Riigikogu seadus terviktekst avaldamine avaldatud 2000-01-26 RT I 2000 10 58 71755 2000-10-01 RT I2013-07-02201336102072013036 2013-09-01 2014-03-22+02:00 2011-12-27 tyviseadus_1_10.02.2010.xsd 102072013036 38 2015-09-30 Maret Mauer 159411 Tüviseaduse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Ühistranspordiseadus 2001-02-07 RT I 2001 18 85 72745 2001-03-01 2002-06-05 RT I 2002 53 336 174795 2002-07-01 2002-06-19 RT I 2002 61 375 184811 2002-08-01 2002-06-19 RT I 2002 63 387 212735 2002-09-01 2002-12-11 RT I 2002 110 654 234112 2003-01-09 2003-01-29 RT I 2003 20 116 260772 2003-03-10 2003-08-07 RT I 2003 58 387 619566 2003-09-01 2003-10-15 RT I 2003 71 471 642731 2003-11-24 2003-12-17 RT I 2003 88 589 690831 2005-01-01 2006-04-19 RT I 2006 21 161 1026879 2006-10-30 2006-04-20 RT I 2006 21 162 1026889 2006-06-01 2006-11-15 RT I 2006 55 405 12758722 2007-01-01 2006-12-21 RT I 2007 4 17 12776181 2007-01-29 2007-01-24 RT I 2007 12 66 12789344 2008-01-01 2007-01-24 RT I 2007 15 76 12791579 2007-05-01 2008-05-16 RT III 2008 24 159 12964687 2008-05-16 2008-12-18 RT I 2009 3 14 13111059 2009-01-10 2009-05-07 RT I 2009 25 150 13180924 2009-07-01 2009-06-15 RT I 2009 39 262 13201475 2009-07-24 2009-11-26 RT I 2009 62 405 13244294 2010-01-01 2009-12-17 RT I 2009 65 440 13252740 2009-12-30 2010-04-22 RT I 2010 22 108 13310847 2011-01-01 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26). 2010-06-09 RT I 2010 41 240 13332410 2010-09-01 2010-06-17 RT I 2010 44 261 13335732 2011-01-01 , jõustumisaeg muudetud 01.07.2011 2010-12-16 RT I 2010-12-31 2 131122010002 2011-01-01 2010-12-23 RT I 2010-12-31 3 131122010003 2011-07-01 , osaliselt 01.01.2011 2011-12-15 RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 2012-06-06 RT I 2012-06-28 3 128062012003 2012-07-08 2013-02-27 RT I 2013-03-19 1 119032013001 2013-03-20 2013-06-12 RT I 2013-07-02 1 102072013001 2013-09-01 , osaliselt 01.01.2014 1 ÜLDSÄTTED 1 Seaduse reguleerimisala 1 Käesolevas seaduses sätestatakse maantee-, raudtee-, vee- ja lennuliikluses ühistranspordi korraldamise alused. Teeliiklusena käsitatakse bussi-, trammi-, trollibussi- ja taksoliiklust, raudteeliiklusena rongi- ja rööbasbussiliiklust, veeliiklusena laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliiklust ning lennuliiklusena õhusõidukiliiklust. RT I 2003 71 471 642731 2003-11-24 1 1)]]> Raudtee- ja teeliikluses avaliku teenindamise lepingu alusel sõitjateveo korraldamisel, sealhulgas selle kavandamisel ja toetamisel, sõitjateveoteenuse osutamisel ja selle hinna ning sõidusoodustuste kehtestamisel, lähtutakse käesolevas seaduses sätestatust osas, milles Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT L 315, 3.12.2007, lk 1–13), ei sätestata teisiti. RT I 2009 65 440 13252740 2009-12-30 1 2)]]> Sõitjateveo korraldamisel bussidega lähtutakse lisaks käesolevale seadusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51–71). RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 1 3)]]> Rahvusvahelise sõitjateveo korraldamisel bussidega lähtutakse käesolevast seadusest osas, milles Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1073/2009 rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 88–105), komisjoni määruses (EÜ) nr 2121/98, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EMÜ) nr 684/92 ja (EÜ) nr 12/98 üksikasjalikud rakenduseeskirjad bussidega toimuva reisijateveo dokumentide puhul (EÜT L 268, 03.10.1998, lk 10–26), kokkuleppes „Bussidega toimuvat rahvusvahelist reisijate juhuvedu käsitlev kokkulepe” (Interbusi kokkulepe) (ELT L 321, 26.11.2002, lk 13–43) ja teistes välislepingutes ei sätestata teisiti. RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 2 Käesolevas seaduses ei käsitleta raudtee-, vee- ja lennuliikluses sõitjate veoks vajalike tegevuslubade ning kõigis veoliikides kiirabi- ja meditsiinitranspordi tegevuslubade väljaandmise, pikendamise, peatamise ning kehtetuks tunnistamise korda ja tingimusi, mida reguleeritakse teiste seadustega. 3 Motoriseerimata transpordivahendi kasutamist ühissõidukina reguleeritakse kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi omavalitsusüksus) õigusaktidega. 4 Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. 2 Mõisted Lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklis 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 artiklis 2 nimetatud mõistetele kasutatakse käesolevas seaduses järgmisi mõisteid: RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 1 ühistransport on tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjatevedu ning laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliinidel tasuline sõidukite ülevedu (edaspidi ühistransporditeenus). Ühistransporditeenust osutatakse liiniveo, juhuveo või taksoveo korras. Ühistransporditeenuse osutaja, kes teostab liinivedu 40 000 elanikuga või suuremas omavalitsusüksuses, on hädaolukorra seaduse § 34 lõike 9 punktis 5 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja; RT I 2009 39 262 13201475 2009-07-24 2 vedaja on ühistransporditeenuse osutamiseks tegevusluba omav äriseadustikus nimetatud ja äriregistrisse kantud ettevõtja või seaduse alusel teise registrisse kantud juriidiline isik; 3 ühissõiduk on ühistransporditeenuse osutamiseks ettenähtud buss, sõiduauto, tramm, trollibuss, reisirong, rööbasbuss, reisilaev, reisiparvlaev, väikelaev, õhusõiduk või muu mootori jõul liikuv transpordivahend; 4 kehtetu - RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 5 liinivedu avaliku teenindamise lepingu alusel (edaspidi avalik liinivedu) on käesoleva seaduse §-de 10 ja 11 kohane vedaja ja omavalitsusüksuse või riigi vahel sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel korraldatav sõitjatevedu; 6 kommertsliinivedu on liiniloa või tellijaga sõlmitud lepingu alusel korraldatav käesoleva seaduse § 32 lõigete 1 ja 3 kohane sõitjatevedu; 7 eriotstarbelise liiniveona käsitatakse järgmisi vedusid:[ - jõust. 01.01.2012]– tööliste vedu tööle ja tagasi;– õpilaste ja üliõpilaste vedu õppeasutusse ja tagasi;– sõjaväelaste ja nende perekondade vedu ajutisse paiknemiskohta ja tagasi.Eriotstarbelise liiniveo võib korraldada avaliku teenindamise lepingu alusel (eriotstarbeline avalik liinivedu) või kommertsalusel (eriotstarbeline kommertsliinivedu); 8 kohalik liinivedu on sõitjate vedu teeliikluses valla-, linna- või maakonnaliinil, mille liikumistee ning selle alg- ja lõpp-punkt asuvad sama valla, linna või maakonna haldusterritooriumil; 9 kaugliinivedu teeliikluses on sõitjate vedu liinil, mille liikumistee asub eri maakondades; 10 kehtetu - RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 11 taksovedu on sõitjate vedu tellija soovitud sihtkohta taksoveoks kohandatud ühissõidukiga, välja arvatud reisirong ja reisiparvlaev; RT I 2009 3 14 13111059 2009-01-10 12 bussivedu on sõitjate vedu bussiga. Bussiveona võib käsitada ka sõitjate vedu 6–9 istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) sõiduautoga; 13 kehtetu - RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 14 ühistranspordi infrastruktuuri objekt on ühistransporditeenuse osutamiseks ettenähtud reisiterminal, bussi- või raudteejaam, sadam, kai, perroon, ootekoda, peatuskoht, informatsiooni- ja sidesüsteem ning muud liinirajatised ja seadmed ning nende teenindamiseks ettenähtud või vajalik inventar; 15 sõidukilomeetri tariif on ühe kilomeetri sõiduhind; 16 ajatariif on ühissõiduki kasutamise hind ajaühiku kohta; RT I 2006 21 161 1026879 2006-10-30 17 sõidupilet on vormikohane dokument, mis tõendab sõitja õigust kasutada ühissõidukit kindlal liinil või liinivõrgus üheks või mitmeks sõiduks või kindlaksmääratud ajal; 18 liin on sõiduplaanis ettenähtud ajavahemikel avaliku teenindamise lepingu, liiniloa või tellijaga sõlmitud lepingu alusel vedaja ühissõiduki läbitav liikumistee; 19 sõiduplaan on dokument, millega määratakse ühissõiduki liikumistee, väljumisajad (kaugliinidel ka saabumisajad) ning peatused sõitjate sisenemiseks ja väljumiseks; 20 taksojuhi teenindajakaart on taksojuhi kohta sõitjale informatsiooni andev dokument. 2 ÜHISTRANSPORDI KAVANDAMINE JA KORRALDAMINE 3 Ühistranspordi kavandamise ja korraldamise lähtealused 1 Üleriigilist ning maakonna-, üld- ja detailplaneeringut koostades tuleb arvestada ühistranspordi ja selle liinivõrgu arendamise vajadust, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesmärkidest. 2 Ühistranspordi kavandamise ja korraldamise eesmärk on: 1 ressursside kasutamise sotsiaalset ja majanduslikku otstarbekust arvestades tagada ühistransporditeenuse pakkumise vastavus nõudlusele, mis tuleneb elanike ja nende eri kategooriate (sealhulgas puuetega inimesed, vanurid, õpilased ja üliõpilased, saarte ja väikesaarte elanikud) liikumisvajadusest; 2 soodustada ühissõidukite eeliskasutamist sõiduautode ja teiste individuaalsõidukitega võrreldes, vähendades sellega transpordi negatiivset mõju keskkonnale ja sellest põhjustatud tervisekahjustusi ning aidates kaasa liiklusõnnetuste ja liiklusummikute ärahoidmisele; 3 vähendada ühiskonna kulutusi transpordile ja energiale ning sotsiaalsele ja majanduslikule infrastruktuurile. 4 Ühistransporti kavandavad ja korraldavad asutused Ühistransporti kavandavad ja korraldavad käesolevas seaduses või selle alusel sätestatud korras valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsus (edaspidi omavalitsusorgan), maavalitsus, Maanteeamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Vabariigi Valitsus, vajaduse korral kaasates omavalitsusüksuste liite ning vedajaid ja vedajate ühendusi. RT I 2009 25 150 13180924 2009-07-01 5 Omavalitsusorgani ülesanded 1 Omavalitsusorgan oma haldusterritooriumil: 1 suunab ja koordineerib ühistranspordi arengut ning töötab välja ja viib ellu asjaomaseid arengukavasid, mida rahastatakse omavalitsusüksuse eelarvest, riigieelarvest ning ettevõtjate sihteraldistest; 2 korraldab elanike liikumisvajaduse uuringuid, et selgitada välja nõudlus ühistransporditeenuse järele ning eri liiki vedude korraldamise otstarbekus ja võimalused; määrab kindlaks ühistranspordi teenindustaseme normid valla- või linnaliinidel ning koos vedajatega tagab nende järgimise; vajaduse korral töötab välja ja kehtestab taksoveol taksojuhi teenindajakaardi andmete loetelu ja kaardi vormi; 3 kujundab valla või linna ühistranspordi liinivõrgu, kehtestab valla- või linnaliinide sõiduplaanide koostamise nõuded ja nende esitamise, läbivaatamise, muutmise ja kinnitamise korra ning kinnitab või volitab valla või linna ametiasutust kinnitama valla- või linnaliinide sõiduplaanid, arvestades maakondlikku ja üleriigilist liinivõrku; 4 korraldab ühistranspordi infrastruktuuri objektide planeerimist, rajamist, korrashoidu ja kasutamist ning võtab meetmeid ühissõidukitele soodusliiklusolude loomiseks; 5 annab käesoleva seaduse §-s 34 ettenähtud juhtudel sõitjateveo tegevuslubasid, sõidukikaarte ja liinilubasid; 6 sõlmib vastavalt käesoleva seaduse §-s 12 sätestatule vedajatega avaliku teenindamise lepinguid ning korraldab avalikke konkursse vedajate valimiseks avalikule liiniveole ja kommertsliiniveole käesoleva seaduse § 34 lõikes 5 loetletud juhtudel; 7 esitab käesoleva seaduse § 20 alusel sätestatud korras oma asukoha järgsele maavalitsusele taotluse riigieelarvest valla või linna ühistranspordi selle osa rahastamiseks, millel puudub kate omavalitsusüksuse eelarves; 8 avaliku teenindamise lepingu alusel rahastab avalikku liinivedu oma eelarvest ja riigieelarvest ning ettevõtjate sihteraldistest; 9 kehtestab valla- või linnaliinide avaliku liiniveo sõidukilomeetri tariifid või sõidupiletihinnad; 10 hüvitab tema poolt kehtestatud sõidusoodustused; 11 tagab koos vedajatega sõidupiletite müügikorralduse ja korraldab piletikontrolli valla- või linnaliinidel; 12 korraldab järelevalvet tema antud sõitjateveo tegevusloa ja liiniloa nõuete ning tema sõlmitud avaliku teenindamise lepingute ja halduskoostöö seaduse kohaselt sõlmitud haldusülesande täitmiseks volitamise halduslepingute (edaspidi haldusleping) täitmise üle. 2 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4, 8, 11 ja 12 loetletud ülesandeid täidab omavalitsusorgan vajaduse korral koostöös tema haldusterritooriumiga piirnevatel haldusterritooriumidel asuvate omavalitsusorganitega, asukohajärgse maavalitsusega ja omavalitsusüksuste liiduga. 3 Piirnevate haldusterritooriumidega omavalitsusorganid võivad omavahelisel ja asukohajärgse maavalitsusega kokkuleppel toetada nende haldusterritooriume ühendavaid maakonnaliine oma eelarvest ja riigieelarve sihtotstarbelisest toetusest. 