluse esitamist tasub munitsipaalkool riigilõivu.

§ 11.  Ekspertiis

  (1) Õppe läbiviimise õiguse andmisel tehakse õppekavarühma ekspertiis. Haridus- ja teadusminister moodustab ekspertiisikomisjoni, mis hindab:
  1) õppekavas sätestatud õpiväljundite saavutatavust;
  2) õppekasvatusala töötajate vastavust kvalifikatsiooninõuetele;
  3) õppetaristu sobivust õppekava eesmärkide täitmiseks;
  4) avatava õppe jätkusuutlikkust arengukavast lähtuvalt;
  5) avatava õppe otstarbekust tööturuprognoosi, potentsiaalsete õpilaste olemasolu, käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktides 7 ja 8 ning § 10 lõike 2 punktides 4 ja 5 sätestatud arvamuste ning õppe tõenduspõhisuse seisukohalt.

  (2) Ekspertiisi kulud katab õppe läbiviimise õiguse taotleja. Ekspertiisi kulud ja nende katmise korra kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga, kusjuures kulu ei või olla suurem kui 640 eurot.

  (3) Ekspertiis tehakse pärast käskkirjaga kinnitatud ekspertiisi kulude tähtaegset katmist.

  (4) Kui õppe läbiviimise õigus antakse käesoleva seaduse § 9 lõikes 4 sätestatud korras, katab ekspertiisi kulud Haridus- ja Teadusministeerium.

§ 12.  Õppe läbiviimise õiguse andmine ja sellest keeldumine

  (1) Haridus- ja teadusminister otsustab õppe läbiviimise õiguse andmise käesoleva seaduse § 9 või 10 alusel esitatud dokumentide ja käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud ekspertiisi ning vajaduse korral lisatõendite alusel.

  (2) Haridus- ja teadusminister ei anna õppe läbiviimise õigust, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) taotleja poolt käesoleva seaduse §-s 9 või 10 sätestatu alusel esitatud dokumendid ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele;
  2) käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud korras tehtud ekspertiisi tulemus on negatiivne.

  (3) Õppe läbiviimise õiguse taotluse menetlemise tähtaeg on neli kuud taotluse esitamisest arvates.

  (4) Õppe läbiviimise õiguse andmise või selle andmisest keeldumise käskkiri toimetatakse taotlejale kätte tema soovi kohaselt kas posti teel või elektrooniliselt.

  (5) Õppe läbiviimise õigus uue kooli asutamisel või uues õppekavarühmas õppe avamisel antakse kolmeks aastaks.

  (6) Kui kool viib õppekavarühmas läbi õpet ainult kinnipidamisasutuses, siis antakse koolile ministri käskkirjaga kinnipidamisasutuses õppe läbiviimiseks tähtajatu õppe läbiviimise õigus selles õppekavarühmas.

§ 13.  Õppe läbiviimise õiguse pikendamine

  (1) Õppe läbiviimise õiguse pikendamisel hinnatakse õppekasvatustöö, eestvedamise ja juhtimise, personalijuhtimise, huvigruppidega koostöö ja ressursside juhtimise valdkondade toimivust ja jätkusuutlikkust.

  (2) Õppe läbiviimise õiguse pikendamiseks akrediteeritakse asjaomast õppekavarühma. Akrediteerimine on sisehindamisele toetuv kooliväliste sõltumatute hindajate poolt koolis õppekavarühmade lõikes läbiviidav välishindamine.

  (3) Akrediteerimise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

  (4) Akrediteerimist korraldab Haridus- ja Teadusministeerium. Haridus- ja teadusminister võib akrediteerimise korraldamise volitada riigi sihtasutusele, sõlmides selleks halduslepingu. Halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium.

  (5) Õppe läbiviimise õiguse pikendamiseks esitab kool akrediteerimist korraldavale asutusele taotluse hiljemalt 12 kuud enne vastavas õppekavarühmas õppe läbiviimise õiguse tähtaja möödumist.

  (6) Haridus- ja teadusminister moodustab hindamisnõukogu, mis kinnitab akrediteerimisotsuse ja teeb ettepaneku õppe läbiviimise õiguse pikendamise kohta. Hindamisnõukogu on kuni 13-liikmeline ning selle koosseisu kuuluvad:
  1) Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad;
  2) kuus eksperti erinevatest kutseharidusstandardis nimetatud õppevaldkondadest, milles toimub kutseõpe;
  3) tööandjate keskorganisatsioonide ja teiste huvitatud osapoolte esindajad.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 2 nimetatud ekspertidest kolm eksperti nimetab kutseseaduse § 7 lõikes 2 nimetatud kutsenõukogude esimeeste kogu ja kolm eksperti haridus- ja teadusminister.

  (8) Hindamisnõukokku ei nimetata kooli direktorit.

  (9) Hindamisnõukogu ettepaneku alusel teeb haridus- ja teadusminister ühe järgmistest otsustest:
  1) pikendab õppe läbiviimise õigust õppekavarühmas kuue aasta võrra;
  2) pikendab õppe läbiviimise õigust õppekavarühmas kolme aasta võrra;
  3) keeldub õppe läbiviimise õiguse pikendamisest.

§ 14.  Õppe läbiviimise õiguse kehtetuks tunnistamine ning õppe läbiviimise õiguse kehtetuks tunnistamise ja pikendamisest keeldumise tagajärjed

  (1) Haridus- ja teadusministril on õigus tunnistada õppe läbiviimise õigus kehtetuks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) ilmneb, et kooli tegevus on vastuolus seaduse või selle alusel antud õigusaktiga;
  2) kool või kooli pidaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks ja korras täitnud järelevalve tulemusel tehtud ettekirjutust;
  3) kool ei ole 12 kuu jooksul pärast õppe läbiviimise õiguse saamist alustanud õppetööd vastavas õppekavarühmas;
  4) kool on õppe läbiviimise õiguse taotlemisel või akrediteerimisel esitanud valeandmeid.

  (2) Õppe läbiviimise õiguse kehtetuks tunnistamise otsus toimetatakse kooli pidajale ja koolile kätte posti teel või adressaadi nõusolekul elektrooniliselt viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

  (3) Kui õppe läbiviimise õiguse pikendamisest on keeldutud, kaotab kool õppe läbiviimise õiguse selle tähtaja möödumisel, kuid kõige varem kuus kuud pärast keeldumise otsuse jõustumist.

  (4) Kui õppe läbiviimise õigus tunnistatakse kehtetuks või kui õppe läbiviimise õiguse pikendamisest on keeldutud, valmistab kooli pidaja ette õppekavarühmas tasemeõppe lõpetamise, seejuures teavitab sellest õpilasi või nende seaduslikke esindajaid ja tagab õpilastele võimaluse lõpetada õpingud kas samas või teises koolis.

  (5) Õppekavarühmas, milles õppe läbiviimise õigus on tunnistatud kehtetuks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, 2 või 4 sätestatud alusel, milles kool ei ole tähtaegselt taotlenud õppe läbiviimise õiguse pikendamist või milles on õppe läbiviimise õiguse pikendamisest keeldutud, ei saa kool uuesti õppe läbiviimise õigust taotleda kolme aasta jooksul alates kehtetuks tunnistamise või pikendamisest keeldumise otsuse jõustumisest.

4. peatükk Kooli juhtimine 

§ 15.  Direktor

  (1) Kooli juhib direktor.

  (2) Direktor:
  1) vastutab oma pädevuse piires kooli üldseisundi, õppekasvatustöö, arendustegevuse ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest;
  2) teostab oma pädevuse piires koolis kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu;
  3) esindab kooli käesoleva seaduse ning kooli põhimäärusega antud volituste ulatuses;
  4) sõlmib töölepingud kooli töötajatega;
  5) moodustab nõukogu kooli põhimääruses sätestatud korras;
  6) kinnitab kooli õppekavad ja teised õigusaktidega ettenähtud dokumendid ja aruanded, mille kinnitamine ei ole nõukogu pädevuses;
  7) kinnitab kooli eelarve, eelarve täitmise aruande ja hankeplaani;
  8) käsutab kooli eelarvevahendeid käesoleva seaduse ning kooli põhimäärusega antud volituste ulatuses;
  9) kinnitab kooli majandusaasta aruande;
  10) annab aru kooli nõunike kogule ja kooli pidajale;
  11) lahendab muid küsimusi, mille lahendamine ei ole õigusaktidega antud teiste juhtorganite pädevusse.

  (3) Direktor annab oma pädevuse piires käskkirju.

§ 16.  Direktori ametikoha täitmine

  (1) Kooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss.

  (2) Riigikooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

  (3) Munitsipaalkooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi korra kehtestab valla- või linnavalitsus.

  (4) Riigikooli direktoriga sõlmib töölepingu, muudab seda ja ütleb selle üles haridus- ja teadusminister või tema volitatud esindaja.

  (5) Munitsipaalkooli direktoriga sõlmib töölepingu, muudab seda ja ütleb selle üles vallavanem või linnapea või tema volitatud esindaja.

§ 17.  Nõukogu

  (1) Nõukogu on kooli kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu, mille ülesanne on kooli tegevuse korraldamine ja arengu kavandamine.

  (2) Nõukogu moodustamise korra ja töökorra sätestab kooli põhimäärus.

  (3) Nõukogusse kuuluvad:
  1) direktor;
  2) direktori asetäitjad;
  3) kooli struktuuriüksuste juhid ja õppevaldkondade eest vastutavad töötajad;
  4) õpilaskonna esindaja;
  5) töötajate usaldusisik, selle puudumisel töötajate valitud esindaja.

  (4) Nõukogu tööd juhib direktor.

  (5) Nõukogu:
  1) arutab kooli õppekasvatustöö ning majandustegevuse korraldamisega seotud küsimusi;
  2) teeb kooli pidajale ettepanekuid kooli põhimääruse muutmiseks;
  3) kooskõlastab kooli arengukava eelnõu ja esitab selle kooli pidajale kinnitamiseks;
  4) kooskõlastab kooli majandusaasta aruande;
  5) kinnitab kooli õppekorralduseeskirja;
  6) kinnitab kooli õppeaasta tööplaani, sealhulgas õppekasvatusala töötajate koolitusplaani;
  7) kooskõlastab kooli eelarve, eelarve täitmise aruande ja hankeplaani;
  8) kinnitab kooli sisehindamisaruande;
  9) kooskõlastab kooli õppekavad;
  10) otsustab õigusaktidega sätestatud ulatuses ja korras kooli kasutusse antud riigivaraga seotud küsimusi;
  11) kinnitab kooli õpilasesinduse põhikirja;
  12) moodustab vajaduse korral komisjone ja töörühmi;
  13) lahendab teisi küsimusi, mis õigusaktide ja kooli põhimääruse alusel kuuluvad tema pädevusse.

  (6) Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.

§ 18.  Nõunike kogu

  (1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse korraldamisel.

  (2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja viieks aastaks.

  (3) Nõunike kogu:
  1) teeb kooli pidajale ja kooli nõukogule ettepanekuid kooli arengusuundade, tegevuse, vara, eelarve, juhtimise ja põhimääruse muutmisega seotud küsimustes;
  2) annab hinnangu kooli koostööle riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste ja ettevõtetega kooli arengukava eesmärkide saavutamisel;
  3) avaldab arvamust uues õppekavarühmas õppe läbiviimise õiguse taotlemise kohta;
  4) annab hinnangu praktika korraldamisele koolis ning asutustes ja ettevõtetes;
  5) nimetab esindaja direktori vabale ametikohale korraldatava konkursi läbiviimiseks moodustatava konkursikomisjoni koosseisu;
  6) avaldab arvamust kooli majandusaasta aruande kohta.

  (4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.

  (5) Nõunike kogu moodustamise ja tegutsemise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

§ 19.  Kooli sisehindamine

  (1) Koolis viiakse läbi sisehindamist. Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õppijate arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng.

  (2) Kooli sisehindamisel analüüsitakse sisehindamise eesmärgist lähtuvalt õppekasvatustööd ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust. Sisehindamine on kooli arengukava koostamise alus.

  (3) Sisehindamise aruanne koostatakse vähemalt ühe korra kooli arengukava perioodi jooksul.

  (4) Sisehindamisele tuginedes koostab kool õppe läbiviimise õiguse pikendamiseks õppekavarühma aruande.

§ 20.  Kooli kohustuslikud dokumendid

  Kooli arendustegevust ja õppekasvatustööd käsitlevate kohustuslike dokumentide nõuded ja dokumentide pidamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

§ 21.  Hädaolukorra lahendamine koolis

  (1) Hädaolukorrana käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse sündmust või sündmuste ahelat, mis ohustab koolis viibivate isikute elu või tervist, kahjustab oluliselt keskkonda või tekitab ulatuslikku majanduslikku kahju.