4 Käesolevas paragrahvis loetletud omavalitsusorgani ülesannete täitja ja täitmise korra, kui need ei ole sätestatud käesoleva seaduse teistes paragrahvides, määrab kindlaks valla- või linnavolikogu või tema volitusel valla- või linnavalitsus. RT I 2003 71 471 642731 2003-11-24 6 Maavalitsuse ülesanded 1 Maavalitsus: 1 suunab ja koordineerib maakonna ühistranspordi arengut ning töötab välja ja viib ellu asjaomaseid arengukavasid, mida rahastatakse riigieelarvest, omavalitsusüksuste eelarvetest ning ettevõtjate sihteraldistest; 2 korraldab maakonna elanike liikumisvajaduse uuringuid, et selgitada välja nõudlus ühistransporditeenuse järele ning eri liiki vedude korraldamise otstarbekus ja võimalused; määrab kindlaks ühistranspordi teenindustaseme normid maakonnaliinidel ning koos vedajatega tagab nende järgimise; 3 kujundab maakonnas üleriigilise võrguga seotud ühistranspordi liinivõrgu, kehtestab maakonnaliinide sõiduplaanide koostamise nõuded ja nende esitamise, läbivaatamise, muutmise ja kinnitamise korra ning kinnitab maakonnaliinide sõiduplaanid, arvestades kaugliinide ning valla- ja linnaliinide sõiduplaane ja asjaomaste kohalike omavalitsuste ettepanekuid; RT I 2003 71 471 642731 2003-11-24 4 korraldab maakonnaliinide infrastruktuuri objektide planeerimist, rajamist, korrashoidu ja kasutamist ning võtab meetmeid ühissõidukitele soodusliiklusolude loomiseks; 5 annab käesoleva seaduse §-s 34 ettenähtud juhtudel sõitjateveo tegevuslubasid, sõidukikaarte ja liinilubasid; RT I 2003 71 471 642731 2003-11-24 6 sõlmib vastavalt käesoleva seaduse §-s 12 sätestatule vedajatega avaliku teenindamise lepinguid ning korraldab avalikke konkursse vedajate valimiseks avalikule liiniveole ja kommertsliiniveole käesoleva seaduse § 34 lõikes 5 loetletud juhtudel; 7 taotleb käesoleva seaduse § 20 alusel sätestatud korras riigieelarvest toetust valla, linna ja maakonna ühistranspordi rahastamiseks; 8 avaliku teenindamise lepingu alusel rahastab avalikku liinivedu riigieelarvest, valla- ja linnavolikogude otsuste alusel nende eelarvetest ning ettevõtjate sihteraldistest; 9 töötab välja ettepanekud käesoleva seaduse § 24 lõike 2 punktis 3 nimetatud avaliku liiniveo sõidukilomeetri tariifi või sõidupiletihinna kehtestamiseks; 10 tagab koos vedajatega sõidupiletite müügikorralduse ja korraldab piletikontrolli maakonnaliinidel; 11 korraldab järelevalvet tema antud sõitjateveo tegevusloa ja liiniloa nõuete ning tema sõlmitud avaliku teenindamise lepingute ja halduslepingute täitmise üle. RT I 2003 71 471 642731 2003-11-24 2 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 ja 7–11 loetletud ülesandeid täidab maavalitsus koostöös maakonnas asuvate omavalitsusüksustega ja omavalitsusüksuste liiduga ning maakonnaga piirnevate maakondade maavalitsustega. 3 Piirnevate maakondade maavalitsused võivad omavahelisel ja Maanteeametiga kokkuleppel toetada neid maakondi ühendavaid kaugliine riigieelarve ja omavalitsusüksuse eelarve ühistranspordi sihtotstarbelistest toetustest, kui on piisavalt vahendeid. RT I 2009 25 150 13180924 2009-07-01 4 Maavalitsus võib teha maakonna valla- ja linnavolikogudele ning omavalitsusüksuste liidule ettepaneku tsentraliseerida osa omavalitsusüksuste eelarverahast, et kasutada seda maakonna ühistranspordi arengukava rahastamiseks, maakonnaliinide toetamiseks ning sõidusoodustuste hüvitamiseks. 7 Piirkondlik ühistranspordikeskus 1 Piirkondlik ühistranspordikeskus on omavalitsusüksuste ja riigi asutatud äriühing või mittetulundusühing, kus riigil ja omavalitsusüksustel on enamusotsustusõigus. 2 Sõitjatevoogude piirkondlikest iseärasustest ning ühistranspordi otstarbekama korraldamise vajadusest tulenevalt võivad omavalitsusüksused ja riik volitada piirkondlikku ühistranspordikeskust halduslepingu alusel täitma neile käesoleva seaduse §-dega 5 ja 6 pandud ülesandeid ning anda keskusele nende ülesannete täitmiseks vajaliku raha ja ainelised vahendid. 3 Piirkondliku ühistranspordikeskuse ülesanne on tagada elanikele keskuse asutajate ettenähtud tegevuspiirkonnas, selle territooriumi haldusjaotusest sõltumata, soodsamad ja majanduslikult tõhusamad ühistransporditeenused, mille aluseks on ühtne liinivõrk, kooskõlastatud sõiduplaanid ning ühtne piletisüsteem. Piirkondlik ühistranspordikeskus ei või täita vedaja funktsioone. RT I 2003 71 471 642731 2003-11-24 8 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ülesanded 1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: 1 töötab välja ja viib ellu ühistranspordi pikaajalist riiklikku arengukava ja selle alaprogramme; 2 korraldab üleriigilisi ühistranspordiuuringuid; 3 kujundab üleriigilise ühistranspordi liinivõrgu, kehtestab riigisiseste ja rahvusvaheliste kaugliinide sõiduplaanide koostamise nõuded ja nende esitamise, läbivaatamise, muutmise ja kinnitamise korra ning kinnitab või volitab oma valitsemisalas olevat riigiasutust kinnitama riigisiseste ja rahvusvaheliste kaugliinide sõiduplaanid, arvestades kohalike liinide sõiduplaane ja asjaomaste maavalitsuste ettepanekuid; 4 töötab välja ühistransporti korraldavatele riigi- ja omavalitsusasutustele ning vedajatele kohustusliku ühistranspordi töö- ja teenuste mahu arvutamise metoodika, teenindustaseme normid avalikule maakondadevahelisele liiniveole ja ; 5 töötab välja ettepanekud käesoleva seaduse § 24 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud avaliku liiniveo sõidukilomeetri tariifi või sõidupiletihinna kehtestamiseks; 6 korraldab järelevalvet tema sõlmitud avaliku teenindamise lepingute ja halduslepingute üle. 2 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud teenindustaseme normid ning töö- ja teenuste mahu arvutamise metoodika . RT I 2003 71 471 642731 2003-11-24 8 1. ]]> Maanteeamet RT I 2009 25 150 13180924 2009-07-01 1 Maanteeamet on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kus lisaks avaliku võimu volitusega töötamisele võib tulenevalt ametiasutuse ülesannetest ette näha avaliku võimu volituseta töökohti, millele avaliku teenistuse seadus ei laiene ja kus töötatakse töölepingu alusel. RT I 2009 25 150 13180924 2009-07-01 2 Töötamisel töölepingu alusel avaliku võimu volituseta töökohtadel kohaldatakse valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste töötajatele kehtestatud palgaastmestikku ja palgamäärasid. 3 Maanteeameti põhimääruse  . RT I 2009 25 150 13180924 2009-07-01 4 Maanteeameti ülesanded ühistranspordi valdkonnas on: RT I 2009 25 150 13180924 2009-07-01 1 korraldada üleriigilisi transpordiuuringuid; 2 kooskõlastada käesoleva seaduse § 24 lõike 2 punktis 3 nimetatud bussiliikluses maakonnasisesel sõitjateveol avaliku liiniveo sõidukilomeetri tariif ja sõidupiletihind enne nende kehtestamist; 3 nõustada käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktides 3 ja 4 ning lõikes 2 nimetatud pädevaid ametiasutusi bussiliikluse avaliku teenindamise lepingu koostamise, rakendamise ja liinivõrgu kujundamise küsimustes; 4 korraldada järelevalvet bussiliikluse kaug- ja maakonnaliiniveol sõlmitud avaliku teenindamise lepingute üle ning valla- ja linnaliiniveol sõlmitud avaliku teenindamise lepingute üle, kui avaliku teenindamise kohustuse eest makstakse sihtotstarbelist toetust riigieelarvest; 5 täita muid talle käesoleva seadusega ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega pandud ülesandeid. RT I 2009 3 14 13111059 2009-01-10 3 SÕITJATEVEO AVALIKU TEENINDAMISE LEPING 9 Avaliku teenindamise kohustuse mõiste 1 Avaliku teenindamise kohustus on vedaja võetud kohustus korraldada oma ärihuvist lähtuva rahalise tasu eest avalikku liinivedu riigi või omavalitsusüksuse tellitud mahus ja tingimustel. 2 Avaliku teenindamise kohustus hõlmab tegutsemist, vedamist ja tariifide järgimist. 3 Tegutsemine tähendab vedaja kohustust tegevusloa alusel osutada kvaliteetset järjepidevat ühistransporditeenust ja vajaduse korral lisateenust ning kohustust pärast teenuste osutamise lõpetamist tagastada töökorras olekus temale lepingu alusel kasutada antud ühissõidukid ja liinirajatised. 4 Vedamine tähendab vedaja kohustust vedada sõitjaid veolepingus ettenähtud tingimustel ja tariifiga. 5 Tariifide järgimine tähendab vedaja kohustust rakendada teatava kategooria sõitjate või teatava kategooria kaupade veol ning teatavatel liinidel riigi või omavalitsusorgani kehtestatud või kooskõlastatud veotariife, mida ta oma ärihuvi arvestades rakendab üksnes tellija makstava hüvitise eest. 10 Avaliku teenindamise leping 1 Avaliku teenindamise kohustuse saab vedajale panna üksnes avaliku teenindamise lepingu alusel, mille sõlmivad vedaja ja veo tellija, keda esindab käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud pädev ametiasutus. Vedaja valitakse välja avaliku konkursi alusel, mille tingimused kehtestab veo tellija. Kui avaliku teenindamise lepingu alusel vedajale eeldatavalt makstav tasu ületab riigihangete seaduse § 15 lõikes 1 nimetatud piirmäära, korraldab veo tellija riigihanke riigihangete seaduses sätestatud korras. RT I 2007 15 76 12791579 2007-05-01 1 1)]]> Lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 5 lõigetes 2 ja 5 nimetatud juhtudele võib avaliku teenindamise otselepinguga avaliku teenindamise kohustuse sõitjateveoteenuse osutamiseks teeliikluses vedajale panna ainult tingimusel, et avaliku teenindamise otselepingu alusel osutatakse sõitjateveoteenust aastas vähem kui 200 000 kilomeetri ulatuses. RT I 2009 65 440 13252740 2009-12-30 1 2)]]> Kui veo tellijal on sõitjateveoteenuse osutamiseks teeliikluses vedajaga sõlmitud avaliku teenindamise leping, sealhulgas avaliku teenindamise otseleping, ei või veo tellija sama vedajaga avaliku teenindamise otselepingut sõlmida, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 5 lõigetes 2 ja 5 nimetatud juhtudel. Üheks vedajaks loetakse vedajaid, keda konkurentsiseaduse tähenduses võib lugeda üheks ettevõtjaks. RT I 2009 65 440 13252740 2009-12-30 2 Avaliku teenindamise kohustuse võib panna konkurentsiseaduse § 17 kohaselt ka eri- või ainuõigusega vedajale. 2 1)]]> Kui seoses avaliku konkursi või riigihanke korraldamisega esitatakse riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustus või esitatakse halduskohtule kaebus seoses avaliku teenindamise kohustuse panemisega eri- või ainuõigusega vedajale ja kui avaliku teenindamise leping lõpeb enne vaidluse lahendamist, on veo tellijal õigus liini seni teenindanud vedajaga sõlmida uus avaliku teenindamise leping kuni riigihangete vaidlustuskomisjoni sellekohase otsuse või kohtuotsuse jõustumise aasta lõpuni või kuni uue vedaja leidmiseni käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatu alusel, aga mitte kauemaks kui kaheks aastaks arvates riigihangete vaidlustuskomisjoni sellekohase otsuse või kohtuotsuse jõustumisest. RT I 2010-12-31 2 131122010002 2011-01-01 2 2)]]> Kui vedaja lõpetab avaliku teenindamise kohustuse täitmise enne tähtaega, on veo tellijal õigus leida uus vedaja väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse teel. Sellisel juhul on veo tellijal kohustus sõlmida leping uue vedajaga riigihangete seaduses sätestatud korras kahe aasta jooksul arvates väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse tulemusena sõlmitud avaliku teenindamise lepingu jõustumisest. RT I 2007 15 76 12791579 2007-05-01 3 Avaliku teenindamise lepinguga määratakse: 1 avaliku teenindamise kohustus, mis hõlmab teenindatavate liinide loetelu koos liiniläbisõidu arvestuse ja veoteenuse hinna kalkulatsiooniga kulukirjete kaupa, ning avaliku liiniveo toetuse maksmise alused ja kord; 2 veoteenuse osutamiseks ühissõidukite ja liinirajatiste kasutusse andmine ning nende kasutamise ja tagastamise nõuded; 3 lepingu lõppemise või lõpetamise ja muutmise korda käsitlevad sätted; 4 lepingu kehtimise aeg; 5 sõitjate ja vara kindlustamise tingimused; 6 sanktsioonid; 7 muud tingimused. 4 Avaliku teenindamise lepingu alusel transporditeenuste osutamisega seotud vara võib kuuluda vedajale või olla lepinguga antud tema valdusse. 5 Avaliku teenindamise lepingu võib vedajaga sõlmida kuni kümneks aastaks. 6 Avaliku teenindamise lepingus (kaasa arvatud eriotstarbelise liiniveo leping) tuleb sätestada, et tegevusloa tähtaja lõppemise või loa kehtetuks tunnistamise korral leping lõpeb. 7 Kui tegevusloa tähtaeg lõpeb avaliku teenindamise lepingu tähtajast varem, peab vedaja enne tegevusloa tähtaja lõppemist esitama tegevusluba andvale asutusele taotluse uue tegevusloa saamiseks seadusega ettenähtud korras. 11 Avaliku teenindamise lepingu alusel korraldatavad veod Avaliku teenindamise lepingu alusel võib sõitjaid vedada järgmistel liinidel: 1 raudteel, välja arvatud rahvusvahelised rongiliinid; 2 kohalikel bussiliinidel ning trammi- ja trollibussiliinidel; 3 Eesti mandri ja saarte ning väikesaarte vahelistel, Saaremaa ja Hiiumaa vahelisel ning Saaremaa ja Saare maakonna haldusterritooriumil asuvate väikesaarte vahelistel laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliinidel; 4 Eesti mandri ja saarte ning väikesaarte vahelistel, Saaremaa ja Hiiumaa vahelisel ning Saaremaa ja Saare maakonna haldusterritooriumil asuvate väikesaarte vahelistel lennuliinidel; 5 kaugbussiliinidel, välja arvatud rahvusvahelised liinid. RT I 2003 71 471 642731 2003-11-24 12 Pädev ametiasutus 1 Käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud pädev ametiasutus on: 1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või majandus- ja kommunikatsiooniministri volitatud ametiasutus raudteeliikluses korraldataval sõitjateveol (välja arvatud linnasisene vedu); 2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või majandus- ja kommunikatsiooniministri volitatud ametiasutus laeva-, väikelaeva- ja parvlaeva- ning lennuliikluses korraldataval maakondadevahelisel ja üleriigilisel sõitjateveol; 2 1)]]> Maanteeamet bussiliikluses riigisisesel kaugliiniveol, välja arvatud käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud juhul; RT I 2009 25 150 13180924 2009-07-01 3 maavalitsus bussi-, laeva-, väikelaeva- ja parvlaeva- ning lennuliikluses maakonnasisesel sõitjateveol, samuti kaugliiniveol käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud juhul; 4 valla- ja linnavalitsus või nende volitatud ametiasutus bussi-, trammi-, trollibussi- ning laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliikluses valla- või linnasisesel sõitjateveol, samuti maakonnaliinil käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 nimetatud juhul; 5 linnavalitsus või tema volitatud ametiasutus raudteeliikluses korraldataval linnasisesel sõitjateveol. 2 Pädev ametiasutus võib olla ka käesoleva seaduse § 7 alusel asutatav piirkondlik ühistranspordikeskus. 3 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud kaugliiniveo korral sõlmib vedajaga avaliku teenindamise lepingu see maavalitsus, kelle maakonna territooriumil kulgeb kõige pikem osa piirnevaid maakondi ühendavast kaugliinist või kes nende maakondade maavalitsuste omavahelisel kokkuleppel on selleks volitatud. 4 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud maakonnaliini korral sõlmib vedajaga avaliku teenindamise lepingu see valla- või linnavalitsus või tema volitatud ametiasutus, kelle linna või valla territooriumil kulgeb kõige pikem osa piirnevaid omavalitsusüksusi ühendavast maakonnaliinist või kes nende omavalitsusüksuste valla- või linnavalitsuste või nende volitatud ametiasutuste omavahelisel kokkuleppel on selleks volitatud. RT I 2003 71 471 642731 2003-11-24 13 Avaliku liiniveo majandusarvestuse eraldamine muust ettevõtlusest 1 Vedaja, kes korraldab peale avaliku liiniveo ka kommertsliinivedu või tegeleb muu ettevõtlusega, peab ristsubsideerimise vältimiseks ja avalikule liiniveole riigieelarvest või omavalitsusüksuse eelarvest eraldatud toetuse sihipäraseks kasutamiseks oma raamatupidamises pidama eraldi tulude ja kulude arvestust avaliku liiniveo teenuse kohta ja selle tegevusega seotud varaosa tuleb arvestada heast raamatupidamise tavast lähtuvalt. 2 Avaliku liiniveo kulud peavad olema kaetud avaliku teenindamise lepingu alusel osutatava ühistransporditeenuse eest saadava tuluga, sealhulgas piletituluga, riigieelarvest või omavalitsusüksuse eelarvest avalikule liiniveole eraldatava toetusega ning muu tuluga, mis laekub seoses avaliku teenindamise kohustuse täitmisega. Tulude ülekandmine vedaja teistesse ettevõtluse valdkondadesse on keelatud. Selle kohustuse järgimine peab kajastuma vedaja tulude, kulude ja vara arvestuses. RT I 2009 3 14 13111059 2009-01-10 4 ÜHISTRANSPORDI TOETAMINE 14 Riigi ja omavalitsusüksuse toetus Riigieelarves ja omavalitsusüksuse eelarves võib ette näha ühistranspordi sihtotstarbelise toetuse, mida kasutatakse avaliku liiniveo korraldamiseks, ühissõidukite soetamiseks, ühistranspordi infrastruktuuri objektide rajamiseks või uuendamiseks ja ühistranspordiuuringute korraldamiseks. RT I 2003 71 471 642731 2003-11-24 15 Toetus avalikule liiniveole 1 Riigieelarvest toetatakse avalikku liinivedu, mida korraldatakse: 1 riigisisesel rongiliinil; 2 maakonna bussiliinil ja riigisisesel kaugliinil; 3 Eesti mandri ja saarte ning väikesaarte vahelisel, Saaremaa ja Hiiumaa vahelisel ning Saaremaa ja Saare maakonna haldusterritooriumil asuvate väikesaarte vahelisel laeva-, väikelaeva- või parvlaevaliinil; 4 Eesti mandri ja saarte ning väikesaarte vahelisel, Saaremaa ja Hiiumaa vahelisel ning Saaremaa ja Saare maakonna haldusterritooriumil asuvate väikesaarte vahelisel lennuliinil. 2 Omavalitsusüksuse eelarvest toetatakse avalikku liinivedu, mida korraldatakse: 1 linnasisesel rongiliinil või muul riigisisesel rongiliinil; 2 linna bussi-, trammi- ja trollibussiliinil ning valla bussiliinil, samuti käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 nimetatud juhul maakonna bussiliinil ja § 6 lõikes 3 nimetatud juhul kaugliinil; 3 valla- või linnasisesel laeva-, väikelaeva- või parvlaevaliinil. 3 Kui omavalitsusüksuse eelarve tulubaas on ebapiisav, katab riik omavalitsusüksuse taotlusel riigieelarvest käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avaliku liiniveo toetuse puudujääva osa täies ulatuses või osaliselt. 4 Kehtetu - RT I 2003 71 471 642731 2003-11-24 5 Kehtetu - RT I 2003 71 471 642731 2003-11-24 6 Kui omavalitsusüksuste ühinemise tulemusel tekib endise maakonnaliini asemele valla- või linnaliin, siis korraldab ja rahastab seda liini kehtiva avaliku teenindamise lepingu lõppemiseni nimetatud lepingu sõlminud pädev ametiasutus. Ühinemise tulemusena tekkinud omavalitsusüksuse taotlusel korraldab ja rahastab riigieelarvest avaliku teenindamise lepingu alusel teenindatava maakonnaliini asemel ühinenud omavalitsusüksuse piires tekkinud valla- või linnaliini käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktis 3 või lõikes 2 nimetatud pädev ametiasutus seni avaliku teenindamise lepingu alusel teenindatud maakonnaliini liinitöömahu ja mõistliku toetusmäära ulatuses vähemalt neli aastat uue avaliku teenindamise lepingu sõlmimisest alates. RT I 2013-03-19 1 119032013001 2013-03-20 16 Avaliku liiniveo toetamine riigieelarvest 1 Riigieelarvest avaliku liiniveo toetamist kavandades arvestatakse eelmiste aastate statistilisi ning käesolevaks ja järgmiseks aastaks kavandatavaid liiniveokulude andmeid, samuti järgmisi statistilisi ja kavandatavaid andmeid ning riiklikest programmidest tulenevaid meetmeid: 1 liinitöömahtu, sõitjate arvu ja sõitjakäivet; 2 tarbijahinna indeksi muutumist; 3 maksude laekumisest tulenevat riigieelarve tulubaasi muutumist; 4 sõitjakäibes arvestatavat ühistranspordi osatähtsuse muutumist; 5 omavalitsusüksuste eelarve tulubaasi muutumist; 6 kohalikule avalikule liiniveole riigieelarvest taotletava rahalise toetuse suurust; 7 liiklusohutuse, keskkonna- ja tervisekaitse ning sotsiaalse ja regionaalse arengu riiklike programmide alusel rakendatavaid meetmeid; 8 teisi asjaolusid, millel on vahetu seos ühistranspordi osatähtsuse muutumisest tuleneva mõjuga ühiskonna majanduslikule ja sotsiaalsele arengule. 2 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud maksud on mootorikütuseaktsiis ning muud seaduse alusel ainult vedajale või sõiduki omanikule või valdajale kehtestatud riiklikud maksud, lõivud ja tasud. RT I 2003 71 471 642731 2003-11-24 17 Toetus ühissõidukite soetamiseks või nende ümberkohandamiseks 1 Riigieelarves võib ette näha toetuse ühissõidukite soetamiseks või nende ümberkohandamiseks järgmistel juhtudel: 1 suure sõitjatevooga linnu ja nende lähipiirkonda avalikul liiniveol teenindavate busside, trammide ja trollibusside soetamiseks; 2 riigisiseseks sõitjateveoks vajaliku raudteeveeremi soetamiseks; 3 Eesti mandri ja saarte ning väikesaarte vaheliseks, Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks ning Saaremaa ja Saare maakonna haldusterritooriumil asuvate väikesaarte vaheliseks ühenduseks vajalike laevade, väikelaevade ja parvlaevade soetamiseks; 4 ühissõidukitena kasutatavate invasõidukite soetamiseks või ühissõidukite kohandamiseks puuetega inimeste veoks. 2 Kehtetu - RT I 2003 71 471 642731 2003-11-24 18 Toetus ühistranspordi infrastruktuuri objektide rajamiseks ja uuendamiseks 1 Riigieelarves võib ette näha toetuse järgmiste avalikku liinivedu teenindavate ühistranspordi infrastruktuuri objektide rajamiseks või uuendamiseks: 1 suure sõitjatevooga linnades asuvad eri veoliike teenindavad reisiterminalid, üleriigilise või regionaalse tähtsusega raudtee- ja bussijaamad ning Eesti saartel, väikesaartel ja saartega ühenduse pidamiseks Eesti mandril asuvad mere- või jõesadama- ja lennujaamarajatised (reisiterminalid, kaid, tõusu-maandumisrajad jm infrastruktuuriobjektid); 2 üleriigilise ja regionaalse tähtsusega ühistranspordi informatsiooni- ja sidesüsteemid. 2 Kehtetu - RT I 2003 71 471 642731 2003-11-24 19 Toetus ühistranspordiuuringute korraldamiseks Üleriigilise või regionaalse tähtsusega ühistranspordiuuringu korraldamiseks nähakse riigieelarves ette toetus, millega kaetakse kuni 100 protsenti uuringu maksumusest. 20 Ühistranspordi toetamise kord 1 Riigieelarvest ühistranspordi toetamise korra . 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kord reguleerib toetuste vajaduse arvestust, omavalitsusüksuste ja maavalitsuste asjakohaste taotluste esitamist ja koondamist, riigieelarve eelnõusse asjakohaste sätete kavandamist ning riigieelarves ettenähtud toetuste jaotamist ja nende kasutamise kontrollimist. 3 Omavalitsusüksuse eelarvest ühistranspordi toetamise korra kehtestab valla- või linnavolikogu. RT I 2003 71 471 642731 2003-11-24 21 Riiklikust investeeringust toetatava ühistranspordiprojekti elluviimiseks korraldatav hankemenetlus Käesoleva seaduse §-des 17–19 nimetatud ühistranspordiprojekti elluviimiseks korraldatakse hankemenetlus riigihangete seaduses sätestatud korras. RT I 2007 15 76 12791579 2007-05-01 22 Toetusraha tagastamine 1 Riikliku toetuse saaja tagastab toetusraha täielikult või osaliselt või toetuse maksmine peatatakse, kui: 1 toetuse andmise otsus põhineb toetuse saaja esitatud mittetäielikul, ebaõigel või eksitaval teabel; 2 toetuse eraldamise või maksmise või toetuse kasutamise kontrollimise kohta on esitatud vale või puudulik informatsioon ning kui see on oluliselt mõjutanud toetuse saamist või selleks kehtestatud tingimusi; 2 1)]]> avaliku liiniveo majandusarvestuse eraldamisel muust ettevõtlusest ei ole täidetud käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud nõuded; RT I 2009 3 14 13111059 2009-01-10 3 toetuse saaja on keeldunud esitamast informatsiooni, dokumente või tegeliku piletitulu või muid andmeid, mida on vaja toetuse määramise või toetuse kasutamise kontrollimise kohta otsuse tegemiseks või 4 kui toetust ei ole kasutatud sihipäraselt. 2 Kui riikliku toetuse kasutamise kohta esitatavaid nõudeid on muul viisil eiratud, võib toetuse või selle osa tagasi nõuda ning maksmata osa võib tühistada või selle väljamaksmise peatada. 3 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel riiklik toetus tühistatakse, toetuse maksmine peatatakse ja toetusraha tagastatakse toetuse eraldanud ametiasutuse või seadusega või seaduse alusel vastuvõetud õigusaktiga nimetatud muu pädeva ametiasutuse korralduse alusel. 4 Ühistranspordi toetusraha tagasimaksmise korra . RT I 2003 71 471 642731 2003-11-24 5 ÜHISTRANSPORDI ARENGUKAVA 23 Ühistranspordi arengukava 1 Ühistransporti arendatakse pikaajalise riikliku arengukava alusel, mille kinnitab Vabariigi Valitsus. 2 Ühistranspordi pikaajaline riiklik arengukava koostatakse, lähtudes säästva arengu seaduse §-st 12 ning keskkonnakaitse, regionaalse arengu, liiklusohutuse ja sotsiaalse arengu programmidest ning teistest riiklikest programmidest, mille eesmärgid on seotud ühistranspordi arendamisega. 3 Ühistranspordi pikaajaline riiklik arengukava peab sisaldama: 1 andmeid ühistranspordi toetamiseks riigieelarvest ettenähtud sihtotstarbelise toetuse arvestusliku vajaduse kohta, mis tuleneb ühistranspordi osatähtsuse kavandatavast muutmisest ning eelarve tulubaasi muutumisest; 2 nende õiguslike, majanduslike, sotsiaalsete ja tehniliste abinõude loetelu, mis suurendavad ühistranspordi konkurentsivõimet; 3 muude ühistranspordi arengut mõjutavate tegurite loetelu. RT I 2003 71 471 642731 2003-11-24 6 ÜHISTRANSPORDITEENUSE HIND 24 Ühistransporditeenuse hinna ja tariifi ning sõidupiletihinna kehtestamine 1 Kommertsliiniveo ja juhuveo teenuste hinna kehtestab vedaja. 2 Avaliku liiniveo sõidukilomeetri kõrgeima tariifi ja kõrgeima sõidupiletihinna kehtestab: 1 majandus- ja kommunikatsiooniminister või tema volitatud ametiasutus raudteeliikluses korraldataval sõitjateveol, välja arvatud linnasisene vedu; 2 laeva-, väikelaeva- ja parvlaeva- ning lennuliikluses korraldataval maakondadevahelisel ja üleriigilisel sõitjateveol; 3 maavanem bussi-, laeva-, väikelaeva- ja parvlaeva- ning lennuliikluses maakonnasisesel sõitjateveol; 4 valla- ja linnavolikogu või nende volitatud ametiasutus bussi-, trammi-, trollibussi- ning laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliikluses valla- või linnasisesel sõitjateveol; 5 linnavolikogu või tema volitatud ametiasutus raudteeliikluses korraldataval linnasisesel sõitjateveol. 