  (2) Kooli pidaja loob võimalused õpilaste ja töötajate kaitseks hädaolukorras ja direktor korraldab selle.

  (3) Direktor kehtestab hädaolukorra lahendamise plaani.

5. peatükk Kutseharidusstandard, kutseõppe liigitus ja õppekavad 

§ 22.  Kutseharidusstandard

  Kutseharidusstandardi kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, kinnitades selles järgmised ühtsed nõuded kutseõppele:
  1) kutseõppe õpiväljundid, sealhulgas võtmepädevuste alal, ja nende seos Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga;
  2) õppekava ning õppe ülesanded ja nõuded, sealhulgas õppe maht, õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, võtmepädevuste õppe struktuur ja mahud ning ühisõppekava erisused;
  3) õppekava muutmise põhimõtted;
  4) varasemate õpingute ja varasema töökogemuse arvestamise põhimõtted;
  5) õppevaldkondade ja -suundade ning õppekavarühmade loetelu.

§ 23.  Kutseõppe liigid

  (1) Kutseõppe liik on kutseõppe õppekavade rühmitamise kategooria, milles lähtutakse kutseseaduses kehtestatud kvalifikatsiooniraamistiku tasemetest (edaspidi kvalifikatsioonitase) ning arvestatakse õpiväljundeid ja õppima asumise nõudeid.

  (2) Kutseõpe jaguneb tasemeõppeks ja täiendusõppeks:
  1) tasemeõpe on käesoleva seaduse tähenduses kutseõpe, mille käigus omandatakse kindlale kvalifikatsioonitasemele vastav kvalifikatsioon, mis võimaldab juurdepääsu järgmise kvalifikatsioonitaseme õppele;
  2) täiendusõpe on käesoleva seaduse tähenduses kutseõpe, mille käigus omandatakse üksikkompetentse.

  (3) Tasemeõpe toimub teisel kuni viiendal kvalifikatsioonitasemel.

  (4) Õppekava paigutumise kvalifikatsioonitasemele määrab õppekava aluseks oleva kutsestandardi paiknemine Eesti kvalifikatsiooniraamistikus. Kutseõppe aluseks olevad kutsestandardid asetsevad teisel kuni viiendal kvalifikatsioonitasemel. Kutsestandardi puudumisel või vaidlusalustel juhtudel kinnitab õppekava kvalifikatsioonitaseme haridus- ja teadusminister, sõjaväeliste õppekavade puhul kaitseminister ja sisekaitseliste õppekavade puhul siseminister või vastavalt nende volitatud isikud.

  (5) Kui õpilane läbib täielikult õppekava, mis vastab neljandale kvalifikatsioonitasemele, mille nominaalkestus on vähemalt kolm aastat ja õppemaht 180 Eesti kutsehariduse arvestuspunkti ning mis sisaldab võtmepädevuste õpet kutseharidusstandardis sätestatud mahus, omandab ta koos kutse- ja erialase pädevusega keskhariduse ehk kutsekeskhariduse.

  (6) Täiendusõppe suhtes kohaldatakse täiskasvanute koolituse seaduse tööalast koolitust reguleerivaid sätteid.

  (7) Täiendusõppe korraldamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

§ 24.  Õppekavad

  (1) Õppekavaga määratakse kindlaks kutse-, eri- ja ametialase õppe eesmärgid ja ülesanded, saavutatavad õpiväljundid ning seosed Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga, õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ning nende maht koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumitega, moodulite valiku võimalused ja tingimused ning spetsialiseerumisvõimalused. Kutsestandardite alusel määratakse õppekavades kindlaks õppe käigus omandatavad osakutsed.

  (2) Tasemeõppe õppekavad jagunevad riiklikeks õppekavadeks ja kooli õppekavadeks.

  (3) Riiklikud õppekavad kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega, kusjuures haridus- ja teadusminister võib eraldi määrusega kehtestada kõikide riiklike õppekavade ühise osa.

  (4) Tasemeõppe läbiviimise aluseks on kooli õppekavad, mis registreeritakse hariduse infosüsteemis. Registreerimise käigus kontrollitakse õppekavade vastavust õigusaktides asjaomasele õppekavale kehtestatud nõuetele. Õppekava, mis ei vasta nõuetele, jäetakse haridus- ja teadusministri või tema volitatud isiku otsusega registreerimata. Otsus toimetatakse õppekava registreerimiseks esitanud koolile või kooli pidajale kätte tema soovi kohaselt kas posti teel või elektrooniliselt.

  (5) Kooli õppekavad jagunevad esmaõppe ja jätkuõppe õppekavadeks:
  1) esmaõppe õppekava alusel toimub kutseõpe, mille puhul õppima asumine ei eelda eelnevate erialaste kompetentside olemasolu;
  2) jätkuõppe õppekava alusel toimub kutseõpe, mille puhul õppima asumise eeldus on eelnevale või samale kvalifikatsioonitasemele vastava kutse või vastavate kompetentside ja haridustaseme olemasolu.

  (6) Kutsekeskhariduse õppekava koostatakse kutseharidusstandardi ja vastava riikliku õppekava alusel. Kui vastav riiklik õppekava puudub, taotleb kool enne õppekava avamist haridus- ja teadusministrilt või tema volitatud isikult selleks loa. Loa andmisel hinnatakse käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõuete täitmist.

  (7) Jätkuõppe õppekava ja esmaõppe õppekava, millel puudub asjaomane riiklik õppekava, koostatakse kutseharidusstandardi ja asjaomase kutsestandardi alusel. Kui asjaomane kutsestandard puudub, peab kool taotlema õppekavale heakskiidu sotsiaalpartneritelt.

  (8) Sõjaväelistel ja sisekaitselistel erialadel riiklikke õppekavasid ei kehtestata. Sõjaväeliste ja sisekaitseliste erialade kooli õppekavad koostatakse kutseharidusstandardi ja vastava kutsestandardi alusel, kui viimane on olemas.

  (9) Kvalifikatsioonitaset tõstva jätkuõppe ja viiendale kvalifikatsioonitasemele vastava esmaõppe õppekava saab avada, kui asjaomases õppekavarühmas on õppe läbiviimise õigus pikendatud kuueks aastaks või kui õppekava avamist toetavad õppekavarühmale vastavad sotsiaalpartnerid ja kooli pidaja.

6. peatükk Õppekorraldus 

§ 25.  Kooli vastuvõtt

  (1) Kutsekeskhariduse omandamist võimaldava õppekava alusel õppima asumisel nõutakse põhihariduse olemasolu ning vähemalt 22 aasta vanuselt põhihariduseta isikult põhihariduse tasemele vastavate kompetentside olemasolu. Nõutavate kompetentside olemasolu hindab kool.

  (2) Neljandale kvalifikatsioonitasemele vastava õppekava alusel õppima asumisel nõutakse põhihariduse olemasolu.

  (3) Viiendale kvalifikatsioonitasemele vastava õppekava alusel õppima asumisel nõutakse keskhariduse olemasolu.

  (4) Õpingute alustamise nõuded, mis on seotud asjaomase kutse-, eri- või ametiala või kvalifikatsioonitasemega, kehtestatakse kutseharidusstandardis ja vastavas riiklikus õppekavas, selle puudumisel vastavas kooli õppekavas.

  (5) Õpilaste kooli vastuvõtu korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

  (6) Kooli vastuvõtutingimusi ja -korda ning õppekorraldust reguleerivad dokumendid, sealhulgas kooli põhimääruse, õppekavad ning õppekorralduseeskirja ja sisekorraeeskirja avalikustab kool oma veebilehel.

  (7) Kooli vastuvõetud õpilasele väljastatakse õpilaspilet.

  (8) Nõuded õpilaspiletile ja selle väljaandmise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

§ 26.  Eesti kutsehariduse arvestuspunkt

  (1) Eesti kutsehariduse arvestuspunkt (edaspidi arvestuspunkt) on õppemahu arvestusühik, mis näitab õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamiseks kuluvat hinnangulist õpilase töö mahtu. Üks arvestuspunkt vastab 26 tunnile õpilase tööle teadmiste ja oskuste omandamisel.

  (2) Arvestuspunkti rakendamisel arvestatakse ja kasutatakse Euroopa kutsehariduse arvestuspunkti süsteemi (inglise keeles European Credit System for Vocational Education and Training, ECVET) rakendamise aluseid.

§ 27.  Õppeaasta

  (1) Õppeaasta algab 1. septembril ja lõpeb järgmise aasta 31. augustil.

  (2) Õpilase jaoks on õppeaastas vähemalt 40 nädalat õppetööd ja vähemalt kaheksa nädalat vaheaega.

  (3) Õppetöö maht õppeaastas on 60 arvestuspunkti.

§ 28.  Õppevormid

  (1) Õpe toimub statsionaarse või mittestatsionaarse õppe vormis.

  (2) Statsionaarse õppe puhul moodustab õpilase iseseisev töö vähem kui poole õppekavajärgsest õpingute mahust.

  (3) Mittestatsionaarse õppe puhul moodustab õpilase iseseisev töö üle poole õppekavajärgsest õpingute mahust.

  (4) Statsionaarne õpe jaguneb koolipõhiseks ja töökohapõhiseks õppevormiks.

  (5) Koolipõhise õppevormi puhul on praktika osakaal kuni pool õppekava mahust.

  (6) Töökohapõhise õppevormi puhul on praktika osakaal vähemalt kaks kolmandikku õppekava mahust.

  (7) Töökohapõhise õppe rakendamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

  (8) Kutsekeskhariduse õppekava puhul ei arvestata käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud õppekava mahu hulka võtmepädevuste õppe mahtu.

§ 29.  Õppekeel

  (1) Õppekeeleks loetakse keel, milles toimuv õpe moodustab vähemalt 60 protsenti kooli õppekavas sätestatud õppe mahust.

  (2) Kutsekeskhariduse õppekava õppekeel on eesti keel. Muu õppekava õppekeele otsustab kooli pidaja.

  (3) Õppekaval, kus on eesti keelest erinev õppekeel, on eesti keele õpe kohustuslik kooli õppekavas sätestatud mahus, mis tagab eesti keele oskuse tasemel, mis on vajalik omandatud erialal töötamiseks.

  (4) Kutsekeskhariduse õppekava õppekeele ning kohustusliku eesti keele õppe nõue ei laiene välislepingute alusel õppijale.

§ 30.  Praktika

  (1) Praktika on õppekava osa, mille ajal õpilane täidab töökeskkonnas juhendaja juhendamisel kindlate õpieesmärkidega töö- ja õppeülesandeid.

  (2) Praktika ja õppekeskkonnas toimuv praktiline töö moodustavad vähemalt poole õppekava mahust ning jagunevad üldjuhul võrdselt. Kool võib põhjendatud juhtudel muuta praktilise töö ja praktika jagunemist.

  (3) Kooli, õpilase või tema seadusliku esindaja ja praktikat läbiviiva isiku või asutuse vahelised suhted praktika korraldamisel reguleeritakse enne praktika algust sõlmitava lepinguga, milles lepitakse kokku praktika toimumise täpsemas korralduses ning praktikalepingu poolte õigustes ja kohustustes.

  (4) Praktika korraldamise ning läbiviimise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata praktika korraldamisele sisekaitselistel ega sõjaväelistel erialadel. Nimetatud erialadel kehtestatakse praktika korraldamise ning läbiviimise tingimused ja kord asjaomase õppeasutuse õppekorraldust reguleerivates dokumentides.

§ 31.  Hindamine

  (1) Hindamine on õppeprotsessi osa, mille käigus antakse õiglane ja erapooletu hinnang õpilase omandatud kompetentside taseme vastavuse kohta õppekavas kirjeldatud õpiväljunditele.

  (2) Kutseõppes kasutatava ühtse hindamissüsteemi, õpiväljundite saavutatuse hindamise alused, hindamismeetodid ja -kriteeriumid ning hinnete kirjeldused kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

§ 32.  Õppekorralduse erisused

  (1) Kool võib põhikooli- või gümnaasiumiõpilastele pakkuda kutseõpet, mille õppekava koostab kool koostöös põhikooli või gümnaasiumiga kooli asjaomase õppekava alusel ning mis võimaldab õpilastel põhikooli või gümnaasiumi riikliku õppekava või põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel ettenähtud valikainete raames omandada esmaseid kutse-, eri- ja ametialaseid kompetentse.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õppe korraldamiseks sõlmitakse leping kooli ja selle põhikooli või gümnaasiumi vahel, kus õpilane omandab põhi- või üldkeskharidust. Lepingut ei sõlmita juhul, kui õpet korraldavad kutseõppeasutus ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel põhikoolis ja gümnaasiumis läbitud kutseõppe kohta väljastab kool õpilasele tõendi, mille alusel tehakse õpilase põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistusele kutseõppe läbimist tõendav kanne.

  (4) Kooli juurde, kus toimub kutseõpe muusika ja esituskunstide õppekavarühmas, võib moodustada õppegruppe muusika alal alates põhikooli esimesest klassist ning koreograafia alal alates viiendast klassist.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud õppegruppides omandavad õpilased üldhariduse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud korras.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kool väljastab õpilasele kooli lõpetamisel põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistuse, milles on kutseõppe läbimist tõendav kanne, või kutseõppeasutuse lõputunnistuse või mõlemad.

  (7) Erivajadusega isikute koolis õppimise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

  (8) Kool võib õpilase individuaalsuse arvestamiseks teha muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppekorralduses ja õppekeskkonnas, koostades õpilasele kooli õppekava alusel individuaalse õppekava. Seejuures peavad individuaalse õppekava õpiväljundid kattuma kooli õppekavas kirjeldatutega. Individuaalse õppekava kinnitab kooli direktor.

§ 33.  Õppe erisused ühisõppekava korral

  (1) Kooli õppekava, mille järgi toimub õpe kahes või enamas koolis, nimetatakse ühisõppekavaks. Ühisõppekava suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse ja kutseharidusstandardiga kooli õppekavale kehtestatud nõudeid, arvestades neis ühisõppekava kohta kehtestatud erisusi.

  (2) Ühisõppekava koostamise aluseks on koolidevaheline koostööleping, kus on kokku lepitud ühisõppekava koostamise, selle alusel toimuva õppe korraldamise ja lõpudokumentide väljastamise üksikasjades.

  (3) Ühisõppekavas osalevates koolides läbitud õpinguid tunnustavad ühisõppekavas osalevad koolid automaatselt ja täielikult.

  (4) Viiendale kvalifikatsioonitasemele vastava õppekava puhul võib ühisõppekava rakendada kutseõppeasutuse ja rakenduskõrgkooli koostöös.

  (5) Ühisõppekava koostööleping on avalik.

§ 34.  Õpingute lõpetamine

  (1) Õpingud kutseõppes loetakse lõpetatuks pärast õppekavas kirjeldatud kvalifikatsioonile või osakutsele vastavate õpiväljundite saavutamist ja lõpetajale väljastatakse lõputunnistus.

  (2) Keskhariduse omandamist võimaldava õppekava alusel õppija õpingute kiitusega lõpetamise tingimused kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

  (3) Kool kannab väljastatud lõputunnistuste andmed hariduse infosüsteemi.

  (4) Lõputunnistuste ja teiste kooli väljastatavate lõpudokumentide vormid ja väljaandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 35.  Õpingute jätkamine

  (1) Õpilasel on õigus jätkata ühes koolis alustatud õpinguid vabade kohtade olemasolu korral teises koolis sama kutse- või eriala õppekava alusel. Sellisel juhul, samuti üleminekul teisele õppekavale, kohaldatakse varasemate õpingute ja varasema töökogemuse arvestamise põhimõtteid.

  (2) Kutsekeskhariduse omandanud isikul on võimalus jätkata üldharidusõpinguid kuni ühe õppeaasta ulatuses kutseõppeasutuses või gümnaasiumis.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud üldharidusõpingute tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

  (4) Kutsekeskhariduse omandanud isikul on õigus jätkata õpinguid kõrghariduse esimesel astmel.

7. peatükk Koolipere 

§ 36.  Koolipere

  (1) Koolipere moodustavad kooli direktor, õppekasvatusala juhtivad töötajad, õpetajad ja teised töötajad (edaspidi töötajad) ning õpilased ja üliõpilased.

  (2) Käesoleva seaduse tähenduses on õpilane kutseõppe tasemeõppe õppekava järgi õppija.

  (3) Käesoleva seaduse tähenduses on üliõpilane rakenduskõrghariduse õppekava järgi õppija. Üliõpilastele laienevad käesoleva seadusega kehtestatud õigused ja kohustused niivõrd, kuivõrd rakenduskõrgkooli seadus ei sätesta teisiti.

§ 37.  Töötajad

  (1) Töötajate tööülesanded ja -kohustused määratakse kindlaks ametijuhendi ja töölepinguga.

  (2) Töötajatega sõlmib töölepingud, muudab neid ja ütleb need üles kooli direktor.

§ 38.  Õppekasvatusala töötajad

  (1) Käesolevas seaduses käsitatakse õppekasvatusala töötajatena direktorit, õppekasvatusala juhtivat töötajat, õpetajat ning tugispetsialiste.

  (2) Kutseõppeasutuses töötavale õpetajale kehtivad käesoleva seaduse kohased töökorralduse reeglid.

  (3) Koolis korraldatakse igal aastal õpetajate enesehindamine. Enesehindamise käigus koostab õpetaja hindamisaruande, millele tema vahetu juht annab tagasisidet.

  (4) Õppekasvatusala töötaja osaleb tööalases täienduskoolituses vastavalt individuaalsele koolitusvajadusele, et säilitada enda tööalane professionaalsus. Õpetaja puhul arvestatakse täienduskoolituse läbimise kohustuse täitmisena ka ettevõttes või asutuses stažeerimist. Stažeerimine on eesmärgipärane erialane töö töökeskkonnas, mis haakub otseselt õpetaja õpetatava valdkonnaga. Stažeerimise ajal vabastatakse õpetaja õppetööst. Kool kehtestab stažeerimise korra.

  (5) Õppekasvatusalal ei tohi töötada isik, keda on karistatud või kellele on kohaldatud sundravi karistusseadustiku § 133 lõike 2 punktis 2, § 1331 lõike 2 punktis 2, § 141 lõike 2 punktis 1, § 142 lõike 2 punktis 1, § 143 lõike 2 punktis 1, § 1431 lõike 2 punktis 1, §-des 144–146, § 175 lõikes 1 või §-des 178–179 sätestatud kuriteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või mille karistusandmed on karistusregistrist kustutatud ja kantud karistusregistri arhiivi.

§ 39.  Kvalifikatsiooninõuded

  (1) Direktori kvalifikatsiooninõuded on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, juhtimiskompetentsus ja -kogemus ning pedagoogiline kompetentsus.

  (2) Õppekasvatusala juhtiva töötaja kvalifikatsiooninõuded on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ja vähemalt kolmeaastane pedagoogilise töö kogemus ning pedagoogiline ja juhtimiskompetentsus.

  (3) Õpetaja kvalifikatsiooninõuded on esitatud õpetaja ja kutseõpetaja kutsestandardites. Kutseõpetaja kutsestandardi madalaimale tasemele vastavaid õpetajaid ei tohi koolis olla üle 20%. Piirang ei kehti õppe läbiviimisel sõjaväelisel erialal.

  (4) Tugispetsialisti suhtes kohaldatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruses sätestatud kvalifikatsiooninõudeid.

  (5) Õppekasvatusala töötaja vastavust kvalifikatsiooninõuetele hindab direktor. Välisriigi haridust tõendavat dokumenti hinnatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse §-s 281 ja selle alusel kehtestatud tingimustel ja korras.

  (6) Õppekasvatusala töötaja vaba ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras. Õppekasvatusala töötaja ametikoha võib täita avalikku konkurssi korraldamata, kui tööaeg ametikohal on väiksem kui 50 protsenti täistööajast.

  (7) Sõjaväelise auastmega õpetaja ametikohale määratakse tegevväelane, kes vastab asjaomases kutsestandardis kirjeldatud kompetentsuse, hariduse ja töökogemuse nõuetele.

  (8) Haridus- ja teadusminister kehtestab õppekasvatusala töötaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatava avaliku konkursi tingimused ja korra määrusega.

  (9) Kui õppekasvatusala töötaja vaba ametikoha täitmise konkurss luhtub, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu tähtajaga kuni üks aasta isikuga, kellel on vähemalt keskharidus. Kui luhtub ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks korraldatud konkurss, võib vähemalt keskharidusega isikuga sõlmida asendamise ajaks tähtajalise töölepingu.

  (10) Õpetaja võib kolme aasta jooksul õpetada erialal või õppevaldkonnas, milles õpetamiseks tal puudub vajalik kvalifikatsioon, kui ta on asunud vajalikku kvalifikatsiooni omandama.

§ 40.  Õpetaja tööaeg

  (1) Õpetaja tööaja arvestamise ja töötasustamise aluseks on ametikoht. Õpetaja tööaeg jaguneb vahetu õppekasvatustöö ja teiste, töölepingust, ametijuhendist ja töökorralduse reeglitest tulenevate või tööandja antud ülesannete vahel.

  (2) Summeeritud tööaja kasutamisel on arvestusperioodiks õppeaasta. Pooled võivad kokku leppida õppeaastast lühema summeeritud tööaja arvestusperioodi. Summeeritud tööaja kasutamisel tuleb arvestada töölepingu seaduse § 46 lõikes 1 kehtestatud piiranguga.

§ 41.  Õpetaja lähtetoetus

  (1) Õpetaja lähtetoetus on esimest korda kooli tööle asuvale õpetajale makstav toetus.

  (2) Õpetaja lähtetoetust võib taotleda isik, kes:
  1) on omandanud kõrghariduse või lõpetanud kõrghariduse tasemel toimunud õpetajakoolituse ning asub 18 kuu jooksul pärast selle lõpetamist esimest korda tööle õpetajana, välja arvatud Tallinnas või Tartus asuvas koolis. Õpetaja lähtetoetust võib nelja kuu jooksul pärast kõrghariduse tasemel toimunud õpetajakoolituse lõpetamist taotleda ka isik, kes asus esimest korda õpetajana tööle õpetajakoolituse või sellele vahetult eelnenud kõrghariduse esimese astme õppe käigus tingimusel, et kõrghariduse esimese astme õppe lõpetamise ja õpetajakoolituse alustamise vahele ei jää rohkem kui üks aasta. Õpetaja lähtetoetust võib nelja kuu jooksul pärast kõrghariduse tasemel toimunud õpetajakoolituse lõpetamist taotleda ka isik, kes enne nimetatud õpetajakoolituse alustamist töötas koolis õpetajana. Kõrghariduse tasemel toimuva õpetajakoolituse lõpetamise aastal rasedus- ja sünnituspuhkusel viibiva isiku, ajateenistusse kutsutud kaitseväekohustuslase või välisriigis pedagoogilisel praktikal oleva isiku õigus taotleda lähtetoetust pikeneb vastavalt rasedus- ja sünnituspuhkuse ning lapsehoolduspuhkuse aja, aja- või asendusteenistuses viibimise aja või pedagoogilise praktika kestuse võrra;
  2) töötab vähemalt 0,5 ametikohaga õpetajana, kusjuures 0,5 ametikoha arvestamisel loetakse selle alla ka samaaegne töötamine üldhariduskooli I–III kooliastme või gümnaasiumiastme õpetajana, välja arvatud Tallinnas või Tartus asuvas üldhariduskoolis;
  3) vastab ametikohale esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele;
  4) valdab eesti keelt Euroopa Nõukogu koostatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud keeleoskustasemel C1.

  (3) Õpetaja lähtetoetust taotletakse, see makstakse välja ja tagastatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 77 sätestatud alustel ja korras.

§ 42.  Õpilaskond

  (1) Kooli õpilased ja üliõpilased moodustavad õpilaskonna.

  (2) Õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt kooskõlas seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktidega õpilaselu küsimusi, lähtudes õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.

  (3) Õpilaskonnal on õigus:
  1) moodustada teiste õpilaskondade ja üliõpilaskondadega liite ja organisatsioone õigusaktidega sätestatud alustel ja korras;
  2) astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd;
  3) määrata oma täisealine esindaja kooli nõukokku;
  4) otsustada ja korraldada kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktide kohaselt kuuluvad õpilaskonna pädevusse ning mis ei ole samadel alustel antud kellegi teise otsustada ega korraldada.

  (4) Õpilaskonna esindusorgan on valitud õpilasesindus, mis esindab õpilaskonda suhetes kooli, Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja isikutega.

  (5) Õpilasesinduse valimise õigus on kõikidel kooli õpilastel. Õpilasesinduse esimese koosseisu valimise korraldab direktor kooli põhimääruses sätestatud korras.

  (6) Õpilaskonnal on põhikiri, milles sätestatakse õpilaskonna esindus- ja täitevorganite moodustamise kord, nende õigused, kohustused ja vastutus ning töökord.

  (7) Õpilaskonna põhikirja võtab vastu õpilaskond kooli põhimääruses sätestatud korras. Õpilasesindus esitab õpilaskonna põhikirja kooli nõukogule kinnitamiseks. Kooli nõukogu kinnitab õpilaskonna põhikirja, kui see vastab seadusele ja seaduse alusel antud õigusaktidele.