3 Taksoveo sõidukilomeetri tariifid ja ajatariifid ning muude teenuste hinnad (edaspidi taksoteenuste tariifid) määrab vedaja. Vedaja registreerimiskoha järgne omavalitsusüksus võib kehtestada taksoteenuste loetelu, millele vedaja määrab taksoteenuste tariifid. Teeliikluses osutatavate taksoteenuste tariifide määramisel ning rakendamisel peab vedaja järgima järgmisi nõudeid: 1 kõik vedaja kehtestatud taksoteenuste tariifid peavad olema programmeeritud taksole paigaldatud taksomeetrisse, mis on läbinud mõõteseaduse nõuete kohase metroloogilise kontrolli, käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt mootorsõidukiga kohandatud ning varustatud sellele taksomeetrile sobiva printeriga; 2 taksojuht peab andma taksoteenuse kasutajale taksomeetri printeril trükitud kviitungi, millele on märgitud vedaja nimi ja registrikood, sõiduki registreerimismärk, teenuse osutamise kuupäev ning alguse ja lõpu kellaaeg, kasutatud tariifid, osutatud teenuse maht ja maksumus kõigi kasutatud tariifide lõikes ning üldmaksumus; 3 taksol võib kasutada käesoleva lõike punktis 1 nimetatud nõuetele vastavat taksomeetrit ka ilma printerita tingimusel, et taksomeetrisse programmeeritud taksoteenuste tariifide ümberlülitamine toimub üksnes automaatselt. Sellel juhul peab taksojuht andma taksoteenuse kasutajale vedaja rekvisiitidega blanketil käsitsi täidetud kviitungi osutatud taksoteenuse kuupäeva, kellaaja ja üldmaksumuse kohta. 4 Taksomeetri kohandamine on nõuetekohase metroloogilise kontrolli läbinud taksomeetri paigaldamine mootorsõidukile, taksomeetri reguleerimine ja näitude kontrollimine ning taksomeetri ja selle ühenduste, mis võimaldavad muuta mõõtetulemust, plommimine ettevõtja poolt, kelle pädevust on hinnatud mõõteseaduse § 5 kohaselt ja kes omab nõuetekohast pädevust tõendavat tunnistust. Taksomeetri kohandamise tingimused ja korra ning lubatud veapiirid taksomeetri kasutamisel  . 5 Rahvusvahelise liiniveo teenuste hinnad kehtestab vedaja Eesti Vabariigi välislepingut järgides. RT I 2006 21 161 1026879 2006-10-30 7 SÕIDUSOODUSTUSED 25 Sõidusoodustuse mõiste 1 Sõidusoodustus on teatava kategooria sõitjale seadusega või seaduse alusel kehtestatud korras antud õigus: 1 sõita ühissõidukis tasuta või osalise tasu eest; 2 sõita ühissõidukis täishinna eest ning saada enne või hiljem osalist või täielikku rahalist hüvitist. 2 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud sõidusoodustusele õigust omav isik peab ühissõiduki juhi või muu kontrollimisõigusega ametiisiku nõudmisel esitama sõidusoodustuse õigust tõendava dokumendi. 26 Sõitjale sõidusoodustuse hüvitamine riigieelarvest 1 Sõidusoodustuseks riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvel käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punkti 2 alusel makstava hüvitise määrad nähakse ette seadusega või seaduse alusel vastuvõetava muu õigusaktiga. 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitise maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister. 27 Tasuta sõit riigisisesel liiniveol 1 Riigisisesel liinil (kaasa arvatud kommertsliin) raudtee-, maantee- ja veeliikluses on vedaja kohustatud tasuta vedama: 1 eelkooliealisi lapsi; 2 puudega lapsi, sügava puudega 16-aastaseid ja vanemaid isikuid ning sügava või raske nägemispuudega isiku saatjat või nägemispuudega isikut saatvat juhtkoera. RT I 2006 55 405 12758722 2007-01-01 3 kehtetu - RT I 2009 3 14 13111059 2009-01-10 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kategooria sõitjate tasuta sõitu vedajale ei hüvitata. 28 Kommertsliiniveol kehtivad sõidusoodustused 1 Statsionaarses õppes põhiharidust, üldkeskharidust või kutseharidust omandavale õpilasele (edaspidi õpilane) hüvitatakse kommertsliinil sõidu kulu riigieelarvest sõidusoodustuseks eraldatud rahaliste vahendite arvelt kuni 100 protsenti pileti täishinnast. Sõidukulu iga-aastase hüvitamise ulatuse . RT I 2013-07-02 1 102072013001 2013-09-01 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 käsitletud sõidukulu hüvitamise korra  . 3 Valla- ja linnavolikogu võivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitise määra suurendada oma eelarvest. 28 1. ]]> Represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isiku sõidusoodustused Riigisisesel liinil (kaasa arvatud kommertsliin) raudtee-, maantee- ja veeliikluses hüvitatakse kuni 50 protsenti represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isiku pileti hinnast  ulatuses, tingimustel ja korras. RT I 2003 88 589 690831 2005-01-01 29 Avalikul liiniveol kehtivad sõidusoodustused 1 Avalikul liiniveol antakse maantee- ja veeliikluses ning raudteeliikluses linnasisesel või muul riigisisesel rongiliinil, kui sõitja sõidu lähte- ja sihtpunkt asuvad ühe linna piires, õpilasele, sügava puudega isiku saatjale ja puudega lapse saatjale sõidusoodustust kuni 50 protsenti pileti täishinnast. Iga-aastase sõidusoodustuse ulatuse määrab: RT I 2009 3 14 13111059 2009-01-10 1 teeliikluses valla- ja linnavolikogu valla- või linnaliinile ning maavanem maakonnaliinile; 2 veeliikluses käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 3 nimetatud laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliinile; 3 raudteeliikluses linnavolikogu käesoleva seaduse § 15 lõike 2 punktis 1 nimetatud rongiliinile. 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud soodustus kaetakse toetuste arvel, mis on sellele avalikule liiniveole eraldatud linna- või vallaeelarvest või riigieelarvest käesoleva seaduse § 15 kohaselt. 3 Valla- ja linnavolikogu võivad lisaks käesoleva seaduse §-s 27 ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule kehtestada avalikul liiniveol oma eelarvest sõidusoodustusi veel teatava kategooria sõitjatele, samuti suurendada sõidusoodustuse määra. 4 Valla- ja linnavolikogu võivad avalikule liiniveole riigieelarvest eraldatud toetuste arvel anda sõidusoodustusi nende määratud teatud kategooria sõitjatele või lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määrale üksnes siis, kui see on kooskõlastatud riigiasutusega, kelle kaudu liinivedu riigieelarvest toetatakse. 5 Avalikul liiniveol hüvitatakse käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 1 nimetatud rongiliinil ja § 15 lõike 1 punktis 4 nimetatud lennuliinil õpilasele sõidukulu riigieelarvest sõidusoodustuseks eraldatud rahaliste vahendite arvel kuni 50 protsenti pileti täishinnast. Sõidukulu iga-aastase hüvitamise ulatuse määrab ja hüvitamise korra . RT I 2003 71 471 642731 2003-11-24 30 Vedaja antavad sõidusoodustused 1 lisaks käesoleva seaduse §-des 27 ja 29 nimetatud isikutele sõidusoodustusi ka teistele sõitjatele või suurendada soodustuse määra üksnes teise lepingupoole loal. 2 Rahvusvahelisel liiniveol võib vedaja anda soodustusi, järgides Eesti Vabariigi välislepingutest tulenevaid nõudeid. 3 Kommertsliiniveol ja taksoveol vedaja antud soodustused hüvitamisele ei kuulu. 8 TEELIIKLUSES KORRALDATAVA SÕITJATEVEO TEGEVUSLUBA, ÜHENDUSE TEGEVUSLOA TÕESTATUD KOOPIA, SÕIDUKIKAART JA LIINILUBA RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 31 Sõitjateveo tegevusluba, ühenduse tegevusloa tõestatud koopia ja sõidukikaart RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 1 Teeliikluses korraldatava sõitjateveo tegevusloana (edaspidi tegevusluba) käsitatakse ühenduse tegevusluba ja taksoveoluba. RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 2 Ühenduse tegevusluba on dokument, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 artiklist 4 ja mis tõendab selle omaja õigust korraldada tasu eest riigisisest ja rahvusvahelist liinivedu liiniloa või lepingu alusel ning riigisisest ja rahvusvahelist juhuvedu. RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 2 1)]]> Ühenduse tegevusloa tõestatud koopia on dokument, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 artiklist 4 ja mis tõendab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ühenduse tegevusloa omaja õigust kasutada ühenduse tegevusloa tõestatud koopiale kantud sõidukit ühenduse tegevusloaga lubatud sõitjateveol. RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 3 Taksoveoluba tõendab vedaja õigust korraldada taksovedu. 4 Sõidukikaart on taksoveoluba omavale vedajale antav dokument, mis tõendab vedaja õigust kasutada sõidukikaardile kantud sõidukit taksoveol. RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 32 Liiniveo korraldamise õigust tõendavad dokumendid 1 Liiniluba tõendab vedaja õigust korraldada kommertsliinivedu (kaasa arvatud eriotstarbeline) liiniloale märgitud liinil. 2 Avaliku teenindamise leping tõendab vedaja õigust korraldada avalikku liinivedu (kaasa arvatud eriotstarbeline) ühel või mitmel liinil või teatava liinivõrgu ulatuses. 3 Vedaja ja tellija sõlmitud eriotstarbelise kommertsliiniveo leping tõendab vedaja õigust korraldada eriotstarbelist kommertsliinivedu ühel või mitmel liinil. 33 Tegevusloa, sõidukikaardi ja liiniveo korraldamise õigust tõendava dokumendi kohustuslikkus 1 Tasu eest korraldatav sõitjatevedu, välja arvatud sõitjatevedu trammi ja trollibussiga, on ühenduse tegevusloa ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopiata või taksoveoloa ja sõidukikaardita keelatud. RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 2 Liinivedu (kaasa arvatud ajutine liinivedu) on käesoleva seaduse § 32 lõigetes 1–3 nimetatud dokumendita keelatud. 3 Tasu eest korraldatav sõitjatevedu, mis oma laadilt on võrreldav liiniveoga ja mille eesmärk on osutada teenust liiniveo kasutajatele, on käesoleva seaduse § 32 lõigetes 1–3 nimetatud dokumendita keelatud. 34 Tegevusloa, ühenduse tegevusloa tõestatud koopia, sõidukikaardi ja liiniloa andja RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 1 Käesoleva seaduse §-s 31 nimetatud tegevuslubasid, ühenduse tegevusloa tõestatud koopia ja sõidukikaardi ning §-s 32 nimetatud liiniloa annavad Maanteeamet, maavalitsus, vallavalitsus ning linnavalitsus. Volituse taksoveoloa, sõidukikaardi ja liiniloa andmiseks võib valla- või linnavalitsus anda valla või linna ametiasutusele. RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 2 Ühenduse tegevusloa ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopia annab vedajale tema registreerimiskoha järgne maavalitsus. RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 3 Ühenduse tegevusloa ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopia andmise võib Vabariigi Valitsuse korralduse alusel volitada mittetulundusühingule. Sellekohase halduslepingu sõlmib majandus- ja kommunikatsiooniminister. RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 4 Taksoveoloa ja selle alusel sõidukikaardi annab vedajale tema registreerimiskoha järgne valla- või linnavalitsus. 5 Taksoveoloa ja selle alusel sõidukikaardi andmise võib valla- või linnavolikogu otsuse alusel volitada mittetulundusühingule. Sellekohase halduslepingu sõlmib valla- või linnavalitsus. 6 Liiniloa annab vedajale, kellel on ühenduse tegevusluba: RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 1 valla- või linnavalitsus bussiveoks valla- või linnaliinil; 2 maavalitsus bussiveoks maakonnaliinil; 3 Maanteeamet bussiveoks kaugliinil. RT I 2009 25 150 13180924 2009-07-01 7 Liiniloa andja korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud liiniveole vedaja valimiseks avaliku konkursi, kui: 1 uue liini avamiseks on tekkinud nõudlus; 2 vedaja ühenduse tegevusluba või liiniluba on kehtetuks tunnistatud või vedaja on loobunud liini teenindamisest, kuigi nõudlus on olemas; RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 3 vedaja ei taotle uut liiniluba liinile, mida ta seni on teenindanud, kuigi nõudlus on olemas. 8 Avaliku konkursita antakse liiniluba vedajale, kes: 1 taotleb liiniluba tema enda algatusel avatavale liinile; 2 taotleb uut liiniluba liinile, mida ta seni on teenindanud. 9 Tegevusloa ja liiniloa võib anda ka käesoleva seaduse § 7 alusel moodustatav piirkondlik ühistranspordikeskus. RT I 2009 3 14 13111059 2009-01-10 35 Nõuded ühenduse tegevusloa taotlejale ja omajale 1 Ühenduse tegevusloa taotleja ja omaja peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 3 lõikes 1 ja käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele. 2 Ühenduse tegevusloa taotleja ja omaja peavad olema kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. 3 Ühenduse tegevusloa taotleja ja omaja peavad ühenduse tegevusloa andjale teatama oma asukoha aadressi Eestis, kus hoitakse nende põhilisi äridokumente, kui see aadress ei lange kokku vedaja asukoha aadressiga äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris. Nimetatud aadressi muutumisest peab tegevusloa andjat 28 kalendripäeva jooksul teavitama. 4 Ühenduse tegevusloa taotleja ja omaja mainet peetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses heaks, kui neid ei ole karistatud esimese astme kuriteo eest või rohkem kui ühe korra tahtliku teise astme kuriteo eest või autoveoseaduse §-s 31¹, liiklusseaduse §-s 202, 204, 208, 210, 213, 217, 220, 225, 244, 252, 255 või 256, maksukorralduse seaduse §-s 153¹, 153², 154, 154¹ või 155², vedelkütuse erimärgistamise seaduse §-s 6² või 6³, välismaalaste seaduse §-s 300, tarbijakaitseseaduse §-des 45–47¹, keeleseaduse §-des 36 ja 37 ning käesoleva seaduse § 54² lõigetes 2 ja 4 või §-s 54⁵ sätestatud väärteo eest. Ühenduse tegevusloa taotleja ja omaja karistatuse puhul võetakse arvesse ka välisriigist saadud karistusandmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud raskete rikkumiste kohta. 