§ 43.  Õpilase kohustused ja õigused

  (1) Õpilasel on kohustus:
  1) osaleda õppetöös, täites õppekava ja õppeülesandeid;
  2) täita seaduste, kooli põhimääruse, sisekorraeeskirja, õppekorralduseeskirja ja muude õigusaktidega kehtestatud kohustusi ning kanda vastutust nende rikkumise korral.

  (2) Õpilasel on õigus:
  1) kasutada kõiki kooli loodud võimalusi hariduse omandamiseks;
  2) valida valikmooduleid kooli õppekavas sätestatud korras;
  3) osaleda õpilasesinduse valimisel ning kandideerida õpilasesindusse;
  4) kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kehtestatud tingimustel ja korras;
  5) saada õpilaspilet;
  6) saada toetusi ja õppelaenu õppetoetuste ja õppelaenu seadusega sätestatud tingimustel ja korras;
  7) saada toetust koolilõuna kulude katmiseks käesoleva seadusega sätestatud tingimustel ja korras;
  8) sõidukulu hüvitamisele ühistranspordiseaduses sätestatud tingimustel ja korras;
  9) saada akadeemilist puhkust õppekorralduseeskirjas sätestatud korras tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, aja- või asendusteenistuse täitmiseks kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni;
  10) saada õppimise toetamiseks tasuta tugiteenuseid;
  11) pöörduda tervislikel põhjustel õppetöö ajal tervishoiuteenuse osutaja poole;
  12) kasutada teisi seaduse, kooli põhimääruse ja muude õigusaktidega kehtestatud õigusi.

  (3) Statsionaarses õppevormis õppivale õpilasele osutatakse koolitervishoiuteenust põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 43 alusel.

  (4) Õpilasel, kes õpib meresõiduohutuse seadusega reguleeritud laevapere liikme koolituse aluseks oleval esmaõppe õppekaval, on õigus riigieelarvest rahastatavale toitlustusele ja vormiriietusele. Nimetatud õpilasele ei laiene käesoleva seaduse §-s 48 sätestatud koolilõuna toetus.

  (5) Õpilasel, kes õpib statsionaarses õppevormis pääste- või politseierialade kutseõppe õppekaval, on õigus riigieelarvest rahastatavale toitlustusele ja majutusele kooli kehtestatud tingimustel ja korras.

8. peatükk Koolitustellimus 

§ 44.  Riiklik koolitustellimus kutseõppes

  (1) Riikliku koolitustellimusega tagatakse kutseõppes õppida soovijatele koolituskohad, lähtudes tööturu vajadustest, riigi strateegilistest ja valdkondlikest arengukavadest, uuringutest ja prognoosidest ning koolide võimekusest ja õppida soovijate eelistustest.

  (2) Riiklik koolitustellimus on riigieelarvest rahastatavate koolituskohtade arv tasemeõppes õppekavarühmade ja täiendusõppes kursuste kaupa.

  (3) Riikliku koolitustellimuse koostamisel arvestatakse õppekava täitmise tegelike kuludega, seetõttu ei nõuta tasemeõppe riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud koolituskohtadel õppijalt koolituskulude hüvitamist üheski kutseõpet andvas õppeasutuses, olenemata selle omandivormist.

§ 45.  Riikliku koolitustellimuse esitamine ja koolituskohtade moodustamine

  (1) Riiklikku koolitustellimust võib esitada Haridus- ja Teadusministeerium või muu ministeerium kutseõpet andvatele õppeasutustele, mis moodustavad riikliku koolitustellimuse alusel kutseõppe läbiviimiseks koolituskohad.

  (2) Haridus- ja Teadusministeeriumi või muu ministeeriumi esitatava riikliku koolitustellimuse kinnitab asjaomane minister. Kui riikliku koolitustellimuse esitab riigikoolile muu ministeerium, kooskõlastatakse see enne kinnitamist haridus- ja teadusministriga.

  (3) Riikliku koolitustellimuse koostamise ja esitamise korra kehtestab asjaomane minister määrusega.

  (4) Kohaliku omavalitsuse üksusele riikliku koolitustellimuse esitamiseks sõlmivad kohaliku omavalitsuse üksus ja ministeerium halduslepingu, milles lepitakse kokku järgmises:
  1) koolituskohtade arv õppekavarühmiti, sealhulgas eraldi hariduslike erivajadustega õpilaste ja kinnipidamisasutuses korraldatava kutseõppe koolituskohtade arv;
  2) riigieelarvest raha eraldamise kord;
  3) esitatava riikliku koolitustellimuse alusel moodustatavatel koolituskohtadel õppivate õpilaste üle arvepidamiseks vajalike andmete esitamise kord ja tähtajad;
  4) poolte õigused ja kohustused.

§ 46.  Muu koolitustellimus

  Kutseõppe koolitustellimust võib esitada ka kohaliku omavalitsuse üksus või muu juriidiline isik. Sellise koolitustellimuse täitmiseks sõlmivad lepingu kool ja tellija.

9. peatükk Rahastamine 

§ 47.  Kooli eelarve ja rahastamine

  (1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.

  (2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, valla- või linnaeelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sihtotstarbelistest laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.

  (3) Käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud kooli kohustuste ja ülesannete täitmise rahastamisel riigieelarvest rakendatakse rahastamispõhimõtteid, mis sisaldavad muu hulgas komponente õppekasvatustöö läbiviimise, kutseõppe kättesaadavuse ja kooli tulemusrahastamise kohta.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud rahastamispõhimõtted, komponendid, nende rakendamise tingimused ja korra ning nende kohaldamise munitsipaal- ja erakoolile kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (5) Õppekasvatustöö läbiviimisega seotud kulud katab riikliku koolitustellimuse esitaja riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud koolituskohtade ja asjaomase õppekava alusel selle nominaalse õppeaja jooksul.

  (6) Koolil on õigus nõuda õppekulude hüvitamist nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õpilaselt, kes ei õpi riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud koolituskohal. Õppekulu hüvitamise ülemmäär on riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud koolituskoha maksumus asjaomases õppekavarühmas või asjaomasel õppekaval samal kalendriaastal. Õppekulude hüvitamise määra kehtestab nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust. Nõukogu võib õppekulude hüvitamise määra kehtestamisel tõsta määra kuni kümme protsenti võrreldes eelmise õppeaastaga, kuid mitte rohkem kui õppekulu hüvitamise ülemmäär.

§ 48.  Koolilõuna kulude katmise toetamine

  (1) Riigieelarves nähakse ette toetus statsionaarses õppes esmaõppe õppekavadel õppivate kuni 20-aastaste ilma keskhariduseta õpilaste koolilõuna kulude katmiseks (edaspidi koolilõuna toetus). Pärast õpilase 20-aastaseks saamist nähakse toetus ette jooksva õppeaasta lõpuni.

  (2) Koolilõuna toetuse eraldamisel lähtutakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õpilaste arvust, arvestuslikust koolilõuna maksumusest ühe õpilase kohta ning õppepäevade arvust õppeaastas.

  (3) Koolilõuna arvestusliku maksumuse ühe õpilase kohta ning koolilõuna toetuse jaotamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (4) Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja korra kehtestab kooli pidaja.

  (5) Riigikooli koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

10. peatükk Kooli ümberkorraldamine, pidamise erisused ja üleandmine ning tegevuse lõpetamine 

§ 49.  Kooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine

  (1) Kooli korraldab ümber ja kooli tegevuse lõpetab kooli pidaja. Riigikool korraldatakse ümber ja kooli tegevus lõpetatakse Vabariigi Valitsuse seaduse alusel, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

  (2) Koolid korraldatakse ümber järgmiselt:
  1) koolid ühendatakse üheks või mitmeks kooliks, kusjuures ühendatavad koolid lõpetavad tegevuse ja nende baasil asutatakse uus kool või uued koolid;
  2) kool või koolid liidetakse teise kooliga ja liidetav kool või liidetavad koolid lõpetavad tegevuse;
  3) kool jaotatakse vähemalt kaheks kooliks ja jagunev kool lõpetab tegevuse;
  4) kool eraldatakse teisest koolist, selle tulemusel asutatakse uus kool ja säilib esialgne kool.

  (3) Kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsusest tuleb teavitada asukohajärgset maavanemat, kooli ja õpilasi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust. Kui kool ei kuulu Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse, teavitatakse selle ümberkorraldamisest või tegevuse lõpetamisest haridus- ja teadusministrit hiljemalt kuus kuud enne õppeaasta algust.

  (4) Kool korraldatakse ümber või kooli tegevus lõpetatakse ajavahemikus 1. juulist sama aasta 31. augustini.

  (5) Kooli pidaja tagab tegevuse lõpetanud kooli õpilastele võimaluse õpinguid jätkata.

  (6) Kui koolil ei ole enam üheski õppekavarühmas õppe läbiviimise õigust, algatab kooli pidaja kooli tegevuse lõpetamise.

§ 50.  Kooli pidamise üleandmine

  (1) Riigil on õigus anda riigikooli pidamine üle vallale või linnale ja vallal või linnal on õigus anda munitsipaalkooli pidamine üle riigile või teisele vallale või linnale.

  (2) Kooli pidamise üleandmisele kohaldatakse võlaõigusseaduses ettevõtte ülemineku kohta sätestatut käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

  (3) Samal ajal kooli pidamise üleandmise taotlusega taotletakse üleantava kooli õppekavarühmade õppe läbiviimise õiguse üleandmist koos kooli muu mittemateriaalse varaga. Taotluse õppekavarühma õppe läbiviimise õiguse üleandmiseks esitab haridus- ja teadusministrile vald või linn, millele riigikool või munitsipaalkool üle antakse.

  (4) Kooli pidamise üleandmine riigile või teisele vallale või linnale määratakse kindlaks kohaliku omavalitsuse üksuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumi või kohaliku omavalitsuse üksuste vahel sõlmitava halduslepinguga. Halduslepingus lepitakse kokku:
  1) kooli pidamise üleandmise kuupäev;
  2) üleantava kooli ülesanded;
  3) õpilaste õpingute jätkamise tingimused ja kord;
  4) kooli töötajate töö jätkamise tingimused ja kord üleantavas koolis, arvestades töösuhteid reguleerivate õigusaktidega sätestatut;
  5) kooli kasutuses oleva vara uuele kooli pidajale üleandmise tingimused, kord ja tähtaeg, arvestades õigusaktidega sätestatut;
  6) kooli asjaajamise uuele kooli pidajale üleandmise tingimused, kord ja tähtaeg;
  7) kooli pidamise üleandmisega kaasnevate võimalike organisatsiooniliste ja eelarveküsimuste ning muude varalisi kohustusi ja õigusi käsitlevate küsimuste lahendamine.

  (5) Kooli pidamise üleandmisel tagab uus kooli pidaja õpilastele võimaluse õpingute jätkamiseks koolis.

  (6) Kooli pidamine antakse üle ajavahemikul 1. juulist sama aasta 31. augustini. Kooli pidamise üleandmise otsusest teatatakse kooli õpilastele ja töötajatele hiljemalt kaks kuud enne uue õppeaasta algust.

§ 51.  Kutseõppeasutuse ja üldhariduskooli tegutsemine ühe asutusena

  (1) Kutseõppeasutus ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud gümnaasium võivad tegutseda ühe asutusena. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud juhul võib kutseõppeasutusega ühe asutusena tegutseva gümnaasiumiga olla liidetud ka põhikool.

  (2) Ühe asutusena tegutseva kutseõppeasutuse ja gümnaasiumi puhul kohaldatakse kutseõppeasutuse osa suhtes käesolevas seaduses sätestatut ning gümnaasiumiosa suhtes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatut.

  (3) Ühe asutusena tegutseva kutseõppeasutuse ja gümnaasiumi põhimäärus ja arengukava peavad lisaks käesolevas seaduses sätestatud andmetele sisaldama gümnaasiumiosa kohta ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud kohustuslikke andmeid. Põhimäärus ja arengukava kinnitatakse käesolevas seaduses sätestatud korras.

  (4) Ühe asutusena tegutseval kutseõppeasutusel ja gümnaasiumil on hoolekogu, mille moodustamise ja tegevuse suhtes kohaldatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadust, ning nõunike kogu, mille moodustamise ja tegevuse suhtes kohaldatakse käesolevat seadust.

  (5) Ühe asutusena tegutseva kutseõppeasutuse ja gümnaasiumi gümnaasiumiosal on õppenõukogu, mis tegutseb põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel.

  (6) Ühe asutusena tegutsevas kutseõppeasutuses ja gümnaasiumis moodustatakse nõukogu, mille moodustamise ja pädevuse suhtes kohaldatakse käesolevat seadust.

  (7) Ühe asutusena tegutseva kutseõppeasutuse ja gümnaasiumi direktori vaba ametikoha täitmisel lähtutakse käesolevas seaduses sätestatust. Ühe asutusena tegutseva kutseõppeasutuse ja gümnaasiumi direktoril on käesolevast seadusest ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenev pädevus.

  (8) Kutseõppeasutuse ja gümnaasiumi liitmisel ning ühe asutusena tegutseva kutseõppeasutuse ja gümnaasiumi ümberkorraldamisel, pidamise üleandmisel ja tegevuse lõpetamisel kohaldatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatut.

11. peatükk Riiklik järelevalve 

§ 52.  Riikliku järelevalve teostamine

  (1) Riiklikku järelevalvet õppekasvatusala üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium või haridus- ja teadusministri ülesandel kooli asukohajärgne maavanem (edaspidi järelevalveasutus).

  (2) Järelevalveasutus määrab riiklikku järelevalvet teostavad ametiisikud, kaasates vajaduse korral eksperte.

§ 53.  Riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku ülesanded

  Riiklikku järelevalvet teostav ametiisik:
  1) kontrollib õppekasvatusala reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist;
  2) analüüsib probleeme õppekasvatusala reguleerivate õigusaktide rakendamisel;
  3) kontrollib hariduse infosüsteemi põhimäärusest tulenevate nõuete täitmist andmete esitamata jätmise, moonutatult või hilinemisega esitamise või valeandmete esitamise väljaselgitamiseks.

§ 54.  Riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku õigused

  Riiklikku järelevalvet teostaval ametiisikul on õigus:
  1) külastada kooli, et kontrollida õppekasvatusala, teavitades sellest varem direktorit;
  2) osaleda kooli juhtorganite, töötajate, õpilaste ja vanemate koosolekutel;
  3) tutvuda kooli dokumentidega;
  4) saada koolilt informatsiooni õigusaktide rakendamise kohta;
  5) teha kooli direktorile, nõukogule ja kooli pidajale kooli tegevuse parendamiseks ettepanekuid ning täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi õppekasvatusalal esinevate puuduste kõrvaldamiseks;
  6) teha kooli direktorile, nõukogule ja kooli pidajale täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi nende antud ja seaduse või seaduse alusel antud muu õigusaktiga vastuolus olevate õppekasvatusala reguleerivate üksikaktide kooskõlla viimiseks seaduse või seaduse alusel antud muu õigusaktiga;
  7) teha maavanemale ettepanek Vabariigi Valitsuse seaduse kohase riikliku järelevalve teostamiseks valla- või linnavalitsuse või valla- või linnavolikogu üksikakti seaduslikkuse üle;
  8) teha kooli direktoriga töölepingu lõpetamiseks pädevale isikule ettepanek, kui direktor on toime pannud vääritu teo, ametialase süüteo või korruptiivse teo, või teha ettekirjutus lõpetada tööleping direktoriga, kes ei vasta ametikoha nõuetele.

§ 55.  Riikliku järelevalve tulemused

  (1) Riikliku järelevalve tulemused vormistatakse õiendiga.

  (2) Õiendis esitatakse järgmised andmed:
  1) õiendi koostamise aeg ja koht;
  2) lühiandmed kooli kohta;
  3) riiklikku järelevalvet teostav järelevalveasutus;
  4) riikliku järelevalve teostamise aeg;
  5) riiklikku järelevalvet teostanud ametiisikute ja kaasatud ekspertide nimed;
  6) riikliku järelevalve tulemused;
  7) õigusrikkumiste aeg ja kirjeldus;
  8) tehtud ettekirjutused ja ettepanekud;
  9) ettekirjutuste täitmisest teavitamise tähtaeg.

  (3) Ettekirjutuses märgitakse:
  1) selle isiku või organi nimi, kellele ettekirjutus on suunatud;
  2) õigusrikkumise lõpetamiseks vajalike toimingute tegemise kohustus;
  3) ettekirjutuse alus;
  4) ettekirjutuse täitmise tähtaeg.

  (4) Õiendi kinnitab haridus- ja teadusminister.

  (5) Õiend tehakse kooli direktorile ja kooli pidajale teatavaks 60 kalendripäeva jooksul riikliku järelevalve teostamise algusest arvates.

  (6) Kui kooli pidaja ei täida ettekirjutust õiendis märgitud tähtaja jooksul, siis võib järelevalveasutus rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 640 eurot.

12. peatükk Rakendussätted 

§ 56.  Kooli juhtimisega seotud üleminek

  (1) Kooli põhimäärus viiakse käesoleva seaduse nõuetega kooskõlla 2014. aasta 1. jaanuariks. Käesoleva seaduse jõustumisel kehtivad põhimäärused kehtivad kuni seadusega kooskõlla viimiseni, kuid kõige kauem 2014. aasta 1. jaanuarini.

  (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist kinnitatud koolide arengukavad kehtivad oma tähtaja lõpuni.

  (3) Kooli juhtimine viiakse käesoleva seaduse §-de 17 ja 18 nõuetega kooskõlla 2014. aasta 1. jaanuariks. 2013. aasta 31. detsembrini juhitakse kooli enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud kutseõppeasutuse seaduse (RT I, 08.07.2011, 9) sätete alusel.

  (4) Käesoleva seaduse § 21 lõikes 3 nimetatud hädaolukorra lahendamise plaan kehtestatakse 2014. aasta 1. jaanuariks.

  (5) Kool on kohustatud tagama käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punktis 2 nimetatud tugiteenuste õpilase vajadustele vastava kättesaadavuse 2014. aasta 1. jaanuarist.

§ 57.  Eesti õppekeelele üleminek

  (1) Kool on kohustatud tagama ülemineku eesti õppekeelele kutsekeskhariduse õppekavadel hiljemalt 2020. aasta 1. septembriks.

  (2) Kutsekeskhariduse õppekava õpilased, kelle õppekeel ei ole eesti keel, peavad õpingute lõpetamiseks sooritama eesti keele teise keelena riigieksami põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 31 ja selle alusel haridus- ja teadusministri määruses kehtestatud korras. Nimetatud riigieksami võib asendada kutseeksami või erialase lõpueksami sooritamisega eesti keeles. Käesolevat sätet ei kohaldata välislepingute alusel õppijale.

§ 58.  Üleminek õppe läbiviimise õigusele

  (1) Kooli õppekavarühmas, millesse kuuluvad 2013. aasta 1. septembri seisuga hariduse infosüsteemi kantud õppekavad ning mille alusel toimub õppetöö, loetakse õppe läbiviimise õigus antuks kuni 2016. aasta 1. jaanuarini.

  (2) Õppe läbiviimise õiguse pikendamine viiakse käesoleva seaduse alusel läbi alates 2014. aasta 1. jaanuarist. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õppekavarühmas pikendatakse õppe läbiviimise õigust akrediteerimist korraldava asutuse koostatud ajagraafiku alusel.

  (3) Kui õppe läbiviimise õigust ei pikendata, võib õppekavarühma kuuluvate õppekavade järgi, millel on kehtiv koolitusluba, õpet läbi viia kuni koolitusloa tähtaja lõpuni. Uusi õpilasi sellel perioodil õppekavale vastu võtta ei tohi.

  (4) Õppe läbiviimise õigust taotletakse pärast käesoleva seaduse jõustumist kooli asutamisel või uues õppekavarühmas õppe avamisel käesoleva seaduse kohaselt.

  (5) Aastatel 2011–2013 läbiviidud ühekordse valikulise akrediteerimise käigus positiivse hinnangu ehk täisakrediteeringu saanud koolide õppekavarühmades loetakse õppe läbiviimise õigus pikendatuks kuueks aastaks alates käesoleva seaduse jõustumisest.

§ 59.  Üleminek uutele kutseõppe õppekavadele

  (1) Seaduse jõustumise ajal kehtivad riiklikud õppekavad kehtivad kuni seadusega kooskõlla viimiseni, kuid mitte kauem kui 2016. aasta 31. detsembrini.

  (2) Kooli õppekavad viiakse vastavusse käesoleva seadusega kooskõlla viidud riiklike õppekavadega poole aasta jooksul, arvates asjaomase riikliku õppekava jõustumisest. Uut õppekava rakendatakse selle kinnitamisele järgneva õppeaasta algusest.

  (3) Enne 2017. aasta 1. septembrit kooli vastu võetud õpilased, kes õpivad kooli õppekava järgi, mis ei ole käesoleva seadusega kooskõlas, ning on uue kooli õppekava rakendamise ajaks täitnud alla poole õppekava mahust, viiakse üle käesoleva seadusega kooskõlla viidud õppekavale, seejuures ei tohi nende õppeaeg uuele õppekavale üleviimisel pikeneda. Alates 2017. aasta 1. septembrist võetakse uusi õpilasi vastu ainult käesoleva seadusega kooskõlla viidud kooli õppekavadele.

  (4) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud õppekavad suletakse hiljemalt 2018. aasta 31. augustil ning õpilased viiakse üle käesoleva seadusega kooskõlas olevatele õppekavadele.

§ 60.  Üleminek uutele õppevormidele

  (1) Käesoleva seaduse kohaseid õppevorme rakendatakse õpilaste puhul, kes võetakse tasemeõppesse vastu pärast käesoleva seaduse jõustumist.

  (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist põhihariduse nõudeta kutseõppe, põhihariduse baasil kutseõppe, kutsekeskharidusõppe ja keskhariduse baasil kutseõppe õppekavadel õppivate õpilaste puhul kehtivad enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud õppevorm ja õppekoormus.

§ 61.  Üleminek arvestuspunktile

  Arvestuspunkt võetakse paralleelselt õppenädalaga kasutusele alates käesoleva seaduse jõustumisest. Õppimist tõendavates dokumentides kasutatakse seda õppemahu ühikut, vastavalt kas õppenädal või arvestuspunkt, mida on kasutatud nimetatud dokumendi aluseks olevas õppekavas. Käesoleva seaduse alusel koostatavate õppekavade puhul kasutatakse ainult arvestuspunkti.

§ 62.  Üleminek uutele õppekasvatusala töötajate kvalifikatsiooninõuetele

  (1) Kuni 2013. aasta 31. detsembrini korraldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud kutseõppeasutuse seaduse (RT I, 08.07.2011, 9) § 30 lõike 5 alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruses nimetatud õpetajate kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme hindamiseks atesteerimine, millele kohaldatakse viidatud määruses kehtestatud atesteerimise tingimusi ja korda.

  (2) Kuni 2013. aasta 31. detsembrini korraldatud atesteerimisel omistatud ametijärgud kehtivad nende kehtivusaja lõpuni.

  (3) Õpetajaks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ka enne käesoleva seaduse jõustumist kooli tööle asunud kutseõpetaja ja üldharidusainete õpetaja.

§ 63.  Kooli rahastamisega seotud üleminek

  (1) Kooli rahastamine viiakse käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud nõuetega kooskõlla 2014. aasta 1. jaanuariks. Kuni 2013. aasta 31. detsembrini rahastatakse kutseõpet enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud kutseõppeasutuse seaduse (RT I, 08.07.2011, 9) §-de 332–334 alusel.

  (2) Käesoleva seaduse §-s 48 kehtestatud koolilõuna kulude katmise toetus kehtib põhihariduse nõudeta kutseõppe, põhihariduse baasil kutseõppe ja kutsekeskharidusõppe õppekavade järgi täiskoormusega või esmaõppe õppekavade järgi statsionaarses õppevormis õppivatele õpilastele.

§ 64.  Erakooliseaduse muutmine

Erakooliseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „alus-, põhi-, kesk- või kõrgharidus” tekstiosaga „haridust alus-, põhi-, kesk- või kõrghariduse tasemel”;

2) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „huvikool,” tekstiosaga „kutseõppeasutus,”;

3) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kutseõppeasutus loetakse asutatuks alates haridus- ja teadusministri käskkirjaga kutseõppe läbiviimise õiguse andmisest. Kutseõppeasutuse andmed kantakse Eesti Hariduse Infosüsteemi õppeasutuste alamregistrisse pärast kutseõppeasutusele esimest korda õppe läbiviimise õiguse andmist.”;

4) paragrahvi 5 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „Kutseõppeasutuse ja”;

5) paragrahvi 5 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Koolitusloa taotluse esitamise tähtaeg enne õppekava rakendamist on viis kuud.”;

6) paragrahvi 5 lõike 5 punktis 71 asendatakse tekstiosa „põhikoolis, gümnaasiumis ja kutseõppeasutuses” sõnadega „põhikoolis ja gümnaasiumis”;

7) paragrahvi 5 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Koolitusloa taotluse läbivaatamise tähtaeg pärast käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmete esitamist on kaks kuud.”;

8) seadust täiendatakse §-dega 52 ja 53 järgmises sõnastuses:

§ 52. Kutseõppe läbiviimise õiguse andmine

(1) Kutseõppe läbiviimise õigus on haridus- ja teadusministri käskkirjaga koolile antud tähtajaline õigus viia läbi õpet asjaomases õppekavarühmas. Kutseõppe läbiviimise õigus antakse haridus- ja teadusministri käskkirjaga kolmeks aastaks.