5 Ühenduse tegevusloa taotleja ja omaja hea maine nõue on täidetud ka juhul, kui teda on karistatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud õigusrikkumise eest, kuid karistusandmed on karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud, või kui välisriigis toimepandud õigusrikkumise kohta tehtud otsuse täitmisest on möödunud karistusregistri seaduse §-s 24 sätestatud karistusandmete kustutamise tähtaeg. 6 Ühenduse tegevusloa taotleja ja omaja, kellel on karistatus käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud õigusrikkumise eest, mainet võib pidada heaks, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 2 punkti a teise ja kolmanda lõigu kohase menetluse tulemusel leitakse, et hea maine kaotamine oleks ebaproportsionaalne. 7 Ühenduse tegevusloa taotleja ja omaja peavad määrama ühe või mitu veokorraldajat, kelle maine on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses hea ning kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklis 4 ja käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud nõuetele. 8 Ühenduse tegevusloa taotleja ja omaja, kes korraldavad sõitjate vedu vaid kuni üheksa istekohaga sõiduautoga, ei pea vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 3 lõike 1 punktis c nimetatud tingimusele, kuid neil peab olema hea majandusseisund. Majandusseisundit peetakse heaks, kui kohus ei ole välja kuulutanud nende pankrotti ja neil puuduvad maksuvõlad või maksuvõlgade tasumine on ajatatud. RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 36 Nõuded veokorraldajale 1 Veokorraldajal peab olema hea maine. Veokorraldaja mainet peetakse heaks, kui: 1 teda ei ole karistatud esimese astme kuriteo eest või karistusseadustiku §-des 422–424¹ sätestatud kuriteo eest või liiklusseaduse § 221 lõikes 2, § 222 lõikes 2, §-des 223–226, § 227 lõigetes 2–4, § 230 lõikes 2, §-des 234–237 või § 242 lõikes 2 sätestatud väärteo eest või karistusandmed on karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud; 2 teda ei ole rohkem kui ühe korra karistatud tahtliku teise astme kuriteo eest või autoveoseaduse §-s 31¹, liiklusseaduse §-s 202, 204, 208, 210, 213, 217, 220, 225, 244, 252, 255 või 256, maksukorralduse seaduse §-s 153¹, 153², 154, 154¹ või 155², vedelkütuse erimärgistamise seaduse §-s 6² või 6³, välismaalaste seaduse §-s 300, tarbijakaitseseaduse §-des 45–47¹, keeleseaduse §-des 36 ja 37, käesoleva seaduse § 54² lõigetes 2 ja 3, § 54³ lõikes 1 või § 54⁵ lõikes 1 sätestatud väärteo eest või karistusandmed on karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud; 3 ta ei ole põhjustanud vedajale rohkem kui ühe ettekirjutuse tegemist tegevusloa või liiniloa andja poolt viimase aasta jooksul; 4 ta ei ole põhjustanud käesoleva seaduse § 35 lõikes 4 nimetatud rikkumisi, mille eest on karistatud vedajat, või karistusandmed on karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud; 5 ta ei ole põhjustanud tegevusloa või liiniloa kehtetuks tunnistamist või kehtetuks tunnistamisest on möödunud üle viie aasta. 2 Ühenduse tegevusloa alusel sõitjatevedu korraldava vedaja juures töötava veokorraldaja karistatuse arvestamisel võetakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule arvesse ka välisriigist saadud karistusandmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud raskete rikkumiste kohta. Nimetatud juhul on veokorraldaja hea maine nõue täidetud ka juhul, kui veokorraldajat on karistatud välisriigis toimepandud õigusrikkumise eest, kuid selle kohta tehtud otsuse täitmisest on möödunud karistusregistri seaduse §-s 24 sätestatud karistusandmete kustutamise tähtaeg. 3 Veokorraldajat peetakse ametialaselt pädevaks, kui ta on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tunnustatud õppeasutuses läbinud ühenduse tegevusloa või taksoveoloa alusel korraldatava sõitjateveo veokorraldaja koolituskursuse, sooritanud kursuse kirjaliku lõpueksami ja omab sellekohast koolitustunnistust. 4 Ühenduse tegevusloa alusel korraldatava sõitjateveo veokorraldaja koolituskursust ei pea läbima isik, kes on vähemalt viis aastat olnud vedaja juures riigisisese sõitjateveo korraldaja ja on sooritanud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ühenduse tegevusloa alusel korraldatava sõitjateveo veokorraldaja koolituskursuse kirjaliku lõpueksami. 5 Isikut, kes füüsilisest isikust ettevõtjana korraldab taksoveoloa alusel sõitjatevedu ja on ühtlasi veokorraldaja, peetakse ametialaselt pädevaks ka juhul, kui ta ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõudele, kuid on läbinud autojuhi ametikoolituse, sooritanud sellekohase eksami ja omab taksojuhi kutsetunnistust. 6 Isik, kes omab ülikooli või rakenduskõrgkooli diplomit, mille saamine eeldab teadmisi veokorraldaja koolituskursuse õppekavas nimetatud ainetes, ei pea veokorraldaja koolituskursust läbima ja koolituskursuse kirjalikku lõpueksamit sooritama osas, milles ülikooli või rakenduskõrgkooli diplomisaamisele eelnenud õppes läbitu kattub veokorraldaja koolituskursusel läbitavaga. 7 ühenduse tegevusloa ja taksoveoloa alusel korraldatava sõitjateveo veokorraldaja kvalifikatsiooninõuded, koolituskursuse õppekava, koolitustunnistuse vormi ning loetelu ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide õppekavadest, mille lõpetajale antud diplom on aluseks isiku osaliseks või täielikuks vabastamiseks veokorraldaja koolituskursuse läbimise ja koolituskursuse kirjaliku lõpueksami sooritamise kohustusest. RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 37 Nõuded taksoveoloa taotlejale ja omajale 1 Taksoveoloa taotlejal ja omajal peab olema hea maine. Mainet peetakse heaks, kui teda ei ole karistatud esimese astme kuriteo eest või rohkem kui ühe korra tahtliku teise astme kuriteo eest või autoveoseaduse §-s 31¹, liiklusseaduse §-s 202, 204, 208, 210, 213, 217, 220, 225, 244, 252, 255 või 256, maksukorralduse seaduse §-s 153¹, 153², 154, 154¹ või 155², vedelkütuse erimärgistamise seaduse §-s 6² või 6³, välismaalaste seaduse §-s 300, tarbijakaitseseaduse §-des 45–47¹, keeleseaduse §-des 36 ja 37, käesoleva seaduse § 54² lõigetes 3 ja 4, §-s 54³ või 54⁵ sätestatud väärteo eest või karistusandmed on karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud. Mainet peetakse heaks ka juhul, kui taksoveoloa taotlejat või omajat on nimetatud õigusrikkumiste eest karistatud, kuid menetluse tulemusel leitakse, et konkreetsel juhul tuvastatud asjaolude põhjal oleks hea maine kaotamine ebaproportsionaalne. 2 Taksoveoloa taotleja ja omaja peavad määrama veokorraldaja, kes vastab käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud nõuetele, kes on ametialaselt pädev korraldama sõitjatevedu ning kes vastutab taksoveoloa omaja juures töökorralduse, töötasustamise, veokorralduse, töö- ja puhkeaja reguleerimise, liiklusohutuse, sõidukiohutuse ja keskkonnakaitse eest. Füüsilisest isikust ettevõtjast taksoveoloa taotleja või omaja võib ühtlasi olla ka veokorraldaja. Taksoveoloa omaja võib ajutiselt, kuid mitte üle kuue kuu, tegutseda veokorraldajata, kui sellise olukorra on põhjustanud veokorraldaja pikaajaline töövõimetus või surm. Isik võib olla veokorraldajaks ainult ühe vedaja juures. 3 Taksoveoloa taotlejal ja omajal peab olema hea majandusseisund. Majandusseisundit peetakse heaks, kui kohus ei ole välja kuulutanud tema pankrotti ja tal puuduvad maksuvõlad või maksuvõlgade tasumine on ajatatud. RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 38 Veokorraldaja ametialane pädevus Kehtetu - RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 39 Tegevusloa, ühenduse tegevusloa tõestatud koopia, sõidukikaardi ja liiniloa taotlemiseks esitatavad dokumendid RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 1 Tegevusloa taotleja esitab loa andjale järgmised dokumendid: 1 avaldus; 2 asutatava äriühingu asutamislepingu notariaalselt tõestatud ärakiri; 3 põhikiri või ühinguleping (välja arvatud äriregistrisse kantud ettevõtja puhul); 4 kehtetu - RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 5 veokorraldaja määramist kinnitav dokument; RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 6 veokorraldaja ametialast pädevust kinnitav dokument. RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 2 Kehtetu - RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 3 Ühenduse tegevusloa tõestatud koopiat ja sõidukikaarti saab taotleda mootorsõidukile, mis on kantud liiklusregistrisse ja mis on läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Dokumendi taotleja esitab dokumendi andjale järgmised dokumendid: 1 avaldus; 2 sõiduki kasutusleping, kui taotleja ei ole sõiduki omanik või kasutaja sõiduki registreerimistunnistuse alusel; 3 ühenduse tegevusloa tõestatud koopia taotlemisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklis 7 nimetatud finantssuutlikkust tõestavad dokumendid; 4 sõidukikaardi taotlemisel taksomeetri kohandamistunnistus. RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 4 Liiniloa taotleja esitab loa andjale järgmised dokumendid: 1 avaldus; 2 ühenduse tegevusluba; RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 3 sõiduplaani kavand koos maakonnaliinil iga asjaomase valla- või linnavalitsuse ja riigisisesel kaugliinil iga asjaomase maavalitsuse ning Tallinna, Tartu, Narva, Kohtla-Järve ja Pärnu haldusterritooriumil ka asjaomase linnavalitsuse kirjaliku seisukohaga; 4 teenindamiseks vajalike sõidukite olemasolu tõendavad dokumendid. 5 Enne taotluse esitamist peab tegevusloa, ühenduse tegevusloa tõestatud koopia, sõidukikaardi ja liiniloa, samuti sõiduplaani kinnitamise või muutmise taotleja tasuma riigilõivu, välja arvatud juhul, kui selle dokumendi andja on mittetulundusühing või äriühinguna tegutsev käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud piirkondlik ühistranspordikeskus. Sellisel juhul on mittetulundusühingul või äriühingul õigus võtta nimetatud dokumendi andmise eest tasu, mille suurus ei ületa riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse poolt nimetatud dokumendi andmise eest võetavat riigilõivu määra. RT I 2012-06-28 3 128062012003 2012-07-08 6 Tegevusloa, sõidukikaardi, liiniloa ja rahvusvahelise sõitjateveo korraldamise õiguse andjale esitatud dokumente ei avaldata kolmandatele isikutele, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. RT I 2003 71 471 642731 2003-11-24 40 Tegevusloa, ühenduse tegevusloa tõestatud koopia, sõidukikaardi ja liiniloa taotluse läbivaatamine RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 1 Tegevusloa andja kontrollib tegevusloa taotleja ajatamata maksuvõla puudumist ning tegevusloa taotleja andmeid äriregistrisse kantud ettevõtja puhul äriregistris ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juriidilise isiku puhul selles registris ja karistusregistris. Tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsus tehakse loa taotlejale teatavaks posti teel või elektrooniliselt 30 kalendripäeva jooksul pärast käesoleva seaduse § 39 lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamist. RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 2 Ühenduse tegevusloa tõestatud koopia andja kontrollib taotleja ajatamata maksuvõla puudumist ning taotleja andmeid karistusregistris ja liiklusjärelevalve infosüsteemis, äriregistrisse kantud ettevõtja puhul äriregistris ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juriidilise isiku puhul selles registris ning sõiduki andmeid liiklusregistris. Ühenduse tegevusloa tõestatud koopia andmise või sellest keeldumise otsus tehakse taotlejale teatavaks posti teel või elektrooniliselt 15 kalendripäeva jooksul pärast käesoleva seaduse § 39 lõikes 3 nimetatud dokumentide esitamist. RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 3 Sõidukikaardi andja kontrollib kaardi taotleja ajatamata maksuvõla puudumist ning esimese sõidukikaardi saamisel kaardi taotleja andmeid äriregistrisse kantud ettevõtja puhul äriregistris ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juriidilise isiku puhul selles registris ja karistusregistris. Sõidukikaardi andmise või selle andmisest keeldumise otsus tehakse kaardi taotlejale teatavaks posti teel või elektrooniliselt 15 kalendripäeva jooksul pärast käesoleva seaduse § 39 lõikes 3 nimetatud dokumentide esitamist. RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 4 Liiniloa andja annab käesoleva seaduse § 34 lõikes 5 sätestatud avaliku konkursi alusel valitud vedajale liiniloa 15 kalendripäeva jooksul pärast avaliku konkursi lõppemist. Teistele konkursil osalejatele teatatakse konkursi tulemustest posti teel või elektrooniliselt 15 kalendripäeva jooksul pärast konkursi lõppemist. 