(2) Kutseõppe läbiviimise õiguse saamiseks esitab erakooli pidaja Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt kuus kuud enne õppetöö kavandatavat algust taotluse, millele lisatakse:
1) erakooli põhikiri;
2) erakooli arengukava, erakooli asutamisel selle projekt;
3) kinnitus, et erakooli direktor ja erakooli pidaja juhtorganisse kuuluvad isikud vastavad käesoleva seaduse § 19 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele;
4) õigusaktides sätestatud nõuetele vastav asjaomasesse õppekavarühma kuuluv õppekava;
5) erakooli pidaja kinnitus kvalifikatsiooninõuetele vastavate õppekasvatusala töötajate olemasolu kohta;
6) tõendid erakooli tegevuseks vajalike ja tervisekaitse- ja ohutusnõuetele vastavate ruumide ja sisustuse ning õppekavale vastava tehnoloogilise sisseseade ja muu taristu olemasolu kohta;
7) põhjendused õppe avamise vajaduse kohta, sealhulgas andmed sihtrühma kohta, ning õppekavarühmale vastavate sotsiaalpartnerite kirjalikud arvamused;
8) kooli nõunike kogu kirjalik arvamus uues õppekavarühmas tasemeõppe avamise kohta, välja arvatud kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel uue kooli asutamisel;
9) koolitervishoiuteenuse osutaja kirjalik nõusolek teenust osutada ja kinnitus koolitervishoiuteenuse tegevusloa olemasolu kohta;
10) käesoleva seaduse § 21 lõikes 3 nimetatud aktsiakapitali, osakapitali või omakapitali olemasolu tõendavad dokumendid;
11) erakooli pidaja asutamislepingu või -otsuse notariaalselt tõestatud ärakiri, kui taotlejaks on asutamisel olev aktsiaselts, osaühing, sihtasutus või mittetulundusühing.

(3) Taotluse hindamiseks tehakse ekspertiis kutseõppeasutuse seaduse §-s 11 kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras.

(4) Haridus- ja Teadusministeerium vaatab taotluse läbi nelja kuu jooksul selle saamisest arvates.

(5) Enne taotluse esitamist tasub erakooli pidaja riigilõivu.

(6) Haridus- ja teadusminister võib jätta taotluse käskkirjaga rahuldamata, kui:
1) taotleja esitatud dokumendid ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele;
2) ekspertiisi tulemus on negatiivne;
3) taotlejal on ajatamata maksuvõlgnevusi.

§ 53. Kutseõppe läbiviimise õiguse pikendamine

(1) Kutseõppe läbiviimise õiguse pikendamiseks akrediteeritakse asjaomast õppekavarühma. Kutseõppe läbiviimise õiguse pikendamine viiakse läbi kutseõppeasutuse seaduse §-s 13 ja selle lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.

(2) Kutseõppe läbiviimise õiguse pikendamiseks esitab erakooli pidaja akrediteerimist korraldavale asutusele taotluse hiljemalt 12 kuud enne vastavas õppekavarühmas kutseõppe läbiviimise õiguse tähtaja möödumist.

(3) Akrediteerimise tulemuste ja hindamisnõukogu ettepaneku alusel teeb haridus- ja teadusminister ühe järgmistest otsustest:
1) pikendab kutseõppe läbiviimise õigust õppekavarühmas kuue aasta võrra;
2) pikendab kutseõppe läbiviimise õigust õppekavarühmas kolme aasta võrra;
3) keeldub kutseõppe läbiviimise õiguse pikendamisest.

(4) Õppekavarühmas, milles õppe läbiviimise õigus on tunnistatud kehtetuks käesoleva seaduse § 91 lõike 1 punktis 1, 2, 3 või 5 sätestatud alusel, milles kool ei ole tähtaegselt taotlenud õppe läbiviimise õiguse pikendamist või milles on õppe läbiviimise õiguse pikendamisest keeldutud, ei saa kool uuesti õppe läbiviimise õigust taotleda kolme aasta jooksul alates kehtetuks tunnistamise või pikendamisest keeldumise otsuse jõustumisest.

(5) Kui kutseõppe läbiviimise õiguse pikendamisest on keeldutud, lõpetab erakool kutseõppe läbiviimise õiguse tähtaja möödumisel õppe asjaomases õppekavarühmas ning tagab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga õpilastele võimaluse jätkata õpinguid samas või teises õppeasutuses.”;

9) paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „Infosüsteemi” tekstiosaga „, kutseõppeasutusel esimese kutseõppe läbiviimise õiguse saamisest”;

10) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

11) seadust täiendatakse §-ga 91 järgmises sõnastuses:

§ 91. Kutseõppe läbiviimise õiguse kehtetuks tunnistamine

(1) Haridus- ja teadusministril on õigus tunnistada kutseõppe läbiviimise õigus kehtetuks, kui:
1) erakooli pidaja või erakool viib koolitustegevust läbi ilma selleks antud loata;
2) ilmneb, et kooli tegevus on vastuolus seaduse või selle alusel antud õigusaktiga;
3) erakooli pidaja või erakool ei ole ettenähtud tähtpäevaks ja korras täitnud järelevalve tulemusel tehtud ettekirjutust;
4) erakool ei ole õppetööd alustanud 12 kuu jooksul kutseõppe läbiviimise õiguse saamisest arvates;
5) erakool on kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel või akrediteerimisel esitanud valeandmeid;
6) pankrotiseaduses sätestatud alustel ja korras on kuulutatud välja erakooli pidaja pankrot;
7) erakooli pidajal on netovara vähem kui käesoleva seaduse § 21 lõikes 3 sätestatud aktsiakapitali, osakapitali või omakapitali minimaalne suurus või
8) erakooli pidaja esitab vastavasisulise taotluse.

(2) Pärast kutseõppe läbiviimise õiguse kehtetuks tunnistamist lõpetab erakool kutseõppe asjaomases õppekavarühmas ning tagab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga õpilastele võimaluse jätkata õpinguid samas või teises õppeasutuses.”;

12) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:

„(22) Kutseõppe õppekava kinnitab erakooli pidaja ning õppekava registreeritakse pärast kutseõppe läbiviimise õiguse saamist Eesti Hariduse Infosüsteemis. Kui kutseõppe õppekava avatakse õppekavarühmas, milles erakoolil on kutseõppe läbiviimise õigus, registreeritakse see Eesti Hariduse Infosüsteemis. Registreerimise käigus kontrollitakse õppekava vastavust õigusaktides asjaomasele õppekavale kehtestatud nõuetele. Nõuetele mittevastav õppekava jäetakse haridus- ja teadusministri või tema volitatud isiku otsusega registreerimata. Otsus toimetatakse õppekava registreerimiseks esitanud koolile või kooli pidajale kätte tema soovi kohaselt kas posti teel või elektrooniliselt.”;

13) paragrahvi 11 lõike 4 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „õppekavale” tekstiosaga „, ühisõppekava korral ka kutseõppeasutuse seaduse § 33 nõuetele”;

14) paragrahvi 15 lõikes 3 asendatakse sõnad „kutseharidusstandardiga määratud mahus” sõnadega „kooli õppekavas sätestatud mahus”;

15) seadust täiendatakse §-ga 212 järgmises sõnastuses:

§ 212. Nõunike kogu

(1) Kutseõppeasutuse nõunike kogu on kutseõppeasutust ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on kooli nõustamine arengu kavandamisel ning õppe- ja majandustegevuse korraldamisel.

(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline, selle volituste kestuse määrab, liikmed nimetab ja töökorra kinnitab erakooli pidaja, olles ära kuulanud nõukogu seisukoha.

(3) Nõunike kogu koosseisust üle poole peavad moodustama kutseõppeasutuse õppekavarühmade kutse- ja erialadega seotud ettevõtlus- ja kutseorganisatsioonide ning tööandjate registreeritud ühingute esindajad.

(4) Nõunike kogu:
1) teeb erakooli pidajale ja erakooli nõukogule ettepanekuid kooli arengusuundade, tegevuse, vara, eelarve, juhtimise ja põhimääruse muutmisega seotud küsimustes;
2) annab hinnangu kooli koostööle ettevõtetega kooli arendustegevuse ja praktika korraldamisel.”;

16) paragrahvi 22 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(21) Erakooli õppekulu riikliku koolitustellimuse alusel loodud koolituskohtade ulatuses kaetakse kutseõppeasutuse seaduse § 45 lõikes 4 sätestatud tingimustel erakooli ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel sõlmitud halduslepingu alusel. Erakooli muud kulud kaetakse kutseõppeasutuse seaduse § 47 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega reguleeritud korras.”;

17) paragrahvi 24 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „koolitusluba” tekstiosaga „, kutseõppe läbiviimise õigus”;

18) seadust täiendatakse §-dega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

§ 41. Üleminek kutseõppe läbiviimise õigusele

(1) Enne 2013. aasta 1. septembrit kutseõpet läbiviiva erakooli pidajale loetakse kutseõppe läbiviimise õigus antuks kolmeks aastaks õppekavarühmas, millesse kuuluvale õppekavale oli kooli pidajale antud koolitusluba.

(2) Kutseõppe läbiviimise õiguse pikendamiseks akrediteeritakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õppekavarühm akrediteerimist korraldava asutuse koostatud ajagraafiku alusel.

§ 42. Kutseõppeasutuse nõunike kogu moodustamine

Käesoleva seaduse §-s 212 nimetatud nõunike kogu moodustatakse kutseõppeasutuses 2014. aasta 1. jaanuariks.”

§ 65.  Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmine

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 31 lõikes 1 asendatakse sõnad „ja põhihariduse baasil kutseõppeasutus” sõnadega „ning kutsekeskharidust omandavate õpilaste osas kutseõppeasutus ja rakenduskõrgkool”.

§ 66.  Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine

Kaitseväeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 37 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Ettepaneku kutsealuste ajateenistusse asumise tähtaegade, ajateenistuse kestuse ja kutsealuste arvulise jagunemise kohta ajateenijate väljaõppega tegelevate struktuuriüksuste vahel ülejärgmiseks aastaks ja ministri määratud mahus järgnevateks aastateks esitab Kaitseväe juhataja kaitseministrile 15. augustiks.

(3) Ajateenistusse asumise tähtajad, ajateenistuse kestuse ja kutsealuste arvulise jagunemise ajateenijate väljaõppega tegelevate struktuuriüksuste vahel ülejärgmiseks aastaks ja ministri määratud mahus järgnevateks aastateks kehtestab hiljemalt 15. oktoobril kaitseminister määrusega.”;

2) paragrahvi 44 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Ilma keskhariduseta kutsealusel on õigus ajapikendusele statsionaarses õppevormis kutseõppe tasemeõppes õppimiseks selle aasta 1. juulini, mille jooksul ta saab 21-aastaseks.”;

3) paragrahvi 210 lõike 1 punktist 2 jäetakse pärast sõnu „statsionaarses õppes” välja sõnad „või täiskoormusega”.

§ 67.  Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmine

Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadust täiendatakse §-ga 391 järgmises sõnastuses:

§ 391. Kutseõppes õppimise erisused

(1) Kaitseväeteenistuse seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud õigus saada ajapikendust kuni selle aasta 1. juulini, mil ta saab 21-aastaseks, on ka kutsealusel, kes õpib täiskoormusega koolipõhises õppevormis põhihariduse baasil kutseõppes või kutsekeskharidusõppes vastavalt kutseõppeasutuse seaduse §-le 59.

(2) Kaitseväeteenistuse seaduse § 210 lõike 1 punktis 2 loetletud isikutel on viidatud sättes kehtestatud tingimustel õigus toitjakaotuspensionile ka kutseõppeasutuses täiskoormusega õppimise ajal.”

§ 68.  Keeleseaduse muutmine

Keeleseaduse § 26 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Eesti keele tasemeeksamit ei pea sooritama isik, kes on omandanud eesti keeles põhihariduse, keskhariduse või kõrghariduse.”

§ 69.  Kutseseaduse muutmine

Kutseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:

§ 31. Osakutse

(1) Osakutse on osa kutsest, mis omab iseseisvat väljundit tööturul ja mis on määratud asjakohases kutsestandardis.

(2) Osakutse andmist korraldab käesoleva seaduse §-s 10 nimetatud kutset andev organ, kes lähtub osakutse andmisel käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud kutse andmise tingimustest ja korrast.”;

2) paragrahvi 10 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kutsenõukogu annab õppeasutusele kutse andja õiguse ning registreerib ta kutseregistris ilma käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud konkursita õppeasutuse avalduse alusel, kui õppekava vastab kutsestandardile ning on riiklikult tunnustatud. Käesoleva seaduse tähenduses loetakse õppekava vastavaks kutsestandardile, kui õppekava õpiväljundites sisalduvad kutsestandardis esitatud kompetentsusnõuded. Käesoleva seaduse tähenduses loetakse riiklikult tunnustatuks kõik kõrgharidustaseme õppekavad ning need kutseõppe õppekavad, mis kuuluvad õppekavarühma, mis on läbinud akrediteerimise ja milles on kutseõppe läbiviimise õigust pikendatud kuueks aastaks.”;

3) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kutse andja õiguse andmise avaldusele lisatavate dokumentide loetelu kehtestatakse käesoleva seaduse § 11 lõike 2 alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määrusega.”;

4) paragrahvi 10 lõiget 3 täiendatakse teise kuni neljanda lausega järgmises sõnastuses:

„Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kutse andmise õigus antakse kõrgharidustaseme õppekavade kohta tähtajatult. Kutseõppe õppekavade kohta antakse kutse andmise õigus kuni kuueks aastaks pikendatud kutseõppe läbiviimise õiguse kehtivuse lõpuni. Kui kutseõppe läbiviimise õigust pikendatakse uuesti kuueks aastaks, pikeneb automaatselt ka kutse andmise õigus.”;

5) paragrahvi 13 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Kutsenõukogu võib tunnistada ilma konkursita valitud kutse andja õiguse kehtetuks, kui:
1) kutse andja ei vasta käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 sätestatud tingimustele;
2) esineb vähemalt üks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–5 ja 7–9 nimetatud asjaoludest.”;

6) paragrahvi 15 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Õppe lõpetamisel loetakse kutse isikule antuks kutse andja õigust omava õppeasutuse väljastataval akadeemilisel õiendil või hinnetelehel tehtava märkega, kutseõppe lõpetamisel lõputunnistusel tehtava märkega.”;

7) paragrahvi 17 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) kutseõppeasutuses või rakenduskõrgkoolis kutseõppe tasemeõppe riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud koolituskohal õppinud lõpetajatele üks kord kas õppeaja jooksul või aasta jooksul pärast lõpetamist tehtud kutseeksami eest koolile vastavateks kuludeks määratud vahenditest või”;

8) paragrahvi 18 lõiget 2 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:

„71) annab kutsenõukogu taotlusel hinnangu õppeasutuse õppekava vastavuse kohta kutsestandardile;”;

9) paragrahvi 21 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kutsetunnistus on dokument, mis tõendab isiku kutsekompetentsuse vastavust kutsestandardis kehtestatud nõuetele, osakutse puhul kutsestandardi ühe või mitme osa nõuetele.”

§ 70.  Kutseõppeasutuse seaduse kehtetuks tunnistamine

Kutseõppeasutuse seadus tunnistatakse kehtetuks.

§ 71.  Liiklusseaduse muutmine

Liiklusseaduse § 74 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „kutsekeskharidust” sõnadega „või sellele vastavat kvalifikatsiooni”.

§ 72.  Maaparandusseaduse muutmine

Maaparandusseaduse § 28 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „kutsekeskharidus” sõnadega „või sellele vastav kvalifikatsioon”.

§ 73.  Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmine

Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 86 punktis 2 muudetava § 5 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata õppetöö läbiviimisel huvikoolis.”;

2) paragrahvi 86 punktis 2 muudetavat § 5 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kutseõppe läbiviimise õigus on ettevõtjale kolmeks aastaks antud tegevusluba, mille alusel võib läbi viia kutseõpet asjaomases õppekavarühmas.”;

3) paragrahvi 86 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

21) paragrahvi 53 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Õppekavarühmas, milles õppe läbiviimise õigus on tunnistatud kehtetuks käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 2, majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 37 lõike 1 punkti 1 või lõike 2 punkti 2 alusel, milles kool ei ole tähtaegselt taotlenud õppe läbiviimise õiguse pikendamist või milles on õppe läbiviimise õiguse pikendamisest keeldutud, ei saa kool uuesti õppe läbiviimise õigust taotleda kolme aasta jooksul alates kehtetuks tunnistamise või pikendamisest keeldumise otsuse jõustumisest.”;”;

4) paragrahvi 86 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

3) seadust täiendatakse §-dega 54–56 järgmises sõnastuses:

§ 54. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Haridus- ja Teadusministeerium.

(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed ja dokumendid:
1) erakooli põhikiri;
2) õppekava, mille alusel õpetamiseks tegevusluba taotletakse ning mis vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele;
3) kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel õigusaktides kehtestatud nõuetele vastav asjaomasesse õppekavarühma kuuluv õppekava;
4) erakooli arengukava, välja arvatud tegevusloa taotlemisel huvikoolile ja täiskasvanute koolitusasutusele;
5) kinnitus, et erakooli juht ja erakooli pidaja juhtorganitesse kuuluvad isikud vastavad käesoleva seaduse § 19 lõigetes 2 ja 3 nimetatud nõuetele;
6) kooli pidaja kinnitus kvalifikatsiooninõuetele vastavate direktori, õppealajuhataja ja õpetajate ning kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel õppekasvatusala töötajate olemasolu kohta;
7) andmed erakooli tegevuseks vajalike ruumide, hoonete, sisustuse, maa-ala ja muu vara olemasolu kohta või kasutuse kohta liisingu- või rendilepingu alusel ning nende vastavuse kohta tervisekaitse-, tuleohutus- ja päästenõuetele;
8) koolitervishoiuteenuse osutaja kirjalik nõusolek koolitervishoiuteenuse osutamiseks ning andmed koolitervishoiuteenuse tegevusloa olemasolu kohta põhikoolis, gümnaasiumis ja kutseõppeasutuses;
9) kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel andmed käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 või 3 sätestatud kapitalinõuete täitmise kohta;
10) kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel põhjendused õppe avamise vajaduse kohta, sealhulgas andmed sihtrühma kohta;
11) kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel õppekavarühmale vastavate sotsiaalpartnerite kirjalikud arvamused.

(3) Tegevusloa taotlemisel Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni õppekava, Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava või rahvusvahelise sõjalise peakorteri asutatud kooli õppekava alusel õppe läbiviimiseks esitatakse tegevusloa taotluses käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 4 ja 6 nimetatud andmed ja dokumendid. Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni õppekava rakendamiseks esitatakse täiendavalt dokument, mis tõendab Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni luba õppekava rakendada. Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava rakendamiseks esitatakse täiendavalt dokument, mis tõendab, et erakool on täitnud Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel kehtestatud nõuded selle õppekava alusel õpetamiseks.

(4) Tegevusloa taotlus esitatakse hiljemalt viis kuud enne õppekava rakendamise algust, kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel hiljemalt kuus kuud enne õppetöö kavandatavat algust.

(5) Haridus- ja Teadusministeerium lahendab tegevusloa taotluse tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumisega kahe kuu jooksul ning kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel nelja kuu jooksul taotluse esitamisest arvates.

(6) Haridus- ja Teadusministeerium teatab tegevusloa andmisest ka valla- või linnavalitsusele, mille haldusterritooriumil erakool tegutseb.

§ 55. Tegevusloa kontrolliese

Tegevusluba antakse isikule, kui ta vastab järgmistele nõuetele:
1) õppekavas õppe eesmärgiks seatud pädevused, oskused ja teadmised on õppekavaga saavutatavad;
2) õppemateriaalne baas võimaldab läbi viia asjaomase taseme õpet ning vastab õppekava vajadustele;
3) arengukavast lähtuvalt on tagatud erakooli jätkusuutlikkus;
4) erakooli direktor vastab käesoleva seaduse § 19 lõikes 4 sätestatud nõuetele;
5) erakool on täitnud isikuandmete kaitse seadusest tulenevad delikaatsete isikuandmete töötlemise nõuded;
6) erakooli pidaja ja erakool vastavad käesoleva seadusega erakooli pidamisele kehtestatud nõuetele.

§ 56. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise erisused

(1) Haridus- ja Teadusministeerium võib lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud alustele tegevusloa kehtetuks tunnistada ka järgmistel juhtudel:
1) 12 kuu jooksul tegevusloa väljastamisest arvates ei ole õppetööd alustatud või õppetöö on olnud peatatud 12 kuud järjest;
2) kutseõppe läbiviimise õiguse pikendamise taotlemisel või akrediteerimisel on esitatud valeandmeid.

(2) Haridus- ja Teadusministeerium teatab tegevusloa kehtetuks tunnistamisest ka valla- või linnavalitsusele, mille haldusterritooriumil erakool tegutseb.”;”;

5) paragrahvi 86 täiendatakse punktidega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

31) paragrahvid 52 ja 91 tunnistatakse kehtetuks;

32) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Kutseõppe läbiviimise õiguse andmisel tehakse taotluse hindamiseks ekspertiis kutseõppeasutuse seaduse §-s 11 kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras.”;”;

6) paragrahvi 86 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

6) paragrahvi 24 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) erakoolil puudub kuue kuu jooksul tegevusluba, kutseõppe läbiviimise õigus või õigus kõrgharidustaseme õpet läbi viia ning vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid väljastada;”;”;

7) seadust täiendatakse §-ga 1121 järgmises sõnastuses:

§ 1121. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse § 51 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 51. Erakooliseaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning koolieelse lasteasutuse seaduse alusel koolitusloa või tegevusloa taotluse, erakooliseaduse alusel kõrgharidustaseme õppe läbiviimise õiguse saamise taotluse ning erakooliseaduse ja kutseõppeasutuse seaduse alusel kutseõppe läbiviimise õiguse saamise taotluse läbivaatamine”.”;

8) paragrahvi 125 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Tulumaksuseaduses (RT I, 19.11.2010, 7) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 26 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Koolituskuludeks on riigi või kohaliku omavalitsusüksuse haridusasutuses, avalik-õiguslikus ülikoolis, antud õppekava osas tegevusluba, registreeringut Eesti Hariduse Infosüsteemis või õigust kõrgharidustaseme õpet läbi viia omavas erakoolis või eelloetletutega samaväärses välismaa õppeasutuses õppimise või nende õppeasutuste poolt korraldatavatel tasulistel kursustel õppimise eest tasutud dokumentaalselt tõendatud kulud. Tulust ei arvata maha koolituskulusid, mida isik on teinud käesoleva seaduse § 19 lõike 3 punktide 3 ja 5 kohaselt tulumaksuga mittemaksustatava stipendiumi arvel.”;

2) paragrahvi 571 lõikes 2 asendatakse sõna „koolitusluba” sõnaga „tegevusluba”.”

§ 74.  Meresõiduohutuse seaduse muutmine

Meresõiduohutuse seaduse § 20 lõikest 33 jäetakse välja sõnad „koolitusluba omav”.

§ 75.  Politsei ja piirivalve seaduse muutmine

Politsei ja piirivalve seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 103 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) laps, vend, õde või lapselaps, kes on alla 18-aastane (alla 24-aastane, kui ta on gümnaasiumi statsionaarses õppes või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis õppiv õpilane, kutseõppeasutuse või rakenduskõrgkooli kutseõppe tasemeõppes statsionaarses õppevormis õppiv õpilane või ülikoolis või rakenduskõrgkoolis täiskoormusega õppiv üliõpilane) või sellest east vanem, kui ta on tunnistatud püsivalt töövõimetuks enne 18-aastaseks (statsionaarses õppevormis või täiskoormusega õppija enne 24-aastaseks) saamist. Vennal, õel või lapselapsel on õigus pensionile juhul, kui tal ei ole töövõimelisi vanemaid;”;

2) seadust täiendatakse §-ga 11911 järgmises sõnastuses:

§ 11911. Politseiametniku toitjakaotuspensioni taotlemise erisus

Käesoleva seaduse § 103 lõike 2 punktis 1 loetletud perekonnaliikmete ja nendega võrdsustatud isikute hulka loetakse ka alla 24-aastane kutseõppeasutuses täiskoormusega või meditsiinilisel näidustusel muus õppevormis õppiv õpilane.”

§ 76.  Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmine

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 9 lõikes 1 asendatakse sõnad „gümnaasiumis või kutseõppeasutuses” tekstiosaga „gümnaasiumis, kutseõppeasutuse või rakenduskõrgkooli kutseõppe tasemeõppes”.

§ 77.  Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „§ 43” tekstiosaga „§ 51”;

2) paragrahvi 5 lõikes 2 asendatakse sõnad „gümnaasiumijärgses kutseõppes” sõnaga „kutseõppeasutuses”;

3) paragrahvi 15 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „kutsealase eelkoolituse või”.