5 Liiniloa andja kontrollib liiniloa taotleja maksuvõlgnevuse puudumist. Liiniloa andja teeb otsuse liiniloa andmise kohta vastavalt käesoleva seaduse § 34 lõikele 6 ilma avaliku konkursita või liiniloa andmise keeldumise otsuse posti teel või elektrooniliselt liiniloa taotlejale teatavaks 30 kalendripäeva jooksul pärast käesoleva seaduse § 39 lõikes 4 nimetatud dokumentide esitamist. Kui liiniloa taotluse menetlemiseks on vaja koguda lisaandmeid, võib taotluse läbivaatamise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra. Tähtaja pikendamisest teatatakse taotluse esitajale kirjalikult. RT I 2003 71 471 642731 2003-11-24 6 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium annab liiniloa rahvusvaheliseks liiniveoks 15 kalendripäeva jooksul pärast liiniloa saamist iga asjaomase riigi pädevalt ametiasutuselt. 7 Kui tegevusloa, ühenduse tegevusloa tõestatud koopia, sõidukikaardi või liiniloa saamiseks esitatud dokumendis on puudusi, määratakse taotlejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtajaks peatub käesolevas paragrahvis taotluse läbivaatamiseks sätestatud tähtaeg. RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 41 Tegevusloa ja liiniloa andmisest keeldumine 1 Tegevusloa andja võib keelduda loa andmisest, kui: 1 loa taotleja on maksuvõlglane või kui on välja kuulutatud tema pankrot või kui ettevõtja eelmise tegevusloa kehtetuks tunnistamise põhjus on õigusnormide rikkumine, millest ei ole möödunud kahte aastat; 2 loa taotleja ei vasta käesoleva seaduse §-s 35 või 37 või veokorraldaja ei vasta §-s 36 sätestatud nõuetele; RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 3 loa taotlemiseks on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid; 4 loa taotleja juures töötavat ühissõidukijuhti on ametialase tegevuse tõttu karistatud karistusseadustiku §-des 422–424¹ sätestatud kuriteo eest või liiklusseaduse § 221 lõikes 2, § 222 lõikes 2, §-des 223–226, § 227 lõigetes 2–4, § 230 lõikes 2, §-s 234, §-des 236 ja 237, § 242 lõikes 2 või käesoleva seaduse § 54² lõikes 1 või §-s 54⁶ sätestatud väärteo eest ja karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud; RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 5 loa taotlejale on tehtud ettekirjutus käesoleva seaduse § 46 lõike 1 punktis 2 või § 46 lõike 2 punktis 1 nimetatud alustel ja sellest on möödunud vähem kui kuus kuud; 6 loa taotleja ei ole dokumentides esinevaid puudusi käesoleva seaduse § 40 lõike 7 alusel määratud tähtajaks kõrvaldanud. 2 Liiniloa andja võib keelduda liiniloa andmisest, kui liiniloa taotleja on maksuvõlglane või kui ilmneb, et: 1 liin, mille teenindamiseks liiniluba taotletakse, häirib liinivedu, mida juba korraldatakse avaliku teenindamise lepingu alusel; 2 liin, mille teenindamiseks liiniluba taotletakse, häirib liinivedu, mida juba korraldatakse varem antud liiniloa alusel, välja arvatud juhul, kui nimetatud liini teenindab ainult üks vedaja; 3 ta taotleb liiniluba liinile, kui eesmärk on olemasolevate liinidega võrreldes ainult kõige tulusamate liinide teenindamine; 3 1)]]> loa taotleja ei vasta käesoleva seaduse §-s 35 või 37 või veokorraldaja ei vasta §-s 36 sätestatud nõuetele; RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 4 loa taotleja juures töötavat ühissõidukijuhti on ametialase tegevuse tõttu karistatud karistusseadustiku §-des 422–424¹ sätestatud kuriteo eest või liiklusseaduse § 221 lõikes 2, § 222 lõikes 2, §-des 223–226, § 227 lõigetes 2–4, § 230 lõikes 2, §-s 234, §-des 236 ja 237, § 242 lõikes 2, käesoleva seaduse § 54² lõikes 1 või §-s 54⁶ sätestatud väärteo eest ja karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud; RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 5 loa taotlejale on tehtud ettekirjutus käesoleva seaduse § 46 lõike 1 punktis 2 või § 46 lõike 2 punktis 1 nimetatud alustel ja sellest on möödunud vähem kui kuus kuud. RT I 2003 71 471 642731 2003-11-24 42 Liiniloa andmisest ja avaliku teenindamise lepingu sõlmimisest teatamine 1 Liiniloa andja peab loa andmisest teatama ühenduse tegevusloa andnud ametiasutusele loa andmisest alates viie tööpäeva jooksul. RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 2 Veo tellija peab avaliku teenindamise lepingu sõlmimisest teatama ühenduse tegevusloa andnud ametiasutusele lepingu sõlmimisest alates viie tööpäeva jooksul. RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 3 Kaugliiniveol on vedaja kohustatud liikluse alustamisest või muudatuse tegemisest sõiduplaanis informeerima kõiki asjaomaseid maavalitsusi vähemalt 10 kalendripäeva ette. Maavalitsused on kohustatud kohe informeerima kõiki asjaomaseid omavalitsusüksusi. 4 Maakonnaliiniveol on vedaja kohustatud liikluse alustamisest või muudatuse tegemisest sõiduplaanis informeerima kõiki asjaomaseid omavalitsusüksusi vähemalt 10 kalendripäeva ette. Avaliku teenindamise lepingus võivad tellija ja vedaja kokku leppida ka teisiti. RT I 2003 71 471 642731 2003-11-24 43 Tegevusloa, ühenduse tegevusloa tõestatud koopia, sõidukikaardi ja liiniloa kehtivusaeg 1 Ühenduse tegevusluba antakse kümneks aastaks, kui taotleja ei soovi seda lühemaks ajaks. 2 Taksoveoluba antakse esimesel korral kaheks aastaks ja järgmistel kordadel viieks aastaks, kui taotleja ei soovi seda lühemaks ajaks. 3 Ühenduse tegevusloa tõestatud koopia antakse kümneks aastaks, kuid mitte pikemaks ajaks kui ühenduse tegevusloa kehtivusaeg. Ühenduse tegevusloa kehtetuks tunnistamisel või kehtivusaja lõppemisel ühenduse tegevusloa tõestatud koopia kehtivus lõpeb. Sõiduki kasutamisel kasutuslepingu alusel lõpeb ühenduse tegevusloa tõestatud koopia kehtivus kasutuslepingu lõppemisel. 4 Sõidukikaart antakse viieks aastaks, kuid mitte pikemaks ajaks kui taksoveoloa kehtivusaeg. Taksoveoloa kehtetuks tunnistamisel või kehtivusaja lõppemisel sõidukikaardi kehtivus lõpeb. Sõiduki kasutamisel kasutuslepingu alusel lõpeb sõidukikaardi kehtivus kasutuslepingu lõppemisel. 5 Liiniluba antakse viieks aastaks, kui taotleja ei soovi seda lühemaks ajaks. Liiniluba kehtib üksnes ühenduse tegevusloa kehtivuse ajal. Ühenduse tegevusloa kehtetuks tunnistamisel või kehtivusaja lõppemisel liiniloa kehtivus lõpeb. Kui ühenduse tegevusloa tähtaeg lõpeb liiniloa tähtajast varem, peab vedaja enne ühenduse tegevusloa tähtaja lõppemist esitama taotluse uue ühenduse tegevusloa saamiseks käesolevas seaduses sätestatud korras. RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 44 Tegevusloa, ühenduse tegevusloa tõestatud koopia, sõidukikaardi ja liiniloa andmed RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 1 Ühenduse tegevusloa ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopia vorm ning nendele kantavad andmed peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 II lisale. Ühenduse tegevusloa tõestatud koopia märkuste lahtrisse kantakse sõiduki registreerimismärk. RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 2 Taksoveoloale märgitakse vedaja nimi, registreeritud asukoht ja registrikood, loa andja nimetus, loa number, loa andmise kuupäev, loa kehtimise aeg ning vedaja põhiline teeninduspiirkond. 3 Sõidukikaardile märgitakse vedaja nimi, registreeritud asukoht ja registrikood, tegevusloa number, sõiduki mark, mudel, registreerimismärk ja istekohtade arv, sõiduki omaniku nimi, sõidukikaardi andja nimetus ning kaardi andmise kuupäev ja kehtimise aeg. Takso sõidukikaardile kantakse ka vedaja põhiline teeninduspiirkond. 4 Kehtetu - RT I 2009 3 14 13111059 2009-01-10 5 Bussiveoks antavale liiniloale märgitakse vedaja nimi, registreeritud asukoht ja registrikood, liini nimetus ning liini alg- ja lõpp-punkt, loa andja nimetus, loa number, loa andmise kuupäev, loa kehtimise aeg ja vajaduse korral sõiduki sõitjakohtade arv. RT I 2003 71 471 642731 2003-11-24 6 Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud vedaja põhiliseks teeninduspiirkonnaks on registreerimisjärgse omavalitsusüksuse haldusterritoorium või selle osa. Teeninduspiirkonnaks võib omavalitsusorganite omavahelisel kokkuleppel olla ka teise omavalitsusüksuse haldusterritoorium. 7 Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 5 nimetatud lubade ning lõikes 3 nimetatud sõidukikaardi vormi . RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 45 Vedaja veokohustus 1 Liiniloa omaja on kohustatud korraldama liiniloale märgitud vedu liiniloa andja kinnitatud sõiduplaani alusel. RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 2 Riigisisese kommertsliiniveo korral on liiniloa omaja kohustatud alustama liiniloale märgitud vedu liiniloa väljastamise päevast arvates 15 kalendripäeva jooksul. RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 3 Rahvusvahelise kommertsliiniveo korral on liiniloa omaja kohustatud alustama liiniloale märgitud vedu liiniloa väljastamise päevast arvates 90 kalendripäeva jooksul. RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 4 Liiniloa andja ja liiniloa omaja vastastikusel kokkuleppel võib liiniloale märgitud veo alustamise tähtpäeva määrata ka hilisemaks kuupäevaks. RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 46 Tegevusloa, ühenduse tegevusloa tõestatud koopia, sõidukikaardi ja liiniloa kehtivuse peatamine ning kehtetuks tunnistamine RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 1 Tegevusloa andja võib loa omajale teha puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutuse või tegevusloa, ühenduse tegevusloa tõestatud koopia või sõidukikaardi kehtivuse kindlaksmääratud ajaks peatada või kehtetuks tunnistada, kui: RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 1 loa omaja tegevuses ilmnevad käesoleva seaduse § 41 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud asjaolud või RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 2 loa omaja või tema juures töölepingu või muul lepingulisel alusel töötav ühissõidukijuht ei täida ametialases tegevuses teeseaduse, töö- ja puhkeaja seaduse, liiklusseaduse või käesoleva seaduse või nende alusel vastuvõetud õigusaktidega kehtestatud nõudeid. RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 2 Liiniloa andja võib loa omajale teha puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutuse või ta võib liiniloa kindlaksmääratud ajaks peatada või tunnistada kehtetuks, kui loa omaja: RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 1 või tema juures töölepingu või muul lepingulisel alusel töötav ühissõidukijuht ei täida ametialases tegevuses teeseaduse, töö- ja puhkeaja seaduse, liiklusseaduse või käesoleva seaduse või nende alusel vastuvõetud õigusaktidega kehtestatud nõudeid või 2 ei ole alustanud tegevust sõiduplaaniga ettenähtud ajal või ei ole korraldanud vedu regulaarselt. 3 Kui tegevusloa andja tunnistab kehtetuks kommertsliinivedu korraldava vedaja ühenduse tegevusloa, peab ta kehtetuks tunnistamisest alates viie tööpäeva jooksul teatama sellest liiniloa andjale, kes tunnistab kehtetuks ka vedaja liiniloa. RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 4 Kui tegevusloa andja tunnistab kehtetuks avalikku liinivedu korraldava vedaja ühenduse tegevusloa, peab ta kehtetuks tunnistamisest alates viie tööpäeva jooksul teatama sellest asutusele, kellega on vedajal sõlmitud avaliku teenindamise leping. RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 5 Tegevusloa andja võib tegevusloa tunnistada kehtetuks ka loa omaja enda taotlusel. Kui tegevusloa omajal on liiniluba, peab ta taotlusest teatama tegevusloa andjale käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tähtajal. RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 5 1)]]> Ühenduse tegevusloa tõestatud koopia andja tunnistab ühenduse tegevusloa tõestatud koopia selle omaja taotlusel kehtetuks. Sõidukikaardi andja tunnistab sõidukikaardi taksoveoloa omaja taotlusel kehtetuks. RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 6 Liiniloa andja võib liiniloa tunnistada kehtetuks ka loa omaja enda taotlusel. Kui vedaja taotleb liiniloa kehtetuks tunnistamist, peab ta sellest teatama loa andjale vähemalt 90 kalendripäeva ette. RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 7 Kui tegevusloa, ühenduse tegevusloa tõestatud koopia, sõidukikaardi või liiniloa kehtivus on peatatud või kui see on tunnistatud kehtetuks, tuleb dokument selle andjale viivitamatult, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul tagastada. RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 8 Kui kontrolli tulemusel selgub, et vedaja ei vasta hea majandusseisundi nõudele, kuid tema tegevuse majandusnäitajad tõendavad, et ta on edaspidi suuteline hea majandusseisundi nõuet täitma, võib tegevusloa andja tegevusloa kehtivust mitte peatada ja lubada korraldada sõitjatevedu, kuid mitte kauem kui üks aasta. 