§ 78.  Rakenduskõrgkooli seaduse muutmine

Rakenduskõrgkooli seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad „õpe keskhariduse baasil läbiviidava kutsekeskhariduse õppekava järgi” sõnaga „kutseõpe”;

2) paragrahvi 2 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „keskhariduse baasil”;

3) paragrahvi 151 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Rakenduskõrgkoolis võib rakenduskõrgharidusõppe õppekavadega samas õppekavagrupis toimuda kutseõpe õppekavadel, mille õpiväljundid vastavad kutseseaduses kehtestatud kvalifikatsiooniraamistiku viiendale tasemele. Sisekaitselises rakenduskõrgkoolis, merehariduse omandamist võimaldavas rakenduskõrgkoolis ja tervise õppesuunal õpet läbiviivas rakenduskõrgkoolis võib toimuda kutseõppe tasemeõpe. Kutseõppe läbiviimise õigus antakse rakenduskõrgkoolile kutseõppeasutuse seaduse 3. peatükis kehtestatud korras.

(2) Kutseõppe avamise kooskõlastab rakenduskõrgkool ministeeriumiga, mille valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub.

(3) Kutseõppe rakendamisele rakenduskõrgkoolis laienevad kutseõppeasutuse seaduse kutseõppe õppekava, õppekorraldust, õpetajaid, finantseerimist ja kutseõppe läbiviimise õiguse andmist ja selle pikendamist reguleerivad sätted.”;

4) paragrahvi 22 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Õpilasele laienevad kutseõppeasutuse seadusega õpilasele kehtestatud õigused ja kohustused.”;

5) paragrahvi 24 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „rakenduskõrgkooli põhimäärusega kehtestatud tingimustel ja korras”;

6) paragrahvi 25 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „üliõpilased” sõnadega „ja õpilased”.

§ 79.  Ravikindlustuse seaduse muutmine

Ravikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõike 4 punktis 5 asendatakse tekstiosa „põhihariduse nõudeta kutseõppes õppiv isik, põhihariduse või keskhariduse baasil kutseharidust omandav” tekstiosaga „kutseõppe tasemeõppes õppiv”;

2) paragrahvi 12 lõikes 21 asendatakse sõnad „kutseharidust omandav” sõnadega „kutseõppe tasemeõppes õppiv”;

3) paragrahvi 89 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses:

„(15) Kindlustatud isikuks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ka põhihariduse nõudeta kutseõppes õppiv isik ja põhihariduse või keskhariduse baasil kutseharidust omandav õpilane käesolevas seaduses kutseõppe tasemeõppes õppivale isikule kehtestatud tingimustel.”

§ 80.  Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 32 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kutseõppeasutuse põllumajanduse, veoauto- ja bussijuhi ning autotehniku kutseala õpilane on vabastatud riigilõivu tasumisest õppekavajärgse mootorsõiduki esmase juhiloa, juhiloa ja vastava duplikaadi ning ametikoolituse tunnistuse väljastamise eest, samuti riigilõivu tasumisest mootorsõidukijuhi teooriaeksami ja sõidueksami eest.”;

2) paragrahvi 51 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 51. Erakooliseaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning koolieelse lasteasutuse seaduse alusel koolitusloa taotluse, erakooliseaduse alusel kõrgharidustaseme õppe läbiviimise õiguse saamise taotluse ning erakooliseaduse ja kutseõppeasutuse seaduse alusel kutseõppe läbiviimise õiguse saamise taotluse läbivaatamine”;

3) paragrahvi 51 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „, kutseõppe”;

4) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Erakooliseaduse ja kutseõppeasutuse seaduse alusel kutseõppe läbiviimise õiguse saamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.”

§ 81.  Riiklike peretoetuste seaduse muutmine

Riiklike peretoetuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival keskhariduseta lapsel on õigus lapsetoetusele kuni 19-aastaseks saamiseni.”;

2) paragrahvi 24 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui 16-aastane või vanem laps lõpetab põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppe tasemeõppe, lõpetatakse peretoetuste maksmine lõpetamisele järgneval kuul.”;

3) paragrahvi 31 lõike 11 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) andmed põhikoolis, gümnaasiumis, põhihariduse baasil või põhihariduse nõudeta kutseõppes või kutseõppe tasemeõppes õppivate keskhariduseta 16–19-aastaste laste õpingute lõpetamise või katkestamise kohta.”;

4) seadust täiendatakse §-ga 334 järgmises sõnastuses:

§ 334. Erisus kutseõppes õppimisel

Käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 kehtestatud õigus lapsetoetusele on ka põhihariduse baasil või põhihariduse nõudeta kutseõppes õppival lapsel samadel tingimustel kutseõppe tasemeõppes õppiva lapsega.”

§ 82.  Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine

Riiklikus pensionikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 20 lõike 2 punktist 1 ja § 41 lõikest 4 jäetakse pärast sõnu „statsionaarses õppes” välja sõnad „või täiskoormusega”;

2) paragrahvi 611 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Käesoleva seaduse § 20 lõike 2 punktis 1 ja § 43 lõikes 1 sätestatud kutseõppeasutuses statsionaarses õppes õppimise nõude asemel nõutakse enne 2012/13. õppeaastat kutseõppesse vastuvõetud isikutelt täiskoormusega või meditsiinilisel näidustusel muus õppevormis õppimist.”

§ 83.  Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 26 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „Infosüsteemis” tekstiosaga „, kutseõppe läbiviimise õigust”;

2) paragrahvi 571 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „Infosüsteemis” tekstiosaga „, kutseõppe läbiviimise õigus”.

§ 84.  Täiskasvanute koolituse seaduse muutmine

Täiskasvanute koolituse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse sõnad „osakoormusega läbida kutseõpet või kutsekeskharidusõpet” sõnadega „õppida kutseõppe tasemeõppes mittestatsionaarses õppes”;

2) paragrahvi 8 lõikes 5 asendatakse sõna „päevases” sõnaga „statsionaarses”;

3) paragrahvi 161 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud õigus saada õppepuhkust tasemekoolituses osalemiseks ning selle lõpetamiseks laieneb ka õpilasele, kes läbib osa- või täiskoormusega kutseõpet või kutsekeskharidusõpet.”

§ 85.  Vangistusseaduse muutmine

Vangistusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 35 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kinnipeetavale võimaldatakse põhikooli või gümnaasiumi riikliku õppekavaga ettenähtud valikainete raames kutseõpet kutseõppeasutuse seaduses sätestatu alusel.”;

2) paragrahvi 119 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „kutsekeskharidus” sõnadega „või vastav kvalifikatsioon”.

§ 86.  Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmine

Õppetoetuste ja õppelaenu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesolev seadus sätestab õppetoetuste ja õppelaenu saamise alused, tingimused ja korra, et tagada ligipääs kutseharidusele ja kõrgharidusele ning motiveerida kutseharidust omandavat õpilast (edaspidi õpilane) ja kõrgharidust omandavat üliõpilast (edaspidi üliõpilane) täiskoormusega ja edukalt õppima ning õppekava nominaalkestusega läbima.”;

2) paragrahvi 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 4 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „vastava kutse-, eri- ja ametiala riikliku õppekavaga või vastava kõrgharidusastme”;

4) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 2 asendatakse tekstiosa „keskhariduse baasil, põhihariduse baasil, põhihariduse nõudeta kutseõppe või kutsekeskharidusõppe” tekstiosaga „kutseõppe tasemeõppe”;

5) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 3 asendatakse tekstiosa „keskhariduse baasil, põhihariduse baasil, põhihariduse nõudeta kutseõppe või kutsekeskharidusõppe õppekaval täiskoormusega” tekstiosaga „kutseõppe tasemeõppe õppekaval statsionaarses õppes”;

6) paragrahvi 5 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 5 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Õppeasutus moodustab eritoetuse fondi, millesse suunatakse kuni 50 protsenti põhitoetuse fondi vahenditest. Lisaks suunatakse eritoetuse fondi põhitoetuse fondidest ülejäänud vahendid. Kui ka eritoetuse fondis tekib ülejääk, on õppeasutusel õigus tekkinud jääki fondide vahel jagada. Eritoetuse fondist võib anda toetusi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud nõudeid arvestamata ning võttes arvesse muid õpilase õpingute jätkamist takistavaid asjaolusid. Eritoetuse fondi kasutamise korra kinnitab õppeasutuse nõukogu.”;

8) paragrahvi 5 lõikest 7 jäetakse välja sõnad „ja täiendavat toetust”;

9) paragrahvi 51 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) kuni 24-aastase üliõpilase, kes ei ole abielus ega lapse vanem või eestkostja, kuni 24-aastased õed, vennad, poolõed ja -vennad, kes vastavad mõne käesolevas seaduses nimetatud liiki õppetoetuse taotlemise tingimustele.”;

10) paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Ühisõppekava korral koostatakse paremusjärjestused kõikide käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavate ja ühisõppekaval õppivate õpilaste kohta ühiselt.”;

11) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Õppeasutusel on õigus mitte määrata õppetoetust õpilasele, kes ei täida kutseõppeasutuse seaduses sätestatud õpilase kohustust osaleda õppetöös ning järgida seaduste, kooli põhimääruse, sisekorraeeskirja, õppekorralduseeskirja ja muude õigusaktidega kehtestatud kohustusi.”;

12) paragrahv 8 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Õppeasutusel on õigus lõpetada või peatada õpilasele õppetoetuse maksmine, kui õpilane rikub oluliselt kutseõppeasutuse seaduses sätestatud õpilase kohustusi. Õppeasutuse nõukogu kehtestab oluliste rikkumiste loetelu.”;

14) paragrahvi 12 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „, täiendava toetuse”;

15) paragrahvi 13 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ja täiendava toetuse fondi koefitsient”;

16) paragrahvi 13 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Haridus- ja teadusminister kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koefitsiendi ühe kuu jooksul pärast vastava aasta riigieelarve vastuvõtmist. Kuni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse jõustumiseni kohaldatakse eelmiseks aastaks kehtestatud koefitsienti.”;

17) paragrahvi 14 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 14 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Õppeasutus jagab põhitoetuse fondi õppevaldkondade vahel proportsionaalselt riigi finantseeritavate koolituskohtadega asjaomases õppevaldkonnas. Fondi jagamise tingimused ja korra õppevaldkonnas õppekavade vahel kinnitab õppeasutuse nõukogu.”;

19) paragrahvi 14 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „, täiendava toetuse”;

20) paragrahvi 15 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „üheksa kalendrikuud” sõnadega „kuus kalendrikuud”;

21) paragrahvi 15 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„1) on täiskoormusega õppiv üliõpilane Eesti ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses või
2) on kutseõppe tasemeõppes õppiv, keskharidust omav õpilane Eesti kutseõppeasutuses või rakenduskõrgkoolis või”;

22) paragrahvi 15 lõiget 31 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kutseõppe tasemeõppe puhul loetakse õppimine esmaõppe ja jätkuõppe õppekavadel ning erinevatele kutsetasemetele vastavatel esmaõppe õppekavadel erinevateks haridusastmeteks.”;

23) paragrahvi 15 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutele, kelle õpingute kestus õppekava järgi on vähem kui üheksa kalendrikuud, antakse õppelaenu üks kord õppeaastas poole maksimaalmäära ulatuses.”;

24) paragrahvi 17 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) välisriigis õppiva üliõpilase puhul välisriigi õppeasutuse tõend seal täiskoormusega õppimise ja õppekava nominaalkestuse, õpilase puhul õppekava nominaalkestuse kohta;”;

25) paragrahvi 28 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses:

„(11) Enne 2013. aasta 1. septembrit õppeasutusse vastu võetud õpilaselt nõutakse statsionaarses õppevormis õppimise asemel täiskoormusega õppimist.

(12) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud õigus taotleda põhitoetust viidatud sättes kehtestatud tingimustel laieneb ka õpilasele, kes õpib keskhariduse baasil, põhihariduse baasil, põhihariduse nõudeta kutseõppe õppekava või kutsekeskharidusõppe õppekava alusel.

(13) Käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 nimetatud õigus saada õppelaenu viidatud sättes kehtestatud tingimustel laieneb ka õpilasele, kes õpib keskhariduse baasil kutseõppes täiskoormusega.”

§ 87.  Ühistranspordiseaduse muutmine

Ühistranspordiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 28 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Statsionaarses õppes põhiharidust, üldkeskharidust või kutseharidust omandavale õpilasele (edaspidi õpilane) hüvitatakse kommertsliinil sõidu kulu riigieelarvest sõidusoodustuseks eraldatud rahaliste vahendite arvelt kuni 100 protsenti pileti täishinnast.”;

2) paragrahvi 59 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:

„(22) Käesoleva seaduse § 28 lõike 1 alusel hüvitatakse sõidukulu ka täiskoormusega kutseharidust omandavale õpilasele.”

§ 88.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2013. aasta 1. septembril.

  (2) Käesoleva seaduse § 73 jõustub 2014. aasta 1. jaanuaril.

Ene Ergma
Riigikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json