47 Juhuveo ajutine keeld Kui ühenduse tegevusloa või liiniloa alusel korraldatav vedu on käesoleva seadusega vastuolus, võib tegevusloa andja luba kehtetuks tunnistamata keelata selle omajal ajutiselt korraldada juhuvedu. RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 48 Rahvusvaheline sõitjatevedu 1 Kehtetu - RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 2 Kehtetu - RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 2 1)]]> Kehtetu - RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 3 Liiniloa bussiveoks rahvusvahelisel liinil annab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Rahvusvaheliste liinide, mille alg- või lõpp-punkt või vahepeatus asub väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike, liiniloa vormi , lähtudes välislepingu sätetest. RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 4 Kehtetu - RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 5 Välislepingutest tulenevate nõuete täitmist ning piirangute rakendamist rahvusvahelisel bussiveol korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Kui ühenduse tegevusloa alusel veo korraldamine on vastuolus välislepinguga, võib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teha ühenduse tegevusloa omajale ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks, peatada ajutiselt ühenduse tegevusloa kehtivuse, tunnistada ühenduse tegevusloa kehtetuks või teha ühenduse tegevusloa andjale ettepaneku tunnistada ühenduse tegevusluba kehtetuks. RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 6 Rahvusvahelise juhuveo korraldamisel peab vedajal olema rahvusvahelise juhuveo kontrolldokument, milles ettenähtud sõidulehed täidetakse enne iga veo alustamist. Rahvusvahelise juhuveo kontrolldokumendi vorm nähakse ette käesoleva seaduse § 52 lõike 1 alusel sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja lisas. RT I 2003 71 471 642731 2003-11-24 7 Kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti, peab sellise rahvusvahelise juhuveo korraldamisel, millele ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1073/2009, vedajal olema sõidu siht- ja transiidiriigi veoluba, kui nendes riikides on veoluba nõutav. RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 49 Dokumentide esitamise kohustus 1 Vedaja on kohustatud tagama, et ühissõidukijuht esitab politseiametnikule või muule kontrollimisõigusega ametiisikule kontrollimiseks järgmised dokumendid: 1 riigisisesel kommertsliiniveol (kaasa arvatud eriotstarbeline vedu) ühenduse tegevusloa tõestatud koopia ning kinnitatud sõiduplaani või selle koopia, millele on märgitud liiniloa number ja loa kehtimise aeg ning liiniloa andja rekvisiidid; RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 2 rahvusvahelisel kommertsliiniveol, kaasa arvatud eriotstarbeline vedu, ühenduse tegevusloa tõestatud koopia ning liiniloa ja kinnitatud sõiduplaani; RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 3 avalikul liiniveol (kaasa arvatud eriotstarbeline vedu) ühenduse tegevusloa tõestatud koopia, kui selle olemasolu on käesoleva seaduse kohaselt kohustuslik, ning kinnitatud sõiduplaani või selle koopia, millele on märgitud avaliku teenindamise lepingu number, lepingu sõlmimise kuupäev ja lepingu kehtimise aeg ning lepingupoolte rekvisiidid; RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 4 tellija ja vedaja sõlmitud lepingu alusel korraldataval eriotstarbelisel riigisisesel kommertsliiniveol ühenduse tegevusloa tõestatud koopia ning sõiduplaani või selle koopia, millele on märgitud veolepingu number, lepingu sõlmimise kuupäev ja lepingu kehtimise aeg ning lepingupoolte rekvisiidid; RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 5 riigisisesel juhuveol ühenduse tegevusloa tõestatud koopia; RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 6 rahvusvahelisel juhuveol ühenduse tegevusloa tõestatud koopia, rahvusvaheliste juhuvedude kontrolldokumendi, milles on enne veo alustamist täidetud sõiduleht, ning juhuveo puhul, millele ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1073/2009, sõitjate siht- ja transiidiriigi veoloa, kui nendes riikides on veoluba nõutav ja kui Eesti Vabariigi välislepinguga ei ole sätestatud teisiti; RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 7 taksoveol sõidukikaardi. 2 Välisriigi vedaja ühissõidukijuht on kohustatud esitama politseiametnikule või muule kontrollimisõigusega ametiisikule kontrollimiseks Eesti Vabariigi välislepingust või muust riikidevahelisest kokkuleppest tulenevad asjakohased dokumendid. 3 Taksoveo paremaks korraldamiseks võib valla- või linnavolikogu kehtestada takso tööaja graafiku sisseseadmise nõude. Graafiku kinnitamise, andmise ja kontrollimiseks esitamise korra kehtestab valla- või linnavalitsus. 4 Kui ühissõidukijuht ja vedaja on eri isikud, on ühissõidukijuht kohustatud esitama töölepingu või tööandja kinnitatud väljavõtte sellest. Töölepingu väljavõttesse märgitakse tööandja ja töötaja nimi, lepingu sõlmimise kuupäev ning lepingu kehtimise aeg. RT I 2003 71 471 642731 2003-11-24 50 Informatsiooni saamine registrist Tegevusloa, ühenduse tegevusloa tõestatud koopia, sõidukikaardi ja liiniloa andmiseks ning kehtetuks tunnistamiseks on nimetatud dokumentide andjatel õigus saada registritest informatsiooni avaliku teabe seaduses ja karistusregistri seaduses kehtestatud korras. RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 51 Loata tegevuse katkestamine Käesoleva seaduse § 49 lõikes 1 ettenähtud dokumentideta veo korral on politseiametnikul või muul selleks seaduse alusel õigustatud ametiisikul õigus vedu katkestada kuni katkestamist põhjustanud asjaolude väljaselgitamise või äralangemiseni. RT I 2009 62 405 13244294 2010-01-01 9 VEO ÜLDEESKIRI 52 Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri 1 Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja . 2 Valla- või linnavolikogu võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud üldeeskirja alusel kehtestada kohaliku bussiliiniveo, trammi- ja trollibussiliiniveo, taksoveo ja pagasiveo eeskirja, mis ei ole vastuolus nimetatud üldeeskirjaga. 3 Raudtee-, vee- ja lennuliikluses kehtestatakse sõitjateveo ning pagasiveo üldeeskiri teiste seaduste alusel. 4 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud üldeeskirjadega ei saa reguleerida vedaja ja sõitja lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. RT I 2003 71 471 642731 2003-11-24 53 Kergete kaubasaadetiste vedu ja veoeeskiri 1 Bussis või teeliikluses kasutatavas muus ühissõidukis võib samal ajal sõitjate ja nende pagasiga vedada ka kergeid kaubasaadetisi tingimusel, et see on sõidukis viibijaile ohutu ega takista täita tegevusloaga ettenähtud kohustusi. 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühissõidukites kergete kaubasaadetiste veoeeskirja . 3 Raudtee-, vee- ja lennuliikluses kehtestatakse kergete kaubasaadetiste veoeeskiri teiste seaduste alusel. 4 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud üldeeskirjadega ei saa reguleerida vedaja ja sõitja lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. RT I 2003 71 471 642731 2003-11-24 9 1. peatükk]]> RIIKLIK ÜHISTRANSPORDIREGISTER RT I 2003 71 471 642731 2003-11-24 53 1. ]]> Riiklik ühistranspordiregister 1 Riiklik ühistranspordiregister (edaspidi register) on Vabariigi Valitsuse poolt majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepanekul asutatud andmekogu, mille pidamise eesmärk on koondada ühtsesse andmebaasi käigusolevate bussiliinide sõiduplaanid, informatsioon vedajate ja vedajatele antud ühenduse tegevuslubade, ühenduse tegevusloa tõestatud koopiate, liinilubade ja sõlmitud avaliku teenindamise lepingute kohta ning pidada nende üle arvestust. Valla- ja linnaliinide ning nende sõiduplaanide üle peetakse registris arvestust alates 2010. aasta 1. jaanuarist. RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 2 Registri vastutav töötleja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud töötleja Maanteeamet. RT I 2009 25 150 13180924 2009-07-01 3 Riikliku ühistranspordiregistri põhimääruse . 53 2. ]]> Registri andmebaasid 1 Register koosneb: 1 vedajate andmebaasist; 2 ühenduse tegevuslubade andmebaasist; RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 3 ühenduse tegevusloa tõestatud koopiate andmebaasist; RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 4 liinilubade andmebaasist; 5 lepingute andmebaasist; 6 sõiduplaanide andmebaasist; 7 ühissõidukipeatuste andmebaasist. 1 1)]]> Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud ühenduse tegevuslubade andmebaasis kajastatakse ka andmeid enne 2011. aasta 4. detsembrit antud ühistranspordilubade ja nendele tehtud rahvusvahelise sõitjateveo korraldamise õiguse kannete kohta ning lõike 1 punktis 3 nimetatud ühenduse tegevusloa tõestatud koopiate andmebaasis kajastatakse ka andmeid ühistranspordiloa alusel sõitjatevedu teostavatele vedajatele enne 2011. aasta 4. detsembrit antud sõidukikaartide kohta. RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 2 Vedajate andmebaasis peetakse arvestust sõitjateveoga tegelevate vedajate ja nende kontaktandmete üle. 3 Ühenduse tegevuslubade andmebaasis peetakse arvestust sõitjatevedu korraldavatele vedajatele väljastatud ühenduse tegevuslubade üle. RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 4 Ühenduse tegevusloa tõestatud koopiate andmebaasis peetakse arvestust sõitjateveoga tegelevatele vedajatele väljastatud ühenduse tegevusloa tõestatud koopiate üle. RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 5 Liinilubade andmebaasis peetakse arvestust kommertsliinivedu korraldavatele vedajatele väljastatud liinilubade üle. 6 Lepingute andmebaasis peetakse arvestust vedajatega sõlmitud avaliku teenindamise lepingute üle. 7 Sõiduplaanide andmebaasis peetakse arvestust sõidukite väljumiste üle liinidel, mida vedajad korraldavad liiniloa, avaliku teenindamise lepingu või muu lepingu alusel. 8 Ühissõidukipeatuste andmebaasis peetakse arvestust ühistranspordi liinivõrku kuuluvate peatuste ja nende asukohtade üle. 9 Registri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus. 53 3. ]]> Registrisse andmete esitajad Registrisse esitavad andmeid: 1 ühenduse tegevuslubade ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopiate kohta vedaja registreerimiskoha järgne maavalitsus või mittetulundusühing; RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 2 kehtetu - RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 3 linna- ja vallaliinide ning käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 nimetatud maakonnaliinide liinilubade ja sõiduplaanide kohta asjaomased linna- või vallavalitsused alates 2010. aasta 1. jaanuarist; 4 maakonnaliinide ja käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud kaugliinide liinilubade ja sõiduplaanide kohta asjaomased maavalitsused; 5 riigisiseste kaugliinide liinilubade ja sõiduplaanide kohta Maanteeamet, välja arvatud käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud kaugliinide puhul; RT I 2009 25 150 13180924 2009-07-01 6 rahvusvaheliste kaugliinide liinilubade ja sõiduplaanide kohta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. RT I 2009 3 14 13111059 2009-01-10 53 4. ]]> Registri andmete avaldamine 1 Registri andmed on avalikud ja need avaldatakse registri veebilehel. 2 Registri andmete kinnitatud väljavõtteid väljastab volitatud töötleja. 10 JÄRELEVALVE JA ERISÄTTED RT I 2003 71 471 642731 2003-11-24 53 5. ]]> Järelevalve teostaja pädevus 1 Valla- ja linnavalitsus, maavalitsus, Maanteeamet ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korraldavad oma pädevuse piires järelevalvet sõitjateveo tegevusloa ja liiniloa nõuete, avaliku teenindamise lepingu ning halduslepingu täitmise üle. RT I 2009 25 150 13180924 2009-07-01 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud järelevalve korraldaja volitatud järelevalveametnikul (edaspidi järelevalveametnik) on õigus: 1 teha kontrolli takistamatult ja ette teatamata ning kasutada kontrollimise ajal ühissõidukit selle liikumisteel tasuta; 2 kontrollimiseks siseneda ruumi, ühissõidukisse ja ühissõiduki tunnuseid matkivasse sõidukisse, nõuda ülesande täitmisega seonduvate dokumentide ja muude materjalide esitamist ning võtta seletusi; 3 teostada kontrolli ühissõiduki tunnuseid matkivas sõidukis; 4 teha oma pädevuse piires täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi käesolevas seaduses sätestatud nõuete, käesoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktide ja Euroopa Liidu määruste rikkumise lõpetamiseks või käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmiseks. 3 Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud ettekirjutuste täitmata jätmise korral võib järelevalveametnik rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Kohustuste täitmisele sundimiseks on sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 1300 eurot ja juriidilisele isikule 6400 eurot. Sama kohustuse täitmisele sundimiseks kasutatav sunniraha füüsilisele isikule ei või ületada 6400 eurot ja juriidilisele isikule 32 000 eurot. RT I 2010 22 108 13310847 2011-01-01 4 Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral teavitab järelevalveametnik valla- või linnavalitsust, maavanemat, majandus- ja kommunikatsiooniministrit või Maanteeameti peadirektorit, kes rakendab seaduses või lepingus ettenähtud sanktsioone. RT I 2009 25 150 13180924 2009-07-01 5 Kui valla- või linnavalitsus, maavanem või majandus- ja kommunikatsiooniminister lõpetab ühepoolselt halduslepingu või ilmneb muu põhjus, mis takistab eraõiguslikul juriidilisel isikul jätkata haldusülesande edasist täitmist, antakse ülesande täitmisega seotud materjalid viivitamata üle halduslepingu sõlminud asutusele, kes võtab viivitamata meetmeid üleantud ülesande täitmise tagamiseks. RT I 2009 3 14 13111059 2009-01-10 53 6. ]]> Kontrollimisõigusega ametiisikud 1 Käesolevas seaduses ettenähtud dokumente võivad kontrollida asjaomased ametiisikud järgmiselt: 1 politseiametnik kõiki §-s 49 nimetatud dokumente; 2 valla- või linnavalitsuse ametnik § 49 lõike 1 punktides 1, 3, 4, 5 ja 7 ning lõigetes 3 ja 4 nimetatud dokumente; 3 maavalitsuse ametnik § 49 lõike 1 punktides 1, 3, 4, 5 ja 7 ning lõikes 4 nimetatud dokumente; 4 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametnik kõiki § 49 lõigetes 1 ja 4 nimetatud dokumente; 5 kehtetu - RT I 2009 62 405 13244294 2010-01-01 6 tarbijakaitseametnik kõiki §-s 49 nimetatud dokumente; 7 Maanteeameti ametnik kõiki käesoleva seaduse §-s 49 nimetatud dokumente. RT I 2009 25 150 13180924 2009-07-01 2 Käesolevas seaduses ja selle alusel vastuvõetud õigusaktides sätestatud veonõuetest kinnipidamist kontrollivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametiisikud. 3 Kontrollimisõigusega ametiisikul on õigus teha tegevusloa, ühenduse tegevusloa tõestatud koopia ja sõidukikaardi väljaandjale motiveeritud ettepanek nende kehtivuse peatamiseks või kehtetuks tunnistamiseks ning saada sellest keeldumisel selgitus. RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 53 7. ]]> Ühissõidukitena kasutatavatele bussidele ja sõiduautodele esitatavad nõuded 1 Ühissõidukina kasutatava bussi või sõiduauto välisküljel on vedaja nimi või teenindusmärk, liiniveol nähtaval kohal liini number ja liini nimetus. 2 Majandus- ja kommunikatsiooniminister võib kehtestada sõitjate mugavust ja ohutust tagavad nõuded riigisisesel ja rahvusvahelisel liiniveol (välja arvatud kohalik liinivedu) kasutatavatele bussidele ja sõiduautodele liiklusseaduse § 73 lõike 11 alusel. RT I 2010 44 261 13335732 2011-07-01 3 Maavalitsus võib kehtestada sõitjate mugavust ja ohutust tagavad nõuded maakonnaliiniveol kasutatavatele bussidele ja sõiduautodele. 4 Valla- või linnavalitsus võib kehtestada sõitjate mugavust ja ohutust tagavad nõuded valla- või linnaliiniveol ning taksoveol kasutatavatele bussidele ja sõiduautodele. 54 Vedude kohta informatsiooni esitamine 1 Vedaja ja tema töötajad on kohustatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Maanteeametile või käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud muule pädevale ametiasutusele andma nende esimesel nõudmisel viivitamata tõest ja täielikku teavet käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuete täitmise kontrollimiseks, liikluse kavandamiseks ja transpordiuuringuteks. 2 Majandus- ja kommunikatsiooniministril, Maanteeameti peadirektoril või käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud muu pädeva ametiasutuse juhil või nende isikute poolt volitatud isikul on oma ülesannete täitmiseks õigus vabalt juurde pääseda vedaja kõikidele raamatupidamisdokumentidele ning käesoleva seaduse §-s 13 nimetatud tulude ja kulude arvestusele, samuti sellise ettevõtja raamatupidamisdokumentidele, kes kuulub vedajaga samasse kontserni ning kelle majandustegevuse kulude või tulude osa kajastub vedaja raamatupidamisarvestuses. RT I 2009 25 150 13180924 2009-07-01 10 1. peatükk]]> VASTUTUS 54 1. ]]> Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja rikkumine ühissõidukis Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja rikkumise eest sõitja poolt –karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. RT I 2003 71 471 642731 2003-11-24 54 2. ]]> Bussi-, trammi-, trollibussi-, takso- ja pagasiveo nõuete rikkumine 1 Bussi-, trammi-, trollibussi- või autojuhi poolt bussi-, trammi-, trollibussi- või taksoveo või pagasiveo nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. 2 Bussi-, trammi- või trollibussiveo korraldamisel bussi-, trammi- või trollibussiveo nõuete rikkumise eest veokorraldaja poolt –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 3 Taksoveo korraldamisel taksoveo nõuete rikkumise eest veokorraldaja poolt –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 4 Bussi-, trammi-, trollibussi- või taksoveo nõuete rikkumise eest juriidilise isiku poolt –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. RT I 2010 22 108 13310847 2011-01-01 54 3. ]]> Taksovedu ja selle korraldamine nõuetekohase taksomeetri või printerita 1 Taksoveo või selle korraldamise eest mootorsõidukiga, millel puudub nõuetekohane taksomeeter või sellele sobiv printer, mille taksomeeter või printer on rikkis või taksomeeter on sõidukiga nõuetekohaselt kohandamata, samuti taksoveol kasutatava taksomeetri või selle plommide tahtliku rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. 2 Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. RT I 2010 22 108 13310847 2011-01-01 54 4. ]]> Taksomeetri kohandamise nõuete rikkumine 1 Taksomeetri kohandamise eest vastavat õigust omamata või kohandamise nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. 2 Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. RT I 2010 22 108 13310847 2011-01-01 54 5. ]]> Tasulise sõitjateveo korraldamine seaduses ettenähtud dokumentideta 1 Bussi, trammi, trollibussi või sõiduautoga käesolevas seaduses ettenähtud dokumentideta tasulise sõitjateveo korraldamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. 2 Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. RT I 2010 22 108 13310847 2011-01-01 54 6. ]]> Tasuline sõitjatevedu seaduses ettenähtud dokumentideta Käesolevas seaduses ettenähtud dokumentideta tasulise sõitjateveo eest trammi-, trollibussi- või autojuhi poolt –karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut. RT I 2003 71 471 642731 2003-11-24 54 7. ]]> Sõit sõiduõigust tõendava dokumendita ja taksosõidutasu maksmisest keeldumine 1 Sõiduõigust tõendava dokumendita sõidu eest bussis, trammis, trollibussis või reisirongis –karistatakse rahatrahviga kuni 10 trahviühikut. 2 Sama teo eest mere- või siseveetranspordi liinilaeval või õhusõidukis –karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. 3 Taksosõidutasu maksmisest keeldumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. RT I 2003 71 471 642731 2003-11-24 54 8. ]]> Kehtetu - RT I 2002 110 654 234112 2003-01-09 54 9. ]]> Kehtetu - RT I 2002 110 654 234112 2003-01-09 54 10. ]]> Vanema hoolsuskohustuse täitmata jätmine, kui see tõi kaasa lapse sõidu ühissõidukis sõiduõigust tõendava dokumendita Vanema või lapse muu seadusliku esindaja poolt hoolsuskohustuse täitmata jätmise eest, kui see tõi kaasa alla 14-aastase lapse sõidu bussis, trollis, trammis või reisirongis sõiduõigust tõendava dokumendita ja pileti ostmine oli nõutav, –karistatakse rahatrahviga kuni 10 trahviühikut. RT I 2002 110 654 234112 2003-01-09 54 11. ]]> Menetlus 1 Käesoleva seaduse §-des 54¹–54⁷ ja 54¹⁰ sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. 2 Väärtegude kohtuväline menetleja on: 1 politseiasutus käesoleva seaduse §-des 54¹–54⁷ ja 54¹⁰ sätestatu menetlemisel; RT I 2009 62 405 13244294 2010-01-01 1 1)]]> kehtetu - RT I 2009 62 405 13244294 2010-01-01 2 kehtetu - RT I 2009 62 405 13244294 2010-01-01 3 valla- või linnavalitsus käesoleva seaduse §-des 54¹, 54², 54³, 54⁴, 54⁵, 54⁶, 54⁷ ja 54¹⁰ sätestatu menetlemisel; 4 maavalitsus käesoleva seaduse §-des 54¹, 54², 54⁵, 54⁶, 54⁷ ja 54¹⁰ sätestatu menetlemisel; 5 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Maanteeamet käesoleva seaduse §-des 54¹, 54², 54³, 54⁴, 54⁵, 54⁶, 54⁷ ja 54¹⁰ sätestatu menetlemisel; RT I 2009 25 150 13180924 2009-07-01 6 Tarbijakaitseamet käesoleva seaduse §-s 54² sätestatu menetlemisel. 3 Kehtetu - RT III 2008 24 159 12964687 2008-05-16 11 LÕPPSÄTTED 55 Kehtetu - RT I 2002 63 387 212735 2002-09-01 56 Kehtetu - RT I 2002 63 387 212735 2002-09-01 57 Haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmine [Käesolevast tekstist välja jäetud.] 58 Riigilõivuseaduse muutmine [Käesolevast tekstist välja jäetud.] 59 Seaduse rakendamine 1 Käesolev seadus jõustub 2000. aasta 1. oktoobril. 2 Kehtetu - RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 3 Kehtetu - RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 4 Kehtetu - RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 5 Kehtetu - RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 6 Kehtetu - RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 7 Kehtetu - RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 8 Kehtetu - RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 9 Kehtetu - RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 10 Kehtetu - RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 11 Kehtetu - RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 12 Käesoleva seaduse § 24 lõike 3 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks alates 2004. aasta 1. aprillist. 13 Kehtetu - RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 14 Kehtetu - RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 15 Enne 2012. aasta 1. jaanuari vedajale kehtinud nõuete kohaselt antud ühistranspordiluba, rahvusvahelise sõitjateveo õigus ning sõidukikaart riigisiseseks või rahvusvaheliseks bussiveoks kehtib loal või sõidukikaardil märgitud ajani. RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 16 Kehtiva ühistranspordiloa alusel antakse ühenduse tegevusloa tõestatud koopia tingimusel, et selle taotleja vastab käesoleva seaduse §-s 35 sätestatud nõuetele. Sellisel juhul annab ühenduse tegevusloa tõestatud koopia õiguse üksnes riigisiseseks sõitjateveoks ühistranspordiloa kehtivusajal ja sellekohane teave kantakse ühenduse tegevusloa tõestatud koopia märkuste lahtrisse. RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 17 Kui ühenduse tegevusloa taotlejale on enne 2012. aasta 1. jaanuari antud ühistranspordiluba, mille kehtetuks tunnistamisest ei ole möödunud kahte aastat ja kehtetuks tunnistamise põhjus on õigusaktidega kehtestatud nõuete rikkumine, keeldutakse taotlejale ühenduse tegevusloa andmisest. RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 18 Isik, kellele on antud enne 2011. aasta 4. detsembrit kehtinud nõuete kohaselt rahvusvahelise sõitjateveo vedude eest vastutava isiku koolitustunnistus, ei pea veokorraldaja koolituskursust läbima, koolituskursuse kirjalikku lõpueksamit sooritama ega sellekohast koolitustunnistust omama. Sellisel juhul loetakse rahvusvahelise sõitjateveo vedude eest vastutava isiku koolitustunnistus bussiveol nõutavaks veokorraldaja koolitustunnistuseks. RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 19 Bussiveo korral ei pea veokorraldaja koolituskursust läbima ega lõpueksamit sooritama isik, kes tõendab, et ta on enne 2009. aasta 4. detsembrit eelneva kümne aasta jooksul pidevalt juhtinud vedaja veotegevust. RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 20 Isik, kellele on antud enne 2012. aasta 1. jaanuari kehtinud nõuete kohaselt riigisisese sõitjateveo vedude eest vastutava isiku koolitustunnistus, võib töötada ühistranspordiluba omava, vaid riigisiseseid vedusid teostava vedaja juures kuni ühistranspordiloa kehtivuse lõppemiseni. Samuti võib ta töötada ühenduse tegevusloa alusel vedusid teostava vedaja juures kuni 2012. aasta 1. juulini. Kui see isik soovib saada ühenduse tegevusloa alusel korraldatava sõitjateveo veokorraldaja koolitustunnistust, ei pea ta veokorraldaja koolituskursust läbima ega koolituskursuse kirjalikku lõpueksamit sooritama osas, milles riigisisese sõitjateveo vedude eest vastutava isiku koolitustunnistuse saamisele eelnenud koolituskursusel läbitu kattub veokorraldaja koolituskursusel läbitavaga. RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 21 Isik, kellele on antud enne 2012. aasta 1. jaanuari kehtinud nõuete kohaselt taksoveoloa alusel korraldatava sõitjateveo vedude eest vastutava isiku koolitustunnistus, ei pea veokorraldaja koolituskursust läbima, koolituskursuse kirjalikku lõpueksamit sooritama ega vastavat koolitustunnistust omama. Sellisel juhul loetakse taksoveoloa alusel korraldatava sõitjateveo vedude eest vastutava isiku koolitustunnistus taksoveol nõutavaks veokorraldaja koolitustunnistuseks. RT I 2011-12-30 4 130122011004 2012-01-01 22 Käesoleva seaduse § 28 lõike 1 alusel hüvitatakse sõidukulu ka täiskoormusega kutseharidust omandavale õpilasele. RT I 2013-07-02 1 102072013001 2013-09-01